Richard Dawkins: Luul jumalast
No tuli lõpuks see kaua küpsetatud raamat eestikeelsena trükist välja! Mõningast vastukaja on inglisekeelsele teosele siinmail juba ka tekkinud, loodetavasti on nüüd rohkem põhjust neil teemadel arutleda.
Kirjastus Valgus tutvustab raamatut sedasi:
Silmapaistev teaduskirjanik ning maailma üks kuulsaim ateist dokumenteerib selles raamatus religioonide irratsionaalsust ning ränka kahju, mida usk on alates ristisõdadest kuni 9/11-ni ühiskonnale põhjustanud.
Vaheda sõnaga analüüsib Richard Dawkins jumalat kõigis tema esinemisvormides, alates Vana Testamendi seksiteemaliste kinnismõtete käes vaevlevast türannist kuni valgustusaja leebema loomuga (kuid siiski ebaloogilise) Taevase Kellassepani välja. Ta lahkab põhilisi religiooni toetavaid argumente ning tõestab jumala kui ülima olendi eksisteerimise ülimat ebatõenäosust. Nii ajaloolisele kui tänapäevasele tõendusmaterjalile toetudes näitab Dawkins, kuidas religioon on ässitanud riike sõdima, õhutanud fanatismi ning sallinud laste kuritarvitamist, kuidas jumalasse uskumine ei ole mitte üksnes vale, vaid võib vahel osutuda suisa eluohtlikuks. Teisalt toob ta esile ateismi eelised nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandil, omistades ateismile maailma imetabasuse mõistmisel ehedama ja kirkama austuse kui ükski religioon seda pakkuda suudaks.
RICHARD DAWKINS (1941), evolutsioonibioloog ja teaduskirjanik, on Oxfordi ülikooli Charles Simonyi õppetooli teaduse populariseerimise professor alates 1995. aastast. Wall Street Journali sõnutsi toetab tema kirglikku vaimu aukartustäratavalt hea sõnaseadmisoskus. New York Timesi raamatuarvustused on teda tervitanud kui kirjanikku, kes mõistab sõlmküsimusi nii selgelt, et sunnib ka oma lugejaid neist aru saama. Tema mõjukaimate teoste hulka kuuluvad „The Ancestor’s Tale” („Esivanemate lugu”), „The Selfish Gene” („Isekas geen”), „The Blind Watchmaker” („Pime kellassepp”), „Unweaving the Rainbow” („Vikerkaare lahtiharutamine”) ning „A Devil’s Chaplan” („Kuradi kaplan”). Eesti keeles on Richard Dawkinsilt seni ilmunud vaid „Jõgi Eedenist” (Ilmamaa, 2000) ja eessõna Susan Blackmore’i raamatule „Meemimasin” (Tänapäev, 2003).
Pehme köide
Lehekülgi: 392
ISBN: 978-9985-68-250-0
Mõõtmed: 150×230
Ilmumisaasta: 2011
Tõlkija: Kaia-Leena Lass
Kujundaja: Kersti Tormis
Hind: 18.8 EUR / 294.2 EEK EEK
Püsikliendi hind: 16.92 EUR / 264.74 EEK EEK
Dawkinsi teemadel skeptik.ee küljel:
K_V ütles:
see koi ja rooste mainimine on muidugi levinud halvustav kõnekäänd, aga selle kohta võiks teisipidi öelda “hoia oma sõbrad lähedal ja vaenlased veel lähemal” – kui mul on vara, mida koi ja rooste rikuvad, tean ma seda vara nii koi kui rooste eest kaitsta. kui mul on aga “vara”, mille olemust mitte keegi ei tea ega tunne ega saa ka 100% öelda, kas see ülepeakaela mingilgi kujul olemas on, siis tunneks ma end üle keskmise ärritatult. koid ja roostet huvitava varaga on seevastu lihtsam. pealegi saan ma selle iga kell vahetada mõne sellise vara vastu, mida koi ja rooste ei riku. näiteks osta kesklinnas magusa kinnisvara ja selle välja rentida.
K_V ütles:
on seal vahet, mis põhjusel nad seda lohutust otsivad?K_V ütles:
kui sa teadusest niigi palju ei taipa, et mõista maailma vähegi rahuldaval määral, siis pista ole kuss, hari maad ja kasvata leivavilja ning naudi niipaljukestki kui sulle selle eest makstakse. igatahes asjalikum kui uskuda elu lõpuni, et maailm on kettakujuline ja seisab kolmel elevandil ning selle “teadmise” vahendamise eest pappidele iga kuu kümnist maksta.
@K_V:
Aga mis siis, kui usklikud ei otsi religioonist lohutust sel põhjusel, et nad ei tapa, ei varasta jne?
Nad otsivad kirikust kaitset oma väidetava “patususe” vastu, mida kirik igal sammul propageerib. Kordan järjekordselt, mingit pärispattu ei ole olemas, see on kristlaste väljamõeldis! Tõenduseks on alljärgnev, viitan sellele juba mitmes kord!
Kas ka gei võib olla korralik kristlane? http://rahvahaal.delfi.ee/news.....d=33982089
Konsistooriumi kantsleri Urmas Viilma sõnad: „Me ei suuda luua täiuslikku maailma ja kirik seda ka ei taotle. Nõnda kuulub siinses maailmas patt iga inimese, kaasa arvatud iga kristlase igapäevaelu juurde.
Humanismi põhimõtetest lähtuva ateisti maailm ei ole patune ja haige.
Religioonide mõte võib olla selles, et nad tekitavad tunde maailma kui terviku tajumisest, koos enda positsiooni ja rolliga selles maailmas.
Milleks on vaja religiooni, piisaks (algse) humanismi põhimõtete omaksvõtust. Vikipeedia: Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas.
Kaasaegne humanism on kasutuskõlbmatu, kuna New Age ideed on humanismi algideed väärastanud. Moraalireeglid, mida kristlased üritavad endale varastada, on ka mitu tuhat aastat vanemad kui kristlus on. Need kaks – humanismi ja moraalireeglid – kokku pannes saab aluse normaalseks eluks.
Humanism ei nõua inimeselt orjalikkust, nii nagu kristlus seda teeb. Orjalikud inimesed on põlgustväärivad.
Kritiseeriks ka natuke kristlust, kasvõi vahelduse mõttes.
Üks asi on see, et kristlased tähtsustavad liialt koguduse rolli.
Kaaskodanik tulgu nende kampa, tehku rituaalid läbi, küll siis kõik laabub. Kambavaim viib aga kergetele vastandumistele ja ei soodusta millestki aru saamist, isegi piiblitekstidest mitte.
Piibel on muidu tore raamat ja annab arvutult võimalusi tänapäevaga paralleele tõmmata. Just nende pralleelide tõmbamisest ja selgeks vaidlemisest oleks palju kasu nii koguduseliikmete vaimsele arengule, kui ka väljapoole mõistlike soovituste läkitamiseks. Paraku ollakse selles osas väga tagasihoidlikud. Mis teha, kui koguduste koosseis on sellises eas ja vaidlusvalmiduses.
Igasuguste piibliuurijate jaburate tõlgenduste pühaks pidajad väärivad aga karmi kohtlemist. Jumalateotajad sihukesed. Sellistele annavad võitlevad ateistid õigustatult täie rauaga.
Oakrock ütles:
Mida kannab endas mõiste “patt” kristluses, on alljärgnevalt puust ja punaseks selgeks tehtud.
Autor: Noviits
Järg.
Autor: Noviits
@vice versa:
juudi usust tulenenud
Vikipeedias patu kohta: http://et.wikipedia.org/wiki/Patt
Juudi usus puudub pärispatu mõiste. Vanas Testamendis tähendab patt enamasti sõnakuulmatust (heebrea keeles peša ‘vastuhakk, mäss’); teised sõnad, mida selles tähenduses tarvitatakse on het ‘eksimine, ekslemine’ ja avon ‘üleastumine’. Kunagi ei seostata pattu Jumala armastamisega.
Pärispatt ehk algpatt (ladina peccatum originale) on kristlikus teoloogias inimese kaasasündinud patusus või rikutus.
Ilmaliku võimetus patu mõistet enesele (ja teistele) selgitada tuleneb tõsiasjast, et tema jaoks pole olemas Jumalat ja jumalikku ideaali, kelle/mille suhtes vaid inimene saab patune olla ja patuselt toimida.
Alltoodud seisukoht lükkab selle väite umber, kõik on väidetavalt patused! Kas ka gei võib olla korralik kristlane? http://rahvahaal.delfi.ee/news.....d=33982089
EELK konsistooriumi kantsleri Urmas Viilma sõnad: „Me ei suuda luua täiuslikku maailma ja kirik seda ka ei taotle. Nõnda kuulub siinses maailmas patt iga inimese, kaasa arvatud iga kristlase igapäevaelu juurde.
Religioosses algses tähenduses iseloomustas patt vaid inimese ja Jumala suhet, inimese ja jumaliku ideaali vahelist suhet, patune saadi olla vaid Jumala ees ja pattu teha vaid jumaliku ideaali suhtes.
Mis on jumalik ideaal? Inimene, kes ei tapa, varasta, valeta ja ei peta oma abikaasat.
Kõik taandub moraaliõpetusele, mis on sarnane kõigis religioonides, kui ka humanistlikus õpetuses: Ära tee teisele seda, mida sa ei taha et sulle tehakse! Käsuõpetus edendas selliseid omadusi nagu lahkus, ausus, moraalsus, heanaaberlikkus.
patt ei ole normi rikkumine, patt ei eelda normi olemasolu.
Käsuõpetuse eesmärk oli ja on teha inimesele teatavaks, mis on lubatud ja mis keelatud.
Mencius (Meng Zi)
Õilsale on loomuomane inimlikkus, kohasus, kombed ja tarkus. Süda, mis tunneb armu ja halastust, ongi inimlikkus. Süda, mis tunneb häbi ja õõva, ongi kohasus. Süda, mis tunneb viisakust ja aupaklikkust, ongi kombed. Süda, mis tunneb õiget ja valet, ongi tarkus. Süda = meel: tunnete ja mõtlemise asupaik.
Jeesus räägib kolmest: usk, lootus ja armastus.
Need on Pauluse sõnad.
ei saa armastuseta elamist ja armastussuhte puudumist kuidagi mõista normi rikkumise või ületamisena. Küll on see kristlikus mõttes patt ja elamine patus.
Mis on armastus? Kõik räägivad, aga keegi ei tea selle mõiste tähendust. Mõeldud on tingimusteta armastust. Palju on neid, kes seda tunda suudavad?
Jeesuse õpetus on lihtsalt kokku võetud “Jaakobuse salaraamatus” (The Apocryphon of James. Alternate titles: Secret Book of James, Secret Letter of James, Epistula Iacobi Apocrypha) kus, Jeesus selgitas oma õpetuse mõistmist:
Pöörake tähelepanu Sõnale. Mõistke teadmisi,…
Sai liiga pikk jutt, sorry
Jeesuse õpetus on lihtsalt kokku võetud “Jaakobuse salaraamatus” (The Apocryphon of James. Alternate titles: Secret Book of James, Secret Letter of James, Epistula Iacobi Apocrypha) kus, Jeesus selgitas oma õpetuse mõistmist:
Pöörake tähelepanu Sõnale. Mõistke teadmisi, armastage elu ja siis ei kiusa keegi teid taga ning keegi ei rõhu teid peale Teie enda.
@ K_V
Milleks on vaja erinevaid kogudusi? Siis küsiks ka, et milleks on üldse vaja igasuguseid erinevaid gruppe, kes kusagil muudel põhjustel kogunevad ja oma asju arutavad? Või küsiks hoopis nii et milleks on üldse vaja ükskõik milliseid kogunemisi – las olla igaüks omas nurgas ja ärgu üldse keegi oma kodust väljugu, kui, siis ainult tööle või poodi. Nii jah?
Seventh ütles:
On väga armas ja ülendav, kui kristlased koos käivad, et endile ja neile, kellele raatsivad, paremat saatust loitsida. Täites seejuures kõiki selleks kokku lepitud rituaale, nii üle kui alla tuhande aasta vanu. Religioonideüleselt tegeldi sellise loitsimisega palju näiteks eelmise aastatuhande viimase aastasaja kaheksakümnendate lõpus Eestis.
Aga vastuse otsimine küsimusele “millist kristlust me siis tahame” ei tohiks selle varju jääda. Ja kui kogudusesiseselt asi selge, ei tasuks küünalt vaka all hoida.
Seventh ütles:
no ma ei tea nüüd, kas ikka on päris nii… on ju näiteks numismaatikud – grupp inimesi, kes usuvad, et õnn ja lunastus peitub selles kui koguda kokku võimalikult palju erinevaid münte.
koos käivad nad kah. ühe suht suure kogudusena (muidugi erinevates maades ja linnades eraldi gruppidena). aga ma pole küll kuulnud, et neil mingeid “kirikulõhesid” oleks. näiteks üks koolkond leiab, et münt tuleb arhiveerida avers ülalpool, teine koolkond aga, et revers ülalpool. ja siis nad tapavad teineteist. või vähemalt vaenavad ja sõimavad vastastikku ketseriteks.
Mina sain sellest aru nii, et hing/vaim, mis on saavutanud täiuslikkuse (on valgustunud, virgunud), siia maailma enam ei sünni, kui, siis vabatahtlikuna aitamaks teisi, nagu Jeesus. Kõik ülejäänud peavad veel millegi kallal töötama, end täiustama.
raamatust enesest rääkides. jõudsin just lõunapausil sinnamaale, kus mainiti “david millsi võrratut raamatut “ateistlik universum””. kahju, kui eesti keeles ilmunud raamatute mainimise puhul ei märgita ära, et need on ka eesti keeles ilmunud. on nimelt selline hea tava….
@vice versa:
hing/vaim, mis on saavutanud täiuslikkuse (on valgustunud, virgunud), siia maailma enam ei sünni,
Valgustumine/virgumine/kirgastumine tähendab, et isik on saavutanud tasakaalu mõistuse ja kirgede vahel. See on sama mis Hiina Yin Yang, Androgüün, Hermafrodiit. Tänapäevased selgitused on jaburad, ärge neid tähele pange! Selle on lahti seletanud Gunnar Aarma, raamat peaks olema vist “Mõtlemise salapära” artikkel müsteeriumidest.
Selle seisundi saavutamine oli kõikide vanade orgastiliste kultuste eesmärgiks, kuid sel ajal oli nende täiuse taotlejate arengule kaasaitamiseks loodud müsteeriumikoolid. Meie ajal on seda seisundit võimalik saavutada, kuid see on seotud mõttetute kannatustega.
Nirvaana on lihtsalt ära seletades isekuse elik Jungi ego puudumine. Ebaisekus.
Jason, kas siis numismaatikutel tõesti sedalaadi klannideks, kildudeks ja koolkondadeks jagunemisi ja nende killukeste omavahelisi kaklemisi ei ole? Mina oleks arvanud, et see on pea kõigis sedalaadi huviliste rühmades üsna tavaline asi, eriti siis, kui hobi olemus mõnevõrra formaalsema sstruktuuri loomist nõuab.
Mitte et see mingi teaduslik väide oleks, pigem sihuke igapäevase elu üldistuskatse…
kuule, ega ma kah tea, mida need numismaatikud tegelikult teevad, ehkki ma olen küll üsna kindel, et aversi/reversi üle nad ilmselt ei vaidle. aga nagu vast isegi mõistad, ei pretendeerinud ka mina teaduslikule tõele vaid lihtsalt kontrastse võrdluspildi loomisele.
Oakrock ütles:
Pigem on saavutatud uus kvaliteet.
Ka Hiina praktikates tuntakse sellist mõistet kui valgustumine/virgumine, aga yin-yangiga seda võrdsustada ei saa, sest hiinlastel tähendab hinge/vaimu areng naasmist Daosse, niisiis vastupidine liikumine maailma ja looduse arengule, milline on:
daost sündis üks; ühest sündis kaks (yin-yang); kahest sündis kolm; kolmest sündisid tuhanded.
Ja ka nirvaana on budismi kohaselt taassündide ringist väljaastumine eikuhugisse (hiinlastel siis daosse).
Ma arvan, et me võime end kasvõi haigeks mõelda, aga mis nirvaana on, seda ikkagi välja ei mõtle ja ükski raamat siin ei aita.
Teadmistest on vähe kasu, mistahes religioon on praktika. Praktika tekitab kannatusi pigem algusjärgus, kus peab end distsiplineerima ja tahtejõuga paljut tegema. Kannatused on mõttetud ainult siis, kui neil pole eesmärki.
K_V ütles:
Mina küll ei kritiseeriks kristlust(kristlasi kritiseerida, seda küll, jah), eriti vahelduse mõttes, sest kui puuduvad elementaarsedki teadmised religioonidest, siis kipub vaheldus muutuma oma rumaluse demonstreerimiseks.
Parafraseerides klassikat: kas torulukksepp on pädev andma hinnangut günekoloogiale.
@vice versa:
Pigem on saavutatud uus kvaliteet.
Ma arvan, et me võime end kasvõi haigeks mõelda, aga mis nirvaana on, seda ikkagi välja ei mõtle ja ükski raamat siin ei aita.
Võin kindlalt väita, et Nirvaana on ainult isekuse puudumine, kuna olen jõudnud sellesse staadiumisse. Isiklikke kogemusi sellelt arenguteelt ei õnnestu siia lehele kleepida. Kahjuks olen ma praktik, mul puudub teoreetiline baas. Viimase 6 aasta jooksul olen lugenud erinevaid budismialaseid teoseid, kuid ei ole leidnud ühtegi kvaliteetset allikat, mida soovitada.
Endale meeldib “Päikesetuul” nr 41 1993 ära toodud Zen budismi tutvustus. Jutukeses “Ma raiun puid ja kannan kaevust vett” antakse valgustuse seisundile järgnev iseloomustus: “On suur erinevus võrreldes varasemaga: ei ole vastumeelsust, pole seesmist vastuseisu; ei ole ego ja ma ei täida kellegi käske, ma ei allu kellegi korraldustele – ma lihtsalt toimin vastavalt hetkele ja selle vajadustele”
Lihtsuse mõte on selles, et areneda saaksid kõik inimesed. Täpselt sedasama õpetasid ka vanad müsteeriumireligioonid, ja isegi Jeesus, kuid kristlusest on see välja võetud. Raske on sellekohast piiblist leida.
Ja ka nirvaana on budismi kohaselt taassündide ringist väljaastumine eikuhugisse (hiinlastel siis daosse).
Ei vasta tõele, kuna valgustatuid (tõsi üksikuid) on ka ida meistrite hulgas, need tunneb ära selle järgi, et nad ei õpeta suuri masse, vaid valivad üksikuid õpilasi, kes on selleks valmis. Me elame individualismi ajastul, kus on võimalik ka ilma guruta areng, kuid selleks tuleb lugeda ja endale selgeks teha kõik erinevad religioonid ja salaõpetused. (Netis on sacred text – tõeline varaait!) Siis läbi eksimuste ja pettumuste jõuda tegelikult väga lihtsa tõeni.
Teadmistest on vähe kasu, mistahes religioon on praktika. Praktika tekitab kannatusi pigem algusjärgus, kus peab end distsiplineerima ja tahtejõuga paljut tegema. Kannatused on mõttetud ainult siis, kui neil pole eesmärki.
Kõikide religioonide mõte on algusest peale olnud ainult üks: muuta inimene paremaks. Elades Buddha soovitatud kesktee järgi on võimalik elada normaalset, täisverelist elu ja nii elades arenete Te tunduvalt enam, kui sidudes end mingi kindla rajaga ja seal hambad risti edasi trügides. Uskuge mind, mul on kogemused.
vice versa ütles:
Hiinlased olevat rääkinud ka probleemidest musta kassi ja pimeda toaga.
Kuidas sa hing ikka kedagi targemaks valgustad, kui ei tea, milles tema rumalus seisneb. Vait olles võib ta ju lausa targana paista.
Kui see jutt aga Dawkinsi kriitikaks oli mõeldud, siis tundub ta natukene üldsõnaline.
PS
Kes on Teie arvates kõige pädevamad spetsialistid jumala(te) asjus?
Oakrock ütles:
Kui ma enne kahtlustasin, et Oakrockil võib olla mingi vaimne hälve, siis nüüd olen ma selles veendunud. Tegemist on puhtakujulise suurushullusega. Kulla Oakrock, sinu enamus postitusi siin foorumis kvalifitseeruvad üheselt egotripina ehk siis äärmusliku isekuse alla.
@Tonda:
Oakrockil võib olla mingi vaimne hälve, siis nüüd olen ma selles veendunud. Tegemist on puhtakujulise suurushullusega. Kulla Oakrock, sinu enamus postitusi siin foorumis kvalifitseeruvad üheselt egotripina ehk siis äärmusliku isekuse alla.
Ei ole minu viga, et Teil puudub võime lihtsatest ja väga selgetest asjadest arusaamiseks.
See elu on vist tõeliselt jube, kui kogu aeg tuleb toetuda ainult autoriteetide öeldule. Mis siis kui Teie autoriteedid eksivad või levitavad teadlikult valesid seisukohti? Siis käib ju elu ühest kraavist teise…
@swen:
“kõikides kultuurides on jumala kui kõrgema võimu mõiste olemas”
Kusjuures väidetavalt ei ole. Viimasel ajal on laineid löönud yks pisike Amazonase kandi indiaanihõim, kelle keeles olla isegi abstraktsete mõistetega kehvasti, rääkimata jumala mõistest kultuuris. Aga nime ma kahjuks ei suuda meenutada. Kes keeleuudiseid loeb, ehk oskab ytelda, neist oli millalgi ka Language Logis juttu.
Oop ütles:
Pirahã.
Oakrock ütles:
Nirvaanat tõlgitakse jah kui “muretut olekut”, aga mina seda küll sõna-sõnalt ei võtaks. Zen õpetaja annaks selle jutu peale ühe mahlaka tolaka…mul on tunne.
Ja ka nirvaana on budismi kohaselt taassündide ringist väljaastumine eikuhugisse (hiinlastel siis daosse) vastab tõele niipalju, et see on nirvaana n.ö. teine samm ehk siis tõde selgub peale surma.
Sellega pole ma kohe üldse nõus. Mitte ühtki õpetust, mis on praktikatega seotud, pole kunagi raamatutarkuse järgi peetud. Siin on ainult üks võimalus- anda edasi õpetajalt õpilasele. Tekstid võivad ju olla head, aga neil on üks viga, mis kõik elimineerib ja see viga on meie mõistus. Mõistus loob illusioone. Kuidas tõe ja illusiooni vahel vahet teha pole saladus, aga seda öelgu Õpetaja.
Kas Buddha soovitatud kesktee ei olegi kindel rada? Või mida see (Buddha kesktee) üldse tähendab, ma ei saa nüüd küll aru…
Samas, et jõuda oma teel keskele, tasakaalu, selleks on niikuinii tarvis rakendada tahet (ka hambad ristis). Praktikat, mille teostamine mingit vaeva ei nõua, ei ole olemas. Loobumine oma endistest ideaalidest, arusaamadest käib alati läbi kriisi, miski peab vallandama selle “krõksu”, kust alates silmad selginevad. Muidugi, kui see on läbitud, ununevad vaevad ruttu, aga olematuks neid pidada ma küll ei julgeks.
K_V ütles:
Targemaks valgustada pole võimalik inimesi, kes oma arusaama, antud juhul siis kristlusest, kristluseks peavadki.
Kui ma kirjutaks nüüd siia näiteks, et …”kritiseeriks nüüd meditsiini ka vahelduseks. Üks asi on se, et Doktor A tähtsustab liialt kalamaksaõli rolli”. Kuidas kõlas?
Praktikud. Teoreetikud lähevad omadega tavaliselt rappa. Diletantide vaimuvallatusi on siin igal sammul naeruks küll ja küll.
vice versa ütles:
Lp vice versa, kommentaator K_V paistab olema (olen seda järeldanud tema kommentaare pikema aja jooksul lugedes) pika-ajalise praktikaga kiriku-tegelane, kes väga sagedasti ka üle lahe komandeeringus viibib, tähendab, võibolla ametiredelil küllaltki edasi jõudnud. Võid sa enda kohta sama kinnitada?
salvey ütles:
Ei saa seda tõesti kinnitada.
Miks skeptik.ee kood aeg-ajalt “K_V” kõrvale mõne võõrriigi lipu kleebib, on küsimus “patsiga poistele”.
Usu-asjade vastu tunnen ikka huvi, aga ühegi koguduse liige pole olla soovinud. Üksvahe oli näiteks raadioaparaat mõned kuud Pereraadio peale keeratud…
vice versa ütles:
Seosetult.
Praktikust saab teoreetik siis, kui ta oma kogemust kirjeldada püüab.
Iseenda jaoks endast paremat jumala-spetsialisti muidugi pole.
Ja Vana Testamendi prohvetid olid ikka erilised diletandid. Isegi Piiblit polnud nad lugenud. Töllasid kõrbes ja pärast käisid seletamas, mis kõik Vanajumal olla öelnud. Ilmarahva naeruks.
K_V ütles:
No näed siis, diletantliku Sherlock Holmesina olen läbi kukkunud.
Järgmiseks teatab Vice Versa, et tema on näiteks Toomas Paul ise :)) Pardon 2x
Minu pihta käiv kriitika on õige.
Jah.
Tänapäeval aga on kõige suuremad spetsialistid ainult raamatutarkuse najal üles kasvanud ja praktikaks nimetatakse väitlusi usu teemal. Praktikuks saab end nimetada see, kes teoreetikute nägemuse järgi on “pead vastu maad tagunud” ; “kõrbes töllanud” ja muud taolist jaburust elik endaga tööd teinud. Usuteaduste koolides pingi nühkimine seda ei ole. IMHO
vice versa ütles:
Kes on kõige parem spetsialist korruptsiooni valdkonnas? Ehk Villu Reiljan? Ja pedofiilia küsimuses muidugi mõni praktiseeriv pedofiil?
Ehk siis paktikutega tekib tihti erapooletuse probleem mis kehtib kahtlemata ka religioonide puhul.
Märtsikuise ajakirja Tarkade Klubi raamatuveerg tutvustab raamatut “Luul jumalast”. Mainimist leiame ka meie — skeptik.ee kommenteerijad :)
See raamat vääris lugemist, on argumenteeritud, kaasamõtlemist nõudev, sisutihe.
Suureks plussiks pean seda, et Dawkins käsitles põhjalikult usu mõju laste elukäigule ja mida see kaasa toob, kui vanemad oma usulisi veendumusi lastele peale suruvad.
Väike reklaam raamatule siis ka minu poolt!
Eks siis mõne aja pärast näha ole, kel oli õigus, aga siis pole siin enam suurt vahet, sest muuta enam midagi ei saa! Võimalused on mõistuslikult võttes 1:1, et Jumal on või et teda pole – üks pool argumenteerib teisega ja lõplik tõde on hetkel raske selguma. Nüüd ainukene jama, mida mina näen on selles, et kui peale eluküünla kustumist selgub, et Jumal polegi pelgalt luul, vaid ongi siiski see, kellega piibel teda kirjeldab, siis on hirmus jama lahti tegelikult! Ja siis ei ole võimalik uuest “soojast kohast” enam kellegagi läbirääkimisi pidada või kedagi ära osta, et see hull “luul” lõppeks!
Miks 1:1? Miks mitte näiteks 23:37? Miks 1:1 on mõistuslikum?
@hmm:
Bloise, see on üks mõistlik jutt, kui Kriku püstitet küsimus ära lahendada. Nüüd tuleb veel välja mõelda, milline lugematuis kirjandusteostes mainitud jumalatest see päris on ja millisel viisil teda nimelt teenima peaks. Enne vastuse selgumist ma hommikuti sinki ei sööks.
Ingmar ütles:
Hea põhjus jumalatest üheainsa väljavalimiseks.
hmm ütles:
Võiks kulli ja kirja visata.
Siis selgub kohe, kumba olemasolu sõnaseletust fännama hakata.
hmm ütles:
Jama on siis lahti sõltumata sellest, kuidas elatud on. Äravalitute saatus pole mingi meelakkumine, kui piiblit uskuda (kas igavene orjus on parem kui igavene piin?). Pealeselle tähendaks asjade taoline seis ka, et vana testamendi kättemaksuhimuline, neurootiline, sadistlik ja muidu tülgastavate isikuomadustega ülakorruse vanamees on päriselt olemas, millest mina järeldan, et maine elu on ainus koht, kust ta meid kätte ei saa. Selles valguses tundub mõistlik elada võimalikult ebakristlikku elu, sest ega pärast surma pole enam valikut…
Mart K. ütles:
Loomulikult saab asja peale vaadata mitmest vinklist. Näiteks ortodokssed juudid, kes neid vana testamendi asju hästi teavad, on välja töötanud säärase põneva vahendi jaburatest piirangutest möödahiilimiseks nagu õngenööri postide otsa üles tõmbamise. Ehk on analoogilisi võtteid teisigi?
Ja revolutsioonimeelsed patused võivad muidugi püüda eluaeg vagatseda lootuses niimoodi paradiisi infiltreeruda ja seeläbi parandada oma positsioone, kui teavas segased ajad tulevad.
Toomas Jürgenstein mainib oma arutluses ka eesti keeles ilmunud Luulu jumalast:
Toomas Jürgenstein: religioon teeb targaks?
Üks tsitaat religiooni õigustuseks:
Kas ma olen ainuke, kellele see tekst midagi meenutab?
Kriku ütles:
Jubedalt kõlab mu arust. Jätan vahele igal juhul.
Aga kui kellelegi sellised “võlusõnad” sobivad ja toimet avaldavad ( tähendab, kõik seal lubatu teoks teevad), siis palju õnne muidugi, kade meel pole :)
Kriku tsiteeris:
Dawkins vihjab arvatavasti Blasphemy Challenge‘ile.
Naljahammas nagu ta on, võivad paralleelid šahada-vormeliga, mida kõik 1001 öö lugude lugejad kindlasti peast teavad, ka taotluslikud olla.
Aga tegelikult ei ole meil tarvis selle teoloogilise küsimuse üle skolastilist vaidlust pidada, keegi võib lihtsalt prohvet Richardile kirjutada ja järele küsida.
Dawkins heitleb jumalaga
Juhan Javoiš, Sirp
Kuidagi hajus ja heietav lugulaul, aga olgu siin siiski ära märgitud, kuna inspiratsiooni moodi asja andis Dawkinsi eesti keelde tõlgitud raamat.
Richard Dawkinsi „Luul jumalast” püüab emmata embamatut
Tiit Kändler, EPL
Luterlasena tegeleb Kändler muidugi usuapologeetikaga ja “teised ju ka”-õigustustega.
@Martin Vällik:
Kändler on kahtlane kuju!
Luulude vastuolu
Toomas Jürgenstein, Hugo Treffneri gümnaasiumi religiooniõpetaja
TJ on ka läinud kergema vastupanu teed ja selmet religiooni vastu käivat kriitikat kuidagi analüüsida, tegeleb nokkimisega. Nokkida võib muidugi ka, aga edasi, härrased, edasi!
Martin Vällik ütles:
MV on ka läinud kergema vastupanu teed ja selmet ateismi vastu käivat kriitikat kuidagi analüüsida, tegeleb nokkimisega.
Ehk siis – ignoreerime endiselt igasugust kriitikat ja laseme aga silmi ja kõrvu kinni pigistades samas suunas edasi? :) Üks õigustatumaid kriitikapunkte ateismi vastu on olnud, et puudub igasugune huvi dialoogiks – on ainult omaenda tõdede järelejätmatu ja muutumatu kordamine, mis teeb ateismi sarnaseks fundamentalistliku sektiga. Kuidas sellist seisukohta kandvad inimesed saavad end pidada “teaduse populariseerijaks”, on minu jaoks jäänud siiamaani mõistatuseks.
PL ütles:
Tahad Sa sellest lähemalt rääkida? Näiteks näpuga konkreetses suunas näidata?
dig ütles:
Ega nagu ei taha küll… peamiselt seetõttu, et ma ei usu, et sel vähimatki mõtet oleks. Aga sotsiaalabi korras võib ju alguse kätte anda – proovige analüüsida, kas Jürgensteini kriitikal ka mingit alust on. Rõhk sõnal analüüs, mitte eelarvamuslikul lähenemisel, sest see koht siin nõretab eelarvamustest. Ma ei usu et diagnoos “nokkimine” on analüüs, see on just pigem eelarvamuslik hinnang. “Teaduse populariseerimise” nimel olete te ju ometi paremaks võimelised? :)
“Luulu Jumalast” ma pole lugenud” ja arvatavasti ei loe ka, sest maailmas on raamatuid palju ja kõiki lugeda ei jõua, nii et mingi valik tuleb teha.
Toomas Jürgensteini artiklit lugesin küll ja mulle meeldis.