“SOOMLASED KINDLAD: seagripivaktsiin põhjustab narkolepsiat!”

Ühe seagripi vaktsiini — Pandemrix — teemal kirjutab Katrin Väljataga.
Head lugemist ja kommenteerimist.
Martin V

Mind ajendasid seda lugu kirjutama Õhtulehes ja Eesti Päevalehes ilmunud artiklid-uudisnupud Pandemrix-vaktsiini ja narkolepsiajuhtumite seoste kohta. Mõlemad väljaanded kajastasid meie ülemerenaabri Soome tervishoiusüsteemi tegevust ses osas. Tuginetud on Eestiski populaarse päevalehe Helsinkin Sanomat (ehk Hesari) artiklitele, vähemalt niipalju, kui artiklite tekstist viiteid leida võib.

Kuna Eestis ei ole seoses Pandemrix-vaktsiiniga narkolepsia juhtumeid esinenud, siis ei ole siinne meedia kajastanud sündmusi, mis seoses sellega Soomes alates eelmise aasta sügisest aset on leidnud. Pandemrix-vaktsiini kasutamise lõpetamiseks andis Suomen Terveyden ja Hyvinvoinnin Laitos (THL, Tervishoiuamet) soovituse 24. augustil 2010 (1). Seetõttu on mõttetu ajakirjanduses avaldada väikeseid mittemidagiütlevaid uudisnupukesi, mis teema kohta lugejale midagi rohkem ei ütle, kui ainult seda, et on (olevat) leitud seos narkolepsiajuhtumite ja nimetatud vaktsiini vahel. Kogu vahepealne tegevus, asjatundjate seisukohad, täiendav info on meie lugejale tundmatu. Juhiksin tähelepanu ka sellele, et 01. veebruaril 2011 avaldatud töörühma raport oli VAHERAPORT (mida Eesti Päevalehe 01. veebruari uudisnupus on unustatud mainida, ning seda on nimetatud raportiks, jättes lugejale mulje lõpptulemustest), ning lõplikke tulemusi on oodata alles millalgi 2011. aasta augustikuus (vt THL pressiteade, viide eespool).

Ometi tõttas Eesti meedia juba jaanuaris avaldama artikleid, milles väideti, justkui oleks Soomes keegi autoriteetne isik juba teatanud, et Pandemrix põhjustab narkolepsiat. Sellist väidet pole aga keegi Soome asjassepuutuvatest spetsialistidest esitanud – olles uurinud läbi hulga Soome meedias ilmunud artikleid, näeme, et erinevate töörühma liikmete jt asjassepuutuvate isikute suust on kõlanud seisukoht, mille kohaselt Pandemrix-i nimeline H1N1 viirustüve poolt põhjustatud grippi (ehk nn seagrippi) ennetav vaktsiin võib (koos muude teguritega – viiruse endaga nt – koosmõjus) suurendada narkolepsiasse haigestumise riski. Ja seda loeme välja ka 01. veebruaril ilmunud vaheraportist. Mitte nii, nagu ilmus 31. jaanuari Õhtulehes: „Soomlased kindlad: seagripivaktsiin põhjustab narkolepsiat!“

Esimene viga – mitte mistahes vaktsiin, vaid Pandemrix. Teine viga – ei põhjusta, vaid suurendab riski koosmõjus teiste teguritega. Kolmas viga – puudub viide allikale. Et Hesari kirjutab, see pole veel viide – oleks kena saada link, või vähemalt kuupäev, autor – midagi, mille järgi artiklit üles otsida. Millisest artiklist pärineb see tekst, et lugeja saaks hinnata, kas artikli autor on üldse originaalteksti õigesti edastanud? Ja ei ole, tundub – nädal varem Õhtulehes ilmunud Pandemrix-teemalises artiklis (2) pandi THL-i peaarsti suhu väide, justkui oleks tema arvates Pandemrix narkolepsia põhjustaja. Tegelikult olid Helena Nohyneki sõnad ilmselt taas kord „… võib olla seos.“ Muidugi, raske on kommenteerida, kui ei tea, millisest Helen Nohyneki arvamuseavaldusest ning millisest artiklist lõik võetud on (siinkohal puudub artiklis isegi viide väljaandele). Ainult et antud loo autor ei leidnud ühtegi artiklit, kus Nohynek (enne vaheraporti ilmumist!) oleks väitnud kindla põhjusliku seose olemasolu vaktsiini ja narkolepsia vahel. Ja üldse – miks tsiteeritakse Hesarit (mis on muidugi hea ajaleht), aga jäetakse kahe silma vahele THL-i AMETLIK pressiteade, mis on põhjalik ja ülevaatlik ning koostatud spetsialistide poolt? THL-i kodulehel on kättesaadav ka vaheraport tervikuna (3).

Neljas viga – kajastatud pole varasemaid artikleid ja teadaandeid Soome meedias, kust Eesti lugeja saaks olulist lisainformatsiooni. Näiteks saaks lugejat informeerida sellest, et Soomes anti soovitus loobuda Pandemrix-i kasutamisest THL-i poolt eelmisel sügisel (vt viide 1), kuna selle vaktsiiniga vaktsineeritutel esines tavapärasest märgatavalt suurem haigestumus narkolepsiasse. Sarnane olukord oli lisaks veel ainult Rootsis ja Islandil, kuna teistes riikides esines vaid üksikuid narkolepsiajuhte. Islandil suurenes samal ajal haigestumus narolepsiasse ka vaktsineerimata lastel (vt THL-i pressiteade, 4). THL-i pressiteatest selgub ka, et Pandemrix aitas vähendada gripist põhjustatud surmasid ja intensiivravi vajadust. Vaktsiini levitati ja kasutati üle kogu maailma, ja mujalt on teada vaid üksikud narkolepsiajuhtumid. Seetõttu ei ole Euroopa Ravimiagentuur keelustanud Pandemrix-i kasutamist, uuringud on veel pooleli (5). Nii on ka Soome Pandemrix-uuringute töörühma juht ütelnud, et neil kolmel riigil peab olema narkolepsiajuhtude olulise tõusu taga mingi ühendav tegur (6). Mis – seda saab ehk teada lõppraportist. Samal ajal on Suurbritannias taas asutud kasutama Pandemrix-it. Suurbritannias on seagrippi sel gripihooajal (2010/2011) praeguseks surnud ligi 200 inimest, neist ligi 20 lapsed (vt eelmine viide).

Huvitav on ka ehk teada, et Soome narkolepsiauurijad kartsid H1N1-viirust juba enne selle leviku ja haigestumise pandeemiliseks muutumist. Nimelt on antud viirustüvi nende sõnul sarnane viirustüvega, mis 1918. aastal nn hispaania gripina üle maailma pühkis, tappes miljoneid inimesi. Selle pandeemiaga kaasnes samuti rohkelt narkolepsiajuhtumeid (7).

Lõpetada tahaksin millegi inimliku ja igaühele lähedasega. Minu kodukohas ja minu tutvusringkonnas on palju lapsi sel talvel haiged olnud, vaevelnud pikalt ja mõni ka mitu korda järjest kõrges palavikus. Nende vanemad aga veedavad aega Internetis vaktsiinivastaseid kommentaare jagades ja vahetades. Kui eelmisel, 2009. aasta sügisel esimest korda ennast ja oma lapsi gripi vastu vaktsineerida lasin, siis küsis üks tuttav kõvera muigega: „Noh, otsustasite meditsiini usaldada, jah?!“ Jah, otsustasin, vastasin ma talle. Mul ei ole senimaani oma 35 eluaasta jooksul olnud põhjust meditsiini mitte usaldada (halva iseloomuga meditsiinitöötaja ei tule põhjusena arvesse, samuti on selge, et iga ravi ei saa alati, 100% juhtudest, olla tulemusrikas). Kahju, et meie meedias avaldatavad artiklid (need ebaprofessionaalsed, pealiskaudsed, lohakad) tekitavad inimestes asjatuid hirme ja usaldamatust arstide suhtes. Kaks gripiperioodi järjest on mul olnud rõõm tervetest lastest ja tervest iseendast. Jah, vaktsineerimine ei ole veel kõik. Olulised on ka terved eluviisid, korralik toit, sport. Aga minu jaoks on ka selles vallas autoriteediks eelkõige ikkagi arst, oma ala spetsialist, kellel on inimeste raviks vajalikud teadmised ja kogemused. Ma olen näinud, kuidas inimesed oma tervise ja raha nn alternatiivmeditsiiniga tuulde lasevad, mängides enda ja lähedaste kõige kallima varaga (tervisega, nii psüühilise kui füüsilisega) vene ruletti. Kas paremast ajakirjandusest oleks ehk siinkohal abi?

Viited:
1. Terveyden ja hyvinvoinnin laitos suosittaa Pandemrix-rokotusten keskeyttämistä
2. Ohtlikku seagripivaktsiini jagatakse Eestis tasuta
3. Kansallisen narkolepsiatyöryhmän väliraportti 31.1.2011
4. Pandemrix-rokotetta saaneilla lapsilla ja nuorilla lisääntynyt riski sairastua narkolepsiaan
5. European Medicines Agency updates on the review of Pandemrix and reports of narcolepsy
6. THL-lääkäri Sunnuntaisuomalaisessa: Lasten sikapiikki ehkä virhe
7. Narkolepsiatutkijat pelkäsivät sikainfluenssavirusta jo etukäteen

Artikkel on täiendatud versioon 01. veebruaril 2011 Eesti Päevalehele saadetud arvamusloost. Autor ei ole arst ega ühegi ravimifirma palgal.

Be Sociable, Share!

117 Replies to ““SOOMLASED KINDLAD: seagripivaktsiin põhjustab narkolepsiat!””

  1. Arvestades, kui paljud lugejad pealkirjast kaugemale ei jõua ning google otsingul otsustatakse samuti pigem viidete arvu üle, siis äärmiselt halvasti valitud pealkiri:(
    EPLs on oluliselt parem.

  2. See juhtum tuleks meeles pidada ja kirjutada nt propaganda ajalukku, peatükki „Kuidas moonutada teavet”.

    Harold Dwight Lasswell kirjutas 1927 väga õpetliku raamatu „Propaganda Technique in the World War”, kaevumürgitamise ja lastetapmise lood kõik sees. Tartu vorstivabriku linnalegendi teket ja arengut on kirjandusmuuseum uurinud lausa teaduslikult.

    Teine õpetlik raamat on „How to Lie With Statistics”, kust saab teada, et ega inimesed ju statistikas protsente vaata, vaid ainult nende tähendusi: nt kirjutatakse „2% inimestest, kes käivad meelt avaldamas, saavad infarkti”, aga loetakse: „Inimesed, kes käivad meelt avaldamas, saavad infarkti”. Paha lugu, kui lugeja eest on selle loogikavea juba ajakirjanik ära teinud.

  3. Andres Valdre ütles:

    Tartu vorstivabriku linnalegendi teket ja arengut on kirjandusmuuseum uurinud lausa teaduslikult.

    Säärane julge väide väärib allikat. Allikas on siin:

    Eesti traditsioonis on Teise maailmasõja järgsed kuulujutud kuskil linnavaremetes salaja töötanud inimliha vorstivabrikutest olnud äärmiselt püsivad. Tegemist on mitmekihilise tähendusega ainesega, mis on traditsiooniks vormitud suulises pärimuses personaalsete kogemuste, linnamuistendite ja kuulujuttude kujul, kuid palju sellest on tänapäeva kandunud ka päevikute, memuaaride ja mälestuste, kirjanduse ning ajalookäsitluste kaudu (vt Roos 2000: 39–40, 50; 2004: 257; Luik 1985: 135; Vahtre 2002: 17; Tammer 2004: 35).

    Skeptikutele pakub kahtlemata huvi ka väärmälu fenomen:

    Tänu Tartu Postimehes 2001. aastal avaldatud kirjutiste mõjul juhuslikult alanud eksperimendile, mille käigus enam kui kolmkümmend inimest andsid endast teada kui kuulujutu kaasaegsest ja ise väidetavalt kuriteo toimumise kohal käinud tunnistajast, õnnestus siinkirjutajal jäädvustada mitmekesine materjal,2 mis võimaldas teha veidi teistsuguse vaatenurga alt sissevaate sõja järel Tartus levinud traditsioonilise rahvajutu mitmetähenduslikkusesse.

    Tartus saavutas see tavaliselt üsna umbmääraseks ja ähmaseks jäänud kuulujutt erilise ulatuse ning seostus kindla aja ja kohaga.3

  4. Ka see artikkel on ise üksnes sõnadega mängimine. Võtke näiteks lause “ei põhjusta, vaid suurendab riski”. Raporti andmetel kergitas vaktsineerimine 4-19-aastaste noorte narkolepsiasse haigestumise riski üheksakordselt.

    jokk

  5. Heido ütles:

    Ka see artikkel on ise üksnes sõnadega mängimine. Võtke näiteks lause “ei põhjusta, vaid suurendab riski”.

    No aga need on ju väga erineva tähendusega laused. Peab olema väga “mängulise” mõtlemisega, et neid samatähenduslikuks pidada.

  6. Meditsiiniteaduse poolt veel rikkumata inimene loeb nendest raportitest välja täpselt selle: põhjustab narkolepsiat.
    Nii nagu külmetamine põhjustab kopsupõletikku (tegelikult tõstab lihtsalt haigestumise riski) …
    Selge, et see pannakse ümber teaduslikku slängi ja igasugused skeptikud hakkavad igast sõnast kinni, et oma armsate ravimifirmade huve kaitsta.
    Selge on juba praegugi see, et kogu see narkolepsia lugu mätsitakse nende firmade poolt ilusti kinni, seda muidugi jällegi skeptilise targutamisega rikkumata mõistuse poolt.
    Mõiste surm gripi läbi muuseas on üks viimase aja leiutisi.
    Varematel aegadel SURDI LIHTSALT KOPSUPÕLETIKKu, nüüd tõstetakse lahtreid kõvsti ümber …
    Nüüd on nendest saanud siis gripisurmad, et käivet tõsta…
    Nii võib nohussegi ära surra, kui mingi ulmenohuravi leiutatakse, mis kõvasti pappi kokku kühveldaks…
    Ja peale seagripi muudesse grippidesse ei tikuta üldsegi surema.
    Kopsupõletikku surrakse aga sageli mitte seetõttu, et see on põhjustatud gripi poolt, vaid seetõttu, et batsillid on kõik kenasti antibiootikumide resistentsed ja see jälle on saavutatud ohjeldamatu antibiootikumide tarvitamisega, k.a. veterinaarias.
    Vaktsiinidega on veel üks hea asi: kuna neid süstitakse tervetele inimestele, siis ei pea neil mingeid toimeid üldse avalduma. Koguni gripi eest ei pea eriti kaitsma, piisab lausest – vähendab haigestumise riski. (kõrvaltoimed aga mätsitakse kinni). Neid on hea arendada, ravimid peaksid ravima haigust, vaktsiinidega seda ohtu ei ole.
    Terveid inimesi on ka rohkem, see on suurem turg ja hea paanika abiga turustada.
    Ravimit ei saa teha kohustuslikuks tervele inimesele. Vaktsiini saab. Jälle mis ilus asi…
    Ainuke probleem vaktsiinidega on see, et kohtades, kus neid tõesti vaja, nagu ntx difteeria, on neid ka vaja, aga see turuosa enam pappi juurde ei genereeri. Turuosa saab aga paanikat müües kõvasti tõsta ja appi võtta ka suht. ohutumad haigused, mida peaks pigem ravima tablettidega, siis kui just ollakse haiged, mitte kiusama ja psühholoogiliselt ruineerima hirmudega terveid …
    Tervemõistuslikud skeptikud võiksid enamik aega mitte tegelda hirmude külvamisega, tervete psühhruineerimisega, ravi vajatakse siis, kui ollakse HAIGE. Minu arvates kogu vaktsiintööstuse praegune suurem ämber ongi selles, et üritatakse juba terveid ka haigeks vaktsineerida ja see on piir mis piir. Hea asi on tegelikul totaalselt oma hämamistega ja marketingi juttudega tegelikult vussi keeratud ja sellest on kahju.

  7. Soola ja Turu tänava ristis on tänapäeval loomulikult kebabiputka ja kabanossijaam. Mis muu seal olla saakski?

    Jap, vorstvabriku kohal on McDonalds :)

  8. Kopsupõletikku surrakse aga sageli mitte seetõttu, et see on põhjustatud gripi poolt, vaid seetõttu, et batsillid on kõik kenasti antibiootikumide resistentsed ja see jälle on saavutatud ohjeldamatu antibiootikumide tarvitamisega, k.a. veterinaarias.

    Bakteriaalset ja viiruslikku kopsupõletikku niimoodi ühte patta panna võib tõesti ainult täielikult “Meditsiiniteaduse poolt veel rikkumata inimene”.

  9. Ma õnnetuseks ei ole meditsiinist päris rikkumata inimene ja tean suurepäraselt, mis asi on bakteriaalne ja viraalne kopsupõletik.
    Kuid mis alusel meditsiininprofessor Kriku võtab väita,
    et seagripi surmade puhul on alati viraalne kopsupõletik??
    või professoriga ekvivalentharidusega, vähemalt Mardnalik ülbus paistab vastulausest välja??
    Ja kui oli bakteriaalne, siis mis alusel võtab Kriku väita, et ei surdud seagrippi, et surdi hoopis kopsupõletikku?
    turundust see ju ei tõsta…
    muuseas, mis kredentiaalid sul on, mina olen füüsik.
    laiamine oma haridusega räägib pigem vastupidist keelt, et on väike kompleks, et enda omast äkki väga ei piisagi.

  10. Sekeldaja ütles:

    Kopsupõletikku surrakse aga sageli mitte seetõttu, et see on põhjustatud gripi poolt, vaid seetõttu, et batsillid on kõik kenasti antibiootikumide resistentsed ja see jälle on saavutatud ohjeldamatu antibiootikumide tarvitamisega, k.a. veterinaarias.

    Peamine bakteriaalse kopsupõletiku tekitaja on pneumokokk (Streptococcus pneumoniae). Eestis vanale heale penitsilliinile resistentseid pneumokokkide tüvesid praktiliselt ei esine. Penitsilliin on jätkuvalt väga hea bakteriaalse kopsupõletiku ravim.
    Inimesed on gripi ja kopsupõletiku tõttu intensiivravile sattunud ja ära surnud eelkõige selle tõttu, et kopsukoes olev gripiviirus hävitab kopsusombu ehk alveooli membraani ning vereplasma pressib ennast alveooli, kops niiöelda “upub” ära.

  11. Sekeldaja ütles:

    Mõiste surm gripi läbi muuseas on üks viimase aja leiutisi.

    Ja peale seagripi muudesse grippidesse ei tikuta üldsegi surema.

    Stanfordi ülikoolil on sihuke tore veebileht: The Influenza Pandemic of 1918. Ehk väärib lugemist. Ja ehk ei aja Sekeldaja siis enam hispaanlasi sigadega segamini, kui “viimase aja” gripiepideemiate ajakirjanduslikke nimetusi üksteisega võrdleb.

  12. Heido ütles:

    Ka see artikkel on ise üksnes sõnadega mängimine. Võtke näiteks lause “ei põhjusta, vaid suurendab riski”. Raporti andmetel kergitas vaktsineerimine 4-19-aastaste noorte narkolepsiasse haigestumise riski üheksakordselt.

    Põhjustamine ja kaastegurina riski suurendamine on kaks väga erinevat mõistet.

    Saadaolevaid andmeid nähes võib näiteks kahtlustada, et teine oluline tegur on mingisugune geneetiline iseärasus, mis Põhjamaade inimeste seas oluliselt rohkem levinud on kui mujal maailmas. Kui nii ongi, on võimalik, et inimestel, kellel toda geenialleeli ei ole, ei ole Pandemrixi ja narkolepsia vahel mitte mingisugust seost. Aga kahtlustuste kinnitamiseni (või ümberlükkamiseni) avaldub see statistilises mõttes hägusa, laiali määritud riskina.

  13. Sekeldaja ütles:

    Vaktsiinidega on veel üks hea asi: kuna neid süstitakse tervetele inimestele, siis ei pea neil mingeid toimeid üldse avalduma. Koguni gripi eest ei pea eriti kaitsma, piisab lausest – vähendab haigestumise riski. (kõrvaltoimed aga mätsitakse kinni). Neid on hea arendada, ravimid peaksid ravima haigust, vaktsiinidega seda ohtu ei ole.

    Niisiis, oletame, et meil on suur ja lai maailm, palju inimesi sees. Ühel ilusal päeval tuleb külanõid ja teatab, et ta on välja töötanud erilise loitsu, mis küll ühtki haigust ei ravi, aga vähendab haigusse Vastik Nakkav Sündroom jäämise riski.

    Sekeldaja üritab väita, et külanõia väidet ei ole võimalik kontrollida. See ei vasta tõele; sedalaadi väidete kontrollimiseks on olemas üsna lihtne statistiline vahend. Võtame hulka inimesi, kelle kohta on põhjust arvata, et neil on nullist mõõdetavalt kõrgev VNS’i jäämise risk, kuidas iganes seda ka hinnata saaks. (Elavad talvisel ajal põhjapoolkeral? Evivad homunkuluse-kujulist maksa? Kannavad kumbagi kõrva teisel pool pead?) Nüüd jagame need inimesed juhuslikult kahte enam-vähem võrdsesse gruppi, ühele poolele loeme peale külanõia väljatöötatud katsetatava loitsu, teisele poolele loeme peale teadaolevalt inertse ilma igasuguse toimeta loitsu. Pimenduse huvides jääb katsealustele ütlemata, kumma loitsuga oli tegemist. Kui vähegi võimalik, jätame katsetajatele ka ütlemata. Näiteks võib loitsu lugeda ja püha nõianaadi manustada tehnomaagiline hampelmann, kellele laborant ampullid vöötkoodistatuna sisse laadib ise teadmata, mis millises on.

    Nüüd ootame katseprotokollis ettenähtud ajavahemiku ja loeme haigestunud mõlemas grupis kokku. Kui me oskame VNS’i haigestumise tõenäosust modelleerida, saame mudelijärgset riski võrrelda tegelikult realiseerunud riskiga. Otse loomulikult tasub võrrelda ka riskide erinevust pärisloitsu ja platseeboloitsu saanud katsealuste rühmade vahel. Kui osutub, et tuhandest platseebot saanud katsealusest haigestus VNS’i kolmsada, aga tuhandet külanõia uut loitsu saanud katsealusest ainult viiskümmend, siis on see üheks tõendiks, et külanõia uuel loitsul on tõepoolest Vastiku Nakkava Sündroomi vastane toime olemas.

  14. Ma mõtlesin, et võib-olla Sekeldaja ettekujutuses tuleb arstide konsiilium kokku ja hakkab vaidlema, kas patsiendi grippi tuleks ravida tableti, süstla või tilguti abil.

  15. Emotsionaalsel tasandil on väga mõistetav, miks inimesed pigem nõustuvad ajakirjanikega, kes esmalt tekitasid ajakirjanduses suure seagripipaanika, lugedes järjest üles iga surnud inimese – kui siis mõni bioloogiamagister juhtis tähelepanu, milline on meil iga-aastane tavapärane statistika ülemiste hingamisteede haigustesse surnud inimestest ja et sellega kõrvutades ei näita viirus kõrgemat letaalsustaset (seda rääkisid meedias ka arstid, et paanikaks pole põhjust) – siis olid kommentaarid üldiselt sellised, et valitsus plaanib tegelikult hävitada terve Eesti rahva, vaktsiini meile ei tooda, kus on Ansip jne.

    Kui siis selgus, et surm ei tule, oli reaktsioon jälle kummaline – meid on petetud! Raha on tuulde visatud, inimesed ei surnudki massiliselt! Kui palju kirjutati sellest, palju meil raha vaktsiinile kulutati ja kui palju sellest ära kasutati? Palju…. ja kommentaarid olid, et loll valitsus, loll minister – olime küll targemad kui Soome (kus idiootidest ja vandenõulastest valitsus ja tervisetöötajad kulutasid hirmsasti raha ja lollid inimesed seisid vaktsiini järel sabas), aga ikka liiga palju raha kulutati, eks see ikka kurjade firmade tasku läks.

    Mõttetu oli viroloogidel ja epidemioloogidel ja perearstidel rääkida, et tuleb olla valmis halvemaks. Et me ei oska prognoosida viirustüve käitumist täpselt ette, me peame lähtuma varasematest kogemustest. Et tänapäeval on inimeste liikulkemine maailmajagude ja mandrite vahel nii tihe ja kiire, et potentsiaalselt kõrge letaalsusega haigustekitaja levikule tuleb kiiresti reageerida. Sellest ei ole keegi eriti rääkinud, see on minu enda mõte – kui oleks käiku läinud halvem stsenaarium, siis oleks tagantjärele öeldud – Eestis ei saadud hakkama. Soome sai nö tuleristsed, õppuse, kuidas edaspidi tegevust paremini korraldada. Meil ei ole midagi üritatudki korraldada.

    Nüüd jätkub pealiskaudse ajakirjanduse paraad sellega, et väärtõlgendatakse Soome THL-i töörühma liikmete sõnu, produtseeritakse taas sensatsioonilisi pealkirju, mis inimesi klikkima ja lehte ostma panevad, ja ei mõelda raasugi sellele, et taolise desinformatsiooniga kahjustatakse inimeste võimalust ise teha kaalutud otsuseid. “Põhjustab” ei ole kindlasti sama mis “on seotud haigestumise riski tõusuga”. “Suure tõenäosusega” ei ole sama, mis “soomlased on kindlad!”. See ei ole vaid sõnamäng – nii võib tunduda sellele, kesharjunud suvalist jama suust välja ajama ja mitte mõtlema sõnade tähendusele. Ja allikakasutus – THL-i ametliku raporti asemel kasutada populaarse päevalehe artikleid, on samuti kummaline.

    Soome tervishoiuameti otsus peatada vaktsiini kasutamine oli kindlasti õigustatud. Põhjendatud oli ka EMA otsus üleüldist keeldu lõplike tulemuste saamiseni mitte kehtestada. Küsimus on aga selles, kas inimesed oskavad hinnata allikate usaldusväärsust. Kas sa usud nõida, kes ütleb, et sul pole kalduvust A-hepatiiti nakatuda, ja jätad…

  16. Kas sa usud nõida, kes ütleb, et sul pole kalduvust A-hepatiiti nakatuda, ja jätad Egiptusse reisides süsti tegemata? Või küsid nõu arstilt? Kui valid esimese variandi ja sul veab, oled tänulik nõiale ja kiidad teda taevani, ja su sõbrad järgivad su eeskuju. Kui ei vea, aga oled kaljukindel uskuja, selgitad oma õnnetust väikese kõrvalekaldega – no ega tema ka alati 100% täppi ei pane. Kui oled kahtleja, saddad nõia kuu peale ja enam sinna ei lähe. Kui aga arst nõu annab, võid kindel olla, et ta ütleb sulle, millise riskiga piirkonda sa reisid ja kas sul sellest lähtuvalt oleks mõttekas süst ära teha. ja kui sa seda ei soovi, oskab ta sulle ikka head nõu anda, kuidas haigestumist parimal viisil vältida.

    Üks asi veel. Ma ei saa jätta mainimata, et oma päris pikkade ja mitmekülgsete õpingute käigus olen selgeks saanud ühe väga olulise asja. Võib-olla kõige olulisema üldse. Ma olen õppinud mõistma oma teadmiste piiratust ja usaldama oma ala spetsialistide teadmist ja kogemust. Ma olen selgeks saanud selle, et ilma süstemaatiliste ja korrastatud õpinguteta, millega käib kaasas praktiline erialane tegevus, ei ole võimalik üht valdkonda vallata, loe sel teemal kodus läbi nii palju raamatuid kui tahes. Puudu jääb eelkõige seostatusest, erinevate nähtuste põhjuste ja tagajärgede seoste mõistmisest. Seetõttu ei tõtanud ma juba ülikooliajal õppejõule Newtoni III seadsue omapoolset tõlgendust anda või erirelatiivsusteooriast oma nägemust esitama, vaid usaldasin nende kirjapannud teadlaste kompetentsi. Seega ei võta ma sõna nt viiruste kapsiinvalkude teemal, milles ma ei ole spetsialist. Aga kuidas gripiviirus levib, organismile mõjub ja kuidas surma põhjustab, sellest on 2009. aasta Horsiondis ja Eesti Looduses mitmeid artikleid.

  17. Mina arvan, et emotsionaalsel tasandil juhtub pärast agressiivset turunduskampaaniat see, mis peab juhtuma – niinimetatud vandenõulisuse või lihtsamalt öeldes umbusu tohutu tõus.
    Ma ainult tervitan sellist vaatenurga kasvu hoolimata sellest halvast, et ka nõia Nastjat hakatakse enam lugema.
    Lihtsalt see on valimiskampaaniate loogika, turundusstrateegiate järelm. Kui ei taheta ausat turundust teha, siis valijad kohanduvad ja tulemid on üsna raskelt ennustatavad.
    Ekspert võib mulle valetada üks kord. Ma ei usu seda eksperti aga seejärel mitte enam 1 kord, vaid rohkem, vähemalt 9 korda.
    See on ümbepanek põllu narrimise lausest ja see kehtib, sõltumata sellest, kui ägedalt mingi kampaania käib.
    Muuseas, ka lause penitsilliini imetabasest mõjust Eesti kopsupõletike ravil väärib korralikku kontrolli. Küsin oma perearstilt igal juhul järele, kas ongi Eesti kopsupõletikud mujal ilmas toimuvatega võrreldes midagi täiesti erandlikku.
    ja kuidas nad ikkagi õnnestub tavapenitsilliniga välja ravida.
    Vähemasti minu kogemused meedikutega ütlevad, et väga nad seda penitsilliini ravitoimet ikkagi ise ka ei usu, et sageli alustatakse kohe kibedamatest antibiootikumidest….

  18. Soomlased lõpetasid vaktsineerimise kõnealuse vaktsiiniga, nende jaoks on “suurendab tõenäosust” piisav põhjus.
    Minu jaoks ka.
    Mind paneb imestama eelkõige see toon, millega tembeldatakse ullikesteks kõik, kes selle pärast muret tunnevad.
    Soome ühiskond on ilmselt hoopis teistsugune, hoolivam. Neile on piisav põhjus vaktsiini kasutamise lõpetamiseks, kui on tõdetud seost vaktsiini ja narkolepsia vahel, teaduslikku tõde võib hiljem selgitada.
    Meile ilmselt siis mitte. Põhimõtteliselt Ida-Euroopa/Venemaa mentaliteet. Sobib hästi muude indikatsioonidega:D

    Tsitaat raporti kokkuvõttest:
    Kaiken
    kaikkiaan havaittu yhteys rokotteen ja narkolepsian välillä on 4 -19-vuotiaiden ikäryhmässä niin
    selvä, että mikään muu taustalla vaikuttava ns. sekoittava tekijä tuskin voi kokonaan selittää taudin
    lisääntymistä.

    Propaganda?

  19. @Sekeldaja:
    Gripp on viirus mitte bakter ja antibiootikumid ei tööta viirustele. Nende vastu on antiviraalsed ained mida sa saaks pinnapealselt maha teha aga tore oleks kui sa õpiks neil vahet tegema. Tervbete vaktsineerimine ongi parem aeg ja vaktsiinis võib olla lihtsalt viiruse pinnavalke, mille vastu antikehasid moodustatakse. Uuri wikist pool tundigi immuunsüsteemist ja antikehadest enne kui selliseid väiteid teed.

  20. katrinv ütles:

    Nüüd jätkub pealiskaudse ajakirjanduse paraad sellega, et väärtõlgendatakse Soome THL-i töörühma liikmete sõnu, produtseeritakse taas sensatsioonilisi pealkirju, mis inimesi klikkima ja lehte ostma panevad, ja ei mõelda raasugi sellele, et taolise desinformatsiooniga kahjustatakse inimeste võimalust ise teha kaalutud otsuseid.

    Klassikaline diskussiooniteema eetika aluskursusest: kas suure näljaga tohib pagarilt pätsi leiba varastada?

    Tänapäeval on sellel uus vorm: kas pankrotiohus ajaleht tohib eluspüsimise nimel lugejatele sensatsioonimaitselist jama ajada?

    Muide, Weekly World News‘ile ei pane keegi pahaks, et ta süüdimatult jama ajab. Võib-olla täidab Postimees paari aasta pärast meil just seda turupositsiooni?

  21. Sekeldaja ütles:

    niinimetatud vandenõulisuse või lihtsamalt öeldes umbusu tohutu tõus.

    Oot-oot, misajast “vandenõulisus” umbusklikkus on? Nagu praktika näitab — ja nagu Katrin kirjeldas — assotsieerub vandenõuteooriate uskumine kergeusklikkusega. Vorm on siis Kes neid pisiasju nüüd nii täpselt teab, aga kindlasti susivad nad midagi! ja nad on tänapäeval enamasti mingisugune valitsusasutus, kellest kõnealune vandenõuteoreetik suurt midagi ei tea või mingisugune vähemustega assotsieeruv grupp, kellest kõnealune vandenõuteoreetik kah midagi ei tea.

  22. Sekeldaja ütles:

    Ekspert võib mulle valetada üks kord. Ma ei usu seda eksperti aga seejärel mitte enam 1 kord, vaid rohkem, vähemalt 9 korda.

    Miks sa ennast niimoodi piinad? Ega siis sina süüdi ei ole, et esimene ekspert pada ajas – ennast selle eest üheksa korda posijatega karistada pole ju põhjust?

    Muuseas, ka lause penitsilliini imetabasest mõjust Eesti kopsupõletike ravil väärib korralikku kontrolli. Küsin oma perearstilt igal juhul järele, kas ongi Eesti kopsupõletikud mujal ilmas toimuvatega võrreldes midagi täiesti erandlikku.

    Kus mujal?

  23. Sekeldaja ütles:

    Ekspert võib mulle valetada üks kord. Ma ei usu seda eksperti aga seejärel mitte enam 1 kord, vaid rohkem, vähemalt 9 korda.

    Vanamoodne ekspert oskas asju mõistmiseks sobivalt sõnastada ja teadis olulisemaid argumente ühe või teise seisukoha poolt-vastu, mida ta siis ka esitas. Enamasti esitleti teda nimepidi, mitte eksperdina.
    Moodsast eksperdist kuuleb kõigepealt seda, et tegemist on eksperdiga. Nime mõnikord ei nimetatagi.
    Siis saab teada arvamuse, mida ta kuulutab. Mingite argumentidega arvamuse sihtrühma mõnikord ei vaevatagi.
    Sellises olukorras saab ekspert tõesti sarnaseks usujuhiga ja küsimused usuküsimusteks.
    Uskuda siis üks või üheksa või mõni teine arv kordi – see on juba tehniline küsimus.
    Ehk on sellised arengud islami mõju kasvu tulemus?

  24. Mats ütles:

    Oskab keegi paari lausega ja eesti keeles öelda-mis põhjustab ühe konkreetse viiruse erinevate tüvede teket?

    Evolutsioon näiteks

  25. Sekeldaja ütles:

    Ainuke probleem vaktsiinidega on see, et kohtades, kus neid tõesti vaja, nagu ntx difteeria, on neid ka vaja, aga see turuosa enam pappi juurde ei genereeri. Turuosa saab aga paanikat müües kõvasti tõsta ja appi võtta ka suht. ohutumad haigused, mida peaks pigem ravima tablettidega, siis kui just ollakse haiged, mitte kiusama ja psühholoogiliselt ruineerima hirmudega terveid …

    Ja mis kasu on epideemia korral tablettidega ravist? Kuna haigete arv hakkab geomeetrilises progressioonis ( mittevaktsineeritud populatsioonis) suurenema, siis ühel hetkel jookseb kogu meditsiinisüsteem ressursside puudusel kinni ja võetakse kasutusele vana hea katastroofimeditsiini reeglistik. Ehk hakatakse haigeid jaotama 3 gruppi. Kerged, keskmised ja lootusetud. Tegeletakse ainult keskmistega. Ehk 5-10% suremust difteeria korral peetakse normaalseks + eluaegselt sandistuvad inimesed. Matemaatiliselt on vaktsineerimise loogika vägagi lihtne 10 inimese kerge terviserike on parem kui 1 surm. Vaidled vastu?

  26. Sekeldaja ütles:

    Mina arvan, et emotsionaalsel tasandil juhtub pärast agressiivset Muuseas, ka lause penitsilliini imetabasest mõjust Eesti kopsupõletike ravil väärib korralikku kontrolli. Küsin oma perearstilt igal juhul järele, kas ongi Eesti kopsupõletikud mujal ilmas toimuvatega võrreldes midagi täiesti erandlikku.
    ja kuidas nad ikkagi õnnestub tavapenitsilliniga välja ravida.

    Ei olegi erandlik
    Kogu Põhja-Euroopas (Rootsi, Norra, Soome jne) ei ole pneumokokkide penitsilliinresitentsusega probleeme ja pneumokokkinfektsiooni esmavalikuravimiks on penitsilliin. Mõnikord kasutatakse kopsupõletiku esmaravimina ka makroliidantibiootikume (nt klaritromütsiin) või doksütsükliini.
    Vt näiteks lk. 14 siit.

  27. Kohvipaksu jõllitades tundub mulle, et meditsiinist rikkumata inimesena1 on Sekeldaja kopsupõletiku ja tuberkuloosi segamini ajanud.
    ____________
    1 See suurepärane eufemism võhikluse kohta kõlbab kahtlemata kasutada ka teistel elualadel. Edaspidi hüüame lubadeta autojuhte eksamitest rikkumata juhtideks, oskamatuid kooliõpetajaid haridusest rikkumata magistriteks ning lolle poliitikuid mõistusest rikkumata riigimeesteks.

  28. @dig:
    Jõudsin samale järeldusele… lisaksin siia veel kommentaari korras, et vaktsineerimine kui haiguste ennetamine annab olukorras, kus paljud bakteritüved on antibiootikumide vastu resistentseks muutunud, olulise eelise. Näiteks kommenteeris Soome (Soome!!!) tervishoiuminister eelmisel aastal otsust lisada Soome ametlikku vaktsineerimisplaani pneumokokivaktsiin – pneumokoki poolt põhjustatud keskkõrvapõletikud on väikelastel väga tavaliséd, ja antibiootikumidega ravitult kipuvad korduma. Nii tekib olukord, kus pneumokokitüved muutuvad kasutatavate ravimite suhtes resistentseteks. Vaktsineerimisega on võimalik seda ohtu vähendada.

    Soome otsus oli põhjendatud, sest neil täheldati võimalikku seost. Ettavaatusprinstiibist lähtuvalt peatati vakstiini kasutamine tulemuste selginemiseni- Vahetulemused on käes – vanuserühmas 4-19 tõstis Pandemrix vaktsiin haigestumisriski 9 korda. Et aga nooremate laste hulgas ei olnud ühtegi juhtu, vanemate hulgas vaid üksikud, ja sama fenomeni täheldati veel vaid Rootsis ja Islandil, ei saa tegu olla vaid vaktsiini enda mõjuga, vaid koostoimes mingi muu faktoriga (nt geneetiline variatsioon). Eesti ei ole teada ühtegi narkolepsia juhtu seoses Pandemrix vaktsiiniga. Ei olnud põhjust seda keelustada, kuna teistes riikides seost ei täheldatud. Suurbritannia nt alustas selle vaktsiiniga vakstineerimist uuesti.

    Nüüd, kus vahetulemused on teada, et seal on mingi tundmatu lisategur, on keelamine Eestis mõistetav – kuna meil vaktsineeriti selle vaktsiiniga vähe, ja me ei tea, mis see teine-kolmas tegur võib olla, siis ei ole mõtet lasta inimestel teadmatuses vaevelda ja võimaliku narkolepsiahirmus üldse vaktsineerimisest loobuda. Kui sarnased on eestlased ja soomlased geneetiliselt, seda ma ei tea, keeleline sugulus ei anna veel põhjust meid geneetiliselt samasteks pidada, st see geenivariatsioon (kui see on see põhjus) ei pruugi ikkagi meie hulgas levinud olla. Aga me ei tea ja pole mõtet asjatult riskida. Faktidest lähtuvalt oleks ka soomlased võinud keelata vaktsiini kasutamise vaid sellel vanuserühmal (ja ehk see peale lõppraporti valmimist lähebki nii), ja ka THL töörühma juht Terhi Kilpi ütles (enne vaheraporti ilmumist), et tema edaspidi ei soovitaks vaktsiini vanuses 4-19 patsientidele (vt viide minu postituses ajalehele Kotimaa). Lähtutakse ilmselt aga siiski ettevaatusprinsiibist – kuni teised tegurid pole teada, pole mõtet riskida ja inimesi hirmul hoida.

    Mis Pevkuri muudesse mõtetesse vaktsiinide osas puutub, siis eks igaüks näitab oma taset ja meil pole ammu enam ministeeriumite eesotsas mitte spetsialistid, vaid poliitbroilerid. Soomes on hooajaline gripivaktsiin tasuta kättesaadav.

  29. @katrinv:

    Eesti ei ole teada ühtegi narkolepsia juhtu seoses Pandemrix vaktsiiniga. Ei olnud põhjust seda keelustada, kuna teistes riikides seost ei täheldatud.

    Minu arvates on Soomes avastatu piisav, et ka Eestis see vaktsiin keelata. Peab siis ootama, kuni keegi knnatab.
    Mis puutub narkolepsia diagnoosimisse Eestis – kui seda ei diagnoosita, ei tähenda see, et seda ei esine.

  30. dig ütles:

    Sekeldaja ütles:

    niinimetatud vandenõulisuse või lihtsamalt öeldes umbusu tohutu tõus.

    Oot-oot, misajast “vandenõulisus” umbusklikkus on? Nagu praktika näitab — ja nagu Katrin kirjeldas — assotsieerub vandenõuteooriate uskumine kergeusklikkusega. Vorm on siis Kes neid pisiasju nüüd nii täpselt teab, aga kindlasti susivad nad midagi! ja nad on tänapäeval enamasti mingisugune valitsusasutus, kellest kõnealune vandenõuteoreetik suurt midagi ei tea või mingisugune vähemustega assotsieeruv grupp, kellest kõnealune vandenõuteoreetik kah midagi ei tea.

    maitea, minu jaoks jätavad skeptikud ullikeste mulje. minu meelest ignoreerivad nad neid rahamägesid, mida kokku aetakse vaktsiinidega – ja mis mõjutavad oluliselt kogu seda businessit. kaasa arvatud igasugu uuringuid, mida skeptikud tunduvad kinnisilmi uskuvat.

    vaktsineerimise vastased suudavad tihti laiemalt asju vaadata ning mõlemaid pooli vaagida, mitte nii kitsarinnaliselt ainult ühte rauda taguda.

    räägib suhteliselt meditsiinikauge inimene, kes ei tea “tõde”.

  31. Tõnu, ma küsin uuesti, kas sa seda kommentaari oled lugenud ja kui jah, kas see vähendas natuke su muret?

    Ma olen kaugel sellest, et alahinnata ootamatutest kõrvaltoimetest tulenevaid ohte ükskõik mis ravimite, sh. vaktsiinide puhul, aga kas sulle siiski ei tundu, et Eesti ajakirjandus on pandermixi puhul selle pehmelt öeldes niigi tagasihoidlikku kasutust arvestades mõnevõrra üle pingutanud?

  32. Tõnu ütles:

    Soome ühiskond on ilmselt hoopis teistsugune, hoolivam. Neile on piisav põhjus vaktsiini kasutamise lõpetamiseks, kui on tõdetud seost vaktsiini ja narkolepsia vahel, teaduslikku tõde võib hiljem selgitada.

    See peaks seinale minema. Raamituna. Selle koha kõrvale, kus pesitseb teine meie ajastu klassik:

    See teooria ja valem on ju jama. Ma ei saa küll aru selles valemis toodud sümbolite tähendusest, kuid oletan ometi, et valem on põhimõtteliselt vale.

  33. @Sekeldaja:
    Jälle vana tuttav jutt vaktsiinivastaselt suurte rahaga tehtud trikkidest massimanipulatsioonidest ja valitsuse ära ostmisest. Ära unusta teiste äride eksistentsi. Seagripi vaktsiinile läks vist eestis 35 miljonit krooni nagu ühelt vaktsiinivastaselt lugesin.

    Mõtle vahelduseks pagariärile. Kui miljon inimest ostaks iga päev 5 kroonise saia kulutaks nad nädalaga kokku 35 miljonit krooni ja aastaga üle 1,5 miljardi. Kui vaktsiinifirmad saavad selle tühise summaga nii palju maailma valitsusi kontrollida siis mida need pagariärid suudaks teha?

  34. @Märt:

    Unusta see pagariäri. Mõtle näiteks sellele, kui palju raha seebitootjad kokku ajavad. Lisaks on seebil palju rohkem ohtlikke kõrvalmõjusid ja isegi surma ja sandiks jäämisega lõppenud juhtumeid pole vähe.

  35. @Tõnu:
    Šeda, et inimene narkolepsiat põeb, on raske mitte märgata. Minu õelastel oli koolis õpetaja, kes suvalisel hetkel klassi ees kokku võis kukkuda – ta jäi jala pealt magama. Kõi teadsid, et ta põeb narkolepsiat. Lapsed lihtsalt ootasid vaikselt, kuni õpetaja üles ärkas.

  36. @astra:
    Just. Tõde on aga kahjuks selline, et ravimiuuringud ja ravimite tootmine on sedavõrd kallis lõbu, et riigklikul tasandil ravimifirmasid üleval pidada ei suudeta. Seega peavad ravimifirmad oma kaua- ja kõrgeltkoolitatud ning kitsalt spetsialiseerunud töötajatele palga maksmiseks kasumit teenima, samuti on kasumit vaja alusuuringuteks, investeeringuteks uude aparatuuri, laborivarustusse, reaktiividesse, kemikaalidesse, katseloomadesse, inimkatsete läbiviimiseks jne jne. Juba üpris lihtsa (ja hädavajaliku) laborisedame maksumus võib ületada kallimat sorti sõiduauto maksumuse. Ravimifirmade peamine kasum tuleb patendiravimitest ja toidulisandite tootmisest (needsamad, mida virnade viisi nii apteegis kui looduspoes näed – punane päevakübar, Q10 jne). Ühe ravimi väljatöötamine ja selle turuletoomine võib kesta 10 aastat ja rohkemgi veel. HIV vaktsiini pole meil senini, ja seda mitte soovimatusest inimesi päästa, vaid ülesande keerukusest ja finantside nappusest tingitult. Emakakaelavähi vaktsiin aga – kujutage ette, kui palju kallimaks läheb maksma ühe vähipatsiendi aastatepikkune ravi kõikide ravimitega tükkis, milline tulu see oleks ravimifirmale! Miks siis ikkagi vaktsiin, mida antakse vaid üks kord elus?

    Kui palju lihtsam on toota mingisugust imelist toidulisandit, homöopaatilist vedelikku või imetoimega kristallripatsit, millel ei pea olema kaasas mingeid dokumente ei toime tõendatuse ega kõrval- ega koosmõjude kohta. Kokkuvõttes ka palju tulusam.

  37. katrinv ütles:

    Šeda, et inimene narkolepsiat põeb, on raske mitte märgata.

    Mind kummastab, et need “umbusklikud” tegelased on nii varmalt valmis uskuma, et narkolepsia on korraga hirmus kole haigus, mis elukvaliteedile silmatorkavalt pahasti mõjub ja samal ajal pisike ja tähelepandamatu haigus, mille esinemine ilma erilise uuringuta meditsiinistatistikas ei kajastugi. Üht selleks, et lemmik-umbluu mitterakendamine räpasemalt lõhnaks, teist selleks, et vandenõu-of-the-gaps ikka kuhugi ära mahuks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga