“SOOMLASED KINDLAD: seagripivaktsiin põhjustab narkolepsiat!”
Ühe seagripi vaktsiini — Pandemrix — teemal kirjutab Katrin Väljataga.
Head lugemist ja kommenteerimist.
Martin V
Mind ajendasid seda lugu kirjutama Õhtulehes ja Eesti Päevalehes ilmunud artiklid-uudisnupud Pandemrix-vaktsiini ja narkolepsiajuhtumite seoste kohta. Mõlemad väljaanded kajastasid meie ülemerenaabri Soome tervishoiusüsteemi tegevust ses osas. Tuginetud on Eestiski populaarse päevalehe Helsinkin Sanomat (ehk Hesari) artiklitele, vähemalt niipalju, kui artiklite tekstist viiteid leida võib.
Kuna Eestis ei ole seoses Pandemrix-vaktsiiniga narkolepsia juhtumeid esinenud, siis ei ole siinne meedia kajastanud sündmusi, mis seoses sellega Soomes alates eelmise aasta sügisest aset on leidnud. Pandemrix-vaktsiini kasutamise lõpetamiseks andis Suomen Terveyden ja Hyvinvoinnin Laitos (THL, Tervishoiuamet) soovituse 24. augustil 2010 (1). Seetõttu on mõttetu ajakirjanduses avaldada väikeseid mittemidagiütlevaid uudisnupukesi, mis teema kohta lugejale midagi rohkem ei ütle, kui ainult seda, et on (olevat) leitud seos narkolepsiajuhtumite ja nimetatud vaktsiini vahel. Kogu vahepealne tegevus, asjatundjate seisukohad, täiendav info on meie lugejale tundmatu. Juhiksin tähelepanu ka sellele, et 01. veebruaril 2011 avaldatud töörühma raport oli VAHERAPORT (mida Eesti Päevalehe 01. veebruari uudisnupus on unustatud mainida, ning seda on nimetatud raportiks, jättes lugejale mulje lõpptulemustest), ning lõplikke tulemusi on oodata alles millalgi 2011. aasta augustikuus (vt THL pressiteade, viide eespool).
Ometi tõttas Eesti meedia juba jaanuaris avaldama artikleid, milles väideti, justkui oleks Soomes keegi autoriteetne isik juba teatanud, et Pandemrix põhjustab narkolepsiat. Sellist väidet pole aga keegi Soome asjassepuutuvatest spetsialistidest esitanud – olles uurinud läbi hulga Soome meedias ilmunud artikleid, näeme, et erinevate töörühma liikmete jt asjassepuutuvate isikute suust on kõlanud seisukoht, mille kohaselt Pandemrix-i nimeline H1N1 viirustüve poolt põhjustatud grippi (ehk nn seagrippi) ennetav vaktsiin võib (koos muude teguritega – viiruse endaga nt – koosmõjus) suurendada narkolepsiasse haigestumise riski. Ja seda loeme välja ka 01. veebruaril ilmunud vaheraportist. Mitte nii, nagu ilmus 31. jaanuari Õhtulehes: „Soomlased kindlad: seagripivaktsiin põhjustab narkolepsiat!“
Esimene viga – mitte mistahes vaktsiin, vaid Pandemrix. Teine viga – ei põhjusta, vaid suurendab riski koosmõjus teiste teguritega. Kolmas viga – puudub viide allikale. Et Hesari kirjutab, see pole veel viide – oleks kena saada link, või vähemalt kuupäev, autor – midagi, mille järgi artiklit üles otsida. Millisest artiklist pärineb see tekst, et lugeja saaks hinnata, kas artikli autor on üldse originaalteksti õigesti edastanud? Ja ei ole, tundub – nädal varem Õhtulehes ilmunud Pandemrix-teemalises artiklis (2) pandi THL-i peaarsti suhu väide, justkui oleks tema arvates Pandemrix narkolepsia põhjustaja. Tegelikult olid Helena Nohyneki sõnad ilmselt taas kord „… võib olla seos.“ Muidugi, raske on kommenteerida, kui ei tea, millisest Helen Nohyneki arvamuseavaldusest ning millisest artiklist lõik võetud on (siinkohal puudub artiklis isegi viide väljaandele). Ainult et antud loo autor ei leidnud ühtegi artiklit, kus Nohynek (enne vaheraporti ilmumist!) oleks väitnud kindla põhjusliku seose olemasolu vaktsiini ja narkolepsia vahel. Ja üldse – miks tsiteeritakse Hesarit (mis on muidugi hea ajaleht), aga jäetakse kahe silma vahele THL-i AMETLIK pressiteade, mis on põhjalik ja ülevaatlik ning koostatud spetsialistide poolt? THL-i kodulehel on kättesaadav ka vaheraport tervikuna (3).
Neljas viga – kajastatud pole varasemaid artikleid ja teadaandeid Soome meedias, kust Eesti lugeja saaks olulist lisainformatsiooni. Näiteks saaks lugejat informeerida sellest, et Soomes anti soovitus loobuda Pandemrix-i kasutamisest THL-i poolt eelmisel sügisel (vt viide 1), kuna selle vaktsiiniga vaktsineeritutel esines tavapärasest märgatavalt suurem haigestumus narkolepsiasse. Sarnane olukord oli lisaks veel ainult Rootsis ja Islandil, kuna teistes riikides esines vaid üksikuid narkolepsiajuhte. Islandil suurenes samal ajal haigestumus narolepsiasse ka vaktsineerimata lastel (vt THL-i pressiteade, 4). THL-i pressiteatest selgub ka, et Pandemrix aitas vähendada gripist põhjustatud surmasid ja intensiivravi vajadust. Vaktsiini levitati ja kasutati üle kogu maailma, ja mujalt on teada vaid üksikud narkolepsiajuhtumid. Seetõttu ei ole Euroopa Ravimiagentuur keelustanud Pandemrix-i kasutamist, uuringud on veel pooleli (5). Nii on ka Soome Pandemrix-uuringute töörühma juht ütelnud, et neil kolmel riigil peab olema narkolepsiajuhtude olulise tõusu taga mingi ühendav tegur (6). Mis – seda saab ehk teada lõppraportist. Samal ajal on Suurbritannias taas asutud kasutama Pandemrix-it. Suurbritannias on seagrippi sel gripihooajal (2010/2011) praeguseks surnud ligi 200 inimest, neist ligi 20 lapsed (vt eelmine viide).
Huvitav on ka ehk teada, et Soome narkolepsiauurijad kartsid H1N1-viirust juba enne selle leviku ja haigestumise pandeemiliseks muutumist. Nimelt on antud viirustüvi nende sõnul sarnane viirustüvega, mis 1918. aastal nn hispaania gripina üle maailma pühkis, tappes miljoneid inimesi. Selle pandeemiaga kaasnes samuti rohkelt narkolepsiajuhtumeid (7).
Lõpetada tahaksin millegi inimliku ja igaühele lähedasega. Minu kodukohas ja minu tutvusringkonnas on palju lapsi sel talvel haiged olnud, vaevelnud pikalt ja mõni ka mitu korda järjest kõrges palavikus. Nende vanemad aga veedavad aega Internetis vaktsiinivastaseid kommentaare jagades ja vahetades. Kui eelmisel, 2009. aasta sügisel esimest korda ennast ja oma lapsi gripi vastu vaktsineerida lasin, siis küsis üks tuttav kõvera muigega: „Noh, otsustasite meditsiini usaldada, jah?!“ Jah, otsustasin, vastasin ma talle. Mul ei ole senimaani oma 35 eluaasta jooksul olnud põhjust meditsiini mitte usaldada (halva iseloomuga meditsiinitöötaja ei tule põhjusena arvesse, samuti on selge, et iga ravi ei saa alati, 100% juhtudest, olla tulemusrikas). Kahju, et meie meedias avaldatavad artiklid (need ebaprofessionaalsed, pealiskaudsed, lohakad) tekitavad inimestes asjatuid hirme ja usaldamatust arstide suhtes. Kaks gripiperioodi järjest on mul olnud rõõm tervetest lastest ja tervest iseendast. Jah, vaktsineerimine ei ole veel kõik. Olulised on ka terved eluviisid, korralik toit, sport. Aga minu jaoks on ka selles vallas autoriteediks eelkõige ikkagi arst, oma ala spetsialist, kellel on inimeste raviks vajalikud teadmised ja kogemused. Ma olen näinud, kuidas inimesed oma tervise ja raha nn alternatiivmeditsiiniga tuulde lasevad, mängides enda ja lähedaste kõige kallima varaga (tervisega, nii psüühilise kui füüsilisega) vene ruletti. Kas paremast ajakirjandusest oleks ehk siinkohal abi?
Viited:
1. Terveyden ja hyvinvoinnin laitos suosittaa Pandemrix-rokotusten keskeyttämistä
2. Ohtlikku seagripivaktsiini jagatakse Eestis tasuta
3. Kansallisen narkolepsiatyöryhmän väliraportti 31.1.2011
4. Pandemrix-rokotetta saaneilla lapsilla ja nuorilla lisääntynyt riski sairastua narkolepsiaan
5. European Medicines Agency updates on the review of Pandemrix and reports of narcolepsy
6. THL-lääkäri Sunnuntaisuomalaisessa: Lasten sikapiikki ehkä virhe
7. Narkolepsiatutkijat pelkäsivät sikainfluenssavirusta jo etukäteen
Artikkel on täiendatud versioon 01. veebruaril 2011 Eesti Päevalehele saadetud arvamusloost. Autor ei ole arst ega ühegi ravimifirma palgal.
@katrinv:
Võttes arvesse HIV-vaktsiini loomise keerukust, milline võiks olla käitumuslike ja ühiskondlike tegurite roll HIV nakkuse levimise ennetamisel (igat sorti muud sekkumised – teavitus, süstlajagamised, naiste võimestamine jne)?
Misasi on “naiste võimestamine”?
@Kriku:
Lühike eestikeelne seletus leitav siit. Pisut pikemalt sellel teemal aga Anu Kasmeli ja Andrus Lipandi raamatust Tervisedenduse teooria ja praktika I raamatust, leheküljelt 120.
Pakun, et “võimestamine” on tõlge terminist empowerment (“…üksikisikute ja kogukondade spirituaalse, poliitilise, ühiskondliku või majandusliku võimu suurendamine.”).
Kõlab nagu nende võimete suurendamine…
Säärane sõnatõlgendus annaks mõistele rinnastamine täiesti uue sisu.
Kantseliidi vene keelde tõlkimisest parema sõnaseletuse saab teksa-
urust.
“Rinnastamine” on halb analoog. “Rinnastamise” enamlevinud tähendus on nagu rindes kõrvuti ja võrdsetena seisma seadma. St. “rinnastamisel” on metafooriline seos rinde ja rinnaga olemas, aga milline on seos “empowerment‘i” tähenduses “võimestamise” ja võime vahel, jääb mulle arusaamatuks. Minu arust hea näide ingliskeelse toortõlke tulemusena tekkivast uuskantseliidist, mis pole põrmugi vähem jõle kui omaaegne venemõjuline kantseliit. Antud juhul seisneb seletus tõsiasjas, et ingliskeelne “power” on palju laiema tähendusega sõna kui eestikeelne “võime”.
Kui jutt on naistele võrdsete võimaluste tagamisest, siis nii tulekski öelda. Järgmine küsimus, mis see HIV-sse puutub?
Kui just tingimata tahetakse “empowerment‘ile” ühesõnalist eestikeelset vastet, siis peaks see olema “võimustamine”, sest ilmselgelt on “power” antud juhul võimu, mitte võime või jõu tähenduses ning märkimisväärne osa feministlikest arutlustest keskendub – mitte alusetult – just võimuküsimusele.
Aga jah, kuidas see ikkagi HIV-sse puutub?
@Kriku:
Tundub, et sa ei lugenud mu viidatud allikaid. Tegemist ei ole võimete vaid võimu, suutlikkuse, oskuste arendamisega.
Ehk et see ei ole kitsalt võrdsete võimaluste tagamine, vaid mitmete materiaalsete ja ühiskondlike ressursside suurendamisega naiste ja ka teiste ühiskonnagruppide jaoks (s.h. võim keelduda soovimatust seksist, võim osaleda otsuste tegemises, võimalus teha tasustatud tööd ja nii edasi). Lähemalt on sellest teooriast võimalik lugeda eespool viidatud allikast.
Mis on sellel pistmist HIViga nakatumisega? Seni, kuni head ja efektiivset vaktsiini välja töötatakse tuleb inimestel erinevates ühiskondades ilmselt muul moel vältida nakatumist HIV-i. Arvestades seda, et HIV ülekanne võib toimuda enamasti kas seksuaalsel teel (eriti levinud Sahara-aluses Aafrikas ja Aasias) ning Ida-Euroopas on peamiseks probleemiks süstivad narkomaanid (ülevaade Eesti olukorrast) , siis tuleb seni kasutada meetmeid mis sobiksid nii konkreetsesse ühiskonda kui võtaksid arvesse ülekandumise viisi.
Minu küsimus ongi nende meetmete rolli kohta.
@Kriku:
Võimestumine/võimestamine ei ole tuletatud mitte sõnast “power” vaid “empower” – võimu andma, võimaldama.
Ma ei tea, et seda sõna peetaks kantseliidiks, tegemist on päris pikka aega valdkonnas kasutatud tunnustatud terminiga.
Ma viitasin asjaolule, et selline sõnamoodustus on puhtkeeleliselt väär. Kui sa ütled “võimestamine”, siis on tegemist tuletisega sõnast “võime”. Kui sa ütled “võimustamine”, siis on tegemist tuletisega sõnast “võim”. Kui sa ütled, et “võimestamine” on tuletis nii “võimest” kui “võimust”, siis teed sa eesti keelt oma suva järgi ümber inglise keele eeskujul, kus “power” tähendab tõepoolest neid mõlemat. Seda nimetataksegi toortõlkeliseks kantseliidiks.
Ja sõna “empower” on ilmselges seoses sõnaga “power“. Kui sa tahad öelda ühe sõnaga “võimuga varustama” või “võimuks muutma”, siis pead eesti keeles ütlema “võimustama”.
Ja kui pikka aega see väärkeelend siis käibel on? Kes selle käibele lasi?
Liina ütles:
Ja kuidas puutub sellesse kõigesse naiste võimustamine?
@Liina:
Ma võin muidugi eksida, aga kas meil seda kõike mitte juba ei tehta? Teavituskampaaniad on koolides ja asutustes, suguhaiguste käsitlemine on bioloogiakursuse ja perekonnaõpetuse osa juba põhikoolis. On anosnüümsed nõustamiskabinetid, kust saab nii kondoome, infovoldikuid kui ka süstlaid. Ja ma tean ringkondi, kus võetakse väga kõvasti sõna HIV vaktsiini väljatöötamise püüdluste kohta üldse – sest see edendavat kombelõtvust. Ja et homod peavadki surema. Jne. Kõike annab muidugi paremini teha. Aga kui sa kujutad ette arengumaad, kus piirkonniti üle 50% elanikkonnast on HIV positiivsed, infrastruktuur nõrgalt arenenud, naised-lapsed tervishoisüsteemist praktiliselt väljaspool ja kondoom kuulutatud vaat et saatana leiutiseks – seal vist sellest ainult ei piisa?
@katrinv:
Ja seal, neis arengumaades,seda tööd tehakse – teavitust ja süstla- ja kondoomijagamist ja järelvalvet HIV-positiivsete emade ja nende laste üle, valdavalt vabatahtlike jõududega, kohati ka riiklikult hästi toetatud programmidega, ja teevad seda tööd tõesti pühendunud inimesed, aga vaata, sellest lihtsalt ei piisa. Inimesi palju, maad palju, riigipiire seal sisuliselt ei eksisteeri, inimesed on harjunud vabalt liikuma sinna, kus tahavad, haiglaid napib, kooliharidus on paljudele kättesaamatu jne. Ma ei räägi omast peast, minukene käis kuulamas Mosambiigist naasnud vabatahtlikku naisterahvast, õigemini tema mustanahalist abikaasat. Too rääkis. Mosambiigis olevat nüüd hea programm. Aga 1, 5 miljonit HIV-postiivset, neist 810 tuhat naised vanuses üle 15. 2007. aasta seisuga. 100 tuhat last HIV positiivset. 81 tuhat AIDS-i surnud inimest 2007. aastal.
Siit on vist selge, et ega ei päästa seda olukorda ainult teavitustööga. Üks Pasteuri Instituudi teadur väitis, et (lisaks sellele, et ta Johannes Paulus II-se papaiaga tervendas, ajutiselt küll…) korralik toitumus kaitseb HIV-sse nakatumise eest. Kindlasti on hea toitumus tugeva tervise alustala, ja tugev tervis aitab viirusnakkustele paremini vastu seista, aga kahjuks näitavad kogemused Euroopas, Põhja-Ameerikas ja muidu arenenud maades, et sellest ainult ei piisa, ka tervisklikult toituv inimene nakatub HIV-sse, kui selleks on olukord loodud (vereülekanne kontrollimata verega, nakatunu verega määrdunud nõel, kaitsmata suguühe). Ainult küünik läheks jutustama naiste võimustamisest inimesele, kes on just vägistatud ja saanud teada, et ta on nakatunud HIV-ga… Kuidas võimustada naisi piikrondades, kus on senini tavaks nende ümberlõikamine, vägisi mehelepanek, ja kus sõjaliste konfliktide käigus on tavapäraseks karistusmeetodiks naiste ja tüdrukute massiline vägistamine?
Võimustamine on haige väljend (tuletab meelde libetamist… andke andeks…), kas selline väljend nagu hariduse andmine on moest läinud?
Jah, ja kui arvestada, kui kallid, jube kallid on ravimid, mida HIV-postiivne inimene iga päev kogu elu peab võtma, ja mida HIV-positiivne ema peab võtma last oodates, ja et ta ei tohi rinnaga toita, siis saab teenistust ka rinnapiimaasendaja tootja – miks, oh miks nad siis üritavad vaktsiini leida, mis kogu selle kasumi nagu noaga pooleks lõikab?
Aaaa, nüüd ma saan aru…. selle pärast nad polegi seda senimaani tehtud saanud! Meie oma Eesti teadlased, kes ses töös osalevad, kah valetavad meile, tglt nad pistavad purksi seal laboris päevad otsa ja panevad grandirahasid tasku….
@katrinv:
Okei. Ma pidasingi rohkem silmas globaalset perspektiivi.
Ma olen mikrobioloogide jutust aru saanud, et HIV on suhteliselt kiiresti muutuv viirus. Olen kuulnud juttu sellest, et viirus kohaneb mingi aja pärast HAART raviskeemiga ja muutub sellele resistentseks ja tekib vajadus vahetada ravimeid. Oskad sa kommenteerida, et kas vaktsiini väljatöötamine on selle võrra keerulisem. Või ei ole seal seost?
@Sekeldaja:
Mis puudutab petmisse ekspertide poolt – esiteks, viide on siis ilmselt sellele kahtlustusele, et ravimifirmad olevat mõjutanud WHO-d pandeemiat välja kuulutama, ehk siis liialdama. Selle kohta annab vastuse uurimine. Mina sellist asja eriti tõenäoliseks ei pea.
Aga kui peetakse silmas seda, et prognoositi viirustüvele kõrgemat letaalsustaset kui tegelikult välja kukkus, siis selle kohta saab ütelda ainult, et kahjuks ei ole teadlastel nõid Nastja ja Pendli-Endliga võrreldavaid selgeltnägijaomadusi. nemad ei tegele ennustamise, vaid prognoosimisega, ja prognooside aluseks olid senised kogemused sarnaste viirustüvedega. Kui EMHI ütleb, et nädala pärast esmaspäeval on hoovihma võimalus, aga sinu kodukohas särab päike – kas sa siis enam ühtegi ilmaprognoosi ei usalda? Siis sa ju saad aru, et prognoosi täpsus sõltub paljudest teguritest ja nende kombinatsioonidest.
Võimestamine on ikkagi laiem, see ei ole tervisekasvatus. Võimestamine on tegevus, mis on suunatud ressursside kontrollimisele.
Vaatasin üle hulga aja ringi WHO kodulehel HIV-iga seotud materjalides.
See, et ema ei tohi mingil juhul rinnaga toita, on vananenud informatsioon. WHO muutis rinnaga toitmise juhiseid 2010 aastal. Uute juhiste järgi on riikidel võimalus otsustada, kas neil on võimalik tagada toitmine asendajaga. Kui see ei ole võimalik, siis ART ravi saavatel emadel soovitatakse tingimuste puudumisel toita rinnaga (ainult rinnaga 6 kuud ja edasi siis võõrutada) (Allikas ). Lõuna-Aafrika Vabariik näiteks on välja töötanud oma poliitika selles vallas, mis mulle iseenesest meeldib.
Teine teema, mis minu jaoks uudis on see, et meeste ümberlõikamine on seotud ülekandumise riski alanemisega.
Jättes keelendi vääruse hetkeks kõrvale, kuidas see ikkagi HIV levikusse puutub?
Liina ütles:
HI-viiruse muutlikkus muudab vaktsiini väljatöötamist keerulisemaks küll, sest viiruse eri tüvede antigeenne struktuur on üsna erinev. Kuid ilmsesti suuremaks probleemiks vaktsiini väljatöötamise teel on HI-viiruse võime inimese adaptiivse (omandatud) immuunvastuse eest üleüldse kõrvale hiilida.
@Liina:
Viirus kui selline on valgulise kestaga ümbritsetud pärilikkusaine (RNA või DNA, HIV puhul RNA) pakike. Kestas ehk kapsiidis on ka viirusele vajalikud ensüümid. Lisaks on viiruse pinnal piirkond, mille abil virion seostub nakatatava rakuga. See kujutab endast üsna keerulist proteiinikompleksi (nim. gp120). HI-viirusel on 2 serotüüpi – vastikum HIV1 ja madalama nakkavusega HIV2.
Immuunsüsteem reageerib viiruse pinnavalkudele – antikehad “toodetakse” pinnavalkudega seonduvateks. Kusjuures on oluline pinnavalkude kuju – antikehad seostuvad pinnavalkudega võti-lukuauk põhimõttel. Kui viiruse pärilikkusaines toimuvad muutused, võivad need lõpuks viia pinnavalkude ruumilise formatsiooni muutumiseni, st tekib uus viirustüvi, mille pinnavalkudega olemasolevad antikehad ei seostu. Enamasti toimuvad pärilikkusaine mutatsioonid viiruste paljunemisel rakkudes aeglaselt, nö samm-sammult. Vahel aga, kui eri viirustüved juhtuvad sama rakku nakatama, siis võib toimuda kahe viirustüve pärilikkusaine kombineerumine ja tekib täiesti uus viirustüvi.
@katrinv:
HI viirus kuulub retroviiruste hulka. Need on ühed vastikud viirused, mis tekitavad palju pika peiteajaga ja raskeid haigusi, sh on nende hulgas kasvajate tekkega seotud viirusi. HI-viirus kinnitub raku pinnale eelpoolnimetet valgukompleksi abil, sisestab rakku oma RNA, rakus sünteesitakse sellelt DNA ning see liitub raku DNA-ga. HI-viirus nakatab eelkõige immuunsüsteemi rakke – C4-lümfotsüüte, aga ka makrofaage jt. C4 lümfotsüütide tase hakkab kiiresti langema viiruse otsesel mõjul, samuti seeläbi, et nakatunud C4-rakkudel lülitub sisse apoptoosimehhanism elik enesehävitus miskis mõttes, ja lõppeks tapavad C4-rakke ka immuunsüsteemi enda rakud, tsütotoksilised C8 rakud. Immuunsüsteemil on raske neid viiruseid hävitada eelkõige seetõttu, et nad levivad otse ühest rakust teise (rakkudevahelises ruumis pääseksid immuunsüsteemi rakud neile ligi), lisaks ei tunne immuunsüsteem ära neid rakke, kus viiruse pärilikkusaine on latentses olekus, ja kolmandaks on viiruste see teiste rakkude külge haakimise piirkond väga kavalalt projekteeritud nii, et seda viimase hetkeni sihtmärki, C4 rakku kaitsvate antikehade eest varjatakse – seal on nimelt spetsiaalne “kujumuutev” osa, mis ei võimalda antikehadel kinnituda. Ja seda piirkonda katab veel süsivesikumolekulidest kiht. Jube keeruline, nagu tsitadell. Lisaks sobib gp120-e kuju C4 rakkude retseptorpiirkonnas turritavate fenüülalaniini jääkide haaramiseks.
Aga nagu ma olen aru saanud, siis just see peremeesraku külge kinnitumiseks mõeldud valgukompleks on ühtlasi (ehk) tema Achilleuse kand – just selle kompleksi stabiilse osa suhtes nähakse olevat lootust toota ravimeid ja vaktsiine. Aga suundi on ka teisi.
http://www.novaator.ee/ET/biot.....aatis_edu/
Loodetavasti ei ajanud ma nüüd teile plära. Ma ei leidnud oma ajakirju üles, vist olen kuuri alla viinud…
Aga mis rinnaga toitmisse puutub, siis igatahes Pelgulinna nõuandla infomaterjalid ütlesid sellele selge sõnaga EI. Aga aeg läheb edasi, tore ju, muidu on ju emal kurb, ja arengumaades on rinnaga toitmine vähemalt suht steriilne viis last toita.
Katrin rääkis juba HI viirusest väga põhjalikult, aga siin on üks video, mis räägib gripist, HIVist ja raskustest vaktsiinide välja töötamisel (inglise keeles, ~21 minutit).
Üks asi, mida ta põgusalt mainib ja millest vaktsiinivastased kuulda ei taha, on see, et ravimifirmad ei taha vaktsiine välja töötada. See on tegelikult jube keeruline ja ei tasu ennast rahaliselt nii hästi ära kui ravimid.
Lisaks veel üks video, kus Hans Rosling räägib aidsiepideemiast Aafrikas läbi statistiku pilgu (inglise keeles, ~11 minutit).
Ma tõesti ei arvanud, et üks termin nõnda palju poleemikat tekitab. Osutub, et meditsiiniterminoloogiakomisjonis on see termin kinnitatud 2006. aastal. Kui sind, Kriku, see sõna nõnda häirib, palun pöördu nende poole. See on ausalt öeldes minu jaoks esimene kord, kus selline probleem tekib.
Kehtivas Rahvastiku tervise arengukavas on see mõiste sees prioriteetse tegevussuunana. Meil on igas maavalituses ametis tervisedenduse spetsialist, kelle ülesanne on tegeleda tervisedendusega ja tegevuste koordineerimisega sellel tasandil. Majandusliku buumi aastatel oli Tallinnas lausa igas linnaosavalitsuses tervisedendaja koht ette nähtud. Kuis nüüd on, ei tea. Need tegelased on väga kursis sellega, mis asi on võimestumine ja kuidas sellega toime tulla.
Tallinna Tervishoiukõrgkoolis on juba mitmendat aastat võimalik õppida tervisedendajaks. Ning iga arstiüliõpilane kuuleb võimestumisest ühe loengu, samuti hambaravi üliõpilane.
Kuidas inimeste võime ellu viia tervist hoidvaid käitumisi on seotud HIV-i nakatumisega? Kui puust ja punaseks see sulle teha tuleb?
HIV-i levimiseks seksuaalsel teel on vaja seksida ilma kondoomita. Kui kondoomi ei ole, kas siis jääb seksimine ära? Üldiselt mitte.
Osutub, et isegi, kui kondoomid on kättesaadavad, ei kasutata neid. Ka Eestis oli mõni aeg tagasi uuring selle kohta. Kesk- ja Lõuna-Aafrikas on lisaks kättesaadavusele tõsine probleem ka nende kasutamise kultuuriline sobivus. Naised, kes isegi tahaksid hoida oma tervist ja seksida kondoomiga ei saa seda mitte teha, sest nende seksuaalpartnerid ei ole nõus sellega. Kas selle võrra seksitakse vähem? Ilmselt mitte. Totaalse seksikeelu asemel oleks oluline otsida võimalusi naiste positsiooni parandamiseks vastavas kultuuris sobival viisil. On selleks siis tüdrukutele koolihariduse andmine, mikrolaenud naistele ettevõtluse alustamiseks, tervet kogukonda puudutavad tegevused, nende üheks tulemuseks on HIV-nakkuse edasikandluse vähenemine, aga ka emade ja laste seas alatoitlusega seotud haiguste vähenemine ning võib-olla ka kohaliku kogukonna osalusdemokraatia kasv ja valitsemiskultuuri paranemine, keskkonnateadlikkuse kasv ja nii edasi. Kas see on vastus sinu küsimusele?
Slashdotis on lugu sellest, kus Bill Gates süüdistab vaktsiinivastaseid süütute laste surmas. Tavaliselt kutsub Gatesi nime mainimine esile automaatse flamewari, aga selles teemas on slashdotterid üllatavalt üksmeelsed.
http://science.slashdot.org/st.....s-Children
Liina ütles:
Protokoll kajastab arutelu taset:
Ausalt öelda tundub mulle, et mõni selles osaleja ei valda piisaval tasemel ei inglise ega eesti keelt.
Sest sa ise ei ole kordagi vaevunud hetkeks peatuma ja järele mõtlema, mida räägid?
Mõned arvavad teisiti.
Teistpidi on jälle reas Musta Aafrika riikides levinud naiste ümberlõikamine, millega muudetakse neil abielueelne vaginaalne seks praktiliselt võimatuks. Tegemist on ilmselgelt inimõigusi jalgade alla tallava jõledusega, kuid esiteks kannab seda suurel määral edasi naiste endi kogukond ja teiseks vähendab see ilmselt ka antud isendite riski HIV-sse nakatuda sugulisel teel.
Kuidas seda nüüd empowerment‘iga seoses vaadata…?
Mismoodi mõjustab naiste positsioon (tüdrukute kooliharidus, mikrolaenud ettevõtluse alustamiseks vms.) meeste soovi kasutada kondoomi? Kas uuringud näitavad, et kui naisel on 3 klassi asemel läbitud 9 klassi või kui tal on mingi väike ettevõte, siis kasutab mees meelsamini kondoomi?
Minu arvates on selle sidumine naiste positsiooniga ühiskonnas kahtlane ja lõhnab trafaretsuse järele. Kindlasti vajab naiste positsioon nendes ühiskondades parandamist, kuid see ei ole imerohi kõikvõimalikele probleemidele.
Naiste positsiooni parandamine mängib kindlasti suurt rolli näiteks rituaalse või kogukonna poolt tolereeritud vägistamise jne. juures, kuid mikroettevõtluseks laenu andmine on selle vastu võitlemisel väga kõver tee. See on ikka konkreetselt kriminaalpoliitika küsimus.
Kriku ütles:
Naiste suurem iseseisvus ja sõltumatus annab neile kahtlemata parema võimaluse tingimusi seada. Muidugi pole see probleemi lahendamiseks mingi imelahendus, aga nagu ka Rosling ülaltoodud videos spekuleeris, võib aidsi laialdase levimise põhjuseks osades riikides olla polügaamia ja ma julgen arvata küll, et naiste parem majanduslik ja ühiskondlik seisund seda vähendaks.
Kuna HIV kandub kergemini edasi mehelt naisele kui naiselt mehele, võib laialt levinud polügaamia kindlasti olla tegur haiguse levimisel. Aga palju suurem risk näib siiski olevat nakatunud meeskodanik, kellel on juhuslikke seksuaalsuhteid hulga naistega, kes ei ole tema polügaamsed abikaasad. Üheski Aafrika riigis ei peeta massiliselt kümnete naistega haaremeid, eksole.
Liina tõi probleemina välja mehe mittenõustumise kondoomi kasutamisega ja kommenteeris, et mis naisel siis üle jääb, kui isegi ilma selleta teha. Kui reaalse alternatiivina ähvardab vägistamine, on kindlasti alust seda seostada naiste ühiskondliku positsiooniga, kuid muudel juhtudel mu meelest pigem mitte.
Kui Lõuna-Aafrika Vabariigi tohter Sonnet Ehlers nuputas välja naisi väga otseses mõttes vägistamise vastu võimustava riistapuu, olla peamine vastuväide selle kasutamisele olnud, et selliseid asju poleks üldse vaja.
Search Engine Roundtable kirjutab naisterahvast, keda võimestas Google.
Juhtumit arutavad slashdotlased:
Islandil arvatakse, et on väga ebatõenäoline, et pandeemilise gripi vaktsiin Pandemrix põhjustab narkolepsiat.
Ma vastaksin kõikidele eelpoolloetletud kommentaaridele võmustamise osas. Ma ise viitasin tüdrukute ümberlõikamisela ja naisterahvaste vägistamsie kombele sõjalise konflikti kolletes mitte niivõrd sellest vaatevinklist, et sellega kaasneb nakatumine HIV-ga. Kindlasti käib. Aga küsimus on laiem. Ma viitasin tegelikult sellele, et neis piirkondades, kus nakatumine HIV-ga on elanikkonna hulgas massiline, seal on ka ühiskonna üldine arengutase enamasti madalavõitu. Ja Sahara-tagustes riikides on meil tegemist ühiskondadega, kus võim on traditsioonidel, mitte valitsusel, seadustel, teadusel või medistiinil. Kui traditsioon näeb ette naiste allasurutud seisundi ühiskonnas, siis seda muuta saab ainult riigi tervikliku arengu kaudu. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on naiste õiguste areng tänapäevasele tasemele võtnud palju – sada-kakssada aastat? Alates sellest, kui naised hakkasid nõudma õigust haridusele, õigust valida jne? Seega ei saa me loota, et Aafrika riikides suudetakse teavitustööga midagi palju kiiremini ära teha. Aga nakatunud lapsi sünnib kümneid tuhandeid igal aastal. Ja kümned tuhanded uued täiskasvanud nakatunud lisanduvad igal aastal. Kui HIV-nakkus on muutunud tavapäraseks, kui külas juba enamikul on see – miks peaks keegi enam hirmsasti muretsema, kas ta nakatub või mitte? Kui inimestel on nappus puhtas joogiveest, kui lasped surevad tüüfusesse ja koolerasse, siis mis on inimesele lähedasem ja valusam probleem – joogivesi või nähtamatu ja “virtuaalne” nakkuseoht? Kui inimestel pole midagi süüa, siis kust peaks ta võtma tahtmise ja mõttegi sellest, et ta peaks minema kondoomi muretsema, või seda kasutama, või nõudma selle kasutamist. ja need on probleemid, mille lahendamine võtab aastakümneid, kui mitte sajandi. Aga kogu aeg lisandub uusi nakatunuid. Sellele pandeemiale ei ole võimalik piiri panna ilma vaktsiinita. Kõik muu töö, naiste võimustamine ja kondoomijagamine ja terviseõpetuse jagamine on kõik vajalik, aga selge peaaks olema, et nende mastaapide juures ei panda HIV levikule piiri ilma vaktsiinita. Või efektiivse viirusevastase ravita.
Ma toon võrdluseks poliomüeliidiepideemia Eestis 1958 – inimesed pidasid piinlikku puhtust, pesti ära isegi leivad-saiad enne söömist. Tulemus – vähenes nakatumine seedekulgla infektsioonidesse, kuid lastehalvatuse juhud ei vähenenud. Haigus suudeti peatada alles vaktsiini väljatöötamisega. Sama puudutab rõugeid. Mina olin omal ajal tuberkuloosidispanseris kirjas. Noored enam ei tea sellest asutusest midagi, aga 70ndate lõpus oli see vägagi tegev. Lõputud vereproovid ja röntgenid, minestamine, nutt ja karjumine arsti juures – see ilmestab mu lapsepõlve. Vaktiini polnud siis olemas, tuberkuloos aga küll. Jah, koolides räägiti, kuidas tuleb niiske lapiga kodu puhastada (tuberkuloosikepike säilib spoorina nt toatolmus väga kaua, aastaid), kuidas aknad peaksid olema päikese poole (tuberkuloos oli tuntud kui keldrikorteri-haigus, sest tuberkuloositekitaja armastab pimedust ja hävib UV-kiirguse toimel üpris kiiresti), kuidas tuleb eemale hoida köhivatest inimestest. Aga ikkagi inimesed jäid tuberkuloosi. Minu ema põdes lapsena tuberkuloosi (nad olidki see keldrikorteri-pere), temalt sain ma päranduseks positiivse kopsuproovi, mille pärast mind aastaid mööda arste solgutati (õigesti tehti, aga ma karstin hirmsasti vereproove). tee mis tahad, aga haigused levivad mööda inimesi, mitte mööda kive ja kände, ja inimesi ei saa kunagi muuta täielikult steriilseteks (siis me sureks päris kiiresti, kuna ainuüksi meie soolestikus on ca 2 kg baktereid, lisaks veel nahal ja limaskestal igasugused olesed), inimesed tahavd kallistada ja musitada, ja me ei suuda takistada haigustekitajate levikut (vetsudes on küll mõnes kohas UV-lambid, aga no igale poole neid ju ei pane) õhu ja vee ja pinnase kaudu, kus nad pesitsevad puhkestaadiumis (nt bakterid ja algloomad, antraksitekitaja pidavat mullas spoorina eluvõimelisena püsima 50 aastat) või lihtsalt peavad mõnda aega vastu (guugeldades leiab kindlasti täpsed arvud, kui kaua peab HI-viirus või gripiviirus väljaspool peremeesrakku vastu UV-kiirgusele, palju nad kuumutamist kannatavad jne – minu vana pea ei pea neid arve kinni).
Nii et kui me tahame ära hoida miski raske haiguse levikut, siis on vaktsiin praegustest parim meetod. Ma soovitaksin lugeda kogumikust “Lilled Algernonile” lugu “Lõplik ravi”. Õpetlik…
Kriku ütles:
Kui uudiskiri nimega “Life Site News” arvab, et paavstil oli ikka õigus ja kondoomid on pahad, siis ei ole mõistlik seda puhta kullana võtta. Tegemist on ideoloogidega, kes kiidavad oma peaideoloogile takka.
Kui aga Green mitteideoloogilisel viisil midagi asjassepuutuvat arvas, siis peaks selle arvamise kohta kindlasti olemas olema ka neutraalsem allikas, kellest ei ole põhjust tsitaadikaevandamist kahtlustada.
Võimatuks? Ei sugugi. Ainult naise jaoks valulikuks ja ebameeldivaks.
Kuidas see ilmne on? Vägistamisrisk ju naise valulikkusest või ebameeldivusest ei küsi. Peale selle oskavad tänapäeval inimesed ka mittevaginaalsel viisil seksida, nii abielueelselt kui pärast seda.
Selle lugemine on mittetriviaalne. Kust alustada? Kust lõpetada?
Daily Mail mõelnud nime suffragette välja 19. sajandi keskel. 19. sajandi lõpust peale hakkasid naised tasapisi valimisõigusi saama. Läks 50-70 aastat.
Aga päris hulka sellest, mida tänapäeval naisõigusluse hulka arvatakse, ei olnud siis veel avaliku arutelu teemad. Palgaküsimused, klaasist lagi ning raseduse ennetamine ja turvaline katkestamine kerkisid üles alles hiljem ja toetusid olulisel määral muudele ühiskondlikele sündmustele nagu maailmasõjad, tehnika ja meditsiini areng ja domineerivate ideoloogiate arenemine. Tänapäeva Aafrika ei pea mõnesid nendest sündmustest enam ootama — need on juba ära toimunud.
katrinv ütles:
Inimesi mööda levivad rõuged on tänaseks välja suretatud inimeste immuniseerimise teel. Kivide ja kändude küljes pesitsev teetanus ei kao kuhugi, sest kive ja kände on steriliseerimiseks liiga palju.
LSN viitab ju allikatele. Mine ja kontrolli üle.
Teatud juhul ka praktiliselt võimatuks. Loe “Postimehes” ilmunud kirjeldus üle.
Jah, vähenemine ongi ilmne, sest jäävad alles vaid sinu poolt nimetatud moodused.
@dig:
Aitäh, dig. Need olid head näited. Ma unustasin muidugi mainida, et on haigustekitajaid, mis ei levi otseselt inimeselt inimesele. Samuti on võimalik saada haigusi, juues väljaheidetega reostunud vett või süües sisse nendega reostunud pinnast (mõned helmintiaasid nt, koolera). Ja haigeks on võimalik jääda ka, kui lonksata mõndadest sinivetikatest elik tsüanobakteritest paksu vett – seda teevad nende poolt eritatavad toksiinid, nt nodulariin, mida eritab Nodularia spumigena, või mikrotsüstiin, mida eritab Microcystis aeruginosa). Nad ei erita neid toksiine tingimata pidevalt, vaid just massõitsengute ajal, kuna see on nende viis tagada endale ellujäämisvõitluses, st toiteainete eest võideldes oma koha planktonkoosluses.
Soovid sa midagi teada parasiitsete aerjalaliste kohta? Nad inimesel küll ei parasiteeri, aga põnev ikkagi.
@Kriku:
Kuulge, lõpetage ära! Kui keegi pole kursis, mida naiste ümberlõikamine tegelikult tähendab, siis ärgu võtku sõna. See tähendab desinfitseerimata vahenditega, zhileti või kööginoaga, mingis räpases onnis pesemata kätega vanamuti poolt tüdruku väliste alumiste suguelundite mahalõikamist (kliitor, välised ja sisemised häbememokad, võib valida ka ainult kliitor ja välised häbememokad) ja nööriga kinniõmblemist, kuni tuleb aeg abieluvoodisse heita. Siis teeb vanamoor nöörid lahti. Jõukates peredes praktiseeritakse ka väiksemat lõikust, mille juures lõigatakse maha ainult kliitor, ja tehakse seda haiglas narkoosi all. See on rikaste lõbu. Seda praktiseeritakse moslemiusuliste seas ka Euroopas, kuigi Koraan seda ei nõua. Seda nõuavad enamasti emad-ämmad-vanaemad, kartuses, et muidu tüdruk ei saa mehele.
Meeste ümberlõikamisest tean ma seda, et see vähendab riski haigestuda eesnäärmevähki. Seos HIV-ga on huvitav, aga tundmatu. Aga ilmselt ei ole see tõhus vahend, kuna suur osa Musta Aafrika riikidest on islamiusulised või islami enamusega.
Ümberlõigatud naised ei saa valu tõttu mitte ainult suguelu elada, vaid nad ei saa ka normaalselt urineerida ja sageli ka sünnitada – tekkinud armkude lihtsalt ei võimalda seda. Rääkimata sellest, et igasugused infektsioonid ja kogu see füüsiline trauma iseenesest võib tüdruku niisama ka sandistada, psüühiliselt või füüsiliselt. See ei ole kindlasti vahend HIV leviku piiramiseks. Isegi juhul, kui abielupaar jätkab anaal- ja oraalseksi nautimist. Vihjeks, et anaalseksil on oht HIV-ga nakatuda oluliselt kõrgem, ka kondoomi purunemine on tõenäolisem.
katrinv ütles:
AFAIU on too suurus-väiksus rohkem kohalike tavade kui jõukuse küsimus. Narkoos puudutab küll rikkust.
katrinv ütles:
Too on sellepärast, et tegemist ei ole üldse islamitavaga vaid mõnede aafrika piirkondade vana traditsiooniga, mis liigub Euroopasse peaasjalikult nondest piirkondadest pärit immigrantidega. Aga kui üks Bambara pere Senegalist Euroopasse kolib, siis juhtub sageli seda, et tema uued naabrid ei vaevu peensustesse süvenema ja liigitavad ta “neegriks”, või “moslemiks”. Britiländis rakendatavat ka klassifikatsiooni “pakistanlane”, kuigi vahemaa Dakari ja Islamabadi vahel on oma 9000 kilomeetrit — üle kahe korra suurem kui vahemaa Dakari ja Londoni vahel.
Katrin, ma ju viitan PM artiklile, mis seda protseduuri üsna graafiliselt kirjeldab. Ole rahulik, ma tean, millest räägin.
Nagu ma ülal ütlesin – see on jõle inimõiguste rikkumine, mille üks praktilisi väljundeid on ilmselt siiski ka HIV piiramine. Tõin selle näitena seetõttu, et pidasin Liina juttu “naiste võimestamise” abil HIV piiramisest liiga naiivseks. HIV-d piirav mõju võib olla nii kellegi õiguste suurendamisel kui nende jalge alla tallamisel. Tema ettekujutus tundus olevat kuidagi väga lihtne ja lineaarne.
Kriku ütles:
Kas ristime selle poliitikavoolu metsaäärmusluseks?
Lugupeetud meditsiiniprofessorid dig ja Kriku. Teie arutelus on paar kohta, millele soovin teie tähelepanu juhtida.
Esiteks, minu kommentaarist noppisite te välja vaid ühe strateegia. Et see oli teie jaoks tundmatu ja võõras, siis keskendusite vaid sellele. Nii jääb mulje, nagu oleks ühiskondlikke olusid muutev strateegia ainus, mida HIV ennetuses enne vaktsiini kasutuselevõttu rakendatakse. See ei ole tegelikult nii. Annan teile lahkesti loa kritiseerida ka muid biomeditsiinilisi sekkumisi (näiteks meeste ümberlõikamine, mille soovituse WHO juba 2007. aastal andis) ning ka käitumuslikke sekkumisi.
Teiseks teie soov nimetada võimestumise strateegiat uurivaid/pooldavaid/kasutavaid/neist rääkivaid inimesi/organisatsioone nimetada “metsaäärmuseks”. Kui see teile rõõmu ja rahuldust pakub, siis palun väga. Ent teisest küljest näitab see teie enda silmaringi piiratust ja arusaamist probleemist. Ühes minuga, kannavad seda “auväärset” tiitlit nüüd ka järgmised organsiatsioonid:
1. WHO, kelle värske strateegia on loetav siit, ning milles on see ühe strateegiana väga mitmete teiste seas esindatud.
2. UNAIDS, kelle seisukohtadega naiste ja tüdrukute tervise kaitsmisel on tutvuda siin (lk, 45).
3. UNFPA (United Nations Population Fund), kelle seisukohad naiste võimestumise osas on esitatud siit.
Samuti kõik need ülejäänud väiksemad vabatahtlikud organisatsioonid ning teadusasutused, kes selle teemaga HIV ennetuse raames tegelevad.
@Starker Seebitootjatega on võrdlus halb, sest suuremad neist on Big Pharma. Peaks siis ainult vaatama väiketootjaid nagu Tyler Durden.
http://en.wikipedia.org/wiki/L....._companies
http://www.imdb.com/character/ch0001854/
@Tonda
Gates rääkis oma heategevustööst ja eraldi vaktsineerimisest ka eelmisel nädalal Daily Shows:
http://www.thedailyshow.com/wa.....bill-gates
Gatzby ütles:
Kui seebitootjad on Big Pharma, siis on ju võrdlus seda kohasem?
Liina kirjutas:
Ei, Liina, ma kommenteerisin sinu poolt välja toodud “strateegiat” seetõttu, et see näib olevat raskesti põhjendatav.
Ei, Liina, mina pole sellist soovi väljendanud.
Huvitav on see, kuidas jutt saab alguse ajakirjanduse poolt levitatavast väär- ja poolinformatsioonist, liigub üle vaktsiinivastasuse haiguste ennetamise peale ja upub lõpuks vaidlusesse selle üle, kas ümberlõikamine või naiste võimustamine on piisavad, põhjendatud või üleüldse mõistlikud meetmed HIV leviku tõkestamiseks. Mulle näiteks oli huvitav teada saada, et eesnaha äranäpistamine HIV-sse nakatumist aitab vältida – mina teadsin siiani, et sellel on eesnäärmevähki ennetav mõju (kusjuures korralikul suguelundite pesemisel pidavat olema suurem mõju). Aga jutt oli algselt siiiski millestki muust. Nimelt sellest, et tahtlik või tahtmatult tehtud vilets ajakirjandus levitab inimeste hulgas asjatut hirmu mitte ainult vaktsineerimise, vaid nö koolimeditsiini ja arstide ees üldse. Eelmise nädala Õhtuleht üllitas artikli sellest, kuidas arstid tapsid 7ndat kuud raseda naise! See toob juba meelde Stalini surmale järgnenud arstide vandenõu kampaania.
Ajakirjandusel on väga suur jõud. Me kaldume uskuma kirjapandud sõna – kui on juba paberil, ju siis ikka õigus on! Nõukaajal aga õpetati ju meile – paber kannatab kõike. Huvitav, kas seoses raudse eesriidega ja vahepealsete okupatsiooniaastatega on meile sisse kasvatatud usk, et kõik, mis on pärit läänest, on tõde? Ja et sealne ajakirjandus pakub inimestele tõde? Ja et kui piirid lahti läksid ja hakati lugema lääne tabloide, siis see näis meile justkui vabaduse võrdkujuna – kirjuta, mida sülg suhu toob, vahet pole, kas saad aru või mitte? Ja kas sellest ajast on meile sisse jäänud usk sellesse, et riiklik asutus (nt Terviseamet) ja TÜ-s koolitatud arst kindlasti valetavad, aga suvaline ajaleht ja posija kindlasti räägivad tõtt ja hoolivad tõeliselt?
Mul on käsil uus raamat, Flat Earth News, just samadel teemadel.
Siin oli kusagil keegi, kes tõi välja Soome hoolivuse oma elanikest. Et sada kommentaari täis saada, panen siia lingi valet, laimu ja ebapädevust täis olevale dokumendile, nimelt Eesti gripiandeemiaks valmisoleku kavale. Samasugused plaanid on olemas Soomel, Rootsil, Islandil jt Euroopa Liidu liikmesriikidel (tasub otsida antud riikide terviseametite, health bord või health directorate, kodulehtedelt). Need plaanid on hea lugemine selles suhtes, et annavad ülevaate riikide meditsiinisüsteemist üldse, ja ühtlasi saab lugeja targemaks ka ses osas, miks neid plaane tehakse ja miks noid pandeemiaid “kardetakse”. Terviseameti koduleht, mis sisaldab palju olulist infot tervisekaitse ja -edenduse kohta, annab teavet ka vaktsineerimisest.
Aga mis Siiri Ottenderi etteheidet puudutab, et Eesti vabariik üle 30 miljoni eest raha tuulde lasi, siis lihtsalt selline arv – 900 miljonit rootsi krooni kulutas Rootsi riik 2009/2010 gripivaktsiini soetamise peale, ostes 13,5 miljonit doosi tasuta jagamiseks. Sellest kasutati ära umbes pool. Nii et pole vaja karta, Eesti polnud ainuke “loll”.
Ma GlaxoSmithKleini pressiteatele linki ei pane, sest seda niikuinii keegi ei loe – nemad on ette surmale määratud, hoolimata sellest, et praegu on olemas vaid korrelatiivne (mitte põhjuslik) seos vaktsiini kasutamise ja haigusjuhtude vahel ühes riigis (korrelatsioon võib olla ka juhuslik, eriti, kui selle aluseks on nii vähe andmeid nagu praegu on ning soomlaste vaheraportist ei selgu päriselt, mille alusel nad selgitasid välja 9-kordse haigestumisriski tõusu – mina tahaks seda arvutuskäiku näha). Aga võib-olla mõni loeb Terviseameti kodulehelt vaktsineerimisega seotud müütide kohta? Muidugi on see jälle neetud arstide-vaenlaste koostatud tekst, kes on Suurte Ravimifirmade poolt ära ostetud ja tahavad meile kõigile ainult halba (hiljuti on jälle Eestis aktiviseerunud tapjaarstid, kirjutab Õhtuleht), aga vaenlast peab ju ka tundma.
Nii, nüüd on sada kommi täis. Aa, terviseameti lehel on ka statistika – 2009/2010. aastagripihooajal suri Eestis grippi (ja ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse) 21 inimest. On seda palju või vähe? Ajakirjanik ütleb – vähe! Arst ütleb – palju, oleks võinud ära hoida, vähemalt osa neist. Ema ütleb – iga lapse surm on ühe võrra liiga palju…