Elektriliinid ei põhjusta vähki
Vastupidiselt Vuti tänava inimeste uskumustele ei põhjusta kõrgepingeliinid vähki.
Esiteks puudub selleks igasugune teoreetiline põhjendus ja pole pakutud uskumist väärivat mehhanismi, kuidas elektriliinid saaksid tõbesid põhjustada. Teadaolevalt põhjustab vähktõbe muutus raku DNAs, mille võib esile kutuda nt ioniseeriv kiirgus, kemikaalid, viirused, aga elektriliinide poolt tekitatav elektromagnetväli ei ole võimeline midagi sellist tegema, kuna vastavate footonite energia suurusjärk, mis võiks põhjustada muutust molekulis, on miljoneid kordi vajalikust väiksem.
(Võin suurusjärkudega eksida – võibolla on erinevus hoopis miljardites kordades.)
Teiseks on miljardite dollarite eest ja aastakümnete jooksul tehtud uuringute tulemused selgelt näidanud, et mittemingisugust vähiriski elektriliinide tõttu pole kusagil tuvastatud. On küll mõned üksikud uuringud, mis vihjavad riski kasvu suunas, kuid valdav enamus pikaajalisi ja suure valimiga uuringuid neid leide ei kinnita.
Elektrihirmust on saanud suur tööstusharu, mis otsib ja ka leiab uusi vorme ning aegajalt soojendatakse ka vanu lugusid üles. Tänapäeval on moodne rääkida siis mobiilimastide, mobiiltelefonide, wifi-saatjate negatiivsetest tervisemõjudest ja elektri- ja kiirgussaastest, elektritundlikkusest. Töösturid teenivad hirmukirjanduse, väljamõõturite ning varjestavate abivahendite müügiga. “Mõtlen välja probleemi, müün inimestele selle probleemi ja ka lahenduse. Hiljem tuleb uute ostudega usku taaskinnitada.”
Küll aga tuleb nõustuda AS Eleringi liinide eksperdi Väino Milti ohuhinnanguga:
Kõrgepingeliinid on kindlasti eluohtlikud siis, kui nad katkevad ja elektrikaabel peaks maapinnale sadama.
Samal teemal varem skeptik.ee-s:
Vuu-duu teadus Vuti tänaval ja Pealtnägijas
aga minu poolest on parem kui aina rohkem inimesi usuks, et elektriliinid on ohtlikud. see langetaks teatava kinnisvara hindu ja võimaldaks mul osta maja, mis muidu oleks kättesaamatu :-P
Samas näeb kõrgepingeliini mast aia taga masendavalt kole välja.
Kriku ütles:
Selle vastu on lahendusi, nagu möödunud suvel Wired kirjutas:
Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis on mulle on kinnitatud, et kõrgepinge liini ei ehitata elamule lähemale kui 40 meetrit? Kui ta vähemalt nii kaugelgi on, siis ei pruugi välja näha `masendavalt kole.`Maitseasi muidugi.
salvey ütles:
See varieerub sõltuvalt konkreetsest liinist.
Kõrgepingeliini kaitsevööndi mõte on kaitsta inimesi liini mööda voolava elektri eest. Missuguseid riske liini läheduses tuulelohetamine või katkenud ja maha kukkunud liini juures ringi sammumine just põhjustada võib, sõltub liinipingest, mistõttu erineva pingega liinide kaitsevööndid on erineva laiusega. 80-meetrine kaitsevöönd — 40 meetrit kummaski suunas — on ette nähtud kõige kõrgema pingega Eestis kasutatavatele liinidele, nagu sätestab majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord:
Üks mõju avaldamise võimalus on koroonalahendus. Selle käigus tekib nii ioone, osooni kui mitmesuguseid lämmastikoksiide ning kipuvad kuhjuma lenduvad saasteained.
Kiire otsing Web of Science’s tõi välja töö, kus uuriti polüklooritud bifenüülide leidumist kõrgepingeliinide lähdeuses ja neist kaugemal. Leitakse oluline erinevus, aga katsepunkte tundub vähevõitu (8+8).
Töös viidatakse ka artiklitele mis näitavad radooni laguproduktide kuhjumist liinide läheduses kuid need ei ole TÜ võrgust kättesaadavad, järsku keegi teab sellest lähemalt.
Mehhanisme otsida on muidugi põnev, aga kui need mehhanismid ka tervisehäireid kaasa tooksid, siis peaks see ju elektriliinide ja tervisehäirete statistilises uuringus kajastuma.
cyrix ütles:
Kasvajad kasvajateks, Postimees kirjutab valguse letaalsest üledoosist:
dig ütles:
Muideks, sellist sort alles valmiva liini postide konstruktsioonides on avaused, kuhu sel kevadel hakid on asunud pesi ehitama. Kui leiduks mingeid võimalusi nende hakkide tervise uurimiseks, siis võiks ju paari põlve järel näha olla, kas selline elukoht ka mingit mõju avaldab.
Pikk jutt ja pikad kommentaarid, hetkel ei süvene isegi lugeda, liiga hiline aeg. Samas tekkis küsimus kuidas mõjutab suitsetamine ja narkootikumide tarvitamine vähitekitamist? Tean, et narkootikumid on üsna laiavalguv aine, aga tooks siis siin välja nt. kanepi ja kokaiini. Mul on tegelikult viimasel ajal tekkinud üsna palju teooriaid, miks narkootikumid on ära keelatud ja alkohol, vana kurat, on täiesti legaalne teatud ajavahemikus ja teatud vanuseni jõudes. Siinkohal tahan kuulda nii skeptikute kui ka müstikute arvamusi.
sphynx ütles:
ALKO:
Süstemaatilise alkoholitarbimise kõige sagedasemad tagajärjed on alkohoolsed maksahaigused: rasvmaks, alkohoolne hepatiit e maksapõletik ja alkohoolne maksatsirroos e sidekoestumine. Viimane neist ähvardab 10–20% napsitajatest. Kes haigestub, kui kaua selleks aega läheb ning millise alkoholikoguse tagajärjel, on ennustamatu.
SIGARETID:
Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust.
Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse – peaaegu kõikidesse elunditesse (ibid).
KOKAIIN:
Pikaajaline tarvitamine võib põhjustada kõhnumist , tekkida võivad unehäired, alguses suurenenud huvi seksi vastu kaob kuid pikapeale see raugeb ja tekib impotentsus. Kokaiini üledoos võib põhjustada äkksurma. Tänaval tuntakse kokaiini Coke`i , Charlie, Blow, Snow nime all. Eesti keeles vastavalt – koka, lumi, tolm. Näiteks kui kokaiini tarvitada raseduse ajal, siis põhjustab see lapse väiksemat kasvu, väiksemaid peaümbermõõte, katkendlikku platsentat ja enneaegset membraanide lõhkemist. Imikul võib esineda madalat sünnikaalu ja südame defekte ning isegi krampe, mis on tingitud kokaiini vajadusest. Samuti võib esineda ka kõrgvererõhku, oskamatust imeda , tahhükardiat ning alatoitumust.
Lisaks
KANEP:
Kanepi kohta leidsin selle artikli.
Kas sphynx vihjab võimalusele, et Vuti tänava elanikud pruugivad keskmisest rohkem kantserogeenidega “rikastatud” kokaiini ja keskmisest vähem vähki pärssiva toimega kanepit?
salvey ütles:
Muide, mõnedele mitteinimestest loomadele mõjuvad elektri- ja magnetväljad oluliselt teistmoodi kui meile. Hulka elektrilisi vee-elukaid kasutab oma elektrit ka elektrolokatsiooniks. Imetaja moodi loomadest on näiteks nokkloom võimeline jahisaagi sees toimuvat elektrilist tegevust vee sees nuusutama. Mõned termiidid ehitavad suuri pesi lähtudes Maa magnetvälja tunnetusest; teoreetiliselt on võimalik, et elektriliinide lähedus nende pesa-ehitamist häirib. (Praktikas paistab see küll vähe uuritud olevat ning elektriliinide lähedus häirib termiite eeskätt seeläbi, et elektrifirma käib neid regulaarselt liinipostide lähedusest hävitamas.)
Üldjuhul surevad metsloomad kõikvõimalikesse muudesse haigustesse või süüakse ära enne kui vähk neid võtab. Inimestegi puhul on surmapõhjus nr. 1 jätkuvalt südame- ja veresoonkonna haigused.
dig ütles:
Loodan, et elektrifirma hakkide pesi ei lõhu, askeldasid seal kevadel nii hoolega, hakid ma mõtlen siis. No elektrifirma askeldas/askeldab ka muidugi.
Hakkide vastu ei tohiks elektrifirmadel suurt midagi olla, termiitidel aga on paha komme puidust elektripostide kallal õõnestustööd toimetada.
@Lemps:
vaata ka WHO viimaseid selleteemalisi uudiseid
Loen sellelt lehelt ühe artikli koos kommidega ja saan üsna kahemõttelise kogemuse Hr. Välliku teaduslikust tagapõhjast. Ma ei ole ise kindel ei selles, et elektriväli kasvajaid põhjustab, ega ka selles et ei põhjusta, mulle on imelik hoopis suhtumine kui väidetakse, et nii on ja kõik. Kõigepealt teatatakse artiklis, et kui veel pole tõestatud siis ei ole kindlasti midagi . Kuna ma ise teadlane ei ole ( nüüd saan vastuse, et olen loll ja ei saa nagunii midagi aru) siis ei oska ehk seletada eriti teaduspõhiselt. Samas tean, et teaduses kehtib üks teooria niikaua kui tuleb uus ja parem, seega ei saa teadus kunagi kindlalt midagi väita vaid väide on alati ajalises kontekstis, ehk nii me teame praegu ja kunagi võime ehk midagi uut teada saada. ( KUi tahame??) Mõne aja (nii 200-300a) tagasi oleks ehk ka see kes väitis elektrit olemas olevat lolliks ja jobuks tembeldatud. Talle oleks antud mingi Umbluu preemia, aga ehk oleks hoopis tuleriidale saadetud, tõsi sellel ajal enam eriti põletamistega ei tegeletud. Teaduse eesmärk on minu meelest uurida uut ja kahelda kõiges, nii toimub areng.
Hr.Vällik väidab, et on tehtud suuri uurimusi mis välja ohutust kinnitavad, samas ei ole ta neist ühtegi näinud ja ei suuda neist ühelegi osutada.
“”
#35 Martin Vällik ESTONIA 20. mai 2011 kell 16:35
@Kriku:
ei mul sellist uuringut pole. Võibolla Eleringil või Eesti Energial on, ilmselt kindlasti on, kuna nende kohustus on sedalaadi monitooringuid teostada.””
Mis see siis on ? Umbluu. Väide et suured energiafirmad on neid uuringuid teinud ei tõesta midagi, kuna need firmad pole erapooletud ja kui ma neid ise pole näinud siis ei saa ka väita mida sisaldavad või kuidas on teostatud. Ja ärge mulle öelge, et teadus ei ole suuresti rahastaja poolt sõltuvuses, tasuta ei tee ju midagi ja rahastajaid ei saa ka päris ära hirmutada. Ja muide on ka elekter suur tööstusharu , isegi suurem kui elektrihirm.
Väide on sama argumenteeritud kui usklikul kes väidab, et jumal on olemas , kuigi ei ole näinud ühtegi sellealast uuringut, ta lihtsalt usub, sest nii on tema ringkondades kombeks. Ja ateist usub vastupidi, kuna nii on tema ringkondades kombeks.
Ja , On mõõtmistulemused mis kinnitavad ohutust, aga ei ole 100% kindlat teadmist inimese keha toimimisest, kõik uus mida avastatakse täiesti teaduslikult on vahest lausa vapustav ja keegi ei saa praegu kindlat öelda kui suur kiirgushulk on neg. mõjuga.
Siinset portaali lugedes jääb mulje, et teaduse eesmärk on kõige eitamine mida veel avastatud ei ole.
Need on minu mõtted ja kellelgi pole kohustust neid tõena võtta. :))
metsamees ütles:
See ei vasta tõele.
Teadusteooria on raamistik, mis seob hulka vaatlus- ja katseandmeid ühtseks tervikuks kokku. Vajadus uue teooria koostamiseks tekib siis, kui on kogunenud hulka uusi andmeid, mis vanasse raamistikku ei mahu — nii, nagu valguse kiirusel liikuvate footonite kummaline käitumine Newtoni mehaanikasse ei mahtunud. Kui uus teooria ükskord valmis on, peab ta vanad vaatlusandmed ka kenasti ära mahutama, muidu ei oleks ta vanast teooriast parem. Aga see tähendab, et reeglina on vana teooria järeldused uue teooria järelduste alamhulk — vana teooria “kehtib” rahulikult edasi, lihtsalt tema piirid on paremini teada.
Teadus ei ole nagu kunst, et sel aastakümnel on moes rokokoo, järgmisel jälle täiesti teistsugustele alustele üles ehitatud kubism. Ja teadus ei ole nagu propaganda, et sel aastakümnel kiidaks ta Harri Harjatehast, kuna too maksab hästi ja järgmisel Kalle Kommivabrikut, kuna too maksab hästi.
Oletame, et Coca-Cola Company oleks Einsteini tööd sponsoreerinud. Mida see mõjutanud oleks? Järeldustes mitte midagi. Võib-olla oleks Einstein sponsorile natuke vastu tulnud ja Coca-Cola stimuleeriva toime sümboliseerimiseks energiat või valguse kiirust C-tähega tähistanud, aga see on puhtvormiline külg, millest relatiivsusteooria kuidagi ei sõltu.
metsamees ütles:
metsamees ütles:
Kui kindel Sa selles oled, et homme hommikul tõuseb päike?
Ma ei näe mõtet pead vaevata mõttetute küsimustega. KUi homme päike ei tõuse, siis mida mina teha saan?? See on nagu maailmalõpu ootamine millega teatud hulk rahvast tegeleb. Kui tuleb, siis tuleb. Hakkan nutma ja ootama? Mul parematki teha. Mõte on selles, et autor ei saa väita millegi olemasolu või mitteolemasolu lihtsalt selle põhjal, et ta seda usub ja arvab olevat uuringuid mida ise näinud pole. Eeltsenseeritud teadusajakirjades pole sellise artikliga midagi teha usun ma.Sellega langeb ta ise samasuguse uhhuutaja tasemele kes ka midagi arvab ja teistele tõepähe ette nämmutab.
Ok! Võibolla väljendusin valesti teoorijate suhtes, aga mõte on siiski selles, et alati võib midagi muutuda ja midagi uut avastada, mis siis teoorijat laiendab ja ei saa väita täieliku kindlusega, et on nii või teisiti.
Ei ole vaja ajada muinasjuttu, et rahastajad ei mõjuta midagi, Einsteinil oli selles suhtes ehk veidi lihtsam töötada ja usun sinu väidet, aga ajad ka muutuvad.
Samas reaalteaduses see muidugi midagi ei mõjuta ja relatiivsusteooria oleks ikka olnud sama olenemata uuringute rahastajast kuna sellised uuringud ei mõjuta otseselt kellegi ärihuvisid.
Minu mõte on hoopis, et kui ettevõtted rahastavad uuringuid mille tulemused on neile majanduslikult olulised (näit seesama elektriväljade ohtlikuse probleem elektritootja infrastruktuuri maksumuse ja asukoha seisukohast),siis leiab alati teadlaseid kes teevad uuringud nii nagu tellijale vaja ja isegi juhul kui uuringud ei ole otseselt valed saab nandest alati midagi välja jätta.
Parimat
metsamees ütles:
Probleem ei ole ju väljendumises. Probleem on valestimõistmises, postmodernse kunstikäsituse teadusele selga vägistamises.
metsamees ütles:
Elektrivalgust kasutada.
metsamees ütles:
Ahaa. Nii et Sa ei ole lihtsalt humanitaartaustaga tegelane, vaid juba aktiivselt standardset umbluu-propagandat tudeerinud? Kurb, kurb.
metsamees ütles:
Mõista, mõista, kas küsimused elektriväljadest ja keemilistest sidemetest kuuluvad reaalteaduste alla või siis mitte.
metsamees ütles:
Ai-ai, jälle jama. Loeme GPS Business News’ist, et hoolimata rasketest majanduslikest aegadest ja käibe viiendiku võrra kukkumisest on Garmin möödunud finantsaasta jooksul relatiivsusteooria abil 2,69 miljardit dollarit käivet teeninud. Käesoleval aastal loodetakse jälle 2,4–2,5 miljardit käivet ja 500–560 miljonit dollarit puhaskasumit saada. Ja GPS on ainult üks relatiivsusteooria rakendusaladest, Dirac’i võrrandi vahendusel teenib relatiivsusteooria kolmesaja-miljardilise aastakäibega pooljuhitööstuse — ja selle klientide nagu elektroonikaseadmete tööstuse — ärihuve.
metsamees ütles:
Tõsi ka või? Mul on vaja, et õunad üles kukuksid, siis oleks neid lihtsam puu otsast kastidesse saada. Leia mulle teadlane, kes vajaliku uuringu teeb ja ma luban Sulle heldet komisjonitasu.
Tead hea inimene, sa ei ole skeptik sa lihtsalt väänad oma kitsarinnalisuse teaduse mõistete alla. Konkreetsetele väidetele ei vasta vaid tegeled teadlikult teiste ebaoluliste eksimuste, valestiväljendumiste võimendamisega. Konkreetsele väitele, et artikkel on ise umbluu kuna ei ole argumenteeritud sa aga ei vasta.
Relatiivsusteooria on kõigile võrdne ja igaüks saab selle teadmisega peale hakata mida oskab sest relatiivsusteooria on seesama olenemata uuringute rahastajast , teatud uuringud seda aga ei pruugi olla ja sinu võrdlus õuna kukkumisest on antud juhul üleolev ja kohatu. Külla aga leitakse teadlasi kes teevad näiteks sobivaid uuringuid mingi kiirguse mõjude kohta. Sellega ei muuda nad füüsika põhilisi aluseid nagu relatiivsusteoorijat või gravitatsiooni ( nagu tean on siiani teadlastel suuri probleeme gravitatsioni põhjuste selgitamisega.)
Huvitav on veel minu jaoks , et huvi eeltsenseeritud teadusajakirjade vastu võrdub uhhuuga, kas tõesti seal avaldatakse teie meelest uhhuuteadust?? Huvitav, huvitav??
Kuna olen aru saanud, et siin portaalis ei tegelda mitte skeptitsismi vaid pseudoskeptitsismiga( ehk siis eitamisega eitamise pärast) siis ei ootagi enam argumenteerimist ja konkreetsust. Lihtne ju öelda , et kõik kes väidavad midagi muud kui meie on uhhuutajad.
Parimat
@metsamees:
Mida sa mõtled eeltsenseeritud teadusajakirjade all?
Kui mõni tegelebki pseudoskeptitsismiga siis ei tähenda et kõik sellised oleks.
metsamees ütles:
… mis ei ole konkreetne väide …
… mis ei ole akuraatne väide, kuna näiteks artikli teine lause sisaldab argumenti …
Milleks? Meie lugejad ei ole ju ometi kirjaoskamatud, kes suudavad hädavaevu ainult esimese lause kokku veerida ja teiseni kunagi ei jõua. Minul on niipalju usku meie lugejasse, et too aru saab, millal on tegemist ilmselgelt ebatõeste väidetega, millal lihtsalt lahmimisega.
Ahah. Otsi mulle siis teadlane, kes õunad puu otsast kastidesse kiiritab.
Märt ütles:
See on väljend, mida umbluuistid mõnikord teadusajakirjanduse kohta kasutavad. Väljend vihjab vandenõuteooriale, et igiliikuri-vaenulikud tegelased on kontrolli teadusajakirjanduse enda kätte kahmanud ja ei luba endale mittemeelepäraseid artikleid avaldada sõltumata sellest, kui kvaliteetsed on. Paratamatult ei ole väitjatel aimu ei sellest, kui palju erinevaid teadusajakirju on, kui palju erinevaid huvigruppe on võimelised teadusajakirju välja andma, millised määratult tulusad rakendused võiksid olla praktilisel igiliikuril ega — last but not least — ka seda, kuidas aru saada, kas üks teadustöö on ikka tõesti kvaliteetne või ajab lihtsalt mullikesi nagu kehv klassikirjand.
:)))) Ma muide ei teadnudki , et nii ajakirjadesse suhtudakse, see näitab jälle eelarvamaslikkust minu kui kommenteerija suhtes ja see on taas üks pseudoskeptitsismi ilming. Mulle õpetati teadusartikli kirjutamist kunagi ülikoolis ja seal õpetati küll seda kuidas argumenteerida, et artikkel sobiks teadusajakirjas avaldada.
Ma pole väitnud, et kõik portaali külastadad on pseudoskeptitsistid, vabandust kui keegi valesti aru sai.
Minuteada on igiliikuri võimatus tõestatud , või väidad sa vastupidist, ahaa, sa oled ju skeptik :))
metsamees ütles:
dig ei usu.
Märt ütles:
dig ütles:
dig ei usu.
See on tema probleem.
KRT. olen ise loll ja süüdistan teisi. Vabandust. Räägin ikka eelretsenseeritud teadusajakirjadest. Olen teie portaali lugemisega nii hoogu läinud ja niipalju uusi uhhuu termineid teada saanud, et hakkan juba ise ka asju segi ajama. Vabandust veelkord dig ja märt! Muide ma ei teadnudki, et ajakirju ka eeltsenseeritakse või kuidas, seda lugesin siit ja ajasin lolli peaga terminid segi.
Samas ei muuda see arvamust antud artikli osas.
Parimat
@dig:
Suht värske värk, elektromagnetlainete võimaliku kahju kohta. Teadlaste, mitte poliitikute jutt:
http://www.iarc.fr/en/media-ce.....r208_E.pdf
Ise ei oska komenteerida aga ilmselt pole teema veel selge. Kui pole selge, tasub ettevaatlik olla. Isegi, kui skeptik.ee väidab, et “seal ei saa midagi olla”
@Tõnu:
just sedasama jama olen kommenteerinud siin.
Ilmselt vajab see pikemat kommentaari, kuna too WHO grupi pressiteade näib palju segadust külvavat.
Lühidalt öeldes ei ole neil mida ilmsemalt mitte mingeid uusi teadusuuringuid, vaid on oma klassifitseerimisel lähtunud juba tehtud uuringutest, millest ühes oli mingite inimeste alamrühmas leitud 40% ajuvähi esinemise kasv. Seda tulemust on kritiseeritud mitmest nurgast, aga ilmselt on peamine nurk see, et teised uurijad ei ole sedalaadi kasvu täheldanud ja inimeste alamrühmi analüüsides kasvab tõenäosus positiivset tulemust saada puhtalt juhuse tõttu.
Pikem ja põhjalikum analüüd WHO raporti kohta:
World Health Organisation verdict on mobile phones and cancer