Virgutavalt uimastitest
Juba üle aasta on siinsetel skeptilistel veergudel kriitiliselt diskuteeritud virgutavate ja teistsuguste uimastite poliitikast ja sellega seotud sõjandusküsimustest. Kuna möödunudjuuline meedialõim on tasapisi ummistuma hakanud, alustame uut.
Maailma riigid on hädas rahapesuga, möönab UNODC. Kui suur osa triljon+ pesudollarist on teenitud uimastite müügiga, pole teada. Lahenduste hulgas mainitakse uimastituru riiklikku kontrollimist.
PhysOrg kirjutab mitterekreatsiooniliste uimastavate kemikaalide tuvastamiseks mõeldud instrumendi leiutamisest.
dig ütles:
See võib nii Sulle kui Tel Avivi teadlastele tulla üllatusena, ent nii GHB-d kui ketamiini pruugiti ja pruugitakse tihti, kui mitte isegi valdavalt just rekreatiivsetel eesmärkidel, mistõttu on tõenäoline, et leiutist hakatakse rakendama ka selle kontrollimiseks, kas kokteilis on neid kemikaale ikka piisavalt.
USA-s meditsiinilise kanepi ümber kujunenud poliitiline kontravärss (mõned osariigid tunnistavad kanepit ravimina, föderaalametkonnad aga mitte) on tinginud olukorra, kus keeluseaduse õigustajad nagu president Obama peavad üha sagedamini ebameeldivate küsimuste eest põiklema.
Esmaspäeval Cannon Fallsis Minnesotas rahvaga kohtudes jäi põiklemine äärmiselt kohmakaks, nagu näha ka videos.
Presidendilt küsiti, miks ravikanep ei võiks olla lubatud. Obama vastus oli järgmine:
Tõlge: “Paljud osariigid võtavad vastu otsuseid meditsiinilise kanepi küsimustes. Kuna tegu on keelatud ainega, tekib probleem, kui seda kirjutab välja arst, mitte… Teate, ma jätan sellele küsimusele vastamata.”
Õigusteadlane võtab Nature’is sõna psühhofarmakoloogia teemadel, vahendab Independent, mida vahendab Forte.
Mõnel pool on iidamast-aadamast ringi käinud linnalegendid inimestest, kes sotsiaalabiraha uimastite peale kulutavad — ning mõnel pool kulutavad sotsiaalabiagentuurid suuri summasid selle peale, et niisugust võimalust vältida. WFTV Orlando räägib, et Floridas on niimoodi ära kulutatud raha suurem kui hüpoteetiline kokkuhoitav raha.
Nad ju alles võtsid selle seaduse vastu. Loomulikult peab alguses natukene valgenahalisi kottima, et hilisematel rassismisüüdistustel vähem alust oleks. Mõnel seltskonnal on paanikanupp juba põhjas.
http://www.racismreview.com/bl.....-of-color/
Natuke kiusatakse valgeid abiraha saajaid, siis võetakse mittevalged käsile ja hakkab programm ära tasuma. Ilmaasjata ei kisa keegi.
Mõnele pakub kindlasti huvi teadmine, et USA mitteroosade inimeste õiguste edendamise ühendus NAACP võttis vähem kui kuu aja eest nõuks aktiivselt uimastisõda vastustada, kuna mitteroosasid ameeriklasi vahistatakse uimastikuritegude eest 13 korda roosadest tõenäolisemalt, ehkki nad ei pruugi rohkem uimasteid. Kajastab Forbes.
Konspiraator ütles:
Kas Sa väidad, et selle programmi eesmärk on vale värvi nahaga inimeste tagakiusamine?
Mis Florida kuberneri Rick Scott’i uimastiplaanidesse puutub, siis mõned kuud tagasi, kui ta oli juurutamas kava osariigi riigiteenistujad suvaliselt narkokontrolli saata, tekitas laineid tähelepanek, et Florida kodanik Rick Scott on asutanud firma, mis toda kontrollimisteenust pakub. Palm Beach Post kirjutas:
Missuguseid samme isand Scott on ette võtnud, et asjal korruptsioonilõhna küljes ei oleks?
Hulk USA sõltuvusasjatundjaid, American Society of Addiction Medicine (ASAM) on kokku pannud “sõltuvushäire” uue definitsiooni. Kajastab The Fix:
Mart K. ütles:
Selle hüpoteesi küljes on muidugi metsik eesel, aga ehk on umbluu-uskumine mõnede inimeste jaoks sõltuvus? Seotud märksõna ka: crank magnetism.
See tunne, kui mõni uus infokild paistab omaksvõetud crank-teooriaga sobituvat, on kindlasti mingil määral seotud ajusiseste premeerimisahelate aktiveerumise mõjudega. Olen aga täheldanud, et kerge eufooria kaasneb samamoodi oma skeptilistele veendumustele kinnituste leidmisega…
Ma muidugi ikka veel spekuleerin, aga mina kujutan crank magnetism‘i ja sõltuvuse vahelist seost ette pigem niimoodi, et isendi premeerimisahelad jagavad eufooriat juhusliku infokillu üleskorjamise, mitte selle vanadega sidumise eest. Crank-infokillud on hõlpsamini omandatavad kui pärismaailma kirjeldavad killud; kes seoseid kildude või maailma ja selle mudeli vahel ei väärtusta, sellel on hõlbus kole ja keeruline päristeadus kõrvale heita ning ennast hästi tunda ilusate ja lihtsate umbluuteadmiste omandamise teel.
Kolumbia ülemkohus: uimastite pruukimise keelustamine nullib elementaarsed inimõigused.
Mehhiko president Calderón soovitab Honduras Weekly vahendusel USA-l “leida turualternatiive, mis kaotaksid kurjategijate kosmilise tuluallika” (s.t uimastid legaliseerida ja riikliku kontrolli alla võtta). Sama lause leiab ka Herald Tribune’i Ladina-Ameerika väljaandest. USA peavooluajakirjandus poleks soovitusest nagu midagi kuulnud, kuigi Calderóni muud juttu (nt et Ladina-Ameerika uimastijamades on süüdi USA tarbijaskond) vahendatakse innukalt.
LSD, seened, kanep ja viin – eliitkooli noorte metsik suvi
salvey tsiteeris Ekspressi:
Ei tea küll, kes need on, kes niimoodi ju arvavad? Või prokurör lihtsalt arvab, et taoline sinisilmne ja lihtsalt rumal arvamus on laialt levinud?
Mart K. ütles:
ma ise ei arva suurt midagi. (Olen nimelt isikliku toimetulekuga liig hõivatud :P) Teiste arvamuste kohta annab mingisuguse pildi ehk ka kommentaaride läbilugemine. Arvamusi paistab olema seinast seina, aga üllatunuid paistab tõesti vähe olema.
Mart K. ütles:
Inimesed, kelle jaoks maailm on mustvalge, vooruslikud inimesed on rikkad, ilusad ja käivad eliitkoolis, pahelised inimesed aga vaesed, koledad ja süstivad pinu taga moonivett.
Teisisõnu, autoritaarsed järgijad. See, et prokurör selliseid ideid laialt levinuiks pidavat paistab, räägib küll eeskätt tema enda maailmavaatest.
salvey ütles:
Või siis ei ole üllatunute esimene asi üllatust märgates sellest veebikommentaariumis postitada.
Kalikova laitis sõltlaste monumendi mõtte maha Tallinna Postimees
Tule taevas appi… Kalikovale siis muidugi
Postimees vaatab tagasi kümneaastatagusele uimastisündmusele.
EKSPRESS KÄIS KOHAL: Muuga narkopõllul käib vilgas tegevus
salvey tsiteeris Ekspressi:
Vast ikka annab, ja rohkem kui üks, nad lihtsalt teavad, et neid ei saa tegelikkuses karistada. Sama artikkel viitab ju ka, et seadust on antud kontekstis võimatu jõustada: “Politseil pole just lihtne siin haarangut korraldada — iga seeneline viskaks vähimagi ohu tekkimisel süütõendi minema ja väidaks, et tuli lagastatud niidule värsket õhku hingama.”
See on kahtlemata tõsi. Taoline oht kaasneb iga psühhoaktiivse ainega, eriti hallutsinogeenidega. Mistõttu ongi enne psühhoaktiivsete ainete tarvitamist (mitte, et ma kellelgi seda soovitaks, olgu aine seaduslik või mitte) oluline olla tuttav konteksti mõjuga “reisi” kvaliteedile (vt “set and setting“).
Ma ei kahtle ka selles, et Wismaris selline patsient on, ja võib-olla on tema seisundi peamiseks põhjustajaks tõesti psilotsübiin. Küsimus, kas taoliste juhtumite ennetamisel on tõhusamaks vahendiks tarvitajate karistamine-vangistamine või nende harimine, nõustamine ning tarvitatava substantsi riiklik kontroll ja regulatsioon, jääb artiklist paraku üldse puudutamata.
Mart K. ütles:
hmm… silme ette kerkis pilt vaprast mükoloogist, kes mingit ohtlikku substantsi sisaldava seene metsasügavikus üles otsib ja sildi juurde paneb: (näiteks) Sisaldab psilotsübiini! Uuri põhjalikult oma riske enne, kui tarvitad!
Kui tegu on teada- tuntud kohaga, siis võiks seenelagendikul ringi jalutada pidevalt üks teavituskeskuse töötaja, kes seenelistele jagaks tutvustavaid voldikuid, kus selgitatakse neid tabada võivaid tervisehädasid ja antakse kontaktaadress, kuhu võimaliku sõltuvuse korral pöörduda, anonüümsete seenetarvitajate kooskäimiskohad ja mida ette võtta, kui sa enda või kellegi teise arvates oled juba ülearu paranoiliseks muutunud.
Ma kujutan seda kontrolli ja regulatsiooni ette pigem sellisena, et potentsiaalne tarvitaja ei pea minema, kilekotid jalas, aasale koguma seeni, mida ta ei pruugi osata piisavalt täpselt tuvastada, vaid võib need hankida sertifitseeritud müüjalt või kasvatada kodustes tingimustes sertifitseeritud müüjalt hangitud niidistikust v eostest. Sertifitseeritud müüja peaks olema kohustatud iga esmaostjat võimalike ohtude eest hoiatama ning varustama näpunäidetega, kuidas ebameeldivusi ennetada, vältida või (nii tarvitaja kui ühiskonna jaoks) võimalikult valutult lahendada. Ma ei välistaks ka potentsiaalsete ostjate-tarvitajate litsentseerimist — hallutsinogeenireisi majandamine on vabalt sama vastutusrikas tegevus kui autojuhtimine liikluses, ja autojuhtidelt me ju nõuame lube. Hallutsinogeeni tarvitamise loa hankimiseks võiks piisata arstilikust läbivaatusest ja konsultatsioonist.
Muidugi on muidki võimalusi; Tšehhis on lubatud väikeste koguste kasvatamine, samuti Hollandis, kus toimub lisaks ka müük kõigile täiskasvanud soovijatele ilma igasuguste “hallutsinogeenilubade” süsteemita.
Mart K. ütles:
See on ebapraktiline ja evib märkimisväärset soovimatute tagajärgede riski. Ma näen kahte peamist probleem-mudelit, mis tarvitajate litsentsimisel tekkida võib:
* sotsiaalse tarvitamiskonteksti (à la sünnipäev, pakutakse veini ja seeni) hetkel ilmneb, et paljudel külalistel ei ole litsentsi. Mitmed neist löövad sellele käega, ühiskondlik respekt seaduse vastu kahaneb.
* täisealiseks saamise sotsiaalsete tavade hulka sigineb seenelitsentsi soetamine. Küpsuse seostamine rituaalse hallutsineerimisega tekitab teismelistes seene vastu ebatervet huvi.
Minu meelest on ideaalses ühiskonnas suhtumine rekreatsioonilistesse psühhoaktiivsetesse substantsidesse neutraalne, mitte salapäraga looritatud ega seotud rituaalidega, mida riiklikud institutsioonid aktiivselt toetaksid. Seda mudelit edendaksid pigem nõustamiskabinetid, kust soovija võiks saada arstlikku läbivaatust, sõltuvuse korral abi mahajätmiseks ja võib-olla ka substantside kvaliteedi kontrolli teenust, aga kellel ei oleks võimu keelata ja käskida. Kohustuslikus korras litsentsida on mõistlik tootjaid ja käitlejaid, mitte tarbijaid.
salvey ütles:
Aga kui ta paneks metsa äärde sildi “Riigimets. Seente ja marjade korjamine lubatud päikesetõusust päikeseloojanguni. Selles piirkonnas on täheldatud järgmisi tähelepanuväärseid liike:
* mustikad
* pohlad
* puravikud
* kukeseened
* paljakud
* valged kärbseseened
Palume metskitsi mitte häirida. Lähim koht kaardi, kompassi, sääsepeletuskreemi ja metsaandide välimääraja ostmiseks asub 2 km kaugusel selles suunas: —> Õnnetusjuhtumi või mürgistuse korral helistage numbril 112.”?
Need kohad algaja metsakülastaja stardipaki saamiseks oleksid praktikas tõenäoliselt peaasjalikult bensiinijaamad ja külapoed.
@dig:
minu arust pole üldsegi halb mõte.
dig ütles:
Nõus, ja Sinu toodud situatsioonid on ilmekaks näiteks, et mitmel regulatsioonimeetmel on soovimatuid tagajärgi. Ideaalis pooldaks ka mina pigem Sinu kirjeldatud olukorda, aga samas kardan, et selleni jõudmine nõuab üsna pikka üleminekuperioodi ja mõningast eksperimenteerimist meetmetega, mis ei rahulda täielikult ühtegi leeri, ent annavad vähemalt senisest paremaid andmeid edasiseks analüüsiks ja juriidiliseks korrektsiooniks.
Kui poliitilistel põhjustel peaks tingimata tarbijaid olema tarvis litsentsida, siis kõige vähemalt peaks litsentsi saamine käima automaatselt ja äravõtmine olema see, millega mingisugune aktiivne tegevus seostub. Samas tuleb muidugi ka seda silmas pidada, et politseireidid peokülaliste vereproovide võtmiseks ja litsentside kontrollimiseks on paratamatult jaburad ja ebapopulaarsed.
Kui litsentsid käiku lähevad ja ma lähen metsa, kus üles pandud sildi järgi peaks kasvavama ka paljakuid, kas ei peaks siis sildi kõrval seisma valvur, kes kontrolliks, kas mul on litsentsi paljakute tarvitamiseks? Kas metsa ümber ei peaks olema elektrikarjust, et keegi ei saaks valest kohast sisse ronida. Kui paljakute korjamis litsents puudub, siis loomulikult valvur kontrollib peale metsakülastuse lõppu järgi ega litsentsitul kodanikul neid paljakuid korvis pole. Aga kui on punased kärbseseened? Kas neid võiks vabalt korjata? (muide, Tiit Teras viimases Hallo Kosmoses rääkis oma kogemusest punase kärbseseene kupatusvee joomisel) Aga kui keegi on näiteks valgeid kärbseseeni korjanud? Kas nende korjamise võiks lihtsalt keelata? Valvur võtab nad korvist välja ja hävitab kohapeal ära. Aga mida teha erametsa omanikega, kuidas neid kontrolli all pidada? Eks neil tuleb siis trahvi maksta, kui keegi nende metsast on valesid seeni korjanud.
Muidugi saab siin ka terve hulga uusi töökohti juurde tekitada, litsentseerijad, valvurid, litsenseerijate valvurid ja valvurite litsentseerijad :)
Postimees: Valitsus otsustas ootamatult alkoholiaktsiisi tõsta
Postimees: Ligi: mõte on piirata alkoholi kättesaadavust
Mainitud “teisteks kaupadeks” on ilmselt siis odekolonn ja süütevedelik.
@dig:
Ega kõik pruugi odekolonnile ja süütevedelikule üle minna, mõned võivad joomist vähendada, mis on positiivne neile endile. Ja mõned ei pruugi vähendada, mis on positiivne siis jällegi riigi tuludele.
Muide, kui maagiliste seente kasvatamiseks võidakse kaaluda litsentside andmist, siis miks mitte ka mõned puskari ajamis litsentsid väljastada. Aga see ei tule vististi kõne alla, kuna viin on ju riigi monopol. Ise õlle ja veini tegemine on siiski lubatud.
salvey ütles:
Kõik muidugi ei lähe, aga ma pidasin silmas seda väidet:
salvey ütles:
Mõnel pool Euroopas on seda kohaliku kultuuri talletamise asjus tehtud; meie tuntuim ja traditsioonilisim aimeajakirigi on end laenanud platvormiks traditsioonilise setu rukkilinnasepuskarikultuuri legaliseerimise käendajale. Äkki polegi see mõte nii pöörane? Koduõlut ja -veini ei keela meil keegi enda tarbeks teha; uimastitega agaralt sõdiv Valge Maja ei pea patuks oma katuse all uimastipruulikoda pidada…
Igatahes on teil kõigil mõtted jumala õiged, aga kas ise olete ka proovinud kanepit? mina olen ja lõõgastumise jaoks on minuarust kanep igakell parem kui viin. Ja legaliseerida seda ei saa, sest maailmas on ligapalju arulagedaid inimesi.
totaalnetotu ütles:
mina pole.
viina tarbin ma üks pits kvartalis, kui sedagi.
Ahnete ravimifirmade (kelle käsilane ma siin olen) lobi- töö tulemusena võtan lõõgastumise eesmärgil loomulikult vahetevahel xanaxit (1-2 korda nädalas vbl tuleb ette)
Briti poliitikauuringute keskus CPS avaldas hiljuti teatise pealkirjaga “Misleading and Irresponsible Drug Prevalence Statistics: The Global Commission on Drug Policy’s provocative claims of non existent rises do not further rational drug policy debate”, mis väidab, et uimastipoliitika globaalkomisjoni GCDP tänavune aruanne (vt post nr 1 käesolevas teemas) lonkab statistikajalga. Keskuse veebis kirjutab sellest Kathy Gyngell.
Sama artikli sabas vaidleb Gyngellile vastu UK sihtasutuse Transform Drug Policy esindaja Steve Rolles:
Mart K. ütles:
Selline hüpe konkreetsetelt numbritelt abstraktsele mullile peaks lugeja kohe valvsaks tegema, sest bait-and-switch võib läheduses varitseda.
Illustreerimise mõttes kujutlegem aiamajakest. Probleem: selgitada välja, kas aiamajakesse sisenemine on ohutu. Ohutus-spetsialist A, kellel on laialdased kogemused elevandilõksude müümise alal, seab aiamaja ümber üles musta telgi, ronib telki ja tuleb päeva lõpuks välja aruandega, mis teatab, et aiamajas on hullunud elevant ja sellepärast on targem rakendada ohutusabinõusid.
Ohutus-spetsialist B, kelle erialaks on loomakarvade kohtuekspertiis, ei vaevu telki ehitama vaid korjab pressi nähes pika varrega tolmuharja abil aiamajast mõned karvad. Siis põrnitseb ta karvu mikroskoobi all, eraldab neilt eeterlikke õlisid ja tuvastab feromoone ning jõuab lõpuks järeldusele, et aiamajas elab perekond rotte, aga elevandist pole ei karvu ega lõhna.
Sõltumatu ekspert C reliisib nüüd steitmendi: “Tuleb möönda, et telgi läbipaistmatus väärib teatavat kriitikat, kuid isegi spetsialist B andmeil elab aiamajas neljajalgne pika ninaga hall loom. Hullem veel — neid on seal mitu! Otsekohe tuleb rakendada tõhusaid meetmeid elevandipere aiamajast likvideerimiseks.”
WebMD kirjutab, kuidas uimasus teismelisi uimastite ja muude riskide manu lükkab.
Paar uudist.
Vaatlusuuring näitas, et kanep mõjub Crohni tõvega patsientidele hästi
Kanepikohvikute mõju hollandlaste tarbimiskommetele on minimaalne
Lingitud postitused sisaldavad täiendavaid linke algallikatele.
Forte: tšehhid kavatsevad järgmisest aastast patsientidele ravikanepit võimaldada
Mart K. tsiteeris:
Ennäe NIMBY’t.
Science Daily kirjutab psilotsübiini mõjust isiksusele.
@dig:
Kuidas nad leiavad inimesi, kes sellistes uurimustes osalevad, katsejänestena. Vabatahtlikud?
Arvatavasti panid kuulutuse ülikoolilinnas üles ja peamiselt tulid kohale tudengid. Artikkel mainib, et enamikul oli kraad ka.
Delfi väidab, et laia haardega uimastitootja Philip Morris teeb “varjatud lobitööd” tubakaaktsiisi tõusu vastu
Artiklile on lisatud järjed “Philip Morrise esimene kiri ajakirjanduse mõjutamiseks”, “Philip Morrise teine kiri ajakirjanduse mõjutamiseks” ja “Philip Morrise ametlik vastus Delfi päringule”.
Texase kuberner ja presidendikandidaadikandidaat Rick Perry näeks USA vägesid meelsasti Mehhikos narkokartellidega sõdimas (EPL).