Inimese kognitiivsete võimete ja alternatiivmeditsiini vahelistest seostest

Loo autor on Sven Toom, kelle essee on osa MTÜ Eesti Skeptik liikmeks astumisest.

Põhjusteks, miks inimesed valivad terviseprobleemide lahendamiseks alternatiivmeditsiini, nimetatakse enamasti kultuuripärandit, kogemusi teadusliku meditsiini ebaefektiivsusest ja inimeste madalat haridustaset.

On tõsi, et kultuur sisaldab hulgaliselt ravimeetodeid ja on inimesi, kellele piisab mõne ravimeetodi usaldusväärsuse kinnituseks sellest, et seda on kasutatud aastatuhandeid (pole oluline, et loodetud tulemusteta) või et seda on aktsepteerinud “kompetentsed” isikud (vanavanemad, nõiad).

On tõsi, et ametlik meditsiin ei ole võimeline ravima kõiki haigusi ja neidki haigusi, millele on olemas ravi, ei suudeta erinevatel põhjustel (näiteks inimeste geneetilised erinevused) ravida sajaprotsendiliselt.

Samuti on tõsi, et madal teadmiste tase ei võimalda inimestel moodustada piisavalt kvaliteetset arusaama tegelikkusest ja muudab nad sõltuvaks endast “pädevamatest” inimestest. Kuigi kõik eelnev on tõsi, ei kirjelda see peamist põhjust, miks inimesed otsustavad kasutada alternatiivmeditsiini “teenuseid”. Selleks peamiseks põhjuseks on inimeste mõtlemisvead (kognitiivne defitsiit).

Peale sündimist (aga ka enne) saab inimene (ka teised bioloogilised olendid) füüsilisest ja sotsiaalsest keskkonnast informatsiooni ja selle põhjal kujunevad välja baasteadmised (nn. core knowledge). Nende põhjal loob ta lahendusmeetodid erinevate eesmärkide saavutamiseks. Enamasti 10.-12. eluaastaks kujuneb välja realiteedi testimise süsteem (vaatlus ja selle põhjal tehtavad järeldused), mille abil ta võrdleb oma teadmisi tegelikkusega, näiteks kontrollib, kas talle teiste inimeste poolt antud maailma kirjeldusele on tegelikus maailmas olemas vastav seisund.

Teiste inimeste maailmakirjeldus võib olla tõene või mitte. Kui peaks juhtuma, et teostub teine võimalus ja maailmakirjeldus ei ole tõsi ja järelikult on vale, on valetatud tahtmatult või tahtlikult (räägitakse, et nii olevat kunagi juhtunud; mitte küll siin Eestis aga kusagil Austraalias ja väga ammu). Tahtlikul valetamisel on olemas intentsioon ehk kindel eesmärk. On võimalik, et selleks on teiste inimeste ekspluateerimine (millel on ka kaunis nimi “tünga tegemine”), mille all mõistetakse ebaõiglast või eelnevale kokkuleppele mittevastavat vahetustehingut.

Vahetustehingute üks liik on raha vahetamine kauba (nii materiaalse kui ka immateriaalse) või teenuse vastu. Kui tehingu osapool A teeb osapoolele B ettepaneku teatud tasu eest ravida osapool B mingist haigusest terveks ja A-l puuduvad ravimiseks vahendid (A teab seda, aga B ei tea), võib julgelt väita, et A eesmärgiks on saada B ressursid enda kasutusse B-le mitte midagi vastu andes. See kahjuks väga levinud “tehing” on nii ebaõiglane (kasu saab ainult A) kui ka kokkuleppele mittevastav. Sellise interaktsiooni tagajärjeks on: A-l on rohkem raha, B-l on vähem raha ja alles on ka haigus, mille ravimine on edasi lükkunud, mida võib-olla ei ravitagi, mis võib progresseeruda ja halvimal juhul lõppeda isegi letaalselt.

On mõistetav, miks väga noored inimesed on kergesti mõjutatavad. Neil ei ole veel piisavalt haridust ega elukogemusi selleks, et vastu võtta kvaliteetseid otsuseid. Kuid see, miks arenenud tööstusriikide kõrgelt haritud elanikud, kellele on kättesaadav teaduslikul tõendusmaterjalil põhinev meditsiiniteenus, on nii hämmastavalt kergelt sugereeritavad, tundub esmapilgul paljudele vastuoluline. See on põhjustatud sellest, et enamasti ollakse teadlikud otsustusprotsessi lõpptulemusest, kuid mitte lõpptulemust kujundanud faktoritest. Vastuolu kaob, kui vaadelda seda, kuidas toimub inimajus andmetöötluslik protsess. Otsustamisprotsess võib toimuda teadvuses (kontrollitav ja analüütiline) või automaatselt st. toimub ilma inimteadvuse osavõtuta või mõlemas paralleelselt. Milline variatsioon neist domineerib, sõltub konkreetsest indiviidist ja olukorrast.

Analüütiliseks mõtlemiseks konstrueerib inimene endale mentaalse mudeli tegelikkusest nn. representatsiooni maailmast. Maailma mudel võidakse luua faktide või tõekriteeriumitele mittevastava informatsiooni põhjal ja see mõjutab otsustusprotsessi kvaliteeti. Teine lõpptulemust mõjutav tegur on otsustusreeglite ehk loogika kvaliteet; näiteks see, kas otsustamise aluseks võetakse kontrollitud faktid, mis on mitte ainult tõesed, vaid ka olulised olukorra hinnangul.

Automaatne andmetöötlus toimub erinevates inimaju allsüsteemides, mis ilma inimese teadliku osavõtuta ja mitmesuguste lähteandmete põhjal teevad otsuseid näiteks selle üle, milline on inimese vererõhk, südame löögisagedus või veres sisalduvate hormoonide kontsentratsioon. Automaatne (intuitiivne) protsess on ka inimese (samuti teiste bioloogiliste olendite) paljunemiskäitumine ja alalhoiuinstinkt.

Paljud automaatselt toimuvad protsessid on olemas kõigil bioloogilisitel olenditel, näiteks paljunemine ja sisekeskkonna homöostaasi säilitamine. Nende poolest on sarnane nii mikroob kui ka inimene. Aga omadus analüütiliselt mõelda erineb nii erinevate liikide vahel kui ka liikide siseselt oluliselt. See, kumb protsess domineerib, määrabki lõpptulemuse. Arsti poolt pakutav ravi võib olla pikaajaline ja ebameeldiv protsess, mille tulemus ei ole ette kindel ja millele mõeldes võib osadel inimestel tekkida ebameeldivaid emotsioone, mis võibki olla intuitiivse otsuse põhjuseks minna mõne alternatiivmeditsiini praktiseerija juurde. Nõid aga (kes teab, et on inimesi, kes usuvad seda, mida on meeldiv uskuda) reklaamib oma ravi kui kiiret ja efektiivset. Kui sellisel ravil ongi mingi efekt (parimal juhul platseebo või iseeneslik paranemine), on see lühiajaline või ebamajanduslik ja raviprotseduuri on ikka ja jälle vaja korrata (mitte küll meditsiinilistel, vaid majanduslikel põhjustel).

Eelnev annabki vastuse sellele, miks inimesed võivad teha täiesti vastandlikke otsuseid selles suhtes, milliseid meetodeid kasutada enda ravimiseks.

Oskuslik manipuleerija stimuleerib jõuliselt potentsiaalses ohvris latentset või mingi haiguse mõjul aktiveerunud enesealalhoiuinstinkti. Viitab patsiendi tõsisele olukorrale ja võimalikule isiklikule katastroofile. Seejärel aga pakutakse välja tasu eest võimalust olukorra patsiendile soodsaks lahenduseks. Ja siin pannaksegi patsiendi kognitiivsed võimed proovile. Need, kellel domineerivad automaatsed otsustusprotsessid ja teadlik analüütiline mõtlemine ei korrigeeri seda, teevad refleksiautomaadile iseloomuliku otsuse kasutada manipuleerija teenust. Eriti iseloomulik on see, et isegi eelnev enda või teiste kogemus sellest, et antud “raviskeem” ei tööta, ei korrigeeri valikuid. Kavatsuse säilitada tervis teostamine ebaõnnestus vale täidepanekustrateegia valiku tõttu, mis ongi puuduliku andmetöötlusliku protsessi tulemus.

See, et automaatsed protsessid domineerivad, on ilmne olukordades, mil otsustuse aluseks võetakse pigem kuulujutud kellegi edukast ravimisest nõidade poolt, kui analüütilist mõtlemist eeldavad statistilised andmed. Primitiivset otsustamist soodustab ka nõidade poolt pakutava ravi väidetav lihtsus ja kiirus. Siin kehtib aga vana põhimõte: see on liiga ilus, et olla tõsi.

Ära kasutatakse ka vigu assotsiatiivses mõtlemises. Väide, et punased joogid tõstavad vere hemoglobiinisisaldust või et inimene peaks sööma ainult toitu, mis on pärit tema sünnikodu lähedalt (on täpsustamata, kui mitme kilomeetri raadiusest), või see, et juba keskajal kasutati kuppude panekut ja aadri laskmist ravimeetoditena (põhjustavad aneemiat ja alatoitumust), ja see on tõestus nende efektiivsusest, on tüüpilised vead.

Eelkooliealine laps õpib, et materiaalsed olendid on olemas sõltumatult inimteadvusest, et neil on asukoht ruumis, et on olemas elutuid ja elus olendeid, et on olemas elutute asjade poolt põhjustatud sündmusi ja elusolendite poolt põhjustatud sündmusi ja mille poolest need erinevad. Kui need baasteadmised füüsikast, bioloogiast ja psühholoogiast moodustavad valesid assotsiatsioone, võib tekkida usk üleloomulikku. Võib tekkida usk, et kodumasinatel on oma tahe, et veel on mälu (psüühika omadus, kasutatakse homöopaatias), et mõtte jõul on võimalik ümber paigutada või töödelda esemeid (psühhokineesia) või et psüühilised protsessid võivad elada iseseisvat elu ilma materiaaalse kehata (kummitused). Meditsiini ajaloost ja eri rahvaste kultuurist leidub palju näiteid selle kohta, kuidas ravimiseks kasutatakse üleloomulike jõudude abi. Näiteks võib väita, et kivitüki sees on ravivat energiat, mis seda kaasas kandes (sõrmuses, ripatsis) kandub üle tema kandjasse. Mõned parandajad väidavad, et nad puudutuste, küünalde, lõhnade ja värvide kaudu siirdavad patsienti armastuse energiat ja sellega on võimelised ravima näiteks erinevaid nakkushaigusi. Loodetavasti sisestavad nad armastuse energiat valikuliselt ja see energa ei anna jõudu näiteks tuberkuloosibakteritele või soolestiku parasiitidele. Seni siiski ei ole veel suudetud seda ravivat energiat mõõta ei kvalitatiivselt ega ka kvantitatiivselt ja inimkonna lisanduvad teadmised viivad meid üleloomulikke nähtusi sisaldavast maailmavaatest järjest kaugemale.

Alternatiivmeditsiinis on laialdane väärarusaam kõige loodusliku kasulikkusest ja kõige kunstliku (vähemalt kaks tähendust: inimese poolt toodetu või näiliselt loodusliku) kahjulikkusest. Selline arusaam on primitiivne. Kui me jooksime looduslikku, puhastamata vett, siis hakkaksid väga lühikese aja (hiljemalt mõne nädala) möödudes plahvatuslikult levima erinevad nakkushaigused. Kui me ei kasutaks nende ravimiseks inimese poolt sünteesitud ravimeid, siis tõuseks elanikkonna suremus järsult. Samuti võib tappa looduslik madal õhutemperatuur, kõrge õhutemperatuur, päike, kuivus, liigne niiskus, naturaalne nikotiin, oopium ja “kuldsest, päikese käes küpsenud teraviljast” valmistatud alkohol. Toidulisandid, konserveerimine ja pakendamine on muutnud toiduaineid oluliselt hügieenilisemaks ja säästnud palju inimelusid.

Selleks, et konkreetses situatsioonis hinnata loodusliku või kunstliku kasulikkust või kahjulikkust, läheb vaja analüütilist mõtlemist.

Üleloomulikesse nähtustesse uskuvatel inimestel võib olla sama palju teadmisi bioloogiast ja füüsikast kui alternatiivmeditsiini mitte uskuvatel inimestel, aga ainult üleloomulikku uskuvatel on veel lisaks paralleelne arusaam vaadeldavast nähtusest. Nad võivad muu hulgas uskuda, et haigusi põhjustavad erinevad hingede maailmast pärit olendid, kuri silm võib nakatada koolerasse, et haigustel on psüühilisi omadusi nagu tahe, teadmised või mälu.

Kuigi kraanivee potentseerijad, bioväljade korrigeerijad ja sms sõnumi teel ravijad määratlevad teadlast kui haigete vaenlast, kes takistab inimeste otseteed õnnele ja ikka veel (aastal 2011, Euroopas) on inimesi, kes usaldavad manipuleerija mittekontrollitud “tõendusmaterjali”, on teadus ja sellega lahutamatult seotud skeptiline mõtlemine põhjustanud vaieldamatu muutuse paremuse suunas. Ja õnneks on skeptilise mõtlemise meem osutunud nii elujõuliseks suhtes alternatiivmeditsiini meemiga ja paljundanud ennast nii laiaulatuslikult, et see protsess on pöördumatu.

Austusega,
Sven Toom

Käesoleva referaadi maht on liiga väike, et käsitleda inimeste mõtlemisvigu või alternatiivmeditsiini põhjalikumalt. Loogikavigadest võiks vabalt kirjutada vähemalt sama mahuka raamatu kui Rotterdami Erasmuse “Narruse kiitus”. Hoidun ka tegemast liiga suuri üldistusi, sest tean, et iga inimese otsustusvõimet peab analüüsima eraldi. Pean oluluseks juhtida tähelepanu faktoritele, mis teevad alternatiivmeditsiini olemasolu võimalikuks ja sellest tulenevalt vajadusele tõsta inimeste teadlikkust. Peamiselt olen soovinud väljendada oma suhtumist antud temaatikasse, ja see on järgmine:
inimestel, kelle elufilosoofiaks on

naabril ilus auto hoovis,
seda ärandada proovin!
ja et sest ei tõuseks kära,
lähen tapan naabri ära!

teha võimalikult raskeks teostada oma kavatsusi. (Vabandan Kitzbergi ja tema Tiina ees).

Be Sociable, Share!

59 Replies to “Inimese kognitiivsete võimete ja alternatiivmeditsiini vahelistest seostest”

  1. Sven Toom ütles:

    …õnneks on skeptilise mõtlemise meem osutunud nii elujõuliseks suhtes alternatiivmeditsiini meemiga ja paljundanud ennast nii laiaulatuslikult, et see protsess on pöördumatu.

    Seda oleks ilus uskuda küll, aga kuni ma ei näe veenvat põhjendust, olen sunnitud seda soovmõtlemiseks pidama.

    Veel kaks küsimust on:

    a) mida õigupoolest sümboliseerib illustratsiooniks pruugitud multirassiline inim-viiskand?

    b) kas autor eristab “alternatiivmeditsiini” ja “täiendmeditsiini”?

  2. @Mart K.:
    autori arvamust ei tea, aga minu meelest pole väga palju vahet alternatiiv-, täiend- (komplementaarsel), integratiivsel meditsiinil – need on eufemismid sellele, mida võib posimiseks nimetada ehk meditsiinisarnased tegevused, millel puudub teaduslik põhjendus või mis kliiniliste uuringute käigus toimetuks on osutunud.

    Siin hulgas on nii neid tegevusi, millel pikk ajalugu, kuid mille ideestik on eelteaduslik, väidetavad toimepõhimõtted pigem maagilised kui biokeemilised (nt punase joogi verd tugevdav mõju, kreeka pähkli ajurakke toetav mõju), kui ka selliseid tegevusi, mis mingil ajal võis isegi teatud teaduslikku põhjendust omada, kuid mis edasise uurimise käigus siiski läbi on põrunud, nt C-vitamiini megadooside universaalne headus igasuguste juhtumite puhul, nagu Linus Pauling välja pakkus ja oma kahe Nobeli preemia toel jõuliselt kuulutas.

  3. Mart K. ütles:

    b) kas autor eristab “alternatiivmeditsiini” ja “täiendmeditsiini”?

    Mina ei ole autor, aga mina eristan.

    Meditsiin on teadusharu, mis uurib terviseküsimusi ja -probleeme.

    Alternatiivmeditsiin on populaarne ettekääne soolapuhujate tegevusele teaduse aupaiste omistamiseks.

    Täiendmeditsiin on sotsiaalne liikumine, mis püüab patsiente ning pärisarste veenda, et nood peaksid aeg-ajalt soola puhuma. Peamiseks eesmärgiks on “alternatiivmeditsiini” legitimiseerimine.

    Piir viimase kahe vahel ei ole väga terav, alternatiivikute ja täiendike kogukondade vahel on märgatav overlap ja meemid liiguvad aktiivselt edasi-tagasi.

  4. Pärast mõnede Andrew Weili loengute kuulamist on mulle jäänud mulje, et osa CAM-konnast usub siiralt, et pärismeditsiini on võimalik mõnede seni alternatiivikute arsenali kuuluvate põhimõtetega (nagu meele ja keha vahelise bioloogilise seose potentsiaali põhjalikum uurimine ja võib-olla suurem rakendamine) paremaks muuta ehk “täiendada”.

    Tegelikult pani mind pikemalt mõtlema just üks konkreetne aspekt, õigemini kaks Weili väidet: esiteks, et allergikutel on võimalik tugevat reaktsiooni esile kutsuda notseebodega — kui tulbi suhtes ülitundlikule inimesele näidata tehistulpi, võib tal tekkida anafülaktiline šokk; teiseks, õigesti “orkestreeritud” seanss tugeva psühhedeelse ainega (LSD) kõrvaldas ta enda väitel elupõlise kassiallergia — ning väidetavalt pole see isoleeritud juhtum, vaid üsna tavaline.

    Kui need väited tõele vastavad, siis väärib taoline “täiendmeditsiini” tahk kindlasti põhjalikku uurimist, toimemehhanismi väljaselgitamist jne.

  5. @dig:

    Meditsiinitõlkes tuleb ette, kui täiesti asjalikus kontekstis (näiteks toime teaduslikus kokkuvõttes) seisab sõna alternative (nt alternative treatment ehk ravi muu sarnase ravimiga), aga ainult sõnu nägev tõlkija ei mõtle, mida see tähendab, ning oi-oi-oi :)

  6. Mart K. ütles:

    mida õigupoolest sümboliseerib illustratsiooniks pruugitud multirassiline inim-viiskand?

    Murdsin ka pead, mida see sümboliseerida võiks.
    Pähe tulid variandid a) tegu on nö skeptikute sekti (uue) tunnusmärgiga
    b) inim-viiskand sümboliseerib hoopis vaenlasi, st kõiksugu umbluutajaid siis.
    ei oskagi arvata kumb variant tõenäolisem võiks olla :)

  7. @ Mart K.

    Tulbi näite võrdluseks võiks tuua selle, et torka kedagi filmitriki noaga. Vaata mis reaktsiooni osaliseks langed. Või siis see, et vanas talumajas pandi toale suurem uks, kuid pererahvas kummardab ikka edasi, kartes pead ära lüüa. Mõtle nüüd uuesti selle tehistulbi nn trikile.

  8. Too pilt…..kas keegi tõesti siinse portaai poliitilis-kultuuriliste eelistustega kursis pole ega sallivusest ja tolerantsist ega nendega seotud sümbolitest midagi ei tea ?

    Aga esseest endast, igalt poolt käib see “madal haridus” läbi. Kas meil on mingisugune statistika posijate klientide haridustasemest? Avalikkuse ette jõudnud juhtumid näitavad pigem vastupidist.

  9. Mart K. ütles:

    Kui need väited tõele vastavad, siis väärib taoline “täiendmeditsiini” tahk kindlasti põhjalikku uurimist, toimemehhanismi väljaselgitamist jne.

    Aga see ei ole miskist otsast “täiend”, see on Uus Uurimissuund. Seesuguseid asju tuleb ikka ja jälle ette. Kas ma olen juba rääkinud, mis juhtus, kui isand Röntgen X-kiired avastas?

  10. Aga esseest endast, igalt poolt käib see “madal haridus” läbi. Kas meil on mingisugune statistika posijate klientide haridustasemest? Avalikkuse ette jõudnud juhtumid näitavad pigem vastupidist.

    Täiesti nõus. Erilised alternatiivmeditsiini fännid on minu meelest (oma suhtlusringkonna järgi otsustades) noored/keskealised kõrgharitud emad. Viimane olen isegi, aga posijaid ei fänna ja lapsi ja iseend homöopaatiaga (veel) ei ravi. Miks “veel”? Sest perearstil käies on iga kord tunne, et me pole seal oodatud. Lisaks üks kohapealse aparatuuriga pandud korduv valediagnoos, mis viimaks pealinna laboris kinnitust ei leidnud, aga mille tõttu laps tegi poole aastaga 4 AB kuuri läbi. Muidugi, sellist asja võib juhtuda kõikjal ja kindlasti on mujal kompetentsemaid ja paremaid arste-suhtlejaid ja kui lõplikult üle viskab, siis otsin uue perearsti lähimast linnast, kuhu on 60km.
    Mu meelest pöörduvad inimesed posijate poole lisaks lootusele paraneda ka soovist saada ära kuulatud ja kaasa noogutatud. Sellel on suur mõju. Kui (pere)arstid oleksid natukene osavõtlikumad (mida paljude nende hulgast kindlasti ongi) ja neil oleks lisaks rohtude kirjutamisele (mida ma pean haiguste puhul möödapääsmatuks) rohkem aega inimest ära kuulata, teda paranemisel innustada, oleks alternatiivmeditsiini viljelejate tööpõld märksa kitsam. Aga nüüd jõuame välja selleni, et pole ressursse ja arste ja aega jne. Kui äraspidiselt võrrelda, siis oleks tavameditsiin nagu kiirsöögikoht (ma tõesti väga vabandan sellise võrdluse pärast), aga alternatiivmeditsiin nagu gurmeerestoran :-) Seda enam, et kiirsöögikohtades käivad ilmselt tavameditsiini “tarbijad”, kuna alternatiivmeditsiini kummardajad söövad kodus korralikku kodumaist 100km raadiuses kasvatatud sööki :-)
    Minu arvates blokeerib paljude inimeste puhul analüütilise mõtlemise mitte arsti poolt pakutav ravi, vaid arstipoolne suhtumine patisenti.
    Ja lisaks, kui nö tavameditsiin on käed üles tõstnud ja mitte just muldvanale inimesele surmahaiguse diagnoosi pannud, aga tuleb keegi ja ütleb, et kuskil üks vennike ehk oskab aidata, kes siis õlekõrre järele ei haaraks?

  11. ütles:

    Tulbi näite võrdluseks võiks tuua selle, et torka kedagi filmitriki noaga. Vaata mis reaktsiooni osaliseks langed. Või siis see, et vanas talumajas pandi toale suurem uks, kuid pererahvas kummardab ikka edasi, kartes pead ära lüüa. Mõtle nüüd uuesti selle tehistulbi nn trikile.

    Pole ju päris sama asi. Refleksiivne võpatamine või kummardamine ei ole reeglina haigusnähud. Või käsitled siinkohal “tulbitrikki” ülitundliku immuunsüsteemi “võpatusena”? Asjaolu, et visuaalsete stiimulite ja reflekside soveldamisega on võimalik immuunsüsteemi reaktsioone kontrollida on minu kui võhiku jaoks igatahes huvitavam ilming — ma arvan, et ma saan enam-vähem aru, miks ja kuidas libanuga ja suurem uks kirjeldatud olukorras toimivad, aga mul pole aimugi, mis toimub allergiku organismis, kes saab visuaalsest stiimulist tugeva allergilise reaktsiooni. Allergia-arst, kellega seda küsimust arutasin, möönis ka, et ei tea, kuidas see protsess toimib.

  12. dig ütles:

    Aga see ei ole miskist otsast “täiend”, see on Uus Uurimissuund.

    Nii palju on “täiend”, et ei pruugi tähendada traditsioonilise pärismeditsiini hülgamist. Weil ise väidab end tegelevat intergratiivse meditsiiniga; ma ei tea, võib-olla ei pea ta vastavaid meetodeid (nagu allergiate lõplik ravimine kombinatsiooniga hallutsinogeenist ja psüühilisest sarrustusest) mitte Uueks, vaid Unustatud Vanaks.

  13. @ Mart K.

    Tegu ei ole allergilise vaid psühholoogilise reaktsiooniga.
    Või väidad, et tegu on siiski 100% immuunsussüsteemi ägeda reaktsiooniga?
    Kui jah, siis loe artikkel uuesti läbi.

    Paha ei teeks ka allergia-arsti nime avalikustamine, et sinu jutu tõepõhja kinnitada.

  14. Mart K. ütles:

    […] (nagu allergiate lõplik ravimine kombinatsiooniga hallutsinogeenist ja psüühilisest sarrustusest) […]

    Hoopis teisel teemal. Kuigi see „psühholoogiline sarrus” näikse olevat eesti psühholoogias kaunis levinud, on see nimetus mu arust üks jubedaim sõnastikutõlkimise näide. „Reinforcement… mis see eesti keeles võiks olla… vaatame sõnastikust… seal seisab „sarrus”.”

    Mu kunagine ülemus ütles taolise tegevuse kohta ilusti, et sõnastik on tore asi, aga keegi ei keela mõtlemast oma peaga. ☺

  15. ütles:

    Tegu ei ole allergilise, vaid psühholoogilise reaktsiooniga.

    See on ilmselt tõsi, aga ei kahanda kuidagi reaktsiooni akuutsust ega ütle mitte midagi konkreetse toimemehhanismi kohta.

    Või väidad, et tegu on siiski 100% immuunsussüsteemi ägeda reaktsiooniga?

    Ei, seda ma küll öelda ei tahtnud. Immuunsüsteem ju plastmasslille ei “näe”, teavet selle kohta vahendavad, mõistagi, närvisüsteem ja teadvus.

    Paha ei teeks ka allergia-arsti nime avalikustamine, et sinu jutu tõepõhja kinnitada.

    Tundub, et olen end kehvasti väljendanud. Mu arst (allergiatele spetsialiseerunud dermatoloog) ei öelnud mitte, et ta ei tea, kuidas allergiad tekivad, vaid et ta ei tea, millised biokeemilised mehhanismid kuidas täpselt kutsuvad esile neid nii-öelda psühholoogilisi allergiareaktsioone. Ma ei rääkinud temaga ka tulpidest, vaid enda probleemidest (näiteks läksid mul käed kärna pärast seda, kui sain teada, et olen lateksile allergiline — reaktsioon tekkis jalgratta juhtraua kummipidemetest kinni hoidmise peale, kusjuures olin sama rattaga ammuilma sõitnud ilma igasuguste komplikatsioonideta. Ja ma olen üsna kindel, et konkreetselt lateksit need pidemed isegi ei sisalda, aga immunsüsteem ei kuula, kuramus.)

    Arst töötab Tõnismäe kliinikus, aga nimi ei tule meelde, peaksin perearsti kätte jäänud haigusloost vaatama. Muide, kuidas see nimi “minu jutu tõepõhja kinnitama” peaks?

  16. Andres Valdre ütles:

    Kuigi see „psühholoogiline sarrus” näikse olevat eesti psühholoogias kaunis levinud, on see nimetus mu arust üks jubedaim sõnastikutõlkimise näide.

    Tunnistan, et sellest kriitikast ma küll aru ei saa. Miks on halb, et “toetamisel” ja “tugevdamisel” on psühholoogilises erialakeeles omatüveline sünonüüm? Pole ju ohtu, et keegi ajab segamini arhitektuurilise sarruse ja psühholoogilise sarrustuse. Kas pop uudissõna “taristu” (tuletatud ilmselt tüvest “tari”) on samuti jube?

    Minu arust on jube liialdamine võõrsõnadega, kui omatüveline vaste olemas on.

  17. Mart K. ütles:

    Nii palju on “täiend”, et ei pruugi tähendada traditsioonilise pärismeditsiini hülgamist.

    Kas X-kiirte juurutamine tähendas traditsioonilisest pärismeditsiinist pärinevate konditeadmiste hülgamist?

    ütles:

    Tegu ei ole allergilise vaid psühholoogilise reaktsiooniga.

    Arvestades, et allergilise reaktsiooni aluseks olevate ägedate immuunprotsesside reguleerimisel mängivad mitut teadaolevat rolli otsemini või kaudemini ajuripatsi kontrolli all olevad stressihormoonid, ei julgeks ma väga teravat piiri nende kategooriate vahele tõmmata.

  18. Ei, muidugi tegelevad uute uurimissuundade arendajad meditsiini täiendamise, mitte täiendmeditsiiniga. Küll aga leiab kindlasti ka näiteid, kus värske täiendus on midagi varasemat ja ohtlikumat kiiresti, üleilmselt ja väga suures ulatuses kõrvale tõrjunud; me ei vaktsineeri lapsi enam nii nagu 18. sajandi türklased, jne.

  19. Mart K. ütles:

    Küll aga leiab kindlasti ka näiteid, kus värske täiendus on midagi varasemat ja ohtlikumat kiiresti, üleilmselt ja väga suures ulatuses kõrvale tõrjunud; me ei vaktsineeri lapsi enam nii nagu 18. sajandi türklased, jne.

    On ebatõenäoline, et sedasorti juhtumeid nähtavas tulevikus palju juhtub. Ajaloolistel põhjustel, milles olulist rolli mängis talidomiidisaaga, on tänapäeval kombeks meditsiinilisi riske kõrgemalt hinnata kui 18. sajandi Türgis.

  20. Mart K. ütles:

    Andres Valdre ütles:

    Kuigi see „psühholoogiline sarrus” näikse olevat eesti psühholoogias kaunis levinud, on see nimetus mu arust üks jubedaim sõnastikutõlkimise näide.

    Tunnistan, et sellest kriitikast ma küll aru ei saa. Miks on halb, et “toetamisel” ja “tugevdamisel” on psühholoogilises erialakeeles omatüveline sünonüüm? Pole ju ohtu, et keegi ajab segamini arhitektuurilise sarruse ja psühholoogilise sarrustuse. Kas pop uudissõna “taristu” (tuletatud ilmselt tüvest “tari”) on samuti jube?

    Minu arust on jube liialdamine võõrsõnadega, kui omatüveline vaste olemas on.

    Point ei ole mitte võõrsõnade või omasõnade eelistamises (ka võõrsõna võib teatud kontekstis olla asjakohane – nt arter vs. tuiksoon), vaid „psühholoogilise sarruse” saamise viisis – see näib olevat sõnastikutõlge, st tõlgitud on sõnu, mitte mõtet – kitsas betoonitehnika termin, mis tähendab betooni sees olevat rauda, on saanud hoopis laiema tähenduse. Mis viga oli üldisel „tugevdamisel” ja „toetamisel” või ka „võimendamisel”, et oli vaja tingimata [kahtlasel terminiloomise viisil] tekitada uus vaste?

    Vrd ka „Kiri saabus lahtisena ja on kinnindatud Eesti Postis” (võhikud ütleksid muidugi „suletud”, aga nähtavasti oli postis vaja luua uudissõna).

    Tõesti, „taristu” on konstrueeritud olemasolevast tüvest „tari”, kuhu on lisatud liide „-stu”.

  21. Andres Valdre ütles:

    ka võõrsõna võib teatud kontekstis olla asjakohane – nt arter vs. tuiksoon

    Ei vaidle vastu, muidugi on selliseid juhtumeid, kus omakeelne sõna on pöördumatult iganenud ja kuna kõik spetsialistid niikuinii kasutavad võõrsõna, pole otsest vajadust uue vermimise järele.

    Point /…/ on „psühholoogilise sarruse” saamise viisis – see näib olevat sõnastikutõlge, st tõlgitud on sõnu, mitte mõtet – kitsas betoonitehnika termin, mis tähendab betooni sees olevat rauda, on saanud hoopis laiema tähenduse.

    Seletav sõnaraamat annab sõnale “sarrus” veidi laiema tähendusvälja: “konstruktsiooni tugevdav materjalisisene varrastik”. Metafoorina väga sobiv ja annab mõtet arusaadavalt edasi küll mu arust, eriti kuna betoonitehnik ei räägi sarrustusest ega psühholoog sarrusest.

    Mis viga oli üldisel „tugevdamisel” ja „toetamisel” või ka „võimendamisel”, et oli vaja tingimata [kahtlasel terminiloomise viisil] tekitada uus vaste?

    Tähendusnüansid on siiski ju erinevad. Võimendamine ei tähenda päris sama, mida toetamine või tugevdamine, ja ükski neist ei tähenda päris sama, mida sarrustamine. Ma ei näe midagi halba erialase sõnavara rikastamises seni mujal kitsas sfääris rakendust leidnud omasõnade abil.

    „Kiri saabus lahtisena ja on kinnindatud Eesti Postis” (võhikud ütleksid muidugi „suletud”, aga nähtavasti oli postis vaja luua uudissõna).

    Sellega olen küll nõus, et “kinnindamine” kõlab totralt.

    Tõesti, „taristu” on konstrueeritud olemasolevast tüvest „tari”, kuhu on lisatud liide „-stu”.

    Ja “sarrustus” on konstrueeritud olemasolevast tüvest “sarrus”, millele on lisatud “-tus”. Järelikult on ka “taristu” Sinu hinnangul kasutu “sõnastikutõlge”? Ja näiteks “kannustamine”— kitsas ratsutamistermin on selle sisu ilmselt mõistmata üle toodud inimsuhete kirjeldamise valda, ehkki “takka sundimine” on olemas ja võimalik on kasutada ka kena võõrsüna “motiveerimine”?

  22. dig ütles:

    Arvestades, et allergilise reaktsiooni aluseks olevate ägedate immuunprotsesside reguleerimisel mängivad mitut teadaolevat rolli otsemini või kaudemini ajuripatsi kontrolli all olevad stressihormoonid, ei julgeks ma väga teravat piiri nende kategooriate vahele tõmmata.

    Kas tahad selle piiri ähmastamiseks öelda, et Mart K. näite korral võib tekkida tulbi õietolmu (antud juhul siis mõeldakse arvatavasti seda allergeeni all) allergiline reaktsioon antud ärritaja vastu ükskõik millest? Näen tulbist pilti ning hakkan aevastama või avaldub mõni teine ägedam nähe, kuna mul on tulbi õietolmu vastu allergia?

  23. Ei taha. Ahel, mida kahtlustada võiks on, et inimene näeb tulbipilti, teab, et tal tulbi vastu allergia on ning mingisuguse geneetilise konfiguratsiooni ja keskkondliku ajaloo kontekstis võib selle tulemusena vallanduda mingi paanikahäire moodi nähtus, mis sümptomaatiliselt astma- või allergiahoogu meenutab. Kui “nähtus” mõõduka ajaga üle läheb ja täpsemalt diagnoosimata jääb, võtab Occami habemenoaga varustatud patsient lihtsalt teadmiseks, et tulbipilt vallandas tulbiallergia.

  24. Mart K. ütles:

    Ja “sarrustus” on konstrueeritud olemasolevast tüvest “sarrus”, millele on lisatud “-tus”. Järelikult on ka “taristu” Sinu hinnangul kasutu “sõnastikutõlge”? Ja näiteks “kannustamine”— kitsas ratsutamistermin on selle sisu ilmselt mõistmata üle toodud inimsuhete kirjeldamise valda, ehkki “takka sundimine” on olemas ja võimalik on kasutada ka kena võõrsüna “motiveerimine”?

    Kuivõrd see arutelu hakkab meenutama lasteaias peetud tulist vaidlust, kas eemal garaaži juures askeldaja on minu onu või mitte ☺ (teine osapool muidugi ei tundnud minu onu), siis saaks selle objektiivselt ainult lahendada see, kes vaidlusaluse termini „psühholoogiline sarrus” eesti keelde tekitas; tema oskaks üheselt öelda, kuidas see tekkis, kas tuletamise või sõnastikust vaatamise teel.

    Oletus, et see on saadud mehaanilise sõnastikutõlkena, rajaneb isiklikul töökogemusel tõlketoimetajana, kus sageli on tõlkija mõtlemine peatunud hetkel, kui on leidunud mingi sõnastikuvaste, jättes mõtlemata, mida leitud sõna tähendab ja kuidas konteksti sobib.

    Sellega lõpetan ma praeguse arutelu ilma lahenduseni jõudmata. :)

  25. Mart K. ütles:

    Ja “sarrustus” on konstrueeritud olemasolevast tüvest “sarrus”, millele on lisatud “-tus”.

    See, et ehituses kasutatav reinforcement konkreet ja psühholoogias esinev reinforcement inglise keeles sama tüvega on, ei ole minu meelest ka piisav alus nende eesti keeles tingimata kalambuursetena hoidmiseks. Iga kord, kui suureks kasvanud inimese sarrustamisest kuulen, tuleb minu silme ette pilt ehitajatest, kes valmis valatud betooni sisse armatuuri smugeldada üritavad.

    Mart K. ütles:

    Sellega olen küll nõus, et “kinnindamine” kõlab totralt.

    Minule jälle kinnindamine meeldib. Lendas varas katusele, saba kinnindus. Lahtindas saba, nokk kinnindus.

    Mart K. ütles:

    Ja näiteks “kannustamine”— kitsas ratsutamistermin on selle sisu ilmselt mõistmata üle toodud inimsuhete kirjeldamise valda, ehkki “takka sundimine” on olemas ja võimalik on kasutada ka kena võõrsüna “motiveerimine”?

    Analoogiks on loomulikult stiimul. Vaata, kui palju tööpakkumisi lubavad niisugust palka, et see töötajat pika oraga torkab.

  26. Kas MTÜ Skeptik liikmeks astumisel peabki ilusaid muinasjutte kokku kirjutama?
    Kus on uurimused nõidade juures käivate inimeste hariduse / harituse kohta. Skeptiku arvamus üksi ei loe, ega ole antud juhul kuigi usutav, eriti skeptilise mõtlemise elujõulisuse suhtes. Mina väidan, et näiteks igasuguseid alternatiivseid nn. metoodikaid käsitlevate raamatute hulk poodides aina suureneb aasta aastalt ja lõppu ega vähenemist ei paista. Samas pole kuulnud neid väljaandvate kirjastuste raskustest, järelikult neid ostetakse, palju neist kasu on , on muidugi iseasi, Vahel näikse need rohkem muinasjuturaamatutena, st ka kirjutaja ise ei paista teadvat mida ta siis päriselt öelda tahab. Samas Eesti Entsüklopeediakirjastusel on pakrott kas juba käes või siis ukse ees. Mina siin küll ei väidaks millile meem tageneb ja milline edeneb.
    Ehk siis jälle üks muinasjutt ilma tagapõhjata. Kahju.

  27. metsamees ütles:

    näiteks igasuguseid alternatiivseid nn. metoodikaid käsitlevate raamatute hulk poodides aina suureneb aasta aastalt ja lõppu ega vähenemist ei paista.

    Paluks võrdlusmomentidega kinnitatud statistikat.

  28. ütles:

    metsamees ütles:

    näiteks igasuguseid alternatiivseid nn. metoodikaid käsitlevate raamatute hulk poodides aina suureneb aasta aastalt ja lõppu ega vähenemist ei paista.

    Paluks võrdlusmomentidega kinnitatud statistikat.

    Käi paar aastat regulaarselt raamatupoes ja võrdle.

  29. metsamees ütles:

    Käi paar aastat regulaarselt raamatupoes ja võrdle.

    Tüüpiline.
    Ei saa tõestada aga peab uskuma.

    Muideks olen juba 1980-ndatest pidev raamatukogude ja raamatupoodide külastaja ning võin julgelt väita, et selliseid väljamõeldised nagu okupatsiooni ajal või 1990-ndate alguses Paradoksi, horoskoopide, ja sarnase rämpsu müük ei ole oma taset saavutanud. Rohkem on see teadmiste alternatiiv tedmiste suhtes nihkunud teaduse poole. Kui ennem oli 99% jama, siis nüüd selle jama reklaamimiseks kopeeritakse 70% reaalseid teaduslike fakte oma kirjutistesse ja lisatakse väike osa kirjutaja isiklikke vääraid ning kontrollimatuid seisukohti, mis siis peaksid tõe kõrval ka tõeseks muutuma. Miks just seda kurja ja paha teadust? Sest muidu enam ei müü – inimesed on targemaks (haritumaks) saanud, kuid tahavad siiski oma meeli kaasaegsete muinasjuttudega kõditada, et endi “siit maailmast ära” unistusi toita.

  30. Orac kirjutab üldisest prääksuajaloost.

    Once upon a time, there was quackery. It was the term used to refer to medical practices that were not supported by evidence and were ineffective and potentially harmful. Physicians understood that modalities such as homeopathy, reflexology, and various “energy healing” (i.e., faith healing) methodologies were based either on prescientific vitalism, magical thinking, and/or on science that was at best incorrect or grossly distorted. More importantly, they weren’t afraid to say so.

    Quacks did not think this good.

    Then, sometime a few decades ago, supporters of quackery decided that they would never get anywhere selling their products, outside of a small minority of people, if they allowed practitioners of evidence-based medicine to define their favorite quackery as being…well, quackery. As a consequence, “quackery” somehow morphed into “alternative medicine.”

  31. Mart K. ütles:

    Sven Toom ütles:

    …õnneks on skeptilise mõtlemise meem osutunud nii elujõuliseks suhtes alternatiivmeditsiini meemiga ja paljundanud ennast nii laiaulatuslikult, et see protsess on pöördumatu.

    Seda oleks ilus uskuda küll, aga kuni ma ei näe veenvat põhjendust, olen sunnitud seda soovmõtlemiseks pidama.

    Veel kaks küsimust on:

    a) mida õigupoolest sümboliseerib illustratsiooniks pruugitud multirassiline inim-viiskand?

    b) kas autor eristab “alternatiivmeditsiini” ja “täiendmeditsiini”?

    Austatud Mart K!

    Teen katse oma essees väljendatud mõtteid põhjendada.
    Kultuuriökoloogilises tervikus on igal meemil oma mõjusfäär. See võib olla lokaalse tähtsusega või süsteemne ehk avaldada mõju tervikule. Meemi eluiga sõltub tema kandjatest (pooldajatest) ja see omakorda määrab tema elujõulisuse teiste meemide suhtes.
    Oma essees käsitlen ühe peateemana teadusliku mõtlemise efektiivsust vs. intuitiivset mõtlemist. Proovides määratleda trendi ehk siis võrrelda kronoloogilisel teljel erinevate ajahetkede seisundit ja määratleda toimunud muutuse iseloomu ja suunda on järeldus ainult üks: teaduslik mõtlemine kui meetod, millega kirjeldada tegelikkust on tüüpilisest nõrgast signaalist muutunud vaieldamatuks megatrendiks ja osutunud seni kõige toimivamaks. Antibiootikumid hoolimata oma puudustest on efektiivsemad kui infitseeritud kohale pandud piiblileht. Võrrelge tervishoiu taseme standardindikaatoreid, vastsündinute suremust või elanikkonna keskmist eluiga ükssada aastat tagasi praeguse hetkega.Teadusliku meditsiini mõju nendele näitajatele on üheseltmõistetav: inimeste elukvaliteet on paranenud. Teaduslik meditsiin on omandanud asendamatu koha ühiskonnas ja selle kasutamine haiguste raviks on peamine lahendusmeetod. Samuti võrrelge neid indikaatoreid erinevate kultuuride vahel. Näiteks EU ja mõne teokraatliku diktatuuri vahel. Näiteks Somaaliaga. Sealses kultuuris levinud ravimeetodid on äärmiselt ebaefektiivsed võrreldes EUs kasutatavatega ja selle tagajärjeks on näiteks madal keskmine eluiga.
    Võrrelge ülikoolide, teaduslike uurimisasutuste ja erasektori valduses olevate uurimis-ja arendusüksuste ja kasvõi haiglate arvu erinevatel ajahetkedel. Teadusliku mõtlemise meem on ennast plahvatuslikult paljundanud ja see on alles algus. Ning jääb samuti meemi konkurentsis ellu, sest töötab tõesti ka praktikas.
    Esseega kaasasoleva pildiga väljendan oma soovi, et erineva kultuuri, rassi,soo ja rahvusega inimesed keskenduksid pigem üksteise aitamisele ja koostööle kui vastasseisule ja teiste ärakasutamisele, mis on minu essee teine…

  32. See kodulehekülg on nagu laste liivakast vmt :)Lõputu kisklemine ajuvabadel teemasel, siis see pidev püüd tõestada, et teisitiarvaja on loll ehk väheharitud… Tsipa haiglane tulihingelisus kõlab siin mõlemal poolel. Argumenteeritakse väga osavalt mõlemal poolel. Jumala olemasolu ja mitte-olemasolu pole ju nagunii võimalik tõestada sellest võiks ju pikapeale aru saada. Ja see alterantiivmeditsiin…Töötan arstina, aga enda puhul olen tihti kasutanud alternatiivsemaid meetodeid-kui pole just väga äge ja eluohtlik probleem. Nõelravi on osutunudltõhusaks. Paljude krooniliste haiguste puhul pole moodsal meditsiinil kahjuks midagi tõhusat välja pakkuda, miks mitte katsetada midagi muud. Müokardiinfarkti loomulikult pole mõtet homoöpaadi vmt juurde joosta ja tõenäoliselt seda keegi ei teegi.

  33. issy ütles:

    Müokardiinfarkti loomulikult pole mõtet homoöpaadi vmt juurde joosta ja tõenäoliselt seda keegi ei teegi.

    Kardetavasti on tegemist soovmõtlemisega.

    HealthMad: Emergency Treatment of Acute Myocardial Infarction with Homeopathy

    Homoeopathic treatment:-

    1. Ammonium carbonicum;- Palpitation of heart with dyspnoea & retraction of epigastrium.There is violent audible pulsation worse from every motion.Difficult breathing from cardiac attacks.

    2. Arnica:- The heart feels as though tightly grasped by hand.The whole chest feels sore & bruised & he cannot bear his clothing to touch it. Patient is worse, irritable & wants to be alone. Fears death.

    [ja veel kolm]

    Homeopathy World Community: Cardio Vascular Diseases Part 3: Myocardial Infarction

    The following are the more persistent remedies in an emergency due to Myocardial infarction.
    -Arsenicum album: […]
    -Cactus Glandiflorus: […]
    [ja veel neli, siis kolmteist erinevat nostrumit, mille seast peaks valiku teema pulsi järgi]

    Anthroposophic Medicine Library: Myocardial Infarction

    To gain insight into myocardial infarction (MI), a condition occurring with increasing frequency in our present/ highly developed civilization, an attempt will be made to derive cardiac function from the morphogenesis of the heart during the embryonic period.

    The diagrams which follow immediately raise the question: Is the heart the outcome of opposing forces like the Chinese yang and yin, with yang (= ouranos, heaven) and yin (gaia, earth) forming a direct connection? At the point of intersection, tao, the universal cosmic spirit, the very essence of the cosmos, is active (Fig. 1). Compared to this, the created world and the human being with the heart as the center has differentiated from a monistic, single center that becomes polarized in the course of human and natural evolution. The polar forces act on the center and the center acts back on to them (Fig. 2). Figure 3 illustrates the forces of the liver, lung and kidney acting on the heart.

    Treatment of MI

    Two medicaments are available for immediate use:

    1 Naja tripudians. Cobra venom, in the 6x, 8x – 12x, twice daily, together with

    2 Arnica e planta tota 8x, 12x, 15x, at least once daily.*

  34. Sven Toom ütles:

    Meemi eluiga sõltub tema kandjatest (pooldajatest) ja see omakorda määrab tema elujõulisuse teiste meemide suhtes.

    Nõus, aga tulemuslikkusest johtuv elujõulisus (pikaealisus? hea tervis?) pole ainus kriteerium, mis meemi iseloomustab. Alternatiivmeditsiinilise (maagilise) mõtlemise versioonid ei pruugi kaua järjest ühel kujul elus püsida, aga on väga sigimisvõimelised ja nakkavad. Ja kuna kalduvus maagilisele mõtlemisele paistab olevat meile n-ö sisse ehitatud, skeptiliseks mõtlemiseks tuleb aga pingutada, vaistu ja tajude voolule vastu ujuda, mistõttu ei kipu skeptitsism kergesti levima, pole skeptitsismi kestlikkus mittekriitilise mõtlemise kõrval garanteeritud.

    Radikaalusklikul tuumainseneril pole raske end veenda, et tema ehitatud pommi panevad plahvatama nähtamatud džinnid. Oleme osavad rakendama skeptilist mõtlemist väga valikuliselt.

    Ma muidugi loodan, et skeptitsism, nagu viitasite, jääb pikas plaanis peale, aga kardan, et see ei välista kahjuks paljusid intuitiivsest mõtlemisest tingitud pöördumatuid ebameeldivusi.

  35. Skeptitsism pikas plaanis vaevalt peale jääb. Tõenduspõhine mõtteviis jääb küll. Neil kahel on märkimisväärne vastuolu.

  36. (Filosoofiline) skeptitsism, mida ma eelmises postituses silmas pidasin, on lähenemine, mis nõuab uue teabe laekumisel selle kohta empiirilisi tõendeid, teisisõnu tõenduspõhine mõtteviis.

  37. Konspiraator ütles:

    Skeptitsism pikas plaanis vaevalt peale jääb. Tõenduspõhine mõtteviis jääb küll. Neil kahel on märkimisväärne vastuolu.

    Ja milles see vastuolu siis seisneb?

  38. @dig:

    Tõenduspõhine mõtteviis ei sõltu poliitilistest eelistustest, vaid võtab kõiki olemasolevaid nähtusi ühe mõõdupuuga. Skeptika seda ei tee.

  39. Ahaa, et siis tõenduspõhised inimesed hoiavad suu vett täis, kui skeptilised inimesed poliitikute umbluud kritiseerivad?

    Kes veel niisugust vahet teeb?

  40. @dig:

    Ei, Sa said valesti aru. Tõenduspõhise mõtteviisi esindajatel ei ole suu vett täis ja nemad kritiseerivad ka poliitikuid. Igal juhul, kui nad jama ajavad.

    Skeptikuid tõendid ei huvita. Nemad ajavad oma ideoloogiat ja kasutavad tõendeid ainult juhul, kui see nende ideoloogiat toetab.

  41. Konspiraator ütles:

    Skeptikuid tõendid ei huvita. Nemad ajavad oma ideoloogiat ja kasutavad tõendeid ainult juhul, kui see nende ideoloogiat toetab.

    Tahad Sa sellest lähemalt rääkida? Kui head olemasolevat teemat ei leia, võime ehk keset suve uuegi avada.

  42. @Naima:

    Alternatiivmeditsiiniteenuse tarbijate haridustase on tõesti üks keskne faktor ,millele tasub tähelepanu pöörata, kui tahame saada vastust küsimusele, miks seda teenust kasutatakse.Aga mitte ainus.Lisaks teadmistele mõjutavad otsustusprotsessi kvaliteeti muuhulgas IQ ja EI ja veel kümned faktorid.
    Küsimusele, kas on tehtud uuringuid inimeste, kes usuvad teaduslikult põjendamata teooriaid tegelikkusest(fantaasiaid), haridustasemest, vastan,et neid on tehtud nii üliolulisele probleemile vastuse saamiseks arvukalt erinevate ülikoolide,uurimisasutuste,sotsiaalsete küsitluste ja kasvõi religioossete institutsioonide poolt(cui bono!) nii globaalsel kui ka lokaalsel tasandil(Gallup International Millennium Survey,Le Monde Diplomatique:Atlas der Globalisierung).Lühidalt võib teha kokkuvõtte:maagiline ja kriitikavaba mõtteviis ja religioossus seostub statistiliselt enim madala koolitustaseme, kõrge ea, elukohaga maapiirkonnas, naissoo ja geograafilise piirkonnaga.
    Rõhutan, et tegemist on statistiliste andmetega,mida ei saa mingil juhul üldistada konkreetsetele üksikisikutele.
    Klassikalisele küsimusele, miks kõrgharidusega inimesed kasutavad posijate teenuseid on ka vastus:kõrgem haridus annab teadmised konkreetsele erialale, näiteks õigusteaduses, filoloogias, füüsikas, majanduses.Aga juristil ei ole vältimatult(kuigi võib olla) meditsiinialast kompetentsi, samuti mitte inglise keele filoloogil või majandusteadlasel.Samuti ei anna arstiteaduskonna diplom pädevust töötada saksa keele õpetajana ,või äriettevõtte juhina.Ja siin saavadki otsustavaks inimese kognitiivsed võimed.Oleme sageli sõltuvad autoriteetidest.Kes on autoriteet meditsiinis.Posija või arst?Vastus iseloomistab vastaja kognitiivseid võimeid.

  43. Sven Toom ütles:

    neid on tehtud nii üliolulisele probleemile vastuse saamiseks arvukalt erinevate ülikoolide,uurimisasutuste,sotsiaalsete küsitluste ja kasvõi religioossete institutsioonide poolt(cui bono!) nii globaalsel kui ka lokaalsel tasandil(Gallup International Millennium Survey,Le Monde Diplomatique:Atlas der Globalisierung).

    Skeptikuna viita ikka konkreetselt paarile tähelepanuväärsele uurimusele, mitte ära maini lihtsalt uurimisorganisatsioone ära.

  44. @dig:
    Lugupeetud DIG:
    Tänan asjaliku kommentaari eest.Siiski julgen väita,et ma ei ole teinud kategooriaviga ja olen maininud skeptikuna lisaks uurimisorganisatsioonidele ära ka ikka konkreetselt paari tähelepanuväärset uurimust:Gallup Internationali poolt teostatud Millennium Survey ja Le Monde Diplomatique`i Atlas der Globalisierung.

  45. Ülimalt “tark” tiraad en-dast lugu-pidavalt “teadus-e-mehelt”.
    Osalisel isegi nõustun lugupeetud Martin Vällikuga kuigi suures plaanis on kogu heietus naiivne mis tuletab kangesti ühte karikatuuri meelde … Suur kala väikesele akvaariumis: “vaata, see neljakandiline läbipaistev kast ongi maailm”

    Muide vanasti peeti tule tegemist, lendamist ja allveelaevu kah posimiseks ja nõidumiseks … aga näe …. mis nüüd on juhtunud!!!

    Hukkamõistmine ilma eelneva uurimiseta on võhiklikkuse tipp.
    Albert Einstein

  46. Osaliselt isegi nõustun lugupeetud Jaanusega, kuigi suures plaanis on tegu üldsõnalise kriitikaga, mis mõistliku arutelu tekkimisele kuidagi kaasa ei aita. Kui eesmärk oligi oponeerivale poolele labaselt ära panna, siis õnnitlen õnnestumise puhul, aga igal muul juhul oleks viisakas konkreetselt välja tuua, millega nõus ei olda. Siis oleks sellisel postitusel ka mingi üldhariv ja muidu kasulik mõte sees.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga