Arhiiv lugudest, mis on ilmunud juuni, 2012

Jun 28 2012

Pidu-pidu – 4. juuli

4. juulil algusega kell 19:00 on skeptik.ee lugejad, autorid, külalised jne oodatud Plaasi talu koplisse tähistama peatset afeeli saabumist (täpsem afeeli aeg 2012. aastal on 5. juulil kell 7). Lisaks on meil skeptilised külalised Saksamaalt – mais toimunud skeptikute kongressi korraldaja jt.

Võimalus teha lühike vabas vormis inglisekeelne ettekanne sellest, mida peate oluliseks öelda seoses umbluu ja skeptilise mõtlemisega Eestis. Sissejuhatuse teen ma ise.

Kohapeal saab tule üles võtta, et hiljem sütel miskit grillida. Võid ise midagi kaasa võtta, aga midagi soetan ette ka. Kohapeal on plaanis proovida ka pildamist, leviteerimist, ennustamist… Selge ilma korral vaatleme spetsiaalse päikseteleskoobiga Päikest.

Plaasi talu asub tänapäeval Tallinna linna servas – Peterburi teed ja Tartu maanteed ühendava Tallinna ringtee ääres, ametlik aadress Lagedi tee 17 (vaata eelmise aasta kohtumise sissekannet, kus paigast pilte näidatud). Mugavaim viis kohale jõuda on autoga. Kui omal autot kasutada pole ja jalgrattaga ei tihka seekord tulla, siis võib autoga tulijatega kokku leppida või kasutada ühistransporti. Lähim bussipeatus on Seli (Lasnamäe lõpus), kuhu kesklinnast saab bussidega 35 (algus Viru keskusest) ja 67 (algus Estonia juurest, aga Kunstiakadeemia peatus on ka kasutatav). Seli peatusest on alla 2 km kõndida. Võime teha ka sedasi, et olen kell 18:45 Seli peatuses, ootan saabuvad bussid ära ja võtan soovijad kaasa.
Igaks juhuks mu telefoni number – 5089328.


View Plaasi in a larger map

Kes soovib varem tulla ja nt abiks olla, koplis ringi joosta või midagi, andku teada, kuna kindlasti olen mingil ajal linnas midagi ostmas.

Kui oled Facebooki kasutaja, siis leiad sündmuse sealtki: Afeel saabub, paras aeg kokku saada.

Jälgime ilmaprognoose ja kui kindlapeale väga vihmane ilm on, siis leiame koha mõnes Tallinna söögi-joogikohas (ettepanek teretulnud), aga kuupäeva ei muuda, kuna kuupäev arvestab Saksa külaliste ajakava.

Kohtumiseni!

4 kommentaari

Jun 27 2012

Toitumisteraapiast Eestis (1. osa)

Autor: teemas toitumine

Eelmine lugu, mis toitumisteraapiat puudutas, kajastas Suurbritannias läbi viidud uuringut, mille tulemusena selgus, et suure tõenäosusega (70%-98%, p=0,05) saab klient/patsient toitumisterapeutidelt ebaadekvaatseid ja potentsiaalselt ohtlikke nõuandeid. Lisaks sellele

[…] kasutavad nad pseudoteaduslikke diagnoosimeetodeid (nt iridoloogia ehk silmaiirise uurimine), mittevalideeritud teste (nt juuste mineraalide analüüs), soovitavad kalleid ja mittevajalikke toidulisandeid.

Artikli lõpus püstitasin küsimuse, et milline on selle Suurbritannia uurimusliku loo seos Eestiga ning kirjutasin järgmised read:

End toitumisterapeutideks nimetavaid inimesi on ka Eestisse sugenenud ja peavoolumeedia laseb hea meelega neil endale reklaami teha. Näiteks Annely Soots ja Sirli Kivisaar erinevates Postimehe lisalehtedes. Kohalikel toitumisterapeutidel on oma assotsiatsioon ning ka koolituskava, mis üritab omasuguseid juurde toota.

Olgem siis tähelepanelikud, kui toitumisalast nõuannet vaja läheb, et ei satuks selliste juurde, kel arusaam inimkeha toimimisest on “alternatiivne”, umbusk arstide suhtes, igast varrukast, hõlmast ja taskust totsikud välja punnitavad ning kes kahtlase väärtusega kalleid teste pakuvad.

Selline seostamine Terviselehe (13. märts 2012) veergudel ei meeldinud Annely Sootsile ega Sirli Kivisaarele ning nad pöördusid Avaliku Sõna Nõukogusse, mis Terviselehe suhtes tauniva otsuse sõnastas. Muu hulgas on öeldud:

Infot Eesti toitumisteraapia kohta ei ole artiklis üldse piisava põhjalikkusega ega argumenteeritult käsitletud, mistõttu on ASNil põhjust pidada selliselt avaldatud sildistavat negatiivset hinnangut nii kaebuse esitajate kui ka nende esindusorganisatsiooni suhtes põhjendamatuid kannatusi tekitavaks.

Kui Eesti toitumisterapeutide kohta on internetist või muist allikaist leitav informatsioon, mis põhistab väiteid teraapia terviseohtlikkuse suhtes, siis tulnuks see informatsioon igakülgsena ammendavas mahus artiklis ka avaldada, andes koheselt sõna asjaosalistele, kelle suhtes tõsiseid süüdistusi esitatakse. ASNile saadetud toimetuse vastusest nähtub, et sellekohane informatsioon on toimetusel olemas, kuid miskipärast seda ei kasutatud.

Nõustun hinnanguga, et algses artiklis avaldatu, mis puudutab nimetatud toitumisterapeutide Annely Sootsi ja Sirli Kivisaare tegevust, ei ole piisavalt lahti kirjutatud ja püüan seda viga siinse ja järgnevate lugudega parandada.

Mis on toitumisteraapia ja toitumisnõustamine?
Püüan vastuseid leida Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA), sellega seonduvate kodulehtede ning muude allikate kaudu. Olgu aga kohe öeldud, et mõistetes, ametinimetustes ning nõutavates kvalifikatsioonides ei ole kerge selgust luua.

Toitumisalast nõu peaks suutma iga perearst anda, samuti paljude muude erialade arstid – gastroenteroloog (seedeelundkonna arst), allergoloog, kardioloog (südamearst), endokrinoloog (sisenõrenäärmete arst), hematoloog (vere ja vereloome arst), teinekord on tervishoiuasutuses eraldi dieetarst või dieetõde. Samas on toitumine üks vägagi igapäevane asi ja seetõttu tundub täiest loomulik olevat olukord, et toitumisalase nõu saamiseks ei pea ilmtingimata haiglasse või polikliinikusse arsti juurde minema, eriti veel, kui millegi üle otseselt kurta pole, aga tahaks lihtsalt oma toiduharjumusi ehk tervislikumaks muuta, samas mitte kaotada vajalike toitainete tasakaalus. See ei ole ajukirurgia, nagu öeldakse, ja tundub usutav, et adekvaatse teaduspõhise hariduse ja koolituse omandamisel ning kutsesobivuse testi läbimisel võiksid sellise tööga hakkama saada paljud. Toitumisalase nõu andmine võiks kuuluda ja küllap kuulubki ämmaemandate, imetamisnõustajate, hooldusõdede, rääkimata siis veel spordiarstide ja miks ka mitte treenerite pädevusse. Ja lisaks muidugi meie igapäevane ajakirjandus ning interneti-ülikool, mis meie toidulauda igatepidi rikastada ja tervistada püüavad.

Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioonil (ETTA) on lisaks toitumisnõustamisele aga ambitsioonikam plaan – toitumisteraapia ehk ravi(?). Esmalt defineeritakse mänguväljak:

Enamik tsiviilühiskonna haigusi on ebaõigest toitumisest tingitud.
[…]
Me elame ajastul, kus kroonilised terviseprobleemid on võtnud epideemia vormid ning meditsiin ei oma ravimeid kõikide hädadega toimetulekuks. Toitumisteraapia tegeleb põhjustega, korrigeerib toitumise ja toidulisandite abiga ainevahetuslikke muutusi kehas.

Allikas: toitumisteraapia.ee (27. juuli 2012)

Ja antakse lubadus:

Abi saab iga haiguse puhul.

Loodetud tulemuse saamiseks tuleb aga ühtteist teha:

Terapeut soovitab teostada ainevahetuse analüüse, kasutada vastavalt seisundile vajalikke toidulisandeid.

Sõna ‘toidulisandid’ esineb selles tutvustavas tekstis kolm korda.

Annely Sootsi Tervisekooli toitumisteraapiat kirjeldav lehekülg mainib toidulisandeid 27. juunil 2012. aastal 10 korda ja defineerib tegevuse järgmiselt:

Toitumisteraapia tegeleb tervisehäirete põhjustega, korrigeerib toitumise ja toidulisandite abil ainevahetuslikke muutusi kehas.

Analüüsid on toitumisteraapias samuti üks oluline komponent, sest nende abil saab kindlaks teha, milliseid toidulisandeid kliendile soovitada:

Analüüside alusel aitavad toitumisterapeudid koostada tervist toetava toitumiskava ning lisanditeprogrammi. Nende analüüsidega hinnatakse inimese toitumuslikku seisundit, need ei ole mõeldud haiguste diagnoosimiseks ja raviks, toitumisteraapia on toetav ja ennetav teraapia.

Neid pakutavaid analüüse analüüsime edaspidi, kuid heidame korra pilgu ka nendele haigustele, mille puhul lubatakse, et toitumisteraapia ‘aitab’ – ei ravi, kuigi “Toitumisteraapia tegeleb põhjustega” ja “Kui ainevahetus on muutunud kehale soodsaks, siis see annab suure tõuke tervenemisprotsessidele”, seega kaudselt ikka peaks nagu ravima, aga mõistan, et sõna ‘ravi’ kasutamine oleks liiga otsene viide raviteenustele, mida tohib teostada vaid registreeritud tervishoiuasutuses töötav registreeritud tervishoiutöötaja. Ja Terviseameti registris ei ole märget, et Annely Soots või Sirli Kivisaar oleksid tervishoiutöötajad või nende OÜ Via Naturale tervishoiuasutus.

Autism (DAN! protokoll ja kelatsiooniteraapia)

Teaduslikult tõestatud on toitumuslikud ja dietoloogia-alased ravimeetodid, mis tuginevad nn. liigsete opioidide teooriale, kus opioide nähakse autistliku sümptomaatika ühe võimaliku tekkepõhjusena.

Allikas: toitumisteraapia.ee (27. juuni 2012).

Osteoporoos

Luu kadu soodustavad vähese kaltsiumi tarbimise kõrval ka näiteks rohke fosfori tarbimine, rohke rafineeritud suhkru tarbimine, proteiinirikas toit, happeline toit, rohke soola tarbimine, mineraalainete vähesus jne.
[…]
Valgu rohke tarbimine viib kaltsiumi kehast välja. Ka liiga vähene valgu tarbimine suurendab osteoporoosiriski. Kindlalt vähendab aga osteoporoosiriski vegetaarne dieet. Loomne toit on valgu- ja fosforirikas, samas ka happeline. Osteoporoosi vähene esinemine vegetaarlastel ei ole juhus, selle põhjuseks on nende luu massi väiksem kadu postmenopausis.

Kõrge soolasisaldusega ja happeline toit suurendab kaltsiumi väljaviimist luudest ja eritumist uriiniga. Soovitame soola tarbimise piiramist ja alkaalset ehk aluselist toitu. Alkaalne toit on puu- ja juurviljaderikas, selle koostisse kuuluvad pähklid ja kaunviljad ning see ei sisalda liigselt liha- ja piimatooteid.

Allikas: toitumisteraapia.ee (27. juuni 2012).

Südamehaigused

Peamiseks neist [ateroskleroosi riskifaktoriks] on seni peetud kõrget kolesteroolitaset, kuid viimasel ajal on avastatud kolesterioolitasemest veelgi olulisemaid südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid, näiteks madal antioksüdantide- ja kõrge homotsüsteiinitase veres ning halbade rasvade tarbimine. Rõõmustav uudis on see, et kõiki neid riskifaktoreid, ka kõrget kolesteroolitaset saab tervisliku toitumise ja toidulisanditega elimineerida.

Allikas: toitumisteraapia.ee (27. juuni 2012).

Eraldi artiklid on veel lekkiva soole, vaimse tervise ning pH dieedi kohta. Tagumisest tõstan välja järgmise lõigu:

dr. Youngi väide, et kõikide haiguste aluseks on liiga happeline keha ja kõikide haiguste ravi on happelisuse vähendamine, peab tõesti paika.

ETTA terapeutitdel on olemas VTA analüüs, mis võimaldab hinnata keha pH-d ja ainevahetuse seisundit ning 2010.a. jooksul loodetakse soetada mao pH määramise aparaat, mis võimaldab hinnata inimese seedetrakti pH-d.

Toitumisteraapia kodulehel on väga palju erilaadseid väited ja soovitusi, millest osad on ilmselgelt mõistlikud ja järgimisväärsed (nt loobuda suitsetamisest, süüa vähem liha, rohkem kala ja aedvilja), osad jällegi umbluusegused (nt pH dieet, lekkiva soole sündroom), osad jällegi sellised, mille tõelevastavust ei oska ma ilma pikemalt süvenemata ja uurimata hinnata (nt madal antioksüdantide- ja kõrge homotsüsteiinitase veres kui ateroskleroosi riskifaktorid või ‘valgu rohke tarbimine viib kaltsiumi kehast välja’).

Sellega lõpetan lühikese kokkuvõtte mõnedest Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni tekstidest. Nimetamata ja osundamata jäi palju materjali, kuid ehk on põhjust neist rääkida järgnevates lugudes. Palun teil, head lugejad, ETTA väiteid oma pädevuse pinnalt kommenteerida.

Järgmises loos püüan saada täpsemat vastust küsimusele, kas Annely Sootsi ja Sirli Kivisaare arusaamad inimkeha toimimisest on alternatiivsed sellele, mida tänapäeva teadus tõendatuks peab.

26 kommentaari

Jun 13 2012

Teoloog teaduse kallal ja muid lugusid juunis

Autor: teemas lugusid


6. juuni liikus planeet Veenus üle Päikese. Pilt: Martin Vällik


Andres Põder vaatab, kuidas Veenus üle Päikese läheb. Pilt: Siim Lõvi

  • Sirbis on läbi mitmendama numbri üks arutelu käimas. Alustan viimasest ehk siis sellest, kuidas teoloog loodusteadust või teatud aspekte selles interpreteerib. Kummalisel kombel on diskussiooni keskmes evolutsioon või siis “Darwini evolutsioonikäsitlus”.

    Kui teadusest saab ideoloogia
    Atko Remmel

    Hõraku ja Viikmaa artiklis on sellesse positsiooni pandud Darwini evolutsioonikäsitlus, mistõttu lähenemine evolutsioonile saab olla kas darvinistlik või väär, muid võimalusi ei ole. Enese jaoks selgitatakse seda üpris tüüpiliselt mitmesuguste olukorda pehmendavate kujundite abil, millest üks populaarsemaid on „ratsionaalne” minapilt ja „ebaratsionaalne” vastaspool. Ilmselgelt muutub selline käsitlus pikapeale segavaks nii teaduse tegemisel (tulemus on juba kindel) kui ka oma tegevuse mõtestamisel; sellelaadne ühe lähenemisnurga või meetodi absolutiseerimine toob vägisi pähe paralleeli lausega „mehele, kelle käes on haamer, näib kõik naelana”. Selline suhtumine on muidugi kaugel teaduslikkusele vajalikust avatusest, mistõttu kõige täpsemalt kirjeldab seda termin „dogmaatiline”, seda nii teoloogilises kui ka profaanses tähenduses. Põhimõtteliselt ütlevad artikli autorid teiste sõnadega sama, mida kirjutas Lenin ning mida tänapäeval tsiteeritakse vaid irooniliselt: „Marxi õpetus on kõikvõimas, sest ta on õige.” Paralleelid marksismiga on seda ilmsemad, et ka see maailmavaade väitis end olevat ainsana teadusliku.

    Ja peale seda heidab Remmel Hõrakule ja Viikmaale ette demagoogiavõtete kasutamist ja teaduspoliitilist agendat:

    On aga ilmselge, et artikli autoritele selline lähenemine ei sobi ning nende tee teadusliku tõeni ei vii mitte uute sümbiooside, vaid absolutiseeritud positsiooni kaitsmise kaudu, kasutades seejuures mitte teaduslikku argumentatsiooni, vaid demagoogilisi võtteid. Sellest vaatevinklist torkab teravalt silma ka artikli tegelik eesmärk, milleks ei ole sisuline arutelu, vaid eelkõige teaduspoliitilised eesmärgid – biosemiootika diskrediteerimine bioloogidega ühist huvi pakkuvas valdkonnas.

  • Darwini evolutsioonikäsitlusele ei ole alternatiive
    Peeter Hõrak, loomaökoloog; Mart Viikmaa, geneetik

    18. mai Sirbis avaldasid evolutsiooni kohta arvamust Stuart Kauffman ja Kalevi Kull. Mõlemal mehel näib olevat kana kitkuda darvinistliku evolutsioonikäsitlusega. Kuna meie humanitaarkultuuriruumis kipuvad viimasel ajal esile kerkima antidarwinlikud vaated, peame vajalikuks teemat kommenteerida tänapäeva evolutsioonibioloogia vaatenurgast.

    Vahemärkus Sirbile, et kui artiklis on viide eelnevalt samas ajalehes ilmunud artiklile, siis pole mingit põhjust peale rumaluse ja laiskuse lisada otseviide selle mainitud artikli juurde.

    18. mai Sirbis ilmunud Kauffmani ja Kalevi Kulli vestlus markeerib Kauffmani juba veendunuma Darwini vastasena („Newtoni ja Darwini pärand varjestavad mittefüsikalistliku bioloogia teistsuguse reaalsuse”), kuid jätab lugeja tema seisukohtade põhjenduste osas samasugusesse segadusse. Marek Strandbergi osundatud Kauffmani hüpotees, et „looduslikku valikut eraldi nähtusena ei olevatki ja et evolutsioon toimib biosfääri või ökosüsteemi omadusena, et leida muutuvale keskkonnale ja selles tekkivatele suhetele uusi vastuseid ja lahendusi …” kõlab tõepoolest provotseerivalt ja läheb vastuollu Kauffmani poolt varem avaldatuga. Kas teadlase arusaamine maailmast on muutunud? Ja milles seisneb tema pakutud alternatiiv? Strandbergi väitel seisneb Kauffmani hüpoteesi „meelikõditav iseloom” selles, et „aine universumis võibki olla jagunenud elutuks ja elusaks”, ning et elutu ja elusa aine käitumine ei ole samaväärselt ennustatavad. Samuti selles, et rakud võivad kohaneda uute keskkonnatingimustega ja et elusainel ja selle osadel on funktsioonid, milleks on leida lahendusi probleemidele. Selliste triviaalsuste afišeerimine võtab kukalt kratsima iga terve talupojamõistusega bioloogi. Usutluse käigus selgub eelkirjeldatud hookuspookuste arvatav põhjus: Kauffman on avastanud enda jaoks biosemiootika.

    Bioloogia on loodusteadus, mis püstitab hüpoteese ja kontrollib neid toetudes mõõtmistulemustele, ja kus võimalik, siis katseliselt. Nagu märkis Carl Sagan, varustatakse teadlased väljaõppe käigus rumaluse avastamise komplektiga. Darwini loodusliku valiku kontseptsioonil põhinev evolutsiooniteooria kujutab endast imelist näidet teaduse eduloost. Enamgi veel, selle mõte peaks olema hoomatav igaühele, kes kordki elus on kasutanud sõela. Looduslik valik on sõelumisega sarnane protsess: organismide diferentseeritud, st mittejuhuslik paljunemine. Maailm meie ümber on täis käegakatsutavaid tõendeid selle protsessi toimumise kohta. Ei tohiks nõuda ülemäärast pingutust, et ette kujutada mismoodi on hundist eellasest saadud kogu tänapäevane koeratõugude galerii või algselt mürgisest kartuli eellasest meie igapäevatoidus. Või miks puud raiskavad väärtuslikku energiat ja toitaineid selleks, et endale tüve kasvatada. Tasuks mõtiskleda ka selle üle, kas inimesed paljunevad juhuslikult ja mis sellest tuleneb. Darvinistlikul valikuprintsiibil baseerub kogu tõu- ja sordiaretus ning ravimiarendus. Ilma selleta ei oleks toitu ega ravimeid. Elu ka ei oleks.

  • Kas Darwini mõõtu avastus tulekul?
    Kalevi Kull ja Stuart Kauffman

    Kauffman on koos oma matemaatikuist kolleegidega välja tulnud hüpoteesiga, et looduslikku valikut eraldi nähtusena ei olevatki ja et evolutsioon toimib biosfääri või ökosüsteemi omadusena, et leida muutuvale keskkonnale ja selles tekkivatele suhetele uusi vastuseid ja lahendusi. Selliseid, mida polegi võimalik selgelt ette ennustada või arvutada. Kauffmani hüpoteesi meelikõditav iseloom on selles, et see näitab, et aine universumis võibki olla jagunenud elutuks, mida juhivad matemaatilistel alustel füüsikaseadused, ning elusaks, mille omapäraks on olla ennustamatu ja mille puhul kõik lootused seda protsessi ettemääratud valemeisse kirjutada on lootusetud.

    Järgneb intervjuu-vestlus K. Kulli ja S. Kauffmani vahel, mis mulle isiklikult kui mittebioloogile kohati üsna segaseks jääb.

  • Evolutsioonilise kruvikeeraja lugu
    Marek Strandberg
  • Kirikiri kohendab ka omalt poolt lõket:
    Selektsionismi viletsus
    Tim Ingold

    Üks asi, mida me õpetatud vaidlustes ei peaks sallima, on ometigi sallimatus. Kuid olen märganud, et neodarvinistlikud selektsionistid on eriti ebatolerantsed igasuguste intellektuaalsete väljakutse suhtes oma seisukohtadele. Nad lihtsalt eeldavad, et need ei ole küsimuse alla seatavad, ning keelduvad edasistest aruteludest. Nende lemmikvõtteks on muidugi kuulutada krüpto-kreatsionistiks igaüks, kes end nende järgi ei joonda.

104 kommentaari