Toitumisteraapiast Eestis (2. osa)

Esimeses loos Eesti toitumisteraapia kohta tegin refereeriva ülevaate Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA) ja Annely Sootsi Tervisekooli kodulehtedel kirjutatust. Kirjutatud on neil palju, seetõttu püüdsin pigem leida selliseid aspekte, mis skeptikule teravamat huvi võiks pakkuda ja mis oleksid valgustavaks infoks otsivale inimesele.

Lugude eesmärk on pikemalt lahti kirjutada algse loo lühikesed väited, mille toon ei meeldinud Annely Sootsile ega Sirli Kivisaarele ning mille nad Avaliku Sõna Nõukogule kaebasid.

Kaebealune lõik oli järgmine:

End toitumisterapeutideks nimetavaid inimesi on ka Eestisse sugenenud ja peavoolumeedia laseb hea meelega neil endale reklaami teha. Näiteks Annely Soots ja Sirli Kivisaar erinevates Postimehe lisalehtedes. Kohalikel toitumisterapeutidel on oma assotsiatsioon ning ka koolituskava, mis üritab omasuguseid juurde toota.

Olgem siis tähelepanelikud, kui toitumisalast nõuannet vaja läheb, et ei satuks selliste juurde, kel arusaam inimkeha toimimisest on “alternatiivne”, umbusk arstide suhtes, igast varrukast, hõlmast ja taskust totsikud välja punnitavad ning kes kahtlase väärtusega kalleid teste pakuvad.

Ja nüüd järgmise lahtikirjutamise juurde.

Kas Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA) liikmete või juhtide (ETTA juhatuse esimees Annely Soots, ETTA juhatuse aseesimees Sirli Kivisaar) arusaam inimkeha toimimisest on “alternatiivne”? Alternatiivne ehk teistsugune või lausa vastuolus sellega, kuidas tänapäeva teadus seda käsitleb ja kuidas ülikoolides õpetatakse. Küsimus on oluline seetõttu, et alternatiivsed käsitlused toovad endaga kaasa ka teistsugused arusaamad haiguste ja tervisehädade põhjustest, diagnoosimisest ja ravimisest. Teadusele alternatiivsete meetodite rakendamine on aga patsiendile/kliendile kulukas, kuna ravikindlustus neid ei rahasta ja inimesel tuleb kõik ise kinni maksta. Samas ei ole nende meetodite rakendamine teaduslikult põhjendatud, seega tulemused võivad olla ettearvamatud, diagnoosid ebatäpsed, protseduurid mittevajalikud ja teinekord lausa ohtlikud (nt kelatsioon); lisaks on alati oht, et vaadeldes inimest teadusele alternatiivse pilgu läbi, võib märkamata jääda tõsine seisund, mis vajaks pädevat sekkumist. Ei ole mõistlik maksta teenuse või toote eest, mille kasu ja ohutus ei ole teaduslikult tõendatud ega põhjendatud.

Hindamaks ETTA ning selle juhtide arusaamade alternatiivsust, toon siia tsitaate nende kodulehtedelt ning meediakajastustest ja püüan tabada, kas ja kuidas need alternatiivsed on.

Annely Soots kirjutab iseendast omanimelise tervisekooli kodulehel:

2011.a. läbisin Bioloogilise Meditsiini analüüside koolituse dr. Chun Wongi juhendamisel Ameerikast ning oman õigust interpreteerida neid analüüse.

Võiks ju arvata, et meditsiin on juba algupäraselt bioloogiline, kuna tegeletakse bioloogiliselt toimiva organismi häiretega. Aga Bioloogilise Meditsiini (ingl Biological Medicine) puhul on tegu siiski omaette nähtusega nn alternatiivmeditsiini maailmas.

Biologicalmedicine.info nimetab Bioloogilise Meditsiini allikatena järgmisi praktikaid:

Biological Medicine is born in part out of the health care practices of European homeopathy and homotoxicology, anthroposophical medicine, traditional Chinese medicine, and the ancient medical system of Ayurveda.

—> Bioloogiline Meditsiin on osaliselt sündinud euroopalikest praktikatest nagu homöopaatia ja homotoksikoloogia, antroposoofiline meditsiin [Rudolf Steineri üks leiutisi], samuti traditsioonilisest hiina meditsiinist ja iidsest Ayurvedast.

Kui kusagil on juttu homöopaatiast kui tõsiseltvõetavast allikast millegi tarbeks, siis on kiired jalad abiks. Kui inimene – arst või terapeut – ammutab inspiratsiooni ja tegevusjuhiseid homöopaatiaga seotud valdadelt, siis jällegi – oma tervist armastav inimene leiab pädevama nõuandja. Homöopaatia naeruväärsest pseudoteadusest leiab skeptik.ee küljel palju lugemist.

Diagnostiliste vahendite nimestikust leiame rea meetodeid, millest on skeptik.ee küljel juttu olnud kui pseudoteaduslikest, näiteks rakenduslik kinesioloogia, aurafotod, lisaks akupunktide kompimine, keelediagnostika, idamaine pulsidiagnostika ja palju muud.

Igaks juhuks vaatasin sisse ka teise allikasse – biologicalmedicine.com – ehk avaneb seal asjast mingi teine pilt. Aga ei – lisaks on allikatena nimetatud pleomorfism ja druiidide meditsiin. Selgelt vastandutakse “allopaatilisele” (ülikoolis õpetatavale tõendus- ja teaduspõhisele) meditsiinile ja peetakse end paremaks, põhjalikumaks, innovatiivsemaks, “holistilisemaks” ning väidetakse end jõudvat haiguste tegelike põhjusteni (keskkonna mürgid, toksiinid, kroonilised varjatud nakkused, parasiidid, tuvastamata toiduallergiad, kehv dieet ja toitumine) ning nende ravimiseni. Väidetakse, et ravitakse selliseid kroonilisi haigusi, mille puhul “traditsiooniline” meditsiin hätta jääb – vähktõbi, hulgiskleroos, hepatiit, depressioon, autoimmuunhaigused, südamehaigused, närvihaigused jne.

Bioloogilise Meditsiini peamiseks autoriteediks nimetatakse Dr. Karim Dhanani, B.Sc, B.A., ND. Olla sellise uuendusliku tegevuse eesliinil peaks tähendama aktiivset teaduslikku tegevust. Otsing PubMed teadusuuringute andmebaasist andis täpselt ühe teadustöö: A 6-year-old boy with fever and eosinophilia.

Võib lühidalt kokku võtta, et Bioloogiline Meditsiin on kollektsioon ebateaduslikke ja ajast maha jäänud arusaamu ja tegevusi, mille mõju tänapäevasele teaduslikule meditsiinile on olematu.

Kirjutab Annely Soots:

Olen ka diplomeeritud refleksoloog ning Yumeiho massöör.

Massaaž on kindlasti tore tegevus, pakub lõõgastust ja heaolutunnet, kuid refleksoloogia, on meetod, mille alusidee:

Refleksoloogia meetod põhineb avastusel, et organism peegeldab informatsiooni oma organite seisundeist keha pinnal asuvatesse kindlatesse tsoonidesse.

ei ole kooskõlas tänapäevaste arusaamadega inimese füsioloogiast. Lisaks on refleksoloogiat teaduslikult uuritud ning on selgunud, et pole tõendeid selle meetodi tõhususe kohta mitte ühegi haiguse puhul. Lisaks on sõnapaar “diplomeeritud refleksoloog” üsna sisutühi, sest ükski korralik ülikool sellist diplomit ei jaga. The School of Holistic Reflexology, mille diplom Annely Sootsil on, paistab tänapäevaste teadmiste suhtes üsna alternatiivne olevat.

Annely Soots on lõpetanud Tartu Ülikoolis arstiteaduskonna ravi erialal 1982. aastal, kuid arstina ta töötanud pole ega ole registreeritud tervishoiutöötaja tänaselgi päeval. Samas nimetab ta end arst-terapeudiks, seda ilmselt vastavalt tema enda poolt koostatud kriteeriumitele, mis Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni raames kehtestatud.

Alternatiivne ja teadusandmetega toestamata on arusaam, et “toitumine on tõeline ravivahend enamuse haiguste puhul” ja “enamik tsiviilühiskonna haigusi on ebaõigest toitumisest tingitud”. Elustiil ja toitumine on kindlasti olulised faktorid meie tervise ja heaolu kujunemisel ja säilimisel, kuid esiteks eiravad sedasorti üldistused teadlaste pikaajalist ja viljakat tööd haiguste tegelike ja väga mitmekesiste põhjuste väljaselgitamisel ja raviviiside leiutamisel. Selliseid üldistavaid väiteid pole isegi mõtet üritada ümber lükata, kuna esmalt tuleks väite esitajal oma väite paikapidavuse kohta tõendid välja käia. Kõigi või enamuse haiguste põhjuseks on aja jooksul nimetatud jumala karistust, naabri needust, pH tasakaalu rikkumist, qi voo blokeeringut, subluksatsioone (kiropraktika), miasmat, vale mõtlemist, eelmiste elude pattusid, hirmu ja ehmatust, lapsepõlvetraumat jne. Ja nüüd siis taaskord ebaõige toitumine. Teiseks räägivad tasakaalustatud toitumise olulisusest ja seda tõenduspõhiselt toitumisteadlased, biokeemikud, päris arstid, õed, treenerid, seega iseenesest ei ole toitumisalane teave mingist otsast alternatiivne, vaid normaalne osa igapäevasest elust ja vajalik valdkond paljude haiguste haldamisel.

Üldise arusaamaga on vastuolus ka soovitus tarbida toidulisandeid. Toidulisandeid ega vitamiine ei pea inimene ostma ega tarbima, kui tal just pole korralike testidega kindlaks tehtud mõne aine puudus. Testidest räägin pikemalt järgmises loos, kuid lühidalt öeldes ei võimalda need testid ja analüüsid, mida Via Naturale müütab, adekvaatselt mitte midagi määrata ja nende põhjal tehtud ostuotsused on sama mõistlikud nagu abikaasa valik aurafoto alusel.

Kohalike toitumisterapeutide ja eriti nende peainspektori Annely Sootsi arusaamade alternatiivsus väljendub ilmekalt konkreetsete haiguste ning nende ravimeetodite kirjeldamisel. Olgu näitena esitatud autism, mida nad gluteeni- ja kaseiinivaba dieedi abil ravida üritavad. Esiteks see opioidsete peptiidide teooria. Pikemalt teooriasse süvenemata viitan teadusuuringule, mis näitas, et autistlike laste uriinis ei ole neid väidetud opioidseid peptiide, nagu ei olnud neid ka kontrollgrupis olnud tervete laste uriinis, ja seetõttu ei saa selle teooria põhjal monitoorida autistlike laste seisundit ega gluteeni- ja kaseiinivaba dieedi toimet:
Absence of urinary opioid peptides in children with autism.

Pikem arutelu sel teemal on lugeda blogist A Photon In The Darkness:
The GFCF Diet Loses its Legs
Samast arutelust leiame ka kriitikat teise autismi-tööstuse lipulaeva DAN! protokolli suhtes, mida kohalikud toitumisterapeudid tutvustavad kui autismi ravivõimalust. Teadusuuringud paraku optimismi selles osas ei toida. Küll aga ei takista mitteteaduslikkus autistlike laste vanematele müüa teenuseid, millele suuri lubadusi kaasa antakse.

Keda autism lähemalt puudutab, siis soovitan veelkord toda A Photon In The Darkness blogi, kus lapsevanemad räägivad oma kogemustest mitmesuguste alternatiivsete ravimeetoditega, ja mitte ainult positiivsetest, vaid just läbikukkumistest, milles nad alguses iseennast süüdistasid, kuna neile lubati, et kui nad teevad kõik õigesti, siis nende laps paraneb või vähemalt läheb olukord paremaks. Väärteooriad ja valeravid on aga uute inimlike kannatuste allikaiks.

Kasutatud allikad on ooper omaette. Näiteks hakkas paljutsiteeritud Boyd Haley vanast peast amalgaamplommide vastu võitlema, tiomersaali autismis süüdistama, autistlikele lastele tööstuslikke kelaatoreid soovitama ja müüma, kuni Ameerika toidu- ja ravimiamet (FDA) selle viimase kohta karmi hoiatuse saatis.

Lugu lekkivast soolest (ingl leaky gut syndrome) on aga keerukaks aetud narratiiv, mis eksitab lugejat teadustühjuse ning tegeliku biokeemia seguga. Kus üks algab ja teine lõpeb, jääb tüüpilise vigurjutu kombel lugeja mõistatada. Olulisena peab meelde jääma, et tuleb teha õiget sorti pissiproov ja osta-tarbida toidulisandeid.

Lühidalt kokku võttes sisaldab meie toitumisteraapia pesa ohtralt selliste teooriate ja tegevuste kirjeldusi, mis arstiteaduse vaatenurgast on alternatiivsed. Pakutakse teaduslikult tõendamata diagnoosimeetodeid ja diagnoose, mille ravimiseks pakutakse omakorda teaduslikult tõendamata toimega tegevusi. Ja toidulisandeid.

Kindlasti leiab toitumisteraapia.ee, vianaturale.ee ja tervisekool.ee kodulehtedelt ka mõne mõistiku üldise nõuande (nt süüa rohkem köögivilju ja vähem liha), aga selle tähelepaneku võib omistada asjaolule, et teksti pikkuse kasvades suureneb ka mõistliku mõtte leidmise tõenäosus.

2011. aastal ilmutas Naisteleht persooniloo Annely Sootsist:
Annely Soots: Me ei leppinud lootusetusega
Selles seostab Annely Soots oma lapselapse krampide tekkimist otseselt vaktsineerimisega ning vaktsiinides leiduva elavhõbedaühendi tiomersaaliga. (Kas 2005.-2006. aastal üldse oli tiomersaali riikliku vaktsineerimiskava vaktsiinides? Ameerika ametkonnad palusid tootjatel juba 1999. aastal tiomersaal vaktsiinidest välja jätta. vt M-i kommentaari) Mõlemad oletused on teadusuuringute poolt siiski ümber lükatud. Samas on selgunud, miks mõnedel väikelastel epilepsia võib olla. Nimelt on tuvastatud geenimutatsioon, mis umbes alates 6. elukuust ühel lapsel 20000-40000-st epilepsiat tekitab, poistel kaks korda sagedamini kui tüdrukutel. Sündroom on nimetatud prantsuse teadlase Charlotte Dravet’ järgi Dravet’ sündroomiks. Viimasest lingist selgub, et teatud seos vaktsineerimisel ja Dravet’ sündroomi avaldumisel on, kuid seos väljendub selles, et sündroom avaldub osadel vaktsineeritutel varem, aga vaktsineerimise ärajätmisega sellest siiski pääsu pole, kuna geenimutatsioon on kaasasündinud.

Kas antud juhul just Dravet’ sündroomiga tegu, ei ole muidugi võimalik meil siin teada, küll aga on korduvalt kinnitust leidnud tõdemus, et praeguseid vaktsiine ei saa pidada laste haiguste põhjustajaiks.

Kokkuvõte:
Annely Soots ja tema juhitud toitumisteraapia esindavad hulgaliselt mitteteaduslikke arusaamu inimese füsioloogiast ja biokeemiast. Mitteteaduslikud arusaamad annavad aluse mitteteaduslikele diagnoosimeetoditele, mille tulemusi ei saa usaldada, ja sekkumistele, mis on tõendamata ohutuse ja efektiivsusega ning seetõttu kulukad ja potentsiaalselt ohtlikud. Väärdiagnoosid ja valeravid suurendavad patsientide-klientide kannatusi ja süütunnet, kuna need ei toimi ja kiputakse süüdistama iseenda saamatust ja ebajärjepidevust. Tuvastamata võib jääda tõsine terviserike, mis vajab pädevat sekkumist. Annely Soots ei ole registreeritud tervishoiutöötaja, et ta võiks legaalselt diagnoosimise ja raviga tegeleda, küll aga ei keela mingi seadus müüa toidulisandeid.

Järgmises loos uurin ETTA poolt tutvustatavaid ja Via Naturale poolt pakutavaid teste ja analüüse.

Viited

13 Replies to “Toitumisteraapiast Eestis (2. osa)”

  1. Selles seostab Annely Soots oma lapselapse krampide tekkimist otseselt vaktsineerimisega ning vaktsiinides leiduva elavhõbedaühendi tiomersaaliga.

    Seda juhtumist on kirjeldatud ka Eeesti Ekspressis 2006. a ilmunud artiklis (EE kodulehelt see enam ei avane, kuid on loetav siit).
    Niisiis, eelnevalt lapsel tekkisid järsku krambid 2,5 kuu vanuses (teadaolevalt kõrge palaviku foonil), laps oli saanud oma eelneva elu jooksul tuberkuloosivaktsiini ja B-hepatiidivaktsiini.
    Tuberkoloosivaktsini ja 1. doos B-hepatiidivaktsiini manustatakse sünnitusmajas, 2. doos B-hepatiidi vaktsiini manustatakse 1 kuu vanuses. Selle lapse krambisündroom tekkis 2,5 kuu vanuses ja järsku – siis oli vaktsineerimisest möödas 1,5 kuud! Ja see laps ei saanud mitte ühtegi vaktsiini, kus oleks tiomersaali olnud.
    Tuberkuloosvaktsiinis ei ole mitte kunagi mitte kusagil tiomersaali olnudki. USAs kasutatud B-hepatiidi vaktsiinis võis veel kuni 2002. aastani seda säilitusainet olla (aga hiljem enam mitte). Eestis lisati B-hepatiidivaktsiin riiklikusse immuniseerimiskavasse 2003. aaastal ja meil Eestis on algusest peale 1. eluaasta laste vaktsineerimisel kasutusel olnud ainult tiomersaalivaba B-hepatiidi vaktsiin! Nii et mitte üheski kõnealusele lapsele manustatud vaktsiinis ei olnud tiomersaali.

    Praegu ei ole Eestis kasutusel olevates vaktsiinides mitte üheski tiomersaali.
    Tiomersaali on varem kasutatud säilitusainena difteeria-teetanusevaktsiinides, aga ausalt öeldes väga väikestes koguses (max 25 miljondikku grammi Hg ühe vaktsiinidoosi kohta), mistõttu see ei evinud toksilist toimet. Hg difteeria-teetanusevaktsiinidest ka ei kumuleerunud, sest tiomersaali poolväärtusaeg on lühem kui üks nädal, vaktsiinide kordusdoose manustati aga hoopis pikemate ajavahemike tagant.

  2. Kas oled kirjutanud ka amalgaamplommide teemal? Kui mitte, siis jään huviga ootama. Mõned aastad tagasi lugesin ühe USA skeptiku artiklit sel teemal, tundus isegi usutav, kuni vaatasin lingitud teadusuuringuid – kahjuks amalgaamplommid lekivad elavhõbedat ja selle tase plommiomanike organismis teistest kordades kõrgem. Sellele ei vaidle enam FDA-gi vastu. Iseasi, kas amalgaam nüüd kõigis hädades süüdi on, kuid kedagi amalgaami vastu sõnavõtmise eest ebausaldusväärseks tunnistada, ei tekita minus usaldust ;-)

  3. Tänud väga sisuka artikli eest, jään pikisilmi järge ootama. Eriti huvitav oleks kuulata kuidas Annali Soots oma seisukohti kaitseb.

  4. Tere kõigile!

    Loen üllatusega Martin Välliku tarkust kõikide teemade kohta ja imestan, kuidas saab nii pealiskaudselt lähenedes nii põhjapanevaid järeldusi teha. Omamata ise mitte mingisugust haridust selles valdkonnas. Toitumisteraapia kohta esitatakse siin lausa vale infot. Kahjuks ei ole ükski skeptik tutvunud meie õppekavaga ega allikatega, millele toetume. See ei ole toitumisteraapia, mida Martin Vällik siinkohal kirjeldab. Enamus minule külge poogitud asju on mulle tundmatud ja selliste järelduste tegemist nimetab ta teaduslikuks lähenemiseks. Toitumisteraapia ei ole analüüside ja lisandite kasutamine, need on vaid tühine osa toitumisteraapiast, üksikud abistavad vahendid.

    Tegelikult on see teretulnud, et toitumisteraapia vastu nii suur huvi on tekkinud. Rohkem inimesi saab sellest teada. Soovitan kõigil lugeda meie häälekandjat ajakirja “Toitumisteraapia” ning vaielda nendel teemadel, mida oleme seal esitanud, mitte umbluutada asja ümber, mille kohta informatsiooni napib.

    Soovin veel kõigile teada anda, et nii toitumisnõustaja kui toitumisterapeudi kutsestandard on koostamisel ja juba 2013. aastal on võimalik sellega kõigil tutvuda. Need on veel nii uued erialad, et inimesed isegi ei tea, mis need on.

    Annely Soots

  5. Artikkel kirjutas:

    Testidest räägin pikemalt järgmises loos, kuid lühidalt öeldes ei võimalda need testid ja analüüsid, mida Via Naturale müütab, adekvaatselt mitte midagi määrata …

    See ei pruugi päris tõsi olla. Kõik muud asjad paistavad umbluu olevat, aga nimekirjas torkas silma üks, mis tõenäoliselt päristeste tähendab:

    Täielik vereanalüüs

    See on soovitatavaim analüüs tervisliku seisundi ja toidulisanditevajaduse kindlakstegemiseks.

    Analüüs teostatakse Quattromedi laboris.

    Tõsi küll, lihtsalt sellepärast, et pärislabor Quattromeed teeb päristeste, ei ole Via Naturale tõlgendus nende analüüside tulemuste juures tingimata tark või kasulik.

  6. @Annely Soots:

    Toitumisteraapia kohta esitatakse siin lausa vale infot.

    Sellisel juhul lasete te käest suurepärase vastuvaidlemise võimaluse. Ja jätate skeptilisele lugejale hämaja mulje.

    Pean siinkohal märkima, et hiljemalt artikliseeria kolmanda osa lõpuks on lugeja saanud hea ja argumenteeritud ülevaate autori seisukohast ja selle kummutamine nõuaks tublisti tõestamist – arvatavasti on see kaasaegsete faktide valguses sootuks võimatu.

    (Strateegiliselt oli muidugi kaval oma faktivaene, kuid selgelt autori vastu suunatud kommentaar just siia, teise osa lõppu kleepida).

  7. @Annely Soots:

    Vaatan ETTA kodulehte ja seal on mõned väited, millele ootaks taha küll väga konkreetset viidet või autoriteetset allikat näiteks pr Sootsilt – vastasel juhul võib neid nimetada pehmelt öeldes jamaks ja karmilt öeldes pettuseks:

    1) Enamik tsiviilühiskonna haigusi on ebaõigest toitumisest tingitud
    Kuigi järgnev lause üritab justkui väidet pehmendada, on see siiski väga kategooriliselt paika pandud. Nii et sooviks viidet.

    2) Abi saab iga haiguse puhul. Sageli piisab vaid toitumise korrigeerimisest, et tervislik seisund hakkaks paranema.

    Iga.haiguse.puhul???

    3) Meie psüühiline seisund sõltub väga palju sooletrakti seisundist.
    Paluks viidet ja protsenti. Ja soovitavalt ka konkreetset infot selle kohta, mida Eesti psühhiaatrid sellest arvavad (saan aru, et toitumisterapeudid pidavat tegema justkui meedikutega kõvasti koostööd).

    Lisaks pani mind mõtlema selline vastuoluline koht “Toitumine on tõeline abivahend enamuse haiguste ravis. …Toitumisteraapia ei diagnoosi ega ravi haigusi”

    Oleks väga tore, kui oleks kasvõi mõnede enamlevinud haiguste puhul siis teada, kui suur % prognoosist sõltub toitumisest.

    Ja siis veel selline muremõte, et ilmselt peale kutsestandardi vastuvõtmist ei või arstidiplomiga inimesed (nt aastatepikkuse sisehaiguste arsti kogemustega) end enam toitumisnõustajateks nimetada? Rääkimata juba kehakultuuri taustaga rahvast, kes sportlastele ja trennisõpradele nõu annavad? Ja otse loomulikult rääkimata Tervise Arengu Instituudi inimestest?

    Kas kuskil on mingi vettpidav argument, miks just Tervisekoolis – aga mitte TÜ arstiteaduskonnas – toitumise tarkusi omandanud inimene on sobiv terapeudi austavat kutset kandma, nii et teenus ikka kvaliteetselt osutatud saaks? Ei tahaks ju mõelda, et tegemist on lihtsalt katsega üks tulus (sest kõiki haigusi raviv) ärivaldkond monopoliseerida.

  8. catalina ütles:

    Lisaks pani mind mõtlema selline vastuoluline koht “Toitumine on tõeline abivahend enamuse haiguste ravis. …Toitumisteraapia ei diagnoosi ega ravi haigusi”

    Aitäh sõna vastuoluline korrektse kasutamise eest.

  9. Mind paneb täiesti imestama Eesti inimese harimatus. Martin Vällik on selleks hea näide!

    Edu teile teie tervisega ning pidevate ravimite tarbimisega, eks vaatame, kes kaugemale jõuavad enda teadmistega!

    Kõike head ning edu Annely Sootsile, toetan Teie tööd!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga