Kogume lugusid posijameelsete ohtlikest ja sekkuvatest soovitustest
Skeptik.ee algusaegadel ilmus siin lugude sari sellest, kuidas sõber homöopaadi juures käis (1, 2, 3). Homöopaat, kes oli ameti poolest ka päris arst, soovitas ühel eesnäärme probleemidega patsiendil vähendada arsti poolt määratud ravimite kogust, mille peale patsiendi olukord halvenes. Veel jutustas homöopaat alusetuid hirmulugusid mitmetel teemadel (mikrolaineahjud on kahjulikud jne), ta ei suutnud tuvastada olemasolevaid terviseprobleeme ja leiutas probleeme, millele siis võidukalt libalahendusi pakkus (lugeda lugusid Luule Viilma raamatutest ja tarbida koha pealt ostetud homöopaatilisi graanuleid).
Kindlasti on sedasorti lugusid viie aasta jooksul juurde tekkinud. Turgu rikastavad refleksoloogid, toitumisnõustajad, värskemad homöopaadid, metameditsiini viljelejad, holistilised ja muud terapeudid. Osad on teadusliku meditsiini suhtes vaenulikumad, osad sõbralikumad, osad on üsna enesekindlad oma meditsiini matkiva tegevuse õigsuse suhtes, teised peavad end lausa teaduse eesliinil olevateks ja “uue paradigma” juurutajateks.
Pakun allpool veel paar lugu elust enesest ja palun, et täiendaksite seda valikut oma lugudega. Loo üks kangelane peaks olema inimene, kes on pakkunud meditsiinialast nõu, kuid lähtunud mitteteaduslikult aluselt. Nõuandja võib olla ka praktiseeriv arst, kuid antud juhul lähtunud mingist muust allikast kui teaduslikult põhjendatud tegevused. Tavapärased ravikvaliteeti puudutavad lood, millega saab tegeleda Terviseamet, pole siinkohal fookuses.
Kui nimetate kedagi nimepidi, siis vastutus lasub nime avaldajal.
Naisterahvas kurtis väsimuse üle ja päris perearst tuvastas tal rauapuuduse ning soovitas vastavaid rauapreparaate võtta. Käinud ta ka refleksoloogi vastuvõtul, kes teatas, et raud ei ole organismile hea, kui just suurt rauapuudust pole (hemoglobiin 50-60 g/l). Raud roostetab organismis samamoodi nagu õueski ja põhjustab põletikke või võimendab olemasolevaid põletikke. Perearsti soovitused põrkuvad kui kurtidele kõrvadele, sest refleksoloogi jutt tundub mingil põhjusel usutavam.
Mõnikord jälle juhtub, et perearst ise on homöopaatiakalduvusega. Läinud üks naine liigesemurega perearst-homöopaadi juurde, sest liikumine oli füüsiliselt piiratud ja ei saanud treeningutest korralikult osa võtta. Treener keeldus treeningut tegemast, kui pole ortopeedi juures konsultatsioonil käidud. Homöopaat-arst teatanud, et kõik saab alguse mõtlemisest ja pole siin mingit ortopeedi vaja ja piisab homöopaatilistest terakestest, mida perearst ise sujuvalt oma kabinetis müütas. Treener oli aga järjekindel ja nii saigi patsient ortopeedi juures teada, et tegemist oli üsna tõsise vigastusega, mida kohase ja järjekindla raviga on võimalik siiski parandada.
Sternumist lähtnud homöopaat-refleksoloogide “nõuanded”, mille tagajärjel jäi üks laps vaktsineerimata, tema esialgne põsenahal paiknenud kergekujuline hemofiilus-nakkus ravimata, pereliikmetele ennetav ravi tegemata, tagajärg: imik jäi raskekujulisse hemofiilus-meningiiti ja oli ravil Tartus lastekliinikus.
teine juhus: lapsel keelati ära baasravi inhaleeritavate steroididega (õieti tehti tungivalt selgeks, et see on mürgitamine), selle tagajärjel lapsel rasked astmahood, ravil Tallinnas.
Mis puutub igasugustesse ekstrasenssidesse, siis ma võin näiteks rääkida, kuidas üks selline ravis mu klassiõe ekseemi meega, kuigi neiu oli meele allergiline ja asi lõppes veel hullema ekseemiga (ja arsti poole pöördumisega).
Kui minu laps alles haigestus [diabeeti] (ca 9a tagasi), siis algul käisime [homöopaadi juures]. Aga tuu homöopaat arvas, et võtku neid jubinaid sisse, mida tema välja kirjutab…ja et insukat [insuliini] polegi enam eriti vaja süstida. Sain juba esimesel päeval aru, et suhkrud laes ja homöopaadi jutt jama (oli aru saada, et see inimene diabeedist küll midagi ei tea).
Meditsiini alternatiivid on valdavalt ohutu meelelahutus tervetele inimestele. Kindlasti on sellel harrastusel oma hind, mis on mõõdetav rahas, kuid tegelik hind ja kahju ilmnevad alles siis, kui on tegemist tõsise tervisehäirega.
- Terapeut või ravitseja pole pädev tõsist tervisehäiret ära tundma ja tal puudub motivatsioon, teinekord ka enesekriitika, et suunata patsient päris spetsialisti poole.
- Terapeudi rakendatav “ravi”, mis paremal juhul ei tee midagi, kulutab siiski aega. Varajane õige diagnoos ning adekvaatne sekkumine on mõnede haiguste ravi edukuse tagamiseks kriitilise tähtsusega.
- Meditsiiniliselt puudulik haridus ja pädevus ei kahanda aga osade terapeutide enesekindlust anda tervisealaseid soovitusi ja sekkuda päris arsti poolt määratud raviskeemi.
- Osad tervishoiutöötajad on alternatiivsete kalduvustega ja ajavad oma mittetõenduspõhist äri otse arstikabinetist hägustades sellega piiri teaduse ja ebateaduse vahel ning rikkudes arstieetika koodeksit. Sellistest juhtumitest võiks teada anda Terviseametile.
- Mõned terapeutide poolt soovitatud toidulisandid või ravimiks mõeldud nostrumid võivad omada negatiivset koostoimet päris ravimitega. Suhtle oma raviarstiga.
- Reaalsusega väheses kooskõlas olevad ja autoriteetse isiku poolt üles võimendatud alternatiivsed arusaamad inimkehast, biokeemiast ja muidu füüsikast võivad juhtida ebaadekvaatsete otsusteni ka muudes eluvaldkondades.
Lugu jutustatud 2011. aastal:
Mul lugu üleeilsest Pariisi apteegikülastusest. Tütrel nimelt varba alla soolatüügas tekkinud. Läksin kõige tavalisemasse meinstriimapteeki selle külmutamiseks vahendit ostma (VerruXit teisel nimeks). Apteegitüdruk andis ilusti mulle tolle karbi ja siis küsis, kas soolatüügas on vana või uus. Ütlesin, et üsnagi vana juba. “Võiksite homöopaatilist ravimit proovida!”, sain sain apteekrilt soovituse. “See pole tõsine jutt, nalja teete või?” küsisin mina. Apteeker aga teatas, et “ei-ei see on väga efektiivne, eriti vanemate soolatüügaste puhul”. Saatsin ta muidugi puu taha jättes pidamata pikema arutelu teemal, millel tema efektiivsuseväide ka põhineb. Küll aga küsisin, kas ta järgmine kord ehk ka näiteks palvetamist soolatüügaste vastu soovitab… Üldiselt ongi siin kõik tavalised apteegid ka homöopaatilist kräppi müümas.
@Tarvo Kruus:
Meie apteekides ei myyda tegelikult nö päris homöopaatilisi ravimeid. See, mida myyakse, on ravimtaimede tinktuurid, leotised ja tabletid-salvid, milles pn toimeained täitsa olemad. Homöopaatiline-sõna on neil peal vaid myyginumbrite tõstmiseks ilmselt. Olen isegi homöopaatilist huulepulka näinud mingis looduspoes. Aga häbilugu, et apteeker ei tea, mida ta myyb ja mis on homöopaatiline ravim. Kylmutamine vanadele suurtele tyygastele pole eriti efektiivne, proovisin lapse peal. Komplekt saab tyhjaks juba, aga tyygas alles. Parim on olnud vedelik (sis. happeid, piim- ja salitsyyl-, viimast leidub ka taimedes, pihlamarjades, pajukoores… söövitava toime tõttu kasutatakse täitsa edukalt nt vereurmarohtu).
Hele Everaus meenutab:
njah, teada värk aga ehk oleks vahel kasulik lasta ka looduslikul valikul veidi möllata?
@katrinv
Nimetet stoori toimus Pariisis ja siin on pea kõigis apteekides oma homöopaatiasektsioon. Nii et sinu jutu taustal ma nüüd ei teagi, kas tädi pidas silmas tegelikku homöopaatilist libaravumit või libahomöopaatilist tegelikku ravumit.
@Tarvo Kruus:
:) selge…
Minule tahtis üks perearst selgeks teha, et lapsele ei tohi piima juua anda – pidavat tooma kaasa aneemia elik kehvveresuse. Piim ei ole joomiseks, ütles ta. Milline oli tema loogika – punast valgega segades tekib roosa?
Ilmselt tugines ta tööle, mida on kirjeldatud siin: http://perekool.nupsu.ee/2373/.....lehmapiim/
Väga pealiskaudne tulemuste kirjeldus, aga mina siit küll ei loe välja, et lehmapiim PÕHJUSTAB rauapuudusaneemiat, siit saab vaid järeldada, et kui lapse toidusedel on ühekülgne ega sisalda punast liha, on tulemuseks rauapuudusaneemia. Rohke piimajoomise asemel võiks siin olla ka näiteks rohke moskva saiakeste ja keeksi mugimine või limpsijoomine või pidev rohke porgandipüree manustamine ilma teiste toiduaineteta.
Psühhoterapeut-tervendaja võttis endale pähe, et kõik on kinni mõtlemises ja punktides. Skisofreenia punkt on kõrva taga, seda tuleb mudida, siis lähevad energiad valla.
Tema juurde tuli noor skisofreeniahaige tütarlaps. Psühhoterapeut-tervendaja rääkis talle muidugi, kuidas tollel on kõik mõtlemises kinni, ta on oma ema poolt allutatud ja peaks hakkama iseseisvalt elama ja mõtlema. Mille peale tütarlaps lõpetas rohtude võtmise, siis läks omadega sassi ja tungis psühhoterapeut-tervendaja juurde koju ja teatas, et nüüd tema tuleb siia elama, sest nii on tervendaja ise talle ütelnud. Selle peale lasi tervendaja häbiväärsel kombel kodust lihtsalt jalga, jättes ravimiteta skisofreeniahaige neiu vastu ööd üksinda. Hiljem neiu helistas tervendajale ja vabandas oma meeltesegaduses tehtu ja öeldu pärast. Tervendaja ei vabandanud aga tema ees oma ebakompetentsuse pärast.
Hoopis vastutustundlikumalt käitus kogudus, mille liikmeks oli samuti skisofreeniahaige noor naisterahvas, kellelt haigsue tõttu (ja tahtmatuse tõttu ravimeid võtta) võeti laste hooldusõigus. Tema nimelt kuulis, kuidas Jumal talle ütles, et ta ei pea enam rohtusid võtma. Koguduse pastor aga suutis naist lõpuks veenda, et Jumal on andnud meile head arstid, kes oskavad haigusi ravida ja et see hääl ei ole Jumal, vaid haigus.
Hoopis kurb lugu oli aga sellest, kuidas vähihaige laps oma elust lahkus, kuna ekstrasensid ta haiglast ära varastasid ja teda omal kombel puhastama hakkasid. Endi väitel said nad poisi peaaegu juba puhtaks, kui tulid arstid ja poisi tagasi haiglasse viisid. Loomulikult oli nende arvates poisi surma põhjuseks arstide oskamatus, mitte nende süül katkestatud raviprotsess.
Viigi Viil: „Sest sümbolid, märgid ja numbrid saadavad meid iga päev. Liiklusest ju teame, et märkidel on oma mõjupiirkond… Samas ei tule ju liiklusmärk meid füüsiliselt takistama – mõju käitumisele, emotsioonidele ja ka kehale avaldub meie teadmiste kaudu.”
Sümbolid ja märgid on sinu psüühilise arsenali oluline osa – need võnguvad sügaval su sees, mõjutavad taju ja kannavad endaga kaasas seoseid. Osates mõista sümbolite, märkide ja numbrite tähendust, saame luua oma ellu positiivseid, kaitsvaid ja tervendavaid energiaid.
Lektor Viigi Viil on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna pediaatri-allergoloogina. Arstina töötades on ta tajunud, kuivõrd oluline on tolerantne ellusuhtumine ning teadmised kinesioloogia, psühholoogia, NLP, metameditsiini, värviteraapia, numeroloogia jmt alal.
Allikas: http://www.kultuuri.net/n/tart.....;id=133692
@KatrinV:
Seda võin isiklikust kogemusest öelda, et osad piimatooted aitavad hoopis hemoglobiini taset tõsta.
Samas tean mina kogudusi, kus ka soovitatakse mitte minna arstile.
Elmar ütles:
Ehk räägid täpsemalt mõnest konkreetsest juhtumist?
katrinv ütles:
Apteeker võib seda teada, aga apteek on äriettevõte ja omanikku ei huvita, kas ravim toimib või mitte. Peaasi, et kassa tuleks ;)
Nii arsti kui alternatiivarsti puhul tuleks olla kriitilise meelega – kumbki neist ei tea, millega nad tegelevad või millest räägivad, st nad pole päris objektiivsel pinnal oma tegude ja mõtetega. Suures plaanis.
Kliimateema võib võtta võrdluseks alla: arst on nagu ametnik keskkkonnaametist, kes vaatab mõõteriistu ning käsib vähendada tegevust ning investeerida mujale nii ja nii palju %. Alternatiivarst on nagu puukallistaja, kes märgates inimese ümber naftast määrdunud surnud linde, teatab maailmalõpust ning ainsast võimalikust ellujäämisviisist – loobuda 100% naftast ning muuta oma meelt. Mõlemal on õigus ning mõlemad eksivad. Arst hoolitseb selle eest et keegi ei sureks ja kõik saaks teha edasi tootvat tööd ülesehitatud ühiskonna hüvanguks. Kui kvaliteetselt see inimese, indiviidi jaoks toimib, see pole arsti asi. Alternatiivarst hoolitseb inimese kvaliteedi eest inimese enda poolt vaadatuna. Kuidas ühiskond hakkama saab tervikuna, see teda väga ei huvita.
Need mõlemad ilmavaated on ühe suure terviku osad. Meil pole lihtsalt veel teadmisi, et veatult opereerida inimese ja keskkonna tasemel, on teada mõned seaduspärasused, mis ei toimi 100% ja millel paistab olema miljon variatsiooni, kuid mida enamasti saab kasutada. On ka aimdus ja visioon, mis kõige selle taga peidus võib olla, kuid me ei saa seda valemitesse väänata ega isegi kirja panna – puuduvad teadmised ja suur pilt. Näiteks alateadvus, kollektiivne alateadvus, mis annavad enamasti aluse kõikvõimalikeks nõia- ja maagiajuttudeks, st nad põhjustavad teadmiste vähesuse tõttu uskumist üleloomulikku, kuid reaalselt on tegemist puhta matemaatikaga. Ja et ei jääks udu populariseerimist – ma olen kindel et universumis ei ole mitte üht üleloomulikku nähtust, kõik on puhas matemaatika. Iseasi kas meie tase võimaldab sellest aru saada, seda omale teadvustada.
Näiteks inimene: 1 inimene, 1 keskkond, lihtne kirjeldada. Võtame nüüd näiteks 16 inimese organit, 16 keskkonnamõju… veidi keerulisem. Kui nüüd kõik organid, nende talitlused jms kõik rakukeemia tasemeni lahti kirjutada ning lisaks ka keskkonnamõjudega sama teha, võib kirjeldus olla päris keeruline. Vastasmõjud peaks ka suhteliselt võimeka tänapäevase arvuti hulluks ajama, just vastasmõjude dünaamika, mitte nende kogus. Lisame nüüd siia teadvust mõjutavad faktorid, teatavasti on inimkehal väga võimas iseparanemisvõime. Ning nüüd lisame ka alateadvust mõjutavad faktorid… Ja ei unusta ka inimese väga võimast enesehävitusvõimet (mentaalset) … Meeldetuletuseks – me püüame kirjeldada inimest, mitte masse ega standardinimest, inimest koos tema kõigi variatsioonide ja defektidega.
Ma arvan et arst ja alternatiivarst ei tea kumbki täpselt millest nad räägivad. Võib olla teab arst veidi rohkem, kuid teda takistab kasum, arstiuhkus ja piiratud silmaring – oma eriala on jumal. Võib olla teab alternatiivarst veidi rohkem, kuid teda takistab…
Aga mikrolaineahjud ongi kahjulikud.
@SS:
Selline trollipost ei ole piisav. Palun laienda oma argumenti, too viiteid, mis su väidet tõestavad. Ning ka seos, kuidas see lugu siinse üleskutsega võiks seotud olla.
Kui mikrolaineahi varba peale kukub, võib ta päris tõsise tervisekahjustuse põhjustada küll.
Rikkis mikrolaineahi samuti, samuti kaotavad mõned toidud mikrolainetega kiiritamisel kasulikke aineid rohkem kui näiteks keetmisel, jne. Martin pidas ilmselt silmas väiteid stiilis “mikrolaineahi desintegreerib inimese loomuliku energiavälja struktuuri” vms.
praegu meenus, et aastal 2004 (aga ilmselt ka enne ja pärast) töötas maardu alaealiste eeluurimisvanglas, mida praegu vist enam ei eksisteeri arst, kes tegeles samuti posimisega. posis vangidega (ametlikult öeldes: eeluurimisalustega), posis töötajatega. kasutas diagnostikaks mingit “valedetektorit”, jagas täielikke uhhuusoovitusi.
kahjuks täpseid detaile ega nime enam ei mäleta aga seda mäletan vägagi täpselt, et tavameditsiinile ta igatahes erilist tähelepanu ei pööranud.
Ma arvan, et alternatiivmeditsiini suhtes tuleb olla skeptiline, aga mitte ilmtingimata rohkem kui tavameditsiini suhtes. Mingil meile seletamatul (teaduslikus mõttes) põhjusel saab hämmastav hulk inimesi abi nendelt, kellele skeptik.ee järjekindlalt negatiivse hinnnaguga silte kleebib.
Samas jooksutavad teadusliku tausta ja tipptehnikaga varustatud doktorid patsiente edasi-tagasi, kirjutavad välja ravimeid, mille reeklaamid nende kabinettide seinu ehivad, ja paistavad päris paljudel juhtudel toimivat sama hämaras ruumis. Meie ametlik meditsiin saab “kiidelda” tiheda ravipraagiga teaduslik-tehnilise revolutsiooni lippu kandes. Samas unustades inimese.
Väike näide. Minu perearst (kindlasti tore inimene), armastab teha märkusi, mis peavad mind veenma alkoholi ja suitsetamise kahjulikkuses. Tore! Ainus viga on selles, et ma olen täiskarsklane. Ja seda ka teada andnud. Kas ma peaks usaldama tema hinnangut oma organismi seisukorrale, kui ta sellist olulist (tema alaline mure sel teemal annab mulle aluse arvata, et ka tema jaoks) faktorit minu tervislikule seisule hinnangut andes ei kaasa? Ei, ma säilitan skeptilisuse ka tema suhtes. Ma pole kindel, et see ravile kaasa aitab.
Aga, küsime skeptikuilt: kui arst on haritud, ravim on teaduslikult testitud ja patsient tarvitab seda vastavalt ettekirjutustele, siis miks ikkagi on vaja, et patsient arsti usaldaks ja usuks sellesse, et see ravi teda aitab?
WK ütles:
Ikka on ju parem, kui suhtlemine toimub inimesega, kes on sümpaatne, olgu siis tegu mis ametimehega tahes, ma arvan.
Võimalik põhjus on, et suurem osa tervisehädasid on iseparanevad, ja mööduksid ka ilma alternatiivravita.
Ja alternatiivravipakkujatel jätkub aega ka lihtsalt patsiendi käe hoidmiseks, mis siis inimese subjektiivset enesetunnet parandada võib.
WK ütles:
Ehk on tal põhjus seda teadaandmist mitte uskuda?
Elasin 14-aastasena aastakese Saksamaal Frankfurdis. Minu n-ö perearst oli väga haritud ja professionaalne, täiendas ennast pidevalt maailma eri otstes ning tegeles traditsioonilise meditsiini kõrvalt ka homöopaatiaga. Olin seal päris tihti haige ning ei pidanud küll temas kunagi kahtlema ega ka pettuma.
Kergemate haiguste puhul, kui asi võib-olla oli tõesti “rohkem mõtlemises kinni”, kirjutati homöopaatilisi ravimeid (või siis libaravimeid, kui keegi niipidi soovib öelda). Ei oska nüüd täpselt kuidagi tulemusi mõõta, kuid terveks ma alati sain. Paaril korral tõsisemate põletike korral kirjutas mulle ka traditsioonilisi antibiootikume ning korra saatis haiglassegi, kus ligi 10 päeva mind tavameditsiini abil raviti. Ei võta sõna siinsete homöopaatide kaitseks, kes loetud lugude põhjal tõesti arust lagedad tunduvad olevat, kuid tõin lihtsalt ühe näite olukorras, kus tõsiselt haritud ja professionaalne arst samuti homöopaatias mingit potentsiaali näeb ja seda ka kasutab (nagu öeldud, siis tulemuslikkust mõõta on muidugi keeruline).
Lupita ütles:
Mitte tingimata. Vaatame näiteks sihukest fakti:
dig ütles:
Ehk on tal põhjus seda teadaandmist mitte uskuda?
Nojah, olgem siis vastastikku skeptilised!
Õige skeptik ei peaks ka ravimifirmasid usaldama, nende tegevus kõik suur lobitöö ja bisnis on e huvid.
arstid ei jää kunagi süüdi kui nad kirjutavad välja neile koolis õpetatud ravimeid.Hea vastutust pareerida.Aga nagu ajalugu on näidanud, teadus areneb ja eile kasutatud ravimid on tänaseks keelatud.Usun, et niisuguse”arengu” tulemuseks jõuame ringiga looduslike vahendite juurde tagasi.Keemia jääb keemiaks.
palle ütles:
palle, kas Sinu meelest oleks õiglane, kui üks arst teeks kõik õigesti ja selles siis süüdi jääks?
@dig:
no mis arst ta siis on?Arstiks olemine vajab kutsumust,mitte, et koolis õpin kõike nt penitsilliiniga ravima kuigi teab, et on võimalik ka teisti. Õige arst ei karda vastutust süüdi jääda, vaid tal peab olema tahet haiget terveks ravida ja võimet seoseid näha.Õige arst leiab metsast nt matkal haigeks jäänud inimesele abi käepärastest vahenditest, aga tabletikoolitusega arst jääks seal hätta.
palle ütles:
Palle, kas Sa mõtled tõsiselt seda, et kui arstile on õpetatud, et parima saadavaloleva tõendusmaterjali põhjal on tingimustel A ja B tõbesid C, D ja E parim ravida penitsilliini, protseduuri F ja leotise G abil, siis peab arst ignoreerima parimat teadust ja rakendama menetlust H ja ravimteed I lihtsalt sellepärast, et “nii saab”? Ja muidu pole arstil kutsumust?
Ma kunagi küsisin ühe perearsti käest, et veider ma ei lepi autokeskuses kahtleva vastusega aga kui laps arsti juures käib ei saa ma kunagi kindlat vastust
arle ütles:
Tõesti veider. dig tunneb vist arlele kaasa.
[knopkaingel]
Midagi huumorinurgast. Pealtnäha täiesti korralik Inglikliinik, kuid juba esilehelt võib lugeda:
Väga hea teenus on näiteks Musta augu aktivaator:
@…….:
see on ju huumor kuubis!
……. ütles:
Pole paha, aga
kallivõitu veits, aurutransformatsiooni saab ka lausa tasuta tänapäeval, piisab ka paarikordsest kuulamisest :Nu Pogodi & Rammstein
arle ütles:
Veider on ka see, et sa last arsti juurde ei jäta lahkamiseks ning lahtivõtmiseks, aga autoga remonditöökojas lubad küll neid asju teha.
Ei tea kas see lehekülg on siit läbi käinud
http://www.maahaldjas.ee/index.php?a=uudised
Müüakse Vivasan tooteid.
Diagnoosimiseks kasutatakse aparaati Biopulsar :http://tervisloodusest.weebly.com/biopulsar.html , mis “põhineb kaasaegsetel kompuutertehnoloogilistel alustel koos teaduspõhiste õpetustega reflektoorsetest tsoonidest ja meridiaanidest”
Aparaat annab diagnoosiks umbes poole A4 suuruse lehe, kus on vene keeles inimese organite nimetused (40 tk) ja nende juures graafikud, kus puuduvad numbrid ja mõõtühikud.
Ülejäänud materjal, mis patsiendile saadetakse, on toodete reklaam.
uurija ütles:
uurija ütles:
Peale vaadates pakun, et see mõõdab käte elektrilist takistust, seega põhineb see Georg Ohmi uurimustel ja kasutab võib-olla Frank Wenneri meetodit.
uurija ütles:
Oot-oot, et aparaat diagnoosib, et “Selle patsiendi sees on nii- ja niisugused organid” või?
“diagnoosiks” või “mõõtmistulemuseks” on iga organi nimetuse juures olev graafik, kus pole ühikuid ega numbreid. Sik-sakiline EKG-d meenutav punane joon.