Skeptikud pandi uuringu sisse, uurime uuringut

Ilmavalguse kätte on jõudnud Ajaloolise Ajakirja järjekordne number.

Ajalooline Ajakiri on eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.

Ajakirja number 3/4 (2012) on peateemaks võtnud religiooni ja ateismi ajaloo Eestis ja selle on koostanud Meelis Friedenthal ning Atko Remmel. Autoreid on teisigi ja konkreetselt siin osundan Marko Uibu artiklile:
Võitlus teaduse nimel: skeptilise aktivismi kujunemine, retoorilised võtted ning eesmärgid,
kuna see kajastab ka Eestis tegutsevate skeptikute tegevust. Artikli kirjutamiseks võttis Marko Uibu ühendust ka minuga, me kohtusime ja ta tegi minuga intervjuu. Lõike intervjuust on artiklis ka tsiteeritud.

Artiklis on tsiteeritud ka skeptik.ee kommentaare, kirjeldatud siin toimuvat, teinekord ka tõlgendusi lisatud ning mõnest kohast võib isegi mõne hinnangu välja lugeda. Ehk oleme sattunud uurimisalusteks.

Tõstan siia loo alla mujal kirjutatud teemakohased kommentaarid ja palun, et jätkaksime arutelu uurimuses väljendatu osas. Kui leiad, et artiklis on osundamist ja kommenteerimist väärivaid lõike, siis püüa seda teha sellisel moel, et seda võiks kunagi ka mujal kui skeptik.ee kommentaariumis avaldada.

Omalt poolt esitan kaks lõiku Marko Uibu artiklist, aga hetkel ei kommenteeri veel midagi:

Ehkki ühe olulise tegevusena populariseerivad skeptikud ka teadust (teaduskohvikud jms), siis käesolev artikkel keskendub skeptikute kõige enam välja paistvale tegevusele – võitlusele nn ebateadusega. Selles võib skeptikuid näha kui anti-antiteadlasi, kes seovad erinevad nähtused, nagu religiooni-vaimsuse, okultismi ja pseudo-teaduse, üheks valdkonnaks, mida nimetatakse näiteks “umbluuks”. Teemade ring, mille vastu sõna võetakse, on lai. Ühelt poolt täidavad skeptikud tarbijakaitse funktsiooni – kui tuuakse välja mingi toote või teenuse ebateaduslikkus ning sellest tulenevad petlikud lubadused; teisalt jagavad skeptikud ka uusateistlikke arusaamu religioonist-vaimsusest ja selle ühiskondlikust positsioonist.

Järgnevalt vaatlen skeptikute viise vaimses keskkonnas levivate ideedega suhestumisel, illustreerides neid Eesti näidetega ning arutledes skeptitsismi laiema olemuse üle. Analüüsil skeptikute kohta üldistavate järelduste tegemine on kahtlemata tinglik, sest tegemist ei ole ühtse ideoloogiaga grupiga, vaid sarnaseid seisukohti jagavate indiviididega. Ülevaade põhineb peamiselt skeptik.ee leheküljel postitatud tekstide ja kommentaaride analüüsil ning süvaintervjuudel nii skeptikute kui võrdlusmaterjalina ka end vaimseks pidavate inimestega.

Head lugemist ja kaasamõtlemist! Arvan, et kuivõrd Uibu tekst käsitleb elavat organisatsiooni ja valdavalt elus olevaid inimesi, siis on meil hea võimalus anda tagasisidet ning vajadusel ka täpsustada, misasjad need skeptikud on, mida mõtleme, ning olla ise osaliseks selles, kuidas ajalugu meid mäletama hakkab, kui hakkab.

83 Replies to “Skeptikud pandi uuringu sisse, uurime uuringut”

  1. Ilmuma on hakanud väga pretensioonika nimega teos “Ajaloline Ajakiri”

    [Ajaloolise Ajakirja temaatiline erinumber „Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis“ on pühendatud ateistliku ja religioonikriitilise mõtte käsitlemisele. Teemanumbri koostajad Atko Remmel ja Meelis Friedenthal leiavad, et „ateismi ja uskmatuse teemasid puudutamata ei ole võimalik rääkida ei Eesti tänapäevasest religioossest maastikust ega ka eestlaste identiteedist“.]

    http://ojs.utlib.ee/index.php/.....ew/756/740

  2. Ma ikka ei saa üle ja ümber ja teen 2 kommentaari järjest:
    Ajalooline Ajakiri kirjutab ka “meist”.

    Mõiste “skeptitsism” võib seega tähistada väga erinevaid seisukohti: veebilehtede skeptic.com ja skeptik.ee või ajakirja Skeptical Inquirer loojad ei ole skeptilised filosoofilises
    mõistes, mis eeldaks võrdset kriitilisust igasuguste väidete suhtes.

    Ehkki ühe olulise tegevusena populariseerivad skeptikud ka teadust (teaduskohvikud jms), siis käesolev artikkel keskendub skeptikute kõige enam välja paistvale tegevusele – võitlusele nn ebateadusega. Selles võib skeptikuid näha kui anti-antiteadlasi, kes seovad erinevad nähtused, nagu religiooni-vaimsuse, okultismi ja pseudo-teaduse, üheks valdkonnaks, mida nimetatakse näiteks “umbluuks”.

    Võitlus teaduse nimel: skeptilise aktivismi kujunemine, retoorilised võtted ning eesmärgid [Abstract: The battle for science: the formation, rhetorical tools, and aims of skeptical activism] – Marko Uibu

    http://ojs.utlib.ee/index.php/.....ew/762/743

  3. On põhimõtteline küsimus, kas inimestel peaks
    olema vabadus uskuda asjadesse, mida (loodus)teadus ei pea loogiliseks,
    mis ei ole eksperimentaalselt tõestatavad ning võivad uskujatele isegi kahju
    teha (näiteks rahaliste väljaminekute tõttu). Kui sellist vabadust tolereerida
    juba isiklikul tasandil, siis miks ei peaks inimestel olema õigust neid
    huvitatavate teemade avalikule käsitlemisele (näiteks rahvusringhäälingu
    raadiosaates)?

    No mõtlesin minagi seda viimast Alkeemia Akadeemiat ühe kõrvaga kuulates, kas tõesti on vajalik riigi raha kulutada, et järjekordselt kuulda, kuidas Igor Volke kiidab Ingridi blonde juukseid, ja lubab, nagu tal juba tavaks saanud, rääkida kõigist põnevaist ja tõsisemaist asjust kuskil nurga taga. Aga jah, demokraatia tingimustes, vbl siis tõesti ikka on vaja. Ja kuigi IMHO oli Mai-Agate Väljataga esinemine üks tüütuvõitu mämmer-nämmer, siis tema dialoog Andres Juurega oli ju ikkagi päris huvitav (Einar Laigna kuulamist katsusin vältida, niipalju kui võimalik, sest Hallo Kosmose saade temaga oli veel meeles)
    NB! tahaks teada, kas keegi on juba ka M.A.V. poolt tolles saates lubatud neljandasse dimensiooni liikunud, ja kui on, siis kuidas seal elu läheb?
    ( põmst ma ei proovigi siin oma lobisemisega skeptkuid esindada vaid ikka üsna subjektiivselt iseennast )

  4. @dig:

    nojust! Ma lugesin hilja õhtul ja mõtlesin et … jagan teiega ka. Möh momente ikka oli, aga samas mitte midagi ekstreemset, lihtsalt veidi meelevaldsed üldistused kohati – ootasin hullemat.

  5. Kohtusin Marko Uibuga 2012. aasta aprilli lõpus või mai alguses. Mäletamistmööda ta salvestas mu jutu ja artiklis toodud tsitaadid, mis mind tsiteerivad, ei kõla mulle võõralt ja küllap on isegi otsesõnased üleskirjutused meie vestlusest. Aga nagu ikka, eelneb tsitaadile miski ja järgneb miski.

    Arvan, et need er…möhh? momendid võiksid kirja ja autorile edastatud saada. Olgu siis kasvõi skeptik.ee artiklina. Mul endal läheb seedimisega veel aega, aga momentide ja mõtete kogumisega võiks juba ju algust teha. Avan selle tarbeks omaette loo.

  6. Hr Uibu artikli üheks mureks paistab olevat see, et tema jaoks on umbluu-teemade ring liiga lai ning kõiki (enese-)pettuse liike ja muid valesid nimetatakse ühe koondnimetusega ehk valetamiseks. Eks ta ise ka tunneb, et mõned pettused ja valed on suuremad, mõned väiksemad ja kõige suuremate sulidega ei taha ju keegi ühes pundis olla.
    Eks edaspidi tuleb siis igale petturile oma uhke nimetus lisada: rahaahne suurpettur, natuke vähem rahaahne enesepettur, soolapuhuja, pseudoteadur, annetusteootel kuid muidu üldsegi mitte rahaahne “ime”ravitseja, lektor ehk vaimne (spirituaalne) udutaja jne.

  7. Mind häirib enim sõna “vaimne” ja “vaimsus” kaaperdamine new-age-vaimlejate poolt ning selle praktika aktsepteerimine uurija poolt: mõisteid “vaimsus”, “uus vaimsus” ja “estoteerikausk” kasutatakse samatähenduslikuna. Nagu esoteerilisi uskumusi mitte jagavad inimesed ei saaks olla vaimsed või neil puuduks vaimsus.

  8. Lehekülge modereeritakse üsna tugevalt: näiteks loodi alates 2011.
    aasta aprillist alajaotus “aedik”, kuhu eraldatakse teatud inimeste teemapüstitused
    ja arutlused, mis skeptilist positsiooni aktiivsemalt oponeerivad.
    Tõepoolest, ehkki “aedikusse” eraldatud foorumi kasutajad esitavad
    oma seisukohti veendunult ja aktiivselt, lähevad “aediku” loomine ning
    selle vajalikkuse põhjendamiseks toodud argumendid vastuollu näiliselt
    olulise väärtusega demokraatlikust arvamuste paljususest ning foorumist
    kui vabast keskkonnast. Nagu üks aktiivsemaid foorumi liikmeid ning ka
    MTÜ-sse Skeptik kuuluv kasutaja Dig väljendas: “Aga kõik arvamused ei
    ole võrdsed. Mõned neist on Objektiivse Reaalsusega karjuvas vastuolus.
    Teised on lihtsalt jaburad.”

    Ma ei tea, kui hoolikalt on Markol aediku postitused läbi loetud ja ühtki konkreetset tsitaati ta ka sealt ära ei toonud. Ma ise kipun arvama, et tegu suuremas osas enese verbaalsete väljaelamistega, mis mitte eraldamise korral oleks kogu foorumi enda alla võinud matta. Mitte, et ma ise kõigist vigadest, mis aediku asukatele omistada võiks prii olen, aga veidi peab katsuma piiri ka pidada (no kui vähegi suudad:) Täiesti võimalik muidugi, et postitajad või osa neist, oleks aja jooksul tüdinud ära ka ilma eraldamata.
    Eks me kõik tee vastavalt oma elukogemustele ja teadmistele valikuid, milliseid väiteid usume, milliseid üldse mitte, milliseid umbusaldame või võimalikuks peame. Nii et kõigi väidete tõeväärtus ei saa siiski mitte ainult skeptikute vaid enamiku inimeste jaoks kuidagi võrdne olla.
    Skeptikud on inimesed nagu teisedki, ja teevad vahel kindlasti vigu ka, sel tõe otsimise okkalisel teel :) Valesti ei tee midagi ainult see, kes ei teegi midagi. Võib muidugi sellelegi väitele vastu väita, palun väga.
    Pealegi raputa õunapuud palju tahes, alla kukub ikka ainult õunu, ei iial apelsine, kui nüüd metafoorid mängu tuua.
    Arvan ka, et kui keegi oma väited (näiteks tolised, nagu Viljo Viljasool siis), juba telesse, raadiosse, lehte välja paneb, siis peaks ka nende kritiseerimine ja lähemalt uurimine ikka lubatud olema.

  9. Kui sellist vabadust tolereerida juba isiklikul tasandil, siis miks ei peaks inimestel olema õigust neid huvitatavate teemade avalikule käsitlemisele (näiteks rahvusringhäälingu raadiosaates)?

    Miks peab väheväärtuslikku infot levitama rahvusringhääling? Meil on piisavalt erakanaleid, kust erinevad uhuutavad esoteerikud võiksid endale eetriaega osta. Salvey poolt viidatud Alkeemia akadeemias toodi Andres Juure poolt välja igasuguste new agelaste relvad: teaduslikud terminid ja võõrsõnad; sellele soustile kastmeks peale mõni kahtlase taustaga teadlane.

    Kõigi selliste esoteeriliste uhhuu-teooriate levitajatega on sama lugu, mis kiriklastega: uskugu mida tahes, aga vaikselt ja kodus omaette, suhelgu grupi omasugustega kusagil foorumis, aga ärgu ronigu püünele omale ohvreid otsima.

    Terviselehes avaldab omi kahtlusi Toomas Jüriado Teadus on moes http://www.terviseleht.ee/201139/?gallup=tulemused

    Mind hirmutab see inimeste hulk, kes Uibu kinnitusel selliseid “õpetusi” tõena võtab ja austab; midagi peab olema ühiskonnas minu meelest väga viltu ja sassis. Mul on kurb vaadata, kuidas inimesed reaalsele elule selja pööravad ja upuvad üleni ettekujutuste fantaasiatesse. Ja ma mõtlen südamevaluga neile, kes näevad oma lähedasi, armastatud inimesi esoteeri-kamülkasse libisemas, aga on sama jõuetud, nagu tunnen ennast mina. Mõnikord võib see kõik tähendada ka valusat hoopi niigi sugugi mitte teab mis tüsedale kaukale. Aga jah: me oleme ju kõik vabad oma teed valima.

    [mrtn: lisasin tsiteeringu vormingu]

    Tarandik?

    See on paganama uhke tunne olla isikliku tarandiku omanik! Minu tarandiku koha pealt hoidku igasugused parem heaga suu kinni, muidu tinistan nad Viplala kombel ära. Vot nii …

  10. Üks uurimise-uurimise-meetod, mida võiks kaaluda, on uuringu väljatrükkimine ja värviliste pliiatsite võtmine. Äramärkimist ja kokkulugemist väärivad näiteks väited ja seisukohad tüüpi:
    (a) skeptikud on pahad
    (b) vaimsed inimesed/geomandid/skeptikute ohvrid on head
    (c) skeptikud ja vaimsed inimesed/geomandid/skeptikute ohvrid on ühtemoodi.
    Milline värv domineerib?

  11. dig ütles:

    b) vaimsed inimesed/geomandid/skeptikute ohvrid on head

    Mu arust autor tahab ka öelda (umbkaudu siis), et mõned vaimsed inimesed pole justkui õiged vaimsed inimesed vaid petised, kes siis õigustatult rooska saavad nö. Teised on aga on niivõrd vaimsed, et peaks tema meelest mittevaimsete ja ebapädevate skeptikute kritiseerimisorbiidist sootuks välja jääma.
    Aga millised need tema enda kriteeriumid on, mille järgi ta sikud lammastest eraldada tahab, jääb mu meelest veidi ähmaseks.
    Skeptikute puhul on kritiseerimist väärivate nähtuste piirjooned enamvähem põhjendatavad mõistuspäraste argumentidega. (no vaatavad näiteks järgi, mida pub.med-is kirjas on antud teemade kohta jne. Aga austatud Marko Uibu võib ju (puht teoreetiliselt muidugi) vaat et lausa kahtlastel alustel seisva inimeste stigmatiseerimissüsteemini/lahterdamiseni välja jõuda.

  12. Salvey, kas Sa panid tähele, et dig soovitas just lausete stigmatiseerimist nende värvi alusel? Kahjuks ei ole veel otsustatud, missugune värv on hea ja missugune kuri, aga lahterdamistaotus on päris ilmne.

  13. @mf:
    tõsi ta on, aga kui ma seda märkasin olin juba oma sama ambitsioonika kommentaari ära postitanud ;)
    Kuigi jah… seljuhul tubli ajakiri, peaaegu sama vana kui minagi.

  14. @salvey:

    mõned vaimsed inimesed pole justkui õiged vaimsed inimesed … Teised on aga on niivõrd vaimsed ….

    Te olete seda esoteerika umbluujama rohkem kuulanud, kas Te olete aru saanud, kes on vaimne inimene? See eriline tegija, kes seisab jumalana madala inimmassi (eriti skeptikud!) kohal. Irw, irw, irw. Ma olen suures segaduses, kuna kiriklased ja esoteerikud on kaaperdanud vaimsuse mõiste. Andres kunagi sonis siin mingist erilisest religioossest vaimsusest, aga seda ei paistnud kusagilt otsast välja.

    Alljärgneva järgi ei tohiks ei kiriklastel ega uhhuutajatel küll sellist erilist vaimsuse privileegi olla:

    Eesti keele seletav sõnaraamat http://www.eki.ee/dict/ekss/in.....e&F=M Päring vaimne: Leitud 1 artikkel
    vaimne ‹-se 2› adj.
    1.inimes(t)e sisemaailmaga, üldise vaimuga (2., 4. täh.) seotud, sellesse puutuv, vaimu . Inimese vaimne elu, maailm, pale. Vaimne töö, tegevus. Vaimsed huvid, harrastused.
    2. psüühikaga seotud, psüühiline; ant. kehaline, füüsiline. Vaimne tervis. Vaimse puudega inimesed. Tal esineb vaimseid häireid. Vaimne mahajäämus, alaareng.

  15. O cookievaba Kameelion ütles:

    Te olete seda esoteerika umbluujama rohkem kuulanud, kas Te olete aru saanud, kes on vaimne inimene?

    No ma ei tea nüüd, kui rohkesti ma teda just kuulanud olen, aga kui võtta aluseks uurimustöö, mis meil praegu käsitluse all on, siis siin tuuakse võimalike vaimse tegevuse näidetena välja a) leivaküpsetamine (olen kaks korda elus küpsetanud, ei tea kas see läheb arvesse, eriti, kui väga hästi välja ei tulnud? P.S. Täna tegin õunakooki, aga see on kindlasti mitu kraadi vähem vaimne tegevus ja läheks teise värviga märkimisele, nagu dig nähtavasti ütleks *
    b) jõe voolamise vaatamine. (olen vaadanud, aga pole veel vaenlase laipa mööda triivimas näinud :)) **
    Autor ütleb veel, et vaimsed inimesed on need, kes aina arenevad, avastavad jmt. Skeptikud siis tema meelest ilmselt püsivad nö pideva vaimse stagnatsiooni seisundis. Üpris vaieldav. (Ja ma ise leian, et olen just tänu skeptilisemaks, kriitilisemaks muutumisele vähe hoogsama vaimse arengu orientiiri kätte saanud.)

    * vaata digi eelmine kommentaar
    ** teate küll seda kuulsat hiinlaste vanasõna, ei pidanud päriselt ühtki vaenlast silmas.

  16. @salvey:

    HEAD VANA-AASTA LÕPPU KÕIGILE! See kehtib ka siia kiikavate vaenlaste kohta.

    siin tuuakse võimalike vaimse tegevuse näidetena välja a) leivaküpsetamine, b) jõe voolamise vaatamine.

    Seda on vaimsuseks ikka häbemetult vähe! Huvitav kas see tähendab, et uhuuga mitte tegelevad ei tohigi leiba küpsetada? Kas uhuu esoteerikud on mitte-uskujad näljasurmale määranud? Missugune on karistus salajase leiva küpsetamise eest?

    Jõevool pole võrreldav tormise merega, seda mere võimsust on võimalik füüsiliselt tunda. Kui midagi vaimsusele hästi mõjub, siis peaks see reaalselt tunnetatav ja samas jõuline olema. Milline maagiline mõju on vaikselt voolaval veel? See on arusaamatu. Ma ei ole ka oma elus tundnud tõmmet puid kallistada, aga tormine meri on ikka enda ligi tõmmanud. Ju ma olen siis tormi lapsukene. Hi, hi, hi.

  17. dig

    Miks religiooniantropoloogia doktorant propageerib sellist ebateaduslikku jama? Ei saa pihta.

    Õpetused põhinevad teaduslikule loogikale sarnanevale empiirilisele tõestusviisile, mis lähtub aga enda (sise)tundest ja kogemusest. See tähendab, et millegi kehtivuses tuleb otsustada ise omaenda (või kellegi teise endaga sarnase inimese) kogemuse pinnalt. Skeptikute argumentatsiooniskeem jääb esoteerikahuviliste jaoks seega nõrgaks, teaduslikke katsete tulemusi võib küll argumendina välja tuua, kuid isiklik kogemus loob vaimsete otsijate jaoks tõeväärtust palju enam.57

    Selle peale võib jääda lootma imele, et skeptikutel õnnestuks ära moosida keegi neuroloogiat tundev skeptilise mõtlemisega inimene, kes kirjutaks lahti vaimsete praktikate ajal ajus toimuvad muudatused.

    Olulise väärtusena tajutakse otsimist ja avatust uutele teadmistele-kogemustele, end sealjuures materialistliku raamistikuga mitte piirates. Esoteerilistes õpetustes kasutatav teaduslik keel sobib sellise loogikaga kokku ning toimib ühtlasi ka teaduse autoriteedi ülekandjana vaimsele õpetusele.

    On asju mida ei ole võimalik seletada teisele inimesele, kes sama ei ole tundnud,sõnad ei ole tihti piisavad. Minus tekitasid läbielamised vastupidi huvi teaduslike seletuste vastu, mida ma tänu skeptikutele ka leidnud olen.

    Lisaks: nii palju kui mina tean on maailma enam-vähem adekvaatselt tajuvaid inimesi vähe. Enamik petab ennast. Kuidas saaks enesepetja vaatlused muutuda teaduslikeks? Sellised teadlikult valed seisukohad lükkaks ümber artikkel neuroloogilistest protsessidest ajus. Pole olemas kohtumisi ei jumala, vaimude, deemonite jne, ma ei teagi kellega, mida propageeritakse.

  18. Head uut aastat, kallid skeptikud, vaimuinimesed ja armsad vaimust vaevatud! Uuel aastal kõike head ja Marko Uibu saagu doktoriks, muidugi mõista.

  19. Mulle viirastub skeptitsismi ja vaimsuse vastandamise taga umbes selline mõttekäik:
    1. Inimene on homo religiosus, religioossus ja spirituaalsus on inimeseks olemise lahutamatu osa.
    2. Praktiseerija sesukohast on kõik religioossed ja spirituaalsed praktikad võrdse väärtusega.
    3. Aga inimene, kes ei tunne üldse mingit vajadust religioosse ja spirituaalse kogemuse järele ning seab niisuguseid kogemusi järjekindlalt ja kriitiliselt kahtluse alla, on inimesena mittetäisväärtuslik, sest vt punkt 1. Või siis praktiseerib ta, vaene tobuke, ise sellest aru saamata, teaduse-usku, skeptitsismi-usku vms.

    Mul on ka kuri kahtlus, et midagi on toimunud sõnaga “spirituaalne”, milles sisalduvad nii “vaimne” kui “vaimulik”.

    Vikipeedia ütleb:
    Spirituaalsus ehk vaimsus on inimese orienteeritus väärtustele, mis on seotud vaimuga ning on kõrgemal argikogemuse ringist.
    Spirituaalsus ehk vaimulikkus on ilmalikkusele vastanduv omadus, mis seisneb kuulumises religiooni raamidesse või põhinemises religioonil.

    Minu arusaamises kuuluvad vaimsete väärtuste ja vaimsuse hulka ka teadus, kaunid kunstid, filosoofia jms, mis ei pruugi üldse olla spirituaalsed selles teises, vaimulikus tähenduses.

    Head uut vaimset aastat! ;)

  20. tavainimene ütles:

    3. Aga inimene, kes ei tunne üldse mingit vajadust religioosse ja spirituaalse kogemuse järele ning seab niisuguseid kogemusi järjekindlalt ja kriitiliselt kahtluse alla, on inimesena mittetäisväärtuslik, sest vt punkt 1.

    No ei pea sugugi tundma vajadust sääraste kogemuste järele, ma arvan. Aga mis seal salata, mul on enda omad siiski tagasihoidlikul moel olemas (võibolla/ilmselt ongi nende olemasolu ainus põhjus see, et ma olen nende järele vajadust tundnud ja minu jaoks on nad ikka väärtuslikud küll, kui nüüd järele mõelda.) Aga ega ma neid sündinud faktide pähe välja paku või kuidas seda nüüd õieti väljendada. Ei ole nad ju ei verifitseeritavad ega falsifitseeritavad ja omavad teatud väärtust vaid mu enda jaoks.

  21. @tavainimene:

    1. Inimene on homo religiosus, religioossus ja spirituaalsus on inimeseks olemise lahutamatu osa.

    Kes sellise kuldse mõttetera küll kirja pani? Algselt oli religioon rajatud seksuaalsusele, seega tõde on: Inimene on seksuaalne olevus, religioossus oli/on sellega seotud. Kristlus on esimene religioon, mis välistab inimese seksuaalsuse, seega on pandud kinni kõik arengu uksed. Kristlus on müsteeriumiusundite ülilahjendatud variant. Kõik, ka kristlased kummardasid Serapist/Osirist, tema naist Isist ja nende poega Horost.

    Hadrian to Servianus
    … The Christians among them are worshippers of Serapis, and those calling themselves bishops of Christ scruple not to act as the votaries of that God. The truth is, there is no one, whether Ruler of a synagogue, or Samaritan, or Presbyter of the Christians, or mathematician, or astrologer, or magician, that does not do homage to Serapis. The Patriarch himself, when he comes to Egypt, is by some compelled to worship Serapis, and by others Christ. … There is one God whom all worship (Serapis) both Christians, Jews and Gentiles.
    History of Letter-writing By William Roberts 1843, pages 356-357 From the Earliest Period to the Fifth Century http://www.unz.org/Pub/Roberts.....iew=ReadIt

    2. Praktiseerija sesukohast on kõik religioossed ja spirituaalsed praktikad võrdse väärtusega.

    Neuroloogia kinnitab seda väidet: ei ole vahet jumalaga kohtumisel, mediteerimisel või shamaanirännakul. Märksõnaks neuroteoloogia!

    3. Aga inimene, kes ei tunne üldse mingit vajadust religioosse ja spirituaalse kogemuse järele ning seab niisuguseid kogemusi järjekindlalt ja kriitiliselt kahtluse alla, on inimesena mittetäisväärtuslik,

    Olen uhkusega mittetäisväärtuslik, aga minu elu juhib antiikne humanism, mille nõudmised on lihtsad: Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et seda sulle tehakse. Pereraadiost on kuulda nende “jumalalaste erilisest väljavalitusest”, kuid inimestena ei järgi enamus Mäejutluses toodud käsuõpetust. Irw, irw, irw. Hale.

  22. Sellise analüüsi puhul tahaks ikkagi lugeda mõningaid arve. Nt kui paljud esitatud väited/tsitaadid on üldse olulised. Kas nad sümboliseerivad mingit üldiselt levinud Eesti skeptikute mõttelaadi ehk siis x stiilis väiteid esines analüüsitud skeptikute tekstides y arv kordi ja see kordade arv on statistiliselt oluliselt erinev mingitest muudest väidetest ja seetõttu on mõistlik neid rõhutada.
    Praeguse teksti järgi jäi mulje, et Uibu tugines üldiselt vabalt valitud allikate väidetele ja leidis vabalt valitud Eesti skeptikute seast mingisugused toetavad lausejupid. Mis loomulikult pole üllatav – kes otsib, see leiab.
    Näiteks oleks võinud Eesti Skeptiku põhikirja alusel moodustada kategooriad põhikirjas olevate eesmärkide ja nende saavutamisviiside kohta ning vaadata, kui palju eesmärke täidetakse ja saavutamisviise kasutatakse skeptikute poolt (see eeldab ka skeptiku isiku täpsemat defineerimist). Kui palju on neid tegevusi, mis ei lähe ühegi kategooria alla jms. Edasi siis lähtudes olemasolevatest teooriatest kvalitatiivselt analüüsida, miks üks või teine kategooria on sisuliselt oluline ja miks ta on nii palju/vähe esindatud.
    Ja sõnakasutuse puhul tahaks ka konkreetselt teada, kui palju on nö õigete skeptikute poolt kasutatud negatiivseid/mõnitavaid nimetus (umbluulane, posija jne) vs nö ametlikke nimetusi, mida kõnealune endale omistanud on (kosmosepsühholoog, toitumisnõustaja jne). Siinkohal niisama ütleks, et Google vms otsingumootor vist arvestab sellega, kui palju otsitavat sõna lehel kasutatud on(?) Sellisel juhul oleks kahetsusväärne, kui ainult “umbluu” sünonüümina kasutamise pärast ei jõua inimene kohe skeptikute lehele, kui ta otsib nt sõna “esoteerika” või mõne konkreetse tegelase nime ja ametit.

    Aga muidu pani artikkel mõtlema selle peale, kuivõrd on skeptikute eesmärgid toetatud teadusliku lähenemisega. Laias laastus on ju eesmärk edastada infot ja info edastamise strateegia peaks siiski mingil määral teaduslikult toetatud olema. Kui palju lähtutakse teaduslikult tunnustatud psühholoogia seisukohtadele, mis puudutavad inimeste harimist/suhtlemist/motivatsiooni? Kas kasutatakse võimaluste piires kõige efektiivsemaid meetodeid info edastamiseks? Uibu tõi välja mitmeid pigem ebaefektiivseid meetodeid (vastandumine, mõnitamine, üleolek). Kuigi Uibu artikkel pole päris teadus, siis tekkis ikkagi mure, et kui palju skeptikud üldse mõtlevad, mis on meie ühiskonnas/süsteemis teatud sihtgruppidele tõenäoliselt kõige efektiivsem viis konkreetsete vaadete/info edastamiseks.

  23. Kaja ütles:

    Siinkohal niisama ütleks, et Google vms otsingumootor vist arvestab sellega, kui palju otsitavat sõna lehel kasutatud on(?) Sellisel juhul oleks kahetsusväärne, kui ainult “umbluu” sünonüümina kasutamise pärast ei jõua inimene kohe skeptikute lehele, kui ta otsib nt sõna “esoteerika” või mõne konkreetse tegelase nime ja ametit.

    Vaatame numbreid.
    Google: umbluu, skeptik.ee on teisel kohal. Esimesel kohal on Aino Perviku raamat.
    Google: esoteerika, skeptik.ee ei figureeri esimesel lehel.
    Google: vandenõu, skeptik.ee on neljandal kohal.
    Google: pendel, skeptik.ee’d küll ei kohta, aga Viltuse Pendli pildid on lehe alumises pooles näha.
    Google: alternatiivmeditsiin, skeptik.ee on aukartlikul teisel kohal.
    Google: pH ime, skeptik.ee on esikohal.
    Google: Tuhala, skeptik.ee’d pole näha.

    Kuidas on konkreetsete tegelaste nimede ja ametitega?
    Google: Viljo Viljasoo, skeptik.ee on esimesel kohal.
    Google: Luule Viilma, skeptik.ee esilehel ei figureeri.
    Google: Veeliks Jalakas, skeptik.ee on kuuendal ja seitsmendal kohal.
    Google: Ülle Adoberg-Mikk, skeptik.ee on esikohal.
    Google: Hannes Vanaküla, skeptik.ee esilehel ei figureeri. (Aga see-eest tuleb välja Postimehe artikkel Maag Hannes Vanaküla: aastal 2012 hävib elu meie planeedil.)
    Google: Andres Klemet, skeptik.ee on teisel kohal.
    Google: kosmosepsühholoog, skeptik.ee on kuuendal kohal.
    Google: Spinglo, skeptik.ee on kolmandal kohal.
    Google: astroloogia, skeptik.ee’d ei paista.
    Google: Martin Vällik, skeptik.ee on kolmandal kohal.

    (Diskleimer ütleks muidugi, et need on isiklikud numbrid ja ei pruugi digi tööandja numbritega kokku langeda, aga skeptikud suhtuksid sellisesse diskleimerisse selles kontekstis vististi natuke küüniliselt. C’est la vie.)

  24. Kaja ütles:

    Uibu tõi välja mitmeid pigem ebaefektiivseid meetodeid (vastandumine, mõnitamine, üleolek).

    Minu häbematu hinnang ütleb, et kahe esimese osas näeb Uibu seda, mis tema narratiivile meelepärane on, mitte seda, mis reaalsuses toimub. Kolmanda osas ei ole Uibu päriselt eksinud, kuivõrd ühe mehe enesekindlus ongi teise üleolek.

    Praktikas on mulle veel silma torganud, et umbluu edendamise vastu huvi tundvate inimeste seas on märtrikompleks ja madal enesehinnang natuke sagedasemad kui rahva seas üldiselt. See võib tõsta tõenäosust, et umbluu-usklikud tunnevad end vastandatuna või mõnitatuna isegi siis, kui mõistlik inimene mingisugust vastandamist või mõnitamist ei näeks. Juhtum, kus kuri skeptik mõnitab vaest väetikest ropus ladina keeles, oleks muidugi keerulisem.

  25. Liiga innukasesoteerikahuvili on üsna sageli ka vaimselt häiritud inimese üks tunnus, julgen oma kogemuste põhjal arvata. Niipalju kui on tulnud kokku puutuda psüühilise terroriga või mõne eriliselt nartsissistliku isiksusega, on peaaegu eranditult need olnud suured esoteerikahuvilised või ka selgunud, et lausa koolitajad.
    Rumalaga saab veel dialoogi pidada aga hulluga vist mitte. Samas ei tohiks ka vist naerda nende üle.

  26. Kaja ütles:

    Ja sõnakasutuse puhul tahaks ka konkreetselt teada, kui palju on nö õigete skeptikute poolt kasutatud negatiivseid/mõnitavaid nimetus (umbluulane, posija jne) vs nö ametlikke nimetusi, mida kõnealune endale omistanud on (kosmosepsühholoog, toitumisnõustaja jne). Siinkohal niisama ütleks, et Google vms otsingumootor vist arvestab sellega, kui palju otsitavat sõna lehel kasutatud on(?)

    Guugeldasin huvi pärast (oma suva järgi) sõnu posija ja sensitiiv

    skeptik.ee » Gunnar Aarma — Eesti posijate pealik

    st skeptikute lehe esmane mainimine sõna posija kasutuse puhul ilmus väja 9. mulle väljapakutud lehel

    sõna sensitiiv ilmus välja 20. välja pakutud lehel ja viitas skeptik.ee- ringiga

    sensitiivid ärgake
    naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?79,11637169
    14 juuni 2012 – Veebileht Skeptik.ee maksab imetegijale, kes oma imetegu teaduslikult pädeval moel tõestab, 8000 eurot! Suure auhinnaraha saamiseks …

  27. salvey ütles:

    Uuel aastal kõike head ja Marko Uibu saagu doktoriks

    Ma ei ole veel kogu tööd läbi lugenud, saati siis seedinud, aga praegu jääb mulle küll mulje, et need soovid vastastikku teineteist välistavad.

  28. Mart K. ütles:

    Ma ei ole veel kogu tööd läbi lugenud, saati siis seedinud, aga praegu jääb mulle küll mulje, et need soovid vastastikku teineteist välistavad.

    ee…vaevalt Sinu või minu või kelle tahes isiklik hea uus aasta siiski kuigivõrd Marko Uibu doktoritööst sõltub, peale tema enda oma muidugi.

  29. @dig:

    Aga dig muidu on võtnud vaevaks endale veidi selgeks teha, et mida ja kuidas antropoloogia kui teadus uurib? Ning mida teoloogia? Ning miks arvab dig, et just tema märkimisväärne isiksus antropoloogia uurimisobjektide hulgast välja peaks jääma?

  30. Siit jälle õhkub mingi kummaline eeldus nagu kasutaksid teaduselembesed/usuleiged oma ajupotentsiaali paremini või isegi arvaksid endal seda rohkem olevat. Gunnar Aarma nimetamine posijaks…. järgmiseks ehk ka Uku Masing ja Evald Saag?

    Uibu kirjutises on ju selgelt kirjas, et religioossust käsitlevad sotsiaalhumanitaarsed teadusharud väldivad uurimisobjekti suhtes hinnangulisust ja seda mitte pelgast viisakusest, vaid küllaldane distsiplinaarne pagas õpetab oma teadmiste ja metodoloogia piire tajuma.
    Skeptikud – kui siis pannagi neid ühte paati (ja see kogukond pole siin nii suur et kvalitatiivselt ei saaks üldpilti näha), – tahavad suu täis võtta asjadest, milledest on vaid pinnavirvendust tajunud. Aga ometi on igale poole toppida oma positivistlikku optimismi asjade äraseletamisest…

    Õnneks vaatavad teadlased, nagu olen Tartu rindelt uudiseid kuulnud, skeptik.ee kampa heatahtliku muigega. Heatahtliku, sest pahatahtlikkuseks pole ka põhjust.

  31. @mig:
    Dig pole teadupärast mitte lihtsalt dig ja vaid ka väikest viisi suur koiott ja jumaluste uurimisega sobib teoloogial tegeleda küll. No see on üks võimalik selgitus ;)

  32. snape ütles:

    Uibu kirjutises on ju selgelt kirjas, et religioossust käsitlevad sotsiaalhumanitaarsed teadusharud väldivad uurimisobjekti suhtes hinnangulisust ja seda mitte pelgast viisakusest, vaid küllaldane distsiplinaarne pagas õpetab oma teadmiste ja metodoloogia piire tajuma.

    küllap sel juhul Marku Uibu ka skeptikute uurimisel liigset hinnangulisust väldib.

  33. @snape:

    Uibu kirjutises on ju selgelt kirjas, et religioossust käsitlevad sotsiaalhumanitaarsed teadusharud väldivad uurimisobjekti suhtes hinnangulisust

    Religioossus???? Mis loom see on? Alltoodu alusel on inimene ikka seksuaalne olend, selle fakti teoloogidele meeldimine või mitte meeldimine on nende probleem.

    Võiks olla kursis ka teoloogide teadustöödega, teoloogia doktor alates 2009, Roland Karo: inglise keeles: Eros & mysticism. Nautige!
    https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/11012/karo_roland.pdf;jsessionid=6307A2F4BBE4B067307162714CAFE9A3?sequence=1

    Postimehes on tutvustus: http://www.postimees.ee/186502.....-allikast/

    Inimlik võime kogeda müstilis-religioosseid elamusi võrsub samast neuroloogilisest allikast, kus tekivad ka seksuaalsed orgasmid, tõestati sel nädalal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös.
    ………………….
    Karo dissertatsiooni pealkirjas küsimärgi alla seatud väite esitasid 2002. aastal USA psühhiaater Eugene G. d’Aquili ja radioloog Andrew B. Newberg. Nad oletasid, et võime kogeda müstilisi elamusi on kõrvalprodukt, mis tekib närvitalituse tasandil seksuaalse orgasmi kogemise võime kaasnähtusena.

    Religioosse kogemuse neurobioloogia ja neuroteoloogia http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=205

    On tähelepanuväärne, et sama piirkond vastutab ka seksuaalsete ja õõvastavate mälestuste, dissotsiatiivsete ja depersonalisatsiooni-seisundite, [9] déjà vu-tunde, pettekujutluste [10] ja hirmu, õuduse ning viha genereerimise eest. Seejuures on viha tuntuim amügdaloidkeha aktiveerumisele viitav reaktsioon. [11] Nähtavasti on homo sapiens’i dispositsioonil MK-ks sügavalt bioloogilised juured. Religioon ei ole oopium rahvale, väljamõeldis ega leiutis, vaid aju bioloogilise ehituse ja “elektriskeemi” integraalne osa. [12]
    …………………..
    Õnneks vaatavad teadlased, nagu olen Tartu rindelt uudiseid kuulnud, skeptik.ee kampa heatahtliku muigega. Heatahtliku, sest pahatahtlikkuseks pole ka põhjust.

    Tegelikult on kahju, et jumalat olemas ei ole, hea meelega naudiks viimasel kohtupäeval vaatepilti teoloogide nägudest, kui jumal küsiks nende käest: miks nad valet õpetasid? Kuhu kadus UT enne II MS seal olnud käsuõpetuse kehtimise nõue? Jeesus Mäejutluses hoiatas, et keegi ei tohi käsuõpetusest ära võtta isegi mitte ühte tähte, nüüd on käsuõpetus hoopis kadunud. Miks kehtib luterluses katoliiklik piibel? Meie esivanemate tarkusetera ütleb: kes viimasena naerab, naerab paremini! Kohtumõistja Yahweh sarnaneb VT kirjade järgi ehtsa maniakiga mäe otsas. Ma ei tahaks teoloogide nahas küll olla.

  34. salvey ütles:

    vaevalt Sinu või minu või kelle tahes isiklik hea uus aasta siiski kuigivõrd Marko Uibu doktoritööst sõltub

    Noh, mu isiklik heaolu ei pruugi otseselt sõltuda ka olukorrast Lähis-Idas, aga see ei tähenda, et ma sealset konflikti heaks kiidaksin ja sellele pikka jätku sooviksin.

  35. @Mart K.:
    pean tunnistama oma saamatust kõikvõimalike andmete ja andmebaaside leidmisel, aga ma mõtlen, et kui Marku Uibu on praegu doktorant, siis järelikult peaks kusagil olema ka tema magistritöö, proovisin otsida ja leidsin sellise, nii et äkki see sama siis ongi?
    Lapsed ja pered tarbimisühiskonnas: Eesti emade käsitlused
    Magistritöö

    Marko Uibu Juhendaja: Margit Keller, PhD

    Peab tunnistama, et läbi ma seda küll veel ei lugenud, aga mu arust ei tohiks säärane magistritöö teema ise juba erilist põhjust arvamiseks anda, et autor oma doktoritöö kulutab (põhiliselt) skeptilise liikumise (võimalikule) eba-adekvaatsele/ebaõiglasele sarjamisele vmt?… Mingeid parandusi, täpsustusi, muid/teadlikumaid/adekvaatsemaid arvamusi?

  36. Pisikese uurimise järel ilmnes ka salapärase “religioossuse” mõiste sisu http://foorum.usk.ee/index.php?topic=2038.0 (4 postitus)

    Mida tähendab olla religioosne/ religioosuse 10 käsku

    Vaene olematu Jeesus! Kui ta vaid teaks milline variserlik inimmass peab ennast “jumala lasteks”. Piibel iseloomustab selliseid: Matteuse 23:27-28 http://www.piibel.net/sisukord.html#q=Mt%2023

    27 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, sest te sarnanete lubjatud haudadega, mis väljastpoolt paistavad küll nägusad, aga seestpoolt on täis surnuluid ja kõiksugust roisku!
    28 Nõnda paistate ka teie inimestele õigetena, aga seestpoolt olete täis silmakirjatsemist ja ülekohut.

  37. @Mart K.:
    P.S. No tahtsin lihtsalt head uut aastat soovida. Ja Just too teema oli momendil kõige elavama mõttevahetuse koht (st, ma ise ja O cookie vaba lobisesime seal ning dig ütles ka vahepeal sõna sekka. No ja see Marku Uibu doktoriks kõlas nii hästi, tundus parasjagu mulle, et ma lihtsalt ei suutnud seda ütlemata jätta)
    Ja mõnevõrra on see ka vabandatav sellega, et olen siia teemasse tema uurimustöö kohta üldse vististi kõige rohkem kommentaare kirjutanud ja kuna need on päris kriitilised olnud, siis soovisin talle igaks juhuks head doktoriks saamist ka (lootuses, et ta sel juhul vähemalt mul endal – ja teistel, must õigematel skeptikutel muidugi ka – oma tulevases teadustöös liiga halvas valguses ka paista ei laseks. No ühesõnaga, selline väga algeline diplomaatia ;)

  38. Peale selle, mis Dig juba ütles ja jättes kõrvale küsimuse, kuidas too artikkel ikkagi ajaloo-uurimisse kuulub…

    Minu arvates hr. Uibu esindab postmodernistlikku traditsiooni tema tugevas versioonis (postmodernism on teadusliku/ühiskondliku mõtte tippsaavutus ja kõik peaksid lähtuma just sellest / püüdlema selle poole). Seega tema peamine etteheide skeptikutele on asjaolu, et need ei ole postmodernistid. Just etteheide, mitte fakti konstanteerimine, sest artikkel kasutab halvustavat tooni/sõnakasutust. Kuid samas on artiklis siiski veel huvitavaid aspekte, ka neid, mis eeldustest (1) postmodernistid on head ja (2) mitte-postmodernistid on pahad liiga ei sõltu.

    Artikli suurem probleem on aga see, et seal ei tehta vahet (a) skeptikutel kui poliitilisel liikumisel, (b) skeptikutel kui (ajakirjanduslikel) uurijatel, (c) skeptikutel kui teaduse populariseerijatel. (c) ja (a) on seotud, aga mitte üks-üheselt kattuvad. See vahetegemine on oluline just argumentatsiooniviiside uurimisel, retoorilised veenmisvõtted on (a) puhul täiesti mõistlikud ja ma arvan, et ka ausa mängu põhimõtetele vastavad, (b) osas peaks neid vältima. Tegelikult oleks huvitav teada, kuidas argumentatsiooniviisid nendes kolmes kategoorias skeptikute tegevuses eristuvad (ja kas), ma arvan, et sellest saaks palju huvitavaid tulemeid. Veel oleks huvitav näha, milline kategooria on Skeptik.ee lehe ümber koondujate tegevuses peamine, see annaks olulist teadmist “skeptikud kui aktivistid” nähtuse kohta.

    Artikli lõpus küll vihjatakse, et Eesti skeptikud on peamiselt (a), oma poliitilist eesmärki taotlev liikumine, aga selle väite toetuseks ei esitata kahjuks selget argumentatsiooni (vaid mingi hulk teoreetilisi autoreid, valiku representatiivsus on segastel alustel) ja “kõhutunne” Skeptikute veebilehe lugemisel (meetod, mille alusel artiklis sisalduvad väited skeptikute kohta saadi on ka ebaselge).

    Teine suur probleem on teadmise ja tõe eristamatuse küsimus. Artiklis oleks kindlasti pidanud mainitama, kas hr Uibu näeb oma analüüsi tulemusena, et skeptikud pole piisavalt sellele vahele tähelepanu pööranud (või ei tee vahet) või siis, ta ei ole ka ise sellele mõelnud.

    Seega – minu arvates ei anna see artikkel uut teadmist skeptikute kui liikumise kohta. Tore, et keegi on üritanud, loodan, et järgmine üritus saab olema sisukam. Teiseks, muidugi, võib-olla peaksime siin skeptikute lehel natukene ka rohkem teadusfilosoofia üle arutama (“mida saab nimetada teaduseks”, “mis on teadmine” jne).

  39. Artikli seisukoht paljastub lk 346, kus – üldse mitte tsitaadis – seisab sõna „teadususk”:

    Eesti skeptikud on maailma mastaabis suhteliselt mugavas positsioonis, sest teadususku Euroopas on just eestlased omakorda teaduse suhtes kõige optimistlikumad.

  40. Oudekki ütles:

    Artikli lõpus küll vihjatakse, et Eesti skeptikud on peamiselt (a), oma poliitilist eesmärki taotlev liikumine

    No ma ei tea. Võin ausalt öelda, et ise olen aastaid sotsiaaldemokraatide poolt hääletanud (kui kedagi huvitab); aga ma ei usu, et ükski neist päris skeptikuist (st need, kelle nimed ülal kirjas on) seda sama oleks teinud. (Miks ma nii arvan – no ka “ebamäärane kõhutunne” ütleb. Dig võib küll siinkohal erand olla) Aga teadupärast need skeptikute MTÜ-sse kuulujad siin ju lobisemas ei käi ka. Isegi MV on viimasel ajal aru saanud, et aega võib targemaltki kulutada. MartK on teadupärast libertaan, aga ega ma päris täpselt pole aru saanud, mida see tähendab.

  41. Üks näide Uibu artikli kallutatuse või lihtsalt kahtlaste tõlgenduste kohta:

    Näiteks leiab skeptikute veebilehelt põhjaliku ülevaateartikli, milles rõhutatakse, et alternatiivsete ravimeetodite eelistamise põhjus on kognitiivse andmetöötluse viga. Ülevaate autor Sven Toom väidab, et peamine põhjus, “miks inimesed otsustavad kasutada alternatiivmeditsiini “teenuseid”[…] on inimeste mõtlemisvead (kognitiivne defitsiit)”. Selline käsitlus on huvitav mitmest aspektist. Psühhopatoloogiliste terminite sedavõrd vaba kasutamine näitab suhtumise tugevust: on kõnekas, kui alternatiivmeditsiini poole pöördumine võrdsustakse kognitiivse defitsiidiga ehk vaimse alaarengu või tõsiste kognitiivsete puudujääkidega mingis kitsamas valdkonnas nagu näiteks düsleksia lugemisel või düsgraafia kirjutamisel. Selgitus illustreerib ka laiemat tendentsi seostada kognitiivse infotöötluse loomulikke vigu vaid alternatiivsete-pseudoteaduslike praktikate järgijatega, ehkki psühholoogide poolt kirjeldatavad tajumehhanismid rakenduvad inimestele üldiselt (sh ka skeptikutele).

    Toom ise viitab artikli lõpus sellele, et tegu pole põhjaliku ülevaatega.
    Kognitiivne defitsiit ei ole vaimne alaareng ja Toom vaimset alaarengut ei käsitlenud ka. Toome artikli puhul võiks tõesti siin-seal tähti närida, et ta ju ütleb “kognitiivsed võimed” (pealkirjas ja üks kord tekstis), mis justkui peaks viitama sellele, et alternatiivmeditsiini vms pooldajate üldised kognitiivsed võimed on madalamad kui nt skeptikutel. Aga võimetega on see lugu, et osad inimesed kasutavad oma võimeid võimalikult palju ja teised teatud põhjustel natuke vähem. Mõned inimesed lihtsalt pole sattunud keskkonda, mis neid mingil viisil mõtlema ergutaks ja nende võimed jäävad kohati kasutamata. Nad on võimelised märkama oma mõttevigu, kui keegi vigadele selgelt arusaadavalt osutaks ja asjad lahti räägiks.

    Siiski üldjoontes on Toome jutt selle suunaga, et inimesed teevad mõtlemisvigu, kuna meil on selleks eelsoodumus (nt enesealalhoiuinstink) ja seetõttu tuleks tõsta inimeste teadlikkust ehk siis rääkida, millistes situatsioonides, millised vead juhtuda võivad. Eimingit juttu sellest, et keegid on alaarenenud ja siin ei saa enam midagi ära teha.

    Ma ei leidnud “laiemat tendentsi seostada kognitiivse infotöötluse loomulikke vigu vaid alternatiivsete-pseudoteaduslike praktikate järgijatega
    Juttu oli lihtsalt-ainult inimestest ja teatud situatsioonidest

  42. salvey ütles:

    No ma ei tea. Võin ausalt öelda, et ise olen aastaid sotsiaaldemokraatide poolt hääletanud (kui kedagi huvitab); aga ma ei usu, et ükski neist päris skeptikuist (st need, kelle nimed ülal kirjas on) seda sama oleks teinud.

    Sõnakasutuse ebaselgus. Ma ei pidanud silmas mitte poliitikat kitsas mõttes (parteipoliitika, riigivalitsemine parlamendi kaudu) vaid kodanikuaktiivsuse poliitikat (ühiskondliku elu kujundamine, võimupositsiooni kehtestamine mingis valdkonnas). Poliitilise grupina saab skeptikuid uurida selles mõttes, et püütakse kaitsta normi “riigi ja kiriku lahutatus” või “avalikus ruumis / avalikust rahast ainult teaduspõhised tulemid”. Teisest küljest (seostub (c)-ga) võib vaadelda kui “teaduslikkuse lobby-gruppi”, mis mõjutaks võimulolijaid.

  43. salvey ütles:

    Võin ausalt öelda, et ise olen aastaid sotsiaaldemokraatide poolt hääletanud (kui kedagi huvitab); aga ma ei usu, et ükski neist päris skeptikuist (st need, kelle nimed ülal kirjas on) seda sama oleks teinud. (Miks ma nii arvan – no ka “ebamäärane kõhutunne” ütleb. Dig võib küll siinkohal erand olla) …

    Natuke ja natuke mitte. dig on SDE kandidaadi poolt hääletanud ühel korral. Kandidaat oli Ilves ja tegemist oli Europarlamendi valimistega. Üheks ootamatult tugevaks faktoriks osutus Ilvese seisukoht tarkvarapatentide küsimuses.

    Mis tulevikus juhtub, eks seda näe tulevikus. Samas, skeptilised riistad pihku võtta ja uurida, kas populaarne poliitiline idee X võiks jamale üles ehitatud olla, on üks asi, aga poliitiliste olemite eelistamine sõltubki paljudest dimensioonidest, natukestest väärtushinnangutest ja päris hulgast intuitsioonist, nii et minu poliitiline seisukoht ütleb, et ükski olem ei ole olemuslikult skeptitsismi mõttes huvitav.

  44. Oudekki ütles:

    Poliitilise grupina saab skeptikuid uurida selles mõttes, et püütakse kaitsta normi “riigi ja kiriku lahutatus” või “avalikus ruumis / avalikust rahast ainult teaduspõhised tulemid”.

    Aga miks pidada neid normideks poliitika mõttes enam kui näiteks printsiipideks filosoofia mõttes?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga