Uus aasta algas jaanuaris, kokkuvõte ja lugusid

2012. aasta sai läbi ja allpool lühike kokkuvõte skeptik.ee aastast.

Külastuste tipppäevad olid 5. juuni (Veenuse üleminek), 1. oktoober (miljon eurot) ja 19. november (planeetide seis).

Loetuimad lood 2012. aastal:

Valik populaarseid otsisõnasid: skeptik.ee, viljo viljasoo, aigar säde, elery tammemägi, maailmalõpp, clovis clotilde eesti päritolu, soolalamp, elver loho, jure biechonski, ruubiku kuubiku õpetus, 21.12.12, käejooned, gunnar aarma, saientoloogia, viigi viil, “petri krohn” site:ee, amway site:ee, lille lindmäe, maailma lõpp, revolutsioon majandusteaduses, pesupall, martin vällik, skeptik.ee poliitiliselt korrektne pseudo, neurolingvistiline programmeerimine, maailmalõpp 2012, adik levin, peeter liiv, aspartaam, kirna mõis, kalju paldis, toidutalumatuse test, homoöpaatia…

Visiite kokku 147 098 (u 400 päevas), lehevaatusi 286 846 (780 päevas), unikaalseid külastajaid 88 658 (päevas 240), need numbrid on võrreldes eelmise aastaga languses. Keskmiselt ollakse lehel 4 minutit.
Eelmine kokkuvõte on leida siit.

Kuivõrd oluliseks suhtluskanaliks on skeptik.ee puhul saanud ka Facebook, siis annan teada, et 6. jaanuari seisuga on 2150 inimest ‘Meeldib’ või ‘Like’ nuppu vajutanud. Kui palju seal sissekandeid ja kommentaare on, ei oska välja võtta, aga kohati on tegevus Facebookis aktiivsem ja ägedam kui siin koduküljel.

Sügisel toimus Tallinnas kolm reaalset kohtumist ja püüame sellesuunalist tegevust edasi ajada.

Vahepeal toimus MTÜ Eesti Skeptik üldkoosolek, kus otsustati, et juhatus on üheliikmeline ja juhatuse liikmeks on Martin Vällik. Elver soovis seoses muude tegevustega juhatusest kõrvale jääda.

Tõstan siia loo alla detsembri loo all olevad leiud jaanuari ajakirjandusest.

Jaga rõõmu või murega!

316 Replies to “Uus aasta algas jaanuaris, kokkuvõte ja lugusid”

  1. eilne Postimees vahendab Kas teadlased lahendasid sügelemise saladused?

    John Hopkinsi ülikooli uurimistiim selgitas, et sügelust tuvastavad närvirakud nimega dMrgprA3+, mis ei suuda tuvastada valulikku aistingut. Need närvirakud paiknevad selgroos seljakeeliku lähedal. See selgitab ka inimeste vajadust hakata sügeledes kratsima oma nahka. Mitte iialgi ei sügele meil näiteks pankreas.

    Varasemalt arvati, et valu ja sügelusega tegelevad ühed ja samad seotud retseptorid. Teadusavastus võib osutuda suureks läbimurdeks sügelemisvastase ravi väljatöötamisel, kuna ravimisel saab keskenduda kindlate rakkude vaigistamisele.

    «Meie uuring rajas tee sügelemise edasiseks uurimiseks ja ka sügelemisvastaste teraapiate loomiseks,» lisasid teadlased.

  2. Postimees:

    Algavad poliitikute kohtuprotsessid ajalehtede vastu
    Jaanuaris algab Harju maakohtus kaks kohtuprotsessi, mille käigus arutatakse poliitikute kaebusi ajalehtedes ebaõige info avaldamise kohta.

    9. jaanuaril algab Harju maakohtus Reformierakonna esimehe, peaminister Andrus Ansipi hagiavalduse arutamine, milles ta nõuab Õhtulehelt mai lõpus avaldatud valeväite ümberlükkamist ja paranduse avaldamist.

    Õhtulehes ilmus 29. mail artikkel «Peaminister: poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt», milles kirjutati, et Ansipi sõnul kuulatakse poliitikute ja ärimeeste kõnesid pealt. Enne kohtusse pöördumist nõudis Ansip valeväite ümberlükkamist ka Õhtulehelt, kuid leht keeldus seda tegemast.

    «Võib ju taluda igasuguseid kontekstist väljarebitud tsitaatide kasutamisi ja kõike muud taolist, aga kui otse omistatakse isikule mingeid väiteid, mida isik väitnud ei ole, ja seda ei võeta ka omaks, siis tuleb pöörduda kuhugi mujale õiguse saamiseks,» on Ansip varem valitsuse pressikonverentsil öelnud.

  3. Postimehes: Looduskatastroofid kasvatavad religioossust

    Sotsiaalteadlaste Chris Sibley ja Joseph Bulbuli tehtud uuring näitas, et pärast looduskatastroofe otsitakse lohtust ja vastuseid religioonist, edastab Helsingin Sanomat.

    Asjatundjad on juba pikka aega murdnud pead, miks pärast looduskatastroofe aine enam inimesi jumala poole pöördub kui kõikvõimas ja armastav jumal laseb katastroofides süütutel hukkuda.

    Samas aga ollakse veendunud, et looduskatastroofid ja nende tekitatav kahju on kindel märk jumala mitte eksisteerimise kohta.

    Sibley ja Bulbul tegid oma uuringu pärast 2011. aastal Uus-Meremaal Christchurchis aset leidnud maavärinat. Selles maavärinas hukkus 185 inimest ning suur osa linna ehitistest sai kannatada.

    Teadlased olid rahvastiku tervise ja väärtushinnangute uuringut alustanud juba enne maavärinat. Sellele lisati küsitlus, mis tehti pärast maavärinat.

    Uusmeremaalaste religioossuse võrdlus enne ja pärast maavärinat näitas, et looduskatastroofi kogenutel usk jumalasse ei kahanenud.

    Kui mujal Uus-Meremaal inimeste religioossus aastatel 2009 – 2011 langes, siis 2011. aasta maavärina piirkonnas Canterburys kasvas religioossus 8,6 protsendi võrra. Selle suhtes eristus nimetatud piirkond Uus-Meremaa teistest osadest.

    Uuring ei näidanud samas, et religioon on kõikvõimas lohutaja.

    Teisalt aga oli usklikke vähe nende seas, kes kaotasid maavärinas mõne lähedase ning koos sellega ka oma religioossed vaated.

  4. salvey ütles:

    Postimehes: Looduskatastroofid kasvatavad religioossust

    Tundub loogiline. Äge stress pärsib kriitikameelt ja mitmed organiseeritud religioonid on üles ehitatud just ägedas stressis inimeste hõlmamisele. Nii palju kui mina isiklikult tunnen endiseid mitteusklikke, on kõik kirikute rüppe sattunud vahetult pärast suuremat isiklikku üleelamist. Mis on ühest küljest tülgastav, teisalt täiesti mõistetav. Mida on skeptikul pakkuda katastroofis pere kaotanud inimesele võrreldes igavese hauataguse elu lubadusega, millega liputavad sektid?

  5. Postimees tutvustab nähtamatut tapjat — deemonit, kelle sir Isaac maailma kutsus.

    Täna hommikul leiti Saaremaal Kaarma vallas surnuna 77-aastane valvurina töötanud mees.

    «Ilmselt oli valvur kukkunud 2, 5 m kõrgusel oleva soojaku trepilt peaga vastu trepi ees olnud kiviplaati,» ütles juhtumit uuriv tööinspektor Rein Nelis.

  6. Mother Jones tutvustab substantsi, mis alandab paljude ameeriklaste IQ’d ja tõstab kuritegelikkust: tetraetüülpliid.

    That tip took Nevin in a different direction. The biggest source of lead in the postwar era, it turns out, wasn’t paint. It was leaded gasoline. And if you chart the rise and fall of atmospheric lead caused by the rise and fall of leaded gasoline consumption, you get a pretty simple upside-down U: Lead emissions from tailpipes rose steadily from the early ’40s through the early ’70s, nearly quadrupling over that period. Then, as unleaded gasoline began to replace leaded gasoline, emissions plummeted.

    Gasoline lead may explain as much as 90 percent of the rise and fall of violent crime over the past half century.
    Intriguingly, violent crime rates followed the same upside-down U pattern. The only thing different was the time period: Crime rates rose dramatically in the ’60s through the ’80s, and then began dropping steadily starting in the early ’90s. The two curves looked eerily identical, but were offset by about 20 years.

    So Nevin dove in further, digging up detailed data on lead emissions and crime rates to see if the similarity of the curves was as good as it seemed. It turned out to be even better: In a 2000 paper (PDF) he concluded that if you add a lag time of 23 years, lead emissions from automobiles explain 90 percent of the variation in violent crime in America. Toddlers who ingested high levels of lead in the ’40s and ’50s really were more likely to become violent criminals in the ’60s, ’70s, and ’80s.

  7. Postimees: Igor Mangi rabav paljastus: maailmalõpp siiski toimus

    «Mõnes mõttes maailmalõpp ka toimus – lõppes see, millel pole seost taeva ja vaimuga. Inimese hing vajab rõõmuks ilu ja seda on looduses,» selgitab mees ajakirjale Naised.

    Ta ütleb, et on kummaline, et mõned inimesed ootasid maailmalõppu füüsilisel kujul ja üks mees isegi pahandas temaga, et lõppu ei tulnud. «Nagu see oleks minu süü, et ta nähtamatut ei näe.»

    dig soovib isand Mangile uueks aastaks tuhandet imeilusat maailmalõppu, mida keegi teine ei näe. See teeb ühe maailmalõpu keskeltläbi iga kaheksa tunni ja 46 minuti tagant.

  8. Postimees ajab jälle lolli juttu toksilistest substantsidest.

    Esialgu ehk ohutuna tunduv vahukommide väljakutse, kus püütakse suhu mahutada võimalikult palju vahukomme, on lõppenud aga juba mitme inimese surnuks lämbumisega.

    Toksikoloog Christina Hantsch paneb lapsevanematele südamele, et oma teismelistel tuleb ka kodus silma peal hoida.

  9. Postimees kirjutab Schrödingeri omnibussist.

    Kohtla-Järvel registreeritud bussifirma OÜ Ekspress Auto L Narvast väljuv buss sõidab paberite järgi korraga nii Tartusse kui Tallinna. Tegelikult eksib firma mitme seaduse vastu.

  10. Tallinna Postimees räägib, kuidas surm võib läbi imelike njutooniliste jõudude ühe inimese küljest teisele nakata.

    Täna õhtupoolikul juhtus Tallinnas nelja autoga ahelavarii, mille põhjustas viimases autos surnud meesterahvas.

    Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sang ütlesPostimehele, et teate Sossimäel toimunud õnnetusest sai politsei kell 17.15 ning õnnetuse ja hukkunu surma põhjustas tõenäoliselt terviserike.

    Missuguste jõududega vana alkeemik küll mänginud on!

  11. dig viitas P-mehele:

    Spirituaalsetel inimestel on suurem risk vaimsete probleemide kogemiseks

    Ma küll ladvast laksin, kuna pole uurimuse metoodikaga tutvunud (ega vast pädev seda hindamagi), aga äkki töötab korrelatsioon ka teistpidi — inimestel, kellel on suurem tõenäosus kunagi vaimsete probleemidega kimpu jääda, on ka suurem kalduvus “spirituaalsusele”?

    Ehh, selle “spirituaalsuse” jaoks peaks tegelikult olema eraldi omatüveline sõna, mis kellelegi liiga ei tee.

  12. @dig:

    Teema täienduseks – Apppiiiii! Järjekordne Meroving ilmus välja. Ma enam ei suuda … Kõrvad lonti ja vasakule ära …

    Astroloog Igor Mang peab end Kristuse vereliini pärijaks, ajakiri Naised 03.01.2013 http://naistemaailm.ee/inimese.....3%A4rijaks

    “Ma olen pärit keskaegsest Merovingide dünastiast. Olin seal üks preester. Olen läinud meditatsiooniga tagasi oma eelmisse ellu ja tean üht-teist, mis seal toimus,” kõneleb Mang.
    ……….
    “Oh, kuidas ma igatsen tagasi keskaega. Miks kõik vaimsed inimesed nostalgitsevad keskaja ja muinasaja järele? Meil on igatsus selle puhtuse järele, aja järele, mil õhk oli nii puhas, metsad nii rohelised, järved nii sinised ja sa võisid õhku lausa hammustada. Sa võisid elada siis õhust ja armastusest.”

  13. Mart K. ütles:

    aga äkki töötab korrelatsioon ka teistpidi — inimestel, kellel on suurem tõenäosus kunagi vaimsete probleemidega kimpu jääda, on ka suurem kalduvus “spirituaalsusele”?

    Üsnagi tõenäoline

    Ehh, selle “spirituaalsuse” jaoks peaks tegelikult olema eraldi omatüveline sõna, mis kellelegi liiga ei tee.

    Postimehe nupuke ütleb täpsemalt

    19 protsenti ütlesid, et neil on spirituaalseid uskumusi, kuid ei seo ennast ühegi konkreetse religiooniga.

    Selle viimase grupi liikmed tarvitasid 77 protsenti tõenäolisemalt narkootilisi aineid või ravimeid, 72 protsenti tõenäolisemalt kannatasid foobia käes ning 50 protsenti tõenäolisemalt oli neil ärevushäire.

    nii huvi pärast küsin, kas näiteks kanepi tarvitajad (kellel eeldatavasti on ka “spirituaalseid kogemusi”võiks Sinu meelest teiste vaimsete probleemide all kannatajetega ühte punti jääda ja nende kohta peaks ka ” olema eraldi omatüveline sõna, mis kellelegi liiga ei tee”? Või võiks nende kohta sõna spirituaalne rahus edasi tarvitada? Või peaks mingi kolmanda sõna välja mõtlema?
    P.S. Mõtlesin veidi, kuidas ma ennast määratleksin (olen pika elu jooksul (põhiliselt) hea portsu AD-sid ära söönud küll, ei hakka salgamagi) Kuna lihtsalt ei/ja vastamine tundub ülejõu käiv, siis pakun endale väikese skaala 0 – 10 välja (olgu siis hetke seisuga, sest elu jooksul võib ka väikesi kõikumisi siia lisanduda ju)

    spirituaalsus: ee… 2/10 meibii
    usklikkus: hmm… kas see tähendab mingit kindlat religiooni? mulle kõige lähemal oleks vast panteism, nii palju kui ma neid tean. See läheb ikka arvesse või? Sel juhul… ka vast ca 2,5 tuleb ikka ära.

    ateism: jään jälle mõiste defineerimisega hätta (no Dawkinsi raamat ka lugemata ju) aga, ma ei ütleks, et sinna kõik ülejäänu jääb, mis 10-st puudu tuleb. Ateismi sõna kõlab ise liigselt nagu mingi usu moodi, millele ka üle ee… 2 punkti kulutada justkui ei raatsi.
    Ülejäänu jätaksin lihtsalt ratsionaalsusele, intuitsoonile ja igapäevasele eluolule, kus ma nende küsimustega liigselt oma peakest ei vaevagi.

  14. @O cookievaba Kameelion:

    Kunagi oli üks internetiportaal kuhu sai sisestada sünnikuupäeva ja siis arvutas välja, et millal oli eelmine elu ja kuskohas.

    sain vastuseks et olin näitekirjanik või filosoof, u aasta 1000 m.a.j. , asukohaks Austraalia.

    Vähemalt oli endal naljakas.

  15. uurija ütles:

    Kunagi oli üks internetiportaal kuhu sai sisestada sünnikuupäeva ja siis arvutas välja, et millal oli eelmine elu ja kuskohas.

    sain vastuseks et olin näitekirjanik või filosoof, u aasta 1000 m.a.j. , asukohaks Austraalia.

    Vähemalt oli endal naljakas.

    mina arvutasin kunagi Milvi Kopluse raamatu järgi. Olin eelmises elus Poola põllutööline, ka vist ca 1000 aastat tagasi. Ei olnud eriti naljakas tookord, sest uskusin neid asju siis märksa enam ja no ikkagi kõigest põllutööline ju :)

  16. @uurija:

    Kunagi oli üks internetiportaal kuhu sai sisestada sünnikuupäeva ja siis arvutas välja, et millal oli eelmine elu ja kuskohas.

    Netiportaalist ei tea ma midagi, kuid väidetavalt olin mina meessoost kütt, sõdalane 1500 aastate Shotimaal. Ma ei pea seda infot usaldusväärseks, ainult meelelahutuslikuks. Teades mütoloogiat, võib öelda et inimestel ei ole võimalik ajas rändamine, mateeriat muutva maagiaga tegelemine, neil puuduvad need väidetavad “imevõimed”, mida esoteerikud endale külge pookinud on. Esoteerikas on juttu “saladuste valvuritest”, kes takistavad kõigil omakasust lähtuvatel indiviididel saladuste juurde jõudmist. Võimete omandamise ainutingimuseks on omakasupüüdmatus.

    Originaal Merovingidel ei ole Jeesusega midagi pistmist. Eestlased ei peaks jaburaid ulmekaid levitama, kuna Merovingide järglaste hulka kuuluv Raivo Seppo kirjutas oma suguvõsa ajaloost raamatu: Fredegunde, Neustria kuninganna https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?155440.

    Roomlaste järglaste –katoliiklaste jaoks ole pühaduseks kuulumine Rooma ülikute hulka. Selleks lüliks oli paganast Rooma patriits Ricimer. Tema õde oli Püha Clotilde vanaema ja http://en.wikipedia.org/wiki/Clotilde Saint Clotilde (475–545), also known as Clothilde, Clotilda, Clotild, Rotilde or Chroctechildis, was the second wife of the Frankish king Clovis I, and a princess of the kingdom of Burgundy. Venerated as a saint by the Catholic Church, she was instrumental to her husband’s famous conversion to Christianity and, in her later years, was known for her almsgiving and penitential works of mercy. Ricimer abiellus ise hiljem Clotilde vanatädiga.

    Ricimerist: http://www.roman-emperors.org/anthemiu.htm

    Ricimer’s sister had married Gundobad’s father Gundioc. John of Antioch tells a similar tale, which differs only in the identity of the church: …
    This coordinated activity was even reported in Spain in 469 when an embassy to Anthemius returned:
    “The legates that had been sent to the emperor returned announcing that, under his authority, a very immense army under three carefully chosen generals had been sent by the emperor Leo against the Vandals, and that Marcellinus likewise had been sent by the emperor Anthemius with an immense force allied to Leo’s army, and that Ricimer had been made the son-in-law of Anthemius and patrician… “

  17. Peedistamisnarratiivi-iharaile võib huvi pakkuda järjekordse WingNutDaily loo anatoomia.

    JUDGE SAYS WATER IS NOT POLLUTION
    A federal judge has ruled that the Environmental Protect Agency overstepped its authority when it determined that water itself is a pollutant and could not be allowed into several Virginia streams.

    “Stormwater runoff is not a pollutant, so EPA is not authorized to regulate it…,” wrote the judge, Liam O’Grady.

    “In regulating the flow rate of stormwater into the creek, the agency was trying to regulate water itself as a pollutant, rather than the sediment.

    While the Clean Water Act lets the agency establish Total Maximum Daily Loads for pollutants – water “is not a pollutant under the CWA.”

    “EPA was literally treating water itself – the very substance the Clean Water Act was created to protect – as a pollutant,” the attorney general noted.

    He continued, “Wait, doesn’t the EPA instead make demands when pollutants go into water?

    The result is that the EPA was claiming the water in the creek now is itself a pollutant.

    “The EPA has declared water, the substance the Clean Water Act was created to protect, a pollutant – and it is getting the federal government dragged into court,” Campbell wrote. “They are requiring Fairfax County, Va., to artificially control the flow of water in Accotink Creek watershed because that is their solution to managing sediment; too much water is a pollution problem, they claim, and it needs to be fixed.”

    Strange as it sounds, however, the EPA stunt in determining water is a pollutant may not be the oddest government strategy to control Americans’ water.

    Millest säärane ehholaalia? Küünikud võiksid arvata, et autori pähe ilmub suts dopamiini iga kord, kui ta ütleb “water” ja “pollutant” — aga võib-olla arvab ta hoopis, et see juhtub lugeja peaga?

  18. Washington Post toob meieni Rahvusvahelise Valuutafondi hipide järjekordse matemaatilise följetoni, kus need ilmselgelt puhtpoliitilistel kaalutlustel järeldavad, et valitsussektori kasinusmeetmed ei aita majanduskasvule kaasa.

    Consider it a mea culpa submerged in a deep pool of calculus and regression analysis: The International Monetary Fund’s top economist today acknowledged that the fund blew its forecasts for Greece and other European economies because it did not fully understand how government austerity efforts would undermine economic growth.

    The new and highly technical paper looks again at the issue of fiscal multipliers – the impact that a rise or fall in government spending or tax collection has on a country’s economic output.

    That it comes under the byline of fund economic counselor and research director Olivier Blanchard is significant. Fund research is always published with the caveat that it represents the views of the researcher, not the institution itself. But this paper comes from the top, and attempts to put to rest an issue that has been at the center of debate about how fast countries should move in their efforts to tame large debts and deficits.

    Süüdi on mutrikesed Valuutafondi masinavärgis!

    But the paper includes some subtle and potentially troubling insights into how the fund works. Blanchard – effectively the top dog when it comes to economic science at the fund – writes in the paper that he could not actually determine what multipliers economists at the country level were using in their forecasts. The number was implicit in their forecasting models – a background assumption rather than a variable that needed to be fine-tuned based on national circumstances or peculiarities.

  19. Postimees kirjutab, et Gruusia siseminister on oma juhiametis nii saamatu, et ei saa isegi otseste asetäitjate kompetentsusest iseseisvalt aru ja peab keemikud appi kutsuma.

    Gruusia siseminister Irakli Garibašvili ja kõik tema asetäitjad läbisid edukalt narkotesti, teatas siseministeerium täna.

    Garibašvili muutis narkotesti kohustuslikuks igale politseinikule ning on kutsunud ka teisi ametkondi siseministeeriumist eeskuju võtma.

  20. UC Irvine teadustab geenialleeli DRD4 7R seostest elueaga.

    Irvine, Calif., Jan. 3, 2013 — A variant of a gene associated with active personality traits in humans seems to also be involved with living a longer life, UC Irvine and other researchers have found.

    This derivative of a dopamine-receptor gene – called the DRD4 7R allele – appears in significantly higher rates in people more than 90 years old and is linked to lifespan increases in mouse studies.

    Robert Moyzis, professor of biological chemistry at UC Irvine, and Dr. Nora Volkow, a psychiatrist who conducts research at the Brookhaven National Laboratory and also directs the National Institute on Drug Abuse, led a research effort that included data from the UC Irvine-led 90+ Study in Laguna Woods, Calif. Results appear online in The Journal of Neuroscience.

    Varem on DRD4 7R’i seostatud liberaalse maailmavaate, seksuaalse avatuse ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega. Siinsetel skeptilistel veergudel on mõnedele neist seostest vihjanud keegi Konspiraator, kes loomulikult asjale paraja annuse rassistlikku sousti selga valas.

  21. Al Arabiya räägib ketserlikust tööministrist, kes tahab naistele töökohti luua. Tundmatuks jääda soovivad klerikaalid ähvardasid ta surnuks palvetada.

    A group of religious figures in Saudi Arabia have threatened to strike the labor minister who seeks to create jobs for women with “deadly prayers.” They threatened to pray that he gets cancer like his predecessor Ghazi al-Gosaibi, who died of the disease in 2010.

    During a meeting at the labor ministry on Tuesday, about 200 religious figures accused Minister Adel Fakeih of executing a “Westernization” plan and asked him to ban women from working in lingerie shops within a month or he will face their dangerous prayers.

    Skeptikute heameeleks on saadaval ka tõend surnukspalvetamise tõhususe kohta:

    One religious man told the minister, “I supplicated against a senior official at the ministry and he received the (cancer) disease and he died; this was because he began implementing the feminization decision,” according to al-Eqtisadiah newspaper. The man reportedly referred to previous Labor Minister Gosaibi.

  22. Atlanta Journal-Constitution toob teateid Atlantast, kus kohalikule lennujaamale on tehtud hambaharjaähvardus.

    Airport officials told Channel 2 Action News that an electric toothbrush began vibrating inside a bag checked onto an AirTran flight, causing workers to alert airport officials to the strange noise.

    Lennujaamlased võtsid tarvitusele asjakohased abinõud.

    Airport officials told Channel 2 Action News that an electric toothbrush began vibrating inside a bag checked onto an AirTran flight, causing workers to alert airport officials to the strange noise.

  23. CNN räägib anglikaani preestrite uuest kompromissist gei-, abielu- ja tsölibaadiasjanduse alal.

    (CNN) — Men in a civil union will now be allowed to become bishops in the Church of England, but they are not allowed to have sex.

    Kes selle välja mõtles, on vististi enda ilmeksimatuses kindel.

  24. Katrin Buchanani lugu tema blogist/Õhtulehest ma siia linkima ei hakka, sest MV-l on see FB-s. Kommentaariks sobib siin-kohal öelda, et väga tore ju, et inimene abi sai.
    Lingin hoopiski ühe teise loo Toomas Pälli kohta Tartu Ekspressis, mis mullegi positiivselt mõjus, kuna naeru peale ajas.
    Natuke pani mõtlema ka sellele, mismoodi taolise, tänapäeval paistab, et vägagi levinud elukutse, nagu bioenergeetik, tegevus õieti on – kui on – reguleeritud. Kas nad on FIE-d? Ja kui on, siis huvitav, mismoodi nende tegevus täpsemalt kirjas on. (Või tegutsevad täiesti haltuura korras, mis muidugi tähendab, et ei maksagi äkki makse ja riigil võib hulk raha saamata jääda.) Ei küsi kadedusest, vaid tõesti oleks huvitav teada ja ise ka otsida kusagilt infot ei oska (väga põhjalikult ei viitsi ka)

  25. salvey ütles:

    kas näiteks kanepi tarvitajad (kellel eeldatavasti on ka “spirituaalseid kogemusi”võiks Sinu meelest teiste vaimsete probleemide all kannatajetega ühte punti jääda ja nende kohta peaks ka ” olema eraldi omatüveline sõna, mis kellelegi liiga ei tee”? Või võiks nende kohta sõna spirituaalne rahus edasi tarvitada? Või peaks mingi kolmanda sõna välja mõtlema?

    Ma ei leia, et mingite psühhotroopsete ainete tarvitamine või mittetarvitamine muudaks nii drastiliselt spirituaalsuse olemust, et peaks uusi sõnu kasutusele võtma. Kui alkoholi tarvitajal kujuneb skisofreenia, siis ta pole ju kvalitatiivselt teisiti haige kui karsklasest skisofreenik, ega? (V.a ehk juhul, kui psühhotroopse aine tarvitamine on vaimuhaiguse sümptomite ilmnemisega otseselt põhjuslikult seotud; neid häireid tähistatakse ICD-10 diagnoosidega F10–F19, “psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired” ja kõnekeeles öeldakse lihtsalt “jõi/süstis/suitsetas end lolliks”.)

    Minu virin ei käinud mitte termini “spirituaalne” olemuse pihta (lõppeks saame me ju kõik aru, mida mõeldud on), vaid selle kohta, et meil pole “spirituaalsuse” asemel kena neutraalset eestikeelset sõna. “Vaimne” tähendab midagi muud ning “umbluutaja”, “uhhuu-usklik” jms on halvustavad.

  26. Mart K. ütles:

    Minu virin ei käinud mitte termini “spirituaalne” olemuse pihta (lõppeks saame me ju kõik aru, mida mõeldud on), vaid selle kohta, et meil pole “spirituaalsuse” asemel kena neutraalset eestikeelset sõna. “Vaimne” tähendab midagi muud ning “umbluutaja”, “uhhuu-usklik” jms on halvustavad.

    Ausalt öeldes, ma ei olegi päris kindel, et ma saaksin päris täpselt igakord (näiteks tolle uuringu puhulgi) aru, mida sõnaga spirituaalne täpsemalt mõeldakse. Kas siingi ei või tõlgendus -võimaluste diapasoon päris lai olla?
    Kas inimene, kel on mingit laadi psüühika häireid (no kas või toitumishäire, mida seal ära mainitakse) ei võigi siis vaimne olla või? Miks siis nii? Kas Juhan Liiv ei olnud vaimne inimene? Kui umbluu usklik või uhhuutaja ta oli, selle kohta puuduvad mul andmed. Muide, minu arust on Uhhuutaja päris kena sõna, nagu umbluu usklikki ega halvusta eriti kedagi. Palju neid sõnu siis ikka vaja leiutada on juurde, ajab segased asjad veelgi segasemaks. Ehki alati võib muidugi.

  27. salvey ütles:

    Muide, minu arust on Uhhuutaja päris kena sõna, nagu umbluu usklikki ega halvusta eriti kedagi.

    Sõna “uhhuutaja” jms on leebelt, kuid siiski ühemõtteliselt halvustav. Spirituaalsus ja vaimsus pole nii vastalised (kui nt spirituaalsus ja religioossus) ja sobiksid kontekstist sõltuvalt paremini ristkasutatavaks.
    Öelda uhuutaja on sama kui nimetaksin saientistideks või teadusfundamentalistideks kõiki, kes teadusega tegeledes Objektiivset Reaalsust mainivad.

  28. @salvey:

    Lihtsalt leiutamistuhinast ei jätkuks küll minul lusti, vajadust ma ei näe ka. Lisaks, nime võiks anda see, kes seda kannab. Nt sõna retriit asemel on eestlastel kasutusel selline sõna nagu “süvi”. Süvil osalejad võiksid siis olla süvilased või süvitsejad :P
    Ehk, üldmõiste nagu spirituaalsus või vaimsus asemel saab teinekord kasutada täpsemaid määratlusi.

  29. snape ütles:

    Spirituaalsus ja vaimsus pole nii vastalised (kui nt spirituaalsus ja religioossus) ja sobiksid kontekstist sõltuvalt paremini ristkasutatavaks.

    Mulle meeldib end pidada vaimsete huvide ja püüdlustega inimeseks, aga kindlasti ei taha ma olla spirituaalne, seega teen neil termineil teravat sisulist vahet ja pean “vaimse” (“inimese sisemaailma puutuva; psüühikaga e mittekehalisega seonduv”, vastandsõnad “kehaline”, “füüsiline”) kasutamist tähenduses “spirituaalne” (“üleloomulikesse nähtustesse/olenditesse puutuv”, vastandsõnad “aineline”, “maine”, “mitteusuline”) nii ebaõigeks kui ka ebaõiglaseks.

    Kunstnik, kirjanik, filosoof, teadlane jne võivad olla vaimsed, olemata spirituaalsed. Kaardimoor, astroloog, pastor, šamaan jne võivad olla spirituaalsed, olemata vaimsed. Või umbes nii.

  30. O cookievaba Kameelion osundas Mangi ettekujutust keskajast:

    […] Meil on igatsus selle puhtuse järele, aja järele, mil õhk oli nii puhas, metsad nii rohelised, järved nii sinised ja sa võisid õhku lausa hammustada. Sa võisid elada siis õhust ja armastusest.

    Saksa olmeajaloolane Otto Borst (kelle sugulus tema nimekaimu ja kolleegi Arno Borstiga on mulle teadmata) on raamatus „Alltagsleben im Mittelalter” (ISBN 3458322132 jt) käsitlenud konkreetset teemat, kuidas lõhnas lehkas keskaegne linn. Neli lehekülge arutleb ja jõuab järelduseni, et umbes nagu loomadega talumajapidamine. Keskaegset õhu- ja veekvaliteeti, raiemäärusi, tervishoidu, sanitaartingimusi ning töökaitset on uuritud rohkem (ikka soovitan sel teemal artiklikogumikku „Mensch und Umwelt im Mittelalter”, ISBN 3898367002), meditsiiniajalugu ei saa keskaja tervishoiust üle ega ümber – ega ka mitte sellest, et näiteks keskaja linn ei suutnud end loomuliku iibe abil taastoota, ka katkude ja sõdadeta. Keskaegseid kalmistuid kaevanud arheoloogid oskavad rääkida maetute vanuselisest jaotusest ja patoloogiatest, mis on hulga proosalisem kui kuvab Mangi vaimusilm.

    Positiivselt lõpetades: väga elav ja värvikas keskaja elu kirjeldus on inglise ajaloolase Ian Mortimeri raamatus „The Time Traveller’s Guide to Medieval England: A Handbook for Visitors to the Fourteenth Century”, kohe alguses. Palju sellest on Inglismaa-spetsiifiline, aga nii mõndagi saab üldistada ja see on mitmekesisem kui „keskaja turgude” või rahvakirjaniku loodav ettekujutus keskajast.

  31. snape ütles:

    Spirituaalsus ja vaimsus pole nii vastalised (kui nt spirituaalsus ja religioossus) ja sobiksid kontekstist sõltuvalt paremini ristkasutatavaks.

    Aga spirituaalide lauljad? Neid ju ometi sobib religioosseteks inimesteks nimetada küll? No kas nüüd just igaüht isiklikult, aga põhimõtteliselt, ma arvan?

  32. salvey ütles:

    Aga spirituaalide lauljad? Neid ju ometi sobib religioosseteks inimesteks nimetada küll? No kas nüüd just igaüht isiklikult, aga põhimõtteliselt, ma arvan?

    Muidugi võib leida igasuguseid nimepõhiseid seoseid (oletada nt, et spiritism on seotud kuigivõrd spirituaalsusega).
    Ega ilmaasjata polnud orkutis valikut “spiritual, but not religious”, st tõepoolest pole need mõisted vastandpoolustel, kuid sageli eelistavad ühelt poolt nii uue vaimsuse kandjad (nn spirituaalsed inimesed) eristada endid religioossetest inimestest, sest juba sõna “religioon” seostub nendele institutsionaalsuse ja dogmaatilisusega. Öelda “vaimne” kummagi kohta oleks vahest kompromiss, kuid seda sagedasti mõtteselguse arvelt.
    Mulle tuleb meelde, et üks tore venelasest estofiil pakkus “vaimsete asjadega tegeleja” vasteks eesti keeles sõna “vaimleja”. Kangesti meenutab sõna “võimleja”, aga eks vaimu harjutamine (kr askesis) ja keha treenimine polegi nii erinevad kui kiputakse arvama.

  33. snape ütles:

    Mulle tuleb meelde, et üks tore venelasest estofiil pakkus “vaimsete asjadega tegeleja” vasteks eesti keeles sõna “vaimleja”. Kangesti meenutab sõna “võimleja”, aga eks vaimu harjutamine (kr askesis) ja keha treenimine polegi nii erinevad kui kiputakse arvama.

    Huvitav, sest seda sõna vaimleja on ka MV päris tihti kasutanud, ja minu meelest on just see sõna kuidagi solvava maiguga. St ma ise vististi eelistaksin, et mind uhhuuks nimetatakse, kui keegi põhjust leiab olema.

  34. Mart K. ütles:

    aga kindlasti ei taha ma olla spirituaalne, seega teen neil termineil teravat sisulist vahet j

    Mart K. on öelnud

    Ja ma ei ole materialist.

    Kas pole endiselt? Ja kui ei ole, miks siis spirituaalsust täielikult enda puhul välistada? Või vastuolu puudub? (millise vastusega olen nõus ka täiesti leppima, küsin lihtsalt huvist)

    P.S. ma ei tea, kuidas linkimine õnnestub, sestap panen tsitaadi aadressi kirja ka: “Katsetame pendli väge…” kommentaar nr 71 MartK.

  35. Ega mulle endale ka sõna spirituaalne tegelikult eriti ei meeldi. Mu enda kõige lähedasemaid kogemusi sellele saab vist täpsemalt määratleda sõnaga “hüpnogoogia”.

  36. Snape, kas Sind solvab sõna valik või see, et Sulle meelepärased umbluulased on ebameeldivatega samasse patta pandud tunnuse alusel, mis Sinu meelest üldse asjasse ei puutu?

  37. salvey ütles:

    Kas pole endiselt?

    Arvan, et pidasin tookord silmas mõnevõrra kitsamat materialismi määratlust kui üleüldine filosoofiline (“kõik on aine või energia”). Loodan, et meie eluajal tehakse veel avastusi, mis aine definitsiooni (füüsikas) täpsustavad, ja teisi, mis teadvuse olemust senisest paremini avavad. Aga ma kaldun arvama, et nii aine kui teadvuse päritolu on teaduslikult selgitatavad (isegi kui selgitamiseks tuleb mängu tuleb tuua aine ja/või energia senitundmatuid vorme või kui nende selgituste mõistmine pole inimvõimete piires).

    Ja kui ei ole, miks siis spirituaalsust täielikult enda puhul välistada?

    Aga ma ei välistagi ju!

  38. Agence France-Presse raporteerib, et Jaapanis on politsei kinni püüdnud mõistatuste-kassi. Süüdlast ei ole tabatud, aga neli süütut inimest on intensiivse ülekuulamise käigus süü üles tunnistanud.

    AFP – Police in Japan who have for months been taunted by an anonymous hacker have found a digital memory card attached to an animal’s collar after solving a set of emailed riddles, reports said Monday.

    The discovery was made after messages were sent to newspapers and broadcasters, with the sender claiming details of a computer virus were strapped to a cat living on an island near Tokyo.

    Japan’s well-resourced National Police Agency (NPA) was embarrassed after it emerged officers had extracted “confessions” from four people who had nothing to do with the emails.

    Police held one of the suspects for several weeks before a broadcaster and lawyer received another anonymous message containing information that investigators conceded could only have been known by the real culprit.

  39. snape ütles:

    Sõna “uhhuutaja” jms on leebelt, kuid siiski ühemõtteliselt halvustav.

    milline oleks kasvõi üksasinus hea põhjus, miks ei peaks halvustama (kasvõi vähem leebelt) isikuid, kes tihti lausa teadlikult uhhuud ajavad (ilmselged petised ja šarlataanid) ning inimesi, kes mingil põhjusel lihtsalt keelduvad asjade tegelikust olemusest aru saamast – samas kui tegu pole isegi vaimuhaigetega, kelle ajutegevus arusaamist ei võimalda. paljud uhhuutajad on muidu intelligentsed inimesed, mõnel lausa teaduskraad. aga mingil põhjusel lihtsalt keelduvad objektiivset reaalsust tunnistamast. see on nende valik. nad on valinud uhhuutamise. seega on ka piisavalt põhjust neid uhhuudeks halvustada.

  40. Jason ütles:

    paljud uhhuutajad on muidu intelligentsed inimesed, mõnel lausa teaduskraad. aga mingil põhjusel lihtsalt keelduvad objektiivset reaalsust tunnistamast.

    Objektiivse reaalsuse lippu lehvitavad enda käes kõige uljamini need, kelledele see on jõudnud vahendustarkusena oma ala pastorite ehk teadlaste suust. Sageli vaid mõnest populaarteaduslikust teosest end täis puhudes tehakse kummardusi teadusele, mille keelt (matemaatika) vallatakse keskkooli tuhmunud valemitarkuste tasemel.
    Katoliiklased ei lasknud ka piiblit igaühel lugeda – võib asjast valesti aru saada. Teaduse puhul oleks aga koomiline, et uhuutajaid osatakse eraldada lihtsalt pimeda usu pinnalt; eriti juhtumitel kui teaduskraadidega uhuutajad vastas on, peaks olema millegi paremaga vastu tulla kui hämar viide objektiivsele reaalsusele või tervemõistuslikkusele. Keegi pole paika pannud, et reaalsuse olemus peab tervele mõistusele tuginema.

    dig ütles:

    Snape, kas Sind solvab sõna valik või see, et Sulle meelepärased umbluulased on ebameeldivatega samasse patta pandud tunnuse alusel, mis Sinu meelest üldse asjasse ei puutu?

    Indikaatoriks on “umbluutaja” südame hoiak, millised on tema motivatsioonid. Ei peaks hukka mõistma mitte selle pinnalt, kas tema uskumused on tõesed või mitte, vaid kas ta on väljas omakasu peal… lisaks põhjustades teistele kannatusi juurdegi ehk. Seda on raske hinnata, skeptikud on siin seda vahest liigagi püüdlikult teinud.

  41. snape ütles:

    … oma ala pastorite ehk teadlaste …

    Kulla mees, kas Sa meelega kultiveerid imaagot inimesest, kes ei ole võimeline objektiivset reaalsust hindama, vaatab maailma sotsiaalse heuristika kaudu ja on lõpuks säärase vaimse piiratuse üle veel uhkegi?

    snape ütles:

    Indikaatoriks on “umbluutaja” südame hoiak, millised on tema motivatsioonid.

    Nüüd pean ma end kordama :(

  42. dig ütles:

    Kulla mees, kas Sa meelega kultiveerid imaagot inimesest, kes ei ole võimeline objektiivset reaalsust hindama, vaatab maailma sotsiaalse heuristika kaudu ja on lõpuks säärase vaimse piiratuse üle veel uhkegi?

    Usun, et skeptikutele on – eeldusel, et juhtutud on kellegiga dialoogi laskuma, – kunagi ka tutvustatud teadusfilosoofi Enn Kasakut (nt http://www.ylikool.ee/et/13/enn_kasak).
    Kui on, huvitaks mind siit poolt, kuidas, milliste argumentidega, kaitstakse ikkagi nii kindlameelselt teaduse tõeseletamise võimu?

  43. teadlased, ehkki nad mõnikord ka eksivad ja vigu teevad ja mõnikord lausa kitsarinnaliselt käituvad, väljutvad siiski regulaarselt käegakatsutavaid tulemusi.

    uhhuudel on muidu üldiselt täpselt samad omadused. väljaarvatud see, et nad regulaarselt *keelduvad* käegakatsutavate tulemuste väljutamisest.

    isegi kui teadusmehhanism pole ideaalne, on see hetkel neist kahest (ja üldse kõigist parasjagu võimalikest) valikuvariandist siiski ilmselgelt parim.

    millest sa veel aru ei saa?

  44. Enn Kasakut on mõnus kuulata. Eks teadlasena näeb ta meetodite piiratust ja suuri küsimusi, aga samas ütleb selgelt, et praktilise elu seisukohalt on teaduslik lähenemine kõige tulemuslikum. Räägib ka pettumustest, mis temal (ja ilmselt tema põlvkonnal) on tulnud kogeda, sest eks tema alustas õpinguid siis kui nõukogude propaganda seletas teaduse võiduikäiku ja lubas suuri saavutusi jne.

    Loengu “Universumi mõistmise võimalikkusest” alguses ütleb igasugu pseudoteaduse kohta ikka päris kriitiliselt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga