Uus aasta algas jaanuaris, kokkuvõte ja lugusid
2012. aasta sai läbi ja allpool lühike kokkuvõte skeptik.ee aastast.
Külastuste tipppäevad olid 5. juuni (Veenuse üleminek), 1. oktoober (miljon eurot) ja 19. november (planeetide seis).
Loetuimad lood 2012. aastal:
- Kuidas Rubiku kuubik kokku keerata (4595)
- Milline on planeetide seis 2012. aasta 21. detsembril? (4494)
- Maailmalõpp aastal 2012 (3579, see lugu on ka kõigi aegade loetuim 27 700 lugemiskorraga)
- 1 miljon eurot, kasvõi nõiavitsaga pildamise eest (2806)
- Maaülikool selgitab Viljo Viljasoo juhtumit (2553)
- Veenuse üleminek 6. juunil 2012 (2292)
Valik populaarseid otsisõnasid: skeptik.ee, viljo viljasoo, aigar säde, elery tammemägi, maailmalõpp, clovis clotilde eesti päritolu, soolalamp, elver loho, jure biechonski, ruubiku kuubiku õpetus, 21.12.12, käejooned, gunnar aarma, saientoloogia, viigi viil, “petri krohn” site:ee, amway site:ee, lille lindmäe, maailma lõpp, revolutsioon majandusteaduses, pesupall, martin vällik, skeptik.ee poliitiliselt korrektne pseudo, neurolingvistiline programmeerimine, maailmalõpp 2012, adik levin, peeter liiv, aspartaam, kirna mõis, kalju paldis, toidutalumatuse test, homoöpaatia…
Visiite kokku 147 098 (u 400 päevas), lehevaatusi 286 846 (780 päevas), unikaalseid külastajaid 88 658 (päevas 240), need numbrid on võrreldes eelmise aastaga languses. Keskmiselt ollakse lehel 4 minutit.
Eelmine kokkuvõte on leida siit.
Kuivõrd oluliseks suhtluskanaliks on skeptik.ee puhul saanud ka Facebook, siis annan teada, et 6. jaanuari seisuga on 2150 inimest ‘Meeldib’ või ‘Like’ nuppu vajutanud. Kui palju seal sissekandeid ja kommentaare on, ei oska välja võtta, aga kohati on tegevus Facebookis aktiivsem ja ägedam kui siin koduküljel.
Sügisel toimus Tallinnas kolm reaalset kohtumist ja püüame sellesuunalist tegevust edasi ajada.
Vahepeal toimus MTÜ Eesti Skeptik üldkoosolek, kus otsustati, et juhatus on üheliikmeline ja juhatuse liikmeks on Martin Vällik. Elver soovis seoses muude tegevustega juhatusest kõrvale jääda.
Tõstan siia loo alla detsembri loo all olevad leiud jaanuari ajakirjandusest.
eilne Postimees vahendab Kas teadlased lahendasid sügelemise saladused?
Postimees:
Postimehes: Looduskatastroofid kasvatavad religioossust
salvey ütles:
Tundub loogiline. Äge stress pärsib kriitikameelt ja mitmed organiseeritud religioonid on üles ehitatud just ägedas stressis inimeste hõlmamisele. Nii palju kui mina isiklikult tunnen endiseid mitteusklikke, on kõik kirikute rüppe sattunud vahetult pärast suuremat isiklikku üleelamist. Mis on ühest küljest tülgastav, teisalt täiesti mõistetav. Mida on skeptikul pakkuda katastroofis pere kaotanud inimesele võrreldes igavese hauataguse elu lubadusega, millega liputavad sektid?
@Mart K.:
Lubadust, et homme paistab jälle Päike ja maailm ei lõpe veel ära?
dig ütles:
Kardan, et drastilisematel juhtudel jääb sellest väheks…
Postimees tutvustab nähtamatut tapjat — deemonit, kelle sir Isaac maailma kutsus.
Mother Jones tutvustab substantsi, mis alandab paljude ameeriklaste IQ’d ja tõstab kuritegelikkust: tetraetüülpliid.
Postimees: Igor Mangi rabav paljastus: maailmalõpp siiski toimus
dig soovib isand Mangile uueks aastaks tuhandet imeilusat maailmalõppu, mida keegi teine ei näe. See teeb ühe maailmalõpu keskeltläbi iga kaheksa tunni ja 46 minuti tagant.
Postimees ajab jälle lolli juttu toksilistest substantsidest.
Postimees kirjutab Schrödingeri omnibussist.
Postimees: Spirituaalsetel inimestel on suurem risk vaimsete probleemide kogemiseks
Tallinna Postimees räägib, kuidas surm võib läbi imelike njutooniliste jõudude ühe inimese küljest teisele nakata.
Missuguste jõududega vana alkeemik küll mänginud on!
dig viitas P-mehele:
Ma küll ladvast laksin, kuna pole uurimuse metoodikaga tutvunud (ega vast pädev seda hindamagi), aga äkki töötab korrelatsioon ka teistpidi — inimestel, kellel on suurem tõenäosus kunagi vaimsete probleemidega kimpu jääda, on ka suurem kalduvus “spirituaalsusele”?
Ehh, selle “spirituaalsuse” jaoks peaks tegelikult olema eraldi omatüveline sõna, mis kellelegi liiga ei tee.
@dig:
Teema täienduseks – Apppiiiii! Järjekordne Meroving ilmus välja. Ma enam ei suuda … Kõrvad lonti ja vasakule ära …
Astroloog Igor Mang peab end Kristuse vereliini pärijaks, ajakiri Naised 03.01.2013 http://naistemaailm.ee/inimese.....3%A4rijaks
Mart K. ütles:
Üsnagi tõenäoline
Postimehe nupuke ütleb täpsemalt
nii huvi pärast küsin, kas näiteks kanepi tarvitajad (kellel eeldatavasti on ka “spirituaalseid kogemusi”võiks Sinu meelest teiste vaimsete probleemide all kannatajetega ühte punti jääda ja nende kohta peaks ka ” olema eraldi omatüveline sõna, mis kellelegi liiga ei tee”? Või võiks nende kohta sõna spirituaalne rahus edasi tarvitada? Või peaks mingi kolmanda sõna välja mõtlema?
P.S. Mõtlesin veidi, kuidas ma ennast määratleksin (olen pika elu jooksul (põhiliselt) hea portsu AD-sid ära söönud küll, ei hakka salgamagi) Kuna lihtsalt ei/ja vastamine tundub ülejõu käiv, siis pakun endale väikese skaala 0 – 10 välja (olgu siis hetke seisuga, sest elu jooksul võib ka väikesi kõikumisi siia lisanduda ju)
spirituaalsus: ee… 2/10 meibii
usklikkus: hmm… kas see tähendab mingit kindlat religiooni? mulle kõige lähemal oleks vast panteism, nii palju kui ma neid tean. See läheb ikka arvesse või? Sel juhul… ka vast ca 2,5 tuleb ikka ära.
ateism: jään jälle mõiste defineerimisega hätta (no Dawkinsi raamat ka lugemata ju) aga, ma ei ütleks, et sinna kõik ülejäänu jääb, mis 10-st puudu tuleb. Ateismi sõna kõlab ise liigselt nagu mingi usu moodi, millele ka üle ee… 2 punkti kulutada justkui ei raatsi.
Ülejäänu jätaksin lihtsalt ratsionaalsusele, intuitsoonile ja igapäevasele eluolule, kus ma nende küsimustega liigselt oma peakest ei vaevagi.
@O cookievaba Kameelion:
Kunagi oli üks internetiportaal kuhu sai sisestada sünnikuupäeva ja siis arvutas välja, et millal oli eelmine elu ja kuskohas.
sain vastuseks et olin näitekirjanik või filosoof, u aasta 1000 m.a.j. , asukohaks Austraalia.
Vähemalt oli endal naljakas.
uurija ütles:
mina arvutasin kunagi Milvi Kopluse raamatu järgi. Olin eelmises elus Poola põllutööline, ka vist ca 1000 aastat tagasi. Ei olnud eriti naljakas tookord, sest uskusin neid asju siis märksa enam ja no ikkagi kõigest põllutööline ju :)
@uurija:
Kunagi oli üks internetiportaal kuhu sai sisestada sünnikuupäeva ja siis arvutas välja, et millal oli eelmine elu ja kuskohas.
Netiportaalist ei tea ma midagi, kuid väidetavalt olin mina meessoost kütt, sõdalane 1500 aastate Shotimaal. Ma ei pea seda infot usaldusväärseks, ainult meelelahutuslikuks. Teades mütoloogiat, võib öelda et inimestel ei ole võimalik ajas rändamine, mateeriat muutva maagiaga tegelemine, neil puuduvad need väidetavad “imevõimed”, mida esoteerikud endale külge pookinud on. Esoteerikas on juttu “saladuste valvuritest”, kes takistavad kõigil omakasust lähtuvatel indiviididel saladuste juurde jõudmist. Võimete omandamise ainutingimuseks on omakasupüüdmatus.
Originaal Merovingidel ei ole Jeesusega midagi pistmist. Eestlased ei peaks jaburaid ulmekaid levitama, kuna Merovingide järglaste hulka kuuluv Raivo Seppo kirjutas oma suguvõsa ajaloost raamatu: Fredegunde, Neustria kuninganna https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?155440.
Roomlaste järglaste –katoliiklaste jaoks ole pühaduseks kuulumine Rooma ülikute hulka. Selleks lüliks oli paganast Rooma patriits Ricimer. Tema õde oli Püha Clotilde vanaema ja http://en.wikipedia.org/wiki/Clotilde Saint Clotilde (475–545), also known as Clothilde, Clotilda, Clotild, Rotilde or Chroctechildis, was the second wife of the Frankish king Clovis I, and a princess of the kingdom of Burgundy. Venerated as a saint by the Catholic Church, she was instrumental to her husband’s famous conversion to Christianity and, in her later years, was known for her almsgiving and penitential works of mercy. Ricimer abiellus ise hiljem Clotilde vanatädiga.
Ricimerist: http://www.roman-emperors.org/anthemiu.htm
Ricimer’s sister had married Gundobad’s father Gundioc. John of Antioch tells a similar tale, which differs only in the identity of the church: …
This coordinated activity was even reported in Spain in 469 when an embassy to Anthemius returned:
“The legates that had been sent to the emperor returned announcing that, under his authority, a very immense army under three carefully chosen generals had been sent by the emperor Leo against the Vandals, and that Marcellinus likewise had been sent by the emperor Anthemius with an immense force allied to Leo’s army, and that Ricimer had been made the son-in-law of Anthemius and patrician… “
Peedistamisnarratiivi-iharaile võib huvi pakkuda järjekordse WingNutDaily loo anatoomia.
Millest säärane ehholaalia? Küünikud võiksid arvata, et autori pähe ilmub suts dopamiini iga kord, kui ta ütleb “water” ja “pollutant” — aga võib-olla arvab ta hoopis, et see juhtub lugeja peaga?
Washington Post toob meieni Rahvusvahelise Valuutafondi hipide järjekordse matemaatilise följetoni, kus need ilmselgelt puhtpoliitilistel kaalutlustel järeldavad, et valitsussektori kasinusmeetmed ei aita majanduskasvule kaasa.
Süüdi on mutrikesed Valuutafondi masinavärgis!
Postimees kirjutab, et Gruusia siseminister on oma juhiametis nii saamatu, et ei saa isegi otseste asetäitjate kompetentsusest iseseisvalt aru ja peab keemikud appi kutsuma.
UC Irvine teadustab geenialleeli DRD4 7R seostest elueaga.
Varem on DRD4 7R’i seostatud liberaalse maailmavaate, seksuaalse avatuse ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega. Siinsetel skeptilistel veergudel on mõnedele neist seostest vihjanud keegi Konspiraator, kes loomulikult asjale paraja annuse rassistlikku sousti selga valas.
Postimees: Nõid Nastja: kõige rohkem meeldib mulle inimesi aidata armuasjus
Al Arabiya räägib ketserlikust tööministrist, kes tahab naistele töökohti luua. Tundmatuks jääda soovivad klerikaalid ähvardasid ta surnuks palvetada.
Skeptikute heameeleks on saadaval ka tõend surnukspalvetamise tõhususe kohta:
Atlanta Journal-Constitution toob teateid Atlantast, kus kohalikule lennujaamale on tehtud hambaharjaähvardus.
Lennujaamlased võtsid tarvitusele asjakohased abinõud.
CNN räägib anglikaani preestrite uuest kompromissist gei-, abielu- ja tsölibaadiasjanduse alal.
Kes selle välja mõtles, on vististi enda ilmeksimatuses kindel.
Katrin Buchanani lugu tema blogist/Õhtulehest ma siia linkima ei hakka, sest MV-l on see FB-s. Kommentaariks sobib siin-kohal öelda, et väga tore ju, et inimene abi sai.
Lingin hoopiski ühe teise loo Toomas Pälli kohta Tartu Ekspressis, mis mullegi positiivselt mõjus, kuna naeru peale ajas.
Natuke pani mõtlema ka sellele, mismoodi taolise, tänapäeval paistab, et vägagi levinud elukutse, nagu bioenergeetik, tegevus õieti on – kui on – reguleeritud. Kas nad on FIE-d? Ja kui on, siis huvitav, mismoodi nende tegevus täpsemalt kirjas on. (Või tegutsevad täiesti haltuura korras, mis muidugi tähendab, et ei maksagi äkki makse ja riigil võib hulk raha saamata jääda.) Ei küsi kadedusest, vaid tõesti oleks huvitav teada ja ise ka otsida kusagilt infot ei oska (väga põhjalikult ei viitsi ka)
salvey ütles:
Ma ei leia, et mingite psühhotroopsete ainete tarvitamine või mittetarvitamine muudaks nii drastiliselt spirituaalsuse olemust, et peaks uusi sõnu kasutusele võtma. Kui alkoholi tarvitajal kujuneb skisofreenia, siis ta pole ju kvalitatiivselt teisiti haige kui karsklasest skisofreenik, ega? (V.a ehk juhul, kui psühhotroopse aine tarvitamine on vaimuhaiguse sümptomite ilmnemisega otseselt põhjuslikult seotud; neid häireid tähistatakse ICD-10 diagnoosidega F10–F19, “psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired” ja kõnekeeles öeldakse lihtsalt “jõi/süstis/suitsetas end lolliks”.)
Minu virin ei käinud mitte termini “spirituaalne” olemuse pihta (lõppeks saame me ju kõik aru, mida mõeldud on), vaid selle kohta, et meil pole “spirituaalsuse” asemel kena neutraalset eestikeelset sõna. “Vaimne” tähendab midagi muud ning “umbluutaja”, “uhhuu-usklik” jms on halvustavad.
Mart K. ütles:
Ausalt öeldes, ma ei olegi päris kindel, et ma saaksin päris täpselt igakord (näiteks tolle uuringu puhulgi) aru, mida sõnaga spirituaalne täpsemalt mõeldakse. Kas siingi ei või tõlgendus -võimaluste diapasoon päris lai olla?
Kas inimene, kel on mingit laadi psüühika häireid (no kas või toitumishäire, mida seal ära mainitakse) ei võigi siis vaimne olla või? Miks siis nii? Kas Juhan Liiv ei olnud vaimne inimene? Kui umbluu usklik või uhhuutaja ta oli, selle kohta puuduvad mul andmed. Muide, minu arust on Uhhuutaja päris kena sõna, nagu umbluu usklikki ega halvusta eriti kedagi. Palju neid sõnu siis ikka vaja leiutada on juurde, ajab segased asjad veelgi segasemaks. Ehki alati võib muidugi.
salvey ütles:
Sõna “uhhuutaja” jms on leebelt, kuid siiski ühemõtteliselt halvustav. Spirituaalsus ja vaimsus pole nii vastalised (kui nt spirituaalsus ja religioossus) ja sobiksid kontekstist sõltuvalt paremini ristkasutatavaks.
Öelda uhuutaja on sama kui nimetaksin saientistideks või teadusfundamentalistideks kõiki, kes teadusega tegeledes Objektiivset Reaalsust mainivad.
@snape:
aitähh silmaringi avardamast, püüan meelde jätta :)
Kas Te leiate siis ka, et peaks uusi sõnu leiutama?
@salvey:
Lihtsalt leiutamistuhinast ei jätkuks küll minul lusti, vajadust ma ei näe ka. Lisaks, nime võiks anda see, kes seda kannab. Nt sõna retriit asemel on eestlastel kasutusel selline sõna nagu “süvi”. Süvil osalejad võiksid siis olla süvilased või süvitsejad :P
Ehk, üldmõiste nagu spirituaalsus või vaimsus asemel saab teinekord kasutada täpsemaid määratlusi.
snape ütles:
Mulle meeldib end pidada vaimsete huvide ja püüdlustega inimeseks, aga kindlasti ei taha ma olla spirituaalne, seega teen neil termineil teravat sisulist vahet ja pean “vaimse” (“inimese sisemaailma puutuva; psüühikaga e mittekehalisega seonduv”, vastandsõnad “kehaline”, “füüsiline”) kasutamist tähenduses “spirituaalne” (“üleloomulikesse nähtustesse/olenditesse puutuv”, vastandsõnad “aineline”, “maine”, “mitteusuline”) nii ebaõigeks kui ka ebaõiglaseks.
Kunstnik, kirjanik, filosoof, teadlane jne võivad olla vaimsed, olemata spirituaalsed. Kaardimoor, astroloog, pastor, šamaan jne võivad olla spirituaalsed, olemata vaimsed. Või umbes nii.
snape ütles:
Vaesed öökullid :(
O cookievaba Kameelion osundas Mangi ettekujutust keskajast:
Saksa olmeajaloolane Otto Borst (kelle sugulus tema nimekaimu ja kolleegi Arno Borstiga on mulle teadmata) on raamatus „Alltagsleben im Mittelalter” (ISBN 3458322132 jt) käsitlenud konkreetset teemat, kuidas
lõhnaslehkas keskaegne linn. Neli lehekülge arutleb ja jõuab järelduseni, et umbes nagu loomadega talumajapidamine. Keskaegset õhu- ja veekvaliteeti, raiemäärusi, tervishoidu, sanitaartingimusi ning töökaitset on uuritud rohkem (ikka soovitan sel teemal artiklikogumikku „Mensch und Umwelt im Mittelalter”, ISBN 3898367002), meditsiiniajalugu ei saa keskaja tervishoiust üle ega ümber – ega ka mitte sellest, et näiteks keskaja linn ei suutnud end loomuliku iibe abil taastoota, ka katkude ja sõdadeta. Keskaegseid kalmistuid kaevanud arheoloogid oskavad rääkida maetute vanuselisest jaotusest ja patoloogiatest, mis on hulga proosalisem kui kuvab Mangi vaimusilm.Positiivselt lõpetades: väga elav ja värvikas keskaja elu kirjeldus on inglise ajaloolase Ian Mortimeri raamatus „The Time Traveller’s Guide to Medieval England: A Handbook for Visitors to the Fourteenth Century”, kohe alguses. Palju sellest on Inglismaa-spetsiifiline, aga nii mõndagi saab üldistada ja see on mitmekesisem kui „keskaja turgude” või rahvakirjaniku loodav ettekujutus keskajast.
snape ütles:
Aga spirituaalide lauljad? Neid ju ometi sobib religioosseteks inimesteks nimetada küll? No kas nüüd just igaüht isiklikult, aga põhimõtteliselt, ma arvan?
salvey ütles:
Muidugi võib leida igasuguseid nimepõhiseid seoseid (oletada nt, et spiritism on seotud kuigivõrd spirituaalsusega).
Ega ilmaasjata polnud orkutis valikut “spiritual, but not religious”, st tõepoolest pole need mõisted vastandpoolustel, kuid sageli eelistavad ühelt poolt nii uue vaimsuse kandjad (nn spirituaalsed inimesed) eristada endid religioossetest inimestest, sest juba sõna “religioon” seostub nendele institutsionaalsuse ja dogmaatilisusega. Öelda “vaimne” kummagi kohta oleks vahest kompromiss, kuid seda sagedasti mõtteselguse arvelt.
Mulle tuleb meelde, et üks tore venelasest estofiil pakkus “vaimsete asjadega tegeleja” vasteks eesti keeles sõna “vaimleja”. Kangesti meenutab sõna “võimleja”, aga eks vaimu harjutamine (kr askesis) ja keha treenimine polegi nii erinevad kui kiputakse arvama.
snape ütles:
Huvitav, sest seda sõna vaimleja on ka MV päris tihti kasutanud, ja minu meelest on just see sõna kuidagi solvava maiguga. St ma ise vististi eelistaksin, et mind uhhuuks nimetatakse, kui keegi põhjust leiab olema.
Mart K. ütles:
Mart K. on öelnud
Kas pole endiselt? Ja kui ei ole, miks siis spirituaalsust täielikult enda puhul välistada? Või vastuolu puudub? (millise vastusega olen nõus ka täiesti leppima, küsin lihtsalt huvist)
P.S. ma ei tea, kuidas linkimine õnnestub, sestap panen tsitaadi aadressi kirja ka: “Katsetame pendli väge…” kommentaar nr 71 MartK.
Ega mulle endale ka sõna spirituaalne tegelikult eriti ei meeldi. Mu enda kõige lähedasemaid kogemusi sellele saab vist täpsemalt määratleda sõnaga “hüpnogoogia”.
Snape, kas Sind solvab sõna valik või see, et Sulle meelepärased umbluulased on ebameeldivatega samasse patta pandud tunnuse alusel, mis Sinu meelest üldse asjasse ei puutu?
salvey ütles:
Arvan, et pidasin tookord silmas mõnevõrra kitsamat materialismi määratlust kui üleüldine filosoofiline (“kõik on aine või energia”). Loodan, et meie eluajal tehakse veel avastusi, mis aine definitsiooni (füüsikas) täpsustavad, ja teisi, mis teadvuse olemust senisest paremini avavad. Aga ma kaldun arvama, et nii aine kui teadvuse päritolu on teaduslikult selgitatavad (isegi kui selgitamiseks tuleb mängu tuleb tuua aine ja/või energia senitundmatuid vorme või kui nende selgituste mõistmine pole inimvõimete piires).
Aga ma ei välistagi ju!
Agence France-Presse raporteerib, et Jaapanis on politsei kinni püüdnud mõistatuste-kassi. Süüdlast ei ole tabatud, aga neli süütut inimest on intensiivse ülekuulamise käigus süü üles tunnistanud.
snape ütles:
milline oleks kasvõi üksasinus hea põhjus, miks ei peaks halvustama (kasvõi vähem leebelt) isikuid, kes tihti lausa teadlikult uhhuud ajavad (ilmselged petised ja šarlataanid) ning inimesi, kes mingil põhjusel lihtsalt keelduvad asjade tegelikust olemusest aru saamast – samas kui tegu pole isegi vaimuhaigetega, kelle ajutegevus arusaamist ei võimalda. paljud uhhuutajad on muidu intelligentsed inimesed, mõnel lausa teaduskraad. aga mingil põhjusel lihtsalt keelduvad objektiivset reaalsust tunnistamast. see on nende valik. nad on valinud uhhuutamise. seega on ka piisavalt põhjust neid uhhuudeks halvustada.
Jason ütles:
Objektiivse reaalsuse lippu lehvitavad enda käes kõige uljamini need, kelledele see on jõudnud vahendustarkusena oma ala pastorite ehk teadlaste suust. Sageli vaid mõnest populaarteaduslikust teosest end täis puhudes tehakse kummardusi teadusele, mille keelt (matemaatika) vallatakse keskkooli tuhmunud valemitarkuste tasemel.
Katoliiklased ei lasknud ka piiblit igaühel lugeda – võib asjast valesti aru saada. Teaduse puhul oleks aga koomiline, et uhuutajaid osatakse eraldada lihtsalt pimeda usu pinnalt; eriti juhtumitel kui teaduskraadidega uhuutajad vastas on, peaks olema millegi paremaga vastu tulla kui hämar viide objektiivsele reaalsusele või tervemõistuslikkusele. Keegi pole paika pannud, et reaalsuse olemus peab tervele mõistusele tuginema.
dig ütles:
Indikaatoriks on “umbluutaja” südame hoiak, millised on tema motivatsioonid. Ei peaks hukka mõistma mitte selle pinnalt, kas tema uskumused on tõesed või mitte, vaid kas ta on väljas omakasu peal… lisaks põhjustades teistele kannatusi juurdegi ehk. Seda on raske hinnata, skeptikud on siin seda vahest liigagi püüdlikult teinud.
snape ütles:
Kulla mees, kas Sa meelega kultiveerid imaagot inimesest, kes ei ole võimeline objektiivset reaalsust hindama, vaatab maailma sotsiaalse heuristika kaudu ja on lõpuks säärase vaimse piiratuse üle veel uhkegi?
snape ütles:
Nüüd pean ma end kordama :(
dig ütles:
Usun, et skeptikutele on – eeldusel, et juhtutud on kellegiga dialoogi laskuma, – kunagi ka tutvustatud teadusfilosoofi Enn Kasakut (nt http://www.ylikool.ee/et/13/enn_kasak).
Kui on, huvitaks mind siit poolt, kuidas, milliste argumentidega, kaitstakse ikkagi nii kindlameelselt teaduse tõeseletamise võimu?
teadlased, ehkki nad mõnikord ka eksivad ja vigu teevad ja mõnikord lausa kitsarinnaliselt käituvad, väljutvad siiski regulaarselt käegakatsutavaid tulemusi.
uhhuudel on muidu üldiselt täpselt samad omadused. väljaarvatud see, et nad regulaarselt *keelduvad* käegakatsutavate tulemuste väljutamisest.
isegi kui teadusmehhanism pole ideaalne, on see hetkel neist kahest (ja üldse kõigist parasjagu võimalikest) valikuvariandist siiski ilmselgelt parim.
millest sa veel aru ei saa?
Enn Kasakut on mõnus kuulata. Eks teadlasena näeb ta meetodite piiratust ja suuri küsimusi, aga samas ütleb selgelt, et praktilise elu seisukohalt on teaduslik lähenemine kõige tulemuslikum. Räägib ka pettumustest, mis temal (ja ilmselt tema põlvkonnal) on tulnud kogeda, sest eks tema alustas õpinguid siis kui nõukogude propaganda seletas teaduse võiduikäiku ja lubas suuri saavutusi jne.
Loengu “Universumi mõistmise võimalikkusest” alguses ütleb igasugu pseudoteaduse kohta ikka päris kriitiliselt.