Uus aasta algas jaanuaris, kokkuvõte ja lugusid
2012. aasta sai läbi ja allpool lühike kokkuvõte skeptik.ee aastast.
Külastuste tipppäevad olid 5. juuni (Veenuse üleminek), 1. oktoober (miljon eurot) ja 19. november (planeetide seis).
Loetuimad lood 2012. aastal:
- Kuidas Rubiku kuubik kokku keerata (4595)
- Milline on planeetide seis 2012. aasta 21. detsembril? (4494)
- Maailmalõpp aastal 2012 (3579, see lugu on ka kõigi aegade loetuim 27 700 lugemiskorraga)
- 1 miljon eurot, kasvõi nõiavitsaga pildamise eest (2806)
- Maaülikool selgitab Viljo Viljasoo juhtumit (2553)
- Veenuse üleminek 6. juunil 2012 (2292)
Valik populaarseid otsisõnasid: skeptik.ee, viljo viljasoo, aigar säde, elery tammemägi, maailmalõpp, clovis clotilde eesti päritolu, soolalamp, elver loho, jure biechonski, ruubiku kuubiku õpetus, 21.12.12, käejooned, gunnar aarma, saientoloogia, viigi viil, “petri krohn” site:ee, amway site:ee, lille lindmäe, maailma lõpp, revolutsioon majandusteaduses, pesupall, martin vällik, skeptik.ee poliitiliselt korrektne pseudo, neurolingvistiline programmeerimine, maailmalõpp 2012, adik levin, peeter liiv, aspartaam, kirna mõis, kalju paldis, toidutalumatuse test, homoöpaatia…
Visiite kokku 147 098 (u 400 päevas), lehevaatusi 286 846 (780 päevas), unikaalseid külastajaid 88 658 (päevas 240), need numbrid on võrreldes eelmise aastaga languses. Keskmiselt ollakse lehel 4 minutit.
Eelmine kokkuvõte on leida siit.
Kuivõrd oluliseks suhtluskanaliks on skeptik.ee puhul saanud ka Facebook, siis annan teada, et 6. jaanuari seisuga on 2150 inimest ‘Meeldib’ või ‘Like’ nuppu vajutanud. Kui palju seal sissekandeid ja kommentaare on, ei oska välja võtta, aga kohati on tegevus Facebookis aktiivsem ja ägedam kui siin koduküljel.
Sügisel toimus Tallinnas kolm reaalset kohtumist ja püüame sellesuunalist tegevust edasi ajada.
Vahepeal toimus MTÜ Eesti Skeptik üldkoosolek, kus otsustati, et juhatus on üheliikmeline ja juhatuse liikmeks on Martin Vällik. Elver soovis seoses muude tegevustega juhatusest kõrvale jääda.
Tõstan siia loo alla detsembri loo all olevad leiud jaanuari ajakirjandusest.
@snape:
Snape, selle demagoogiavõtte nimi on “teeme teist juttu”.
@snape:
kuulasin selle saate praegu ära (saadet ei olnud varem kuulanud, kuigi olin EK-st kuulnud küll)
ma ise sõnastaks vbl nii, et loodan teaduselt võimalikku tõe väljauurimise võimet, tõenäoliselt vahest mitte minu eluea jooksul, aga äkki kaugemas tulevikus siiski ….
puht praktilisest küljest on aga nii, et ma tahaksin teadusesse natuke ka uskuda ses mõttes, näiteks, et: kui ma oma lapse vaktsineerin, nagu vaktsineerimiskava ette näeb, ei kahjusta see tema tervist. (muidugi, ma mõistan, et sellistel puhkudel pole iialgi 100% garantiid) Ja no kuna ma ilmselt oma praegusel kujul tõenäoliselt tänu teadusele eksisteeringi, siis tuleb ju teda ikka tunnustada. Muidugi, ega ainult kõikvõimaliust arstlikkust sekkumisest ei oleks piisanud, läheb väga palju muid asju/ee.. anti-asju veel vaja. Tänu teadus-saavutustele (kuigi jällegi mitte ainult neile muidugi) on mul siin praegu võimalik täita seda nö vaimset plekkpurki, mida endast vaimsesse maailma endast järele jätta. Nagu EK sõnastas. Sain aru küll, et tema seda õigeks ei pidanud, aga kuna ta on nii tolerantne/postmoderne inimene, siis võib arvata, et ta teistele sellist tegevust liiga pahaks ei pane ka.
Ja siis minu puhul see naiselik loogika ka, mida EK heaks tooniks väga ei pidanud. Meeldib/ ei meeldi. Mulle ei meeldi uskuda, et mu küljes ripub 10 vaimolendit ja see tõttu ma posija/bioenergeetiku juurde ka ei lähe. Lisaks, mul pole piisavalt raha (muidu äkki käiks puht uudishimust ära ka) /mul on oma vähese raha kulutamiseks teised prioriteedid/vajadused
Jason ütles:
Üks põhjus, miks leian, et “spirituaalsete” inimeste tähistamiseks on vaja neutraalset terminit, on, et see aitaks kaasa tegeliku mitmepoolse ühiskondliku debati käimalükkamisele ilma silmnähtavate eelarvamusteta. Diskursuse kvaliteet, tead küll; halvustamine pole konstruktiivne.
Iga skeptik peaks endale aru andma, kuivõrd lihtne on siiralt üleloomulikke asju uskuda ja kui raske hakata tahtma asjade tegelikust olemusest aru saada; inimesed lihtsalt on selliseks arenenud. Olukorra muutmine nõuab osavat diplomaatiat, tugevat veenmisoskust ja võltsimatut heatahtlikkust. Halvustava tooniga peale lennates välistad aga üldse igasuguse debati nende jaoks, kelle jaoks toon tähtis on (ja neid pole vähe; nagu Vonnegut kirjutas: “profanity and obscenity entitle people who don’t want unpleasant information to close their ears and eyes to you” — sama võib öelda igasuguse halvustamise kohta.).
Kõlab ehk makiavellilikult, aga kui soovime näha ühiskonnas nihet, tuleb oma väljendusviisi moduleerida sõnumi olulise osa võimalikult tõhusaks edastamiseks. Kui kõhkleja on konstruktiivse retoorikaga “üle jooksma” ahvatletud, on hiljem aega talle üksipulgi selgitada, miks ta varem eksis, miks teadus pole võrreldav organiseeritud religiooniga, mis täpselt on teaduslik meetod, kuidas väidelda, mis on demagoogia, kuidas ära tunda ja vältida arutlusvigu jne.
Õhtuleht promob veidrat linnalegendi.
Kurb lugeda, et ajakirjanik pole ühtki teadusartiklit näinud ja ei oska seega hinnata, kas juhuslik kättesattunud kirjatükk teadusartiklit meenutab.
uurija ütles:
Ma ei tea, kas see on sellest, et ma ise aja jooksul skeptilisemaks muutun, või sellest, et Kasak on hakanud ajapikku üha ähmasemat juttu rääkima, aga kui veel paari aasta taguseid Ööülikooli loenguid Kasakult oli kuulata huvitav ja need panid kaasa mõtlema, siis viimased on küll olnud sellised, et iga paari minuti tagant tahaks esituse peatada ja täpsustada, kas ma ikka sain õigesti aru ja kuulsin prof Kasakut ütlemas seda, mida arvasin kuulvat.
Mul on korduvalt tekkinud tahtmine talle eraviisiliselt kirjutada ja üht-teist küsida, aga ta avalikud esinemised on jätnud mulje, et ta ei talu kriitikat üldse, nii et olen ikka ja jälle käega löönud — ei ole mul tarvis maestrot tülitada.
P.S. Eestikeelsest Wikipediast saan ma praegu aru, et ta ei õpeta TÜ-s mitte teadusfilosoofiat tulevastele teadlastele (mis paljude tema väljaütlemiste valguses oleks natuke murettekitav), vaid õigusfilosoofiat ja filosoofilist loogikat tulevastele juristidele. Mis tähendab, et tema imelikud ideed ei tungi päris teadusetegemisse, kuid võivad mõjutada ühiskondlikke protsesse ja avalikke mõtteviise tulevikus.
P.P.S. Aga “Vaba pattulangemise seadus” on päris vahva ulmeromaan, soovitan.
Mart K. ütles:
Oletame, et debatt on mõnda aega käinud ja õelad eelarvamuslikud skeptikud on esile tõstnud mitu olulist [uus termin] inimeste veidrust, mida mõned aktiivsed isendid esile tõsta ei tahaks. Millal hakkab levima meem, et inimeste [uus termin] hüüdmine on olemuslikult solvav?
Jaapani keeles on sihuke tore sõna olemas nagu 言葉狩り, kotoba-gari. Sellega tähendatakse tegevust, kus inimesed püüavad metsast uue ja neitsiliku sõna ühiskondlikult ebapopulaarse mõiste tähistamiseks, aga — ennäe imet — varsti on vaene sõna solvavast mõistest emaneeruvast hoorusest niivõrd läbi imbunud, et on aeg uuesti metafoorimetsa minna.
Mart K. ütles:
Mis juhtub, kui mõni diskursuse-osaline evib — olgu siis Dunningi ja Krugeri süül või varjatud taotluse läbi — võimetust kriitikal ja halvustamisel vahet teha ning pretendeerib, et üks kujutab endast teist?
dig ütles:
Noh, kui eeldada, et taoline sõnamaagia tõesti töötab, siis tulebki ikka ja jälle minna sinna metsa, arvan ma. Ingliskeelses keeleruumis on seda korduvalt juhtunud nii mitteroosat värvi inimeste kui geide kui muude tagakiusatutega ning praegu paistab küll, et teatud uudisterminitega on läinud nagu selle lossiga Monthy Pythoni graali-filmis: “When I first came here, this was all swamp. Everyone said I was daft to build a castle on a swamp, but I built in all the same, just to show them. It sank into the swamp. So I built a second one. That sank into the swamp. So I built a third. That burned down, fell over, then sank into the swamp. But the fourth one stayed up. And that’s what you’re going to get, Lad, the strongest castle in all of England.”
Ikka juhtub. Aga äkki juhul, kui sõnastada oma argumente nii, et need on võimalikult arusaadavalt mittehalvustavad, juhtub vähem, ja see omakorda aitab akuutselt väitlusvõimetut kontingenti peensõeluda ja marginaliseerida?
Mart K. ütles:
Proovime makiavellinismi.
Kujutame ette, et ühiskonnas on kurjad makiavellilised skeptikud ja suur kari erinevaid umbluulasi. Illustreerimise mõttes võime esimesi joonistada lambakoerte või dobermannpinšitena ja teisi koeralammastena. See ei ole muidugi tegelikult oluline millegi muu jaoks, kui et seda kommentaari lugevad lambad end solvatuna tunneksid ja lugemise katki jätaksid. Kui juba vana printsiuurija välja kutsutud sai, siis on defence in depth täiesti omal kohal. Pealegi on koeravileretoorika nii makiavellilik kui veel olla saab.
Nüüd panevad skeptikud tähele, et A: tegelikult ei ole kõik umbluulased ühtemoodi ja B: keskmisel kodanikul on abstraktsioone raske mõista ja umbluulasel võib-olla veel enamgi. Niisiis võtavad koerad kätte ja eraldavad suurest lambakarjast väikese hulga iseäranis põikpäiseid ja mitte eriti populaarseid lambaid, kellega lambakarja suurel osal vähe empaatiat on, ja võtavad need rahva ees nende veidruste eest korralikult läbi. Mis juhtub?
Digghiavelli julgeb spekuleerida, et suur osa ülejäänud lammastest ignoreerib säherdust juhtumist, aga väike osa vaatab juhtumisele otsa ja tänab kohalikku jumalat või tema asetäitjat nii, nagu Luuka evangeeliumi 18:11 õpetab. See tähendab, et nende peas hakkab idanema asi, millest võib lõpuks välja kasvada arusaamine, et umbluu näol on tegemist jamaga või kõige vähemalt millegi poliitiliselt ebakorrektsega.
Miks on makiavellilikele lambakoertele oluline, et bully’takse mitte-eriti-populaarseid lambaid? Ikka sellepärast, et kogemus näitab, et mõned postmodernistlikud lambad kipuvad vahele segama ja pretendeerima, et nemad kaitsevad Avalikku Üldsust(tm) Kurja Vähemuse(r) tagakiusamise eest. Kui Avalik Üldsus(tm) ei suuda end ettesattunud maailmalõpu-usklike või risti “valesti” ette lööva vähemusega samastada, kukub see manööver läbi ja kõnealused postmodernistid kaotavad tükikese kredibiilsust, mille mõni lendavat taldrikut taga ajav koer lohutuspreemiana üles korjata võib.
Nüüd võib üles kerkida mõni veider lambakoer, kes küsib, kas lambakoerte eesmärk ei ole mitte lambaid karjatada selmet neid taga kiusata. Võib-olla kannatab vaeseke südametunnistuse või õiglusmeele all, mida makiavellilik meditsiiniteadus veel välja ravida ei oska. Aga pole hullu, säherdustele võib selgitada, et tegelikult ei kiusata taga mitte vähemust vaid vähemuse peas parasiteerivat veidrat meemi. Õiglustundlikule karjavalvurile võib öelda, et isendid, kes pattu kahetsevad ja enam ei tee, jäävad oma häbimärgist ilma ja võivad suure karja sekka naasta.
Mart K. ütles:
Too näide.
SEN toob meieni neistilikke looduspilte asteroidilt Vesta.
@dig:
sügan mõttes/vaimusilmas Su kõrvatagust. Sihuke hästi pehme heledam, pruun karvkate on :)) Paistab, et Sa ei hammusta ka.
P.S. Palun mitte seda juttu, kel iganes, mitte võtta, kui mingit selgelt nägemise näite väljapakkumist. No mis tähendab, et pole tarvis uudissõnu rakendada, kuigi kui soovi on, siis võib ju ka:P
(Ma ise pean seda niisama lobaks)
dig ütles:
Nojah, niiviisi sõnastatuna kõlab see halvaendeliselt küll. Aga Sa ei taha ju öelda, et skeptik ei peakski püüdma “spirituaalsete” kaaskodanike meelt muuta või et varjamatu ilkumine selleks tõhus viis on? Seega — mida?
Proovime. Arusaadavalt halvustav sõnastus: “Höpaatiausklikud on ajupestud teadusvõhikud”. Mitte nii halvustav (ja loodetavasti kaitsepositsioonile asunud väitleja jaoks seedimiskõlbulikum) sõnastus: “Kuna homöopaatilise printsiibi toimivuse põhjalik uurimine on enamasti näidanud, et see ei toimi paremini platseebost, ning samuti pole keegi suutnud nüüdisteadusele kättesaadavate teadmiste kontekstis veenvalt selgitada, kuidas homöopaatia üldse toimima peaks, on nüüdseks mõistlik eeldada, et tegelikult see ei toimigi.”
Praegu palavikuga libedamat juttu ei tule, aga saad vast aru küll — hillitsetud, viisakas toon, mis peaks peegeldama siirast soovi aidata vestluspartneril uusi (ja võimalik, et emapilgul ebameeldivana tunduvaid) teadmisi omaks võtta.
Mart K. ütles:
Puhtalt üksikisiku tasandil jääb mingi sarnasus alles, sest
inimene paratamatult kasutab info hankimiseks allikaid ja toetub autoriteetidele. Sealjuures ei ole ta võimeline kõike ise üle kontrollima vaid ikka on keegi, kes on pädevam seletama, kuidas “asjad tegelikult on”. Lisagem siia juurde vana teadmine, et paber (ja seda enam veebileht) kannatab kõike ning igasugu kahtlused on kerged tulema.
uurija ütles:
Kus see sarnasus siis on? Ma ei aru; organiseeritud religioon ei ole ju süsteem info hankimiseks, pigem vastupidi.
Edasine jutt läheb minu arust üldse antud küsimusest kaarega mööda (või ma kerge palavikuga ei suuda seost olvata). Kas see, kui ma ei mõista praegu Einsteini teooriate matemaatilisi aluseid, tähendab, et ma ei saagi neid kunagi mõista ja seepärast on füüsika sisuliselt sama, mis pime usk? Ei ole ju nii. Kahtlused annab pealegi alati taandada Descartes’i stiilis rekursiivse absurdini — miks peaks veebileht või paber midagi rohkem kannatama või vähem kahtlusi tekitama kui ükskõik millised vaatlusandmed nn kokkuleppelisest tegelikkusest?
Mart K. ütles:
Ma ei usu, et umbluulaste meele muutmisele aitab kaasa umbluu-framing‘uga kaasaminek. Umbluu-mindset‘i mõistmine küll, aga mitte tingimata järeleandmine. Tõsi küll, seda mõttetera omistatakse pigem Sun Tzule kui Niccoló Machiavellile.
Mis varjamatusse ilkumisse puutub, siis ütleb minu kogemus, et ilkumine on vaatleja silmades. Küllap on mõistlik taodelda väljendusviisi, mida mõistlik ja neutraalne vaatleja ilkumiseks ei peaks, aga püüe väljendada umbluu-vaenulikke mõtteid niisugusel viisil, mida ükski umbluulane ilkumiseks ei kuulutaks, on juba ette nurjumisele määratud.
Kui ma teaksin, oleks karta, et kirjutaksin rohkem skeptilisi artikleid …
Jätame halvustamiskriteeriumi kui halvasti defineeritu hetkeks kõrvale ja paneme tähele, et see lause ei ole problemaatiline mitte sõnastuslikult vaid sisuliselt. Selle tähendusväli seab kõrgele kohale väite, et keegi on höpaatiausklike isendite kallal toimetanud pikki ja põhjalikke protseduure, mida ajupesu kujutavates filmides näidatakse. Säherdune väide on ilmselgelt absurdne ja halvustab lugeja intelligentsi.
Sellel lausel on olulisi vormilisi puuduseid. Kõige silmatorkavam on muidugi see, et temas on nelikümmend sõna. Muist neist on veel võõrad ja muist mitmeosalised. Interneti keele natiivsed rääkijad on sellele arusaamise barjäärile isegi nime pannud, seda sõna spellitakse TL;DR.
(Mitte, et ma ise sellest patust puhas oleksin. Juhtub pahatihti, et lühikese kirja kirjutamiseks pole piisavalt aega ja siis kukub välja pikk.)
Ma kujutan ette, et töötav retoorika näeks kurja vaeva kritiseerimaks homöopaatia ideid ja veidrusi ilma usklikke masse nende ideedega samastamata — aga torkaks aeg-ajalt sisse konstruktsioone tüüpi Armas diskussioonipartner, me teame, et Sina ei ole nii loll, et säherdust jama uskuda. Kui mitte otse, siis memeetiliste prekursoritena.
Kui nüüd makiavelli mütsi uuesti proovida, siis seda lähenemist hüüavad mõnede mütside kandjad hate the sin, love the sinner. Viide paavstimütsile on nii ilmne ja asjassepuutumatu, et jäetakse lugejale koduseks ilmutamiseks ja puutumata jätmiseks.
Mart K. ütles:
Info hankimise all pidasin silmas, et inimene suhtleb oma ümbritseava keskonnaga ja saab seal igasugu infot, nt kuuleb jutlusi ja loenguid, loeb erinevat kirjandust (piibel, umbluukirjandus, teaduskirjandus). Info selle kohta, mida ta ise näinud pole, jõuab temani teiste isikute kaudu. Mõtlemise tasandil on võimalik teha mingi valik ja elada sellega terve elu, ilma et see elukvaliteeti mõjutaks. Näiteks uskuda et maakera on 6000 (või palju rohkem) aastat vana.
Rein Lang räägib Postimehele, kuidas kommunistlikust printsiibist järelduvad majanduslibertaarlikud printsiibid.
Skeptikute huvi pälvib aga supply-side economics tüüpi jama:
IKH kirjutab Postimehes Daily Mail’i artiklist Siberi sõltuvusravist.
Jah, tõepoolest, artikkel vihjab, et heroiin on stimulant.
salvey ütles:
Proovi selliseid asju nagu:
# Äriregister
# emateab.ee
Maksuvõlgade kohta saab infot (FIE-de kohta vist tasuta ei saa) maksehäireregistrist
Teie juttus esinenud Toomas Pälli kohta ühtki kannet ei leidnud.
India guru: vägistamisohver on ise samuti süüdi, sest ei palunud halastust Delfi
uurija ütles:
Tahad Sa tuua näiteid teaduslikust jõulumissast, teaduslikust kirikust, teaduslikust altarist, teaduslikest reliikviatest, teaduslikust palverännakust, teaduslikust palvushommikusöögist, teaduslikust ristisõjast, teaduslikust šamaanitrummist ja teaduslikust enteogeenist? Kolm igast sordist oleks hakatuseks kena.
@Mart K.:
Ise kipun arvama, et lähenemisi võib olla erisuguseid, kuna ka inimesi, keda umbluupimedus löönud on, on erinevaid. Pole olemas ühtmoodi uskuvat inimest ja ühtmoodi toimivat kommunikatsioonistiili.
Mis jällegi ei tähenda, et kommunikatsioon kui selline ei saaks efektiivsem olla. Mõnda kõnetab see, kui talle otse välja öeldakse, mis ta uskumustest arvatakse, mõnda teist kohutab esimene pingeline või vähegi hinnangut sisaldav sõna, aga seejuures, arvan, tuleks siiski lähtuda iseenda olemusest ja sisetundest. Ausus oma tunnete suhtes on aus ka oponendi suhtes.
Teine asi on teadusuuringut teha. Sel juhul tõesti üritatakse vältida hinnanguid ja kirjeldatakse toimuvat, või vähemalt peaks see sedasi olema, kui uuritakse inimesi ja nende uskumusi.
“Homöopaatiat on uuritud. Teadus on 18. sajandist palju edasi arenenud ja kui asendada teadususklike poolt omistatud negatiivse varjundi saanud sõna ‘homöopaatia’ 21. sajandile sobiva mõistega “adaptive network nanomedicine [palun eestikeelset vastet]”, siis suudame veel mõnda aega tõsist nägu manada.”
See oleks sügavalt ebaaus, kui esilepürgivat naerupurtsatust, mis viidatud teksti lugemisel peale tuleb, maha suruda seepärast, et äkki keegi solvub ja ta nimme homöopaati (nanomeedikut) otsima läheb. No las ta siis läheb, mõnda inimest ei saa kohe millegagi teistmoodi mõtlema veenda ja hea läbisaamine iseendaga maksab ka midagi.
Adaptiivse võrguga nanomeedikud on need inimesed, kes kujutavad ette, et nendes sisaldub Väga Väike Kogus Arsti ja kes võrku, mida nad patsientide püüdmiseks kasutavad, igal sajandil kohendavad.
“kohastuva võrgustikuga pisimõõdutervendus”
Peaks patendi võtma.
Homöopaatiakiriku koguduseliikmed juba rõõmustavad:
salvey ütles:
Ehkki see on tõesti väga kurb lugu, pole pelk tsitaat kuigi kõnekas.
See tähendab, siit hinduismi kohta induktiivselt lihtjäreldusi teha oleks vale.
Palun näita näpuga selle peale, kes esimese järelduse tegi.
@snape:
ma ei teegi siit mingeid järeldusi hinduismi kohta. Juhtusin lugema ja lugu paistis siia linkimiseks sobiv olema.
India presidendi poja ütlusest järeldan küll üht-teist rohkem (olgu siis tema isiku või ka üleüldise ühiskondliku olukorra kohta)
Ja kuigi see on õudne lugu, on laialdane hukkamõist teole endale (ma mõtlen neiu õudset surma) ehk märk sellest, et asjad paranevad pikapeale.
Ja muidugi on hea ka see, et guru arvamus hukkamõistmist vääriv arvati olema.
dig ütles:
Pole kõnekas, ütlesin. Ja tõepoolest jätab mulje pealispindusest kui ei suvatseta suuveerestki sõnu seada, et mõtet juurde anda. Saan aru, et seinapostitused ja säutsud on andnud täiesti omaette žanri suhtluskultuuri ja selliste arengute üle üleliia nuriseda ei maksa. Siin jätkuks aga rohkem ruumi ja ehk isegi konteksti artikuleeritu üle arutleda.
@snape:
nojah, õige küll, aga nüüd sai ju kohe mitu postitust ritta ja arvamust ka juurde, nii et tore, et sa meiega liitunud oled, snape, kohe palju huvitamaks läks, mu arust. Nii et räägi aga, kui midagi ei meeldi. Mina olen enam-vähem alati vastama valmis :)
snape ütles:
Ah soo, nii et ise tegid järeldusi, aga keegi teine ei teinud. Näpuga näidata kuhugi pole. See on kindlasti see kõige õigem hetk virisemiseks, et järelduste tegemine on paha.
Kas Sul on tõendeid andmaks põhjust kahtlustada, et skeptik.ee lugeja on niivõrd kirjaoskamatu, et tema jaoks tuleb eestikeelne jutt eesti keeles lahti seletada?
Ehk muretsed Sa hoopis selle pärast, et juttu Sulle meelepärases suunas raamitsetud pole?
dig peidab näpu selja taha, et mitte kellegi peale kogemata näidata, ja tunnistab üles, et lõikab tsitaate aeg-ajalt meelega just sedamoodi, et need silmatorkavalt poolikud oleksid ja kutsuksid lugejat originaali lugema. Muidugi eeldusel, et lugeja kõnealusest teemast huvitub. Näiteks just sellepärast on ära toodud mõnede Vesta reljeefide kirjeldused, aga pilt lisamata jäänud.
dig ütles:
Mulle oleks India teemal keskustelu meeldinud, kuna sellega seonduv on mulle pikalt erialast ja isiklikku huvi pakkunud. Tunnistan, et selles lõimes polnuks selleks ehk kõige parem koht ja ei alustanud ma ka kõige viisakamalt.
Samas pole harjunud ega taha harjuda linkidega tühja lehvitamisega, mistap tundubki olevat sobilik hetk taanduda.
Siin on tükike India triviat:
Diskuteerigem! Vaielgem! Põlegem!
dig ütles:
Pooltõde. Juba mitu aastat on kaheruupiased Indias ringikujulised.
@snape:
Väga kena, väga kena. Aga kus on põlemine? Kus on vaimustus?
snape ütles:
Ma ei lisanud alul sellele lingile omapoolset kommentaari, sest mida tarka mul ikka öelda olnuks. Aga alati võib ju leiduda keegi teine, kel on/tekib tahtmine midagi omapoolset öelda
Mina olengi just see harimatu tüüp, keda te mainisite (vestluses Jasoniga, kel endal, ma arvan, võib kraad olemas olla küll) kes elus mõned populaarteaduslikud raamatud (ja ka mõned veelgi vähem teaduslikud) läbi lugenud ja nüüd siin skeptitseerib/avaldab arvamust/lobiseb.
Ja lihtsalt omapoolseid emotsioone lisada sel hetkel ei tundunud ka väga sobilik olema.
Uue aasta puhul uue skisofreeniapuhanguga õnnistab meid kaitseomatervis.ee.
Postimees: Politsei ja tarbijakaitse soovitavad tuluskeemiga ette vaadata
Veebileht lubab muuhulgas haritust.
Harju maakohtus algas kohtuprotsess Reformierakonna esimehe, peaminister Andrus Ansipi hagis Õhtulehe vastu Postimees
Lang: see, et riik hakkas raamatukogudele raamatuid ostma, oli vale otsus Postimehes
Hirm Cartlandi ees on loomulikult sama tüüpi nähtus nagu vanade kirikutegelaste hirm selle ees, et somebody, somewhere, in some way, may be having fun! We must do something about it!
Martin Vällik ütles:
Mina ei tea ühtegi inimest, kes oleks oma vaateid või uskumusi muutnud sellepärast, et teda naeruvääristati või muul moel rünnati. Pigem vastupidi — see on aialkõlkujaid mõistuspärast eemale tõuganud.
Igasugune avalik suhtlus on kompromiss iseenda sisetundelise olemuse ja parasjagu käibivate käitumisreeglite vahel. Ebaviisakus tõrjub osa inimesi debatist süvenemata eemale ning umbluu nimetamist umbluuks peetakse ebaviisakaks, olgu siis põhjendatult või mitte.
Ma ei taha öelda, et “spiritualiste” tuleks valskusega meelitada, aga samamoodi ei pea ma mõistlikuks nende tõrjumist halvustava sildistamisega. Oma seisukohti peaksime suutma edasi anda ka ilma sapita.
dig tsiteeris tervisekaitse-entusiasti:
Ma ei teadnudki, et mesilastel vaba aega on.
Mart K. ütles:
nimetame siis metaumbluuks. Hoopis peenem ja segasem, mis tundub ju ühtlasi põnevam ja veenvam. Ja uues saabunud dimensioonis kohasem muidugi ka ;)
Strateegilise kommunikatsiooni konsultant Uudelepp heietab Maalehes:
Artikli kommentaariumis leiab mainimist siinnegi keskkond. Kommenteerija Ain Alles leiab nii:
Kas just uudis kuid umbes kuu tagasi leidis algust väike projekt mis üritas tasakaalu pakkuda Burzynski vähi “imeravi” kuuri läbinud inimeste kiidulaulule aadressil http://www.burzynskipatientgroup.org/
Too vastassuunaline jutukogu on siin: http://theotherburzynskipatien.....press.com/
Umbes nädal tagasi kirjutati seal:
“we have gathered as many failed treatments in a month here as he has gathered ”successes” in over 35 years”
dig ütles:
Umbes nädal tagasi leiutas kodune sõnaleiutajate kollektiiv uue mõiste „homöopaatiline hambaravi”. Mina pakkusin, et see on, kui puuri näidatakse hästi kaugelt, ja proua, et plomm pannakse kellelegi teisele. :)