Katseprotokoll 29. september 2013
Pildamisvardad. Klõpsa pildile, näed suuremalt. Foto: Martin Vällik
29. septembril 2013. aastal said praegu Tallinna piiresse jäävas Väo külas, Plaasi talus kokku väike hulk inimesi ja katsetasime, kas pildamisvarrastega on võimalik eseme kohalolu tuvastada.
Pildamisvardaid opereerisid Väino R ja siinne kommenteerija blacktop, Väino jõudis varem kohale ja lahkus just siis, kui blacktop jõudis.
Katse käik
Esmalt käis isik katseplatsi läbi, et veenduda segavate faktorite puudumises või siis leida sobivam paik, kuhu testobjektid asetada. Testobjektiks oli metallvarras (armatuuri sarruselement), visuaalseks varjestamiseks puidust plangutükk (vt pilt).
Testobjektid: metallist sarruselement ja varjestamiseks puidust plangutükk. Klõpsa pildile, näed suuremalt. Foto: Martin Vällik
Isik sai avatult proovida, kas ja kuidas pildamisvardad reageerivad metallile, sai proovida sedagi, kas puitplangu alla asetatuna on reaktsioon sama, ning sedagi, kuidas puitplank reageerib ilma varrast alla asetamata. Seda kõike siis teades, kuidas tegelik olukord on.
Pimekatse toimus järgmiselt:
- Isik läks kuuri taha koplisse, kust ei näe planku ega seda, mida selle plangutüki juures tehakse.
- Mina läksin põõsa taha ja heitsin seal mündiga kulli ja kirja. Tulemuse panin paberile järjenumbri taha kirja.
- Läksin plangu juurde ja kui mündiviskamise tulemuseks oli “kull”, panin varda plangu alla, kui “kiri”, siis ei pannud. Plangu all mitteoleva varda panin kuuri juurde kanga alla. Kui tuli järjest sama tulemus, siis tegin ikkagi asetamise-äravõtmise liigutusi.
- Kui asetamisprotseduur sai tehtud, liikusin oma põõsa taha tagasi. Poolel teel andsin kuuri taga ootavale isikule märku, et tema kord on tulla plangutüki juurde.
- Isik tuli, jõudis oma pildamismeetodiga otsusele, kas plangu all on raudsarrus või mitte ning kirjutas “jah” või “ei” oma paberile järjenumbri taha ja läks taas kuuri taha.
- Sedasi kokku 20 korda
Enne pimekatset ütlesid mõlemad, et selline korraldus on sobilik ja ei ole takistusi, miks ei peaks positiivne tulemus tulema.
Mis on positiivne tulemus?
Positiivseks saame antud juhul lugeda tulemuse, mille saavutamine puhtalt juhuse läbi oleks tõenäosusega 1 tuhandest, ehk kui teha samasuguseid 20-korra katseid 1000 korda, siis vähemalt üks neist seeriatest annaks positiivse tulemi. Sellise tõenäosuse annaks meile 17 õiget vastust. Tegu on binoomjaotusega, kus katsekordasid on 20 ja igal korral on õige vastuse tõenäosus 0,5. Joonis näitab, et ühe, kahe, kuni kümne õige vastuse saamine puht juhuse läbi on üsnagi suure tõenäosusega (üle 0,5 ehk üle poole; mida kõrgemale punane tulp ulatub, seda suurem on tõenäosus selline tulemus saada).
Kumulatiivne binoomjaotus n=20, p=0,5, allikas: Keisan Online Calculator.
Meid aga huvitavad selgelt keskmist juhuslikkust ületavad tulemused, seega vaatame lühemate punaste tulpade suunas. Arvutused näitavad, et kui soovime tulemust, mis 95% tõenäosusega ei ole juhusest tulenev, siis peab 20 katse kohta tabamusi olema kokku 14. Kui soovime aga rangemat 99,9% kindlust (ehk 1/1000), siis olgu tabamuste arv 17.
Tulemused
Meil tekkis kaks nummerdatud andmerida eri paberitele – minul kulli-kirja viskamise = varda asetamise/mitteasetamise rida, isikul katse käigus üles kirjutatud jah/ei rida. Kui 20 katset läbi said, siis enne paberite kõrvutamist (keegi ei teadnud veel mingeid tulemusi) küsisin, kas oli katse korralduse ja käigu kohta mingeid märkusi, pretensioone. Väinol ei olnud, blacktop teatas:
Kirsipuu eksitab, traadid reageerivad mingitele asjadele, kuid vaatamata sellele sain vajaliku signaali kätte.
Küsisin ka katseseeria tegemise käigus blacktopilt, et kas peame kohta vahetama või midagi muutma. Polnud vaja. Muu suhtlemine soorituse ajal oli võimalikult minimaalne.
Samas asetasime paberid kõrvuti ja loendasime tabamused kokku. Originaalprotokollid arhiveerin ja teen küsijale kättesaadavaks, all tabelis on kokkuvõte kahest katseseeriast. Tabeli teises ja viiendas veerus on minu mündiviske tulemused, kolmandas Väino R vastused, kuuendas blacktopi vastused, neljandas ja seitsmendas tähistab linnuke tabamust ja ristike mittetabamust.
| 1. nr | 2. mina | 3. Väino R | 4. tulem | 5. mina | 6. blacktop | 7. tulem |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | jah | jah | ✔ | jah | jah | ✔ |
| 2 | jah | jah | ✔ | ei | jah | ☒ |
| 3 | ei | jah | ☒ | jah | jah | ✔ |
| 4 | ei | jah | ☒ | jah | jah | ✔ |
| 5 | jah | ei | ☒ | jah | ei | ☒ |
| 6 | ei | jah | ☒ | ei | ei | ✔ |
| 7 | jah | jah | ✔ | jah | ei | ☒ |
| 8 | jah | jah | ✔ | ei | jah | ☒ |
| 9 | ei | jah | ☒ | ei | ei | ✔ |
| 10 | jah | ei | ☒ | ei | ei | ✔ |
| 11 | ei | ei | ✔ | jah | ei | ☒ |
| 12 | jah | jah | ✔ | jah | ei | ☒ |
| 13 | jah | jah | ✔ | jah | ei | ☒ |
| 14 | jah | jah | ✔ | jah | ei | ☒ |
| 15 | jah | jah | ✔ | ei | ei | ✔ |
| 16 | jah | jah | ✔ | ei | ei | ✔ |
| 17 | jah | jah | ✔ | ei | jah | ☒ |
| 18 | ei | jah | ☒ | jah | ei | ☒ |
| 19 | ei | jah | ☒ | jah | ei | ☒ |
| 20 | ei | ei | ✔ | jah | jah | ✔ |
| pihtas: | 12 | pihtas: | 9 | |||
| möödas: | 8 | möödas: | 11 |
Kokkuvõte
Vaatamata positiivsetele ootustele ja sujuvale korraldusele ei ületanud kummagi isiku tulemused selle katse käigus juhuslikkuse künnist.
Kitsaskohad ja kuidas teinekord paremini teha
- Jäin ühel hetkel kohmitsema, kui pidin varda plangu alt ära võtma ja selle kuhugi panema. Ei olnud eelnevalt valmis mõelnud, kuhu see siis panna. Teinekord olgu endal varakult selgeks tehtud ja ka katsealusega läbi räägitud, kuhu varras testobjekt pannakse, kui see ei ole testipaigas.
- Seltskond võiks suurem olla. Esiteks katsealuse poolt keegi, kes kontrollib mind, et ma mündiviske järgi ka toimin. Väino R puhul oli see tingimus täidetud, aga blacktopi katse ajal olimegi kahekesi. Teiseks võiks olla veel keegi, kes jälgib eemalt katsealust sel ajal, kui ta katsekoha juurest eemal on.
- Paberimajandus võiks olla tehtud sedasi, et iga katsekorra tarbeks on eraldi nummerdatud paberid, mitte nagu praegu paberileht, kus kogu seeria korraga näha. Eraldi paberid aitaksid ehk paremini ja segamatumalt keskenduda just sellele sooritusele, mitte aga lasta end eksitada eelmiste soorituste tulemustest.
Tänusõnad
Suur tänu tulijatele! Enda sellisel moel proovilepanek eeldab julgust ja enesekindlust. Seda meil oli ja küllap jagub edaspidisekski.
Väino R Plaasi talu aias. Foto: Martin Vällik
Asjaosaliste endi kommentaarid väga teretulnud.
Funktsionaalsest lugemisoskusest jälle:
http://teadus.err.ee/artikkel?id=10502&cat=1
“„Mind rabas näide, mis mulle toodi. Kui suures Tallinna kesklinna koolis küsiti lastelt, mida tähendab sõna „osavõtlik“, siis enamik lastest vastas, et see on selline inimene, kes võtab kõigest osa, on aktiivne, käib kõiksugustel üritustel. Tühine vähemus teadis selle sõna tegelikku tähendust – seda, et osavõtlik inimene on see, kes on empaatiline, võimeline tundma kaasa. Ärme isegi räägi sellest, et lausete mõttest ei saada aru, ka sõnu kasutatakse valesti,“ selgitas Hvostov.”
Et arusaamatusi vältida, tuleb kasutada võimalikult lihtsaid väljendeid? Ei mingit mõistukõnet (allegooriat), sest mõni tõlgendab seda kindlasti omamoodi. Ka huumori mõistmine on väga erinev. Heade tuttavatega on kergem suhelda – nemad saavad enamasti mu jutu sisust aru.
Ja kindlasti ei tohi kasutada välismaiseid sõnu nagu infrastruktuur, muidu mõni arvab, et tegemist on mingisuguse infrapunaseks värvitud puust algebralise struktuuriga. Tuleb kasutada kodumaiseid sõnu nagu taristu, siis on kohe kõigil selge, et tegemist on tarimistööle palgatud šoti poisiga, Stu nimeks.
@Klõbistaja:
Äh, üks ei välista teist. Argisuhtluse argikeel on üldiselt ebaoptimaalne, ebaselge, asju öeldakse keerukamalt kui tingimata vaja ja osa sõnumist läheb kaduma – aga mis suhtlemist suurt ei takista. Teine lugu on, kui sedasinast samasugust argikeelt kasutatakse tarbetekstis, mis selgest keelest võidaks, nt ajalehes, suunises, käsiraamatus, ohutusjuhendis.
Mind paneb veidi imestama, katse kukkus läbi, soovitakse teha uus katse, aga räägitakse selle toimumisest “järgmisel sügisel”. Väljas soojakraadid, lund pole, miks mitte kohe? Kuhu kadus hr Kriimsilm? Ei oska muud arvata, kui et “pildajad” pole oma võimetes kindlad ja seetõttu vaikivad.
@Peeter:
” Kuhu kadus hr Kriimsilm? Ei oska muud arvata, kui et “pildajad” pole oma võimetes kindlad ja seetõttu vaikivad.”
Ma tahaks ka hr Kriimsilma eksperimentidega kursis olla. Aga selles pole mitte midagi taunimisväärset, kui inimesed oma üleloomulikes võimetes kahtlevad.
Sügisel saavad uuesti proovida need, kes viimati katses osalesid. Pole ju mõtet samu tegelasi lausa mitu korda aastas testida. Vähemalt nii sain ma aru kuskilt, kuid praegu ma seda punkti ei leia.
Julgelt võiks panna sama katset tegema ka sellised, kes ei väida mingeid võimeid vms omavat, kasvõi siit samast või võtad oma sõbrad kaasa. Nö oskajad pildajad võiks siis kõigile kohaletulnutele teha koolituse, ja siis kõik kohale tulnud skeptikud püüaksid tõeliselt kehastuda pildajateks.
Eriti lihtne oleks teha katsetusi nõiavitsata, aga võiksid ikkagi väga tahta neid metallpulki üles leida.
Lynn Mctagarthi raamatus “Väli” mainitud katsetes saadi keskeltläbi tulemus 53-56% juhusliku 50% asemel. Et see statistiliselt 1/1000000 tõenäosuselisust näitaks (nagu nad minu mäletamist mööda mõnikord väitsid) peaks katsete arv päris pikk olema. Ilmselt oli tehti ka iga katsealusega testi ka päris mitu korda nii, et neil tüdimuse tõttu tulemused langesid.
Seal küll testiti veel juhtumata sündmuse ära arvamist või mõjutamist, aga ma ei imestaks kui tulemus oleks sarnane.
Seda oleks lihtsam teha laua taga nt mängukaartidega.
Random number generaatori võite ka ehitada.