Arhiiv lugudest, mis on ilmunud oktoober, 2013

Oct 10 2013

Terviseamet ja umbluuteenused


Tervistav Stuudio Pärnus. Foto: Ago Tammik, EPL.

Eesti Päevalehes ilmus lugu, milles väidetakse, et terviseametnikud on asunud ka alternatiivterapeute puistama:

Väikeettevõtted, mis pakuvad erinevaid loodusteraapiaid ja üldistavalt alternatiivteraapiaks nimetatavaid teenuseid, on viimasel ajal sattunud terviseameti inspektorite huviorbiiti. Uuritakse, kas nende pakutavad teenused on sellised, mille osutamiseks peaks neil olema riiklik tegevusluba. Millisteks tegevusteks täpselt oleks aga tarbijate kaitseks vaja luba ja millisteks mitte, on küsimus, mille piire alles kombatakse.

Jõudsin juba hakata rõõmu tundma, et lõpuks ometi ehk võetakse midagi ette nende ilmselgete libateenustega, väärlootuste äridega, meditsiini matkivate eksitustega, või siis vähemalt hakkab see valdkond kuidagi korrastuma ning tekib selge piir umbluu ja tarviliste tervishoiuteenuste vahele.

Vaatasin ka loos mainitud Biore kodulehte ja kõik umbluu tunnused on seal olemas ja mõni mõttelõng on suisa ohtlik ehk pahal moel eksitav. Näiteks jutustatakse, et “vitamiin” B17 on vähivastane ravim ja Oasis of Hope nime kandev asutus saavutab suurepäraseid vähiravialaseid tulemusi. Seega välisel vaatlusel vääriks Biore igati ametnike tähelepanu, et säästa tarbijaid ohtlike nõuannete, kasutute teenuste ja tõendamata tervisealaste väidete eest. Võin neile omalt poolt külaskäigusihtmärke soovitada.

Tegelikkus on aga teistmoodi ja Terviseamet selgitab oma Facebooki lehekülje kaudu:

Täna Eesti Päevalehes ilmunud lugu on pehmelt öeldes lugejaid ja avalikkust eksitav, sest terviseamet ei tegele alternatiivterapeutide “puistamisega”, tegelikult puudub meil selleks igasugune alus. Loos viidatud Biore Tervisestuudiot pole Terviseamet kontrollimas käinud. Püüdsime seda ka loo autorile selgitada, aga tulutult. Tõsi, samal aadressil tegutseva FIE käsutuses olevat meditsiiniseadet kontrolliti küll, aga sama aadress ei tähenda veel sama ettevõtet.

Lugejatele teadmiseks: Terviseamet teeb järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate üle, kes on kantud tervishoiutöötajate registrisse ja omavad luba tervishoiuteenuse osutamiseks. Kui te peaksite sattuma mõne teenuseosutaja juurde, kes lubab teiega imet teha, siis on alati mõistlik küsida, kas teenuseosutajal on selleks imeteoks olemas vajalikud oskused ja õigused. Vastasel juhul vastutab teenusesaaja ise nii teenuse kui tagajärgede eest. Kahtlustest võib alati Terviseametit teavitada. Sel juhul saame üle kontrollida, kas tegu on tervishoiuteenusega ja kui on, siis kas teenuseosutajal on olemas ka vastav luba või võib olla tegu seaduserikkumisega. Kui ilmneb, et tegemist võib olla rikkumisega, annab Terviseamet kogutud teabe üle uurimisorganitele. Sedasorti pöördumisi on jõudnud meieni aastas kord või paar, mitte enam.

Olgu veel öeldud, et Biore omanik kinnitas täna ka omalt poolt Terviseametile, et neid pole keegi “puistamas” käinud, mida ta oli enda arvates ka ajakirjanikule öelnud, aga mõnikord sünnivad lood kõigele vaatamata…

Jah, see on tavaline, et ajakirjanik kirjutab oma loo vaatamata faktidele. Ja isegi kui sõnum on kooskõlas mu isiklike ootustega ja teatatakse asjust, mis meele rõõmsaks teevad, ei pruugi see tõsi olla. Aga kuivõrd teema juba püsti oli ja minumeelest on tarbijad sedalaadi teenuste suhtes ikka haavatavas seisus, siis küsisin sealsamas täpsustavaid küsimusi:

Tere, kas ma saan õigesti aru, et kui teenust osutab registreeritud tervishoiutöötaja ja/või tervishoiuasutus, siis Terviseamet teostab nende üle järelvalvet. Aga kui nimetatud asutused juhtuvad pakkuma umbluuteenuseid ehk teaduslikult põhjendamata protseduure (nt homöopaatiat, detoksifikatsiooni, pH-dieeti, toidutesti jne), siis kas Terviseamet saab neid isikuid järelvalvata ja öelda, et neid teenuseid ei tohiks pakkuda?

Aga kui samu teenuseid pakuvad mittetervishoiuasutused ja mittetervishoiutöötajad, siis kas sekkumise tõenäosus on suurem või väiksem?

Või sekkutakse mittetervishoiuasutuste tegevusse pigem siis, kui nad hakkavad pakkuma tervishoiuteenustele sarnaseid tegevusi – diagnoosima, ennetama, ravima?

Kliendi seisukohast vaadates ei pruugi mul olla pädevust kõigi protseduuride teadusliku põhjendatuse hindamiseks ja võin arvata, et kui ostan registreeritud tervishoiuasutusest teenust, siis peaks nagu olema tegu teaduslikult põhjendatud teenusega (olgu või homöopaatia). Või on kliendid-patsiendid ikka ja alati ainult omapäi jäetud ja ise vastutavad, kui homöopaatiaga üritavad diabeeti või vähki ravida?

Biore suguste mittetervishoiuasutuste puhul võiks ju muidugi eeldada, et klient ise vastutab oma “rumaluse” eest, kui kasutuid protseduure ja toidulisandeid ostab, aga registreeritud tervishoiuasutuste puhul oleks nagu õigustatud ootus eeldada, et pakutavad teenused on kvaliteetsed (sh teaduslikult põhjendatud) ja personal pädev, kes järgib arstieetika koodeksit.

Tänan väga, kui leiate aega vastata ja selgitada :)

Liiga palju küsimusi küsida ei ole muidugi hea mõte, kuna vastamiseks valitakse vastajale sobivamad ning saab ümaramat juttu rääkida, kuid ehk aitate mõne konkreetse juhise välja destilleerida:

Tervishoiuasutusele väljastatud tegevusloal on kirjas, milliseid teenuseid konkreetne asutus osutada võib. Nii näiteks ortopeediakeskuses silmi ei kontrollita. Ravikvaliteedi eest vastutab arst, kui tema pakub ravina ühe või teise probleemi korral ka homoöpaatilisi teenuseid või näiteks akupunktuuri või muud, siis peab seegi teenus mahtuma arsti poolt pakutava kvaliteetse ravi alla. Terviseamet kontrollib, kas pakutavad teenused mahuvad tegevusloal märgitute alla.

Kui tervishoiuteenust pakub mittetervishoiuasutus või inimene, kellel puudub pädevus (ei ole registreeritud tervishoiutöötajate registris), siis on tegemist tervishoiuteenuse korraldamise seaduse rikkumisega. Terviseamet ise selliseid inimesi ega tegevuskohti ei otsi, küll on tulnud ette olukordi, kus terviseamet on saanud vihjeid selliste tegutsejate kohta, kontrollinud asjaolusid ja rikkumiste ilmnemisel teavitanud neist korrakaitseorganeid.

Igal kodanikul on õigus kahtluse korral esiteks uurida, kas tervishoiuteenuse osutamiseks on luba, kas teenuseosutaja on kantud tervishoiuteenuse osutajate registrisse. Kui on kahtlusi ravikvaliteedis, siis on õigus küsida teist arvamust või pöörduda Sotsiaalministeeriumi juures asuva ravikvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Terviseameti registrid on siin: http://mveeb.sm.ee/

Mulje jäi ikka selline, et tarbija olgu ise jube tark ja kui pole, siis on oma viga.

Nimetan probleemvaldkonnad:

  • Mittetervishoiuasutused, mis pakuvad umbluuteenuseid (nt aura korrigeerimist) – siin on klient ilmselt täiesti omal vastutusel
  • Mittetervishoiuasutused, mis pakuvad teenuseid, mida võiks Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt tervishoiuteenusena tõlgendada (diagnoosimine, ravimine, ennetamine) – Terviseamet võib aegajalt sekkuda, kui keegi kaebab
  • Tervishoiuasutused, mis pakuvad umbluuteenuseid (nt homöopaatiat, valideerimata ja teaduslikult põhjendamata toiduteste) – Terviseamet võib aegajalt sekkuda, kui keegi kaebab
  • Tervishoiuasutused, mis pakuvad õigeid tervishoiuteenuseid, aga kehva kvaliteediga – Terviseamet võib sekkuda, kui keegi kaebab

12 kommentaari