Umbluu preemia 2014 kandidaadid

31. aprill on kuupäev, mil kuulutatakse välja uus Umbluu preemia saaja. Seda, kellele see anda, saate mõjutada ka teie, arvukad lugejad.

Vaadake, kellele ja mille eest preemia on varasemalt antud: Umbluu preemia, kandidaate ja arutelusid nende üle saate jälgida rubriigist Umbluu preemia.

Lisa oma kandidaat koos põhjendusega kommentaari või vastavasse jutulõnga skeptik.ee Facebooki lehel.

Umbluu preemiat on määratud nii individuaalselt kui kollektiivselt, nii mõne üksiku silmapaistva teo kui järjepideva tegutsemise eest. Kellele ja mille eest seekord Umbluu preemia määrata, saab teada 31. aprillil, seniks aga arutleme ja põhjendame.

Paar mõtet…

  • Tuhala-Nabala maa-alused jõed, Ants Talioja roll kõiges selles, rahvaliikumine, kohtuotsus, ministri seisukohad. Lugu on pikalt-pikalt küpsenud, vitsamehe võsaseiklusest on saanud üldrahvalik liikumine ja mõjutab ministri otsuseid.
  • Naisteajakirjandus üldiselt – Postimehe Naine24, Naisteleht, Delfi Naistekas ja muud. Seda mitmel põhjusel, esiteks kajastatakse umbluuteemasid kriitikavabalt, kopeeritakse alkeemia.ee, telegram.ee ja teiste teada-tuntud umbluupropaganda kanalite materjali, teiseks taustal virvendav seksistlik vaim, et naised on kuidagi rohkem kaldu umbluud omaks võtma ja oma ellu integreerima ja korralik teaduslik käsitlus on kuidagi liiga keeruline, et naise aju pole võimeline seda aduma.
  • Spetsiifilisemalt valdkond “toitumisnõustamine”, konkreetselt Annely Sootsi tervisekooli kasvandikud ja selle ümber toimuv. Väljastpoolt vaadates justnagu asjalik teave, mida meediakanalid (“naisteajakirjandus”) usinasti kajastavad, lähemalt uurides aga kollektsioon tõendamata väiteid, asjatut hirmutamist, kasutuid protseduure, ülehinnatud tooteid.
  • Mõni telesaade, mis on umbluu-asja järjepidevalt ajanud? Ma ise olen telekavaatamisest võõrdunud, seega ei oska siin kaasa rääkida.
  • Mõni organisatsioon, mis lähtub oma tegevuses libateadusest. Olgu või EELK või De Civitate homofoobsed seisukohad, mis lähtuvad libateaduslikust arusaamast nagu oleks homoseksuaalsus propageeritav ja levitatav olek.

66 Replies to “Umbluu preemia 2014 kandidaadid”

  1. Telegram.ee sai teatavasti viimati nöökhinna. Ja nii meeliülendav oli sügisel lugeda uudist, et umbluuajajaid toetati lausa riiklikult:
    http://www.ohtuleht.ee/550327/.....ot-toetust

    “Ettevõtluse arendamise sihtasutus eraldas starditoetusena 5000 eurot osaühingule ja portaalile Telegram, mille eesmärk on pakkuda eestlastele infot, mida peavoolumeediast ei leia.

    ERRi uudisteportaal küsis EAS-ilt, millist eesmärki kannab rahaeraldus nn alternatiivsele portaalile, kus räägitakse muu hulgas tõendamata nähtustest nagu reptiiltulnukad.”

    EAS on ehk päris sobiv kandidaat.

    Delfi Naistekas tervikuna vast nii vääriline pole, kuid selle rubriik Horoskoop… Seal pole mitte ainult astroloogiast – on ka muud jama.
    Telesaadetest torkab silma selline: “Selgeltnägijate tuleproov”. Ja “Juurdlust viivad läbi sensitiivid”. Muidugi on TV3 erakanal, kuid tobeduse propageerimine au ei tee. Hullem on see, et ERR (täiesti riiklik ju) poputab saadet “Hallo, kosmos”.

  2. Tegelikult on just Tuhala- Nabalaga seonduv kõige umbluulisem. Aga mõistlikum on sinna seda preemiat mitte anda, sest inimesed ei saa sellest lihtsalt aru. Skeptik.ee saaks külge loodusevihkaja tiitli… Ei aita selgitamine, et A. Talioja esitas otseselt valeandmeid, ilmselt teadlikult.

  3. Mulle skeptikuna meeldib väga see auhinna väljaandmise kuupäev – 31. aprill. Ehkki väga tahaks, ei saa ma kahjuks ise sel päeval üritusel osaleda. Minu kalendris järgneb kolmapäevale 30. aprillile kohe neljapäev 1. mai…

  4. Häid sõnumeid toon teile sealt… Kui te veel ei teadnud, siis planeet Maa on kogu Universumi keskpunkt!! :)))
    http://www.space.com/25425-geo.....ailer.html

    “The trailer for a new documentary making its way around the Internet this week seems to make the case for a long-outdated theory about how the universe works. “The Principle” appears to be a documentary about Geocentrism — the now debunked idea that the Earth is the center of the universe, with the sun revolving around this planet.”

    Jutt käib tegelikult sellest, et umbluufilmi propageerimiseks kasutati treileris lõike tõsiste teadlaste esinemistest.
    Otseloomulikult võetakse film “Printsiip/põhimõte” ka Eestis kestvate kiiduavaldustega vastu.

  5. Kõlas arvamusi, et preemia võiks anda saatele “Pealtnägija”. Ma ei tea, sest olen väga väheseid vaadanud. Eelmisel nädalal vaatasin ja täna ka. Justkui ei olnud väga parajura. Täna oli keskmiseks teemaks kliimasoojenemine. Inimtekkelist kliimasoojenemist eitas päris mitu tegelast. Kuid mitte alati pole kvantiteet olulisem – palju asjalikumad argumendid olid ainsal globaalse soojenemise ja inimtegevuse vahel otsese seose toojal.

  6. @Klõbistaja:
    Siin link sellele saatelõigule:
    http://etv.err.ee/index.php?05.....07hNvvKeBw

    “Anto Raukas, Arvi Liiva, Olavi Kärner ja Arno Arrak on oma ala staažikad teadlased. Aga peale pika karjääri ühendab neid veel üks asi – nad kõik on globaalse kliimasoojenemise või vähemasti inimtekkelise kliimasoojenemise eitajad. /…/

    Atmosfäärifüüsik Aarne Männik osaleb mitme teadusasutuse moodustatud projektis, kus modelleeritakse kliimamuutuse mõju konkreetselt Eestile. Töö üks alus on ÜRO kliimamuutuse paneeli ehk IPCC raportid, millest viimane tuli välja kaks nädalat tagasi. Tema eitajaid ei mõista ning arvab, et nende skepsise murdmiseks piisaks sellest, et nad võtaks lugeda koostatud raportid.”

    Neli ühe vastu – kuid sellel pole tähtsust. Saatelõigu 07:43 ütles A.Raukas: ” Miks ikkagi väga palju kõneldakse sellest inimtekkelisest kliimasoojenemisest – selle pärast, et see läheb rahvale hästi peale.”

    Vale, vale! Kuidas saaks see lo… üldsusele peale minna? Palju meeldivam on hoopis eitada, et inimtegevus mõjutab kliimat.

  7. @Klõbistaja:
    Saatelõik tekitab päris suurt vastukaja. Tsiteeritakse erinevaid lõike (osaliselt samu) – ja mitte päris:
    http://uudised.err.ee/v/eesti/.....f59d679489

    “Ka Anto Raukas ütles, et kliimaga on seotud triljonid dollarid. “Kui me kõneleme, et peame energiat säästma, peame väga energiasäästlikud kodumasinad ja transpordi võtma, siis on ju põhjus selles, et kõik vajab välja vahetamist ja see on kasulik ärimeestele,” põhjendas ta.

    Männiku hinnangul võib siis öelda ka vastupidi – et vastuargumendid on naftatööstuse lobitöö. “Sedasorti süüdistustega minu arvates ei aidata protsessi kuskile edasi,” märkis ta.

    Ehkki vaidlus põhjuste üle on kohati vägagi kirglik, siis hetkel ametlik prognoos, mis meid looduse poolt Eestis ees ootab, ei ole väga dramaatiline.

    Loo moraal on siiski see, et isegi kui nad kliimasoojenemisse ei usu, nõustub enamik skeptikutest, et säästlik, rohelisem eluviis on möödapääsmatu.”

    Energiasäästlikumad kodumasinad/transport on akadeemiku arvates kolepaha?

  8. Annely Soots on minu arust sobiv kandidaat, toitumisega puutub ju iga inimene kokku ja sellist infot jälgitakse ikka.
    Tundub, et igasuguseid “nõustajaid” on sellel alal ülearu ja enamikul neist puudub inimese keha toimimisest elementaarsed teadmised.
    Sobiv kandidaat oleks ka Kalju Paldis, tema juhiste järgimine viib õige ruttu “mullatoidule”

  9. Umbluu ronib igalt poolt sisse. Kristallid on ilusad – neid on tore vaadata ja katsuda. Hakkame nendega haiguseid ravima?
    http://menu.err.ee/v/uudised/e.....921fb0a4d3

    “Ringvaade” uuris täna lähemalt viimasel ajal Eestiski popiks muutunud vaimse praktika ja esoteerika viljelemist, ajades juttu kristalliteraapiaga tegeleva Ketlin Kaljasega.”

    Millegi ilusa vaatamine mõjub kahtlemata meeleolule hästi…
    Varsti on probleem selles, et millisele saatele ei peaks umbluu nöökhinda andma.

  10. Varro Vooglaid on oma erakordse visadusega selle preemia igati auga välja teeninud, arvan.
    Isegi riigikogulaste mailbokse ummistava spämmimasina töölepanemine väärib üritamisena tunnustust.
    Tähelepanuväärne vankumatus oma usus ja võime eirata tegelikkust.

  11. @ aint:
    Minu meelest on Umbluu-preemia väljateenimiseks tarvis otsest jama ajada. Varro pigem hämab ja mõnikord levib jaburaid väärtushinnanguid, aga maa-aluseid jõgesid pendeldavate meesteni ta siiani minu hinnangul ei küüni.

  12. Skeptik.ee võiks ju olla igati omal kohal ja vajalik väljaanne.. Paraku, asendab skeptitsismi hoopistükkis lihtsalt halvustav suhtumine. Ja sellest on kahju. Eluterve skeptilisus on ju hädavajalik, ent pidevalt halvustav ja ründav ilmselt siiski ei peaks olema väärtustatud.

    Mõni organisatsioon, mis lähtub oma tegevuses libateadusest. Olgu või EELK või De Civitate homofoobsed seisukohad, mis lähtuvad libateaduslikust arusaamast nagu oleks homoseksuaalsus propageeritav ja levitatav olek.

    Hämmastav, et muidu justkui pealtnäha teadmistega hiilgav Skeptik.ee on päris jõhkra teadmatuse õnge läinud, sildistades lausa De Civitate homofoobideks. Selline sildistamine ei erine suurt saatanaks sildistamisest teatud usklike poolt. Kahetsusväärne, et Skeptik.ee ei tee vahet homoseksuaalsel kalduvusel ja homoseksuaalsel käitumisel. Need pole teineteisest vältimatus sõltuvuses. Selleks, et käituda homoseksuaalselt, ei pea ilmtingimata olema homoseksuaalset kalduvust. Käitumine on inimese otsuste, valikute jms tagajärg. Nii ei pea homoseksuaalse kalduvusega inimene ilmtingimata käituma homoseksuaalselt. Küll aga võib käituda homoseksuaalselt inimene, kellel pole mingit homoseksuaalset kalduvust. Seega on selles osas väga piinlik lugeda, et justkui valguse ja teadlikkuse eest seisev seltskond nii suure teadmatusega lagedale on tulnud ja labase sildistamise teed on läinud.

    Seega tuleb olla skeptikute suhtes samuti väga skeptiline, kuna paistab, et skeptilisuse taga on peidus ka muud motiivid, näiteks teistele ärategemise ja mahategemise iha. Kelle ristisõda siis on parem, skeptikute või müstikute/usufanattide? Mitte kellegi!

  13. @ aint:

    Inimeste seisukohti riigikogule spämmiks nimetada on küll väga harimatu ja lausa usupime. Haritud inimese tunnuseks on suutlikkus eristada luulusid, uskumisi, arvamisi ja teadmisi.

    Võiks ennem omale mõisted ja seonduvad põhimõtted selgeks teha kui mingeid hinnanguid anda!!

    Riigikogulaste kontaktandmed on avalikud selleks, et kodanikud võiksid nende poole pöörduda.

  14. @ Mats metsast:
    “Seega tuleb olla skeptikute suhtes samuti väga skeptiline, kuna paistab, et skeptilisuse taga on peidus ka muud motiivid, näiteks teistele ärategemise ja mahategemise iha. Kelle ristisõda siis on parem, skeptikute või müstikute/usufanattide?”

    Minu motiiv on peamiselt teadusteemadel heietamine. Võibolla olen selle protsessi käigus mõnedest asjadest hakanud paremini aru saama. Kas keegi teine ka? Seda võimalust ei maksa siiski päris välistada.
    Keda ma siin niiväga halvustanud või solvanud olen? Noh, mõnikord tõesti ägestun, kuid see on paratamatus.

    Mis on siin peamine tüliõun? Homoseksuaalsusega seonduv? Ei, see on vaid ajuti aktuaalne. Suhtumine Venemaa käitumisesse? Ajalugu? Muusikamaitse?:)

    Põhiline on vist ikkagi kahe erineva maailmavaate vastandumine – materialism ja idealism (mida ma üldiselt nimetan parajuraks). Vabandage väga, kuid mina otsin asjadele/nähtustele loogilisi selgitusi. Nt arvavad mõned, et mõttejõul võib asju liigutada. Jõllitab mingit paberitükki – ja järsku see paber liigubki. Hurraa – telekinees sai tõestuse! Kuid teadusliku maailmavaatega inimene tuvastab tuuletõmbuse…

    Skeptikud pakuvad lahkelt raha – näidake vaid tõesti midagi paranormaalset. Millegipärast on tahtjaid vähevõitu…

  15. Klõbistaja ütles:

    Põhiline on vist ikkagi kahe erineva maailmavaate vastandumine – materialism ja idealism (mida ma üldiselt nimetan parajuraks).

    Materialistliku maailmapildi kohaselt on tajutav maailm mudel inimese ajus, mis peegeldab postuleeritud objektiivset reaalsust – mateeriat. Peegeldab niivõrd, kuivõrd DNA info põhjal saadud molekulid selliseks peegeldamiseks kõlbavad.
    Platoni idealistlik “koopamüüt” kirjeldab seda olukorda piltlikult. Materialismi-idealismi-parajura omavahelised seosed võiks päris huvitav teema olla.

  16. @ K_V:
    “Platoni idealistlik “koopamüüt” kirjeldab seda olukorda piltlikult. Materialismi-idealismi-parajura omavahelised seosed võiks päris huvitav teema olla.”

    Sa vist tahad öelda, et oma meeleorganitega ei saa me maailmast objektiivset pilti? Nt nähtav valgus ja kuuldav heli jäävad vaid teatavasse diapasooni… Kuid minu arvates pole see oluline – ma ikkagi näen, et mõttejõul ei liigu tolmukübegi. Eks tõesta vastupidist.
    Materialismi ja idealismi põhimõisted:
    http://et.wikipedia.org/wiki/Idealism

    “Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuse seisukohast primaarseks. Idealismi esindajat nimetatakse idealistiks.

    Seda terminit kasutatakse eriti subjektiivse idealismi kohta, mis peab primaarseks üksikisiku teadvust või vaimu. Ontoloogiliste idealistide arvates on reaalselt olemas ainult ideed. Epistemoloogiliste idealistide arvates võib kindel olla ainult ideede olemasolus.

    Idealismi vastand on materialism. Kui idealismi all mõistetakse seisukohta, et füüsiline maailm reaalselt ei eksisteeri, siis nimetatakse idealismi vastandiks realismi.”

    Artikkel on pikem ja pooleli.

    Vikipeedia/Materialism:

    “Materialism on filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus (aine ehk mateeria) on põhiline ja teadvus tuleneb ainest. Materialistlikud õpetused peavad maailma olemuselt aineliseks.

    Materialismile vastandlik filosoofiasuund on idealism, mis peab esmaseks teadvust. Marksistliku käsitluse kohaselt on materialismi ja idealismi vastuolu olnud põhiline kogu filosoofia ajaloo vältel.

    Materialism on vastuolus idealismiga, sest materialism eitab maailma loomist ja hinge surematust. Materialismi üks tänapäeval levinumaid vorme on dialektiline ja ajalooline materialism, mille lõid Karl Marx ja Friedrich Engels. Dialektiline ja ajalooline materialism seletab looduse ja ühiskonna nähtusi teaduse saavutuste alusel.

    Materialismi ja idealismi vastandamine on levinud ka vaimufilosoofias, kus üks olulisemaid küsimusi on vaimse ja materiaalse vaheline seos ning nende ontoloogiline staatus.”

    Ka see on pooleli. Kommunistliku ideoloogia seostamine teadusliku maailmavaatega pole põhjendatud.

  17. Klõbistaja ütles:

    Sa vist tahad öelda, et oma meeleorganitega ei saa me maailmast objektiivset pilti?

    Pigem tahan ma öelda, et materialismi ja idealismi vastandamine on ebapraktiline.
    Materialistidega täielikult nõus, et hüpotees objektiivse reaalsuse olemasolust seletab kõige paremini subjektiivsete reaalsuste (st meie tegelike maailmakogemuste) omadusi, aga edasi annaks sõnajärje juba idealistidele. Tingimusel, et nad primaarsuse teemal jaurama ei hakka. Sest meid tegelikult huvitav maailm asub meie teadvuses ja see, et ta objektiivset reaalsust peegeldab, ei vaja pidevat kuulutamist.
    Muidugi, sama mage oleks pidevalt korrutada, et kõik on Jumala kätes ja kõik on Jumala tahe ja sellega piirdudagi.

    Idealismi vastand on materialism. Kui idealismi all mõistetakse seisukohta, et füüsiline maailm reaalselt ei eksisteeri, siis nimetatakse idealismi vastandiks realismi.

    Seda väivad idealistid on võrdväärsed maailmaseletajad selliste materialistidega, kelle arust teadvust ei eksisteeri.

    Materialism on vastuolus idealismiga, sest materialism eitab maailma loomist…

    Suure Paugu teooriat olevat ideoloogiliselt kahtlaseks peetud, et äkki annab trumbid vastaliste kätte…
    Igasuguste eitamistega on kasulik natuke piiri pidada. Kui materialist suudaks ette kujutada, et maailm asubki teadvuses, siis vaevalt tal selle loomise idee vastukarva oleks. Teadvuses võib ju ometi maailmu luua.

    …ja hinge surematust.

    Hinge kohta ei tea vanduda, aga vähemalt kultuur eeldab küll järjepidevust. Tegelikult läheb olemas olemisega raskeks kõigil elukatel, kelle elus vanematelt-targematelt õppimine tähtis on. Aga mingil põhjusel ei õnnestu.
    Vikipeediast – Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
    Sel juhul võib kindlalt väita, et ongi surematu. Sest iga täna olemasolev elu on katkestuseta kestnud (suurusjärgus) miljardijagu aastaid.

    Vastandumised võivad ju pinget pakkuda, aga ühendamist tasub ka proovida. Miski Ülima Tarkuse seisukohalt on naljakas, kui kaks amööbi karvupidi kokku lähevad, et kumb neist targem on.

  18. @ K_V:
    “Vastandumised võivad ju pinget pakkuda, aga ühendamist tasub ka proovida. Miski Ülima Tarkuse seisukohalt on naljakas, kui kaks amööbi karvupidi kokku lähevad, et kumb neist targem on.”

    Ühendumist pole – nagu ei saa ainult natukene rase olla.
    Aga mingit vaenu ka pole vaja. Materialistid ja idealistid saavad leida ühiseid mureteemasid/jututeemasid.

    Kuidas me suhtume objektiivsusesse? On pessimistid, on optimistid, on realistid.

    Ateistid hakkavad kasutama oponentide vastu füüsilist vägivalda? Mina küll ei hakka – täitsa pohhui (ei ole eesti keeles halb väljend – ise lugesin arutelu ühest ajakirjast). Aga usuhullud ju tapavad teisitimõtlejaid.

    Kristluse põhimõtted? Neis on mingi sisu…

  19. Klõbistaja ütles:

    Materialistid ja idealistid saavad leida ühiseid mureteemasid/jututeemasid.

    Mõistagi, sest mõlemad räägivad ikka sellestsamast ühisest maailmast.
    Ainult et ühtede jaoks ühendab maailma Objektiivne Reaalsus, teiste jaoks Issand Jumal vms. Kisub üksmeel igavaks, tüli kohe varnast võtta.

  20. @ K_V:

    Materialistliku maailmapildi kohaselt on tajutav maailm mudel inimese ajus, mis peegeldab postuleeritud objektiivset reaalsust – mateeriat. Peegeldab niivõrd, kuivõrd DNA info põhjal saadud molekulid selliseks peegeldamiseks kõlbavad.
    Platoni idealistlik “koopamüüt” kirjeldab seda olukorda piltlikult.

    Ma ei tahaks Teie rõõmu siin rikkuda, aga ma ei saa mitte vaiki olla…

    Kas Te olete Platoni koopamüüti lugenud? Eesti keeles on see ilmunud 1997 aastal Akadeemia 9 numbris http://www.akad.ee/uus/105ws9-97.php. Akadeemias on antud link Digiarhiivi.

    Politeia: (VII raamat 514 a–521 b) Platon 1819 Tõlkinud Marju Lepajõe.
    Platoni koopa-võrdpilt Jan Szaif 1829 Tõlkinud Marju Lepajõe.

    Jan Szaif on avanud koopapildi tagamaad ja selgitab põhjalikult koopa allegooria tähendust ja lihtsustatult oleks see harituse erinevus harimatusest, millele viitab Platon oma loo alguses.

    Kes lugeda ei viitsi, siis sellistele laiskvorstidele on pakkuda filmikene: Plato’s Cave (animated version)

  21. @ K_V:

    Lisan ka omad kahtlused tõlgendamise suhtes. Akadeemias tõlgitud haritus on ingliskeelses tõlkes enlightment elik valgustatus, mis võib viidata Platoni kuulumisele müsteeriumiusundi järgijate hulka. Kahtlusi tekitab ka tema suhtumine nn. jumalikku hullumeelsusse, mille üheks alaliigiks oli erootiline hullumeelsus.

    Mysteries of the Oracles: The Last Secrets of Antiquity By Philipp Vandenberg lk 138. Google books. http://books.google.ee/books?i.....38;f=false

    Plato recognized four different kinds of “divine madness”: prophetic madness, initiatory or ritual madness, poetic madness and erotic madness. All four kinds, says Plato, were caused by a divinely produced change in our customary social norms. Plato already makes a conscious distinction between “divine” madness and that caused by disease, especially epilepsy, such as that which afflicted the Persian King Cambyses …

    Müsteeriumiusundid olid orgastilised, aga materjali nende kultuste kohta on säilinud vähe. Hea ülevaate säilinust annab The Eleusinian and Bacchic Mysteries by Thomas Taylor [1891] Sacred Text, kus mainitakse ka Platoni:

    “But Pindar, speaking of the Eleusinian Mysteries, says: Blessed is he who, having
    p. 33
    seen those common concerns in the underworld, knows both the end of life and its divine origin from Jupiter.” The other of these is from Proclus in his Commentary on Plato’s Politicus, who, speaking concerning the sacerdotal and symbolical mythology, observes, that from this mythology Plato himself establishes many of his own peculiar doctrines, “since in the Phædo he venerates, with a becoming silence, the assertion delivered in the arcane discourses, that men are placed in the body as in a prison, secured by a guard, and testifies, according to the mystic ceremonies, the different allotments of purified and unpurified souls in Hades, their severed conditions, and the three-forked path from the peculiar places where they were; and this was shown according to traditionary institutions; every part of which is full of a symbolical representation, as in a dream, and of a description which treated of the ascending and descending ways, of the tragedies of Dionysus (Bacchus or Zagreus), the crimes of the Titans, the three ways in Hades, and
    p. 34
    the wandering of everything of a similar kind.”

    Kas ei ole koopamüüdi näol sel juhul tegemist sama asjaga, mida õpetab budismis 8 astmeline tee? Lõppeesmärgiks oleks saavutada kontroll oma mina (ego), ihade, keha, emotsioonide ja meelte üle elik tasakaalu seisund. See kaotab illusioonid, pettekujutlused, hirmud, mõttetud soovid … nii…

  22. @ Klõbistaja:

    Haridus aitab alati, ning varjud kaovad koopaseinalt.

    Antiikajal toimus teaduse algmete õpetamine müsteeriumikoolides, seega on kaasaegsel inimesel vanaaegseid tekste raske mõista. Võibolla on see inimeste võimetus õigesti aru saada põhjuseks, miks vanu teadmisi on valesti tõlgendatud ja nii ongi sündinud suur business – umbluu-uhhuu tööstus. Hmm. Tuhandepäise umbluu lohega võitlus on määratud läbikukkumisele … See teeb kurvaks!

  23. Põhiline on vist ikkagi kahe erineva maailmavaate vastandumine – materialism ja idealism (mida ma üldiselt nimetan parajuraks)

    ja

    Millegipärast tuli siin jutuks Platon oma varjudeteatriga. Et ongi raske vahet teha reaalsusel ja illusioonidel?

    ja

    Jan Szaif on avanud koopapildi tagamaad ja selgitab põhjalikult koopa allegooria tähendust ja lihtsustatult oleks see harituse erinevus harimatusest, millele viitab Platon oma loo alguses.

    ja

    Haridus aitab alati, ning varjud kaovad koopaseinalt.

    Ega materialistid ometi Teadmise Valguse kustutamist oma eesmärgiks ei säti?

  24. @ K_V:

    Ega materialistid ometi Teadmise Valguse kustutamist oma eesmärgiks ei säti?

    Teadmise Valgus asub ju koopast väljaspool.

    Mis siin keerulist oli??? Koopas istujad on harimatud, see kes välja värske õhu kätte tiriti, sai valgustatud elik teda hariti ja ta hakkas nägema reaalsust ja sai aru, et koopas on vaid varjud mitte tegelikkus.

    Enesepettus on paganama halb asi, seda on ka meie banaanivabariigis üleliia. Uhke Eesti üle … Megairw.

  25. O cookievaba Kameelion ütles:

    Koopas istujad on harimatud, see kes välja värske õhu kätte tiriti, sai valgustatud elik teda hariti ja ta hakkas nägema reaalsust ja sai aru, et koopas on vaid varjud mitte tegelikkus.

    Nu vot. Tore, et seal koopast väljaspool ikka Teadmise Valgust ja harijaid leidus.
    Muidu istuksime kõik tänase päevani koopas ja pilkases pimeduses, ei teaks isegi koopast ja varjudest miskit, valgusest rääkimata.
    See oli nüüd teooria.
    Praktika käib niimoodi, et Tänapäeva Teadmiste Valguses võrreldakse koopaelanike ja nende teiste konkreetseid teadmisi, mille ümber kogu see jutt.
    Siis saab näiteks selgeks, kelle hulka isake Platon ise kuulus. Oli ta nüüd varjuvahtija või valgusallikas. Või koguni materialist.

  26. @ K_V:
    “Ega materialistid ometi Teadmise Valguse kustutamist oma eesmärgiks ei säti?”

    Olen siin vist mitu korda kasutanud väljendit “ülivalgustatud”. Nad on veendunud, et nende silmaring/teadmised (ja veel kõik muud inimkonna parimad omadused) on vastikutest stagnantidest (materialistid) mõõtmatult kõrgemal tasemel. Õnneks pole kaugeltki kõik idealistid nii upsakad…
    Kas materialistid suhtuvad usklikkesse põlastusega? Mind häirib ainult see, kui hakatakse oma maailmapildi propageerimiseks valeinfot levitama. Teadlikult või teadmatusest. Nt inimene tõesti usub, et palvetamine muudab jääkristallide struktuuri…

    Platon polnud materialist – uskus ju hinge surematust.
    Vikipeedia/Platon

    “Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse – ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata – algkujud./…/

    Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud selle, kus ta kunagi on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi teadmiste hankimine anamnesis – meeldetuletamine. Sellega vastandub Platoni epistemoloogia otseselt empiristlikule lähenemisele. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut ega tee üldistusi mitmekesiste meeleandmete põhjal, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem.”

  27. Klõbistaja ütles:

    Nad on veendunud, et nende silmaring/teadmised (ja veel kõik muud inimkonna parimad omadused) on vastikutest stagnantidest (materialistid) mõõtmatult kõrgemal tasemel. Õnneks pole kaugeltki kõik idealistid nii upsakad…

    Jah, aga miks neid idealistideks nimetada?
    Mulle meenub Kalev Jaik ja kungi ammu loetud esoteerikaajakirjad, kus autorid peavad ennast päris teadlasteks. Sõnakasutus teaduspärane, materjali esitus ka nagu päris teaduses. Tõestamisega on aga nii, et ega päris teadlasedki sellega laia publikut vaeva, enamasti.

    Nt inimene tõesti usub, et palvetamine muudab jääkristallide struktuuri…

    …siis peab ta ikka tõsine teadushuviline olema. “Normaalsel” kodanikul poleks jääkristallide struktuurist sooja ega külma. Kui palvetab, siis küsib otse mis vaja, mitte ei hakka miski struktuuriga kavaldama.

    @Vikipeedia/Platon

    Kogu tänapäeva loodusteadus sellega tegelebki, et kirjeldab Platoni tõelise tegelikkuse maailma. Otsib invariante ja igavikulisi loodusseadusi. Et nende abil Platoni näivat maailma oma tujude kohaselt muuta.
    Et aga materialistlik ideoloogia nõuab lõputu austuse ja alandlikkuse näitamist Püha Mateeria vastu, siis Platoni ülbitsemine loomulikult pühaduseteotusena mõjub.

  28. @ K_V:

    Nu vot. Tore, et seal koopast väljaspool ikka Teadmise Valgust ja harijaid leidus.

    Jutt on filosoofi arengust: mõistust kasutades loobuda pettekujutustest, jõuda selgusele headuse ja tõe tähtsuses. Seda Teadmise Valgust pidid saama tunda vaid kõige, kõige, kõige …, seega vaid üksikud eliiti kuuluvad. Platoni Riigist. Indrek Meos Antiikfilosoofia http://hum.ttu.ee/indrek/e_raa.....soofia.pdf

    Kas Platoni “ideaalne riik” pole mitte sarnane fašistliku Saksamaa ja stalinliku Nõukogude Liiduga? Näiteks inglise filosoof Karl Popper (1902–1994) kirjutas teoses “Avatud ühiskond ja selle vaenlased”, et Platoni ideaalset riiki iseloomustavad järgmised tunnused:

    “(A) Range jagamine klassideks; karjastest (filosoofid) ja valvekoertest (sõdurid)koosnev valitsev klass tuleb rangelt eraldada inimkarjast.
    ….
    (D) Kogu valitseva klassi intellektuaalne elu peab olema allutatud tsensuurile. Lakkamatult peab töötama propaganda, kujundades selle klassi esindajate teadvust ühtse näidise järgi. Kõik uuendused hariduses, seadusandluses ja religioonis tuleb ära hoida või maha suruda.

    Praktika käib niimoodi, et Tänapäeva Teadmiste Valguses võrreldakse koopaelanike ja nende teiste konkreetseid teadmisi, mille ümber kogu see jutt.

    Teie praktika ei vii arusaamisele, kuna Platonil puudusid tänapäeva teadmised. Platoni ideed saab tabada mõistuse mitte meelte abil. Ideedes peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus.

    Platon ja tema filosoofia Tartu ülikool

    Platon arendas pidevalt oma “ideede”-teooriat ning lõpuks ta samastas oma “ideed” pütaagorlaste arvudega: “Platoni “ideede” ja pütaagorlaste “arvude” sugulus on silmnähtav. “Ideed” ja “arvud” on asjade kehaliste tüüpide algkujud, samuti selle seaduspärasuse algkujud, millele vastavalt kõik siin maailmas toimub” (V. Asmus “Platon”; lk 82).

    Siiski leidub Platoni “ideede”-õpetuses probleeme ja vasturääkivusi. Näiteks: järjekindlalt “idee”-teooriast järgides ei suuda ka Platon seletada, kuidas on võimalik, et ühest “lauaideest” lähtudes, on ometi üüratult palju laudu. “Ideede”-õpetusest lähtudes ei saa üks ja sama “idee” viibida mitmes kohas korraga, kuna ta pole jagatav.

    Siis saab näiteks selgeks, kelle hulka isake Platon ise kuulus. Oli ta nüüd varjuvahtija või valgusallikas. Või koguni materialist.

    Kuhu kuuluvad matemaatikud, kes hindavad mõistust? Kelle eesmärgiks on mõista asjade olemust? Mis on hing? Teodor Künnapas Suured mõtlejad, Olion 1992 lk 38

    Olulisim ja kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa.

    Lk 42. Silt Akadeemia uste kohal.

    Ärgu astugu siia sisse keegi, kes ei tunne geomeetriat (matemaatikat).

  29. O cookievaba Kameelion ütles:

    Jutt on filosoofi arengust: mõistust kasutades loobuda pettekujutustest, jõuda selgusele headuse ja tõe tähtsuses. Seda Teadmise Valgust pidid saama tunda vaid kõige, kõige, kõige …, seega vaid üksikud eliiti kuuluvad. Platoni Riigist.

    Maistest (võimalik, et ka taevastest) autoriteetidest hüljatud internetilehel tuleb ainult iseenese tarkusele loota…
    Ja välja mõelda, et mis küll segab materialisti-idealisti ühist asja ajamast. Põhimõtteliselt räägib üks aiast ja teine aiaaugust. Materialist räägib teadmiste saamise meetodist ja idealist räägib teadmiste väärtusest teadvuse omajale. Materialist aga otsustab miskipärast idealisti maa sisse tampida ja pärast imestab, et miks tüübid burksiputka juures nende mõlema ja nende teadmiste üle irvitavad.

  30. @ K_V:

    Jah, aga miks neid idealistideks nimetada? …

    Ma ei tea miks. Ju siis saadi Platonist valesti aru, jäeti tähelepanuta tema „ideede“ teooria areng. Mõiste mis tekitab materialistides segadust on hing. Noh uksehingest ma saan aru, aga inimese oma … Ma ei ole tähele pannud et uhhuutajad räägiksid hingest kui mõistusest.

    Kogu tänapäeva loodusteadus sellega tegelebki, et kirjeldab Platoni tõelise tegelikkuse maailma. Otsib invariante ja igavikulisi loodusseadusi.

    Platon otsis sarnaselt teadusega asjade olemust ja püüdis küsimuste-vastuste vormis teooriat tõestada. Materialist???

    Et nende abil Platoni näivat maailma oma tujude kohaselt muuta.

    Aga seda tahtis ka Platon teha. Arvestades tema soovi kasutada filosoofide õpetamisel propagandat ja otsesõnu ajupesu ei peaks ta nii kõrgelt hinnatud olema. Tõde ei pea valedega ilustama ja täiendama.

    Et aga materialistlik ideoloogia nõuab lõputu austuse ja alandlikkuse näitamist Püha Mateeria vastu, siis Platoni ülbitsemine loomulikult pühaduseteotusena mõjub.

    ????? Inimese jaoks ei ole muud maailma kui materiaalne, seega võiks ta tõesti suhtuda loodusesse ja kõigesse elavasse austusega. Alustada võiks iseenda austamisest.

  31. @ K_V:

    Maistest (võimalik, et ka taevastest) autoriteetidest hüljatud internetilehel tuleb ainult iseenese tarkusele loota…

    Khmm, suhtlemiseks on lõustaraamat. Siia on jäänud vaid vapper naistevägi, kes hingitsevad rahuldavalt, vist???

    Ja välja mõelda, et mis küll segab materialisti-idealisti ühist asja ajamast. Põhimõtteliselt räägib üks aiast ja teine aiaaugust.

    Ja nii ongi. Idealistid on kujundanud omale pildi, omaks võtnud teooria, mis võib olla vastuolus kõigi loodusseadustega, aga see-eest midagi põrutavalt omapärast. Kui materialist uurib asja olemust ja leiab selle olemuse puudu olevat, siis asub uhhuutaja kaitseseisundisse. Idealist keeldub kaasa mõtlemast, vaid raiub oma teooriaid, materialisti teaduslikke selgitusi peab enamus idiootseteks, kurjade jõudude poolseks sepitsusteks idealiste tupikteele juhtida, siis süüdistatakse materialisti sajas surmapatus ja enamaski veel … Nii see suhtlemine enam-vähem on.

    Dialoog tekiks juhul, kui idealist hakkaks iseseisvalt kontrollima oma teooriate tagapõhja. Ja loomulikult peaksid mõisted olema üheselt arusaadavad mõlemale poolele, et ei tekiks olukorda, kus räägitakse ühest nähtusest, aga aru teineteisest ei saada.

    Materialist aga otsustab miskipärast idealisti maa sisse tampida ja pärast imestab, et miks tüübid burksiputka juures nende mõlema ja nende teadmiste üle irvitavad.

    Kui idealist ei kuula, ei mõtle kaasa ja ajab hoolimata tõeste faktide esitamist oma tõestamatute faktidega vürtsitatud mula, siis on ainus võimalus ta esialgu maa sisse tampida (ehk hakkab kaasa mõtlema, aga vaevalt …), siis kui tekib mingi mõtlemise alge, eks siis saa idealist august üles upitatud, ta mullast puhtaks raputatud ja kuulutatud vaidluskõlbulikuks. Irw.

    Irvitamine ei tapa, vaid teeb tugevamaks, seega irvitagu oma burksiputka juures. Megairw.

  32. O cookievaba Kameelion ütles:

    Idealistid on kujundanud omale pildi, omaks võtnud teooria, mis võib olla vastuolus kõigi loodusseadustega, aga see-eest midagi põrutavalt omapärast.

    Idealist keeldub kaasa mõtlemast, vaid raiub oma teooriaid, materialisti teaduslikke selgitusi peab enamus idiootseteks,

    Kui idealist ei kuula, ei mõtle kaasa ja ajab hoolimata tõeste faktide esitamist oma tõestamatute faktidega vürtsitatud mula,

    Tõepoolest, milleks risustada keelt uhhuutaja-umbluutaja sarnaste uudissõnadega. Põrutage lihtsalt idealist – ja kõik saab öeldud.

  33. @ K_V:
    “Materialist aga otsustab miskipärast idealisti maa sisse tampida ja pärast imestab, et miks tüübid burksiputka juures nende mõlema ja nende teadmiste üle irvitavad.”

    Sa püüad esitada asja nii – on väike hulk usklikke, keda kurjad materialistid muudkui ahistavad ja halvustavad. Nõukaajal võis tõesti sedasi olla, kuigi kirikuid ju üldiselt kinni ei pandud. Okupatsiooniaja lõpupoole peeti religioossete vaadete kuulutamist üheks protestivormiks. Usklike hulk kasvas ja levisid uued usundid.
    Milline on olukord praegu?
    http://www.eesti.ca/kas-eesti-.....ticle41091

    “2011. aasta rahvaloenduse andmetel tunnistab 15-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kindlat usku 320 872 inimest ehk 29%, teatab Statistikaamet. See protsent pole eelmise, 2000. aasta loendusega võrreldes muutunud.

    Loendustevahelisel perioodil on Eestis levinud usuvoolude arv kasvanud. 2011. aastal oli järgijaid 90 usuvoolul. Samas 54% 15-aastasest ja vanemast elanikkonnast ei pea omaks ühtegi usku. Võrreldes 2000. aasta loendusega oli rohkem ka neid, kes ei soovinud usuküsimustele vastata, moodustades kokku 14%. Suhe religiooni on teadmata ligi 2% 15-aastase ja vanema elanikkonna puhul.2011. aasta loendusel oli 15-aastase ja vanema elanikkonna seas levinuim õigeusk, mida tunnistab 16% ja luteri usk, mida tunnistab 10%.

    Eesti 71% elanikkonnast, kes defineerib end mitteusklikuna on maailmas üks kõrgemaid protsente.

    BBC kirjutas 2011. aasta augustis Eestist kui kõige vähem usklikust riigist kogu maailmas. Kuid BBC tõi välja ka, et eestlased on siiski üsna spirituaalsed: üle poolte eestlastest usub mingisuguse kõrgema jõu olemasolusse, mida ei ole väga täpselt defineeritud. Osa leiab, et see on pärand maausust.

    Ringo Ringvee kirjutas The Guardianis, et Eesti ja Tšehhi on Euroopa kõige vähemusklikud riigid ja seda uhkusega. Ringvee tõi välja Eurobaromeetri 2005. aasta statistika, kus vaid 16% eestlastest ütles, et on usklikud, mis asetas Eesti usklikkuse tabelis viimasele kohale. Samal ajal ütles 50% vastanutest, et usub mingis vormis kõrgema jõu olemasolusse. Ringvee tegi sealt järelduse, et tegelikult võiks öelda, et 70% eestlastest on usklikud.

    Ringvee sõnul on viimase 15 aasta jooksul kasvanud ka Eestis ka neopaganlus või uus-paganlus, mis laias laastus tähendab maausku, spirituaalset loodususku. Täpsemat definitsiooni on sellele aga raskem anda, kuna eelkõige rõhutab see individualismi ususküsimustes, selgitab Ringvee.

    Kuigi statistiliselt on Eesti usklikkuses maailmas ja kindlasti Euroopas viimaste seas, on siin siiski palju agnostikuid ja raskemini defineeritavalt spirituaalseid inimesi.”

    Nii et mingitest vähemuses virelevatest idealistidest pole mõtet rääkida. Väljasurevaks liigiks kipuvad kujunema hoopis teadusliku maailmavaatega inimesed.

  34. @ Klõbistaja:
    See on siiski liialdus, et materialistide hulk muudkui väheneb? Osades riikides suureneb idealistide hulk, osades on vastupidi.
    Kui inimene teatab, et ta on ateist, ei välista see kaugeltki parajura olemist. Siingi on sellest pikemalt juttu olnud… Ei viitsi kõiki neid artikleid otsida. Aga ühest lugesin välja, et tegelikult on Eestis päris teadusliku maailmavaatega inimesi u 10% ainult. Mälu petab – on siiski rohkem?

    Seda artiklit ma vist pole linkinud:
    http://www.delfi.ee/news/paeva.....d=67466566

    “Kui pidada Eestit sekulaarseks riigiks, kus religioossus ja vaimsus pole olulised, siis kust tuleb inimeste huvi vaimse ja esoteerilise kirjanduse järele?
    Mõistetega „uus vaimsus” või „esoteerika” viidatakse paljudele erinevatele õpetustele ja praktikatele: tantra, jooga, pendliga ennustamine, vabastav hingamine või muudel viisidel enda vaimu avastamine ja arendamine. Uueks vaimsuseks võib liigitada eneseabi raamatuid (teemadeks näiteks elus hakkamasaamine või „enese leidmine”), aga ka spirituaalse-müstilise kirjanduse, mis avardab inimeste maailmavaadet ning võimaldab juurelda elu olemuse üle.
    Uuel vaimsusel puuduvad tugevad institutsioonid nagu kirik. Vajadus leida oma uskumustele kinnitus nõuab erinevalt näiteks kristlusest ka hoopis teistsuguseid toetuspunkte ja esoteerilise kirjanduse populaarsus kinnitab seda. Eneseabi ja individuaalse arengu loogika tähtsustab inimese tööd iseendaga, kus raamatud ja meedia osutuvad üheks sobivamateks abilisteks.
    2010. aastal tehtud küsitluses kinnitas 24 protsenti eestlastest, et on lugenud mõnd vaimse sisuga raamatut. Tegelikult on lugejaid ilmselt oluliselt rohkem, sest paljud neist ei oska või ei taha loetud kirjandust vaimsena määratleda. Seda toetab ka fakt, et vaimseid-esoteerilisi raamatuid trükitakse, müüakse ja laenutatakse palju – näiteks raamatukogude andmete põhjal võib öelda, et vaimne-esoteeriline kirjandus on pidevalt ringluses, eriti just eneseabi raamatuid. /…/

    Uuest vaimsusest huvitatud on üldiselt valmis tunnistama mingite üleloomulikke jõudude olemasolu. See ei pea tähendama nende absoluutset aktsepteerimist, vaid „avatust” – seisukohta, et „ma ei pruugi olla küll ise näinud-kogenud, kuid ei saa midagi välistada”. Uue vaimsuse keskkond toetab teaduslik-materialistlikust käsitlusest kõrvale kalduvaid esoteerilisi-müstilisi-okultistlikke mõttesuundi; ollakse huvitatud kõigest, mis tundub teadmisi avardavat.
    Seetõttu ringlevad uusvaimses keskkonnas ka intrigeerivad, põnevust ning erutust tekitavad üleloomulikke jõude ja müstikat käsitlevad teemad. Lood paranormaalsetest ja üleloomulikest nähtustest kutsuvad esile kirglikke ning teravalt vastanduvaid arvamusavaldusi, mistõttu on paranormaalsed teemad meedia jaoks atraktiivsed juba lähtuvalt klassikalistest uudisväärtustest nagu konfliktsus…

  35. Klõbistaja ütles:

    Osades riikides suureneb idealistide hulk, osades on vastupidi.

    Kas jutt on nendest idealistidest?

    Tavakeeles nimetatakse idealismiks ehk aatelisuseks kõrgete ideaalide omamist, eriti kui need ideaalid on teostamatud või tavaarusaama kohaselt ebapraktilised[viide?]. Isikut, kellele on omane idealism, nimetatakse idealistiks.

    Või nendest?

    Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuse seisukohast primaarseks. Idealismi esindajat nimetatakse idealistiks.

    Kui teaks, kus need idealistid oma filosoofiat arendavad, tunneks ehk isegi huvi.

    Nii et mingitest vähemuses virelevatest idealistidest pole mõtet rääkida.

    Suure osa inimeste mõtlemise kõrgeim tase olevat vastuse otsimine küsimusele, kuidas oleks õige lõpetada hungveipingide loosung “Me ei vaja ajusid!”. “Meie peades on seltsimees Mao kõikevõitvad ideed” – see ei lähe mitte.
    “Me ei vaja ajusid, sest meie eest mõtlevad teadlased” sobiks võibolla küll. Juhul, kui teadlased piisavalt vaeva näeksid, et “idealistide” probleemidele lahendusi leida.
    Kui teadusuudiste sisu järgi otsustada, siis on teadlased pragu hõivatud Platoni ideaalse riigi idee teostamisega, endile muidugi auväärset positsiooni eeldades. Uudised, mis koosnevad kollasest jamast ja ainult uskumist võimaldavast kvantjurast, võivad sobida autoriteedi tekitamiseks, mitte aga tänapäeva maailma selgust loovaks mõtestamiseks. Vaba ajakirjanduse ja teaduse rikkaliku rahastamise tingimustes ei teki isegi teemat, et mis võiks olla tõeliselt väärtuslik teadusartikkel. Katsed “idealiste” lihtsalt naeruvääristada ja demoniseerida on Platoni ideede teostamine.

  36. @ K_V:

    Tõepoolest, milleks risustada keelt uhhuutaja-umbluutaja sarnaste uudissõnadega.

    Aga see kõlab ilusasti. Muide dig kunagi lubas, et nurga taga ei passigi kedagi sapöörilabidaga, et sealt uhhuutaja sõna kuuldes välja karata ja vaest skeptikut maa sisse taguma hakata …. vähemalt sel ajal ei paistnud. Ka sina (Teie), K_V?

    Wikipedia: “Et tu, Brute?” (eesti keeles “Ka sina, Brutus?”) on legendi järgi Julius Caesari veidi enne tema mõrvamist öeldud repliik oma heale sõbrale Marcus Junius Brutusele, kes reetis Caesari. Selline sõnastus on saanud tuntuks William Shakespeare’i näidendist “Julius Caesar”, kus see on ainuke ladinakeelne fraas.

    Põrutage lihtsalt idealist – ja kõik saab öeldud.

    Ei saa kuna mõiste idealist on väga laialivalguv. Milline oleks selle mõiste täpne ja kõiki aspekte haarav definitsioon? Mina näiteks ei tea seda (ei viitsi sellele tegelikult isegi mõelda).

    Platoni kohta hea materjal (Annaabi) 1.Platoni-ontoloogia. (Artikkel pikem, sisselogimata rohkem ei paista)

    Tegelikult ei arvanud Platon et sofistid eksivad täielikult. Ta pidas osaliselt õigeks nende näivuse maailma (nii kuidas kõik on – nii ongi ) Kuid see oli tema arust tegelikult ainult 1 valdkond. Nimelt jaotas ta oma ontoloogia 2 aspektiks: „Nähtumuste maailm” ja „ideede maailm”. Ta pidas õigeks et tõepoolest on „nähtav maailm” kuid pidas valeks seda pidada kogu tegelikkuseks, sest tema arust oli veel ju ka „ideede maailm”. „Nähtumuste maailma” pidas ta meeltega tajutavateks, aga „ideede maailma” mõistusega tajutavaks, seega on meeltega tajutavad asjad ajalised: tekivad, hävivad ehk ei ole igikestvad- need on ebatäiuslikud. Mõistusega tajutavas maailmas on aga asjad igikestvad ja täiuslikud. Meeltega tajutavat maailma iseloomustab ebaehtsus ja näivus.

    Platoni õpetust olevast kutsutakse ka ideede-õpetuseks. Selle nimi tuleb arvatavasti sellest , et Platon käsitles mõtlemist nn vaimusilmas nägemisena. Tuleb eristada seda, mis avaneb ihulisele silmale, sellest, mis avaneb mõistuslikule vaatele. Esimesele ilmnev vaade on jagatav üha uuteks ja erinevateks aspektideks ning vaatenurkadeks, mõistuslikule vaatele on iseloomulik, et ta koondab kõik võimalikud vaated ühte olemuslikku perspektiivi kokku. Ideed, millest Platon kõneleb, ei ole mitte inimese peas, vaid olevas endas.

    Ma ei ole Parmenidese dialoogi lugenud, kuid selles ei olnud Platon ise lõpuks oma teooriaga rahul. Plato And The Theory Of Forms, Plato’s Own Criticism In The Parmenides http://www.philosophicalsociet.....ticism.htm

  37. @ K_V:
    “Uudised, mis koosnevad kollasest jamast ja ainult uskumist võimaldavast kvantjurast, võivad sobida autoriteedi tekitamiseks, mitte aga tänapäeva maailma selgust loovaks mõtestamiseks.”

    Vaidlemine ainult vaidlemise enda pärast mind eriti ei huvita – eriti kui hakatakse demagoogilist jama ajama.

    Kvantjurast olen palju arutlenud – et mõned uususundid tõlgendavad kvantmehaanikat päris totralt.

    Kvantnähtused on reaalsus, kuid on vahe mikromaailmal ja makromaailmal. Hägune vahe – siiski vahe.

    Tahad öelda, et footon pole elektromagnetvälja mõjukvant? Kvantteooria praktilised rakendused on ammuilma olemas – kenasti toimivad.
    http://et.wikipedia.org/wiki/F.....astikmõju

    “Praegu on teada neli liiki fundamentaalseid jõudusid:

    Gravitatsioon, mis mõjutab kõiki kehasid. Samas on tema mõju elementaarosakeste füüsikas võrreldes teiste vastasmõjudega üliväike.
    Elektromagnetiline vastastikmõjus osalevad elektrilaenguga osakesed. Elektromagnetilise vastasmõju vahendajaks on footon
    Nõrk vastastikmõju, mis mõjutab peaaegu kõiki elementaarosakesi (v.a. footon, gluuon ja eeldatavalt ka graviton)
    Tugev vastastikmõju, mis mõjutab kõiki osakesi, millel on värvilaeng (kvark ja gluuon). Tugeva vastasmõju kandjaks on gluuon, mis (erinevalt teistest vastasmõju kandjatest) osaleb ka ise enda kantavas vastasmõjus.”

    Aegruum jaguneb kvantideks, sest gravitatsiooni mõjukvandid on gravitonid? Vastupidi – gravilained tekitavad aegruumi kvantiseerituse? :) Ma võin spekuleerida…

    Soovitan Sulle suuremat süvenemist füüsikasse – Newton – Einstein – Hawking…

  38. Klõbistaja ütles:

    Tahad öelda, et footon pole elektromagnetvälja mõjukvant?

    Vanasti küsiti selle koha peal, et “kas sulle ei meeldi nõukogude võim”?
    Agaotseloomulikult pole mul mingit tahtmist seada kahtluse alla elementaarosakeste füüsika mudeleid, küll aga nende rakendused massikommunikatsioonis.
    Esoteerikud on väga hästi ära tabanud, et kvantfüüsika sobib igaühe autoriteedi tõstmiseks, kes sellest piisavalt huvitavalt räägib. Teadushuvilised võiksid aga endalt küsida, kas teadusuudise peamine mõte on teadlase autoriteedi tõstmine. Ja kas on mõtet lasta ennast kaasa haarata kvantfüüsika mõttemängudest, kui puudub vastav haridus ja eksperimendivõimalus.

    @#40 O cookievaba Kameelion

    No seda ma räägin, et milleks nugade peale minna, kui vaenlase (idealisti või materialisti) kujugi alles ähmane.

  39. @ K_V:

    Agaotseloomulikult pole mul mingit tahtmist seada kahtluse alla elementaarosakeste füüsika mudeleid, küll aga nende rakendused massikommunikatsioonis

    Sellega pean ma nõustuma. NL ajal üritati rahvast harida ja teadlased kirjutasid lihtsas keeles loetavaid raamatuid, kus selgitati erinevate teadusalade põhimõtteid. Meie ajal kirjutatakse teadusartikleid keeruliselt, kasutades võõrsõnu ja erialaseid termineid, millest enamus inimesi saavad aru vaid sidesõnadest. Kuidas saavutada keskteed? Kes koputaks tanksaapaga teadlaste südametunnistuse uksele? Proovime, ehk mõjub …

    Wikipedia. Professionaalne kretinism on oma ala tahtmatu ületähtsustamisega seotud nähtuste kompleks, kitsast erialalisest vaatest, oskustest, harjumustest ja elukutsest tulenev “vaimne kutsehaigus”.

    No seda ma räägin, et milleks nugade peale minna, kui vaenlase (idealisti või materialisti) kujugi alles ähmane.

    Üks ehmunud küsimus: kellega ma nugade peal olen???

    Usuhulludega? Nad ju valetavad häbematult. Nende pühas raamatus ütlebPaulus otsesõnu, et tema poolt kuulutatav õpetus on kehtetu. Ma juhin sellele faktikesele ainult tähelepanu. Nad on idealistid.

    Wikipedia: Absoluutne idealism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt on olemas ainult ideed.
    Absoluutse idealismi järgi on olemas absoluut või Jumal, mis kõiki ideesid tajub. Kõik asjad on fundamentaalselt üks tolle vaimuga, mis on reaalsuse alus.

    Uhhuulastega? Need valetavad samuti, aga mingit ohtu tavalised arengulubadused ei kujuta, kui siis ainult rahakotile. Ohtlik on selline liiderlikkust propageeriv tantra, nagu meil siin kanda kinnitanud on.

    Wikipedia: Tantrismis pööratakse erilist tähelepanu “raevukatele” jumalustele, … hiljem lisati nn “vasakukäelises” tantras jumalustele abikaasad … selline tantra väline visuaalne külg on uimastanud eurooplastest uurijaid, kes on pidanud tantrat seksiõpetuseks, Hipid sidusid vasaku käe tantra oma seksrevolutsiooniga ja tegid sellest tõelise liiderdamise ideoloogia.

    Naljakas, aga pühakirjad on salastatud, seega ei ole võimalik avada kogu tantra mõistet. Siin on tutvustus. Linnart Mäll Budismi pühakirjad III. Vadžrajaana tantrad http://www.budismiinstituut.ee.....a_2002.htm

    Vähe tantraid on seni publitseeritud. Kuna igas tantras on tohutud ähvardused, et kes seda tantrat kuulutab, see sureb loendamatute elude jooksul jälki surma, siis ma jätan selle suremise publitseerija ülesandeks, kes publitseerides võttis selle patu enda peale. Igaks juhuks ei räägi ma ka kõigest, mis selles publikatsioonis on, vaid jätan osa enda teada. Nii et see tekst, mida ma räägin, olgu ainult informatiivne ja seda kasutada ma ei soovita, sest kuna te kasutaksite sel juhul ebatäielikku teksti, siis võib kogu see karistus teie peale pöörduda…

  40. O cookievaba Kameelion:

    Wikipedia: Absoluutne idealism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt on olemas ainult ideed.
    Absoluutse idealismi järgi on olemas absoluut või Jumal, mis kõiki ideesid tajub.

    Piibel on siis vägagi materialistlik teos. Selles seletatakse pikalt ja laialt, kuidas Jumal oma ideed mateeriaks realiseeris, pärast mida võidi Teda Loojaks kutsuma hakata. Looja küll, aga kogu aeg on selle looduga muresid ja muid emotsioone kuipalju. Ilma loomisaktita oleks Tal jälle igav, arvatavasti.

  41. @ K_V:

    Piibel on siis vägagi materialistlik teos. Selles seletatakse pikalt ja laialt, kuidas Jumal oma ideed mateeriaks realiseeris, pärast mida võidi Teda Loojaks kutsuma hakata.

    Ju siis. Ainult kiriklased ei taha materialismusest midagi kuulda, see ju saatanast. Irw.

    Looja küll, aga kogu aeg on selle looduga muresid ja muid emotsioone kuipalju. Ilma loomisaktita oleks Tal jälle igav, arvatavasti.

    Ega ta ilmaasjata oma väidetavaid väljavalituid ära ei neednud, kui need ta õpetused peldikupotist alla lasid ja Looja välja vihastasid… megairw. Aga mulle meeldib ikkagi rohkem evolutsiooniteooria, kuna Looja sarnane maniakk mäe otsas pole üldsegi sümpaatne.

  42. @ O cookievaba Kameelion:
    ” NL ajal üritati rahvast harida ja teadlased kirjutasid lihtsas keeles loetavaid raamatuid, kus selgitati erinevate teadusalade põhimõtteid. Meie ajal kirjutatakse teadusartikleid keeruliselt, kasutades võõrsõnu ja erialaseid termineid, millest enamus inimesi saavad aru vaid sidesõnadest.”

    Nõukaajal oli hea (ainult) see, et raamatud olid odavad.

    Üldiselt ju ei ole praegu teadusartiklid liiga keerulised. Võibolla mõnikord ainult fyysika.ee-s.

    ERR, Novaator, FORTE – infot leiab neist päris palju. Iseasi on see, et vigu on ka üsna sageli – aga eks see paneb teksti tähelepanelikumalt lugema.

    Hawking kirjutas hea raamatu. Kriitika, et see on liiga lihtsa sisuga, ei pea minumeelest paika. Sügavuse mõtleb lugeja ise juurde, kui mõtleb.
    http://www.apollo.ee/universum-pahklikoores.html

    Universum pähklikoores
    Autor: Stephen Hawking

    “Tutvustus
    “Universum pähklikoores” on sobiv lugemisvara kõigile, kes tahavad midagi taibata Kõiksusest, milles me elame.Raamat viib teid teoreetilise füüsika eesliinile, kus tõde on tihti väljamõeldistest veidram. Siin selgitatakse argikeeles seadusi, millele allub Universum. Teid kutsutakse reisikaaslasteks erakordsele läbi aegruumi kulgevale teekonnale. Rohked värvipildid ilmestavad seda ekskursiooni sürrealistlikule imedemaale, kus osakesed, kiled ja niitjad stringid uitavad üheteistkümnes mõõtmes, kus mustad augud auruvad ja kaovad, kus kosmiline algidu, millest meie Universum sündis, on tilluke nagu pähkliiva.Raamatu autor Stephen Hawking, Cambridge´i ülikooli professor, on üks meie aja mõjukamaid mõtlejaid. Tema tuntus ei rajane vaid tema ideede söakusel, vaid ka nende väljendamise selgusel ja vaimukusel.”

  43. O cookievaba Kameelion ütles:

    Aga mulle meeldib ikkagi rohkem evolutsiooniteooria, kuna Looja sarnane maniakk mäe otsas pole üldsegi sümpaatne.

    Paraku on Looja sarnane maniakk (mäe otsas) evolutsiooni tulemus ja paljude jaoks lausa evolutsiooni tipp. Inimkonna geenius, nagu näiteks Lenini kohta öeldi. Täitsa maine elukas.

  44. Klõbistaja ütles:

    Teid kutsutakse reisikaaslasteks erakordsele läbi aegruumi kulgevale teekonnale. Rohked värvipildid ilmestavad seda ekskursiooni sürrealistlikule imedemaale,…

    Gorbatšovilt ka hea soovitus (mida joomise asemel teha).
    Tema soovitas langevarjuhüppeid vaadata.

  45. @ Klõbistaja:

    Nõukaajal oli hea (ainult) see, et raamatud olid odavad.

    Seda loomulikult ka.

    Üldiselt ju ei ole praegu teadusartiklid liiga keerulised. Võibolla mõnikord ainult fyysika.ee-s.
    ERR, Novaator, FORTE – infot leiab neist päris palju. Iseasi on see, et vigu on ka üsna sageli – aga eks see paneb teksti tähelepanelikumalt lugema.

    Teil on hea rääkida, kuna Teil on füüsikas tugev põhi, aga mõelge ennast tavalise inimese olukorda. Ma ei mäleta täpselt, aga ma otsisin 2007 aastal midagi elektriga seotut ja mul tekkisid probleemid arusaamisega. See oli küll minu poolikute teadmiste viga, aga ikkagi. Peale skeptikusse sattumist olen üritanud oma teadmisi täiendada, kuid kindlalt ma ennast ei tunne.

    Miks ma kiidan vanu raamatuid? Seal antakse lugejale ka taustateadmised mida on vaja, et füüsikast aru saada. Seletatakse asjad puust ja punaseks meetodil, mis on mugav. Peale selliste raamatute lugemist saab aru ka keerulisema sõnastusega artiklitest.

    Hawking kirjutas hea raamatu. Kriitika, et see on liiga lihtsa sisuga, ei pea minumeelest paika. Sügavuse mõtleb lugeja ise juurde, kui mõtleb. Universum pähklikoores Autor: Stephen Hawking

    Mul on see olemas. Lihtne??? Vastupidi, see on keeruline. Ootan ära tõsikindlad tõestused, siis tutvun põhjalikult. Minu teadmised on põgusad, ma ei häbene seda tunnistada.

  46. @ K_V:

    Paraku on Looja sarnane maniakk (mäe otsas) evolutsiooni tulemus ja paljude jaoks lausa evolutsiooni tipp.

    Mõtlesin VT Jahvet kui maniakki mäe otsas. Irw.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga