Jäin Brian Coxi esinemise ajal magama

IMG_9184

14. juunil 2017 esines professor Brian Cox Tallinnas Vene Kultuurikeskuses (endise nimetusega Ohvitseride maja) oma ülimalt populaarse ja paljudes kohtades tilgatumalt välja müüdud etendusega, mis jutustas meile meie loo – suurest paugust inimeseni ja ka sealt edasi veidi. Ei ma soovi etenduse sisu sõna-sõnalt ümber jutustada, küll aga vahendada mõnda isiklikku muljet ja tekkinud mõtet ning leida vastus küsimusele, miks ma magama jäin.

Ostsin pileti juba märtsi alguses ja hea oli, sest maja oli täis ja küllap korraldajad teavad, kas oli veel vabu kohti või polnud. Etenduse žanrit võib olla keeruline määratleda – on see stand-up-comedy, kuivõrd eestipoolseks korraldajaks oli Comedy Estonia, motivatsioonietendus a la “mõtle õigesti ja elu läheb paremaks”, teadusteater, kohtumine huvitava ja inspireeriva inimesega, teatrietendus, esitlus või midagi muud? Lõpuks pole sel vahet, sest peamine on saadud elamus, kogemus, sees toimunud muutus või leitud kinnitus oma sisemistele pürgimustele.

Brian jutustas piltide ja videote saatel meie universumi tekkest, selle evolutsioonist, elu tekkest planeedil Maa ja selle evolutsioonist. Talle sekundeeris Robin Ince, kes rääkis pikemalt Charles Darwini panusest teaduskirjandusse ja vürtsitas seda mõningate kummaliste faktidega, nt kuidas Darwin oma nina kuju tõttu oleks uurimislaeva Beagle meeskonnast peaaegu välja arvatud.

IMG_9203

Sellised sissepõiked konkreetsete inimeste elunüanssidesse aitavad kindlasti elavdada muidu ehk igavana tunduvat muljet teaduse lineaarsest arengust. Näiteks peatus prof Cox ühel Einsteini ja Lemaître vastuolul, mis tulenes paljuski nende maailmavaatelistest erinevustest. Nimelt Einstein ateistina põlgas mõtet universumi algusest (suureks pauguks seda siis veel ei nimetatud), kuna see viitaks loomeaktile, Lemaître aga tervitas katoliiklasena universumi alguse ideed, mida näisid toetavat nii Einsteini enda valemid kui ka Slipheri ja Hubble’i arvutused, mis põhinesid vaatlustel. Lemaîtrelt on pärit väljend “päev ilma eilseta” ja Einsteinilt vastus Lemaîtrele: “Teie arvutused on õiged, aga füüsika jäle”.

IMG_9196

Astronoomiahuvilisena ja muidu teadusest huvitatud inimesena kõlas see kõik meeldivalt tuttavana, loona, mida olen küll mitu korda juba kuulnud ja mille algust, kulgu ja lõppu tean juba niigi ette, aga ikka on põnev taas ja taas kuulata, lisaks on Brian Coxi hääl, maneer, olemus meeldivad ja nii tuligi uni silma. No küllap aitasid kaasa ka öine kuupassimine, varajane kooliminek ja tihe päev, aga ikkagi – tukk tuli peale ja ei seganud seda publiku naerupahvakud ega mõned torked pseudoteaduste pihta.

Üritus sai läbi ja meel oli hea. Paari päeva pärast jäin endalegi ootamatult mõttesse selle üle, et kuidas seda asja nüüd siis võtta või võtmata jätta. Teadushuvilisena vajan kindlasti mõttekaaslaste tuge ka sellisel moel. Kindlasti on hea, kui meelelahutuslikul moel jutustatakse lugusid teadusest, meist, ehk jääb midagi ka külge ja suunab meie elu parema teadmise valguses. Samas nägin kohapeal ka “Hallo, Kosmos!” atribuutikat ning mõtisklesin, et äkki on see üritus mõne jaoks samas reas näiteks vandenõuteoreetiku Jüri Lina loenguga või artikliga lamedast maast Telegramis – lihtsalt erinevad vaated elule ja maailmale, kus tõde kui sellist pole ega saagi olla? Lihtsalt kelle lugu tekitab minus paremat tuju, selle lugu võtan täna tõena, homme vaatan, milline tõde homme tuju tõstab. Või seda kosmoselugu võin ju täna isegi uskuda, aga inimtekkeline kliimamuutus on ikka teadlaste vandenõu ja arstid kiusavad meie lapsi vaktsiinidega.

Teaduslikud teadmised ei kujune aga niisama lihtsalt kellegi tundest ja tujust. Võivad neist küll tärgata, aga laiema heakskiidu saamiseks on vaja enamat – tõendeid. Kosmiline tekkelugu on piisavalt uskumatu, et võistelda treenimata kuulajas teiste lugudega samal teemal. Ja mille põhjal peaks kuulaja oskama teha vahet? Ajal, mil usaldamatus võimustruktuuridesse laieneb arstiteaduse ja üldse teaduse suunas. Ajal, mil ideoloogiast, poliitikast, majanduslikest huvidest lähtuvalt püütakse õõnestada teaduse usaldusväärsust, vähendada rahastust, lahjendada teadus “narratiiviks”, sundida teadust ette võtma tsirkuselikke võtteid, et meelitada publikut end kuulda võtma ja eelarveeraldistes meeles pidama.

Idiootsusel on loomulik piir. Meie tsivilisatsioonil on valik – taastada side teaduse ja teadmistega, väärtustada teadmisi üle arvamuse… või hääbuda.

Osa minust arvab, et me peaksime lihtsalt selliste inimeste [lameda maa teoreetikud] üle naerma, mis pole küll ehk kuigi kena. Aga kuna on teatud tõendeid, et nende üle naermisest pole kasu, siis võib-olla on ikkagi vajalik selgitada maailma toimimist pisut kannatlikumal moel.

Tsitaadid Brian Coxilt on pärit novaator.err portaalist. Fotod tegi Martin Vällik.

Be Sociable, Share!

16 Replies to “Jäin Brian Coxi esinemise ajal magama”

  1. Ma jäin magama mõnede tuubiku videote ajal. Aga seal väitlesid teadusmaailma kõige kuulsamad tähed – nt Neil de Grasse Tyson ja veel keegi… Jube? Eks ma siis hiljem vaatasin uuesti. Jama on tegelikult selles, et päris uut infot on raske leida. Kõik tundub juba liiga tuttavlikuna. Samas – head raamatut võib lugeda palju kordi…

  2. Aga nt Tartu Tähetorni loenguid vaadates pole ma veel magama jäänud.
    Teaduse populariseerijaid on üsnagi palju. Vähem tuntakse nt vene keeles rääkijaid. Mina olen nad tuubikust leidnud. Mitte päris kõik pole kvaliteetsed (või olen ma nii loll, et ei saa nende jutuga nõustuda). Mitmed Venemaal koolituse saanud elavad juba ammu kuskil mujal – kuid mõnikord peavad loenguid oma kodumaal. Pole vaja näha vene keeles mingit jubedat poliitilist tonti – teadusmaailmas vist polegi midagi sellist? Üks näide:
    https://www.youtube.com/watch?v=iVKNH53yvK8&feature=share

    Юрий Левин (Yuri Levin) – член коллаборации LIGO, специалист по теоретической астрофизике и экспериментальному исследованию гравитационных волн, профессор Университета Монаша (Австралия).

    Olen ehk ajanud gravilainetest väga rumalat juttu? Nojah – tunnen ise ka, et arenguruumi on palju.

  3. Lugesin:
    “Brian jutustas piltide ja videote saatel meie universumi tekkest, selle evolutsioonist, elu tekkest planeedil Maa ja selle evolutsioonist.”
    Kas nendes sõnades on esmapilgust suurem sisu? Meie universum… – järeldub ju, et on ka mittemeie universumid? Aga sel juhul on korrektne kasutada sõna “Universum” – nagu me kasutame sõna “Galaktika” – eristamaks seda teistest galaktikatest. Olen vastik tähenärija? Pigem tahan midagi täpsustada…
    Multiversumi hüpotees paistab vägagi loogilisena – mõned aastad tagasi veel ei tundunud nii.

    Uut infot on siiski väga palju. Peab lugema teadusportaale. Ja siis peab nuputama, et milline neist uudistest tegelikult oluline on.

  4. Kui mul on võimalus teadusest heietada, siis üldiselt kasutan seda :) Füüsikas pole viimasel ajal mingeid suuri uudiseid olnud. Mõned kuud tagasi oli teade, et Vaadeldavas Universumis on seniarvatust rohkem galaktikaid. Aga teleskoobid on paremaks muutunud (ja andmetöötlus). Mis tähendus on sõnal “praegu”? Alguses/mingil ajal oli galaktikaid rohkem, sest nad polnud veel jõudnud ühineda – hiljem üldarv vähenes.
    Milliseid uudiseid võiks oodata? Ehk midagi tumeaine kohta.

    P.S. Lehe kujundus on uuenduskuuri läbi teinud. Suurem tekst on kribust parem. Kommenteerijate portreed :)) Minu kohta käiv pilt on eriti tabav.

  5. Hiljuti avastasin mõned väga huvitavad videod. Esimese hooga tahtsin öelda, et need füüsikud on segased. Aga ma ise olen sama segane… Et seda mõista, pidin veidi mõtlema. Millest ma räägin? Eks see on kvantmehaanika. Einstein vilistas Aristotelese ja Newtoni peale – ei hoolinud dogmadest.
    See mu kommentaar on rumal? Arukam jutt kadus kuskile.
    Peaks lisama lingi? Ei viitsi.

  6. Peab vist ikkagi ostma selle suvise Horisondi. Juba mitu päeva hirmutatakse vaakumimullidega :)) Oijah – see teema kuulub Maailmalõpu kategooriasse :) Valevaakum ei saanud seni mahti muutuda pärisvaakumiks :)) Kuid äkki peaks teema üle pikemalt mõtlema? Ja põhjalikumalt mulisema? Ega vist selline asi ei meeldiks lehekülje haldajale. Nojah – muretseme selle kallal…
    http://novaator.err.ee/609653/.....id-viiteid
    “Meie elame valevaakumis, kus võivad tekkida madalama energiaga pärisvaakumi mullid, mis võivad paisuda pea valguse kiirusega ja hävitada kõik oma teel…”
    :)

  7. @ Klõbistaja:
    Ikka nii hirmus lugu nende vaakumimullidega :) Eile ja täna otsisin värsket Horisonti. Maximas ja Grossi poes on palju ajakirju – kuid seda ei leidnud. R- kioskist lausa küsisin. Minna raamatukogusse? Või siis lihtsalt oodata, millal netist lugeda saab.
    Vähim võimalik energia… Võib veelgi väheneda? Pigem asendub kunagi pärisvaakum jälle valevaakumiga?

  8. @ Klõbistaja:
    Uudishimu ei andnud rahu – ostsin Horisondi e-kujul. Paberajakirja on tegelikult kuidagi meeldivam lehitseda…
    See vaakumit puudutav lugu on väga pikk ja põhjalik. Joonised aitavad ka teemast paremini aru saada. Ega ma ei hakka päris ümberjutustama – 3 eurot võib igaüks ise ka kulutada. Paistab sedasi, et elame valevaakumis, mis võib kunagi mullitama hakata (muutub pärisvaakumiks). Aga miks ma arvasin vastupidi? Sest lugesin sellest ühes raamatus. Ju siis autor eksis. Ja see oli päris palju aastaid tagasi kirjutatud. Või ei eksinud.
    Horisondist leidsin veel mitu huvitavat artiklit.

  9. Vaakum jaguneb ehk hoopis kolmeks: valevaakum, pärisvaakum ja lõpuks supertegelik vaakum? Selle viimase termini leidsin muidugi I. Novikovi raamatust “Mustad augud ja universum”. Tegelikult räägib ta ju lk 126 üsna sarnast juttu “vaakumimullidega” – ainult Higgsi välja ei maini.

    Viimasel ajal olen palju kuulanud V. Rubakovi loenguid ja intervjuusid.
    https://de.wikipedia.org/wiki/Waleri_Anatoljewitsch_Rubakow
    “Rubakow ist Wissenschaftler am Institut für Kernforschung (INR) der Russischen Akademie der Wissenschaften in Moskau. Seit 1997 ist er auch Mitglied der russischen Akademie der Wissenschaften. 2015 wurde er in die American Academy of Arts and Sciences aufgenommen…”
    Ta paistab olevat skeptik. Otsib ikka alternatiivseid selgitusi – nt kosmoloogilisele inflatsioonile – et kas seda kuidagi ei saa siiski selgitada tsüklilise universumi hüpoteesiga… Kuid olulisem on muu. Me üldiselt peame lausa “pühaks lehmaks” energia jäävuse seadust. Aga tema on korduvalt öelnud, et see ei kehti kosmoloogias. Mõtlemisainet…
    Vaakumi energiatiheduse kohta ütles, et see võib väheneda nullini – ja hullem veel – muutuda isegi negatiivseks.

  10. @ Klõbistaja:
    Füüsik V. Rubakov jätab rahumeeli kõrvale jumala-hüpoteesi (mõnede intervjuude/loengute ajal küsiti selle kohta).

    Kas footonid on olemas? Sellise küsimuse peale kaob uni pikemaks ajaks :) Huvitav loeng ühelt füüsikult:
    https://www.youtube.com/watch?v=Au3cmHcDHYk&feature=share
    АЛЕКСАНДР ЧИРЦОВ – «Развитие взглядов на природу света или стоит ли верить своим глазам»
    Kindlasti olen nõus selle väitega, et osakesed on samaaegselt ka lained…

  11. Ka Kip Thorne leiab, et energia jäävuse seadus ei kehti kosmoloogias (vähemalt mitte päris kõikidel juhtudel). Ta andis Moskvas mõned loengud eelmise aasta alguses – veidi pärast gravilainete esmakordset kinnipüüdmist. Ja muidugi käis jutt peamiselt just gravilainetest ja mustadest aukudest. Kuid ühe loengu lõpus oli kuulaja küsimus. Thorne vastas väga lühidalt, et pigem ei kehti…

    Aga mida arvata teleparalleelsest gravitatsiooniteooriast? Infot selle olemuse kohta on vähevõitu. Tartus toimus hiljuti sellele pühendatud suur konverents. Mida seal täpsemalt räägiti, seda ma ei tea. Kui selgub tumeaine koostis, siis puudub vajadus Üldrelatiivsusteooria sedasorti laienduse otsimiseks?
    http://vikerraadio.err.ee/v/la.....ehe-suurus
    “Tartu Ülikooli füüsikateoreetikud Laur Järv ja Manuel Hohmann selgitavad, mis seos on gravitatsioonil geomeetriaga ning tutvustavad üht alles äsja laiemat tähelepanu pälvinud gravitatsiooniteooriat, mis võiks seletada nähtusi, mille põhjuseks peetakse enamasti tumedat ainet ja tumedat energiat.”

  12. Kui energia jäävus kosmoloogias ei kehti, kas siis on võimalik igiliikur? Vaakumi energiast seda teha ei saa ikkagi(?). Hetkel olemasolevast minimaalselt võimalikust energiast pole võimalik toota kasutegurit(?).
    Universum on lõputu? Einstein kahtles selles veidi :)
    Jään jätkuvalt mõnikord teaduse saatel magama. Mõnda tuubiku videot olen seetõttu kuulanud/vaadanud palju kordi. Aga enamasti vaatan mitu korda, sest kohe ei saa aru – ja kui saan aru, siis on see meeldiv kordamine.

  13. Kip Thorne sai täna Nobeli füüsikapeemia (ühena kolmest teadlasest). Mul on väga hea meel… Kuigi ta hülgas LIGO mitu aastat tagasi. See preemiavärk on veidi subjektiivne. Einstein ei saanud Eri- ega Üldrelatiivsusteooria eest – kuid fotoefekti eest sai.
    Mustad augud on osa tumeainest. Kuid tumeaineniidistikku nad moodustada ei saanud.

  14. @ Klõbistaja:
    Jutustasin lapsele ka, et otsisin tulutult poodidest Horisonti. Ta reageeris sedasi, et vormistas tellimuse. Nojah, ei teagi, mis on “öko”, kas paber või elektroonika.
    Keegi minuga siin suhelda ei taha – panen parem arvuti kinni – sedasi olen veelgi ökum :)

  15. Kas ma pean väga oluliseks uudiseks seda, et püüti kinni kahe neutrontähe ühinemisega tekkinud gravilained? Ei pea, kuid see võib olla oluline mõnede teiste jaoks.
    Ohjah, äkki see kunagi viib tumeaine teemal edasi? Midagi meie füüsikud hauvad selle ümber. Ahjaa, tähtkuju oli siiski vist Hüdra?
    http://novaator.err.ee/636427/.....utrontahti

  16. @ Klõbistaja:
    Ma olen u 25 aastat pidanud gravilaineid täiesti enesestmõistetavateks. Sama lugu mustade aukudega. Jah, ennast kiitmast ma ei väsi :)
    Neutrontähtede ühinemisega kaasnevad lained… Kui nende abil saab tulevikus tuvastada/määratleda tumeainet – kas võiks siis meie füüsikutele tulla Nobeli preemia? Liiga lennukas fantaasia?
    http://vikerraadio.err.ee/v/la.....kokkuporge
    “Kaugel kosmoses põrkasid kokku kaks ülitihedat neutrontähte ja muutusid suureks mustaks auguks, kiirates seejuures välja nii gravitatsioonilaineid kui ka gammakiiri ja valgust. Peale selle tekkis kokkupõrkel kahe Maakera massi jagu kulda, lisaks muid kalleid elemente. Avastusest räägime füüsik Andi Hektoriga.”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga