Arhiiv lugudest, mis on teemas 'hea'

Feb 26 2010

Eesti teadusfoto maailma parimate seas

Müürlooga eneseviljastamine. Pilt: Heiti Paves, Birger Ilau, Tallinna Tehnikaülikool

Delfi teadusuudiste vahendaja Forte annab teada, et valiti 2009. aasta parim teadusfoto. Tegemist on ajakirja Science ja Ameerika Ühendriikide rahvusliku teadusfondi konkursiga teaduse visualiseerimise kohta ja eelteate vahendajaks oli National Geographic.

Delfi treilaitel jäi seekord ilmselt mõni klikk aga tegemata, kuna auväärsete äramärgitute seas on ka üks Eesti teadlaste foto, mis jutustab sellest, kuidas tavaline umbrohi müürlook (Arabidopsis thaliana) iseennast viljastab. Autorid Heiti Paves ja Birger Ilau Tallinna Tehnikaülikooli Geenitehnoloogia instituudist.

2009. aasta võitjate seas on ka skeptik.ee üks lemmikutest — PhD Comics koomiksiga aju arengust.

Palju õnne kõigile ja edu edaspidiseks looduse ja teaduse imede tutvustamisel!

Üks kommentaar

Nov 17 2009

Uus hea raamat eesti keeles: dr Ben Goldacre “Pahateadus”

Autor: teemas hea,raamat

Pahateadus, Ben GoldacreLühidalt öeldes soovitan seda raamatut kõigile, keda huvitab teadus, tervis, meedia, iseenda ja teiste harimine, teavitamine.

Ben Goldacre’i tekste oleme eesti keeles varem saanud lugeda ajakirja Tarkade Klubi lehekülgedel, meditsiinist ja muidu teadusest huvitatud inimesed teavad kindlasti Beni blogi badscience.net või jälgivad regulaarselt samanimelist kolumni Briti ajalehes The Guardian.

Aga väga palju vahet pole, kas oled temast kuulnud või mitte, raamat on lugemist väärt ja sobib minumeelest lausa õpikuks kõigile, kes õpivad või praktiseerivad meditsiini arsti või õena, kirjutavad terviseteemadel ajakirjaniku, toimetaja või peatoimetajana, või kes on loomu poolest uudishimulik ja tahab teada, kuidas asjad käivad ja teadmised tekivad. Ja kõige selle teemade tõsiduse, statistika ja matemaatika, ahhetama ajava rumaluse paraadi juures oskab Ben Goldacre täiesti tõsiseltvõetavat ja akuraatset teadust esitada lõbusalt, ladusalt ja kohati lausa ülevoolavalt.

Tegelikult on mu lugemissoovitus eriti just ajakirjanikele suunatud, sest nende käes on vastutus ja võim paljundada ja levitada teavet läbi isikliku prisma. Ja nagu raamatust ilmekate näidete toel selgub, võib see teave kas tappa või päästa.

Kirjastuse loal esitan siin autori sissejuhatuse kui stiilinäite ja lühiülevaate raamatu sisust. Peab veel mainima, et eestikeelne versioon sisaldab peatükki, mida originaalis seoses ühe pika ja tüütu kohtuasjaga ei olnud, kuid sellestki kohtuasja põhjuseks olnud asjast saab raamatust pikemalt lugeda.

Loe edasi »

160 kommentaari

Nov 17 2009

Teadusuudiste portaal Novaator täitsa uues kuues

novaator.ee
Teadusuudistest meie veebiportaalidest on saanud omaette žanr, mis kord rõõmustab, kord vihastab, kuna sageli tõlgivad ja vahendavad neid inimesed, kel arusaam teaduse asjadest kasin. Rõõmustada võib see seepärast, et hobi korras saab kokku lugeda, mitu väärtõlgendust, tõlkeviga ja faktiapsu ühest lausest on võimalik kätte saada, kuid pikas perspektiivis õõnestab selline hõlmaalune vahendustegevust üldisemat arusaama teadusest, kuigi meie tänapäevane igapäevane elu ei toimiks kohe mitte üldse, kui ei kasvaks peale uusi teadusest teadlikke inimesi.

Teadus on samamoodi kultuuri osa nagu muusika, ballett, maalikunst ja samavõrd kui me peame kultuurituks mitte teada Arvo Pärti või Jüri Arrakut, on kultuuritu olla mitte kuulnud LHC eksperimendist või Jaan Einastost.

Niipalju näägutamisest. Kuid tänase uudise sisu on selles, et Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator, mis seni ilmus koostöös Äripäevaga ja mille häid tekste ka skeptik.ee esile on tõstnud, on alustanud uut eluringi uues kodus. Edastan vastavasisulise pressiteate.

Loe edasi »

16 kommentaari

Jun 30 2009

TED — väärt vaatamist uudishimulikele (video)

TED - levimist väärt ideedTED (Technology, Entertainment, Design – tehnoloogia, meelelahutus, disain) on aastakonverents ja keskkond internetis, mille missioon on sõnastatud “levimist väärt ideed” (ideas worth spreading).

Internetis on näha üle 400 esineja etteasted, nende seas poliitikud (Bill Clinton, Al Gore), teadlased (Murray Gell-Mann, James Watson, Stephen Hawking, VS Ramachandran), meelelahutusmaailma tegelased (Tracey Chapman, Bono, Adam Savage, Peter Gabriel) ning muidugi ka skeptikutele tuttavad tegelased (Richard Dawkins, Dan Dennett, Michael Shermer).

TED projekt on laienenud ja nüüd on võimalik ka Sinul oma vabatahtlik panus anda ning just Sulle sobiv etteaste eestikeelseks teha või juba tõlgitud varianti toimetada.

Kristina tutvustab:

Tõlkijaks oodatakse kõiki, kes oskavad enda hinnangul heal tasemel nii inglise kui ka eesti keelt. Tõlkimine on vabatahtlik ning tasu ega hüvesid selle eest ei saa; preemiaks on ainult tunne, et oled heade mõtete levitamisele kaasa aidanud. Lisaks märgitakse tõlke kõrvale tunnustuseks tõlkijate nimed.

Info tõlkimise kohta ja lihtsad selged registreerimisjuhised on leheküljel http://www.ted.com/translate/forted.

Kui oled tõlkijaks registreerunud, siis saad ise valida ettekandeid, mida soovid tõlkida. Iga tõlgitud ettekanne pakutakse mõnele teisele tõlgile toimetada, nii et enne lõplikku ülesriputamist on sellest vähemalt kaks silmapaari üle käinud.

Praeguse seisuga on eestikeelsed subtiitrid ainult kahel kõnel, üks neist on näiteks siin (video all on menüü, kust saab valida subtiitrite keelt):

Lisaks on järjekorras umbes kuus tõlgitud kõnet, mis ootavad toimetajat. Tõlkimata kõnesid on sadu ning neid tuleb aina juurde.

Vaadata on TED ettekandeid huvitav, aga olles ise mitu tükki eesti keelde tõlkinud, võin öelda, et tõlkimine on hoopis teistsugune ja veelgi huvitavam kogemus, mida soovitan kõigil proovida.

Parimat,
Kristina

Näiteks võiks see suht lühike ettepanek matemaatika õpetuse muutmise kohta (rõhuasetus algebrast statistikale) meilgi mingit laiemat arutelu pälvida:

Palun jaga kommentaarides oma huvitavaid TED leide.

21 kommentaari

Feb 05 2009

Massimo Polidoro teel Eestisse (video)

Olen siin-seal kommentaarides vihjanud, et Massimo Polidoro tuleb Eestisse. Paljudel on muidugi õigustatud küsimus, et kes see Massimo Polidoro on ja miks tema tulemist tervitada võiks.

Eesti raamatulugejale on ehk tuttav tema kirjutatud raamat Viimne seanss kuulsa mustkunstniku Harry Houdini ja kuulsa kirjaniku Arthur Conan Doyle’i kummalisest sõprusest.

Raamat raamatuks, seda tasub ikka lugeda, aga eelkõige on Massimo Polidoro igasuguste paranormaalsete nähtuste, selgeltnägijate ja muude salapäraste asjade uurija. Oma uurijakooli läbis Massimo kuulsa mustkunstniku ja samuti paranormaalsete nähtuste uurija James Randi käe all. Hiljem lõpetas ta Padua ülikooli psühholoogia erialal ja asutas Itaalia paranormaalsete nähtuste uurimise komitee (CICAP).

Viimase 20 aasta jooksul on Massimo Polidoro uurinud kümneid väidetavalt paranormaalseid juhtumeid, külastanud tondilosse ja kummitavaid surnuaedu, kõndinud kuumadel sütel, püüdnud poltergeiste, rajanud viljaringe… Veel on ta uurinud hulganisti nn selgeltnägijaid, meediume, ravitsejaid, lauakummutajaid, prohveteid ja muid. Kuigi nende uuringute põhjal pole ükski paranormaalne nähtus ega võime kinnitust leidnud, räägivad need juhtumid huvitava loo inimese tahtest uskuda ja võimest iseennast petta.

Eestis on Massimo Polidorol kavas kaks esinemist:
* Reede 15. mai 2009 kell 15:00 Tallinna Ülikoolis
* Laupäev 16. mai 2009 kell 14:00 Tartus Ahhaas (koht täpsustamisel)
Etendused on inglise keeles ja TASUTA.

Külaskäik Eestisse on osa Massimo Polidoro Põhja-Euroopa tuurist. Tallinnasse jõuab ta Stockholmist ja siit edasi rändab ta Helsingisse.

Esinemiste sisust saab ka varsti mõned vihjed anda. Igatahes tasub juba praegu vihjata, et ta valdab mitmesuguseid mustkunsti tehnikaid ja ei jäta neid kasutamata.

Massimo Polidoro on tõeline jäljekütt ja kui sa pole just nende seast, kes nutma hakkavad, kui öeldakse, et jõuluvana pole olemas, on sul tema lõbusatest ja harivatest lugudest palju õppida. Samas fakt, et Massimo Polidorol ja CICAPil on nii palju tegemist, tähendab vaid seda, et kergeusklikkus on laialdasemalt levinud kui iial varem.
Umberto Eco, kirjanik, Bologna ülikooli semiootikaprofessor

7 kommentaari

Jan 19 2009

Lühhike öppetus, kuidas lugeda “teadusuudiseid”

Reedeses loos mainisin, et briti teadlased on avanud kodulehe Behind the Headlines, mis selgitab lugejatele massimeedias teadusuudiste pähe pakutavate tekstide tausta. Soovitan soojalt kõigile, keda huvitab meedias pealiskaudselt kajastatavate teadust sisaldavate uudiste tegelikum olemus. See koduleht on tõeline maiuspala ja panin püsilingi välismaa viitade sekka ja kui meie lehtedes ilmub mingi uudis, kus räägitakse, et “teadlased on kindlaks teinud”, siis võib sealt üle kontrollida, kas ja mida ikka tehti kindlaks.

Lehel on ka üks Lühhike öppetus, kuidas tervisealaseid teadusuudiseid lugeda, autoriks dr Alicia White, kelle nõuandeid teile alljärgnevaga vahendan.

————

Kui oled just lugenud tervisealast pealkirja, mille tõttu sülitasid oma hommikukohvi välja (“Kohv tekitab vähki” mõjub hästi), siis kõige mõistlikum oleks siiski toimida Karlssoni nõuande kohaselt: rahu, ainult rahu! Lugege edasi ja selgub, et pealkirjas oli palju olulist ütlemata jäetud, nagu näiteks “Kui viiele rotile süstiti väga suure kontsentratsiooniga kohvilahust, siis tuvastati mõned muutused rakkudes, mis võivad kunagi kauges tulevikus kasvajani viia. (Uuringut rahastas Teetootjate Liit.)”

Esimene ja peamine reegel ongi see, et ära usu automaatselt seda, mida pealkirjas väidetakse. Pealkiri on selleks, et tõmmata su tähelepanu, et sa lehe ostaksid ja alles siis kogu loo läbi loeksid. Kas sa loeksid artiklit pealkirjaga “Tõenäosus, et kohv tekitab vähki on väga väike, aga ei või iial teada”?

Vältimaks klaviatuuri või paberlehe kohviga täispritsimist, tasub meeles hoida mõned reeglid, kuidas loetud artiklit analüüsida.

Kas artiklis esitatud väited on leidnud kinnitust teadusuuringuga?
Esimene asi, millele tähelepanu pöörata, on see, kas uudislugu põhineb mingil teadusuuringul. Kui artiklis upitatakse mingit raviviisi või räägitakse mingist sinu elustiili nüansist, mis väidetavalt kas ennetab või põhjustab mingit haigust, aga ei anta väite kinnituseks ühtki viidet ühelegi konkreetsele teadusuuringule, siis tuleks artiklisse suhtuda suure ettevaatusega. Sama ettevaatus on abiks ka nende uuringute puhul, mida pole veel teadus(aja)kirjanduses avaldatud.

Kas artikkel põhineb konverentsi ettekande kokkuvõttel?
Kui artikkel on kirjutatud mõne konverentsi ettekande kokkuvõtte põhjal, siis on põhjust olla ettevaatlik. Konverentsidel esitatud uuringud on sageli alles väga esialgses faasis ja tavaliselt ei ole veel läbinud kriitilise analüüsi vajalikku kadalippu. Lisaks ei leia ettekannete kokkuvõtetest piisavalt andmeid uuringu meetodi kohta ja pole võimalik hinnata selle kvaliteeti.

Kas uuring viidi läbi inimestel?
Üsna tihti juhtub, et taaskordse “imeravimit” kuulutava pealkirja taga on laboratooriumis rakukultuuridel või loomadel tehtud uuring. Sageli on selliste uudislugude juures illustratsiooniks inimfiguurid, mis annavad mõista, nagu oleks tegu inimestel sooritatud uuringuga. Rakkudel ja loomadega tehtud uuringud on esimene ja väga oluline samm, aga paljud ravimid, mis näitavad rakkudel lubavaid tulemusi, et toimi loomadel, ja paljud ravimid, mis näitavad lubavaid tulemusi loomadel, ei tööta inimestel.

Seega kui pealkirjas lubatakse, et mingi ravim või toit mõjub rottidele, siis on küll olemas mingi tõenäosus, et see võib kunagi saada ravimiks inimestele, kuid suurema tõenäosusega siiki mitte. Pole mingit põhjust alustada järjekordse artiklis haibitud “imetoidu” tarbimist suurtes kogustes.

Mitu inimest uuringus osales?
Rusikareegel on see, et mida rohkem on uuringus katsealuseid, seda usaldusväärsemad on tulemused. Väikestes uuringutes võivad olulised asjad peitu jääda, kuna puudub vajalik “statistiline võimsus” ning sekka võib sattuda puhtalt juhusest tulenevaid valesid “leide”.

Võrdluseks näide mündi viskamisest – 500 heitega tulemus on statistiliselt võimsam ja usaldusväärsem kui 8 heitega.

Seega kui kajastatava uuringu tulemus põhineb väikesel hulgal inimestel, siis suhtu sellesse suurema ettevaatusega.

Kas uuringus kasutati kontrollgruppi?
Kui soovitakse teada saada, kas mingi raviviis või toiduaine on efektiivne, siis peab uuringu läbiviimisel olema kasutatud kontrollgruppi. Kontrollgrupp võimaldab uurijatel võrrelda, mis juhtub inimestega, kes saavad uut ravimit või toiduainet võrreldes nendega, kes ei saa. Kui kontrollgruppi ei ole, siis on võimatu omistada tulemusi uuritavale ravimile või toiduainele.

Kontrollgrupi valikul on oluline asjaolu, et see oleks võimalikult sarnane uuritavale grupile. Parim viis selle saavutamiseks on jagada inimesed kahte gruppi juhuslikult – uuritava raviviisi/toiduaine grupp ja kontrollgrupp. Sedasi toimides saame randomiseeritud kontrollgrupiga uuringu (RCT), mis on raviviiside ja mõjufaktorite uurimise kuldstandardiks.

Järelikult kui uudis räägib mingist uuest ravimist, raviviisist või imetoidust, siis tasub vaadata, kas väited tuginevad randomiseeritud kontrollgrupiga uuringul. Kui mitte, siis tasub olla skeptiline.

Kas uuring ka tegelikult uuris seda, mida pealkiri väidab?
Seda saab selgitada näite abil. Näiteks väidetakse pealkirjas, et “Tomatid vähendavad infarktiriski”. Sel juhul peaks vaatama, kas viidatud uuring üldse uuris tomati söömise ja infarkti vahelist seost. Võib hoopis selguda, et uuring tuvastas tomatite võime vähendada vererõhku. Sellisel juhul on uuringu tulemusi ekstrapoleeritud, kuna kõrge vererõhk on üks infarkti riskiteguritest. Mõnikord on sellised uuringu otsestest tulemustest kaugemale ulatuvad järeldused küll asjakohased, aga teinekord jällegi mitte.

Seega tasub olla ettevaatlik artiklite suhtes, mis teevad uuringutest omi järeldusi asjade kohta, mida uuringus tegelikult ei uuritud.

Kes uuringu eest maksis?
Enamus uuringuid on kinni makstud tootjate endi poolt. Olgu ravimid, vitamiinikreemid või toiduained. See tähendab, et neil on uuringu tulemuste suhtes huvid ja õigused, mis võib potentsiaalselt uuringu tulemusi mõjutada, kallutada uurijaid alateadlikult väitma üht või varjama teist.

See ei tähenda, et kõik tootjate poolt rahastatud uuringud oleksid automaatselt ebausaldusväärsed, aga võimalikust huvide konfliktist on hea teadlik olla.

Kas peaks sõnumitooja maha laskma?
Ülepingutatud väited ei pruugi ilmtingimata olla uudist kirjutava ajakirjaniku väärtõlgenduse süü, kuna teinekord tõlgendavad uurijad ise või teised huvitatud elemendid saadud tulemusi liiga optimislikult või teevad liiga kaugeleulatuvaid järeldusi, mida uuring tegelikult ei võimalda.

Kuivõrd ekslikud väited võivad olla pärit mitmest allikast, pole vaja kohe ajakirjanikku selles süüdistada. Selle asemel kasuta ülalolevaid küsimusi ja arutle, kas ja mil määral tasub uudist uskuda või mitte.

Allikas: Alicia White, How to read health news

Lisateavet leiab:
* Sence About Science
* Science Media Centre
* UK Cochrane Centre
* Bandolier
* Centre for Evidence-Based Medicine
jt

38 kommentaari

Aug 04 2008

Homöopaatia langeb Suurbritannias

homöopaatiaBBC annab teada, et viimase kahe aasta jooksul on Suurbritannias homöopaatiliste retseptide väljakirjutamine kahanenud peaaegu poole võrra. Muude retseptide väljakirjutamise arv on aga samal ajal tõusnud.

2005. aastal kirjutati Suurbritannias välja umbes 720 miljonit ravimiretsepti ja 83 000 homöopaatilise nostrumi retsepti. 2007. aastal olid vastavad numbrid 800 miljonit ja 49 300.

Edzard Ernst, alternatiivmeditsiini professor ja mitmete kriitiliste käsitluste autor, väidab, et homöopaatiliste retseptide kirjutamise langus tuleneb üldsuse ja arstide kriitilisemast suhtumisest alternatiivsetesse* ravimeetoditesse ning nihet tõenduspõhise meditsiini suunas. Kriitilise suhtumise tõus jätkub, kuna aina enam laekub teaduslikku tõendusmaterjali selle kohta, et homöopaatiliste “ravimite” puhul pole tegu muu kui platseeboga.

Kuid Briti Homöopaatide Liidu esindaja ütleb, et lugu on veidi keerulisem. Langustrend on märgata viimased 10 aastat, kuid osa sellest võib olla tingitud andmete kogumise meetoditest, kuna paljud retseptid kirjutatakse käsitsi ja need ei jõua ametlikesse andmebaasidesse.

Esindaja lisas:

Me teame, et pole tõendeid selle kohta nagu tõrjuksid üldarstid homöopaatiat, samuti pole tõendeid selle kohta, et patsiendid ei otsiks ebasoodsa meediakajastuse tõttu homöopaatiast abi.

—————————-
* sõna “alternatiivne” sõna “meditsiin” ees on sügavalt eksitav, kuna tõenduspõhisele tegevusele ei ole luulupõhine tegevus alternatiiviks ega konkurendiks. Suhtekorralduslikust sõnamaagiast pikemalt siin.

8 kommentaari

Jul 31 2008

Reedel on päikesevarjutus. Vaadake ohutult.

PäikesevarjutusReedel 1. augustil leiab aset päikesevarjutus, mis Eestis on nähtav osalisena – Kuu katab Päikese pindalast veidi alla poole: 44-46%.

Esimene kontakt ehk Kuu ja Päikese esmane kokkupuude ehk varjutuse algus on kella 11:45 paiku, täisfaas 12:50 kandis ning IV kontakt ehk Kuu ja Päikese eraldumine maapealse vaatleja seisukohast ehk varjutuse lõpp on kell 13:55.

Kel palju ressursse, võib täisvarjutust vaatama sõita. Täisvari alustab Kanada kirdeotsast, sõidab üle Gröönimaa ja Põhja Jäämere, sealt edasi Novaja Zemlja kaudu Siberisse, maksimumiga Vorkuta ja Surguti vahel, teele jääb veel Novosibirsk (seal tehakse muu hulgas kuulsaid TAL teleskoope), riivab Mongooliat ning Kasahstani ja jätkab Hiinas, kus lõpetab päikeseloojangus.

Kõigest täpsemalt NASA varjutuste lehel: http://eclipse.gsfc.nasa.gov/SEmono/TSE2008/TSE2008.html; eesti keeles Vaatlejas. Täisvarjutusest edastatakse ka võrguülekandeid, näiteks siin: Exploratorium.

Astronoomiahuviliste ühendus Ridamus kutsub inimesi ohutult varjutust vaatama Tallinna Linnahalli promenaadile. Kohapeal saavad olema vastavate filtritega varustatud teleskoobid ja muud vaatlusvahendid.

Kes juhtub Ruhnu saarel olema, võib tulla Liise talu hoovi, kuhu panen püsti spetsiaalse päikeseteleskoobi Coronado PST. Veel kavatsen teha pilte eri faasidest läbi Baaderi päikesefiltri kile.

Tartu kandi inimesed võivad seada sammud Toomemäele tähetorni juurde, kus samuti Coronado PST ja muudki vaatlusvahendid kenasti külalisi ootamas.

Päikesevarjutuse avalik näitamine on hea võimalus kohtuda inimestega ning vastata mitmesugustele küsimustele.

Keda astronoomia rohkem huvitab, võib osa võtta iga-aastasest astonoomiahuviliste kokkutulekust, mis seekord toimub Väike-Maarja kandis. Lähemalt Vaatlejast.

4 kommentaari

Mar 14 2008

Aus homöopaatia? Täitsa võimalik.

Toote puhtast loodusest.Olen siin homöopaatiat hurjutanud kahel põhjusel – esiteks on see süsteem ebateaduslik, teooriad reaalsusega vastuolus, ei toimi ega ravi mitte kedagi mitte millestki ning teisalt seepärast, et homöopaadid väidavad vastupidist ja teinekord lausa liialdavad, et homöopaatia on mingist otsast parem ja tõhusam kui tõenduspõhine meditsiin, mis nt vaktsineerimiste ja muu medikamentoosse sekkumisega lausa kahju tegevat.

Seega valetamine (teadlik ja/või teadmatu) ja antiteaduslikkus.

Teadusvastasusega pole midagi peale hakata, sest muuda sa paradigmat mis suunas tahes, rakenda misiganes diskursust – Loe edasi »

7 kommentaari

Mar 08 2008

Mati Pääsuke: kinesioloogia — teadus inimese liikumisest

kinesioloogiaKui Postimees avaldas oma veergudel loo kinesioloogiast, mis tegeleb “energiate” tasakaalustamise ja lapsepõlvetraumade lihastest väljajuurimisega, siis tundsin, et selle artikliga heidetakse varju teadlastele ja füsioterapeutidele, kes oma tänuväärsel ja huvitaval alal teaduspõhiselt tegutsevad.

Kui Postimehest saame kahtlast teavet, et:
Loe edasi »

6 kommentaari

Mar 04 2008

Marek Strandberg: külm tuumasüntees köögilaual

Carl Sagan, Deemonitest vaevatud maailmEnergeetika on igal ajal kuum teema. Ja aina kuumemaks läheb, kuna hinnanguliselt ei jätku naftat ega muid fossiilseid energiakandjaid enam kuigi kauaks. Uusi lahendusi otsitakse, mõnikord tundub, et ka leitakse. Mõni leid leiab koha ajaloos kui ilmekas näide eksivast inimlikust meelest, kus soovmõtlemine ja unistused helgest tulevikust põrkuvad karmi reaalsuse ja teaduspõhisusega.

Tähelepanelik lugeja viitas skeptik.ee-le, et Klassikaraadios sai 13. veebruaril kuuldavaks Peeter Liivi juhitud saade Roheline Energia, kus Mart Vihmand, Raivo Pennaste ja Enn Kaljo räägivad mõningase reaalsusseosega moodsaid muinasjutte vabaenergiast (priienergia, free energy, nullpunkti energia või lihtsalt igiliikur). Huvitav saade, mis annab lühida sissevaate energiateemalisse mullimaailma.

Seda põnevam Loe edasi »

16 kommentaari

Jan 22 2008

Leviteerimine – see on imelihtne! (video)

Autor: teemas hea,paravärk

Richard WisemanPsühholoogiaprofessor Richard Wiseman mängib meie meeltega. Ta näitab lihtsate vahenditega, kuidas me meeli petta saab, et jääks mulje imelisest. Elu on muidugi ka iseenesest imeline, aga mõista veidigi, kuidas me meel toimetab ja teatud tingimustes räige enesepettusega tegeleb, on igati lahe ja loomulikult ka vabastav.

Siin üks mõistatus – mõttejõul hõljuv kork:
Loe edasi »

62 kommentaari

Nov 17 2007

Homöopaatia surm

Ben GoldacreBriti ajakirjanduses ja ühiskonnas laiemalt käib juba mõnda aega aktiivne arutelu homöopaatia üle. Briti kuningakoda olla väga homöopaatiameelne ja paljud inimesed pöörduvad homöopaatide poole lootuses oma hädadele leevendust leida. Samas on homöopaatide eluohtlikke trikke paljastatud nii varjatud kaameraga kui ka akadeemilisel tasandil. Lisaks näitavad mitmed korralikud kliinilised uuringud ja metaanalüüsid, et homöopaatia toime ei erine platseebost.
Loe edasi »

13 kommentaari

Oct 31 2007

Tarkade Klubi – uus ajakiri teadmishimulisele

Autor: teemas hea,meedia

Uus ajakiri - Tarkade KlubiTarkade Klubi on uus populaarteaduslik ajakiri, mis püüab selgitada, kuidas töötab maailma meie ümber.

Ametlik teadaanne:

Esimese numbri kaaneteema vaatab, kuidas Hollywoodi filmid ignoreerivad loodusseadusi ja aitavad nii kaasa teadusliku kirjaoskamatuse kasvule noorte seas. Samas kasutavad mõned nupukad õppejõud neidsamu filme selleks, et füüsikat õpilastele atraktiivsemaks muuta.
Loe edasi »

Kommentaare pole

Oct 11 2007

Eesti Ekspressis teadusuudised tagasi

Autor: teemas hea,meedia

Teadus on ilusAlo Lõhmuse äraliikumisega Eesti Ekspressist kadus sealt ka teadusuudiste rubriik. See-eest on Postimees nüüd ühe hea kirjutaja võrra rikkam. Vikerraadiost kadus hea raadiohääle Priit Enneti teadussaade Labor, kus teadusuudistest väheke pikemalt ja sügavamalt kuulda sai. Priit on küll Vikerraadios alles, kuid Loe edasi »

Üks kommentaar

Sep 25 2007

Teadlaste ÖÖ 28. septembril

Autor: teemas hea

Teadlased on meie seas. Ave Nahkur
Teaduste Akadeemia, Eesti Rahvusringhääling, Ahhaa teaduskeskus, Energiakeskus ja veel paljud teadusasutused korraldavad Euroopa Liidu abiga sellelgi aastal teadlaste öö, mille üritusi jagub üle Eesti.

Teadlaste ööga ametis olevad paigad:
Loe edasi »

2 kommentaari

Järgmised »