Arhiiv lugudest, mis on teemas 'külaline kirjutab'

Jan 26 2013

Elusa vere vaatleja: Teil on veres ussid!

Avaldan Nelli Teataja ja Martin Aare loal loo ühest libameditsiinilisest protseduurist – elava vere analüüs ehk mikroskoobiga veretilga vaatlemine ja nähtu interpreteerimine. Lisalugemiseks soovitan nakkushaiguste spetsialisti Mark Crislipi lugu Science-Based Medicine blogist.

Elusa vere vaatleja: Teil on veres ussid!

Martin Aare, nädalaleht Nelli Teataja

Kuigi 21. sajand peaks olema teaduse ja tehnoloogia sajand, tundub kohati, et tõelist revolutsiooni teevad hoopistükkis kõiksugu võltsteadused- ja teadlased. Nelli Teatajale rääkis oma loo Peeter (nimi toimetusele teada). Mõni aeg tagasi käis Peeter elusa vere uurija juures ning sai teada, et tal on veres ussid. „Seda hullust kahe sõnaga on raske iseloomustada,“ ütleb Eesti Bioanalüütikute Ühingu president Aivar Orav.

Eestis on elusa vere uurijaid praegusel hetkel kaks. Nende tegevus on rangelt ebaseaduslik. Terviseameti peadirektori asetäitja kt Mihhail Muzõtšini sõnul näeb seadus ette, et vereproovi võtja peab olema meditsiinitöötaja ning ettevõte, mis vereproovidega tegeleb, peab olema tervishoiuteenuse osutaja. „Kui ei, siis hakkab asja uurima politsei,“ ütleb mees.

Tatjana on kadunud nagu vits vette

„Kodu-vereuurija“ Tatjana, kes täiesti tervele eesti mehele ussidiagnoosi pani, on kadunud nagu vits vette – pidavat kartma maksuametit ja ajakirjandust. Teine pseudo-vereteadlane võtab aga kenasti toru. Tema nimi on Kai Aunap. EPA haridusega loomaarst on alguses üsna tõre. „Mulle ei meeldi ennast ajakirjanduses eksponeerida!“ toriseb ta ning lisab veidi isegi hoobeldes, et seaduse järgi ei tohiks ta inimesele vere võtmiseks isegi sõrme otsa auku teha. „Aga menstruatsioonilappe võib igaüks visata kuhu iganes!?“ pahandab naine ning kirub Eesti vabariigi seadusandlust. Kuigi proua Aunap väidab, et tal puudub igasugune äriline huvi ning elusa vere uurimine on tema jaoks rohkem nagu hobi, selgub, et turundustöö käib sellegipoolest täie hooga. Nimelt on tal isiklik koduleht, millele viitab ka uhke reklaamihõnguline artikkel Biore.ee looduspoe netilehe rippmenüüs „TEENUSED/ ELUSA VERE VAATLUS“. Artikli sissejuhatav osa võib mõne kergemeelsema hetkega liimile tõmmata. Seal seisab:

Verevaatluse tegija pr Kai Aunap on EPA lõpetanud loomaarst ja töötab TTÜ Geenitehnoloogia Instituudis Vivaariumi juhatajana.“

Uhkelt kõlav ametinimetus lausa pakatab autoriteedist. Kuid mis asi on vivaarium? Ei midagi eriskummalist. See on koht, kus teaduslikel eesmärkidel hoitakse ja kasvatatakse loomi ning taimi. „Hiire- ja rotihotell,“ naerab proua Aunap. Küsimusele, kas inimese veres võivad siis tõesti ussid ja muud parasiidi olla, vastab ta pikemalt mõtlemata, et aga otse loomulikul, kuigi ussi olla Kai läbi mikroskoobisilma näinud vaid korra. „Vihamussi sarnane oli!“ meenutab ta.

Loe edasi »

61 kommentaari

Jul 09 2011

Toivo Maimets: religioonivaba arusaam maailmast annab sellele hoopis tähenduslikuma mõtte

Puust ja punaseks


Toivo Maimets
Richard Dawkins. „Luul Jumalast“. Eestikeelne tõlge Kaia-Leena Lass. Valgus, 2011.
Teks ilmus ajakirjas Vikerkaar nr 4-5/2011, avaldatud autori loal

Richard Dawkins, kohe-kohe seitsmekümne aastaseks saav Oxfordi Ülikooli emeriitprofessor, tuntud zooloog, etoloog (käitumisteadlane) ja teaduse populariseerija, on kahtlemata äärmiselt silmapaistev isik. Ajakirja „Prospect“ suur 2005. aasta lugejaküsitlus asetas ta maailma kolme tähtsaima intellektuaali hulka koos Noam Chomsky ja Umberto Ecoga. Ajakiri „Time“ on teda nimetanud 100 mõjukaima inimese seas. Ta on paljude ülikoolide audoktor, suure hulga rahvusvaheliste auhindade laureaat.

Dawkins tegi oma doktoritöö Nobeli preemia laureaadi Nikolaas (Niko) Tinbergeni juhendamisel. Tinbergen oli ise suurepärane etoloog ja sealt pärineb ka Dawkinsi teadushuvi selle ala vastu. Samas on ta aga tuntust kogunud eelkõige oma teadust populariseerivate raamatutega ning avalike esinemistega, kus süstemaatiliselt ja kirglikult kaitseb evolutsioonilist maailmavaadet ning kritiseerib erinevaid religioosseid seisukohti, mis sellele vastanduvad. Loe edasi »

113 kommentaari

Jun 21 2011

Spinglo – vanad trikid uues kuues

Spinglo – vanad trikid uues kuues

Wesse Allik, TTÜ majandusteaduskonna üliõpilane

Võrkturundusfirmad ja püramiidiehitahad on samuti sooritanud tiigrihüppe ja kolinud kõike puhastavate pesuainete ja vähki raviva köhasiirupi juurest internetiavarustesse. Ühesõnaga juttu tuleb Spinglo-st ja Synkronice-ist . Põhimõtteliselt on tegemist keskmisest huvitavama püramiidskeemiga, mitte tavapärase kõike raviva toidulisandiga.

Spinglo on oma olemuselt sotsiaalvõrgustik nagu Facebook, Orkut või Rate. Mis nende endi jutu järgi peaks olema the next big thing. Liituda saab tavaliikmeks, mille jaoks on vaja liitumiskoodi, mille saab juba olemasoleva liikme käest ja peaks lisama elitaarsust, sest igaüks ei saa ju.

Ratsa rikkaks saajate jaoks on omanikufirmal (Synkronice) kaks paketti, esimene on hinnaga €575 ja sa saad 1000 SPS-i ja kuldliikme pakett hinnaga €1725 ja saad 4000 SPS-i.

Loe edasi »

21 kommentaari

Apr 25 2011

Sai Baba valetas

Edastan loo Sai Babast seoses tema äsjase surmaga. Kui Helger soovib, loodan, et soovib, siis ehk leiab ta põhjust veidi ka oma tausta seoses selle looga lahti kirjutada.

Sai Baba valetas

Helger Aaresild

Ülestõusmispühade ajal, 24.04.2011, suri India imemees Sai Baba. Ta on olnud paljudele innustajaks ja eeskujuks. Ta on lubanud nii õnne kui ka hüvangut kõikidele temasse uskujatele.

Gunnar Aarma on rõhutanud jumalakuju kui pildilise vaimse ideaali tähtsust inimese arengus. Kristluse kui usundi suur edu vaid kinnitab Jeesuse kui ikooni vajadust. Poliitikute ja pop-artistide piltide ülesseadmine näitab soovi näpistada endalegi tükikest kuulsuste aust, võimust ja vahest sissetulekustki. Isegi kuulsaks kirjutatud Pavlik Morozovi haual käisid lapsed koolieksamiks paremaid hindeid palumas, jättes hauale vastavaid kirjakesi.

Sai Baba üheks põhitegevuseks tema pühamu õuel oli inimestelt kõiksuguste soovidega kirjade vastuvõtmine või pakutavate kirjade eiramine. Loe edasi »

120 kommentaari

Feb 03 2011

“SOOMLASED KINDLAD: seagripivaktsiin põhjustab narkolepsiat!”

Ühe seagripi vaktsiini — Pandemrix — teemal kirjutab Katrin Väljataga.
Head lugemist ja kommenteerimist.
Martin V

Mind ajendasid seda lugu kirjutama Õhtulehes ja Eesti Päevalehes ilmunud artiklid-uudisnupud Pandemrix-vaktsiini ja narkolepsiajuhtumite seoste kohta. Mõlemad väljaanded kajastasid meie ülemerenaabri Soome tervishoiusüsteemi tegevust ses osas. Tuginetud on Eestiski populaarse päevalehe Helsinkin Sanomat (ehk Hesari) artiklitele, vähemalt niipalju, kui artiklite tekstist viiteid leida võib.

Kuna Eestis ei ole seoses Pandemrix-vaktsiiniga narkolepsia juhtumeid esinenud, siis ei ole siinne meedia kajastanud sündmusi, mis seoses sellega Soomes alates eelmise aasta sügisest aset on leidnud. Pandemrix-vaktsiini kasutamise lõpetamiseks andis Suomen Terveyden ja Hyvinvoinnin Laitos (THL, Tervishoiuamet) soovituse 24. augustil 2010 (1). Seetõttu on mõttetu ajakirjanduses avaldada väikeseid mittemidagiütlevaid uudisnupukesi, mis teema kohta lugejale midagi rohkem ei ütle, kui ainult seda, et on (olevat) leitud seos narkolepsiajuhtumite ja nimetatud vaktsiini vahel. Kogu vahepealne tegevus, asjatundjate seisukohad, täiendav info on meie lugejale tundmatu. Juhiksin tähelepanu ka sellele, et 01. veebruaril 2011 avaldatud töörühma raport oli VAHERAPORT (mida Eesti Päevalehe 01. veebruari uudisnupus on unustatud mainida, ning seda on nimetatud raportiks, jättes lugejale mulje lõpptulemustest), ning lõplikke tulemusi on oodata alles millalgi 2011. aasta augustikuus (vt THL pressiteade, viide eespool).

Loe edasi »

117 kommentaari

Nov 23 2010

Palun abi, aitame uurijat Itaaliast, teemaks ateism, seadused…

Europe belief in god

Head lugejad, eriti need, kes meie seadustest üht-teist teavad ja/või mittetulundussektoriga lähemalt kokku on puutunud. Allpool on lugeda kiri, milles palutakse meie abi meie seaduste tutvustamisel. Osadele asjadele saan talle muidugi ise vastata, kuid osadest asjadest puudub mul täpsem ülevaade ja seepärast siin abi palun.

Loe edasi »

14 kommentaari

Jun 14 2010

James Randi Tallinna vanalinnas ja Tartus +video

Hommikul väike jalutuskäik vihmases Tallinna vanalinnas, vahepeal sissepõige Arbaveres toimunud psühholoogide suvekooli ja õhtul oli Tartus tuba üsna tihedalt täis.

Elverilt video ka :)

22 kommentaari

Jun 13 2010

James Randi Tallinnas — pildid

Tallinna esinemine võeti kahe tiimi poolt videosse, aga kuniks need veebikõlbulikuks saavad, pakun mõned meeleolupildid.

Kes veel pilte tegid, palun jagage.

Dear Latvian friends, you are welcome to share your impressions in comments section.

4 kommentaari

Jun 10 2010

James Randi räägib oma mustkunstniku karjäärist ja paljust muustki (video)

James Randi BigThinkBig Think koduleht tegi James Randiga 35-minutilise intervjuu, kus päritakse tema mustkunstniku karjääri, pseudoteaduste vastu võitlemise, šarlatanide paljastamise, kapist väljatuleku ja palju muu kohta.

Loe edasi »

Üks kommentaar

Apr 12 2010

Geoloog Enn Pirrus vastab skeptik.ee küsimustele Tuhala teemadel

Tuhala nõiakaev keebGeoloogia Instituudi kodulehel on lahke kutse, et inimesed küsiksid geoloogilt, kui kerkib küsimus, mis geoloogide kompetentsi kuulub, näiteks leiate mingi veidra metallitüki ja tahate teada, ega see äkki maavälist päritolu pole. Uudishimuliku inimesena küsisin minagi (MV) mitmeid küsimusi ja all järgnevad need koos geoloog Enn Aavo Pirruse (EP) vastustega.

Tere,
küsin geoloogilt, nagu teie koduleht lahkelt lubab.

Eriti viimastel päevadel, kuid tasases taktis ka eelnevatel aastatel on massimeedia vahendusel inimestele teada antud, et Tuhala-Nabala kandis on avastatud palju maa-aluseid jõgesid. Teada on, et Tuhala jõgi kulgeb umbes 1,5 km jagu maa all, sellel osal asub ka kuulus Tuhala nõiakaev, mis teatud tingimustel hakkab üle ajama ehk rahvakeeli “keema”. See on tore vaatamisväärsus, mida paljud loodushuvilised imetlemas käivad.

Palun, kas saate selgitada, mis on need tingimused, mille korral Tuhala nõiakaev “keema” hakkab?

Loe edasi »

56 kommentaari

Apr 10 2010

Paul Cameron rääkis homoseksuaalsusest, VHK-st ei saanud ajutine homoviha kants

Paul Cameron

Täna toimus Tallinnas siis see sündmus, mis tekitas skeptik.ee-s esimese hooga pealkirja Vanalinna koolist saab ajutine homoviha kants. Suhtluse ja korraldamiste käigus muudeti ära Tallinna tegevuspaik, mida Varro Vooglaid põhjendas sedasi:

Et vältida negatiivset tähelepanu VHK suhtes ja kesksete küsimuste tähelepanu fookusest väljanihkumist, otsustasime loengu üle viia lahkelt koostöövõimalust pakkunud ja VHK gümnaasiumist napi 100 meetri kaugusel asuvasse EELK Usuteaduste Instituuti.

Varro Vooglaid loeb ka skeptik.ee blogi ning talle jäi silma mu märkus, et ma kaalun loengut kuulama minna. Selle peale kirjutas Varro Vooglaid mulle kirja, kus on muu hulgas öeldud:

Loe edasi »

32 kommentaari

Nov 02 2009

Ajeke, siin Sulle Sinu auks :)

ajeke lillTõstan ühe meie hea kommenteerija ajeke kommentaari eraldi looks ja liigutan siia alla ka arutlused Ockhkami (Occami) habemenoa üle.

Ajeke kirjutas:

Järgnev ei ole eelnevaga kuidagi seotud ja igasugused kokkulangevused tegelike isikute või sündmustega on täiesti juhuslikud.

Kuskilt ma lugesin, et Skeptik.ee on kogunud oma esimese miljoni. Sellega seoses on mul ettepanek, et võiks koostada niisuguse õppekava skeptikutele, mis aitaks neid algtasemest natuke kergemini edasi. Kohe seletan. Mul ei ole vähimatki üleolekutunnet, kui inimene tõsimeeli küsib ja vaidleb seisukohtade üle, mis on paljudel teistel, nende hulgas ka minul, jäänud juba küllalt sügavasse minevikku, mida lapsepõlveks nimetatakse. Aga väga raske on alustada või diskuteerida inimesega, kes ei ole näiteks Imeflööti lugenud:

Elas kord kuningas. Sel kuningal üks silm kogu aeg nuttis, teine naeris. See oli kuningas Valge.
Kuningal oli kolm poega. Need ei suutnud mõista, miks küll nende kuninglikul isal üks silm nutab, teine aga naerab. Nad mõtlesid ning juurdlesid, kuid ei osanud ära arvata. Lõpuks otsustasid, et küsivad ta enda käest…

Raamatu läbilugenule võiksid olla kontrollküsimused:
– kes oli kuri kuninganna? (1 nõid)
– kellel olid tinalusika-, hõbelusika- ja kuldlusikakujulised silmad? (3 nõida)
– kes oli kolmas poeg? (loll)
– nimeta elueliksiiri asukoht (7 maa ja mere taga)
– kes on greif? (lõvi ja kotka hübriid)
– kes ja kuidas neist tegelastest elab praegugi? (kõik ja õnnelikult, välja arvatud mõni üksik, kui nad vahepeal ära pole surnud)
– kes on nende dokumentaaljuttude autor? (keegi ungarlane)

Saate aru, mis ma mõtlen? Alustada iga kord nullist ei ole mingi probleem, kui alustajaid ei ole palju, aga arvestades lolluse massilist pealetungi kõigis eluvaldkondades (ma vihavaenlaste ennatliku kogumise vältimiseks jätan valdkonnad ja esindajad täpsustamata) ning selle poolt genereeritavat lokkavat vaimupimedust, oleks mõistlik ressursse otstarbekamalt kasutada. Keegi ei garanteeri, et ühel ebameeldival hetkel ei torka mõnel hardunud äraseletatud nägudega seltskonnal okas hinge ja ei tehta dessantrünnakut hordidega.

Mulle tundub see väga reaalne, et üks loll jõuab rohkem küsida, kui kümme tarka vastata, eriti kui see loll ei olegi vastustest huvitatud, vaid oma lolluse eksponeerimisest? Väited stiilis “jaa, aga ikkagi”, “ma oma arvamust nagunii ei muuda”, “see asi toimib” jne välistavad eos igasuguse diskussiooni. Pole lootustki, kui küsid: mis ikkagi? mida sa tahad siis? mis asi? kuidas toimib? Vastus on ikka sama “jaa, aga…”

Järgmine tase võiks sisaldada skeptikute kohustuslikku kirjandust. Tõsi küll, sinna on sattunud imeraamat ja kõike ehk ei peakski, aga mingi konspekt võiks ju olla?

Ma annan endale täiesti aru, et ma ei pea iga lolliga dialoogi astuma, aga saage aru, ma olen ka inimene. Tahaks aidata, teadmisi jagada, ise natuke hiilata ja ka oma teadmisi täiendada. No mida sa täiendad või hiilgad siin, kui inimene jutustab sulle säravi silmi Imeflööti ümber? Läbikäidud etapp. Vahetaks mõne asjalikumaga mõtteid, aga ei saa. Kindlasti hüppab vahele ja juurde keegi, kelle eneseväärikust riivab kohutavalt skeptikute vähene taibukus nendest imelistest “asjadest, mis toimivad”? Argumentum ad hominem on kõige kõrgem tase, millest väitlused sellistega algavad, jätkuvad ja lõpevad.

Ärge saage must valesti aru, ma ei virise, ei kurda, ei hädalda jne, isegi kui see nii kellelegi paistab. Ma otsin lahendust olukorrale, mis minu meelest on probleem mulle ja takistus kõigile enese täiustamisel. Males ei lubata oma tasemest madalamast turniirist osa võtta, küll aga võib proovida hammast kõvemas kategoorias, kui normi täidad. Algtasemel maletajad õpivad kõigepealt käigud selgeks, mitte ei lenda maailmameistrit või suurmeistrit ründama. Mitte et ma nüüd hirmus suurmeister siin oleksin, aga mulle tundub, et Imeflöödist oleks justkui kaugemale jõudnud.

64 kommentaari

Aug 18 2009

Simon Singh: Ettevaatust — seljalõks!

Simon SinghAvaldan eestikeelsena Suurbritannia teadusajakirjaniku Simon Singhi veidi muudetud artikli, mille algversioonis ilmunud sõna “bogus” (ingl. võlts) on vallandanud pika ahela juhtumeid ja tegevusi, mis võivad viia sealse laimuseaduse muutmiseni ja kiropraktika kui tegevusala lõpliku marginaliseerumiseni. Artiklist vallandunut saab jälgida Sense About Science vastaval kodulehel.

Ettevaatust — seljalõks!

Mõned praktiseerijad väidavad, et see ravib kõike, kuid uuringud viitavad, et kiropraktika annab erinevaid tulemusi ja võib olla isegi surmav, ütleb Simon Singh.

Sa võid üllatuda, kui saad teada, et kiropraktika rajaja Daniel David Palmer kirjutas: “99% kõigist haigustest on põhjustatud paigast nihkunud selgroolülidest”. 1860. aastatel hakkas ta arendama oma teooriat, milles väitis, et selgroog on seotud peaaegu iga haigusega, kuna seljaaju ühendab peaaju kogu muu kehaga. Seetõttu võib iga nihestus selgroos põhjustada probleemi muudes kehaosades.

Pealegi parandas Palmeri esimene kiropraktiline sekkumine väidetavalt mehe, kes oli 17 aastat täiesti kurt olnud. Teine raviseanss oli võrdselt veider, kuna ta väitis, et ravis patsiendi südameprobleeme paigast nihkunud selgroolüli asendi parandamisega.

Loe edasi »

25 kommentaari

Jun 30 2009

TED — väärt vaatamist uudishimulikele (video)

TED - levimist väärt ideedTED (Technology, Entertainment, Design – tehnoloogia, meelelahutus, disain) on aastakonverents ja keskkond internetis, mille missioon on sõnastatud “levimist väärt ideed” (ideas worth spreading).

Internetis on näha üle 400 esineja etteasted, nende seas poliitikud (Bill Clinton, Al Gore), teadlased (Murray Gell-Mann, James Watson, Stephen Hawking, VS Ramachandran), meelelahutusmaailma tegelased (Tracey Chapman, Bono, Adam Savage, Peter Gabriel) ning muidugi ka skeptikutele tuttavad tegelased (Richard Dawkins, Dan Dennett, Michael Shermer).

TED projekt on laienenud ja nüüd on võimalik ka Sinul oma vabatahtlik panus anda ning just Sulle sobiv etteaste eestikeelseks teha või juba tõlgitud varianti toimetada.

Kristina tutvustab:

Tõlkijaks oodatakse kõiki, kes oskavad enda hinnangul heal tasemel nii inglise kui ka eesti keelt. Tõlkimine on vabatahtlik ning tasu ega hüvesid selle eest ei saa; preemiaks on ainult tunne, et oled heade mõtete levitamisele kaasa aidanud. Lisaks märgitakse tõlke kõrvale tunnustuseks tõlkijate nimed.

Info tõlkimise kohta ja lihtsad selged registreerimisjuhised on leheküljel http://www.ted.com/translate/forted.

Kui oled tõlkijaks registreerunud, siis saad ise valida ettekandeid, mida soovid tõlkida. Iga tõlgitud ettekanne pakutakse mõnele teisele tõlgile toimetada, nii et enne lõplikku ülesriputamist on sellest vähemalt kaks silmapaari üle käinud.

Praeguse seisuga on eestikeelsed subtiitrid ainult kahel kõnel, üks neist on näiteks siin (video all on menüü, kust saab valida subtiitrite keelt):

Lisaks on järjekorras umbes kuus tõlgitud kõnet, mis ootavad toimetajat. Tõlkimata kõnesid on sadu ning neid tuleb aina juurde.

Vaadata on TED ettekandeid huvitav, aga olles ise mitu tükki eesti keelde tõlkinud, võin öelda, et tõlkimine on hoopis teistsugune ja veelgi huvitavam kogemus, mida soovitan kõigil proovida.

Parimat,
Kristina

Näiteks võiks see suht lühike ettepanek matemaatika õpetuse muutmise kohta (rõhuasetus algebrast statistikale) meilgi mingit laiemat arutelu pälvida:

Palun jaga kommentaarides oma huvitavaid TED leide.

21 kommentaari

Jun 26 2009

Rein Perens: Veesoontest ja nende leidmisest (osa 2)

Vitsamees tööhoos. Detail kellegi maalist.

2. osa

Rein Perens, hüdrogeoloog

Esimese osa leiad siit

Karbonaatsetes kivimites esinev karstiveekompleks on üks levinumaid põhjaveekollektori tüüpe maailmas ning selle puhul kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis poorsete ja lõheliste kivimite põhjavee kohta. Ilma maa-aluste vooluteedeta, nimetatagu neid veesoonteks, vettjuhtivateks lõhedeks või kuidagi teisti, oleksid kõik kaevud kuivad. Neid maa-aluseid vooluteid pidi liigub põhjavesi kogu Põhja- ja Kesk-Eestis ning Lääne-Eesti saartel, nende kaudu leiab aset ka põhjavee regionaalne toitumine Pandivere kõrgustikul.

Loe edasi »

17 kommentaari

Jun 25 2009

Rein Perens: Veesoontest ja nende leidmisest (osa 1)

Pildaja otsib nõiavitsagaAvaldan Rein Perensi lahkel loal tema artikli veesoontest, geobioloogiast ja muust maa-alusest. Loo hilisemates osades on ka mõni kommentaar soomlaste uuringust, mis tehti külarahva tellimusel Tuhala piirkonnas.

Veesoontest ja nende leidmisest

Rein Perens, hüdrogeoloog

Viimastel aastatel on ajakirjanduses palju poleemikat tekitanud nn “maa-aluste jõgede” esinemine Nabala piirkonnas. On üldtuntud tõsiasi, et paese aluspõhja ülemine osa on lõheline ja täis veesooni. Hüdrogeoloogid ei eita pendli- või vitsameeste võimet leida veesoonte asukohti, kuid metoodika, kuidas need pendlimõõtmispunktid on omavahel salajõgedeks ühendatud, on ülimalt spekulatiivne. Keerulise konfiguratsiooniga salajõgede looked ei sobi kuidagi kokku põhjavee liikumise üldiste seaduspärasustega mööda aluspõhjakivimite lõhesüsteeme.

Eesti vitsa- ja pendlimeestele meeldib end nimetada geobioloogideks. Tegelikult on geobioloogia interdistsiplinaarne teaduslike uuringute valdkond, mis uurib biosfääri ja litosfääri või atmosfääri vastastikuseid mõjusid. Valdav enamus geobiolooge käsitleb oma töödes settekivimitesse talletatud Maa bioloogilist ajalugu, kasutades selleks geoloogilisi, paleontoloogilisi, mineraloogilisi, mikrobioloogilisi ja teisi uuringumeetodeid.

Loe edasi »

2 kommentaari

Järgmised »