Arhiiv lugudest, mis on teemas 'paravärk'

May 31 2014

Umbluu preemia 2014 – Ants Talioja ja Tuhala-Nabala maa-aluste jõgede afäär

Talioja_2009
Ants Talioja Tuhala nõiakaevu juures. Foto: Martin Vällik

31. aprillist sai sel aastal 32. mai, mil uus Umbluu preemia saaja välja kuulutatakse.
2014. aasta Umbluu preemia laureaat on Ants Talioja pikaajalise, suuremastaabilise ja kogu rahvast puudutava umbluu ajamise eest, mille hulka kuulub vitsameetodil maa-aluste jõgede leidmine, järjepidev meediatöö nende leidude rahva teadvusesse istutamisel, sobivate ajakirjanike ja teadlaste leidmine, kes neid leide ilma liigse skepsiseta edasi kuulutavad ja ametlikesse andmebaasidesse kannavad, teiste tehtud teadustööde väärtõlgendamine, et lugu ulmelistest maa-alustest jõgedest ikka edasi rühiks, rahva ässitamine kaevandajate ja teadlaste vastu, mis tipnes kümnete tuhandete toetusallkirjade kogumisega Tuhala nõiakaevu päästmiseks (mis pole kunagi ohustatud olnudki) ning kohtuotsusega, millega keelati edasine keskkonnamõjude hindamine. Boonusena saame pikema ja kallima Rail Balticu trassi.

Kronoloogia

  • Postimees 2. november 2005: Geobioloog leidis pendli abil Eesti pikima maa-aluse jõe

    Seoses Harjumaale kavandatavate paekarjääridega tekkis Tuhala looduskeskuse juhatajal Ants Taliojal kahtlus – kui on allikad ja allikajärv, siis peab kusagil voolama ka jõgi.

    Talioja kutsus kohale geobioloog Rein Hansteini, kellega koos võeti ette teekond Paekna allikajärvest ülespoole. Eelmisel sügisel käisid need kaks meest samamoodi pendliga ringi ja avastasid Tuhala, Übina ja Nõmme maa-alused jõed.

    «Pendel näitab jõge samamoodi nagu veesooni,» kirjeldas Hanstein oma tegevust.
    […]
    Talioja käest kuulis avastusest ka Kiili vallavanem Vambo Kaal. Vallavalitsus on andnud jõele Kurevere küla järgi nimeks Kurevere jõgi.
    […]
    Kaalu sõnul on vallal plaan luua Kurevere maa-aluse jõe maastikukaitseala, mis peaks välistama võimaluse, et karstiala lähikonda rajatakse paekarjäärid.

  • ERR uudised 20. oktoober 2005: Kiili vallas avastati maa-alune jõgi

    Kahtlus, et Harjumaa Kiili valla Paekna allikajärve suubub salajõgi, tekkis tänu kaevandajate plaanile avada sealkandis mitu uut lubjakivikarjääri.

    “Kui on allikajärv ja viis allikat, siis lihtsalt peab ka jõgi olema,” ütles Tuhala looduskeskuse juht Ants Talioja. Biogeoloog Rein Hanstein selgitaski pendli abil, et maa-alune jõgi on tõepoolest olemas.

  • Eesti Loodus nr 12 2005: Mida näitas pendel Kurevere karstialal?

    Viieharulise Kurevere maa-aluse jõe kulg näitab kätte karstivälja ulatuse. On ilmne, et omal ajal see karstiala lihtsalt vaikiti maha: algul Tallinna veevarustuse huvides, hiljem aga paekarjääre silmas pidades.
    Tuhala Nõiakaevu keemise võti asub just seal. Kui nüüd peaksid teoks saama Kureverest vaid mõne kilomeetri kaugusele planeeritud võimsad paekarjäärid (vt. lähemalt Eesti Looduse oktoobrinumbrist. Toim.), siis jääks veeta Kurevere maa-alune jõgi ning häviks ka Nõiakaev. (Ants Talioja, Tuhala looduskeskuse juhataja)

  • ERR 24. juuli 2007: Tuhala kandis avastati uus maa-alune jõgi

    Geobioloog Rein Hanstein avastas juuni alguses Nabala ja Tuhala vahel uue Lutsa maa-aluse jõe.
    Uurimisretke tegid kaasa geodeesiainsener Heiki Potter Eesti Kaardikeskusest ja Ants Talioja Tuhala Looduskeskusest, teatas MTÜ Tuhala Looduskeskus.
    […]
    Salajõgi on üle kümne kilomeetri pikk, kuni neli meetrit lai ja voolab alaliselt 5-6 m sügavusel paekihtide vahel.

  • Eesti Loodus nr 3 2008: Kus voolavad Tuhala-Nabala piirkonna salajõed?

    Maa-aluste karstijõgede ehk salajõgede kaardistamiseks kasutati seejuures esimest korda (katseliselt) geobioloogilist sondeerimist koos topograafiliste mõõdistusvõtetega. Töörühma kuulusid loo autor Heiki Potter, Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja ja vabakutseline geobioloog Rein Hanstein. Tuntud geobioloogi Rein Weberi õpilast Rein Hansteini võib teatavas mõttes pidada geoloog Ülo Heinsalu (1928–1994) karstiuuringute jätkajaks.
    […]
    Maa-aluseid vooluveeteid Tuhala-Nabala piirkonnas otsiti geobioloogilise (biolokatsiooni) meetodiga, see põhineb radiesteesia õpetusel. Vastava pendliga saab kogenud sensitiiv välja selgitada maa-aluse jõe või veesoone asukoha ja kulgemise, kuid ka jõe laiuse, sügavuse ja isegi voolu suuna. Nende uuringute põhjal asuvad Tuhala-Nabala karstipiirkonna alalise vooluga, keskmiselt 4 meetri laiused salajõed 5–8 meetri sügavusel paekihtide vahel; veesoon on tavaliselt 0,3 meetri laiune. Maa-aluseid vooluveeteid Tuhala-Nabala piirkonnas otsiti geobioloogilise (biolokatsiooni) meetodiga, see põhineb radiesteesia õpetusel. Vastava pendliga saab kogenud sensitiiv välja selgitada maa-aluse jõe või veesoone asukoha ja kulgemise, kuid ka jõe laiuse, sügavuse ja isegi voolu suuna. Nende uuringute põhjal asuvad Tuhala-Nabala karstipiirkonna alalise vooluga, keskmiselt 4 meetri laiused salajõed 5–8 meetri sügavusel paekihtide vahel; veesoon on tavaliselt 0,3 meetri laiune.

  • ERR 20. aprill 2008: Tuhala ja Nabala karstiala on majandustegevuse tõttu ohus

    Soome geoloogiauuringute firma tuvastas Tuhala ja Nabala karstialal ulatusliku maa-aluste jõgede võrgustiku, mis on kavandatava majandustegevuse tõttu ohtu sattunud.
    […]
    Juhul, kui Paekivitoodete Tehas, Kiirkandur ja Merco Ehitus peaksid saama kaevandamisloa, võib kaevandamine nelja valla küla kaevud, sealjuures ka Tuhala Nõiakaevu kuivaks jätta. […]

    “Me olime teadlikud, et geobioloogid ja sellesama looduskeskuse inimesed olid eelmistel aastal leidnud hulgaliselt maa-aluseid jõgesid, mida teaduslike vahenditega ei olnud suudetud kontrollida, siis otsustasime, et võtame ja mõõdame need jõed üle ja vaatame, kas need seal on või ei ole,” rääkis Kose valla Otiveski külavanem, insener Jaanus Saadve.

    Roadscanners uuris georadariga veebruaris, kui maapind oli külmunud, ligi 15 kilomeetrit veeliine. Töö, mille tulemused kinnitavad varasemaid geobioloogilisi uuringuid, näitab, et nelja valla – Kose, Kiili, Saku ja Kohila – karstialadel voolab kokku kümme maa-alust jõge.

  • Eesti Loodus nr 7 2008: Tuhala–Nabala salajõed: kas vitsameetod valetab?

    Tuhala–Nabala karstipiirkonna salajõgede olemasolu on juba aastaid väitnud Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja ja geobioloog Rein Hanstein. Nemad on maa-aluste jõgede kulgemistee kindlaks teinud geobioloogilise meetodi ehk pendli abil. Säärane meetod tekitab paljudes umbusku, ometi kinnitavad nende tulemusi ka soomlaste georadarimõõdistused.

  • Maaleht 2. aprill 2009: Hoiatus: kaevandus kuivataks Ülemiste

    Mehed, kes avastasid, et Ülemiste järve toidavad maa-alused jõed, usuvad, et lähedusse jääva Nabala lubjakivimaardla avamine võib otseselt mõjutada pealinna joogivee-varusid.

    “Ülemiste järve toidab vähemalt kolmteist maa-alust jõge,” teatasid geobioloog Rein Hanstein ja Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja teisipäeva õhtupoolikul, kui lõpetasid teist päeva kestnud pendliuuringu järve ümber.
    […]
    Varasemad leiud, Tuhala-Nabala piirkonna maa-alused jõed on nüüdseks üle uuritud georadariga, mis jõgede olemasolu võimalikkust kinnitas.

  • EELIS 7. juuli 2009: Ürglooduse objekt: Nabala karstiala

    Pindalaliselt Eesti suurimal karstialal (8080 ha) voolab kaheksa maa-alust jõge (salajõge). (Hella Kink, geoloogia-mineraloogiakandidaat)

  • 5. november 2009 skeptik.ee: Maa-alused salajõed juba teel riikliku tunnustuse poole

    Loomulikult on nende salajõgede “avastamine” pendelmeetodi abil nonsenss ja niisuguste voolukanalite kaardistamine karsti vähegi tundvatele inimestele lausa absurdne. Inimestel on aga lubatud omi mõtteid avaldada, oma pendlisse ja isiklikesse võimetesse uskuda, neist ka kirjutada, aga ametliku tunnustamiseni need ei jõua, kuni pole saanud argumenteeritud tõestust. Nii on ka Nabala asjaga. Isegi otsesed kontrolluuringud maastikul on siin andnud negatiivseid tulemusi, rääkimata teadmistel põhinevatest seisukohtadest. (Enn Pirrus, geoloog)

  • Märts 2010: Tuhala nõiakaevule APPI!

    Arendajate tellitud uuringutes ja keskkonnamõjude hindamistes vaikitakse teadlikult maha Nabala karstiala olemasolu, seal paiknevad maa-alused jõed, arheoloogilised mälestised ning piirkonda jäävad looduskaitsealad.

  • 12. märts 2010: skeptik.ee: Kas Tuhala nõiakaev üldse on ohus, et seda kangesti kaitsma peab?

    Tähelepanuväärne on Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja ja MTÜ Pakri Looduskeskus teaduri Hella Kingu püüd tähtsustada Kurevere karstiala. TTÜ Geoloogia Instituudis 1991. aastal Eesti kõige teenekama karstiuurija Ülo Heinsalu teaduslikul juhendamisel koostatud väljaandes “Eesti Ürglooduse Raamat IV. Harju maakond” on viieteistkümne Harjumaa tähtsama karstiala üksikasjalik kirjeldus. Kurevere, Nabala, Angerja ega Tammiku karstialasid selles loetelus ei ole. Ka Hella Kingu koostatud ja Anto Raukase toimetatud raamatus “Veeobjektid Eesti ürglooduse raamatus” ei ole neid nimetatud isegi kohaliku tähtsusega karstialade lahtris. Seda mitte sellepärast, et Ülo Heinsalu neid ei oleks teadnud, vaid seetõttu, et nendel ei ole teaduslikku ega looduskaitselist tähtsust.
    […]
    Kuidagi ei saa nõustuda Ants Talioja väitega, nagu oleks 2008 a. veebruaris Soome firma OÜ Roadscanners georadariga tehtud uuring “Maa-aluste jõgede esinemine” tõestanud ainulaadsete maa-aluste jõgede olemasolu Nabala lubjakivimaardlas. (Rein Perens, hüdrogeoloog)

  • MTÜ GEOEDUCATION CENTER 2012: PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVI­ MAARDLAS (pdf)

    Kokkuvõtteks võib kinnitada, et Nõiakaevu ülevoolu põhjustava Tuhala jõe ja sellega seotud Tuhala maastikukaitsealale jäävate karstumise tulemusel kujunenud maa-aluste vooluteede (salajõgede) toiteala asub Nõiakaevust kaugel kagu pool, seega kaevandamine ja pinnasevee taseme alandamine Nõiakaevust enam kui kolme kilomeetri kaugusel loode pool ei saa kuidagi Nõiakaevu ülevoolu mõjutada. (Rein Perens, hüdrogeoloog)

    Seega karsti kaitseks planeeritava Nabala maastikukaitseala territooriumil karstinähtused praktiliselt puuduvad.
    […]
    Koolis füüsikat õppinud inimestel on igatahes raske välja mõelda seda jõudu, mis tõstaks ühes allikas algava ning 8.6 km kaugusel teise allikasse suubuva maa-aluse jõe veetaseme suubumiskohas 14 meetri kõrgusele võrreldes jõe alguspunktiga. Rääkimata sellest, et lisaks “voolamisele vastu mäge”, toimub voolamine ka vastassuunas kõikide samal alal voolavate maapealsete ojadega.
    […]
    H. Potteri, R. Hansteini ja A. Talioja poolt Tuhala – Nabala piirkonnas pendli abil kaardistatud teised salajõed (keskmine laius 4 meetrit, sügavus maapinnast 5 – 8 m ja veesoone laius – 0.3 m, vt. H. Potter, 2008a) on väga spekulatiivse iseloomuga.
    […]
    Tuhala Looduskeskuse poolt välja pakutud maaaluste jõgede olemasolu on tänaseni teaduslike meetoditega tõestamata ning kindlasti mitte ei ole väljapakutud Nabala maastikukaitseala raames tegemist nitraaditundliku avakarstialaga. (Heikki Bauert, geoloog)

  • 23. aprill 2013 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel:

    MTÜ Tuhala Looduskeskus esitas 09.02.2010 KKM-le ettepaneku Nabala Maastikukaitseala moodustamiseks, mille eesmärk on maastiku kaitse – unikaalse maa-aluste jõgede võrgustikuga karstivälja veerežiimi säilitamine ning põhjavee ja karsti kaitse, samuti alal leiduvate väärtuslike elupaikade ja liikide soodsa seisundi tagamine ning väärtusliku looduskeskkonna säilitamine.

  • Maaleht 21. juuni 2013: HEA UUDIS: Kohus otsustas: Tuhala nõiakaev jääb alles!

    Selle riigikohtu otsusega on vaidlus antud küsimuses lõppenud ja jõusse jääb keskkonnaministeeriumi otsus Nabala piirkonnas kaevandamislubade menetlemine peatada.

  • Maaleht 15. oktoober 2013: Kohalikud elanikud: Rail Baltic ohustab Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu

    “Raudteekoridori kulgemine üle Nabala karstiala loob eeldused Nõiakaevu lähedal ligi 2200 ha lubjakivimaardla avamise tarvis sinna ka kohaliku tähtsusega raudtee lisamise. Kaevamine selles piirkonnas võib segi lüüa veesüsteemi Ülemiste järvest kuni Mahtra soostikuni. Ohus on kogu piirkonna kodukaevud, Tuhala Nõiakaevust rääkimata,“ hoiatas Tuhala looduskeskuse juht Ants Talioja.

  • ERR 30. mai 2014: Palo eelistab Nabalast ida poolt mööduvat Rail Balticu trassi

    Valitsus otsustas eile minna Rail Balticu trassivalikul edasi kolme erineva variandiga, mis kõik lähevad kavandatavast Nabala looduskaitsealast mööda. Need trassid läheksid umbes 30 miljonit eurot kallimaks, kui oleks olnud otsetee üle Nabala, kuid on samas siiski märgatavalt odavamad, kui oleks olnud Rail Balticu ehitamine vanale Pärnu raudteele, mis nüüd samuti kõrvale heideti.

Ants Talioja pendlikõigutamisel on suured tagajärjed, Umbluu preemia pealekauba.

Teise olulise kandidaadina oli kõne all Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja eriti selle eest, et nad telegram.ee-le toetusraha lubasid anda. EAS-i umbluuseostest on varemgi siin juttu olnud, kuid telegram.ee jõudis vahepeal rahalistesse raskustesse jõuda, mis ei võimalda projekti omaosalust tagada, seega pole EAS neile raha üle kandnud. Võibolla järgmisel korral, EAS, tuleb teie kord, kui nt rahvusvahelise päikesetoitujate konverentsi toitlustuskulude katteks raha jagate.

Taaskord tuleb ära märkida väsimatu SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK), mis seoses Riigikokku jõudnud kooseluseaduse eelnõuga on oma propagandakanalid välisraha toel tuliseks kütnud. Eriline maiuspala selles vallas on punamust üllitis Kuidas tunda ära homoliikumise valed ja need ümber lükata?, autor Varro Vooglaid. Lisakapitali umbluu kontole on nad kogunud ettepanekutega Lastekaitseseadust (LakS) muuta:

13. Kolmeteistkümnendaks peame väga oluliseks, et LakS keelaks mitte ainult pornograafilise sisuga materjalide levitamise laste seas, vaid igasuguse seesuguse info levitamise, mis kahjustab laste füüsilist või vaimset tervist või nende kehalist, intellektuaalset või moraalset arengut. Ennekõike tuleks sellise teabe all pidada silmas infot, mis:
[…]
* esitleb paranormaalseid nähtusi ja püüab luua muljet, et need on reaalsed;
* esitleb positiivses valguses abieluväliseid ja perversseid seksuaalsuhteid ja praktikaid, sh masturbeerimist,
* homo- ja biseksuaalseid suhteid ning seksuaalsuhteid rohkem kui kahe inimese vahel;
* naeruvääristab abielu ja perekonna institutsioone või püüab moonutada või alatähtsustada nende tähendust;
* alavääristab religiooni, religioosseid tõekspidamisi või religioosseid praktikaid;
[…]

Loe edasi »

51 kommentaari

Sep 30 2013

Katseprotokoll 29. september 2013


Pildamisvardad. Klõpsa pildile, näed suuremalt. Foto: Martin Vällik

29. septembril 2013. aastal said praegu Tallinna piiresse jäävas Väo külas, Plaasi talus kokku väike hulk inimesi ja katsetasime, kas pildamisvarrastega on võimalik eseme kohalolu tuvastada.

Pildamisvardaid opereerisid Väino R ja siinne kommenteerija blacktop, Väino jõudis varem kohale ja lahkus just siis, kui blacktop jõudis.

Katse käik

Esmalt käis isik katseplatsi läbi, et veenduda segavate faktorite puudumises või siis leida sobivam paik, kuhu testobjektid asetada. Testobjektiks oli metallvarras (armatuuri sarruselement), visuaalseks varjestamiseks puidust plangutükk (vt pilt).


Testobjektid: metallist sarruselement ja varjestamiseks puidust plangutükk. Klõpsa pildile, näed suuremalt. Foto: Martin Vällik

Isik sai avatult proovida, kas ja kuidas pildamisvardad reageerivad metallile, sai proovida sedagi, kas puitplangu alla asetatuna on reaktsioon sama, ning sedagi, kuidas puitplank reageerib ilma varrast alla asetamata. Seda kõike siis teades, kuidas tegelik olukord on.

Pimekatse toimus järgmiselt:

  • Isik läks kuuri taha koplisse, kust ei näe planku ega seda, mida selle plangutüki juures tehakse.
  • Mina läksin põõsa taha ja heitsin seal mündiga kulli ja kirja. Tulemuse panin paberile järjenumbri taha kirja.
  • Läksin plangu juurde ja kui mündiviskamise tulemuseks oli “kull”, panin varda plangu alla, kui “kiri”, siis ei pannud. Plangu all mitteoleva varda panin kuuri juurde kanga alla. Kui tuli järjest sama tulemus, siis tegin ikkagi asetamise-äravõtmise liigutusi.
  • Kui asetamisprotseduur sai tehtud, liikusin oma põõsa taha tagasi. Poolel teel andsin kuuri taga ootavale isikule märku, et tema kord on tulla plangutüki juurde.
  • Isik tuli, jõudis oma pildamismeetodiga otsusele, kas plangu all on raudsarrus või mitte ning kirjutas “jah” või “ei” oma paberile järjenumbri taha ja läks taas kuuri taha.
  • Sedasi kokku 20 korda

Enne pimekatset ütlesid mõlemad, et selline korraldus on sobilik ja ei ole takistusi, miks ei peaks positiivne tulemus tulema.

Mis on positiivne tulemus?

Positiivseks saame antud juhul lugeda tulemuse, mille saavutamine puhtalt juhuse läbi oleks tõenäosusega 1 tuhandest, ehk kui teha samasuguseid 20-korra katseid 1000 korda, siis vähemalt üks neist seeriatest annaks positiivse tulemi. Sellise tõenäosuse annaks meile 17 õiget vastust. Tegu on binoomjaotusega, kus katsekordasid on 20 ja igal korral on õige vastuse tõenäosus 0,5. Joonis näitab, et ühe, kahe, kuni kümne õige vastuse saamine puht juhuse läbi on üsnagi suure tõenäosusega (üle 0,5 ehk üle poole; mida kõrgemale punane tulp ulatub, seda suurem on tõenäosus selline tulemus saada).

Kumulatiivne binoomjaotus n=20, p=0,5, allikas: Keisan Online Calculator.

Meid aga huvitavad selgelt keskmist juhuslikkust ületavad tulemused, seega vaatame lühemate punaste tulpade suunas. Arvutused näitavad, et kui soovime tulemust, mis 95% tõenäosusega ei ole juhusest tulenev, siis peab 20 katse kohta tabamusi olema kokku 14. Kui soovime aga rangemat 99,9% kindlust (ehk 1/1000), siis olgu tabamuste arv 17.

Tulemused

Meil tekkis kaks nummerdatud andmerida eri paberitele – minul kulli-kirja viskamise = varda asetamise/mitteasetamise rida, isikul katse käigus üles kirjutatud jah/ei rida. Kui 20 katset läbi said, siis enne paberite kõrvutamist (keegi ei teadnud veel mingeid tulemusi) küsisin, kas oli katse korralduse ja käigu kohta mingeid märkusi, pretensioone. Väinol ei olnud, blacktop teatas:

Kirsipuu eksitab, traadid reageerivad mingitele asjadele, kuid vaatamata sellele sain vajaliku signaali kätte.

Küsisin ka katseseeria tegemise käigus blacktopilt, et kas peame kohta vahetama või midagi muutma. Polnud vaja. Muu suhtlemine soorituse ajal oli võimalikult minimaalne.

Samas asetasime paberid kõrvuti ja loendasime tabamused kokku. Originaalprotokollid arhiveerin ja teen küsijale kättesaadavaks, all tabelis on kokkuvõte kahest katseseeriast. Tabeli teises ja viiendas veerus on minu mündiviske tulemused, kolmandas Väino R vastused, kuuendas blacktopi vastused, neljandas ja seitsmendas tähistab linnuke tabamust ja ristike mittetabamust.

1. nr 2. mina 3. Väino R 4. tulem 5. mina 6. blacktop 7. tulem
1 jah jah jah jah
2 jah jah ei jah
3 ei jah jah jah
4 ei jah jah jah
5 jah ei jah ei
6 ei jah ei ei
7 jah jah jah ei
8 jah jah ei jah
9 ei jah ei ei
10 jah ei ei ei
11 ei ei jah ei
12 jah jah jah ei
13 jah jah jah ei
14 jah jah jah ei
15 jah jah ei ei
16 jah jah ei ei
17 jah jah ei jah
18 ei jah jah ei
19 ei jah jah ei
20 ei ei jah jah
    pihtas: 12   pihtas: 9
    möödas: 8   möödas: 11

Kokkuvõte

Vaatamata positiivsetele ootustele ja sujuvale korraldusele ei ületanud kummagi isiku tulemused selle katse käigus juhuslikkuse künnist.

Kitsaskohad ja kuidas teinekord paremini teha

  • Jäin ühel hetkel kohmitsema, kui pidin varda plangu alt ära võtma ja selle kuhugi panema. Ei olnud eelnevalt valmis mõelnud, kuhu see siis panna. Teinekord olgu endal varakult selgeks tehtud ja ka katsealusega läbi räägitud, kuhu varras testobjekt pannakse, kui see ei ole testipaigas.
  • Seltskond võiks suurem olla. Esiteks katsealuse poolt keegi, kes kontrollib mind, et ma mündiviske järgi ka toimin. Väino R puhul oli see tingimus täidetud, aga blacktopi katse ajal olimegi kahekesi. Teiseks võiks olla veel keegi, kes jälgib eemalt katsealust sel ajal, kui ta katsekoha juurest eemal on.
  • Paberimajandus võiks olla tehtud sedasi, et iga katsekorra tarbeks on eraldi nummerdatud paberid, mitte nagu praegu paberileht, kus kogu seeria korraga näha. Eraldi paberid aitaksid ehk paremini ja segamatumalt keskenduda just sellele sooritusele, mitte aga lasta end eksitada eelmiste soorituste tulemustest.

Tänusõnad

Suur tänu tulijatele! Enda sellisel moel proovilepanek eeldab julgust ja enesekindlust. Seda meil oli ja küllap jagub edaspidisekski.


Väino R Plaasi talu aias. Foto: Martin Vällik

Asjaosaliste endi kommentaarid väga teretulnud.

106 kommentaari

Jul 22 2013

Kavandame katset, teemaks pildamine

vardad Miljoni euro teemas küsib lugeja Kriimsilm:

Tervisi!
Kas ma olen õigesti aru saanud, et kui ma suudan 10st katsest vähemalt 9-l korral, kahe 90 kraadi alla painutatud metalltraadiga, mis asuvad näiteks pastaka kestade sees, seotud silmadega ja kergelt allapoole suunatud (et välistada tahtmatult või tahtlikult liikumist) tuvastada maapinnale asetatud umbes 1 meetri pikkuse metalltoru, plekiriba, kaabli või tühja plastiktoru asukoha, kvalifitseerun ma katse läbinuks?
Kusjuures, esemed võivad olla paigutatud maapinnale alles pärast silmade kinnisidumist. Seda põhjusel, et vältida ideomotoorset efekti.
Kui ma läbin katse edukalt ja käin ära Belgias, kuid seal mingil põhjusel põrun, kas mul on siis võimalus tulla uuesti 8000 euro pakkumisele?
Isiklikult usun, et tegu pole ulme valdkonnast, vaid seda pole lihtsalt piisavalt uuritud. Kindlasti on sellel mingi teaduslik seletus mida pole veel avastatud.

Dig teostas arvutusi:

Reeglid ütlevad, et eelkatsel peab künnise juhusliku ületamise võimalus olema 1/1000 ringis. Kui meil on ühebitised jah-ei küsimused, siis künnis “kümnest katsest vähemalt üheksa” evib juhusliku ületamise võimalust 11/1024, mis on oma kümme korda lubavam kui ette nähtud.

Kriimsilm tuletas endast meelde:

Nädal möödas ja korraldajatelt ei ridagi …..

Dig arvutas veel:

Kriimsilm, neljateistkümnest katsest vähemalt kolmeteistkümne õigesti arvamine annaks vajaliku <1/1000 juhuarvamise edukuse tõenäosuse. (Juhuarvamise edukuse tõenäosuse <1/1 000 000 annaks näiteks 25 katsest vähemalt 24 õigesti arvamine.) Seda eeldusel, et igas katses on tuvastatava eseme olemasolu ja mitteolemasolu tõenäosused võrdsed. Kas see tundub Sulle vastuvõetav?

Kriimsilm täpsustab:

Oo jaa. Tegelikult sain ka Sinu eelmisest postist vastuse kätte. Tänud veelkord. Kuid ma sooviksin teada, kas selline katse läbiviimise käik oleks vastuvõetav? Samuti ka minu tagasihoidlikule teisele küsimusele ootaks vastust.

Tundub mulle, et testitav võime kvalifitseerub – tuvastada kinnisilmi painutatud traatide abil maapinnale asetatud umbes 1 meetri pikkuse metalltoru, plekiriba, kaabli või tühja plastiktoru asukoht esemeid puudutamata ehk siis katsealusele teadaoleva traatide liikumise või asendi konfiguratsiooni kaudu. Pakun välja, et ühest esemest peaks piisama ja katse eesmärk oleks tuvastada, kas kirjeldet meetodil tuvastab katsealune eseme kohalolu testpiirkonnas (või kaks eset, kusjuures katseseeria käigus on üks kahest alati testpiirkonnas), st vastuseks on lihtne jah-ei või siis ese1-ese2 rida.

Eraldi küsimus on pimendamine, sh topeltpimendamine. Kas just silmade kinnisidumine see kõige parem meetod on, olgu veel arutluse teemaks. Pakun välja võimaluse, et katsealusel isikul on silmad siiski avatud, aga ese on varjatud kas siis karpi, mulla või vaiba alla või mingil muu moel.

Selleks, et saavutada vajalik statistiline näitaja 1/1000, tuleks vastavalt Digi arvutusele teostada 14 üksikkatset, millest 13 peaks olema tabamused. Saab ka muid arve välja arvutada, nt 20 katset, neist xx tabamused.

Kui Belgia pakkumine otsa saab (30. septembril 2013), siis taaselustub MTÜ Eesti Skeptik 8000€ pakkumine.

147 kommentaari

May 10 2013

Kas Päästeamet kasutab jätkuvalt Sniffexit pommidetektorina?

Väidetav pommidetektor Sniffex ja selle seos meie Päästeameti pommirühmaga on siinsetele aegajalt huvi pakkunud. Lool on pikk ajalugu (juba viis aastat!) ja Päästeamet selle käigus lausa Umbluu preemia pälvinud. Seoses sellega, et Suurbritannias mõisteti üks pommivitsade ärimees süüdi libakauba müümisel, arvasin heaks olukorda meie Päästeametis taaskord üle uurida. Vastus, nagu ikka, on väheütlev, hajusalt tõlgendatav ja sugugi mitte turvalisust ja kindlustunnet suurendav.

Lp Martin Vällik,

täname teid päringu ja samuti ka selle eest, et tunnete muret nii tavainimeste, kui ka demineerijate turvalisuse pärast.

Päästeameti Demineerimiskeskus jälgib kõiki demineerimisvaldkonnaga seostus sündmusi ning töövahenditega kaasnevat informatsiooni maailmas ja loomulikult ka vastava temaatikaga seonduvat. Kindlasti oleme analüüsinud teiepoolt viidatud ja ka teiste sarnaste artiklite sisu ning võime kinnitada, et demineerimises ei kasutata ühtegi töövahendit, mis ei tööta ega usaldata ühtegi töövahendit täielikult. Milliseid töövahendeid, -taktikaid ja –meetmeid demineerimistöödel täpselt kasutatakse ei ole võimalik avalikustada meie kõigi turvalisuse eesmärgil. Päästeameti Demineerimisekeskuse demineerimistööde käigus kogutud menetluslik teave, varustuse ja tehnoloogiliste lahenduste kohta käiv teave ning turvameetmed on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse alusel Päästeameti peadirektori 24.07.2006 käskkirjaga nr 137.

Lugupidamisega
Arno Pugonen
Demineerimiskeskuse juhataja
[tel nr]

Aga kas seda ikka saab öelda, et milliseid töövahendeid ei kasutata? Sellestki oleks ju abi, kui tunnistataks selgesõnaliselt, et “Ei, meie ei kasuta enam Sniffexit mitte üheski töölõigus, kuna see tõepoolest ei toimi.” Mu küsimuste seas (vt allpool) oli ka päring selle kohta, et ega Sniffexit ei kasutata. See ju pole teave asutusesiseseks kasutamiseks, kui ei kasutata. Seega kas vastusest saab järeldada, et Sniffexit kasutatakse jätkuvalt, kuna ei tohi öelda, mida kasutatakse, järelikult ei tohi öelda, et Sniffexit kasutatakse.

Mu 2. mail saadetud teabenõue oli järgmine: Loe edasi »

6 kommentaari

Dec 04 2012

Maailma lõpust ja prootoni lagunemisest

27. novembri oli au jutustada Tartu tähetornis suurele hulgale kohale tulnud inimestele võimalikest maailmalõppudest. Alguses sai viidatud ka 2012. aasta lõpuootustele ning nende ootuste päritolule ja evolutsioonile. Selle osa peamiseks allikaks on John W. Hoopes’i artikkel A critical history of 2012 mythology. Artikkel annab ülevaate allikatest ja akadeemilistest inimestest, kes on andnud oma panuse maailmalõpuootuste tekkimisele ja levimisele 2012. aasta ning maiade kalendriga seoses.

Loeng salvestati videole ja on vaadatav Tartu Ülikooli telekanalilt:
Maailmalõpp – teaduslikult võimalikud kosmilised kataklüsmid

Algusega ajamärgil 1:06:25 algab osa, mis pajatab prootoni lagunemisest. Hääl publiku hulgast avaldas kahtlust, et sellist asja ei saa juhtuda. Viitan oma vastuväites elementaarosakeste standardmudelile, mille raames justnagu prootoni lagunemine teoreetiliselt olemas võiks olla.

Minu väide ei vasta muidugi tõele. Prootoni võimalik lagunemine on standardmudeli järgsete suurte ühendteooriate (GUT – Grand Unified Theory) üks sündmustest, mida saaks vaatlustega kinnitada.

Praegune standardmudel vaatleb leptoneid (elektronid, müüonid, neutriinod jt) ja kvarke (kvarkidest koosnevad neutronid, prootonid) üsna eraldiseisvatena. Eraldi seisavad ka elektronõrk ning tugev vastastikmõju. GUT-i eesmärk on ühendada elektronõrk ning tugev vastastikmõju analoogselt elektromagnetjõu ning nõrga vastastikmõju ühendamisega elektronõrgaks vastastikmõjuks. Elementaarosakeste standardmudelis, mis on praeguste katsete põhjal (sh CERN-is läbi viidavad katsed) üks väga hästi paika pidav teooria, on prootonid tänu barüonarvu jäävusele stabiilsed, nagu hääl publikust õigesti märkis.

Osad füüsikud aga, eriti teoreetikud, üritavad standardmudelist kaugemale piiluda ja pole kunagi rahul. Senised võtted – renormeerimine, kalibratsiooni-teooriad (ingl gauge) – on osutunud nõnda edukaks, et nende abil loodetakse leida tee ka kõiki vastastikmõjusid ühendava looni, GUTid nende hulgas.

Prooton on barüonidest (kvarkidest koosnev osake) kõige kergem (ehk madalaima energiaga olek) ning seetõttu ka kõige stabiilsem. Näiteks neutron, mis on massi poolest prootonist veidi raskem, laguneb vabas olekus (väljaspool aatomi tuuma) keskmiselt 15 minutiga. Erinevad GUT-id pakuvad prootonite poolestusajaks 1030 kuni 1036 aastat. Selleks, et avastada prootoni lagunemist, et pea just nii palju aastaid ootama, vaid piisaks sellest, kui meil on selline hulk aatomeid ning võimalus neid jälgida aasta või paar. 1030 nukleoni on umbes 1,6 tonnis aines. Siis oleks vaja teada ka seda, milline on ühe prootoni lagunemise jälg ja seda jälge siis detektoritega tuvastada ning eristada muust taustamürast (muud radioaktiivsed lagunemised, kosmiliste müüonite sadu).

Üks võimalikest lagunemiskanalitest on väljendatav järgneva Feynmani diagrammiga:

Prooton (p) koosneb kahest u-kvargist ja ühest d-kvargist. Oletatava lagunemise käigus saab prootonist positron (e+) ja neutraalne pii-meson (π0), mis omakorda kiirelt (8,4×10-17 s) kaheks gammakvandiks laguneb (γ).

Võimalikku prootoni lagunemist on püütud eksperimentaalselt avastada alates 1950. aastatest, seni edutult.

Sarnaseid ebatäpsusi või siis eri teemade pinnapealseid puudutusi (ega seegi lugu siin ei pajata liiga detailselt elementaarosakeste kirjust elust) oli loengul teisigi ning igaühest neist saaks omaette pikemaid lugusid kirjutada. Tänan kuulajaid ja eriti küsimuste esitajaid!

Allikaid

603 kommentaari

Nov 19 2012

Milline on planeetide seis 2012. aasta 21. detsembril?

Autor: teemas 2012

2012. aasta maailmalõpu-ootus on lõpusirgel. Varsti saab see pikaaegne kuulutus oma loomuliku lõpu ja need, kes asja mingilgi moel tõsiselt on võtnud, jätkavad loodetavasti oma igapäevast maapealse elu elamist. Kunagi ehk saame lugeda ka folkloristide ülevaateid sest pikalt küpsetatud sündmusest, mis aja jooksul füüsilisest hävinemisest moondus pigem tabamatuks vaimseks üleminekuks (“vibratsiooni vahetus”, “sageduse tõus”, paranormaalsete võimete avalikuks tulek jne), kuid katastroofe kuulutavad ja ootavad mõned veel praegugi.

Müütilist planeeti Nibirut ei ole ikka veel näha, seega see meile otsa peale ei tee. Kuid midagi kosmilist võib ikka juhtuda, räägitakse. Näiteks võib Päike oma loitelondi vastu maakera heita, mille tõttu võib kaduda elekter ja side. Teadlased ei kipu kinnitama, et seekordne Päikese aktiivsuse kasv millegipoolest suurem oleks kui paljud varasemad või et päiksepursked üldse oleksid suutelised kohutavat kahju tegema.

Stsenaariume on teisigi, ühte neist on korduvalt kuulutanud Maaülikooli õppejõud, tehnikadoktor ja “teadmamees” Viljo Viljasoo, kes Naistelehes nr 46, mis on maailmalõpu erinumber, teatab taaskord:

Nihe loodud energiasüsteemides võib tekkida ka astronoomilise olukorra ehk planeetide erakorralise asetuse tõttu – need kõik rivistuvad detsembris ühele joonele.

Vaatame, milline on taevakehade seis 21. detsembril.

Päike tõuseb Tallinnas kell 9:17, loojub 15:21.

Ekliptika on kujuteldav ringjoon, mille Päike joonistab taevasse oma aastasel teekonnal, kui pidada maakera päiksesüsteemi keskuseks. Taevaekvaator on kujuteldav joon taevas, mille saame, kui laiendame mõtteliselt maakera ekvaatoritasandit kujuteldavale taevaskerale. Kuivõrd maakera pöörlemistelg on ekliptika poolt moodustatud tasandi suhtes viltu, siis need kaks suurt ringjoont on ruumis omavahel nurga all ja lõikuvad kevadpunktis ja sügispunktis (kui Päike asub neis punktides, siis on meil vastavalt kevadine või sügisene pööripäev).


Taevaekvaator, ekliptika, pööripäevad. Pilt: Joshua Cesa, minu täiendused.

Kui Päike asub neis kohtades, kus ekliptika ja ekvaatori eemaldumine on kõige suurem, siis on tegu talvise või suvise pööripäevaga. 2012. aasta 21. detsembril kell 13:12 ongi Päike Maa pealt vaadatuna taaskord suurimas eemaldumises taevaekvaatorist, mis põhjapoolkeral tähistab talve algust, lühimaid päevi ja pikimaid öid. Päikese kõrgus horisondist on Tallinnas veidi üle 7 kraadi (90 kraadi miinus Tallinna laiuskraad 59 kraadi 26 minutit miinus maakera telje kalle ekliptika suhtes 23 kraadi 26 minutit = 7 kraadi ja 8 minutit).

Kuu tõuseb 12:05, loojub peale südaööd, faas 62% ja kasvab, täisfaas 28. detsembril. Kusjuures 2012. aastal on kokku 13 täiskuud, mis pole muidugi mingi imelugu.

Kas planeedid on sel kuupäeval kuidagi isemoodi, enneolematult või erakorraliselt reastunud või joondunud või rivistunud, nagu Viljo Viljasoo väidab? Vaatame meie päikesesüsteemi siseplaneete väljastpoolt ja kõrgemalt:

Siin on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nagu näha, on Merkuur ja Veenus lähestikku, kuid Maa pealt vaadates ongi nad väga tihti lähestikku. Marss on sellest rivist ikka täiesti väljas. Hommikul enne päiksetõusu taevasse vaadates võib selge ilma korral näha umbes sellist pilti:


Klõpsa pildile, näed suuremalt.

Läheme veel kaugemale, et Jupiter, Saturn ja teised välisplaneedid ka peale mahuksid:

Planeetide seis on minu hinnangul täiesti mittejoondunud. Kui õhtul taevasse vaadata, siis idakaares on Jupiter juba üsna kõrgel:


Klõpsa pildile, näed suuremalt.

Mis joondumisi seal taevas planeetidega veel võib olla? Näiteks keskpäeval võiks taevas näha sellist pilti, kui atmosfääri mõju välistada:


Klõpsa pildile, näed suuremalt.

Siin näeme, et planeet Marss on Päikesest vasakul, Merkuur, Veenus ja Saturn aga paremal. Vaatevälja laius on umbes 45 kraadi (võrdluseks – horisondilt seniiti on 90 kraadi, ehk 45 kraadi on silmapiiri ja peapealse vahepeal ehk kaheksandik täisringist).

Aga ühes mõttes on kõik planeedid tõepoolest rivistunud ühele joonele. Selleks jooneks on ekliptika, kuid selle järgi on nad rivis kogu aeg.

Maapealse maastikuga taevasimulatsioonid on tehtud tasuta programmiga Stellarium, kosmiline vaade päiksesüsteemile veebirakendusega faustweb.net/solaris/.

Lõpetuseks klassikaks kujunev huumor – Mai-Agathe Väljataga räägib 21. detsembri sündmustest, kus ta viitab ohtralt teadlastele, teadusele, räägib komeedi sabast (aastal 2017), Linnutee galaktika tsentrist, magneetilistest ellipsitest, immuunsüsteemist, rekalibreerimisest, sageduse muutmisest, neljandast dimensioonist, Päikese protuberantsist, inimsilmale nähtamatust Jupiteri suurusest kettast, mis on Päikese ette ehitatud kõrgemate tsivilisatsioonide poolt ja palju muud huvitavat.

45 kommentaari

May 04 2012

Umbluu preemia 2012 – Viljo Viljasoo

2012. aasta Umbluu preemia ja sellega kaasneva virtuaalrändauhinna “Viltune Pendel” saab Viljo Viljasoo kui püramiidi tipp.

Ükski tipp ei püsi üksi, vaid toetub laiemale alusele ja seega paistab Viljo Viljasoole määratud Umbluu preemia aupaiste ka paljudele teistele isikutele ja institutsioonidele nagu rahvahariduse asutused, 2012. aasta maailmalõpu mütoloogia edendajad, Eesti Rahvusringhääling (saated “Hallo, Kosmos!“, “Pealtnägija“), Eesti Maaülikool, Tervise Arengu Instituut, loendamatu hulk vaimsete otsingute ja enesetäiendajate klubisid ja lektooriume, Intuitiivteaduste kool, Vikerkaaresild jne, laiemat võttes ka kogu kohalik uskumuste sfäär, kus energiatel, vibratsioonidel, vägedel, pendlitel ja nõidadel oluline koht on.

Ühelt poolt on Viljo Viljasoo tehnikateaduste doktor Eesti Maaülikoolis (doktoritöö: “Piima jahutus-säilitusseadmete töökindlus ja selle tagamise meetodid”) ja on samas koolis ka dotsent järgmistes ainetes: tehnoloogia projekteerimise alused; tööohutuse psühholoogia; töökindluse alused; tööfüsioloogia ja –hügieen; töötehnoloogia; jahutus- ja soojendustehnoloogiad, kuid viibib 1. oktoobrist 2011 kuni 31. augustini 2012 palgata puhkusel.

Teiselt poolt on Viljo Viljasoo teadlase ja õppejõu staatuse kõrval või eel arendanud silmapaistva karjääri püramiidiehitajana ning loengupidajana bioenergeetika, biolokatsiooni, pendlidiagnostika, auratõlgendamise, astroloogia ja muudel vastavatel teemadel. Tihti on nende teemade reklaamidel mainitud, et loengut peab Maaülikooli dotsent Dr Viljo Viljasoo, justnagu oleks tegu Maaülikooli poolt toetatavate legitiimsete uurimisvaldkondadega.

Juba 1999. aastal on ajakiri Luup nimetanud Viljo Viljasood kui Eesti vägevamate nõidade top 10-sse kuuluvat tegijat. Pikaajaline ja järjepidev, nii rohujuure tasandil igal pool Eestis kui ka ülikooli lektoripuldist tehtud töö püramiidide väe vahendaja ning salasõnumite edastajana saagu täna hinnatud Umbluu preemiaga. Ja millal siis veel, kui mitte aastal 2012, mille detsembris usub dr Viljo Viljasoo toimuvat suurejoonelise katastroofi, peale mida jääb maailmas alles u kümnendik inimkonnast. Pole ju teada, kes selle alles jääva kümnendiku hulka kuuluvad, seega on just praegu viimane aeg auhinnata inimest, kes on andnud olulise panuse katastrofismi ja maailmalõpu meeleolude edendamisse.

Ühes Viljo Viljasooga olgu Viltuse Pendliga tervitatud tema laiapõhjaline austajaskond ja sõnumi vahendajad ning kõik need, kes on arvanud ja arvavad, et aastal 2012 toimub inimkonna või maakera ajaloos midagi maailmalõpu taolist!

Loe edasi »

64 kommentaari

Feb 17 2012

Maaülikool selgitab Viljo Viljasoo juhtumit

Viljo Viljasoo (vt eraldi sissekannet Viljo Viljasoost skeptik.ee lehel) on pikaaegse praktikaga püramiidientusiast ja Eesti parahuvilised on paljude aastate vältel saanud tema suust kuulda nii püramiidide energiatest kui nõiapendli võimest määrata igasuguseid asju; tervisealased soovitused veel pealekauba. Nüüd on Viljo Viljasoo otsustanud tulla laiema avalikkuse ette, et omasõnul tegeleda “maailma päästmisega” ning abikäe on ulatanud Eesti Rahvusringhäälingu saade Pealtnägija (vt saadet 8. veebruarist).

Viljo Viljasoo ütles saates muu hulgas:

[…] hetkel on tippteadus seisukohal, et Päike ja Maa reastuvad ühele joonele, planeetide kombinatsioon reastub analoogiliselt. Massikese eraldub Päikese tsentrist sedavõrd, et nende pingete tõttu võib vallanduda päikeseplasma. […] Vallanduvad vulkaanid […] Plahvatavad tuumajaamad ja kogu tsivilisatsioonist jääb järgi ainult kümme protsenti.
Vt Novaator

Saates tutvustati Viljo Viljasood korduvalt kui Eesti Maaülikooli dotsenti ja tehnikateaduste doktorit, mis peaks justkui tema sõnadele autoriteetsemat kõla andma. Kuivõrd saates ei olnud kedagi dr Viljasoo poolt edastatud sõnumit tasakaalustamas, siis huvitas mind, et kuidas suhestub Maaülikool ühe oma õppejõu sedalaadse tegevusega.

Serva alt leiate Maaülikooli vastuse ja minu kirja.

Loe edasi »

28 kommentaari

Feb 12 2012

Foolium, seemned, püramiid ja muud lood veebruaris (+video)

Autor: teemas 2012,lugusid

Viljo Viljasoo püramiidi tipus

Veebruar on jube külm olnud ja külm jätkub. See ei tähenda, et globaalset soojenemist ei toimuks, sest kohalik ilm, üldisem kliima ja planetaarne energiabilanss on iseasjad. Aga avame uue jutulõnga, kuniks muid lugusid hakkab tulema.

  • Pealtnägija (08.02.2012 20:05)

    Eesti Maaülikooli dotsent tehnikadoktor Viljo Viljasoo: hetkel on tippteadus seisukohal, et Päike ja Maa reastuvad ühele joonele, planeetide kombinatsioon reastub analoogiliselt. Massikese eraldub Päikese tsentrist sedavõrd, et nende pingete tõttu võib vallanduda päikeseplasma. Vallanduvad vulkaanid. Plahvatavad tuumajaamad ja kogu tsivilisatsioonist jääb järgi ainult kümme protsenti.

    Viljasoo ja püramiidide lõigu algus 30:36.

  • Püramiidi tipus? Põllumajandusekspert hirmutas maailmalõpuga
    Villu Päärt, Novaator

    14 aastat tagasi on ta kaitsnud doktorikraadi piima jahutus-säilitusseadmete töökindluse ja selle tagamise meetodite kohta. Eesti Teadusinfosüsteemi andmeil on Viljasoo viimane teaduspublikatsioon pärit 2009. aastast ning käsitleb naismaalrite füüsilist koormatust. Veel on ta olnud autoriks mitmetele teadusartiklitele karjalautade sisekliimast.
    Kuid telesaates esines Viljasoo püramiidiuurijana, kes on viimase kümne aasta jooksul oma kätega püstitanud 250 püramiidi.

  • Loe edasi »

207 kommentaari

Dec 31 2011

Head uut — 2012. aastat! (+kosmiline video)

Autor: teemas 2012,skeptika

Head skeptik.ee lugejad, vahvat aastavahetust ja toredat uut aastat!

2011. teine poolaasta on skeptik.ee uute lugude mõttes üsna niru olnud, aga kindlasti ei jää see sedasi. Kardina taga küpsetatakse ühtteist ja loodetavasti saame seda kakukest 2012. aastal juba maitsta. Samas pole mul midagi selle vastu, kui mõnest lugejast ja/või kommenteerijast saaks ka loo kirjutaja. Palun anna endast teada, saada oma lugu skeptik@skeptik.ee aadressile. Lugu võib olla refereeriv või mingit oma kogemust või maailma suundumusi kirjeldav.

Lühike kokkuvõte 2011. aastast skeptik.ee lehel

Esiteks loetuimad lood:

Loe edasi »

224 kommentaari

Jun 17 2011

100. ahvi teooria (hüpotees, sündroom, fenomen, efekt) ja tegelikkus (2)

Autor: teemas paravärk

Üle-üleeile kirjutasin sellest, mis on “100. ahvi fenomen” ja kes selle mõttearenduse valla päästis. Jätkan asjaolude selgitamist raamatu “The Hundredth Monkey and Other Paradigms of the Paranormal“, koostanud Kendrick Frazier, põhjal, kus artikli “The Hundredth Monkey Phenomenon” on kirjutanud Ron Amundson.

Autor hoiatab meid, et kuivõrd Lyall Watson vihjas, et talle teadaolev informatsioon on saabunud erinevatest ja raskesti kontrollitavatest allikatest, kusjuures primatoloogid pigem pelgavad oma lugu väljanaermise hirmus avalikustamast, siis ei tasu ka meil algallikate osas kuigi kõrgeid ootusi omada. Küll aga peaks algsetest allikatest välja tulema, et bataatide pesemise oskus levis ühel ajahetkel 1958. aastal väga kiiresti nii Koshima saarel kui ka muudel saartel vahetult peale Koshima juhtumit. Samuti on meile sisendatud ootus, et ega juhtumi kohta just väga palju ja täpseid andmeid polegi leida, isegi ahvide täpse arvu kohta ei peaks me midagi teada saama.

Loe edasi »

2 kommentaari

Jun 14 2011

100. ahvi teooria (hüpotees, sündroom, fenomen, efekt) ja tegelikkus (1)

Autor: teemas paravärk

Aegajalt ringlevad inimeste seas kusagilt kuuldud lood, mis rääkija meelest peaks tõendama mingi paranormaalseks peetud nähtuse või võime olemasolu. Kust üks või teine lugu pärit on ja kas sel lool ka mingit tõepõhja all juhtub olema või on see telefonimänguga oma algsest olemusest põhjalikult muutunud, ei paista paljusid inimesi enam sugugi huvitavat. Ja miks peakski ise oma uskumusi kinnitavat lugu põhjalikult uurima, seda enam, et võib juhtuda, et nii ilus lugu lükkub ümber ja siis peab nägema vaeva midagi uue loo leidmisega. Mõnikord võib muidugi ka sedasi juhtuda, et paranormaalsusse uskujad mingil ajal aktsepteerivad, et kena lugu küll, aga paraku mitte tõsi, kuid see ei sega aegajalt vana lugu taas ringlusesse laskmast. Lisaks kipub iga uus põlvkond vanadele rehadele astuma, kuigi rehadel on hoiatussildid juures, aga kes neid ikka tähele paneb…

Üks lugu, mis aegajalt välja pupsab, on lugu sajandast ahvist. Lühidalt seisneb 100. ahvi fenomen selles, et mingi oskus, teamine, õpitud käitumine levib peaaegu hetkeliselt populatsioonis ja isegi populatsioonide vahel ilma otseste kontaktideta (saarelt saarele, saarelt mandrile), kui selle oskuse, teadmise, õpitud käitumise valdajate hulk saavutab mingi kriitilise suuruse. Mingi meemi levimine sellisel moel eeldab väidetava “teadvuse ühisvälja” või mingi “kvantteadvuse”, “morfogeneetilise struktuuri” olemasolu; meie mail öeldakse mõnikord, et “ideed on õhus” ja tundlikul tuleb see vaid ühisväljast kinni püüda.

Ahvid on selle looga seotud seepärast, et väidetavalt kirjeldati teaduslikul tasemel sellise fenomeni ilmnemist just ahvidel, täpsemalt jaapani makaakidel (macaca fuscata); arv 100 on lihtsalt üks ümmargune number, mis loo väljamõtlejale ilmselt ilus tundus.

Loe edasi »

19 kommentaari

May 19 2011

ERR punub skandaali — poputab holokaustieiardit ja muid “huvitavaid” tegelasi

Uus vaimne tase on Eesti Rahvusringhäälingu ühe nurgakese — Raadio 2 ja “Hallo, Kosmos!” vaimsel juhtimisel kätte jõudmas. Nimelt on paika pandud plaan, et saatesari “Hallo, Kosmos!”, see 2011. aasta Umbluu preemia vääritu laureaat, väljub raadiomaja ruumest ja korraldab endanimelise festivali kino Sõpruse majas. Festival toimub 2.-5. juunil.

N, 2. juuni kell 19 – Saladuste õhtu
Vandenõude uurija Jüri Lina uue suurfilmi “Täitmatu Uroboros. Massoonide salakaval taktika” esilinastus

R, 3. juuni kell 19 – Tulevikulabor
“Kuhu teadus viib?”
Teadusvisioone pakuvad Priit Ennet, Tiit Kändler, Aare Baumer, Tanel Tammet, Laur Järv Loe edasi »

248 kommentaari

Mar 07 2011

Gunnar Aarma — Eesti posijate pealik

Teade umbluu-pealinnast Pärnust:
Tutvustatakse raamatut Gunnar Aarma elust

Gunnar Aarma sai tuntuks peamiselt oma ravimeetodite ja tarkade nõuannete poolest, kuid niisama palju tähelepanu väärivad tema huvitavad reisid ja enne suurt ilmasõda aset leidnud kohtumised, millest tavaline Eesti lihtsurelik ei osanuks unistadagi.

Gunnar Aarma on kahtlemata väga silmapaistev inimene Eesti kultuuriloos, aga tema tegevuse käsitlemisel puudub minuteada kriitiline traditsioon — üks kiidulaul teise otsa. Tütrele, kes siinse raamatu kirjutas, ei saa seda muidugi ette heita. Aga kas ajakirjanikud, kes muidu kõige ja kõigi suhtes oskavad kriitilised olla, ei langenud ka Gunnar Aarma puhul tavalisse nö nõiaunne ning jäid suu ammuli ja kriitikavabalt kuulama, mida vanem mees neile räägib, kahtlustamata sealjuures, et kõik ei pruugi olla sugugi kuldne tõde, mida neile räägitakse? Seda enam, et ajakirjandusest leitud andmete põhjal käis Gunnar Aarma juures parematel aegadel üle 2000 inimese aastas nõu saamas.

Oma tervendamismeetodite poolest ei erinenud ta mingil moel teistest posijatest, kellest Eestimaal pole vist kunagi puudust olnud ja võib ilmselt julgelt väita, et tänaste posijate silmapaistvale hulgale on just Gunnar Aarma olnud inspireerivaks eeskujuks ja andnud otsustava tõuke. Vähemalt paistab sedasi nende endi juttudest, milles Gunnar Aarmat mainitakse kui olulist mõjutegurit nende kujunemisel.

Loe edasi »

114 kommentaari

Feb 13 2011

Viljo Viljasoo

Elektromagnetmüstik, muinasmüstik, infomüstik, pildaja, posija

Hariduselt toiduainetööstuse külmutusseadmete insener, PhD, Eesti Maaülikooli dotsent. Lehekülg Eesti teadusinfosüsteemis.

Pseudoteaduslikud teooriad:

  • püramiidienergia: arusaam, et püramiidikujuline struktuur muudab või tekitab selle ümbruses elektromagnetvälju või elektromagnetkiirgust või muudab ioonide laenguid;
  • pildamine: veesoonte otsimine, “energiaväljade” mõõtmine pendliga;
  • kvant- ja infomüstika: reaalsuse loomine oma mõtetega, kosmilised infoväljad jms.
  • muinasmüstika: muistsed, tänapäeva teadusega võrreldavate teadmistega tsivilisatsioonid (Atlantis jt);
  • astroloogia: astroloogilised teooriad “Estonia” uppumisega seoses;
  • inimaju ebaefektiivsus: inimteadvus kasutab ajust vaid väga väikest osa ning inimareng seisneb selle osa suurendamises;
  • Maailmalõpu- või transformatsiooniteooriad 2012. aastaga seoses.

Loe edasi »

21 kommentaari

Feb 12 2011

Katoliiklaste vuuduu: Kubicale tilgake paavsti verd

Autor: teemas paravärk,usk

2. aprillil 2005, vahetult enne seda, kui eelmine paavst Johannes Paulus II (1920-2005) niiöelda teise ilma läks, võeti temalt meditsiiniliste testide tarbeks verd. Ilmselt polnud patsiendi muutunud seisundit arvestades vaja testi enam teha ja üks leidlik kardinal pani proovivere tallele. Olen selle “äkki läheb vaja” mõtteviisiga tuttav tänu oma kasvuajale, mil pealesõjaaegne puudus vanaema vahendusel elaval moel meenutada oli.

Turismiedendusliku äriideena on kuulsate usuinimeste kehaosade säilitamine vana traditsioon. Käelaba või mõni muu jäse, pea, süda või mõni muu kehaosa või siseelund, kondid või mingid muud inimesega seotud esemed (väidetav Jeesuse ristilöömise ristikilluke, kellegi riidetükk) asetatakse nähtavasse ja ligipääsetavasse kohta, mille juurde võib siis palverännakule minna kas püha lähedust tundma või haigust parandama.

Loe edasi »

5 kommentaari

Järgmised »