Arhiiv lugudest, mis on teemas 'pildamine'

May 31 2014

Umbluu preemia 2014 – Ants Talioja ja Tuhala-Nabala maa-aluste jõgede afäär

Talioja_2009
Ants Talioja Tuhala nõiakaevu juures. Foto: Martin Vällik

31. aprillist sai sel aastal 32. mai, mil uus Umbluu preemia saaja välja kuulutatakse.
2014. aasta Umbluu preemia laureaat on Ants Talioja pikaajalise, suuremastaabilise ja kogu rahvast puudutava umbluu ajamise eest, mille hulka kuulub vitsameetodil maa-aluste jõgede leidmine, järjepidev meediatöö nende leidude rahva teadvusesse istutamisel, sobivate ajakirjanike ja teadlaste leidmine, kes neid leide ilma liigse skepsiseta edasi kuulutavad ja ametlikesse andmebaasidesse kannavad, teiste tehtud teadustööde väärtõlgendamine, et lugu ulmelistest maa-alustest jõgedest ikka edasi rühiks, rahva ässitamine kaevandajate ja teadlaste vastu, mis tipnes kümnete tuhandete toetusallkirjade kogumisega Tuhala nõiakaevu päästmiseks (mis pole kunagi ohustatud olnudki) ning kohtuotsusega, millega keelati edasine keskkonnamõjude hindamine. Boonusena saame pikema ja kallima Rail Balticu trassi.

Kronoloogia

  • Postimees 2. november 2005: Geobioloog leidis pendli abil Eesti pikima maa-aluse jõe

    Seoses Harjumaale kavandatavate paekarjääridega tekkis Tuhala looduskeskuse juhatajal Ants Taliojal kahtlus – kui on allikad ja allikajärv, siis peab kusagil voolama ka jõgi.

    Talioja kutsus kohale geobioloog Rein Hansteini, kellega koos võeti ette teekond Paekna allikajärvest ülespoole. Eelmisel sügisel käisid need kaks meest samamoodi pendliga ringi ja avastasid Tuhala, Übina ja Nõmme maa-alused jõed.

    «Pendel näitab jõge samamoodi nagu veesooni,» kirjeldas Hanstein oma tegevust.
    […]
    Talioja käest kuulis avastusest ka Kiili vallavanem Vambo Kaal. Vallavalitsus on andnud jõele Kurevere küla järgi nimeks Kurevere jõgi.
    […]
    Kaalu sõnul on vallal plaan luua Kurevere maa-aluse jõe maastikukaitseala, mis peaks välistama võimaluse, et karstiala lähikonda rajatakse paekarjäärid.

  • ERR uudised 20. oktoober 2005: Kiili vallas avastati maa-alune jõgi

    Kahtlus, et Harjumaa Kiili valla Paekna allikajärve suubub salajõgi, tekkis tänu kaevandajate plaanile avada sealkandis mitu uut lubjakivikarjääri.

    “Kui on allikajärv ja viis allikat, siis lihtsalt peab ka jõgi olema,” ütles Tuhala looduskeskuse juht Ants Talioja. Biogeoloog Rein Hanstein selgitaski pendli abil, et maa-alune jõgi on tõepoolest olemas.

  • Eesti Loodus nr 12 2005: Mida näitas pendel Kurevere karstialal?

    Viieharulise Kurevere maa-aluse jõe kulg näitab kätte karstivälja ulatuse. On ilmne, et omal ajal see karstiala lihtsalt vaikiti maha: algul Tallinna veevarustuse huvides, hiljem aga paekarjääre silmas pidades.
    Tuhala Nõiakaevu keemise võti asub just seal. Kui nüüd peaksid teoks saama Kureverest vaid mõne kilomeetri kaugusele planeeritud võimsad paekarjäärid (vt. lähemalt Eesti Looduse oktoobrinumbrist. Toim.), siis jääks veeta Kurevere maa-alune jõgi ning häviks ka Nõiakaev. (Ants Talioja, Tuhala looduskeskuse juhataja)

  • ERR 24. juuli 2007: Tuhala kandis avastati uus maa-alune jõgi

    Geobioloog Rein Hanstein avastas juuni alguses Nabala ja Tuhala vahel uue Lutsa maa-aluse jõe.
    Uurimisretke tegid kaasa geodeesiainsener Heiki Potter Eesti Kaardikeskusest ja Ants Talioja Tuhala Looduskeskusest, teatas MTÜ Tuhala Looduskeskus.
    […]
    Salajõgi on üle kümne kilomeetri pikk, kuni neli meetrit lai ja voolab alaliselt 5-6 m sügavusel paekihtide vahel.

  • Eesti Loodus nr 3 2008: Kus voolavad Tuhala-Nabala piirkonna salajõed?

    Maa-aluste karstijõgede ehk salajõgede kaardistamiseks kasutati seejuures esimest korda (katseliselt) geobioloogilist sondeerimist koos topograafiliste mõõdistusvõtetega. Töörühma kuulusid loo autor Heiki Potter, Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja ja vabakutseline geobioloog Rein Hanstein. Tuntud geobioloogi Rein Weberi õpilast Rein Hansteini võib teatavas mõttes pidada geoloog Ülo Heinsalu (1928–1994) karstiuuringute jätkajaks.
    […]
    Maa-aluseid vooluveeteid Tuhala-Nabala piirkonnas otsiti geobioloogilise (biolokatsiooni) meetodiga, see põhineb radiesteesia õpetusel. Vastava pendliga saab kogenud sensitiiv välja selgitada maa-aluse jõe või veesoone asukoha ja kulgemise, kuid ka jõe laiuse, sügavuse ja isegi voolu suuna. Nende uuringute põhjal asuvad Tuhala-Nabala karstipiirkonna alalise vooluga, keskmiselt 4 meetri laiused salajõed 5–8 meetri sügavusel paekihtide vahel; veesoon on tavaliselt 0,3 meetri laiune. Maa-aluseid vooluveeteid Tuhala-Nabala piirkonnas otsiti geobioloogilise (biolokatsiooni) meetodiga, see põhineb radiesteesia õpetusel. Vastava pendliga saab kogenud sensitiiv välja selgitada maa-aluse jõe või veesoone asukoha ja kulgemise, kuid ka jõe laiuse, sügavuse ja isegi voolu suuna. Nende uuringute põhjal asuvad Tuhala-Nabala karstipiirkonna alalise vooluga, keskmiselt 4 meetri laiused salajõed 5–8 meetri sügavusel paekihtide vahel; veesoon on tavaliselt 0,3 meetri laiune.

  • ERR 20. aprill 2008: Tuhala ja Nabala karstiala on majandustegevuse tõttu ohus

    Soome geoloogiauuringute firma tuvastas Tuhala ja Nabala karstialal ulatusliku maa-aluste jõgede võrgustiku, mis on kavandatava majandustegevuse tõttu ohtu sattunud.
    […]
    Juhul, kui Paekivitoodete Tehas, Kiirkandur ja Merco Ehitus peaksid saama kaevandamisloa, võib kaevandamine nelja valla küla kaevud, sealjuures ka Tuhala Nõiakaevu kuivaks jätta. […]

    “Me olime teadlikud, et geobioloogid ja sellesama looduskeskuse inimesed olid eelmistel aastal leidnud hulgaliselt maa-aluseid jõgesid, mida teaduslike vahenditega ei olnud suudetud kontrollida, siis otsustasime, et võtame ja mõõdame need jõed üle ja vaatame, kas need seal on või ei ole,” rääkis Kose valla Otiveski külavanem, insener Jaanus Saadve.

    Roadscanners uuris georadariga veebruaris, kui maapind oli külmunud, ligi 15 kilomeetrit veeliine. Töö, mille tulemused kinnitavad varasemaid geobioloogilisi uuringuid, näitab, et nelja valla – Kose, Kiili, Saku ja Kohila – karstialadel voolab kokku kümme maa-alust jõge.

  • Eesti Loodus nr 7 2008: Tuhala–Nabala salajõed: kas vitsameetod valetab?

    Tuhala–Nabala karstipiirkonna salajõgede olemasolu on juba aastaid väitnud Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja ja geobioloog Rein Hanstein. Nemad on maa-aluste jõgede kulgemistee kindlaks teinud geobioloogilise meetodi ehk pendli abil. Säärane meetod tekitab paljudes umbusku, ometi kinnitavad nende tulemusi ka soomlaste georadarimõõdistused.

  • Maaleht 2. aprill 2009: Hoiatus: kaevandus kuivataks Ülemiste

    Mehed, kes avastasid, et Ülemiste järve toidavad maa-alused jõed, usuvad, et lähedusse jääva Nabala lubjakivimaardla avamine võib otseselt mõjutada pealinna joogivee-varusid.

    “Ülemiste järve toidab vähemalt kolmteist maa-alust jõge,” teatasid geobioloog Rein Hanstein ja Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja teisipäeva õhtupoolikul, kui lõpetasid teist päeva kestnud pendliuuringu järve ümber.
    […]
    Varasemad leiud, Tuhala-Nabala piirkonna maa-alused jõed on nüüdseks üle uuritud georadariga, mis jõgede olemasolu võimalikkust kinnitas.

  • EELIS 7. juuli 2009: Ürglooduse objekt: Nabala karstiala

    Pindalaliselt Eesti suurimal karstialal (8080 ha) voolab kaheksa maa-alust jõge (salajõge). (Hella Kink, geoloogia-mineraloogiakandidaat)

  • 5. november 2009 skeptik.ee: Maa-alused salajõed juba teel riikliku tunnustuse poole

    Loomulikult on nende salajõgede “avastamine” pendelmeetodi abil nonsenss ja niisuguste voolukanalite kaardistamine karsti vähegi tundvatele inimestele lausa absurdne. Inimestel on aga lubatud omi mõtteid avaldada, oma pendlisse ja isiklikesse võimetesse uskuda, neist ka kirjutada, aga ametliku tunnustamiseni need ei jõua, kuni pole saanud argumenteeritud tõestust. Nii on ka Nabala asjaga. Isegi otsesed kontrolluuringud maastikul on siin andnud negatiivseid tulemusi, rääkimata teadmistel põhinevatest seisukohtadest. (Enn Pirrus, geoloog)

  • Märts 2010: Tuhala nõiakaevule APPI!

    Arendajate tellitud uuringutes ja keskkonnamõjude hindamistes vaikitakse teadlikult maha Nabala karstiala olemasolu, seal paiknevad maa-alused jõed, arheoloogilised mälestised ning piirkonda jäävad looduskaitsealad.

  • 12. märts 2010: skeptik.ee: Kas Tuhala nõiakaev üldse on ohus, et seda kangesti kaitsma peab?

    Tähelepanuväärne on Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja ja MTÜ Pakri Looduskeskus teaduri Hella Kingu püüd tähtsustada Kurevere karstiala. TTÜ Geoloogia Instituudis 1991. aastal Eesti kõige teenekama karstiuurija Ülo Heinsalu teaduslikul juhendamisel koostatud väljaandes “Eesti Ürglooduse Raamat IV. Harju maakond” on viieteistkümne Harjumaa tähtsama karstiala üksikasjalik kirjeldus. Kurevere, Nabala, Angerja ega Tammiku karstialasid selles loetelus ei ole. Ka Hella Kingu koostatud ja Anto Raukase toimetatud raamatus “Veeobjektid Eesti ürglooduse raamatus” ei ole neid nimetatud isegi kohaliku tähtsusega karstialade lahtris. Seda mitte sellepärast, et Ülo Heinsalu neid ei oleks teadnud, vaid seetõttu, et nendel ei ole teaduslikku ega looduskaitselist tähtsust.
    […]
    Kuidagi ei saa nõustuda Ants Talioja väitega, nagu oleks 2008 a. veebruaris Soome firma OÜ Roadscanners georadariga tehtud uuring “Maa-aluste jõgede esinemine” tõestanud ainulaadsete maa-aluste jõgede olemasolu Nabala lubjakivimaardlas. (Rein Perens, hüdrogeoloog)

  • MTÜ GEOEDUCATION CENTER 2012: PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVI­ MAARDLAS (pdf)

    Kokkuvõtteks võib kinnitada, et Nõiakaevu ülevoolu põhjustava Tuhala jõe ja sellega seotud Tuhala maastikukaitsealale jäävate karstumise tulemusel kujunenud maa-aluste vooluteede (salajõgede) toiteala asub Nõiakaevust kaugel kagu pool, seega kaevandamine ja pinnasevee taseme alandamine Nõiakaevust enam kui kolme kilomeetri kaugusel loode pool ei saa kuidagi Nõiakaevu ülevoolu mõjutada. (Rein Perens, hüdrogeoloog)

    Seega karsti kaitseks planeeritava Nabala maastikukaitseala territooriumil karstinähtused praktiliselt puuduvad.
    […]
    Koolis füüsikat õppinud inimestel on igatahes raske välja mõelda seda jõudu, mis tõstaks ühes allikas algava ning 8.6 km kaugusel teise allikasse suubuva maa-aluse jõe veetaseme suubumiskohas 14 meetri kõrgusele võrreldes jõe alguspunktiga. Rääkimata sellest, et lisaks “voolamisele vastu mäge”, toimub voolamine ka vastassuunas kõikide samal alal voolavate maapealsete ojadega.
    […]
    H. Potteri, R. Hansteini ja A. Talioja poolt Tuhala – Nabala piirkonnas pendli abil kaardistatud teised salajõed (keskmine laius 4 meetrit, sügavus maapinnast 5 – 8 m ja veesoone laius – 0.3 m, vt. H. Potter, 2008a) on väga spekulatiivse iseloomuga.
    […]
    Tuhala Looduskeskuse poolt välja pakutud maaaluste jõgede olemasolu on tänaseni teaduslike meetoditega tõestamata ning kindlasti mitte ei ole väljapakutud Nabala maastikukaitseala raames tegemist nitraaditundliku avakarstialaga. (Heikki Bauert, geoloog)

  • 23. aprill 2013 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel:

    MTÜ Tuhala Looduskeskus esitas 09.02.2010 KKM-le ettepaneku Nabala Maastikukaitseala moodustamiseks, mille eesmärk on maastiku kaitse – unikaalse maa-aluste jõgede võrgustikuga karstivälja veerežiimi säilitamine ning põhjavee ja karsti kaitse, samuti alal leiduvate väärtuslike elupaikade ja liikide soodsa seisundi tagamine ning väärtusliku looduskeskkonna säilitamine.

  • Maaleht 21. juuni 2013: HEA UUDIS: Kohus otsustas: Tuhala nõiakaev jääb alles!

    Selle riigikohtu otsusega on vaidlus antud küsimuses lõppenud ja jõusse jääb keskkonnaministeeriumi otsus Nabala piirkonnas kaevandamislubade menetlemine peatada.

  • Maaleht 15. oktoober 2013: Kohalikud elanikud: Rail Baltic ohustab Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu

    “Raudteekoridori kulgemine üle Nabala karstiala loob eeldused Nõiakaevu lähedal ligi 2200 ha lubjakivimaardla avamise tarvis sinna ka kohaliku tähtsusega raudtee lisamise. Kaevamine selles piirkonnas võib segi lüüa veesüsteemi Ülemiste järvest kuni Mahtra soostikuni. Ohus on kogu piirkonna kodukaevud, Tuhala Nõiakaevust rääkimata,“ hoiatas Tuhala looduskeskuse juht Ants Talioja.

  • ERR 30. mai 2014: Palo eelistab Nabalast ida poolt mööduvat Rail Balticu trassi

    Valitsus otsustas eile minna Rail Balticu trassivalikul edasi kolme erineva variandiga, mis kõik lähevad kavandatavast Nabala looduskaitsealast mööda. Need trassid läheksid umbes 30 miljonit eurot kallimaks, kui oleks olnud otsetee üle Nabala, kuid on samas siiski märgatavalt odavamad, kui oleks olnud Rail Balticu ehitamine vanale Pärnu raudteele, mis nüüd samuti kõrvale heideti.

Ants Talioja pendlikõigutamisel on suured tagajärjed, Umbluu preemia pealekauba.

Teise olulise kandidaadina oli kõne all Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja eriti selle eest, et nad telegram.ee-le toetusraha lubasid anda. EAS-i umbluuseostest on varemgi siin juttu olnud, kuid telegram.ee jõudis vahepeal rahalistesse raskustesse jõuda, mis ei võimalda projekti omaosalust tagada, seega pole EAS neile raha üle kandnud. Võibolla järgmisel korral, EAS, tuleb teie kord, kui nt rahvusvahelise päikesetoitujate konverentsi toitlustuskulude katteks raha jagate.

Taaskord tuleb ära märkida väsimatu SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK), mis seoses Riigikokku jõudnud kooseluseaduse eelnõuga on oma propagandakanalid välisraha toel tuliseks kütnud. Eriline maiuspala selles vallas on punamust üllitis Kuidas tunda ära homoliikumise valed ja need ümber lükata?, autor Varro Vooglaid. Lisakapitali umbluu kontole on nad kogunud ettepanekutega Lastekaitseseadust (LakS) muuta:

13. Kolmeteistkümnendaks peame väga oluliseks, et LakS keelaks mitte ainult pornograafilise sisuga materjalide levitamise laste seas, vaid igasuguse seesuguse info levitamise, mis kahjustab laste füüsilist või vaimset tervist või nende kehalist, intellektuaalset või moraalset arengut. Ennekõike tuleks sellise teabe all pidada silmas infot, mis:
[…]
* esitleb paranormaalseid nähtusi ja püüab luua muljet, et need on reaalsed;
* esitleb positiivses valguses abieluväliseid ja perversseid seksuaalsuhteid ja praktikaid, sh masturbeerimist,
* homo- ja biseksuaalseid suhteid ning seksuaalsuhteid rohkem kui kahe inimese vahel;
* naeruvääristab abielu ja perekonna institutsioone või püüab moonutada või alatähtsustada nende tähendust;
* alavääristab religiooni, religioosseid tõekspidamisi või religioosseid praktikaid;
[…]

Loe edasi »

51 kommentaari

Sep 30 2013

Katseprotokoll 29. september 2013


Pildamisvardad. Klõpsa pildile, näed suuremalt. Foto: Martin Vällik

29. septembril 2013. aastal said praegu Tallinna piiresse jäävas Väo külas, Plaasi talus kokku väike hulk inimesi ja katsetasime, kas pildamisvarrastega on võimalik eseme kohalolu tuvastada.

Pildamisvardaid opereerisid Väino R ja siinne kommenteerija blacktop, Väino jõudis varem kohale ja lahkus just siis, kui blacktop jõudis.

Katse käik

Esmalt käis isik katseplatsi läbi, et veenduda segavate faktorite puudumises või siis leida sobivam paik, kuhu testobjektid asetada. Testobjektiks oli metallvarras (armatuuri sarruselement), visuaalseks varjestamiseks puidust plangutükk (vt pilt).


Testobjektid: metallist sarruselement ja varjestamiseks puidust plangutükk. Klõpsa pildile, näed suuremalt. Foto: Martin Vällik

Isik sai avatult proovida, kas ja kuidas pildamisvardad reageerivad metallile, sai proovida sedagi, kas puitplangu alla asetatuna on reaktsioon sama, ning sedagi, kuidas puitplank reageerib ilma varrast alla asetamata. Seda kõike siis teades, kuidas tegelik olukord on.

Pimekatse toimus järgmiselt:

  • Isik läks kuuri taha koplisse, kust ei näe planku ega seda, mida selle plangutüki juures tehakse.
  • Mina läksin põõsa taha ja heitsin seal mündiga kulli ja kirja. Tulemuse panin paberile järjenumbri taha kirja.
  • Läksin plangu juurde ja kui mündiviskamise tulemuseks oli “kull”, panin varda plangu alla, kui “kiri”, siis ei pannud. Plangu all mitteoleva varda panin kuuri juurde kanga alla. Kui tuli järjest sama tulemus, siis tegin ikkagi asetamise-äravõtmise liigutusi.
  • Kui asetamisprotseduur sai tehtud, liikusin oma põõsa taha tagasi. Poolel teel andsin kuuri taga ootavale isikule märku, et tema kord on tulla plangutüki juurde.
  • Isik tuli, jõudis oma pildamismeetodiga otsusele, kas plangu all on raudsarrus või mitte ning kirjutas “jah” või “ei” oma paberile järjenumbri taha ja läks taas kuuri taha.
  • Sedasi kokku 20 korda

Enne pimekatset ütlesid mõlemad, et selline korraldus on sobilik ja ei ole takistusi, miks ei peaks positiivne tulemus tulema.

Mis on positiivne tulemus?

Positiivseks saame antud juhul lugeda tulemuse, mille saavutamine puhtalt juhuse läbi oleks tõenäosusega 1 tuhandest, ehk kui teha samasuguseid 20-korra katseid 1000 korda, siis vähemalt üks neist seeriatest annaks positiivse tulemi. Sellise tõenäosuse annaks meile 17 õiget vastust. Tegu on binoomjaotusega, kus katsekordasid on 20 ja igal korral on õige vastuse tõenäosus 0,5. Joonis näitab, et ühe, kahe, kuni kümne õige vastuse saamine puht juhuse läbi on üsnagi suure tõenäosusega (üle 0,5 ehk üle poole; mida kõrgemale punane tulp ulatub, seda suurem on tõenäosus selline tulemus saada).

Kumulatiivne binoomjaotus n=20, p=0,5, allikas: Keisan Online Calculator.

Meid aga huvitavad selgelt keskmist juhuslikkust ületavad tulemused, seega vaatame lühemate punaste tulpade suunas. Arvutused näitavad, et kui soovime tulemust, mis 95% tõenäosusega ei ole juhusest tulenev, siis peab 20 katse kohta tabamusi olema kokku 14. Kui soovime aga rangemat 99,9% kindlust (ehk 1/1000), siis olgu tabamuste arv 17.

Tulemused

Meil tekkis kaks nummerdatud andmerida eri paberitele – minul kulli-kirja viskamise = varda asetamise/mitteasetamise rida, isikul katse käigus üles kirjutatud jah/ei rida. Kui 20 katset läbi said, siis enne paberite kõrvutamist (keegi ei teadnud veel mingeid tulemusi) küsisin, kas oli katse korralduse ja käigu kohta mingeid märkusi, pretensioone. Väinol ei olnud, blacktop teatas:

Kirsipuu eksitab, traadid reageerivad mingitele asjadele, kuid vaatamata sellele sain vajaliku signaali kätte.

Küsisin ka katseseeria tegemise käigus blacktopilt, et kas peame kohta vahetama või midagi muutma. Polnud vaja. Muu suhtlemine soorituse ajal oli võimalikult minimaalne.

Samas asetasime paberid kõrvuti ja loendasime tabamused kokku. Originaalprotokollid arhiveerin ja teen küsijale kättesaadavaks, all tabelis on kokkuvõte kahest katseseeriast. Tabeli teises ja viiendas veerus on minu mündiviske tulemused, kolmandas Väino R vastused, kuuendas blacktopi vastused, neljandas ja seitsmendas tähistab linnuke tabamust ja ristike mittetabamust.

1. nr 2. mina 3. Väino R 4. tulem 5. mina 6. blacktop 7. tulem
1 jah jah jah jah
2 jah jah ei jah
3 ei jah jah jah
4 ei jah jah jah
5 jah ei jah ei
6 ei jah ei ei
7 jah jah jah ei
8 jah jah ei jah
9 ei jah ei ei
10 jah ei ei ei
11 ei ei jah ei
12 jah jah jah ei
13 jah jah jah ei
14 jah jah jah ei
15 jah jah ei ei
16 jah jah ei ei
17 jah jah ei jah
18 ei jah jah ei
19 ei jah jah ei
20 ei ei jah jah
    pihtas: 12   pihtas: 9
    möödas: 8   möödas: 11

Kokkuvõte

Vaatamata positiivsetele ootustele ja sujuvale korraldusele ei ületanud kummagi isiku tulemused selle katse käigus juhuslikkuse künnist.

Kitsaskohad ja kuidas teinekord paremini teha

  • Jäin ühel hetkel kohmitsema, kui pidin varda plangu alt ära võtma ja selle kuhugi panema. Ei olnud eelnevalt valmis mõelnud, kuhu see siis panna. Teinekord olgu endal varakult selgeks tehtud ja ka katsealusega läbi räägitud, kuhu varras testobjekt pannakse, kui see ei ole testipaigas.
  • Seltskond võiks suurem olla. Esiteks katsealuse poolt keegi, kes kontrollib mind, et ma mündiviske järgi ka toimin. Väino R puhul oli see tingimus täidetud, aga blacktopi katse ajal olimegi kahekesi. Teiseks võiks olla veel keegi, kes jälgib eemalt katsealust sel ajal, kui ta katsekoha juurest eemal on.
  • Paberimajandus võiks olla tehtud sedasi, et iga katsekorra tarbeks on eraldi nummerdatud paberid, mitte nagu praegu paberileht, kus kogu seeria korraga näha. Eraldi paberid aitaksid ehk paremini ja segamatumalt keskenduda just sellele sooritusele, mitte aga lasta end eksitada eelmiste soorituste tulemustest.

Tänusõnad

Suur tänu tulijatele! Enda sellisel moel proovilepanek eeldab julgust ja enesekindlust. Seda meil oli ja küllap jagub edaspidisekski.


Väino R Plaasi talu aias. Foto: Martin Vällik

Asjaosaliste endi kommentaarid väga teretulnud.

106 kommentaari

Jul 22 2013

Kavandame katset, teemaks pildamine

vardad Miljoni euro teemas küsib lugeja Kriimsilm:

Tervisi!
Kas ma olen õigesti aru saanud, et kui ma suudan 10st katsest vähemalt 9-l korral, kahe 90 kraadi alla painutatud metalltraadiga, mis asuvad näiteks pastaka kestade sees, seotud silmadega ja kergelt allapoole suunatud (et välistada tahtmatult või tahtlikult liikumist) tuvastada maapinnale asetatud umbes 1 meetri pikkuse metalltoru, plekiriba, kaabli või tühja plastiktoru asukoha, kvalifitseerun ma katse läbinuks?
Kusjuures, esemed võivad olla paigutatud maapinnale alles pärast silmade kinnisidumist. Seda põhjusel, et vältida ideomotoorset efekti.
Kui ma läbin katse edukalt ja käin ära Belgias, kuid seal mingil põhjusel põrun, kas mul on siis võimalus tulla uuesti 8000 euro pakkumisele?
Isiklikult usun, et tegu pole ulme valdkonnast, vaid seda pole lihtsalt piisavalt uuritud. Kindlasti on sellel mingi teaduslik seletus mida pole veel avastatud.

Dig teostas arvutusi:

Reeglid ütlevad, et eelkatsel peab künnise juhusliku ületamise võimalus olema 1/1000 ringis. Kui meil on ühebitised jah-ei küsimused, siis künnis “kümnest katsest vähemalt üheksa” evib juhusliku ületamise võimalust 11/1024, mis on oma kümme korda lubavam kui ette nähtud.

Kriimsilm tuletas endast meelde:

Nädal möödas ja korraldajatelt ei ridagi …..

Dig arvutas veel:

Kriimsilm, neljateistkümnest katsest vähemalt kolmeteistkümne õigesti arvamine annaks vajaliku <1/1000 juhuarvamise edukuse tõenäosuse. (Juhuarvamise edukuse tõenäosuse <1/1 000 000 annaks näiteks 25 katsest vähemalt 24 õigesti arvamine.) Seda eeldusel, et igas katses on tuvastatava eseme olemasolu ja mitteolemasolu tõenäosused võrdsed. Kas see tundub Sulle vastuvõetav?

Kriimsilm täpsustab:

Oo jaa. Tegelikult sain ka Sinu eelmisest postist vastuse kätte. Tänud veelkord. Kuid ma sooviksin teada, kas selline katse läbiviimise käik oleks vastuvõetav? Samuti ka minu tagasihoidlikule teisele küsimusele ootaks vastust.

Tundub mulle, et testitav võime kvalifitseerub – tuvastada kinnisilmi painutatud traatide abil maapinnale asetatud umbes 1 meetri pikkuse metalltoru, plekiriba, kaabli või tühja plastiktoru asukoht esemeid puudutamata ehk siis katsealusele teadaoleva traatide liikumise või asendi konfiguratsiooni kaudu. Pakun välja, et ühest esemest peaks piisama ja katse eesmärk oleks tuvastada, kas kirjeldet meetodil tuvastab katsealune eseme kohalolu testpiirkonnas (või kaks eset, kusjuures katseseeria käigus on üks kahest alati testpiirkonnas), st vastuseks on lihtne jah-ei või siis ese1-ese2 rida.

Eraldi küsimus on pimendamine, sh topeltpimendamine. Kas just silmade kinnisidumine see kõige parem meetod on, olgu veel arutluse teemaks. Pakun välja võimaluse, et katsealusel isikul on silmad siiski avatud, aga ese on varjatud kas siis karpi, mulla või vaiba alla või mingil muu moel.

Selleks, et saavutada vajalik statistiline näitaja 1/1000, tuleks vastavalt Digi arvutusele teostada 14 üksikkatset, millest 13 peaks olema tabamused. Saab ka muid arve välja arvutada, nt 20 katset, neist xx tabamused.

Kui Belgia pakkumine otsa saab (30. septembril 2013), siis taaselustub MTÜ Eesti Skeptik 8000€ pakkumine.

147 kommentaari

Feb 17 2012

Maaülikool selgitab Viljo Viljasoo juhtumit

Viljo Viljasoo (vt eraldi sissekannet Viljo Viljasoost skeptik.ee lehel) on pikaaegse praktikaga püramiidientusiast ja Eesti parahuvilised on paljude aastate vältel saanud tema suust kuulda nii püramiidide energiatest kui nõiapendli võimest määrata igasuguseid asju; tervisealased soovitused veel pealekauba. Nüüd on Viljo Viljasoo otsustanud tulla laiema avalikkuse ette, et omasõnul tegeleda “maailma päästmisega” ning abikäe on ulatanud Eesti Rahvusringhäälingu saade Pealtnägija (vt saadet 8. veebruarist).

Viljo Viljasoo ütles saates muu hulgas:

[…] hetkel on tippteadus seisukohal, et Päike ja Maa reastuvad ühele joonele, planeetide kombinatsioon reastub analoogiliselt. Massikese eraldub Päikese tsentrist sedavõrd, et nende pingete tõttu võib vallanduda päikeseplasma. […] Vallanduvad vulkaanid […] Plahvatavad tuumajaamad ja kogu tsivilisatsioonist jääb järgi ainult kümme protsenti.
Vt Novaator

Saates tutvustati Viljo Viljasood korduvalt kui Eesti Maaülikooli dotsenti ja tehnikateaduste doktorit, mis peaks justkui tema sõnadele autoriteetsemat kõla andma. Kuivõrd saates ei olnud kedagi dr Viljasoo poolt edastatud sõnumit tasakaalustamas, siis huvitas mind, et kuidas suhestub Maaülikool ühe oma õppejõu sedalaadse tegevusega.

Serva alt leiate Maaülikooli vastuse ja minu kirja.

Loe edasi »

28 kommentaari

Feb 13 2011

Viljo Viljasoo

Elektromagnetmüstik, muinasmüstik, infomüstik, pildaja, posija

Hariduselt toiduainetööstuse külmutusseadmete insener, PhD, Eesti Maaülikooli dotsent. Lehekülg Eesti teadusinfosüsteemis.

Pseudoteaduslikud teooriad:

  • püramiidienergia: arusaam, et püramiidikujuline struktuur muudab või tekitab selle ümbruses elektromagnetvälju või elektromagnetkiirgust või muudab ioonide laenguid;
  • pildamine: veesoonte otsimine, “energiaväljade” mõõtmine pendliga;
  • kvant- ja infomüstika: reaalsuse loomine oma mõtetega, kosmilised infoväljad jms.
  • muinasmüstika: muistsed, tänapäeva teadusega võrreldavate teadmistega tsivilisatsioonid (Atlantis jt);
  • astroloogia: astroloogilised teooriad “Estonia” uppumisega seoses;
  • inimaju ebaefektiivsus: inimteadvus kasutab ajust vaid väga väikest osa ning inimareng seisneb selle osa suurendamises;
  • Maailmalõpu- või transformatsiooniteooriad 2012. aastaga seoses.

Loe edasi »

21 kommentaari

Feb 10 2011

Kuidas pendlimees Veeliks Jalakas energiavampiiridest vabastab

Veeliks Jalakas. Pilt: Arno Saar, Õhtuleht9. veebruari Pealtnägija näitas saatelõiku Pendli-Veeliksi pereteraapilistest tegudest. Lugu algas sellest, kui üks naine otsis oma terviseprobleemidele (peavalud) lahendust ja nagu kahjuks meie maal liigagi sagedasti kombeks, pöördus ta ka posijate poole. Meedia on posijatest loonud positiivse kuvandi kui mingitest spetsialistidest, kellelt on põhjust abi otsida. Läks see naine kas siis omal algatusel või kellegi soovitusel ka tuntud pendlimehe Veeliks Jalakase juurde. Sealt koju tulnuna, paistis ta abikaasale kui “ära tehtud” ehk siis tavalisest hoopis teistmoodi. Suhtlus, mis naise sõnul varemgi oli pigem pingeline, muutus nüüd mehe sõnul veelgi keerukamaks. Mehele tundub, justkui juhitaks naist pendlimehe poolt. Naine kommenteeris, et tema on saanud tervemaks ja tugevamaks ning mees on jäänud juhtumisse kinni ja võtvat pendlimehe väiteid liiga isiklikult.

Kuidas pendlimehe (või -naise) skeem töötab

Eeldused: pöördujaks on üldjuhul inimene, kellel on mingi probleem; pöördujaks on inimene, kel on mingigi ootus või lootus positiivse tulemuse osas.

Võtted:

Loe edasi »

74 kommentaari

Nov 08 2010

ADE-651, Sniffexi vend, Iraagis kriitika all

Ajaleht Washington Post vahendab teateid Iraagist, et sealse siseministeeriumi inspektor on valmistanud ja esitanud raporti, mis puudutab portatiivset lõhkeainedetektorit ADE-651, tükihinnaga 60000 USD (720 000 kr).

Inspektori raport tõdeb, et seade on kasutu. See ei tuvasta lõhkeaineid ja on seega otseselt süüdi paljude inimeste surmas.

Loe edasi »

14 kommentaari

Jul 22 2010

Veeliks Jalakas

veeliks
Pildaja, elektromagnetmüstik, posija, ennustaja, selgeltnägija, vaimunägija, eksortsist

Pseudoteaduslikud teooriad:

Loe edasi »

27 kommentaari

Jun 09 2010

James Randi miljon dollarit — miks vitsamehed seda omale pole saanud? (video)

Päästeameti vitsamees Eesti Panga hoone ees George Bushi turvamas. Foto: Teet Malsroos.James Randi haridusliku sihtasutuse — JREF — üks silmapaistvamaid atribuute on olnud ja on ka jätkuvalt miljon dollarit sellele, kes korralikes katsetingimustes suudab mingit paranormaalseks peetud võimet demonstreerida. Kvalifitseeruvaks kuulub näiteks mõttejõul asjade liigutamine, ennustuskunst, selgeltnägemine, astroloogia, homöopaatia ja muud posimismeetodid.

Valdav enamus auhinna taotlejatest on aga olnud hoopis vitsa- ja pendlimehed ning -naised. Randi ise peab valdavat enamust nimetatutest siirasteks inimesteks, kel on aga puudulik arusaam sellest, misasi on mingi väite või võime teaduslik uurimine ja miks subjektiivne tunne teaduslikuks tõendiks ei kõlba.

Loe edasi »

34 kommentaari

May 19 2010

Katsetame pendli väge, aga enne püüame tingimused paika saada

toit ja pendel, pilt saidilt britishdowsers.org2010. aasta Umbluu preemia teemas kirjutas kommenteerija evy jørgensen (lisasin tekstile kergema loetavuse huvides liigendust):

skeptik.ee avastasin täna kui PH dieedis katsusin selgusele jõuda. Mõnus sait!

Tahan aga öelda, et olen palju aastaid kasutanud pendlit. Sellest on olnud lõputult kasu, peamiselt enda keemiku nässuläinud tervise taastamisel. Nüüd tegelen REIKIGA – ilma kahtluseta kasulik, ka teistele kel tervisehädasid ja elus viltu veab. Need küll umbluu asjad ei ole kui õieti teha.

Minu pendel näitab alati, et mitte kõik need toiduained mida PH toitumises B-grupile soovitatakse mulle kuidagi ei sobi. Javastupidi, keelatud toidust on mitmed vägagi tulusad.

Poes käies tuleb aga kaunis tihti ette, et muidu head asjad on söödamatud mürgiste lisandite tõttu. Pudeli- ja kraanivee aktiveerin, joon taimeteed omakorjatud ravimtaimedest.

Aastatega on tervis järjest paremaks läinud ja vanadest hädadest (igasugused allergiad, nahahigused, bronhiaalastma, krooniline peavalu, väsimus, meeleolu muutused, maohädad jm) pole peaaegu miskit järel.

Unustasin öelda, et teen igal aastal puhastest õuntest äädikat koos maikuus korjatud (ja sügavkülmutatud mustra sõstra lehtedega). See paneb seedimise käima.

Evy

Isiklikke harjumusi on eri inimestel väga erisuguseid ja see ei paku eriti huvi, aga pendliga millegi mõõtmine ja toidu (vee) “aktiveerimine” on küll sellised väited, mis kvalifitseeruvad skeptik.ee 10000 kr auhinnale.

Teised kommenteerijad võtsid sõnasabast kinni ja juba käib võimaliku katse ettevalmistamine. Kas sobilik protokoll leitakse, kas ja kuidas tüüritakse vastastikustest karidest mööda, kas pendli abil on ka objektiivselt võimalik miskit tuvastada, kõigest sellest saate teada allpool kommentaarides.

248 kommentaari

Apr 12 2010

Geoloog Enn Pirrus vastab skeptik.ee küsimustele Tuhala teemadel

Tuhala nõiakaev keebGeoloogia Instituudi kodulehel on lahke kutse, et inimesed küsiksid geoloogilt, kui kerkib küsimus, mis geoloogide kompetentsi kuulub, näiteks leiate mingi veidra metallitüki ja tahate teada, ega see äkki maavälist päritolu pole. Uudishimuliku inimesena küsisin minagi (MV) mitmeid küsimusi ja all järgnevad need koos geoloog Enn Aavo Pirruse (EP) vastustega.

Tere,
küsin geoloogilt, nagu teie koduleht lahkelt lubab.

Eriti viimastel päevadel, kuid tasases taktis ka eelnevatel aastatel on massimeedia vahendusel inimestele teada antud, et Tuhala-Nabala kandis on avastatud palju maa-aluseid jõgesid. Teada on, et Tuhala jõgi kulgeb umbes 1,5 km jagu maa all, sellel osal asub ka kuulus Tuhala nõiakaev, mis teatud tingimustel hakkab üle ajama ehk rahvakeeli “keema”. See on tore vaatamisväärsus, mida paljud loodushuvilised imetlemas käivad.

Palun, kas saate selgitada, mis on need tingimused, mille korral Tuhala nõiakaev “keema” hakkab?

Loe edasi »

56 kommentaari

Mar 12 2010

Kas Tuhala nõiakaev üldse on ohus, et seda kangesti kaitsma peab?

Tuhala nõiakaev ja energiasammas
Õnneks on maa-aluste asjade suhtes Eestis olemas palju targemaid inimesi kui mina seda iial olla suudan, seepärast edastan mõned lõigud hüdrogeoloogilt Rein Perensilt.

Esmalt aga lõik Tuhala Looduskeskuse juhataja ning nõiakaevu “päästeoperatsiooni” ühe võtmefiguuri Ants Talioja raamatust Tuhala:

… Ometi ei ole tegemist arteesia kaevuga, kus survet põhjustab põhjavesi. Nõiakaevu paneb keema Tuhala jõgi, mis voolab pooleteise kilomeetri ulatuses maa all.
[…]
Mõõtmised näitavad, et see [Nõiakaevu keemine] juhtub siis, kui suurvesi tõstab Virulase koopa ava kohal veetaseme Nõiakaevu rakete servast 2,35 m kõrgemale. Tuhala jõe vooluhulk peab olema vähemalt 5000 l/s. Vajaliku vooluhulga tagab Mahtra soostikust ja Leva rabast tulev vesi, mis muudab Nõiakaevu vee veidi pruunikaks.”

Lisab hüdrogeoloog Rein Perens:

Loe edasi »

90 kommentaari

Mar 08 2010

Tuhala pseudoteadus kogub uusi tuure ja saastab kaevud

Autor: teemas Tuhala

Tuhala nõiakaev keebInternetti on üles pandud aktiivsete kodanike allkirjade kogumise kampaania Tuhala nõiakaevu päästmiseks väidetavast kuivaksjäämisest, kui sealkandis uued paekivikaevandused avatakse.
Tuhala Nõiakaevule APPI!

Tegelikult pole asi muidugi mitte ainult nõiakaevus, vaid kogu piirkonna omapärases looduses ja elukeskkonnas. Põhjusi, miks kaunist kanti hoida ja kaitsta, on rohkelt välja toodud. Aga ei saada ka siin läbi ilma vitsameeste poolt “avastatud” maa-aluste jõgedeta.

Loe edasi »

162 kommentaari

Nov 05 2009

Maa-alused salajõed juba teel riikliku tunnustuse poole

Pildaja otsib nõiavitsagaMaalehe ajakirjanik Viio Aitsam kirjutas oma blogis loo Skeptikutele keelatud ja mainib ilma allikale (skeptik.ee) viitamata:

Skeptikud võtavad oma kodulehel selle kallal, et nii kui nn vitsamehed enda meelest jälle maa-aluse jõe leiavad, nii kohe ajakirjandus sellest kuulutab. Asjatundjate käest midagi ei küsita ja nii ei saagi avalikkus teada, et kõiki on ninapidi veetud ja maa-aluseid jõgesid pole olemas.

Lisasin küll sinna kommentaari osasse asjakohased viited ja täpsustava kommentaari, aga tänaseks päevaks on mu kommentaar sealt juba kõrvaldatud.

See selleks, jäägu tõe ja allikate varjamise ja moonutamise patt kirjutaja ning moderaatori hingele, aga hoopis huvitavam oli selle loo juures viide Keskkonnainfo.ee lehele, kus on eraldi osa EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), mis koondab enda alla mitmesuguseid loodusobjekte.

Üheks ürglooduse objektiks on seal tänasel päeval Nabala karstiala. Objekti kirjelduses on terve rida salajõgesid:

Loe edasi »

9 kommentaari

Sep 14 2009

Millest ma Bermuda kolmnurgas rääkisin

Teadus popiks 20099. septembril toimus teadus- ja innovatsioonimeedia konverents “Bermuda kolmnurk”, mille korraldajate nimekirjas on Sihtasutus Archimedes, Haridusmeedia OÜ, Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Teaduste Akadeemia.

Paluti minulgi seal esineda ja sellisest pakkumisest oli võimatu keelduda. Loodetavasti saab see konverents väärika meediakajastuse, aga edastan alljärgnevalt lühivormis oma ettekande.

Teadus popiks 2009

Kas inimesi huvitab teadus? Kas teadusajakirjandus on surnud? Muidugi huvitab teadus inimesi ja kindlasti ei ole teadusajakirjandus surnud. Teadusteemaliste uudiste hulk on vägagi suur ja poole neist moodustavad tervise- ja toitumisuudised. Selles mõttes on isegi naisteajakirjad teadusuudiseid vahendavad väljaanded ja nende veergude toimetajad inimesed, kes teadusuudistega tegelevad.

Teadusajakirjanik on aga veidi teistsugune loom, tema teab, mis on teadus, kuidas seda tehakse ja oskab näha pealkirjade taha.

Loe edasi »

7 kommentaari

Aug 20 2009

Enn Kaljo

enn-kaljo
Igiliikurikonstruktor, pildaja, posija, vaktsiinivastane, sektant, vandenõuteoreetik

Pseudoteaduslikud teooriad:

Sektid:

11 kommentaari

Järgmised »