Arhiiv lugudest, mis on teemas 'pildamine'

Jun 26 2009

Rein Perens: Veesoontest ja nende leidmisest (osa 2)

Vitsamees tööhoos. Detail kellegi maalist.

2. osa

Rein Perens, hüdrogeoloog

Esimese osa leiad siit

Karbonaatsetes kivimites esinev karstiveekompleks on üks levinumaid põhjaveekollektori tüüpe maailmas ning selle puhul kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis poorsete ja lõheliste kivimite põhjavee kohta. Ilma maa-aluste vooluteedeta, nimetatagu neid veesoonteks, vettjuhtivateks lõhedeks või kuidagi teisti, oleksid kõik kaevud kuivad. Neid maa-aluseid vooluteid pidi liigub põhjavesi kogu Põhja- ja Kesk-Eestis ning Lääne-Eesti saartel, nende kaudu leiab aset ka põhjavee regionaalne toitumine Pandivere kõrgustikul.

Loe edasi »

17 kommentaari

Jun 25 2009

Rein Perens: Veesoontest ja nende leidmisest (osa 1)

Pildaja otsib nõiavitsagaAvaldan Rein Perensi lahkel loal tema artikli veesoontest, geobioloogiast ja muust maa-alusest. Loo hilisemates osades on ka mõni kommentaar soomlaste uuringust, mis tehti külarahva tellimusel Tuhala piirkonnas.

Veesoontest ja nende leidmisest

Rein Perens, hüdrogeoloog

Viimastel aastatel on ajakirjanduses palju poleemikat tekitanud nn “maa-aluste jõgede” esinemine Nabala piirkonnas. On üldtuntud tõsiasi, et paese aluspõhja ülemine osa on lõheline ja täis veesooni. Hüdrogeoloogid ei eita pendli- või vitsameeste võimet leida veesoonte asukohti, kuid metoodika, kuidas need pendlimõõtmispunktid on omavahel salajõgedeks ühendatud, on ülimalt spekulatiivne. Keerulise konfiguratsiooniga salajõgede looked ei sobi kuidagi kokku põhjavee liikumise üldiste seaduspärasustega mööda aluspõhjakivimite lõhesüsteeme.

Eesti vitsa- ja pendlimeestele meeldib end nimetada geobioloogideks. Tegelikult on geobioloogia interdistsiplinaarne teaduslike uuringute valdkond, mis uurib biosfääri ja litosfääri või atmosfääri vastastikuseid mõjusid. Valdav enamus geobiolooge käsitleb oma töödes settekivimitesse talletatud Maa bioloogilist ajalugu, kasutades selleks geoloogilisi, paleontoloogilisi, mineraloogilisi, mikrobioloogilisi ja teisi uuringumeetodeid.

Loe edasi »

2 kommentaari

Dec 22 2008

Näidislahkamine — Rein Weberi pendlijutt

Minister Padari umbluu-usk, mida “geobioloog” Rein Weber talle ajakirjanike vahendusel edukalt müümas käis, tõstis taaskord üles teema väidetavatest maasisestest kiirgustest ja veesoontest, mis meie tervist ohustavad ja mida nõiavitsaga mõõta õnnestub. Siia haagib külgepidi pildamine laiemalt, otsapidi ka päästeameti Sniffex ja igatepidi meie avalikus ruumis toimuv umbrohu vohamine, mis omakorda otsapidi jällegi hariduse teema on.

Kergeusklikkus tundub olevat uus riigiusk ja lihtsameelsus on tema prohvet, skeptikud selle loomupärased vastalised:

[…] Ma olen alati ironiseerinud pigem nende skeptikutega”, ütleb minister Padar.

Annan allpool taasilmutatava teksti lahkamisteatri käsutusse, kus iga skeptiliselt kommenteerija võib igat lauset, lõiku ja mõtet tükkideks võtta ning esitada asjaolud selliselt nagu need tänapäevaste parimate teadmiste kohaselt teada on. Panen kommentaarid siia peateksti artikli lõikude vahele ja loodetavasti saab sellest üks näidise moodi asi, kuidas umbluu-teksti lahata. Pööripäeva-, jõulu-, nääri-, aastavahetusesöömade vahepeale võiks üks selline intellektuaalne harjutus täitsa omal kohal olla.

Head isu!

Härra Hartmanniga on ohtlik magada

Autor: Linda Raska. Ilmunud ajakirjas TervisPluss november 2006

Kes on see salapärane härra Hartmann, kes otseselt tervist ja elurõõmu ohustab? Tihti peidab ta end meie voodis.

Juba eelmise sajandi algul panid arstid, eriti onkoloogid tähele, et ühe ja sama koha peal haigestusid inimesed järjest ja sageli ka surid vähki. Midagi pidi sel kohal viga olema. Kuulus saksa onkoloog Ernst Hartmann uuris ulatuslikult seda fenomeni ja 1952. aastal märkis maha omanimelise võrgustiku. See on üks paljudest geomagnetilistest võrkudest, mis mõjutavad meie elukeskkonda. Geopatogeensetest tsoonidest ehk aladest, mis kiirgavad maakiirgusenergiat, kahjustades organismi talitlust, räägib arhitekt ja geobioloog Rein Weber.

Sensitiividega pole siin pistmist, neid nähtamatuid kiirgusvälju on põhiliselt uurinud just arstid-onkoloogid, kelle nimesid tuntud võrgustikud ka kannavad. Hartmanni võrgustik on kõige väiksem ja selle kiirgusseinte ristumised on igal juhul meie magamistoas olemas. Põhja-lõuna- ja ida-läänesuunaliselt moodustab see ristkülikukujulise nähtamatu maapinnast väljuva võrgustiku. Kiirgusseinte paksus on 21-60 sentimeetrit, kuid on teada kohti, kus esineb isegi 1,5meetriseid seinu. Tavaline seinte vahe põhja-lõuna suunas on kahe meetri ringis ja ida-lääne suunas ligikaudu 2,5 meetrit. On tähele pandud, et Hartmanni võrk on muutuva suurusega ja mõjutatav, olles tihedalt seotud päikese aktiivsusega. Magnettormide ajal võivad seinad laieneda sedavõrd, et seintevahelist ruumi peaaegu polegi, kuid see kestab ainult ajutiselt – paar-kolm päeva. Maakoorest paari kilomeetri kõrgusel hakkab Hartmanni võrk hajuma.

Millest geomagnetilised kiirgusseinad tekivad?

Ilmselt maa ja tema üsas oleva “poja” eri pöörlemiskiirgustest. Nimelt on teada, et maa sisemuses asuv metalltuum, mis ujub maakoorealuses hõõguvas plasmas, on ligikaudu sama suur kui Marss ja pöörleb Maast erineva kiirusega ümber oma kesktelje, tekitades elektrigeneraatori efekti. Hartmanni võrgustiku kiirgusseinte ristumiskohad on erinevalt polariseeritud ning ka nende kiirgusväljade intensiivsus on erineva võimsusega. Kui üks ristumiskoht on pluss-, siis teine miinuslaenguga. Arstide tähelepanekutest on teada, et plusspolaarsusega rist soodustab kõikvõimalike põletike teket, miinus aga kasvajate ja reuma arengut. Seetõttu ongi need kiirgusväljad väga ohtlikud. Kantserogeenseteks punktideks nimetatud Hartmanni võrgustiku ristid iseenesest ei põhjusta midagi, vaid muudavad organismi haigustele vastuvõtlikumaks.

Hartmann manipuleerib

Hartmanni võrk on muutuva suurusega, ebapüsiv ja mõjutatav. Mõõtude järgi võiksime ju oma voodikoha ilusasti võrgu keskele ära mahutada, kuid igasugune peen koduelektroonika nagu tõmbaks teda enda poole, meie endi bioväli samuti. Vastsed inglise biofüüsikute tehtud uuringud tõid esile huvitava asjaolu, nimelt inimtühjal saarel samahästi kui puudus Hartmanni võrgu mõju. Kui aga saarele toodi elektrivarustus, oli Hartmann kohe kohal. Tähendab, meie elukeskkonna ülim elektriseeritus on üks Hartmanni võrgustiku võimendajaid.

Moodne koduelektroonika kardab Hartmanni ristide mõju võib-olla rohkemgi kui inimene. Arvutid ja televiisorid peavad vastu kuid, inimene aastaid.

Iga inimene on võimeline töötama Hartmanni võrgustiku määramiseks mõeldud nibuantenniga.

Tants ümber voodi

Meie kehas on olemas kaitsesüsteemid. Kõnnime päevas mitu korda üle “surmapunktide” ja meil pole häda midagi, kulutame enda kaitseks vaid energiat. Magama minnes jääb keha kaitsesüsteemidest tööle kõigest 22 protsenti. Oleme nagu kinni seotud, täiesti abitud. 99 protsenti inimestest paneb oma magamistoa ja voodi äärmiselt negatiivsele kohale. See algab juba projekteerimisest, linnaplaneeringust. Tallinnaga polegi veel nii hull, linn asub pae peal ning paekivi on inimsõbralik ehitusmaterjal. Suurem osa tihedalt asustatud paikadest maailmas asuvad aga väga inimvaenulikel aladel.

Millest siis tuleb, et üks inimene haigestub vähki? N-ö vähiinformatsioon on meil kõigil sünnist saadik sees. Mõni inimene on hästi korralik: ei suitseta ega joo, elab tervislikult ja ometi haigestub, samal ajal kui teine teeb kõik maailma patud ja elab õnnelikult üle saja aasta. Kus on siin õiglus? Aga üks magas n-ö orgi otsas, teine neutraalses tsoonis. Prantsuse onkoloogide statistikast tuleb välja, et Hartmanni ristil magades peab suhteliselt terve inimene vastu kolm aastat, neljandal aastal tuleb võib-olla juba operatsioon. Oleneb ka, millisele kehatsoonile ristikoht satub – sellele piirkonnale ta ka mõjub.

Lisaks onkoloogidele hakkasid Hartmanni risti mõju vastu huvi tundma ka teised eriarstid. Tuli välja, et nendes tsoonides langeb naiste viljakus üle 50 protsenti, meestel tekivad potentsihäired, lastel öine voodimärgamine. Samuti pannakse beebide äkksurm ristide mõju süüks. Ka südame-veresoonkonnahaigused teravnevad kiirgusseinte ristumistel. Uuriti ka noorte enesetappe ja tuli välja, et üldiselt magasid need noored väga halbadel kohtadel.

Majatohter aitab

Peale Hartmanni võrgustiku peidab maapõu endas muudki, kokku üle kümne tuntud kiirgusvälja. Kui need peaksid sattuma Hartmanni ristide alla, halvendavad nad olukorda kümneid kordi. Võiks öelda, et sel juhul muutuvad kantserogeensed punktid juba eluohtlikeks surmapunktideks. Meid mõjutavad maa-alused voolavad veed (nn veesooned), seiskunud ja roiskunud veebasseinid, kuivad koopad, radioaktiivne gaas radoon jm. Geobioloogi ülesanne ongi kõigi nende nähtuste analüüs. Ta peab leidma üles nende asukohad, määrama nende olemuse ja lõpuks leidma “ravimid” ehk kaitseabinõud nende harmoniseerimiseks. Peale Hartmanni määramise nibuantenni kasutatakse ka pendlit. Geobioloog on tõeline majatohter.

Hartmanni võrgustiku ristide neutraliseerimiseks sobib suurepäraselt nn jute- ehk džuutvaip, mis on valmistatud India puuvillast. Mida paksem jutevaip, seda parema kaitse ta annab. Parim on viltalusega vaip, mille võiks paigutada näiteks voodimadratsi alla, et me härra Hartmanniga enam ühes voodis magama ei peaks.

Vaata lisaks www.klubi.energo.ee

105 kommentaari

Dec 10 2008

Tuhala nõiakaev keeb (pildireportaaž)

6. detsembril teel Tartust Tallinna põikasin läbi Tuhala kandist, kuna ajakirjandus oli meile teada andnud, et sealne maa-alusele jõele rajatud kaev ajab üle, ehk nagu öeldakse “nõiakaev keeb”. Rahvapärimus teab rääkida, et kaev hakkab keema siis, kui kohalikud nõiad kaevus vihtlevad.

Üleajamine leiab aset siis, kui vee vooluhulk Mahtra soost alguse saavas ja Pirita jõkke suubuvas Tuhala jões ületab 5000 l/s ja kaevust väljuva vee hulk võib küündida kuni 100 l/s.

Loe edasi »

28 kommentaari

Apr 30 2008

Umbluu-preemia 2008

PRESSITEADE

Päästeameti eridemineerijad võitsid Umbluu-preemia

MTÜ Eesti Skeptik (www.skeptik.ee) kuulutas täna välja esimese Umbluu-preemia pseudoteadust edendava tegevuse eest. See läheb Päästeameti eridemineerijatele võluvitsa SniffEx kasutamise ja kaitsmise eest. Valiku tegemisel võeti arvesse nii korduvat meediakajastust, potentsiaalset ohtu seadme kasutajale ja ümbritsevale kui ka rahvusvahelist mõju. Sniffexi selge edumaa kõrval väärivad kindlasti äramärkimist ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevus homöopaatia ja muude nn alternatiivsete raviviiside õpetamisel ning meedia poolelt Postimehe Tarbija24, mis varustab tarbijaid infoga uudsetest tervislikest tehnikavidinatest.

Preemiaga kaasneb pühendusega Viltune Pendel, mille üleandmine toimub 31. aprillil. Umbluu-preemia antakse Eestis välja esmakordselt, eeskujuks muuhulgas James Randi Haridusfondi Lendava Sea Auhind (http://www.randi.org/pigasus/index.html) ja Soome skeptikute Huuhaa-auhind (http://www.skepsis.fi/palkinto/). Eestis on varem paaril korral välja antud meediale mõeldud Üraja auhinda.

* Umbluu-preemia Viltune Pendel: Päästeametile SniffExi kasutamise ja kaitsmise eest

Sniffex on nõiavits, mis erineb rahvapärasest pajuvitsast vaid materjali, hinna ja rituaalsete liigutuste poolest. Legend räägib, et Sniffex suudab lõhkeianet tuvastada 90% kindlusega. Eesti rahvas sai Sniffexiga tutvuda USA presidendi G. W. Bushi visiidi ajal ja tõepoolest — asi töötas, kuna ükski pommi ei plahvatanud.

SniffExi tootjaks on börsipettusega silma jäänud ettevõte, kelle aparaat ei suuda testide põhjal reageerida isegi mööda sõitnud sõjaväe lõhkeaineautole. Päästeameti kinnitusel on 70 tuhat krooni maksnud SniffExi puhul aga tegemist vajaliku seadmega:

Päästeameti demineerijatele ei soeta tehnikat juhuslikult, kõik ostud on põhjendatud ning äärmiselt vajalikud inimeste julgeoleku tagamiseks. Demineerimiskeskusel ei ole mittevajalikke töövahendeid, kõigil keskuse käsustuses olevatel töövahenditel on oma kindel otstarve meie kõigi turvalisuse huvides. Samuti on kõiki töövahendeid soetamise eel testitud.

Preemiasaaja tegevus väärib esiletõstmist nii potentsiaalse ohu kui rahvusvahelise mõõtme poolest – pilt pildajast Eesti Panga ees on prominentselt väljas Sniffexi-pettusest rääkivas ajaveebis ning seadmemüüja toob Eesti riigiameti ostu esile kui kinnitust seadme toimimises.

Sellise enesekindluse ja pühendumuse eest otsustas MTÜ Eesti Skeptik autasustada Päästeametit 2007. aasta Umbluu preemiaga, milleks on pühendusega Viltune Pendel.

* Auväärne äramärkimine: Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli homöopaatiat, refleksoloogiat ja muud alternatiivmeditsiini tutvustavate kursuste eest

Kust mujalt peaksid lapseootel inimestega tegelevad ämmaemandad ja meditsiiniõed teada saama, et vaktsineerimine on kahjulik ning vesilahuste vesilahused kordades tõhusamad kui randomiseeritud
topeltpimedate kliiniliste testidega kontrollitud “Big Pharma” kemikaalid?

Nõuab suurt hingejõudu ja pühendumust, et hoida elus traditsiooni, millel puudub nii teaduslik põhjendus kui kliiniline toime.

Kuna kõik on kõigega seotud, siis auhinnaks mudime iseenese jalataldu nendest kohtadest, mis ajutegevust soodustavad.

* Auväärne äramärkimine: Postimehe lisa Tarbija24 magnetravi, detox-jalavannide jt tehniliste tervisevahendite propageerimise eest

Nimetatud toodetel ja teenustel poleks minekut, kui puuduks rahvast kõige üldisemal tasemel harivat ajakirjandust, mille kaudu uudishimulikud ajakirjanikud oma leidudest teada annavad. Antud juhul
oli meile endalegi üllatuseks, et paljudele ehk ootuspärane SLÕhtuleht ja Delfi ei kvalifitseerunud, kuna on ilmutanud artikleid Ionic-Detox jalavannide võimalikust pettusest, paljastanud nõidade udujutte,
märkinud ära nõelravi ja homöopaatia toimimatuse, rahustanud mobiilikasutajaid, et need ei tekita ajukasvajaid. Küll aga väärib Umbluu preemia raames tähelepanu Postimehe tarbijalisa Tarbija24, mis
jätkuvalt avaldab ajakirjandusena paistvaid kriitikavabasid toote- ja teenusetutvustusi.

Selliste uue ulja ilma tarkuste vahendamise eest saadame Tarbija24 toimetusele ergastava koguse positiivseid vibratsioone.

————————

meediakontaktid:

MTÜ Eesti Skeptik:
Martin Vällik – martin.vllk@gmail.com – 50 89 328

Auhinna kuulutas välja Sihtasutuse Archimedes poolt korraldatud teadusmeedia konverentsil “Teadus – tumm või tummine?”:

Peeter Marvet – pets@tehnokratt.net – 56 565 565 – skype: petskratt

14 kommentaari

Mar 18 2008

Andres Soolo: nõiavits ja veesoon

Vitsamees tööhoos. Detail kellegi maalist.Nõiavitsaga veesoone leidmine on levinud rahvauskumus. Kuivõrd kaevukoht oli talumajapidamises eluliselt tähtis objekt, siis ilmselt seostati sellega varasematel aegadel mitmeid maagilisi omadusi ja toiminguid. Nõiavitsaga õige “veesoone” leidmine nende hulgas. Toimingu läbiviijatele (pendli- ja vitsameestele ja -naistele) omistatakse tänapäevalgi erivõimeid ja peetakse au sees.

Folklore.ee baasist esimese hooga kuigi palju teateid vitsameeste tegemisest siiski ei leia, kaevuga seostub pigem seal elav näkk, kes endale orjasid otsib.

Siin oli üks tark mees, kes keis kaevude kohti määramas. Metsast toodi vesipaiu vits ja sellega ta keis üle õue, kus vits kõveraks tõmmas, sinna tehti kaev.

ERA II 189, 513 (114) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k., Rehe t. < Vigala khk. - Enda Ennist < Mari Riimann, s. 1873 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras

Loe edasi »

42 kommentaari

Jan 19 2008

Sniffex laiemasse käibesse!

Šerif Ed Brown leiab kadunud
Eesti päästeametnikel on varustuses pommidetektor Sniffex. Kallis riist, nagu kõik erivahendid. Arvestuste kohaselt maksab selline nõiavits ligi 70 000 krooni ning ka Siseministeerium õigustab selle seadme vajalikkust.

Miks aga head riista vaid endale hoida? Teated Ameerikamaalt räägivad, et sarnase seadmega on võimalik leida Loe edasi »

Üks kommentaar

Aug 09 2007

Tuhala ja Kirna nõidus on lollus

Kirna mõisahooneNüüd on siis ka Eesti Ekspress Tiina Jõgeda suu ja käe läbi meid veelkord õnnistanud uudistega teispoolsusest.

Eesti uus turismihitt – energiasammas. Tuttavad Ants Talioja ja “geobioloog” Rein Hanstein räägivad taaskord ‘avastatud’ maa-alustest jõgedest. Pearõhk on siiski Loe edasi »

52 kommentaari

Jul 24 2007

Tuhala kandis EI OLE avastatud uut maa-alust jõge

Tuhala Nõiakaev. Foto: Eleri InnoEesti Päevalehe online annab meile teada, et Tuhala kandis avastati uus maa-alune jõgi.
Sarnane lugu ka Delfis.

Tuntud geobioloog Rein Hanstein avastas juuni alguses Harjumaal Tuhala kandis uue üle kümne kilomeetri pikkuse Lutsa maa-aluse jõe.

Loe edasi »

21 kommentaari

Jul 09 2007

Kuidas teha jõge? Vits kätte ja võssa!

Tuhala Nõiakaev. Foto: Eleri InnoVähemalt võib Eestis sedamoodi jõgesid teha, saada Aktuaalses Kaameras eetriaega ning kajastust Postimehes.

Uudise tekst ETV24-s räägib meile: Loe edasi »

8 kommentaari

May 18 2007

Siseministeerium usub Sniffexisse

Päästeameti vitsamees Eesti Panga hoone ees George Bushi turvamas. Foto: Teet Malsroos.18. aprillil kirjutasin Päästeametile ja Siseministeeriumile kirja, kus pärisin Sniffexisse puutuvate asjade kohta. Päästeamet vastas üsna kiiresti ja nad jäid väga kindlalt selle juurde, et Sniffex on tõhus, Sniffex on testitud, Sniffex on vajalik.

Seoses pronksööga oli Siseministeeriumil kindlasti palju muud vajalikku teha, aga nüüd sain neiltki vastuse: Loe edasi »

Üks kommentaar

Apr 25 2007

Päästeamet põikleb jätkuvalt

Kahtlane piirkondEdastan oma teise kirja Päästeametile ning Päästeameti ametniku Beata Berensi vastuse.
m

——————————————

Tänan väga, lp Beata Berens, vastuse eest!

Paljud infokillud, mille Teile edastasin, põhinevadki ametlikel
allikatel. Näiteks asjaolu, et lugupeetud Stanley (Stan) Reber on
ametlikult Sniffexit Loe edasi »

Kommentaare pole

Apr 22 2007

Ideomotoorne efekt – Sniffexi ja muu pildamise saladus

Pildaja suure riistaga. Foto: Thomas J. TurneyIdeomotoorne efekt kirjeldab sisendusjõu mõju tahtmatule ja alateadlikule motoorsele käitumisele. William Carpenter võttis 1852. aastal kasutusele termini “ideomotoorne aktsioon”, seletamaks nõiavitsa ja pendli liikumist veesoonte otsijate käes ja laudade ümberminekut meediumite seanssidel. Ka noolte liikumine Ouija laual on põhjustatud ideomotoorsest efektist.

Carpenter väitis, Loe edasi »

16 kommentaari

Apr 20 2007

Kiri Päästeametile ja Siseministeeriumile Sniffexi asjus

Tere, lugupeetud Päästeameti ja Siseministeeriumi vastutavad isikud,
kes mu küsimustele vastama hakkavad!

Lugesin uudist ajalehe Dallas News võrguväljaandest:
http://www.dallasnews.com/sharedcontent/dws/bus/stories/041607dnbussniffex.39c48dd.html.
Siin kirjeldatakse üht kahtlast ettevõtmist turvalisuse alal. Toode
nimega Sniffex, mis tootja väidete kohaselt suudab tuvastada
lõhkeainet suurema kui 90% täpsusega, põrus USA armee testides
põhjalikult, aga vaatamata sellele kulutati ligi Loe edasi »

6 kommentaari

Apr 20 2007

Sniffex-sniff-sniff!

Risto Berendson Postimehest kirjutas kah Sniffexist loo kokku.
Sama loo kajastus Delfis.

Lugege ikka kommentaare ka :-D

Siin üks spetsiaalselt Sniffexi pettusele pühendatud võrgukodu, kus muu hulgas saame teada sedagi, et aastakümnete jooksul on samalaadseid petuskeeme teisigi üritatud.

Nt MOLE Detection System
MOLE Detector
Loe edasi »

4 kommentaari

Apr 18 2007

Eesti riik pendlimeeste müügivõrgus

SniffexEi lõpe need imed siin ilmas :-)
Ja Eesti riik oma ametkondade kaudu toidab petiseid ja pseudoteadlasi maksumaksja raha eest.

Alles see oli, kui USA presidendi külaskäigu ajal nähti mundris pildajat (vitsameest, pendlimeest) turvalisust tagamas, vt siit, või tellitakse kummalisi kuu-uurimusi. Nüüd saame ajalehest Dallas Morning News lugeda, et muude lihtsameelsete seas on ka Eesti Loe edasi »

2 kommentaari

« Eelmised