Arhiiv lugudest, mis on teemas 'tervis'

Mar 22 2016

pH ja vähk ehk mida Nobeli preemia laureaat Otto Warburg avastas

Autor: teemas pH dieet

bakingsoda_colorwheel

2016. aasta märtsis on üheks kuumaks teemaks Eesti meedias ja sotsiaalvõrgustikes Riina Raudsiku juhtum. Ühelt poolt nuhtleb Raudsikut Terviseamet ning Eesti Päevaleht kajastab seda kõike tähelepanelikult, teisalt on loodud Facebooki grupp “Toetame Riina Raudsikut ning demokraatlikku sõna- ja mõttevabadust”, kus inimesed saavad avaldada oma toetust nende meelest nõiajahi ohvriks langenud Raudsikule.

Üks teema, mis toetajate poolelt läbi käib, räägib meile Otto Warburgist, kes sai Nobeli preemia väidetavalt selle eest, et avastas vähktõve tõelise põhjuse, milleks on keha happeline seisund, ning muidugi ka ravi, milleks on keha leeliselisemaks tegemine nt sooda ja sidruni abil. Ja kes on ajakirjanikud ja skeptikud ütlemaks, et Nobeli preemia laureaat udujuttu ajab?!

Sellisel puhul on vähemalt kaks võimalust. Esiteks võib olla, et väide vastab tõele ja nimetatud teadlane tõepoolest väidab, et tal õnnestus kõik see avastada ning raviviis leiutada. Sellisel puhul on võimalik, et edasised avastused sellist julget väidet siiski ei kinnitanud ja teooria kadus ajaloo kanalisatsiooni, kust alteratiivikud sageli punnsuutäie armastavad võtta. Või siis on tabanud teadlast Nobeli-needus, et on ära pööranud hea teaduse tegemise teelt (nagu näiteks Linus Pauling). Teiseks on võimalik, et teate edastajad, kelleks on alternatiivmeditsiinimeelsed, vandenõuteoreetikuks olemise kalduvusega, keskmisest väheke paranoilisema ilmavaatega inimesed, on ise millestki valesti aru saanud ja tõlgendavad asjaolusid täpselt sedasi, nagu neile kasulik tundub vaatamata sellele, milline see tõde tegelikult on.

Otto Warburg sai Nobeli preemia 1931. aastal avastuste eest rakkude hingamise selgitamisel. Muu hulgas selgus, et kasvajarakkudel toimuvad need asjad teisiti kui normaalsetel rakkudel. Nimelt, kui enamikes normaalsetes rakkudes lagundatakse glükoos kõigepealt raku tsütosoolis kiiresti püruvaadiks ning transporditakse sealt edasi mitokondrisse, kus toimub raku peamine energiatootmine, siis vähirakkudes surutakse mitokondrites toimuv oksüdatiivne energiatootmine alla isegi küllaldase hapniku olemasolul, mistõttu hakkab rakkudes püruvaat kogunema ning see muudetakse piimhappeks. [eelmine versioon: Nimelt toimub kasvajarakkude mitokondrites glükoosi lagunemine pigem fermentatsiooni teel isegi küllaldase hapniku olemasolul ja tekib suures koguses piimhapet, mis on anaeroobse glükoosi lagunemise produkt.] Ta töötas välja ka vähktõve tekke hüpoteesi, mida tuntakse Warburgi hüpoteesi nime alla. Selles väidetakse, et vähktõve tekke peamine põhjus on normaalse aeroobse glükoosi lagunemise asendumine anaeroobsega (fermenteerumine). Kuigi Warburgi efekt on olemas, siis põhjus ja tagajärg on edasiste uuringute käigus osaliselt teistpidi pööratud ja põhjusahelat täiustatud. Vähktõve põhjustavad geenide mutatsioonid ja piimhappe üleproduktsioon on selle tagajärjeks. (Huh, palun, kui keegi oskab neid asju inimkeelsena ja täpsemalt selgitada, siis võtan tänuga vastu.)

Kas Warburg rääkis midagi vähktõve ravimisest sooda ja sidruniga? Kui keegi leiab selle kohta viidatava allika, siis ootan põnevusega.

Ajaviitelugemisena saan pakkuda leiu internetist, kus üks inimene, kes paistab olevat minust paremini kursis ainevahetuse eripäradega ja lahkab ühe soodameditsiini pooldaja teksti, kus rakendatakse Otto Warburg ja tema Nobeli preemia umbluumeditsiini teenistusse. Paistab, et tegelike asjaolude väärtõlgendamine on osadel inimestel elustiili osa.

Hoopis ägedama lugemiselamuse rakkude ainevahetusest ja vähirakkudest saab ajakirjast Horisont nr 1 2013, mainitakse ka Otto Warburgi.
TUULI KÄÄMBRE JA MINNA VARIKMAA: Energia, elu ja tervis: süsteemibioloogiast, bioenergeetikast ja biomeditsiinist

pH teemadest skeptik.ee lehel:

  • Mis on haiguste happeline-aluseline teooria?
  • Mis see haiguste happeline-aluseline teooria siis tegelikult on?
  • “pH IME” — imemuinasjutt lapsemeelsele täiskasvanule

Kommentaare pole

Nov 03 2015

EAL: Ebateaduslike meetodite kasutamisest

Autor: teemas ametlik,tervis

Edastan Eesti Arstide Liidu pressiteate 3. novembrist 2015, milles antakse teada ka Riina Raudsiku väljaarvamisest liidu liikmete seast.

Eesti Arstide Liit tunneb jätkuvalt muret Eestis leviva tervist ohustava käitumise pärast, kus inimesed kasutavad tõendamata toimega, sageli mürgiseid aineid, mida usutakse parandavat tervist ja ravivat haigusi. Enamasti õhutavad seda tegema meditsiinihariduseta isikud, kelle eesmärk on „imeravimite“ müügist tulu saada.

Kahjuks levitavad väärinfot ja annavad teadusliku aluseta ravisoovitusi ka mõned arstid. Arstide liidu eetikakomitee taunib arstide tegevust, kes reklaamivad niinimetatud ravivõtteid ja -vahendeid, ilma et nende toime ja ohutus oleks tõendatud. Sügavalt ebaeetiline on arstide käitumine, kes oma avalikes esinemistes reklaamivad mõne ravimi või ravimeetodi ainulaadsust ja hädavajalikkust igas võimalikus situatsioonis.

Eetikakomitee peab Jüri tervisekeskuse perearsti Riina Raudsiku tegevust arstieetikat rikkuvaks. Eesti Arstide Liidu volikogu arvas Riina Raudsiku liidu liikmete hulgast välja põhikirjaliste kohustuste mittetäitmise tõttu, kuna ta ei järgi oma tegevuses ja käitumises Eesti arstieetika koodeksit.

Teeme ettepaneku seadustada kontrollivõimalus ilma erihariduseta inimeste tegevuste üle, mida väheinformeeritud abivajaja võib tõlgendada kui ravimist, ja kutsume järelevalveorganeid jälgima avalikkusele edastatavat alternatiivsete ravimeetodite reklaami.

Pöördume kõikide ajakirjanike ja meediaväljaannete omanike poole ja soovitame valida vastutustundlikult allikaid, mille põhjal avaldatakse inimeste tervist, haiguste ennetamist,
diagnoosimist ja ravimist käsitlevat teavet. Kui tegemist ei ole teaduspõhise infoga, siis tuleks sellele selgelt viidata ja võimalusel lisada vastava ala asjatundja kommentaar.

Eesti Arstide Liit

Üks kommentaar

Nov 01 2015

Vaktsineerimisest faktipõhiselt

Kirjutas Koit Saarevet

Ajalehes Valgamaalane ilmus 08.10.2015 uudislugu: Vaktsineerimine viis haiglasse jälgimise alla neli last. Nii artiklist kui kommentaaridest oli näha, et hulk inimesi pole võtnud vaevaks tutvuda vaktsiininduse faktidega ning teevad otsuseid emotsioonide ja väärarvamuste pealt. Terviseteemades on väärarvamused eluohtlikud nii väärarvamuste kandjale endale kui ka ümbritsevatele. Vaktsiiniteema mõistmise hõlbustamiseks on alljärgnevalt koondatud olulisemad faktid koos viidetega allikatele.

Taustainfoks veel, et viidete algallikad ei põhine üksikute inimeste jutustustel, vaid hõlmavad sadade miljonite inimeste andmeid ja mitmekümneaastast perioodi. Andmed on kogutud ja töödeldud teadusliku meetodi rangete reeglite kohaselt, seega on nad saadaolevatest parima võimaliku kvaliteediga.

Vaktsiin

Valgamaalase artiklis on öeldud: “Sümptomid olid halb enesetunne, peavalu, iiveldus ja nõrkus. Ühel lapsel esinesid ka vererõhumuutused.” Jutuks olev vaktsiin on MMR ehk Measles (leetrid), Mumps, Rubella (punetised). Selle vaktsiini puhul on need tüüpilised kõrvalnähud, mida esineb keskmiselt 4 juhul 10 000st ehk 0,04% vaktsineeritud lastest [1].

Haigused

Vaatame nüüd neid kolme haigust. Kõik on viiruslikud ja nagu enamiku viirushaiguste puhul, puudub spetsiifiline ravi – sisuliselt peab haige paranema oma jõududega. Enamik paranebki, aga mõnikord komplikatsioonidega. Ja mõned ei parane ka.

Leetrite puhul on komplikatsioone u 30% haigetest ja need varieeruvad kõhulahtisusest kuni kopsupõletiku, nägemise kaotuse ja ajupõletiku ehk entsefaliidini. Leetrihaigete suremus on u 3 inimest 1000 haigest ehk 0,3% [2].

Mumpsi puhul on komplikatsioone kuni 40% haigetest, sh munandipõletik 15-40% meeshaigetest, meningiit kuni 10% haigetest, munasarjapõletik u 5% naishaigetest, kõhunäärmepõletik u 4% haigetest [3].

Punetiste levinumateks komplikatsioonideks on ajupõletik, veritsused, lootekahjustused, nägemiskahjustused, südamekahjustused, kuulmiskahjustused [4]. Punetiste puhul väärib eraldi tähelepanu lootekahjustuste teema, mis tõusetub, kui ema nakatub viirusega raseduse eel või ajal.

Sünnikahjustuste tõenäosus sõltuvalt punetistesse nakatumise ajast:
0-28 päeva enne rasestumist – lootekahjustused 43% haigetest
0-12 nädalat peale rasestumist – lootekahjustused 51% haigetest
13–26 nädalat peale rasestumist – lootekahjustused 23% haigetest

Lootel esinevatest kahjustustest tüüpilisemad on:
kurtus – 58% haigetest
nägemiskahjustused – 43% haigetest
südamekahjustused – 50% haigetest [5].

Vaktsiini tõhusus

Kõik kolm haigust alluvad väga hästi vaktsineerimisele. USAs on võrreldes vaktsiinieelse ajaga saavutatud haigusjuhtude vähenemine mumpsil 95,7%, leetritel ja punetistel 99,9% (sarnaseid tulemusi on saadud ka mitme teise viirushaigusega, vt lähemalt järgnevast allikast) [6].

Kuna vaktsineerimine on muutnud need haigused nii haruldaseks, võib tekkida mõte, et milleks vaktsineerida, kui nakatumisoht on olematu. Paraku on maailmas palju paiku, kus vaktsineeritute osakaal rahvastikus on väike ja seetõttu viirused endiselt vohavad. Globaalse reisimise tõttu kanduvad nad nakkuskolletest välja ja loovad nakatumisvõimalusi ka mujal. Näiteks oli Euroopas aastatel 2013-14 ligi 10 000 leetrite haigusjuhtu, neist enamik viies riigis (sh Saksamaa, Holland, Ühendkuningriik), millega Eestil on väga tihedad suhted – iga päev reisib Eesti ja nende riikide vahel tuhandeid inimesi [7]. Kõnealused kolm viirust levivad kergesti piisknakkusena – nakatumiseks pole vaja enamat, kui sattuda lühiajaliselt nakkusohtliku inimese lähedusse. Seetõttu haigestub Eestis neisse kolme haigusesse keskmiselt 10-15 inimest aastas [8].

Kokkuvõte

Meil on vaktsiin, mis 0,04% vaktsineeritutest tekitab lühiajalise halva enesetunde või palavikuhoo. Ja meil on kolm viirust, mis 5-50% nakatunutest tekitavad komplikatsioone, sh nägemis-, kuulmis-, aju- ja südamekahjustusi. Ja vahel ka tapavad, n leetrite puhul 0,3% haigetest. Teisisõnu:

Leetrihaige tõenäosus haigusesse surra on 10 korda suurem kui vaktsiini saava lapse tõenäosus lühiajalist palavikku põdeda (3 haiget 1000st vs 4 vaktsineeritut 10 000st).
Mumpsi haigestuva mehe tõenäosus saada munandipõletik on 500 korda suurem kui vaktsineeritava lapse palavikutõenäosus (15-40 haiget 100st vs 4 vaktsineeritut 10 000st).
Punetistesse haigestuva raseda tõenäosus vigase lapse sünniks on 1000 korda suurem kui vaktsineeritava lapse palavikutõenäosus (23-51 haiget 100st vs 4 vaktsineeritut 10 000st).

Riskantne on nii vaktsineerimine kui vaktsineerimata jätmine. Meie asi on hinnata, millise riski realiseerumine on tõenäolisem ja tagajärjed valusamad.

Allikad

[1] CDC: Measles, Mumps, and Rubella (MMR) Vaccine Safety

Two recent studies (Rowhani-Rahbar et al, 2013; Klein et al, 2010) indicate that for every 10,000 children who get their first MMR and varicella vaccines as separate shots when they are 12-23 months old, about four will have a febrile seizure during the 7-10 days following vaccination.
Studies have shown that for children younger than 7 years old, there is a very small increased risk of febrile seizures approximately 6 to 14 days after MMR vaccination; this happens in about 1 in 3,000 to 4,000 children.

[2] Wikipedia: Measles complications

Complications occur in about 30% and may include diarrhea, blindness, inflammation of the brain, and pneumonia among others.
Between 1987 and 2000, the case fatality rate across the United States was three measles-attributable deaths per 1000 cases, or 0.3%.

[3] Wikipedia: Mumps complications

Painful testicular inflammation develops in 15–40% of men
Meningitis occurs in up to 10% of cases
Ovarian inflammation occurs in about 5%
Acute pancreatic inflammation in about 4%

[4] Wikipedia: Rubella signs_and_symptoms

Serious problems can occur including the following:
Brain infections
Bleeding problems
Birth Defects (Congenital)
Cataracts
Glaucoma
Heart Defects
Hearing Loss

[5] Wikipedia: Congenital rubella_syndrome

If infection occurs 0–28 days before conception, the infant has a 43% chance of being affected. If the infection occurs 0–12 weeks after conception, the chance increases to 51%. If the infection occurs 13–26 weeks after conception, the chance is 23% of the infant being affected by the disease. Infants are not generally affected if rubella is contracted during the third trimester, or 26–40 weeks after conception.

The classic triad for congenital rubella syndrome is:
Sensorineural deafness (58% of patients)
Eye abnormalities—especially retinopathy, cataract, and microphthalmia (43% of patients)
Congenital heart disease—especially pulmonary artery stenosis and patent ductus arteriosus (50% of patients)

[6] CDC: Epidemiology and Prevention of Vaccine-Preventable Diseases

Many people no longer see reminders of the severity and potential life-threatening complications of these diseases. Recent outbreaks of vaccine–preventable diseases show that even vaccinated people are at risk for disease if there is not adequate vaccine coverage in the population. Parents and providers in the United States may be more likely to know someone who has experienced an adverse event following immunization than they are to know someone who has experienced a vaccine-preventable disease.

Number of cases pre-vaccine era vs 2006:
Measles: 503,282 vs 55
Mumps: 152,209 vs 6,584
Rubella: 47,745 vs 11

[7] Wikipedia: Measles epidemiology

In 2013–14 there were almost 10,000 cases in 30 European countries. Most cases occurred in unvaccinated individuals and over 90% of cases occurred in the five European nations: Germany, Italy, the Netherlands, Romania, and the United Kingdom.

[8] Vaktsineeri.ee (Terviseamet): Leetrid, punetised ja mumps – mis haigused need on?

Üks kommentaar

Jun 30 2015

Vee keetmine on tervisele ohtlikuks kuulutatud

keeda_vett

Üks asi, mis ikka ja alati nõutuks või teinekord isegi tigedaks teeb, on intellektuaalne laiskus nende poolt, kellelt eeldaks loomupärast uudishimu ja lisaks veel vastutust oma sõnade eest, kuna öeldu ja kirjutatu võib levida paljudele. Näiteks ajakirjanik on minumeelest selline inimene, kes võiks veidi rohkem aega pühendada tausta uurimisele. Ajakirjanik, kes kirjutab tervise teemadel, võiks seda enam uuriv olla, kuna terviseteema on tihedalt seotud teadusega. Ei pea just ise teadlane olema, aga eluterve uudishimu, kuidas asjad on ja kuidas pole, poleks ju suur tahtmine.

Juhtum siis lingi taga:
Ära kunagi keeda juba keedetud vett – see on tervisele ohtlik!
Õhtuleht.ee, 26. juuni 2015

Pealkiri hoiatab meid mitte keetma vett, mis juba keedetud. Ilmselt on ikka mõeldud, et taaskeedetud vee tarbimine võib olla tervisele ohtlik, sest vaevalt, et vee keetmine ise kellegi tervist ohustaks.

Millised on need umbluumärgid, mida märgates tuleks oma tundlad skeptikavõnkele häälestada?

  • Kuulutatakse ohtlikuks mingi tavaline igapäevane asi, tegevus, harjumus. Muidugi me teeme harjumusest asju, mis pole head ja ei tule teinekord selle pealegi, et see hea pole ja hea oleks siis see, et keegi meie tähelepanu sellele suunaks. Aga vaatame edasi, kuna igapäevase harjumuse muutmiseks peavad pakutavad tõendid olema veenvad.
  • Allikaks antakse The Mind Awakened. Hmm, kõlab nagu mingi New Age umbluusait. Lähemal vaatlemisel selgub, et ongi.
  • Lause artiklist: “Selline tegevus [vee uuesti keetmine] muudab vee keemilisi ühendeid veelgi ning mitmed ohtlikud ained hoopis tekivad vette, mitte ei eemaldu sellest.”
    Selline väide vajaks täpsustamist, kuna füüsika- ja keemiatundides, millele ka seal artiklis viidatakse, on õpetatud, et ained ei teki ega kao niisama. “Need ained sisaldavad tihti arseeni, nitraati ja fluoriidi…” – need ained pidid seal vees olema juba enne keetmist, need ei saa keetmisel juurde tekkida.
  • Seejärel antakse meile loend kahjulikest ainetest ja ilmselt üsna tõepäraselt refereeritakse nende ainete kahjulikke mõjusid meie tervisele – vähid, südamehaigused, neeruhaigused, viljatus, neuroloogilised kasvuhädad lastel, madal IQ. Aga täpsustamata on, et millises koguses neid aineid peaks sisse võtma, et selliseid hädasid endale saada, sest nagu me nüüd juba teame – pole olemas mürgiseid aineid, on mürgised kogused.

Nüüd siis selle juurde, mida ajakirjanik oleks pidanud tegema ja mis võttis mul aega umbes 5 minutit, et asjale jälile saada.
Esmalt läksin The Mind Awakened lehele ja otsisin sealse loo üles. Tõepoolest, Õhtulehe lugu on selle peaaegu täpne ümbertõlge, aga algallika science class on eestikeelses muutunud füüsikatunniks. Eestikeelses öeldakse, et “ohtlikud ained tekivad vette”, allikas teatab “dangerous substances accumulate“.

Virgunud Meele kodulehe lugu viitab omakorda Healthy Holistic Living kodulehele. See kõlab ka kui üks New Age umbluuallikas. Science class on siin chemistry class, accumulate asemel on concentrate. Ja pealkirjaks on kategooriline ja vastuvaidlemist mittesalliv soovitus “Don’t Reboil Water Ever Again!”

Tervislik Terviklik Elamine annab aga rohkem allikaid, mille põhjal lugu kokku sai ja üheks allikaks on märgitud chemistry.about.com artikkel Is It Safe to Reboil Water?, autoriks PhD biomeditsiinis Anne Marie Helmestine.

Edastan siinkohal lühidalt küsimused ja vastused, mis peaksid adekvaatsemalt adresseerima antud probleemistikku.

Kas vee taaskeetmine on ohutu?
Kui vett keeta, siis selle keemiline koostis muutub, kuna lenduvad ained ja lahustunud gaasid lahkuvad veest ja see on üldiselt hea asi. Kui aga vett keeta liiga kaua, siis vesi aurustub ja mittelenduvate ainete, mille hulgas on ka kahjulikke (nitraadid, arseen, fluoriid) kontsentratsioon suureneb selles väheses allesjäänud vees.

Kas taaskeedetud vesi tekitab vähki?
Selline pelg pole põhjendamatu, kuna kahjulike ainete kõrge kontsentratsioon võib tervisele halvasti mõjuda, kui ammutad vett allikast või kaevust, kus on kõrge nitraatide või arseeni tase (kontrolli andmeid oma vee kvaliteedi kohta).

Kokkuvõte
Üldiselt on vee taaskeetmine tervisele ohutu. Peaasi, et sa ei lase veel keeda nii kaua, et vett väga väheseks jääks, sest see suurendab mittelenduvate mineraalide konstentratsiooni. Vala vett juurde.

Ei läinud viit minutitki, et jõuda usaldusväärsemate allikateni kui need New Age hirmu ja õudust külvavad väärtõlgendajad.

2 kommentaari

Dec 25 2014

Jälle bioresonants

bioresonants_energia
Saatsin Tarbijakaitsesse alloleva kirja:

Ettevõtja Karu Consulting OÜ (Energia Kliinik) on avaldanud reklaami, milles esitatakse mitmeid väiteid, mis võivad tarbijaid eksitada ja mis võib olla Reklaamiseaduse ning Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse rikkumine.

Reklaam on avaldatud Delfi rubriigis Hoia Tervist.

Ettevõtja väidab, et “Bioresonantsuuringu näol on tegemist uudse tervisediagnostika ja teraapia meetodiga…”, kuid selline tegevus kuulub tervishoiuteenuste hulka, mida tohiks läbi viia vaid registreeritud tervishoitöötaja. Ettevõtja kodulehel alalõigus Meeskond on näha Kätrin Karu, kes aga ei ole Terviseameti poolt hallatavas tervishoiutöötajate registris.

Veel väidab ettevõtja, et meetod on usaldusväärne 96% täpsusega. See on teaduslik väide, kuid mingit tõendusmaterjali ei ole esitatud ei reklaamartiklis ega ka ettevõtja kodulehel. See aga rikub reklaamiseaduse paragrahvi 3 lõige (4) (Reklaam ei tohi…) 14) (…jätta muljet, et esitataval teabel on teaduslik alus, kui see tegelikult puudub;), lisaks ka 17) (…viidata kauba või teenuse haigust, talitlushäireid ega väärarendeid ravivale, leevendavale või tõkestavale omadusele, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel;).

Teaduslikkusele pretendeerivaid väiteid, mis ei ole vastava tõendusmaterjaliga põhistatud, leiab lisaks ettevõtja kodulehelt energiakliinik.ee

Bioresonantsil põhinevaid tegevusi peetakse pseudoteaduseks, millel puudub reklaamitud täpsus ja ka teaduslik põhjendus, et see meetod üldse saaks toimida.
Esitan ka ühe kokkuvõtva uuringu kahtlastest uuringumeetoditest, kus bioresonants hävitava hinnangu osaliseks saab:
Unproven techniques in allergy diagnosis, B. Wüthrich, University of Zürich, Zürich. Switzerland
J Invest Allergol Clin Immunol 2005; Vol. 15(2): 86-90

Arvamust või seisukohta antud ettevõtja tegevuse kohta palun uurida ka Terviseametist nii selle kohta, et teostatakse tegevusi, mis eeldavad vastavat tegevusluba, kui ka selle kohta, et kas kasutatav aparaat on registreeritud meditsiiniseade, millega võib inimesi teenindada.

Lisaks saab ikka ja jälle osundada Reklaamiseaduse §3 lõigule (4) Reklaam ei tohi: 8) tugineda inimeste ebausul ega kasutada ära reklaami sihtgrupi vanusest tulenevat kergeusklikkust;

Lugupidamisega,
Martin Vällik
MTÜ Eesti Skeptik
tel 5289895

4 kommentaari

Dec 03 2013

Terviseametil menetlus pooleli


Pilt: ekraanitõmmis bio-re.eu avalehelt

Umbes kuu aega tagasi ilmusid mitmesse ajakirjandusväljaandesse reklaamartiklid Miamere OÜ poolt pakutavast Bio-Re (sõnast bioresonants) teenustest, mis olla palju parem kui tänapäeval ametlikus meditsiinis kasutatavad diagnoosimeetodid. Igatahes olla tarbijad omasõnul rahul. Kui meedias end reklaamida, siis tõuseb huvi ka skeptilisemate kodanike seas ning see huvi ajendas uurima ja algatama allpool edastatud kirjavahetuse, mille üheks tulemiks on järelvalvemenetluse algatamine teenuseosutaja suhtes. Hea meel on märkida, et “tervishoiteenustele sarnased teenused” on saamas ametlikumaks kõnepruugiks.

Terviseametist sain 3. detsembril järgneva kirja:

Lugupeetud Martin Vällik
Täname Teid 02.11.2013 päringu eest.

Tervishoiuteenuste sarnaste teenuste (nn piiripealsete teenuste) osutamine ei ole kehtivas õiguskorras kuigi täpselt reguleeritud. Seetõttu teostab amet taoliste teenuste pakkujate üle järelevalvet kaebuste põhiselt, kui kaebuse asjaoludest selgub, et osutatud teenuse näol võib olla tegemist tervishoiuteenusega ja/või teenuse osutamisel on kasutatud meditsiiniseadet. Ameti seisukohad ning järelevalvekriteeriumid piiripealsete teenuste valdkonnas on veel kujunemisjärgus ja Sotsiaalministeeriumiga kooskõlastamisel. Teenuste osas, mille näol ei ole tegemist tervishoiuteenustega, on kodanikul õigus vabale valikule. Juhul kui kodanikule tekitatakse sellise teenuse osutamise käigus tervise või muu kahjustus, on tal õigus pöörduda kohtusse. Loe edasi »

17 kommentaari

Oct 10 2013

Terviseamet ja umbluuteenused


Tervistav Stuudio Pärnus. Foto: Ago Tammik, EPL.

Eesti Päevalehes ilmus lugu, milles väidetakse, et terviseametnikud on asunud ka alternatiivterapeute puistama:

Väikeettevõtted, mis pakuvad erinevaid loodusteraapiaid ja üldistavalt alternatiivteraapiaks nimetatavaid teenuseid, on viimasel ajal sattunud terviseameti inspektorite huviorbiiti. Uuritakse, kas nende pakutavad teenused on sellised, mille osutamiseks peaks neil olema riiklik tegevusluba. Millisteks tegevusteks täpselt oleks aga tarbijate kaitseks vaja luba ja millisteks mitte, on küsimus, mille piire alles kombatakse.

Jõudsin juba hakata rõõmu tundma, et lõpuks ometi ehk võetakse midagi ette nende ilmselgete libateenustega, väärlootuste äridega, meditsiini matkivate eksitustega, või siis vähemalt hakkab see valdkond kuidagi korrastuma ning tekib selge piir umbluu ja tarviliste tervishoiuteenuste vahele.

Vaatasin ka loos mainitud Biore kodulehte ja kõik umbluu tunnused on seal olemas ja mõni mõttelõng on suisa ohtlik ehk pahal moel eksitav. Näiteks jutustatakse, et “vitamiin” B17 on vähivastane ravim ja Oasis of Hope nime kandev asutus saavutab suurepäraseid vähiravialaseid tulemusi. Seega välisel vaatlusel vääriks Biore igati ametnike tähelepanu, et säästa tarbijaid ohtlike nõuannete, kasutute teenuste ja tõendamata tervisealaste väidete eest. Võin neile omalt poolt külaskäigusihtmärke soovitada.

Tegelikkus on aga teistmoodi ja Terviseamet selgitab oma Facebooki lehekülje kaudu:

Täna Eesti Päevalehes ilmunud lugu on pehmelt öeldes lugejaid ja avalikkust eksitav, sest terviseamet ei tegele alternatiivterapeutide “puistamisega”, tegelikult puudub meil selleks igasugune alus. Loos viidatud Biore Tervisestuudiot pole Terviseamet kontrollimas käinud. Püüdsime seda ka loo autorile selgitada, aga tulutult. Tõsi, samal aadressil tegutseva FIE käsutuses olevat meditsiiniseadet kontrolliti küll, aga sama aadress ei tähenda veel sama ettevõtet.

Lugejatele teadmiseks: Terviseamet teeb järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate üle, kes on kantud tervishoiutöötajate registrisse ja omavad luba tervishoiuteenuse osutamiseks. Kui te peaksite sattuma mõne teenuseosutaja juurde, kes lubab teiega imet teha, siis on alati mõistlik küsida, kas teenuseosutajal on selleks imeteoks olemas vajalikud oskused ja õigused. Vastasel juhul vastutab teenusesaaja ise nii teenuse kui tagajärgede eest. Kahtlustest võib alati Terviseametit teavitada. Sel juhul saame üle kontrollida, kas tegu on tervishoiuteenusega ja kui on, siis kas teenuseosutajal on olemas ka vastav luba või võib olla tegu seaduserikkumisega. Kui ilmneb, et tegemist võib olla rikkumisega, annab Terviseamet kogutud teabe üle uurimisorganitele. Sedasorti pöördumisi on jõudnud meieni aastas kord või paar, mitte enam.

Olgu veel öeldud, et Biore omanik kinnitas täna ka omalt poolt Terviseametile, et neid pole keegi “puistamas” käinud, mida ta oli enda arvates ka ajakirjanikule öelnud, aga mõnikord sünnivad lood kõigele vaatamata…

Jah, see on tavaline, et ajakirjanik kirjutab oma loo vaatamata faktidele. Ja isegi kui sõnum on kooskõlas mu isiklike ootustega ja teatatakse asjust, mis meele rõõmsaks teevad, ei pruugi see tõsi olla. Aga kuivõrd teema juba püsti oli ja minumeelest on tarbijad sedalaadi teenuste suhtes ikka haavatavas seisus, siis küsisin sealsamas täpsustavaid küsimusi:

Tere, kas ma saan õigesti aru, et kui teenust osutab registreeritud tervishoiutöötaja ja/või tervishoiuasutus, siis Terviseamet teostab nende üle järelvalvet. Aga kui nimetatud asutused juhtuvad pakkuma umbluuteenuseid ehk teaduslikult põhjendamata protseduure (nt homöopaatiat, detoksifikatsiooni, pH-dieeti, toidutesti jne), siis kas Terviseamet saab neid isikuid järelvalvata ja öelda, et neid teenuseid ei tohiks pakkuda?

Aga kui samu teenuseid pakuvad mittetervishoiuasutused ja mittetervishoiutöötajad, siis kas sekkumise tõenäosus on suurem või väiksem?

Või sekkutakse mittetervishoiuasutuste tegevusse pigem siis, kui nad hakkavad pakkuma tervishoiuteenustele sarnaseid tegevusi – diagnoosima, ennetama, ravima?

Kliendi seisukohast vaadates ei pruugi mul olla pädevust kõigi protseduuride teadusliku põhjendatuse hindamiseks ja võin arvata, et kui ostan registreeritud tervishoiuasutusest teenust, siis peaks nagu olema tegu teaduslikult põhjendatud teenusega (olgu või homöopaatia). Või on kliendid-patsiendid ikka ja alati ainult omapäi jäetud ja ise vastutavad, kui homöopaatiaga üritavad diabeeti või vähki ravida?

Biore suguste mittetervishoiuasutuste puhul võiks ju muidugi eeldada, et klient ise vastutab oma “rumaluse” eest, kui kasutuid protseduure ja toidulisandeid ostab, aga registreeritud tervishoiuasutuste puhul oleks nagu õigustatud ootus eeldada, et pakutavad teenused on kvaliteetsed (sh teaduslikult põhjendatud) ja personal pädev, kes järgib arstieetika koodeksit.

Tänan väga, kui leiate aega vastata ja selgitada :)

Liiga palju küsimusi küsida ei ole muidugi hea mõte, kuna vastamiseks valitakse vastajale sobivamad ning saab ümaramat juttu rääkida, kuid ehk aitate mõne konkreetse juhise välja destilleerida:

Tervishoiuasutusele väljastatud tegevusloal on kirjas, milliseid teenuseid konkreetne asutus osutada võib. Nii näiteks ortopeediakeskuses silmi ei kontrollita. Ravikvaliteedi eest vastutab arst, kui tema pakub ravina ühe või teise probleemi korral ka homoöpaatilisi teenuseid või näiteks akupunktuuri või muud, siis peab seegi teenus mahtuma arsti poolt pakutava kvaliteetse ravi alla. Terviseamet kontrollib, kas pakutavad teenused mahuvad tegevusloal märgitute alla.

Kui tervishoiuteenust pakub mittetervishoiuasutus või inimene, kellel puudub pädevus (ei ole registreeritud tervishoiutöötajate registris), siis on tegemist tervishoiuteenuse korraldamise seaduse rikkumisega. Terviseamet ise selliseid inimesi ega tegevuskohti ei otsi, küll on tulnud ette olukordi, kus terviseamet on saanud vihjeid selliste tegutsejate kohta, kontrollinud asjaolusid ja rikkumiste ilmnemisel teavitanud neist korrakaitseorganeid.

Igal kodanikul on õigus kahtluse korral esiteks uurida, kas tervishoiuteenuse osutamiseks on luba, kas teenuseosutaja on kantud tervishoiuteenuse osutajate registrisse. Kui on kahtlusi ravikvaliteedis, siis on õigus küsida teist arvamust või pöörduda Sotsiaalministeeriumi juures asuva ravikvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Terviseameti registrid on siin: http://mveeb.sm.ee/

Mulje jäi ikka selline, et tarbija olgu ise jube tark ja kui pole, siis on oma viga.

Nimetan probleemvaldkonnad:

  • Mittetervishoiuasutused, mis pakuvad umbluuteenuseid (nt aura korrigeerimist) – siin on klient ilmselt täiesti omal vastutusel
  • Mittetervishoiuasutused, mis pakuvad teenuseid, mida võiks Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt tervishoiuteenusena tõlgendada (diagnoosimine, ravimine, ennetamine) – Terviseamet võib aegajalt sekkuda, kui keegi kaebab
  • Tervishoiuasutused, mis pakuvad umbluuteenuseid (nt homöopaatiat, valideerimata ja teaduslikult põhjendamata toiduteste) – Terviseamet võib aegajalt sekkuda, kui keegi kaebab
  • Tervishoiuasutused, mis pakuvad õigeid tervishoiuteenuseid, aga kehva kvaliteediga – Terviseamet võib sekkuda, kui keegi kaebab

12 kommentaari

Jan 26 2013

Elusa vere vaatleja: Teil on veres ussid!

Avaldan Nelli Teataja ja Martin Aare loal loo ühest libameditsiinilisest protseduurist – elava vere analüüs ehk mikroskoobiga veretilga vaatlemine ja nähtu interpreteerimine. Lisalugemiseks soovitan nakkushaiguste spetsialisti Mark Crislipi lugu Science-Based Medicine blogist.

Elusa vere vaatleja: Teil on veres ussid!

Martin Aare, nädalaleht Nelli Teataja

Kuigi 21. sajand peaks olema teaduse ja tehnoloogia sajand, tundub kohati, et tõelist revolutsiooni teevad hoopistükkis kõiksugu võltsteadused- ja teadlased. Nelli Teatajale rääkis oma loo Peeter (nimi toimetusele teada). Mõni aeg tagasi käis Peeter elusa vere uurija juures ning sai teada, et tal on veres ussid. „Seda hullust kahe sõnaga on raske iseloomustada,“ ütleb Eesti Bioanalüütikute Ühingu president Aivar Orav.

Eestis on elusa vere uurijaid praegusel hetkel kaks. Nende tegevus on rangelt ebaseaduslik. Terviseameti peadirektori asetäitja kt Mihhail Muzõtšini sõnul näeb seadus ette, et vereproovi võtja peab olema meditsiinitöötaja ning ettevõte, mis vereproovidega tegeleb, peab olema tervishoiuteenuse osutaja. „Kui ei, siis hakkab asja uurima politsei,“ ütleb mees.

Tatjana on kadunud nagu vits vette

„Kodu-vereuurija“ Tatjana, kes täiesti tervele eesti mehele ussidiagnoosi pani, on kadunud nagu vits vette – pidavat kartma maksuametit ja ajakirjandust. Teine pseudo-vereteadlane võtab aga kenasti toru. Tema nimi on Kai Aunap. EPA haridusega loomaarst on alguses üsna tõre. „Mulle ei meeldi ennast ajakirjanduses eksponeerida!“ toriseb ta ning lisab veidi isegi hoobeldes, et seaduse järgi ei tohiks ta inimesele vere võtmiseks isegi sõrme otsa auku teha. „Aga menstruatsioonilappe võib igaüks visata kuhu iganes!?“ pahandab naine ning kirub Eesti vabariigi seadusandlust. Kuigi proua Aunap väidab, et tal puudub igasugune äriline huvi ning elusa vere uurimine on tema jaoks rohkem nagu hobi, selgub, et turundustöö käib sellegipoolest täie hooga. Nimelt on tal isiklik koduleht, millele viitab ka uhke reklaamihõnguline artikkel Biore.ee looduspoe netilehe rippmenüüs „TEENUSED/ ELUSA VERE VAATLUS“. Artikli sissejuhatav osa võib mõne kergemeelsema hetkega liimile tõmmata. Seal seisab:

Verevaatluse tegija pr Kai Aunap on EPA lõpetanud loomaarst ja töötab TTÜ Geenitehnoloogia Instituudis Vivaariumi juhatajana.“

Uhkelt kõlav ametinimetus lausa pakatab autoriteedist. Kuid mis asi on vivaarium? Ei midagi eriskummalist. See on koht, kus teaduslikel eesmärkidel hoitakse ja kasvatatakse loomi ning taimi. „Hiire- ja rotihotell,“ naerab proua Aunap. Küsimusele, kas inimese veres võivad siis tõesti ussid ja muud parasiidi olla, vastab ta pikemalt mõtlemata, et aga otse loomulikul, kuigi ussi olla Kai läbi mikroskoobisilma näinud vaid korra. „Vihamussi sarnane oli!“ meenutab ta.

Loe edasi »

61 kommentaari

Nov 10 2012

Eesti Apteekrite Liidu hea vastus

Eesti Apteekrite Liit

Kirjutasin seoses homöopaatiateemalise koolitusega Eesti Apteekrite Liidule kirja, millele vastas kiirelt EAL-i esinaine Kai Kimmel:

Tere lp. Martin Vällik!

EAL volikogu paneb igal sügisel kokku täienduskoolituste kava üheks aastaks. Teemad koolitusteks valime volikogu koosolekul. Iga volikogu liige on kaardistanud oma maakonnas apteekrite soovi koolitusteemade osas. Probleem on selles, et mitmeski maakonnas leidub perearste, kes saadavad oma patsiente apteeki nimekirjaga homeopaatilistest ravimitest, samas midagi eriti pole patsiendile selgitatud. Meil, apteekritel, on selles vallas teadmised kasinad, valdav enamik meist on sama skeptilised kui teie nende raviomadustesse suhtumises. Ei sobi ju apteekril arsti hakata kritiseerima ja välja naerma. Püüame olla delikaatsed mõlema vastu, samas natuke ka oma arvamust jutu sisse poetades. Et me rohkem selles vallas teadmisi omaks, on ju üsna loomulik meie soov lasta rääkida inimesel, kes on koolitused läbinud. Ma soovitaksin teil kindlasti pöörduda ka Ravimiameti poole küsimusega, miks homeopaatilised preparaadid on Eestis registreeritud ravimitena, samas kui mõningad kliiniliselt tõestatud või ka sajandite vanuse ravikogemusega preparaadid on toidulisandid.

Lektori leidmiseks pöördusime EHTS poole, kes meile lektori välja pakkus. Valikut me ise teha ei mõistnud. Usun peaaegu kindlalt, et apteekrid ei hakka peale seda koolitust homeopaatilisi preparaate ise soovitama, vaid oskavad veelgi paremini olukorda hinnata.

Lugupidamisega EAL esinaine Kai Kimmel

Jah, see on probleem, et homöopaatia on oma ebateaduse üsna sügavale sisse immutanud. Kui juba arstid ilma pikemalt selgitamata patsiente homöopaatilisi nostrumeid apteeki ostma suunavad, siis tõepoolest on apteekril vähe võimalusi kliendiga konfrontatsiooni asuda, eriti kui asjad apteegis täiesti seaduslikult müügil on. Probleemi olemasolu tunnistab esinaise sõnul ka EAL.

Mida teha? Kuidas meie tublisid apteekreid aidata? Kuidas kaitsta patsiente libateaduse eest? Kirjutada ja trükkida lühike patsientidele mõeldud infoleht homöopaatia kohta ja teha see tasuta apteekides kättesaadavaks? Kaalukuse lisamiseks kaasata Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituut, Ravimiamet, Eesti Perearstide Selts, Tarbijakaitseamet…

Minu algne kiri: Loe edasi »

2 kommentaari

Nov 09 2012

Eesti Apteekrite Liidust saab posimise hääletoru

Homöopaatia Tallinna apteegis
12. november: kuna Ravimiamet võib registreeritud ravimi pildi näitamist tõlgendada kui ravimi reklaami, siis udutasin tootja esindaja palvel ravimite nimed.

Seekord on põhjust juttu teha Eesti Apteekrite Liidust, ühendusest, mis “tegeleb kutsekaaslaste erialaste teadmiste ja kutsealaste oskuste taseme tõstmisega, apteegi töötajatele koolituse korraldamisega, kutsetegevuseks vajalike teabe- ja abimaterjalide ning trükiste avaldamisega”.

Koolitusi on tegutsemisaastate jooksul korraldatud päris mitmeid, kuid nüüd saabus potentsiaalsete koolitusel osalejate e-postkasti allolev kutse:

Kutse apteekrite täiendusele 22.11.12 (korduv teade)

Eesti Apteekrite Liit alustab proviisorite ja farmatseutide 2012/2013 õppeaasta täienduskursusega.

Täienduskursuste esimene loeng toimub neljapäeval 22. novembril Tartus TÜ Raamatukogu auditooriumis nr 243, Struve 1, kell 11.oo-16.oo.

Teema: Homöopaatia, Homotoksikoloogia

Koolituse ajakava:

11.00-12.30 Homöopaatia ja homotoksikoloogia sissejuhatus. (dr Natalja Trofimova)

Loengus räägitakse homöopaatia ajaloo peamistest etappidest, kajastatakse Homöopaatia põhiprintsiipe, nende arendamist, homotoksikoloogia tekkimise ajast. Tutvustatakse homotoksikoloogia põhialuseid ja toimemehhanisme.

12.30-13.00 Lõunapaus

13.00-16.00 Homotoksikoloogilised ravimid ja nende kasutamine (dr Natalja Trofimova)

Loengus tutvustatakse homotoksikoloogiliste ravimite vormid, koostisosad, tootmise erilisused, manustamise meetodid, näidustused, annused ja toimed. Tuuakse praktilisi näiteid ravimite kasutamisest ja kombineerimisest arsti praktikas.

———————————————————————–
Koolituse maksumus on:
Apteekrite Liidu liikmetele 24 eurot (20 EUR + KM)
teistele kuulajatele 48 eurot (40 EUR + KM)

Osavõtust palume teatada Eesti Apteekrite Liitu hiljemalt reedeks, 16. novembriks elektronpostiaadressil koolitus@apteekriteliit.ee või telefonil 662 1054.

Homöopaatiast on skeptik.ee lehel kirjutatud päris palju ja lühike kokkuvõte kõlab, et see on mitteteaduslik meditsiinisarnane tegevus, homöopaatiliste ravimite toime ei erine platseebost. Teadus on oma sõna juba ammu öelnud ja homöopaatia ajaloo prügikasti saatnud. See asjaolu muidugi ei sega üksikisikute usku homöopaatiasse või mis iganes muusse maagilisse tegevusse, imelikul kombel on nende uskujate seas ka meditsiinilise haridusega inimesi, kes peaksid teadma, kuidas keemia käib ja kuidas ei käi.

Iseenesest on hea, et apteekrid, kes puutuvad inimestega kokku, teaksid homöopaatiast üht-teist, kuna kohalike homöopaatide aktiivne tegevus ja meedia tugi neile on suutnud paljude inimeste peades kujundada arvamuse, et homöopaatilised nostrumid on võrdväärsed või isegi paremad kui kliinilised testid läbinud ravimid, ja apteeker võiks siis olla see inimene, kes kliendile vajadusel teaduslikku teavet vahendab. Kas antud juhul täidab koolitus seda eesmärki? Suure tõenäosusega mitte, kuna Natalia Trofimova on ise aktiivne homöopaatia poolehoidja ning selle edust majanduslikult huvitatud.

Natalia Trofimova on registreeritud tervishoiutöötaja:

Kood: D05563
Eesnimi: Natalia
Perekonnanimi: Trofimova
Kutse: Arst
Erialad:

Töökohad:
1 OÜ Biokliinik

allikas: Terviseamet

tegevusloaga tervishoiuasutuses:

Tegevusluba: L02452
Teenuse osutaja: OÜ Biokliinik
Kehtib: 30.03.2011 – 29.03.2016
Otsus: nr 6.4-4/66-9, 30.03.2011
Tegevuskohad: Raatuse 86 Tartu
Teenused asukoha järgi

Teenused:
1 ambulatoorsed endokrinoloogiateenused
2 ambulatoorsed sisehaiguste teenused
3 ambulatoorsed taastusravi ja füsiaatriateenused
4 ultraheliuuringud

allikas: Terviseamet

Biokliiniku koduleht näitab aga, millega seal tegelikult tegeletakse:

TOITUMISALANE NÕUSTAMINE
Colon-Hüdroteraapia
Bioresonants diagnostika
Mikroelementide uuring
Toidutalumatuse test
Homotoksikoloogia
Homöopaatia
Refleksoloogia
Kaaniravi
Laserravi
Meemassaaž
Ravimassaaž
Kiropraktik-diagnostik-lümfimassaaž
Kõrvaküünlad
Tselluliidiravi
Osteopaatia

Märgiga olen tähistanud need teenused, mis minu teadmiste kohaselt kindlapeale täiesti kahtlased ehk teaduslikult põhjendamata tegevused on. See ei tähenda, et märgistamata asjad ilmtingimata alati põhjendatud oleksid. Nt kaaniravil on mõned vägagi kitsalt piiritletud näidustused, kuid “terapeudid” tavaliselt nendega ei tegele.

Omaette huvitav teema on see, et millist topeltraamatupidamist tervishoiuasutustele võimaldatakse – Terviseamet registreerib asutusel korralikud erialad ja annab tegevusloa, asutus võib siis täiesti legaalselt harrastata ükskõik millist umbluud ja teatada uhkelt, et neil on selleks kehtiv tegevusluba.

Olles tervishoiutöötaja on Natalia Trofimova ka homöopaatia eestkõneleja. Näiteks kirjutab ta oma raamatus “Paastuga terveks” järgmist:

Loodusravi ei tähenda sugugi ainult taimeteede joomist, vaid ka näiteks homöopaatiat, mis on odav vahend ja töötab väga hästi, sealhulgas laste puhul, kellele atoopilise dermatiidi (päriliku eelsoodumusega nahapõletiku) raviks sobivad hormoonsalvi asemel homöopaatilised vahendid. Migreeni aitab ravida homöopaatiline ravim Spigelon, ent enne on vaja teada, kas peavalu tekib soolestikuprobleemide tõttu või mõnel muul põhjusel. Kahjuks on Ravimiamet homöopaatia suhtes tõrjuval seisukohal ja Eesti arstid pole selles valdkonnas eriti haritud.

Eesti arstid ei ole eriti haritud ka šamanistlike ravirituaalide läbiviimise ega astroloogiliste aspektide arvestamise koha pealt, aga ma küll ei oska seda pahaks pidada, pigem ikka heaks, et nad ei raiska oma aega toimevabade ravisarnaste tegevuste tudeerimisele. Ravimiamet lähtub seadustest, sh Homöopaatiliste preparaatide müügiloa taotlemise tingimustest ja korrast, tõrjuv seisukoht on teaduslike tõendite valguses täielikult õigustatud.

Korralikud teadusuuringud näitavad, et homöopaatia mõju pole eristatav platseeboefektist ja see oleks ka see tõene informatsioon, mida apteekrid klientidele vastavalt oma eetikakoodeksile saaksid esitada, seepärast ei ärata homöopaatiasse pooldavalt suhtuva inimese esinemine meie apteekritele kuigipalju usaldust, kui ta eeldab, et sel tegevusel on mingi toimemehhanism ja sel on mingi mõttekas osa arsti või apteekri praktikas.

Samas võiks ju usaldada meie apteekreid ning eeldada, et nad ilmselge jamajutu kohapeal põhja lasevad. Teisalt on kogunenud empiirilisi andmeid, et nii lihtne see asi ei pruugi olla – ka apteekrite seas on neid, kes usuvad homöopaatia toimesse ja soovitavad neid nostrumeid klientidele. Loo päises on pilt homöopaatiliste preparaatide riiulist ühes Tallinna apteegis. Ja miks üldse raisata apteekrite aega ühe mitteteadusliku tegevuse kriitikavabale promotsioonile? See küsimus on siis Eesti Apteekrite Liidule (EAL), mille neile varsti saadan.

Kui siinsete lugejate seas on apteekreid või neid, kes varem neil koolitustel esinemas käinud, siis kutsun teid üles EAL-le kirjutama.

(Kuigi sõnad “homöopaatia” ja “homotoksikoloogia” paistavad erinevad välja ning neid kirjeldatakse erinevate distsipliinidena, siis kliinilise praktika seisukohast pole neil vahet – ühtmoodi toimetud mõlemad.)

Potentsiaalse tarbijana soovin, et apteekrid oleksid hästi informeeritud, ainult sedasi saavad nad täita oma kutse-eetika normi:

Ta [apteeker] austab iga isiku vaateid elule ja õigust valida ise enda jaoks (käsimüügi) ravimeid ja alternatiivseid raviviise. Seejuures vastutab farmatseut selle eest, et apteegikülastajani jõuks otsuse tegemiseks tõene informatsioon.

Tõene informatsioon homöopaatiliste ravimite kohta on see, et teaduslike uuringute põhjal ei erine nende toime platseebost, homöopaatia põhimõtted on vastuolus tänapäevaste parimate teadmistega aine ehitusest ja omadustest.

Siia sobib üks positiivne näide mu oma elust. Kõrv ei kuulnud hästi, vaigukork oli kuulmekanali ummistanud. Olin eiteakust kuulnud või lugenud, et sellisel puhul kasutatakse kõrvaküünlaid (see juhtus enne skeptik.ee aega). Läksin selle arvamusega apteeki kõrvaküünlaid tudeerima ja küsisin apteekrilt, et mis ja kuidas. Letis need igatahes müügil olid. Selmet mulle need kohe maha müüa ja rõõmustada eduka müügi üle, väljendas apteeker oma parimat teadmist, et kõrvaküünalde kasutamine kaldub pigem sinna alternatiivravi poole ja selle tõhusus pole teaduslikku tõendust pälvinud (või umbes kuidagi sedasi). Igatahes jäid need kõrvaküünlad mul ostmata ja pöördusin oma perearsti poole. Suur tänu apteekrile, kes vastutas selle eest, et mulle tõene informatsioon jõuaks.

14 kommentaari

Oct 20 2012

Kogume lugusid posijameelsete ohtlikest ja sekkuvatest soovitustest

Trust homeopath. Really?!Skeptik.ee algusaegadel ilmus siin lugude sari sellest, kuidas sõber homöopaadi juures käis (1, 2, 3). Homöopaat, kes oli ameti poolest ka päris arst, soovitas ühel eesnäärme probleemidega patsiendil vähendada arsti poolt määratud ravimite kogust, mille peale patsiendi olukord halvenes. Veel jutustas homöopaat alusetuid hirmulugusid mitmetel teemadel (mikrolaineahjud on kahjulikud jne), ta ei suutnud tuvastada olemasolevaid terviseprobleeme ja leiutas probleeme, millele siis võidukalt libalahendusi pakkus (lugeda lugusid Luule Viilma raamatutest ja tarbida koha pealt ostetud homöopaatilisi graanuleid).

Kindlasti on sedasorti lugusid viie aasta jooksul juurde tekkinud. Turgu rikastavad refleksoloogid, toitumisnõustajad, värskemad homöopaadid, metameditsiini viljelejad, holistilised ja muud terapeudid. Osad on teadusliku meditsiini suhtes vaenulikumad, osad sõbralikumad, osad on üsna enesekindlad oma meditsiini matkiva tegevuse õigsuse suhtes, teised peavad end lausa teaduse eesliinil olevateks ja “uue paradigma” juurutajateks.

Pakun allpool veel paar lugu elust enesest ja palun, et täiendaksite seda valikut oma lugudega. Loo üks kangelane peaks olema inimene, kes on pakkunud meditsiinialast nõu, kuid lähtunud mitteteaduslikult aluselt. Nõuandja võib olla ka praktiseeriv arst, kuid antud juhul lähtunud mingist muust allikast kui teaduslikult põhjendatud tegevused. Tavapärased ravikvaliteeti puudutavad lood, millega saab tegeleda Terviseamet, pole siinkohal fookuses.

Kui nimetate kedagi nimepidi, siis vastutus lasub nime avaldajal.

Naisterahvas kurtis väsimuse üle ja päris perearst tuvastas tal rauapuuduse ning soovitas vastavaid rauapreparaate võtta. Käinud ta ka refleksoloogi vastuvõtul, kes teatas, et raud ei ole organismile hea, kui just suurt rauapuudust pole (hemoglobiin 50-60 g/l). Raud roostetab organismis samamoodi nagu õueski ja põhjustab põletikke või võimendab olemasolevaid põletikke. Perearsti soovitused põrkuvad kui kurtidele kõrvadele, sest refleksoloogi jutt tundub mingil põhjusel usutavam.

Mõnikord jälle juhtub, et perearst ise on homöopaatiakalduvusega. Läinud üks naine liigesemurega perearst-homöopaadi juurde, sest liikumine oli füüsiliselt piiratud ja ei saanud treeningutest korralikult osa võtta. Treener keeldus treeningut tegemast, kui pole ortopeedi juures konsultatsioonil käidud. Homöopaat-arst teatanud, et kõik saab alguse mõtlemisest ja pole siin mingit ortopeedi vaja ja piisab homöopaatilistest terakestest, mida perearst ise sujuvalt oma kabinetis müütas. Treener oli aga järjekindel ja nii saigi patsient ortopeedi juures teada, et tegemist oli üsna tõsise vigastusega, mida kohase ja järjekindla raviga on võimalik siiski parandada.

Sternumist lähtnud homöopaat-refleksoloogide “nõuanded”, mille tagajärjel jäi üks laps vaktsineerimata, tema esialgne põsenahal paiknenud kergekujuline hemofiilus-nakkus ravimata, pereliikmetele ennetav ravi tegemata, tagajärg: imik jäi raskekujulisse hemofiilus-meningiiti ja oli ravil Tartus lastekliinikus.
teine juhus: lapsel keelati ära baasravi inhaleeritavate steroididega (õieti tehti tungivalt selgeks, et see on mürgitamine), selle tagajärjel lapsel rasked astmahood, ravil Tallinnas.

Mis puutub igasugustesse ekstrasenssidesse, siis ma võin näiteks rääkida, kuidas üks selline ravis mu klassiõe ekseemi meega, kuigi neiu oli meele allergiline ja asi lõppes veel hullema ekseemiga (ja arsti poole pöördumisega).

Kui minu laps alles haigestus [diabeeti] (ca 9a tagasi), siis algul käisime [homöopaadi juures]. Aga tuu homöopaat arvas, et võtku neid jubinaid sisse, mida tema välja kirjutab…ja et insukat [insuliini] polegi enam eriti vaja süstida. Sain juba esimesel päeval aru, et suhkrud laes ja homöopaadi jutt jama (oli aru saada, et see inimene diabeedist küll midagi ei tea).

Meditsiini alternatiivid on valdavalt ohutu meelelahutus tervetele inimestele. Kindlasti on sellel harrastusel oma hind, mis on mõõdetav rahas, kuid tegelik hind ja kahju ilmnevad alles siis, kui on tegemist tõsise tervisehäirega.

  • Terapeut või ravitseja pole pädev tõsist tervisehäiret ära tundma ja tal puudub motivatsioon, teinekord ka enesekriitika, et suunata patsient päris spetsialisti poole.
  • Terapeudi rakendatav “ravi”, mis paremal juhul ei tee midagi, kulutab siiski aega. Varajane õige diagnoos ning adekvaatne sekkumine on mõnede haiguste ravi edukuse tagamiseks kriitilise tähtsusega.
  • Meditsiiniliselt puudulik haridus ja pädevus ei kahanda aga osade terapeutide enesekindlust anda tervisealaseid soovitusi ja sekkuda päris arsti poolt määratud raviskeemi.
  • Osad tervishoiutöötajad on alternatiivsete kalduvustega ja ajavad oma mittetõenduspõhist äri otse arstikabinetist hägustades sellega piiri teaduse ja ebateaduse vahel ning rikkudes arstieetika koodeksit. Sellistest juhtumitest võiks teada anda Terviseametile.
  • Mõned terapeutide poolt soovitatud toidulisandid või ravimiks mõeldud nostrumid võivad omada negatiivset koostoimet päris ravimitega. Suhtle oma raviarstiga.
  • Reaalsusega väheses kooskõlas olevad ja autoriteetse isiku poolt üles võimendatud alternatiivsed arusaamad inimkehast, biokeemiast ja muidu füüsikast võivad juhtida ebaadekvaatsete otsusteni ka muudes eluvaldkondades.

40 kommentaari

Jul 23 2012

Toitumisteraapiast Eestis (3. osa)

Toitumisteraapiast Eestis (1. osa)
Toitumisteraapiast Eestis (2. osa)

Esimeses loos tegin refereeriva ülevaate Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA) ja Annely Sootsi Tervisekooli kodulehtedel kirjutatust. Teises loos uurisin, kas Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA) liikmete või juhtide (ETTA juhatuse esimees Annely Soots, ETTA juhatuse aseesimees Sirli Kivisaar) arusaam inimkeha toimimisest on “alternatiivne”. Selgus, et on küll alternatiivne.

Kolmandas loos uurin ETTA poolt tutvustatavaid ja Via Naturale poolt pakutavaid teste ning analüüse ja püüan jõuda selgusele, kui usaldusväärsed need on.

  • Cytotoxic test toidutalumatuse määramiseks.
    Inimese veri segatakse eri toiduainetega ja vaadatakse mikroskoobi all, kuidas verelibled reageerivad. Kui 1956. aastal, mil too test välja töötati, võis veel oletada, et testil võiks olla ratsionaalne alus toiduallergia määramisel, siis hilisem teadmiste kasv allergiliste reaktsioonide mõistmisel on selle aluse olematuks lihvinud. Esiteks ei kattu tsütotoksilise testi tulemused teaduslikult tunnustatud allergiatestidega (jah, toidutalumatuse proponendid tihti ei väidagi, et nad tegelevad toiduallergiatega, vaid toidutalumatusega, mille mõju võib ilmneda tundide või päevade pärast ja avaldada pikaajalist mõju), teiseks ei anna sama inimese tsütotestid järjepidevalt samasuguseid vastuseid, küll aga tehakse testist kaugeleulatuvaid järeldusi ja antakse pikaajalisi – lausa eluaegseid – toitumissoovitusi, mis sisaldavad tihti teatud toiduainete ja toidugruppide väljajätmist oma toidulaualt. Selliseid põhjalikke elumuutusi ei tohiks nii ebausaldusväärsele testile toetada.

    Tsütotoksiline test oli populaarne 1980. aastatel, Ameerikas soovitasid seda toitumisnõustajad, kiropraktikud ja ka mõned päris arstid, kuni sealne toidu- ja ravimiamet (FDA) keelas 1985. aastal tsütotoksiliste testide (tuntud ka kui Bryan’s test) reklaamimise ilma FDA eriloata.

    Algaegadel reklaamiti tsütotoksilist testi kui allergiatesti, tänapäeval, mil on teada, et toiduallergiat selliste testidega tuvastada ei saa, on võetud väga laia spektriga terviseseisund nimega toidutalumatus (mitte segi ajada päris talumatustega nagu tsöliaakia, laktoositalumatus, ensüümide puudulikkused jne), mille üks alaliikidest on Via Naturale sõnul toiduallergia, ja mille nähud ilmnevad kuni 72 tundi peale vastava toidu manustamist. Milleks keerulisena näivat efektset testi niisama ajaloo prügikasti visata, kui sellega saab jätkuvalt maksvatele klientidele usutavat etendust pakkuda? Selleks võeti testile kaaslaseks hajusa mõistekompleksi mõned nüansid, mida see diagnoosima peaks.

    Teaduspõhised allergiaorganisatsioonid nimetavad tsütotoksilist testi reas teiste tõendamatute testidega, mida tuleks vältida ja mille põhjal tehtud soovitusi ei tohiks tõsiselt võtta. Kui on kahtlus mõne toiduaine talumise suhtes, siis pöörduge päris arsti poole. Diagnoosimata allergia või talumatus võib olla eluohtlik, aga allergiaid tsütotoksilised testid ei tuvasta, samas võib ebapädeva testi põhjal tehtud toidupiirangud jätta inimese ilma vajalikest toitainetest, mis on samuti tervisele ohtlik.

  • Opioidsed peptiidid uriinis toidutalumatuse näitjana [sic!]

    Toidutalumatuse puhul leidub organismis sageli suurel hulgal opioidse toimega peptiide ehk valgulisi ühendeid, mida saab avastada uriini analüüsiga.

    Selle testi tulemusena soovitatakse inimestele (tihti ka autistlikele lastele) gluteeni- ja kaseiinivaba dieeti, mis jätab toidust välja paljud teraviljad ning piimatooted. See dieet peaks teooria kohaselt parandama vaimset võimekust, kuna ajju ei pääse opioide, mis tekivad gluteeni ja kaseiini ebatäielikul lagunemisel soolestikus.

    Uuringud laseri ja mass-spektromeetriga aga näitavad, et autistlike ja mitteautistlike laste uriinis nimetatud peptiidide hulk ei erine, nimelt on nende määr alla tuvastuspiiri. Millise teadusliku meetodiga Via Naturale uriinist opioidseid peptiide tuvastab, ei ole teada. Puuduvad ka usaldusväärsed andmed selle kohta, et gluteeni- ja kaseiinivaba dieet parandaksid laste vaimset arengut.

    Teraviljavaba dieet on kindlasti abiks nendele inimestele, kel on tsöliaakia, kuid tsöliaakiat ei diagnoosita uriinialanüüsi põhjal, vaid spetsiifilise vereanalüüsi ning koeprooviga peensoolest. Selliste testide eest maksab Haigekassa. Teatud piimatooteid peaks vältima laktoositalumatusega inimene ja küllap on selliseid seisundeid (geneetilisi või elu jooksul kujunenud) veel, mille korral üht või teist toiduainet vältima peaks, aga kasutatagu nende kindlakstegemiseks valideeritud teaduslikult tõendatud diagnoosimeetodeid.

    Huvitava vahepalana mainin, et opiaatide arenguhäireid tekitavasse teooriasse andis oma panuse Eesti päritolu teadlane Jaak Panksepp. Ta süstis väikeseid koguseid opiaate noortele laboriloomadele ja täheldas neil autistlike lastega sarnaseid sümptoome.

  • Ainevahetuse analüüs VTA – Vital Terrain Analysis

    Analüüsi tegemiseks on vaja varahommikust sülge ja uriini.

    Analüüsiga väidetakse tuvastavat järgmisi asju:

    • keha liigne happelisus, hapete dreneerimise vajadus
    • raskemetallimürgistus
    • vajadus vitamiinide, mineraalide, toitude ja toidulisandite järele
    • nõrgad ja takistunud meridiaanid
    • rakuliste versus psüühiliste mõjutuste ülekaal

    Selle testi ebausaldusväärsuse näitamiseks piisab vast tsitaadist Via Naturale kodulehelt:

    VTA analüüs mõõdab eluenergiat, mida hiina meditsiinis nimetatakse Qi-ks ehk elujõuks ja mis kulgeb mööda meridiaane.

    “Elujõudu” ei ole vaatamata sajanditepikkustele otsingutele suudetud teaduslikult olemasolevaks tõendada, samuti ei vasta need “meridiaanid” ühelegi anatoomilisele featuurile inimese organismis.

    Testi väljatöötaja Timothy Ray sai oma orientaalse meditsiini doktorikraadi California akupunktuuri kolledžist. PubMed meditsiiniuuringute andmebaas ei näita, et tema nimega oleks meditsiinialaseid teadustöid ilmunud.

Veel pakub Via Naturale täielikku vereanalüüsi, täielikku väljaheidete analüüsi, parasiitide analüüsi ja veel üht-teist. Kõigi nende tutvustuste juures on kirjas:

Selle analüüsi tulemused kuuluvad toitumisteraapia valdkonda, antud tulemuste jälgimine aitab täiendavalt kaasa haiguste taandumisele või haigusnähtude ennetamisele. Sellega ei tohi asendada juba käimasolevat ravi.

Selline märkus on aga eksitav, sest millegagi ei ole tõendatud, et need tõesti aitaksid kas iseseisvalt või koos käimasoleva raviga kaasa haiguste taandumisele või haigusnähtude ennetamisele. Ühtlasi tõusetub küsimus, et kas selliste analüüside pakkumine Via Naturale poolt on kooskõlas Eestis kehtivate seadustega, sest Via Naturale ei ole registreeritud tervishoiuasutus, samas on tervishoiuteenus seaduses defineeritud kui “tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist”. Võibolla ei mõista ma seadusi piisavalt hästi ja tuleb Terviseameti spetsialistidelt üle küsida.

Käesolevaga pean ma tõendatuks oma algses artiklis (ja Terviselehes avaldatud) vihjamisi esitatud seose:

Olgem siis tähelepanelikud, kui toitumisalast nõuannet vaja läheb, et ei satuks selliste juurde, […] kes kahtlase väärtusega kalleid teste pakuvad.

Via Naturale, Annely Sootsi Terviskooli ja ETTA kodulehe materjalide põhjal saaks teha ka neljanda (autismi “ravist”, DAN!), viienda loo (toitumisnõustajate ja -terapeutide koolitus), kuid arvan, et peamine on vast öeldud ja piisavalt tõenditega kaetud – toitmisteraapia sellisel kujul nagu ETTA ja Annely Soots seda Eestis esindavad, on üks umbluupesa, kus saab ohtlikke nõuandeid, kahtlase väärtusega teste ning igast varrukast, hõlmast ja taskust punnitavad välja toidulisandite totsikud.

Allikaid

23 kommentaari

Jul 09 2012

Toitumisteraapiast Eestis (2. osa)

Esimeses loos Eesti toitumisteraapia kohta tegin refereeriva ülevaate Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA) ja Annely Sootsi Tervisekooli kodulehtedel kirjutatust. Kirjutatud on neil palju, seetõttu püüdsin pigem leida selliseid aspekte, mis skeptikule teravamat huvi võiks pakkuda ja mis oleksid valgustavaks infoks otsivale inimesele.

Lugude eesmärk on pikemalt lahti kirjutada algse loo lühikesed väited, mille toon ei meeldinud Annely Sootsile ega Sirli Kivisaarele ning mille nad Avaliku Sõna Nõukogule kaebasid.

Kaebealune lõik oli järgmine:

End toitumisterapeutideks nimetavaid inimesi on ka Eestisse sugenenud ja peavoolumeedia laseb hea meelega neil endale reklaami teha. Näiteks Annely Soots ja Sirli Kivisaar erinevates Postimehe lisalehtedes. Kohalikel toitumisterapeutidel on oma assotsiatsioon ning ka koolituskava, mis üritab omasuguseid juurde toota.

Olgem siis tähelepanelikud, kui toitumisalast nõuannet vaja läheb, et ei satuks selliste juurde, kel arusaam inimkeha toimimisest on “alternatiivne”, umbusk arstide suhtes, igast varrukast, hõlmast ja taskust totsikud välja punnitavad ning kes kahtlase väärtusega kalleid teste pakuvad.

Ja nüüd järgmise lahtikirjutamise juurde.

Kas Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA) liikmete või juhtide (ETTA juhatuse esimees Annely Soots, ETTA juhatuse aseesimees Sirli Kivisaar) arusaam inimkeha toimimisest on “alternatiivne”? Alternatiivne ehk teistsugune või lausa vastuolus sellega, kuidas tänapäeva teadus seda käsitleb ja kuidas ülikoolides õpetatakse. Küsimus on oluline seetõttu, et alternatiivsed käsitlused toovad endaga kaasa ka teistsugused arusaamad haiguste ja tervisehädade põhjustest, diagnoosimisest ja ravimisest. Teadusele alternatiivsete meetodite rakendamine on aga patsiendile/kliendile kulukas, kuna ravikindlustus neid ei rahasta ja inimesel tuleb kõik ise kinni maksta. Samas ei ole nende meetodite rakendamine teaduslikult põhjendatud, seega tulemused võivad olla ettearvamatud, diagnoosid ebatäpsed, protseduurid mittevajalikud ja teinekord lausa ohtlikud (nt kelatsioon); lisaks on alati oht, et vaadeldes inimest teadusele alternatiivse pilgu läbi, võib märkamata jääda tõsine seisund, mis vajaks pädevat sekkumist. Ei ole mõistlik maksta teenuse või toote eest, mille kasu ja ohutus ei ole teaduslikult tõendatud ega põhjendatud.

Hindamaks ETTA ning selle juhtide arusaamade alternatiivsust, toon siia tsitaate nende kodulehtedelt ning meediakajastustest ja püüan tabada, kas ja kuidas need alternatiivsed on.

Annely Soots kirjutab iseendast omanimelise tervisekooli kodulehel:

2011.a. läbisin Bioloogilise Meditsiini analüüside koolituse dr. Chun Wongi juhendamisel Ameerikast ning oman õigust interpreteerida neid analüüse.

Võiks ju arvata, et meditsiin on juba algupäraselt bioloogiline, kuna tegeletakse bioloogiliselt toimiva organismi häiretega. Aga Bioloogilise Meditsiini (ingl Biological Medicine) puhul on tegu siiski omaette nähtusega nn alternatiivmeditsiini maailmas.

Biologicalmedicine.info nimetab Bioloogilise Meditsiini allikatena järgmisi praktikaid:

Biological Medicine is born in part out of the health care practices of European homeopathy and homotoxicology, anthroposophical medicine, traditional Chinese medicine, and the ancient medical system of Ayurveda.

—> Bioloogiline Meditsiin on osaliselt sündinud euroopalikest praktikatest nagu homöopaatia ja homotoksikoloogia, antroposoofiline meditsiin [Rudolf Steineri üks leiutisi], samuti traditsioonilisest hiina meditsiinist ja iidsest Ayurvedast.

Kui kusagil on juttu homöopaatiast kui tõsiseltvõetavast allikast millegi tarbeks, siis on kiired jalad abiks. Kui inimene – arst või terapeut – ammutab inspiratsiooni ja tegevusjuhiseid homöopaatiaga seotud valdadelt, siis jällegi – oma tervist armastav inimene leiab pädevama nõuandja. Homöopaatia naeruväärsest pseudoteadusest leiab skeptik.ee küljel palju lugemist.

Diagnostiliste vahendite nimestikust leiame rea meetodeid, millest on skeptik.ee küljel juttu olnud kui pseudoteaduslikest, näiteks rakenduslik kinesioloogia, aurafotod, lisaks akupunktide kompimine, keelediagnostika, idamaine pulsidiagnostika ja palju muud.

Igaks juhuks vaatasin sisse ka teise allikasse – biologicalmedicine.com – ehk avaneb seal asjast mingi teine pilt. Aga ei – lisaks on allikatena nimetatud pleomorfism ja druiidide meditsiin. Selgelt vastandutakse “allopaatilisele” (ülikoolis õpetatavale tõendus- ja teaduspõhisele) meditsiinile ja peetakse end paremaks, põhjalikumaks, innovatiivsemaks, “holistilisemaks” ning väidetakse end jõudvat haiguste tegelike põhjusteni (keskkonna mürgid, toksiinid, kroonilised varjatud nakkused, parasiidid, tuvastamata toiduallergiad, kehv dieet ja toitumine) ning nende ravimiseni. Väidetakse, et ravitakse selliseid kroonilisi haigusi, mille puhul “traditsiooniline” meditsiin hätta jääb – vähktõbi, hulgiskleroos, hepatiit, depressioon, autoimmuunhaigused, südamehaigused, närvihaigused jne.

Bioloogilise Meditsiini peamiseks autoriteediks nimetatakse Dr. Karim Dhanani, B.Sc, B.A., ND. Olla sellise uuendusliku tegevuse eesliinil peaks tähendama aktiivset teaduslikku tegevust. Otsing PubMed teadusuuringute andmebaasist andis täpselt ühe teadustöö: A 6-year-old boy with fever and eosinophilia.

Võib lühidalt kokku võtta, et Bioloogiline Meditsiin on kollektsioon ebateaduslikke ja ajast maha jäänud arusaamu ja tegevusi, mille mõju tänapäevasele teaduslikule meditsiinile on olematu.

Kirjutab Annely Soots:

Olen ka diplomeeritud refleksoloog ning Yumeiho massöör.

Massaaž on kindlasti tore tegevus, pakub lõõgastust ja heaolutunnet, kuid refleksoloogia, on meetod, mille alusidee:

Refleksoloogia meetod põhineb avastusel, et organism peegeldab informatsiooni oma organite seisundeist keha pinnal asuvatesse kindlatesse tsoonidesse.

ei ole kooskõlas tänapäevaste arusaamadega inimese füsioloogiast. Lisaks on refleksoloogiat teaduslikult uuritud ning on selgunud, et pole tõendeid selle meetodi tõhususe kohta mitte ühegi haiguse puhul. Lisaks on sõnapaar “diplomeeritud refleksoloog” üsna sisutühi, sest ükski korralik ülikool sellist diplomit ei jaga. The School of Holistic Reflexology, mille diplom Annely Sootsil on, paistab tänapäevaste teadmiste suhtes üsna alternatiivne olevat.

Annely Soots on lõpetanud Tartu Ülikoolis arstiteaduskonna ravi erialal 1982. aastal, kuid arstina ta töötanud pole ega ole registreeritud tervishoiutöötaja tänaselgi päeval. Samas nimetab ta end arst-terapeudiks, seda ilmselt vastavalt tema enda poolt koostatud kriteeriumitele, mis Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni raames kehtestatud.

Alternatiivne ja teadusandmetega toestamata on arusaam, et “toitumine on tõeline ravivahend enamuse haiguste puhul” ja “enamik tsiviilühiskonna haigusi on ebaõigest toitumisest tingitud”. Elustiil ja toitumine on kindlasti olulised faktorid meie tervise ja heaolu kujunemisel ja säilimisel, kuid esiteks eiravad sedasorti üldistused teadlaste pikaajalist ja viljakat tööd haiguste tegelike ja väga mitmekesiste põhjuste väljaselgitamisel ja raviviiside leiutamisel. Selliseid üldistavaid väiteid pole isegi mõtet üritada ümber lükata, kuna esmalt tuleks väite esitajal oma väite paikapidavuse kohta tõendid välja käia. Kõigi või enamuse haiguste põhjuseks on aja jooksul nimetatud jumala karistust, naabri needust, pH tasakaalu rikkumist, qi voo blokeeringut, subluksatsioone (kiropraktika), miasmat, vale mõtlemist, eelmiste elude pattusid, hirmu ja ehmatust, lapsepõlvetraumat jne. Ja nüüd siis taaskord ebaõige toitumine. Teiseks räägivad tasakaalustatud toitumise olulisusest ja seda tõenduspõhiselt toitumisteadlased, biokeemikud, päris arstid, õed, treenerid, seega iseenesest ei ole toitumisalane teave mingist otsast alternatiivne, vaid normaalne osa igapäevasest elust ja vajalik valdkond paljude haiguste haldamisel.

Üldise arusaamaga on vastuolus ka soovitus tarbida toidulisandeid. Toidulisandeid ega vitamiine ei pea inimene ostma ega tarbima, kui tal just pole korralike testidega kindlaks tehtud mõne aine puudus. Testidest räägin pikemalt järgmises loos, kuid lühidalt öeldes ei võimalda need testid ja analüüsid, mida Via Naturale müütab, adekvaatselt mitte midagi määrata ja nende põhjal tehtud ostuotsused on sama mõistlikud nagu abikaasa valik aurafoto alusel.

Kohalike toitumisterapeutide ja eriti nende peainspektori Annely Sootsi arusaamade alternatiivsus väljendub ilmekalt konkreetsete haiguste ning nende ravimeetodite kirjeldamisel. Olgu näitena esitatud autism, mida nad gluteeni- ja kaseiinivaba dieedi abil ravida üritavad. Esiteks see opioidsete peptiidide teooria. Pikemalt teooriasse süvenemata viitan teadusuuringule, mis näitas, et autistlike laste uriinis ei ole neid väidetud opioidseid peptiide, nagu ei olnud neid ka kontrollgrupis olnud tervete laste uriinis, ja seetõttu ei saa selle teooria põhjal monitoorida autistlike laste seisundit ega gluteeni- ja kaseiinivaba dieedi toimet:
Absence of urinary opioid peptides in children with autism.

Pikem arutelu sel teemal on lugeda blogist A Photon In The Darkness:
The GFCF Diet Loses its Legs
Samast arutelust leiame ka kriitikat teise autismi-tööstuse lipulaeva DAN! protokolli suhtes, mida kohalikud toitumisterapeudid tutvustavad kui autismi ravivõimalust. Teadusuuringud paraku optimismi selles osas ei toida. Küll aga ei takista mitteteaduslikkus autistlike laste vanematele müüa teenuseid, millele suuri lubadusi kaasa antakse.

Keda autism lähemalt puudutab, siis soovitan veelkord toda A Photon In The Darkness blogi, kus lapsevanemad räägivad oma kogemustest mitmesuguste alternatiivsete ravimeetoditega, ja mitte ainult positiivsetest, vaid just läbikukkumistest, milles nad alguses iseennast süüdistasid, kuna neile lubati, et kui nad teevad kõik õigesti, siis nende laps paraneb või vähemalt läheb olukord paremaks. Väärteooriad ja valeravid on aga uute inimlike kannatuste allikaiks.

Kasutatud allikad on ooper omaette. Näiteks hakkas paljutsiteeritud Boyd Haley vanast peast amalgaamplommide vastu võitlema, tiomersaali autismis süüdistama, autistlikele lastele tööstuslikke kelaatoreid soovitama ja müüma, kuni Ameerika toidu- ja ravimiamet (FDA) selle viimase kohta karmi hoiatuse saatis.

Lugu lekkivast soolest (ingl leaky gut syndrome) on aga keerukaks aetud narratiiv, mis eksitab lugejat teadustühjuse ning tegeliku biokeemia seguga. Kus üks algab ja teine lõpeb, jääb tüüpilise vigurjutu kombel lugeja mõistatada. Olulisena peab meelde jääma, et tuleb teha õiget sorti pissiproov ja osta-tarbida toidulisandeid.

Lühidalt kokku võttes sisaldab meie toitumisteraapia pesa ohtralt selliste teooriate ja tegevuste kirjeldusi, mis arstiteaduse vaatenurgast on alternatiivsed. Pakutakse teaduslikult tõendamata diagnoosimeetodeid ja diagnoose, mille ravimiseks pakutakse omakorda teaduslikult tõendamata toimega tegevusi. Ja toidulisandeid.

Kindlasti leiab toitumisteraapia.ee, vianaturale.ee ja tervisekool.ee kodulehtedelt ka mõne mõistiku üldise nõuande (nt süüa rohkem köögivilju ja vähem liha), aga selle tähelepaneku võib omistada asjaolule, et teksti pikkuse kasvades suureneb ka mõistliku mõtte leidmise tõenäosus.

2011. aastal ilmutas Naisteleht persooniloo Annely Sootsist:
Annely Soots: Me ei leppinud lootusetusega
Selles seostab Annely Soots oma lapselapse krampide tekkimist otseselt vaktsineerimisega ning vaktsiinides leiduva elavhõbedaühendi tiomersaaliga. (Kas 2005.-2006. aastal üldse oli tiomersaali riikliku vaktsineerimiskava vaktsiinides? Ameerika ametkonnad palusid tootjatel juba 1999. aastal tiomersaal vaktsiinidest välja jätta. vt M-i kommentaari) Mõlemad oletused on teadusuuringute poolt siiski ümber lükatud. Samas on selgunud, miks mõnedel väikelastel epilepsia võib olla. Nimelt on tuvastatud geenimutatsioon, mis umbes alates 6. elukuust ühel lapsel 20000-40000-st epilepsiat tekitab, poistel kaks korda sagedamini kui tüdrukutel. Sündroom on nimetatud prantsuse teadlase Charlotte Dravet’ järgi Dravet’ sündroomiks. Viimasest lingist selgub, et teatud seos vaktsineerimisel ja Dravet’ sündroomi avaldumisel on, kuid seos väljendub selles, et sündroom avaldub osadel vaktsineeritutel varem, aga vaktsineerimise ärajätmisega sellest siiski pääsu pole, kuna geenimutatsioon on kaasasündinud.

Kas antud juhul just Dravet’ sündroomiga tegu, ei ole muidugi võimalik meil siin teada, küll aga on korduvalt kinnitust leidnud tõdemus, et praeguseid vaktsiine ei saa pidada laste haiguste põhjustajaiks.

Kokkuvõte:
Annely Soots ja tema juhitud toitumisteraapia esindavad hulgaliselt mitteteaduslikke arusaamu inimese füsioloogiast ja biokeemiast. Mitteteaduslikud arusaamad annavad aluse mitteteaduslikele diagnoosimeetoditele, mille tulemusi ei saa usaldada, ja sekkumistele, mis on tõendamata ohutuse ja efektiivsusega ning seetõttu kulukad ja potentsiaalselt ohtlikud. Väärdiagnoosid ja valeravid suurendavad patsientide-klientide kannatusi ja süütunnet, kuna need ei toimi ja kiputakse süüdistama iseenda saamatust ja ebajärjepidevust. Tuvastamata võib jääda tõsine terviserike, mis vajab pädevat sekkumist. Annely Soots ei ole registreeritud tervishoiutöötaja, et ta võiks legaalselt diagnoosimise ja raviga tegeleda, küll aga ei keela mingi seadus müüa toidulisandeid.

Järgmises loos uurin ETTA poolt tutvustatavaid ja Via Naturale poolt pakutavaid teste ja analüüse.

Viited

13 kommentaari

Jul 01 2012

TV3 eetiliselt kahtlane käitumine ja üleskutse reklaamiandjatele

Autor: teemas meedia,tervis

Maaleht annab teada, et kommertstelekanal TV3 hakkab sügisest näitama kodumaist saatesarja, kus “inimeste elukvaliteeti ja hädasid kutsutakse parandama Eesti tunnustatud tervendajad ning alternatiivmeditsiini asjatundjad”.

Selline saatesari on mitme nurga alt kahtlusi äratav ja neid kahtlusi süvendab Maalehe küsimustele vastanud saate toimetaja Aveli Jänes.

Esmalt hakkab silma hoiak, et “silmale nähtamatu” maailma olemasolu võetakse kui loodusteaduslikku tõsiasja ja on olemas “eriliste võimetega” inimesi, kes suudavad seda tõsiasja kasulikul moel rakendada ning päris inimeste tegelikke probleeme lahendada. Saatesarja eesmärk ei ole avatud meelega uurida väidetavaid “erilisi võimeid” ja neid väidetavalt omavaid inimesi ja nende mõju inimeste probleemidele, vaid võetakse aluseks jäik eeldus, et see maailm ja need võimed on olemas ning üldse ei vaevatagi oma uurivat aju sellega, et otsida alternatiivseid võimalikke põhjusi, miks jääb mulje, et on olemas “erilised võimed” ja millest tuleneb usk tolle maailma olemasolusse. Küll aga võetakse eneseindlalt suletud positsioon ja paisatakse inimesed eksperimenti, mille haldamiseks puudub igasugune pädevus.

Juba on alanud esimesed võtted ning abivajajate ravimisega algust tehtud, […].

Diagnoosimise ja ravimisega saavad tegeleda Terviseametis registreeritud tervishoiutöötajad. Suure tõenäosusega pole need ravijad end Tervishoiuametis registreerinud, kuigi mõni “alternatiivmeditsiini” viljeleja võib seda isegi olla. Samuti pole Terviseameti andmebaasis kirjas, et TV3 oleks vastavat tegevusluba omav tervishoiuasutus. TV3 ilmselt ei anna endale aru, et nad on alustanud tegevusega, milleks peab vastav tõendatud pädevus olema.

Peamine oht, mis isehakanute teenuste tarbimisega kaasneb, on asjaolu, et neil puudub pädevus tõsiseid seisundeid ära tunda ja klient/patsient võib adekvaatsest diagnoosist ja ravist asjatult pikalt eemale jääda. Teine negatiivne kõrvalnäht on aja ning tihti ka raha investeerimine tegevustesse, mille ohutus ja tõhusus ei ole millegagi kinnitust leidnud.

Uue saate toimetaja Aveli Jänes räägib:

Oleme võtnud nõuks viia konkreetne abivajaja kokku inimesega, kes tänu oma erilistele võimetele on just selleks sobiv.

Kes ja mille alusel on hinnanud kellegi erilisi võimeid ja tema sobivust konkreetse abivajaja nõuandjaks? Kas posijatel on olemas erialade andmebaas, kust saab vaadata, kes mingi probleemi lahendamisel sobilik on nagu Terviseameti andmebaasis arstide kohta? Imestan tihti, et kust võetakse see enesekindlus esiteks posijate endi poolt, et nad sedasi end välja pakuvad ja isegi televiisoripurki lasevad panna.

Skeptik.ee pakub 8000 eurot (summa võib jooksvalt muutuda) sellele, kes teaduslikult pädeval moel suudab oma “erilist võimet” tõendada. Kui enesekindlus lubab telesaates päris inimestega eksperimenteerida ja endale tasuta reklaami teha, siis mis takistab neil samadel inimestel skeptikutele kohta kätte näidata ja iseennast 8000 euroga premeerida? Küll aga leiavad meie kohalikud posijatele kaasakiitjad hulgaliselt põhjusi, miks nad ei peaks seda raha välja võtma. Telesaates kõlbab kümnete tuhandete ees tsirkust teha, aga mõne skeptiku sõbralikus seltskonnas ei kõlba end näidata… No ma tõesti ei saa selles loogikast aru.

Jätkab Aveli Jänes:

Meil kõigil on elus olukordi, kus oleme sattunud ummikseisu ega oska ise väljapääsu näha.

Esiteks ei ole ilus rääkida kõigi nimel ega laiendada isiklikku kogemust kõigile. Teiseks ei ole ilus mängida ummikseisus oleva inimese haavatavusel ning pakkuda lahendusena “tervendajaid” ja muid posijaid kui pädevaid lahenduste pakkujaid.

Samuti pole harvad olukorrad, mil oleme kimpus mõne tervisehädaga, mida tavameditsiin ei suuda ja lähedased ei oska lahendada. Just kõigil neil juhtudel võib sellest saatesarjast abi saada.

Millel küll põhineb usk, et posijad suudavad midagi lahendada? Asjaolu, et “tavameditsiin” ei suuda kõiki tervisehädasid lahendada, ei tähenda seda, et posijad (“erimeditsiin”) suudavad. Ükski teadusuuring ei näita, et posijatel oleks pakkuda midagi erilist, mida “tavameditsiin” ei suudaks, küll aga on kirjeldatud rida ohtusid, mis meditsiinile alternatiivsetele meetoditele lootjaid tabada võivad. Tajutavad positiivsed tulemused saab enamuses omistada mitmetele teistele nähtustele, tuntuim neist vast ajalise kokkusattumuse tõlgendamine põhjusliku seosena ja kui arvestada, et paljud tervisehädad on tsüklilise kuluga ja kui posija posimine satub ajaliselt kokku tervisehäda maksimumiga, siis treenimata aju ühendab kaks sündmust (posimine ja olukorra paranemine) põhjuslikkusega ja arvab, et posimine oli tulemuslik. See on ammu tuntud nähtus ja inimese omadus, mis ilmutab end vägagi mitmetes olukordades ja juhib meid sageli eksiteele. Selle vältimiseks tuleks kasutada teaduslikku meetodit, mis roogib inimlikud eelarvamused ja tajuapsud välja.

Teistest põhjustest, miks posimised tõhusatena tunduvad, saab lugeda artiklist Miks usutakse, et imeravitsemine toimib?

Kes hädasolijaid aitavad?
Nad on eriliste võimetega inimesed, tervendajad ja ravitsejad, kes suudavad just tänu oma võimetele teisi aidata.

Jällegi – kuidas on objektiivselt kindlaks tehtud, et neil on “erilised võimed”? Oletan, et kuulujuttude põhjal – keegi ütles, et kellelgi olla eriline võime ja kuuldavasti olla ta seda ja teist aidanud. Sellisel hinnangu kujunemisel on palju probleeme. Peamine vast see, et meil ei ole võrdlevat baasi nende kohta, kes ei ole tema käest abi saanud, et võrrelda seda abisaanute arvuga. Sellisel puhul võimendub üks võimalik positiivne lugu proportsioonidest välja, seda korratakse, seda müstifitseeritakse, lugu moondub ja muutub müüdiks, kus tõetera on keeruline tabada. Abi mittesaanud aga tavaliselt vaikivad ja tihti süüdistavad iseennast, sest “töö on tellija materjalist” ja küllap oli usk liiga nõrk. Lisaks võib see algne positiivne lugu (tervenemine, paranemine, olukorra leevendumine) olla tõlgendatav varem kirjeldatud ajalise kokkusattumusega ja sugugi mitte posija tegevusega.

Anekdootlikku lugu jagab ka saate toimetaja Aveli Jänes:

Meil on olnud üks juhus, kus kogu probleemi ja hädade põhjuseks oli halb vereringe, millele varem keegi tähelepanu ei pööranud. Vereringe parandamisel saadi jagu ka seni muret tekitanud olukorrast.

Tavaliselt pole meil võimalik neid väiteid mitte mingil moel sõltumatult kontrollida. Päris arst ei saa oma patsiendi kohta avalikkusele midagi rääkida, et me saaksime tõepärasema pildi, mis seisus inimene varem oli ja milliseid meetmeid oli kasutatud.

Moraalijutuga üht kommertstelejaama muidugi ei mõjuta ja seepärast kutsun reklaamiandjaid ning meediaplaneerimise ettevõtteid võtma selle eetiliselt küsiava saate osas seisukohta sellega, et nad spetsiifiliselt plaaniksid oma reklaamiklipid muudesse saadetesse, aga mitte sellesse. Eriti irooniline oleks näha saate vahepeal ravimireklaame koos kohustusliku hoiatusega “Tähelepanu, tegemist on ravimiga …”.

5 kommentaari

Jun 27 2012

Toitumisteraapiast Eestis (1. osa)

Autor: teemas toitumine

Eelmine lugu, mis toitumisteraapiat puudutas, kajastas Suurbritannias läbi viidud uuringut, mille tulemusena selgus, et suure tõenäosusega (70%-98%, p=0,05) saab klient/patsient toitumisterapeutidelt ebaadekvaatseid ja potentsiaalselt ohtlikke nõuandeid. Lisaks sellele

[…] kasutavad nad pseudoteaduslikke diagnoosimeetodeid (nt iridoloogia ehk silmaiirise uurimine), mittevalideeritud teste (nt juuste mineraalide analüüs), soovitavad kalleid ja mittevajalikke toidulisandeid.

Artikli lõpus püstitasin küsimuse, et milline on selle Suurbritannia uurimusliku loo seos Eestiga ning kirjutasin järgmised read:

End toitumisterapeutideks nimetavaid inimesi on ka Eestisse sugenenud ja peavoolumeedia laseb hea meelega neil endale reklaami teha. Näiteks Annely Soots ja Sirli Kivisaar erinevates Postimehe lisalehtedes. Kohalikel toitumisterapeutidel on oma assotsiatsioon ning ka koolituskava, mis üritab omasuguseid juurde toota.

Olgem siis tähelepanelikud, kui toitumisalast nõuannet vaja läheb, et ei satuks selliste juurde, kel arusaam inimkeha toimimisest on “alternatiivne”, umbusk arstide suhtes, igast varrukast, hõlmast ja taskust totsikud välja punnitavad ning kes kahtlase väärtusega kalleid teste pakuvad.

Selline seostamine Terviselehe (13. märts 2012) veergudel ei meeldinud Annely Sootsile ega Sirli Kivisaarele ning nad pöördusid Avaliku Sõna Nõukogusse, mis Terviselehe suhtes tauniva otsuse sõnastas. Muu hulgas on öeldud:

Infot Eesti toitumisteraapia kohta ei ole artiklis üldse piisava põhjalikkusega ega argumenteeritult käsitletud, mistõttu on ASNil põhjust pidada selliselt avaldatud sildistavat negatiivset hinnangut nii kaebuse esitajate kui ka nende esindusorganisatsiooni suhtes põhjendamatuid kannatusi tekitavaks.

Kui Eesti toitumisterapeutide kohta on internetist või muist allikaist leitav informatsioon, mis põhistab väiteid teraapia terviseohtlikkuse suhtes, siis tulnuks see informatsioon igakülgsena ammendavas mahus artiklis ka avaldada, andes koheselt sõna asjaosalistele, kelle suhtes tõsiseid süüdistusi esitatakse. ASNile saadetud toimetuse vastusest nähtub, et sellekohane informatsioon on toimetusel olemas, kuid miskipärast seda ei kasutatud.

Nõustun hinnanguga, et algses artiklis avaldatu, mis puudutab nimetatud toitumisterapeutide Annely Sootsi ja Sirli Kivisaare tegevust, ei ole piisavalt lahti kirjutatud ja püüan seda viga siinse ja järgnevate lugudega parandada.

Mis on toitumisteraapia ja toitumisnõustamine?
Püüan vastuseid leida Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA), sellega seonduvate kodulehtede ning muude allikate kaudu. Olgu aga kohe öeldud, et mõistetes, ametinimetustes ning nõutavates kvalifikatsioonides ei ole kerge selgust luua.

Toitumisalast nõu peaks suutma iga perearst anda, samuti paljude muude erialade arstid – gastroenteroloog (seedeelundkonna arst), allergoloog, kardioloog (südamearst), endokrinoloog (sisenõrenäärmete arst), hematoloog (vere ja vereloome arst), teinekord on tervishoiuasutuses eraldi dieetarst või dieetõde. Samas on toitumine üks vägagi igapäevane asi ja seetõttu tundub täiest loomulik olevat olukord, et toitumisalase nõu saamiseks ei pea ilmtingimata haiglasse või polikliinikusse arsti juurde minema, eriti veel, kui millegi üle otseselt kurta pole, aga tahaks lihtsalt oma toiduharjumusi ehk tervislikumaks muuta, samas mitte kaotada vajalike toitainete tasakaalus. See ei ole ajukirurgia, nagu öeldakse, ja tundub usutav, et adekvaatse teaduspõhise hariduse ja koolituse omandamisel ning kutsesobivuse testi läbimisel võiksid sellise tööga hakkama saada paljud. Toitumisalase nõu andmine võiks kuuluda ja küllap kuulubki ämmaemandate, imetamisnõustajate, hooldusõdede, rääkimata siis veel spordiarstide ja miks ka mitte treenerite pädevusse. Ja lisaks muidugi meie igapäevane ajakirjandus ning interneti-ülikool, mis meie toidulauda igatepidi rikastada ja tervistada püüavad.

Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioonil (ETTA) on lisaks toitumisnõustamisele aga ambitsioonikam plaan – toitumisteraapia ehk ravi(?). Esmalt defineeritakse mänguväljak:

Enamik tsiviilühiskonna haigusi on ebaõigest toitumisest tingitud.
[…]
Me elame ajastul, kus kroonilised terviseprobleemid on võtnud epideemia vormid ning meditsiin ei oma ravimeid kõikide hädadega toimetulekuks. Toitumisteraapia tegeleb põhjustega, korrigeerib toitumise ja toidulisandite abiga ainevahetuslikke muutusi kehas.

Allikas: toitumisteraapia.ee (27. juuli 2012)

Ja antakse lubadus:

Abi saab iga haiguse puhul.

Loodetud tulemuse saamiseks tuleb aga ühtteist teha:

Terapeut soovitab teostada ainevahetuse analüüse, kasutada vastavalt seisundile vajalikke toidulisandeid.

Sõna ‘toidulisandid’ esineb selles tutvustavas tekstis kolm korda.

Annely Sootsi Tervisekooli toitumisteraapiat kirjeldav lehekülg mainib toidulisandeid 27. juunil 2012. aastal 10 korda ja defineerib tegevuse järgmiselt:

Toitumisteraapia tegeleb tervisehäirete põhjustega, korrigeerib toitumise ja toidulisandite abil ainevahetuslikke muutusi kehas.

Analüüsid on toitumisteraapias samuti üks oluline komponent, sest nende abil saab kindlaks teha, milliseid toidulisandeid kliendile soovitada:

Analüüside alusel aitavad toitumisterapeudid koostada tervist toetava toitumiskava ning lisanditeprogrammi. Nende analüüsidega hinnatakse inimese toitumuslikku seisundit, need ei ole mõeldud haiguste diagnoosimiseks ja raviks, toitumisteraapia on toetav ja ennetav teraapia.

Neid pakutavaid analüüse analüüsime edaspidi, kuid heidame korra pilgu ka nendele haigustele, mille puhul lubatakse, et toitumisteraapia ‘aitab’ – ei ravi, kuigi “Toitumisteraapia tegeleb põhjustega” ja “Kui ainevahetus on muutunud kehale soodsaks, siis see annab suure tõuke tervenemisprotsessidele”, seega kaudselt ikka peaks nagu ravima, aga mõistan, et sõna ‘ravi’ kasutamine oleks liiga otsene viide raviteenustele, mida tohib teostada vaid registreeritud tervishoiuasutuses töötav registreeritud tervishoiutöötaja. Ja Terviseameti registris ei ole märget, et Annely Soots või Sirli Kivisaar oleksid tervishoiutöötajad või nende OÜ Via Naturale tervishoiuasutus.

Autism (DAN! protokoll ja kelatsiooniteraapia)

Teaduslikult tõestatud on toitumuslikud ja dietoloogia-alased ravimeetodid, mis tuginevad nn. liigsete opioidide teooriale, kus opioide nähakse autistliku sümptomaatika ühe võimaliku tekkepõhjusena.

Allikas: toitumisteraapia.ee (27. juuni 2012).

Osteoporoos

Luu kadu soodustavad vähese kaltsiumi tarbimise kõrval ka näiteks rohke fosfori tarbimine, rohke rafineeritud suhkru tarbimine, proteiinirikas toit, happeline toit, rohke soola tarbimine, mineraalainete vähesus jne.
[…]
Valgu rohke tarbimine viib kaltsiumi kehast välja. Ka liiga vähene valgu tarbimine suurendab osteoporoosiriski. Kindlalt vähendab aga osteoporoosiriski vegetaarne dieet. Loomne toit on valgu- ja fosforirikas, samas ka happeline. Osteoporoosi vähene esinemine vegetaarlastel ei ole juhus, selle põhjuseks on nende luu massi väiksem kadu postmenopausis.

Kõrge soolasisaldusega ja happeline toit suurendab kaltsiumi väljaviimist luudest ja eritumist uriiniga. Soovitame soola tarbimise piiramist ja alkaalset ehk aluselist toitu. Alkaalne toit on puu- ja juurviljaderikas, selle koostisse kuuluvad pähklid ja kaunviljad ning see ei sisalda liigselt liha- ja piimatooteid.

Allikas: toitumisteraapia.ee (27. juuni 2012).

Südamehaigused

Peamiseks neist [ateroskleroosi riskifaktoriks] on seni peetud kõrget kolesteroolitaset, kuid viimasel ajal on avastatud kolesterioolitasemest veelgi olulisemaid südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid, näiteks madal antioksüdantide- ja kõrge homotsüsteiinitase veres ning halbade rasvade tarbimine. Rõõmustav uudis on see, et kõiki neid riskifaktoreid, ka kõrget kolesteroolitaset saab tervisliku toitumise ja toidulisanditega elimineerida.

Allikas: toitumisteraapia.ee (27. juuni 2012).

Eraldi artiklid on veel lekkiva soole, vaimse tervise ning pH dieedi kohta. Tagumisest tõstan välja järgmise lõigu:

dr. Youngi väide, et kõikide haiguste aluseks on liiga happeline keha ja kõikide haiguste ravi on happelisuse vähendamine, peab tõesti paika.

ETTA terapeutitdel on olemas VTA analüüs, mis võimaldab hinnata keha pH-d ja ainevahetuse seisundit ning 2010.a. jooksul loodetakse soetada mao pH määramise aparaat, mis võimaldab hinnata inimese seedetrakti pH-d.

Toitumisteraapia kodulehel on väga palju erilaadseid väited ja soovitusi, millest osad on ilmselgelt mõistlikud ja järgimisväärsed (nt loobuda suitsetamisest, süüa vähem liha, rohkem kala ja aedvilja), osad jällegi umbluusegused (nt pH dieet, lekkiva soole sündroom), osad jällegi sellised, mille tõelevastavust ei oska ma ilma pikemalt süvenemata ja uurimata hinnata (nt madal antioksüdantide- ja kõrge homotsüsteiinitase veres kui ateroskleroosi riskifaktorid või ‘valgu rohke tarbimine viib kaltsiumi kehast välja’).

Sellega lõpetan lühikese kokkuvõtte mõnedest Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni tekstidest. Nimetamata ja osundamata jäi palju materjali, kuid ehk on põhjust neist rääkida järgnevates lugudes. Palun teil, head lugejad, ETTA väiteid oma pädevuse pinnalt kommenteerida.

Järgmises loos püüan saada täpsemat vastust küsimusele, kas Annely Sootsi ja Sirli Kivisaare arusaamad inimkeha toimimisest on alternatiivsed sellele, mida tänapäeva teadus tõendatuks peab.

26 kommentaari

Mar 26 2012

Tervise Arengu Instituut (TAI) kanaldas raha posimisele, asja uuriti

Autor: teemas ametlik,tervis

Sotsiaalministeeriumi dokumendiregister

Peaaegu aasta tagasi kirjutasin skeptik.ee-s tänu kommenteerija tavainimene vihjele sellest, kuidas Põlvamaal tehakse tervisekonverentsi, mille maksab kinni Tervise Arengu Instituut (TAI), kuid mille sisu ei pruugi sugugi inimeste tervise arengule kaasa aidata. Ise hindasin olukorda sedasi, et “TAI toetab rahaliselt posimist”, kuna tolle ürituse esinejateks olid muude hulgas püramiidientusiasti ning maailmalõpu kuulutajana tuttav Viljo Viljasoo, seekord teemaga “Eluedu valitseja”, Arvo Soomets oma maagilise maatriksiga, Moses Maimon tantraseksi tutvustamas, Viigi Viil antud juhul kui kinesioloog.

Vahetasin mõned kirjad ühe ürituse korraldaja Ene Mattusega, kes väljendas mõtet, et kui on tegu “tervisedendusega” ja “vaimse heaoluga”, siis võib teemade valik olla väga avar ja ei pea piirduma arstiteaduse piiridega.

Konverents toimus muidugi vastavalt kavale, kuid asjad ei jäänud sugugi soiku. Kuivõrd pole tegu erarahaga, siis toimub selle kasutamise üle kontroll ja sedalaadi vihjed kasvõi siin skeptik.ee portaalis võivad anda olulist tõuget asjade paremuse suunas muutumisele. Või vähemalt lootust sellele. Nimelt on Sotsiaalministeeriumi dokumendiregistrist alla laaditav dokument nimega Paikvaatluse akt 52/2011 kuupäevaga 2. juuni 2011.

Aktis saame teada, et kogu projekti üldnimi on “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010-2013”, kestab kuni 2013. aasta lõpuni ja kogu rahahulk on 4,6 miljonit eurot. Paikvaatluse objekt ja eesmärk on kirjas sedasi:

Kontrollime Maavalitsuste lepingute täitmist (programmi tegevus 3.1.2) Tööhõivest väljalangemise ja tööjõu produktiivsuse vähenemise ennetamisel paikkonnale ekspertabi ja koolitust pakkuva tugistruktuuri väljaarendamine
Kontrolli aluseks oli www.skeptik.ee kajastatud arvamus Põlvamaal toimunud koolituste kohta. Skeptik.ee kommenteerija nimega tavainimene viitas dokumendile, milles on kirjas 7.aprillil Põlva kultuuri- ja huvikeskuses toimuva tervisekonverentsi kava:
12.00 – 12.20 Eluedu valitseja – Dr. Viljo Viljasoo, Eesti Maaülikool
12.20 – 12.50 Müstiline Tantra: võti õnneliku suhte ja seksuaaleluni – Moses Maimon, Bhairava joogakool
12.50 – 13.10 Maagiline Matrix – terviklik tervendamine- Arvo Soomets, Maagilise Matrixi õpetaja.
13.10 –13.20 Meie keha räägib. Kokkuvõtted ettekannetest – Viigi Viil,arst, kinesioloog
13.20 – 14.00 LÕUNA PAUS
14.00 – 16.00 töötoad lektorite juhtimisel
1. Viljo Viljasoo
2. Moses Maimon
3. Arvo Soomets
4. Viigi Viil
Korraldajad: Põlvamaa Tervisenõukogu
Rahastajad: Tervise Arengu Instituut, ESF programm “Tervislikke valikuid toatavad meetmed 2010-2011;
Põlva Maavalitsus; MTÜ Partnerlus, Leader

http ://www.polvamaa.ee/index.php?article_id=12955&page=433&action=article&

Kontrolliti kõigi 15 maakonna vastavaid tegevusi. Küsiti välja kõigi toimunud ürituste dokumendid ning lisaks ka osade ürituste ettekannete slaidid. Valdavalt hinnati tegevusi eesmärgipärasteks ja koolitusi asjakohasteks, aga esines ka mõningaid puudusi, mis siin välja toon.

3. Võru maavalitsus – sõlmitud koostööleping 10-7.2-3/482 30.03.10. Tööde üleandmis-vastuvõtmise aktis 15.11.10 tegevuse 5.3 juures on koostööpartnerite võrgustikule terviseteemalise täiendkoolituse raames loeng Viigi Viililt, kes on NLP Instituudi koolitaja, kinesioloog ja IKC [International Kinesiology College] treener, sama koolituse raames on ka tervistav matk koos nõidadega. Koolitus maksis kokku 25000 EEK. Koolituse päevakava alusel võib olla kahtlus, et tegemist on mittekõlbulike kuludega.

4. Tartu Maavalitsus – […] Toimus 08-09.09.2010 Tartumaa Terviseaktiivi Energialaager Elva Spordikeskuses, kus päevakava alusel võib olla kahtlus kogu kulude abikõlblikkuses. […] 30 000 EEK
17-18.06.2010 Kambjas toimunud Tartumaa tervist edendavate haridusasutuste tervisemeeskondade suvekool. Koolituse päevakava alusel võib olla kahtlus, et tegemist on mitteabikõlbulike kuludega. […] 15 000 EEK
22.03.2010 toimunud Tartumaa KOV Sotsiaalvaldkonna Esindajate Terviseseminar Pühajärve konverentsikeskuses. Päevakava alusel on teema “Kuidas suhelda keerulise kliendiga. Toimetulek stressiga, eneseregulatsiooni võimalused”. Koolituse päevakava alusel võib olla kahtlus, et antud teema ei aita ellu viia programmi tegevusi ega täida eesmärke. […] 1278,23 eurot.

5. Valga maavalitsus – […] Valgamaa koolieelsete lasteasutuste töötajatele arenduskoolitus 14-15.06.2010 Reet Trasanov ja NLP meetod – ürituse kogumaksumus 12 000 EEK. Esitada rakendusüksusele koolitusmaterjalid (slaidid).
[…] “Märka ja aita iseennast” 25.10.2010, NLP ja kinesioloogia, Viigi Viil. Maksumus 10 000 EEK.
[…] esitada rakendusüksusele koolitusmaterjalid (slaidid) [nende] koolituste kohta. Koolituse päevakava alusel võib olla kahtlus, et antud teema ei aita ellu viia programmi tegevusi ega täida eesmärke.

6. Pärnu maavalitsus […]
Pärnu linna lasteaednike suvelaager 08.06.2010, maksumus 20 000 EEK
Kindlasti vajalik täiendavalt uurida abikõlblikkust Sirje Hanseni ja Margo Mitti loengute “Väärtustades ennast” osas.
[…]

Pärnumaa KOVide tervisemeeskondade koolituspäev Reiu puhkekeskuses 03.11.2010
13 000 EEK – Maire Taska koolitus Bert Hellingeri meetodi järgi. Palun esitada rakendusüksusele koolituse materjalid.
Koolituse päevakava alusel võib olla kahtlus, et antud teema ei aita ellu viia programmi tegevusi ega täida eesmärke.

9. Põlva Maavalitsus – […]
Põlvamaa tervisekonverents 04.06.10 – tasakaalu loomine välise ja sisemise keskkonna vahel (vaimne lektor Crystal Ra) tegevus 4.5. Saata rakendusüksusele koolitusmaterjalid (slaidid).
Psühholoogiline abi lasteaiaõpetajatele 26.04.10 . Üks teemadest – Positiivne psühholoogia. Kuidas suurendada õnnetunnet. Enesehinnangu psühholoogiline olulisus, lektor Angela Jakobson. Koolituse päevakava alusel võib olla kahtlus, et antud teema ei aita ellu viia programmi tegevusi ega täida eesmärke.
Koostööpartnerite koolitus Valgjärve-Pikajärve mõis 07.09.10 koolituse läbiviija Viigi Viil
Koolituse päevakava alusel võib olla kahtlus, et antud teema ei aita ellu viia programmi tegevusi ega täida eesmärke.

10. Lääne-Viru Maavalitsus – […]
09.03.2011 toimunud koolitus “Elu meis ja meie ümber – alternatiivid ja eneseabi” lektor Leonhard Soom. Koolitusmaterjalide alusel ei ole kindel, et antud koolitus on programmi raames abikõlbulik ja aitab ellu viia programmi eesmärke. […] 1597,97 eurot.

Lõpetuseks:

Kontrolli käigus ei anta hinnangut koolituste sisu ja eesmärgi kohta. Rakendusüksus koostöös Sotsiaalministeeriumiga vaatab üle kontrolli käigus tehtud koopiad ja vajadusel esitab täiendavad küsimused ning palub täiendavaid dokumente. Palun saata kontrolli käigus palutud koolituste slaidid (koolitusmaterjalid) rakendusüksusele hiljemalt 15.06.11 (vt maakondade lõikes)

Seega on hulk dokumente ja koolitusmaterjale ilmselt juba esitatud, aga neid pole ma veel välja jõudnud nuhkida. Võibolla on need leitavad Sotsiaalministeeriumi dokumenriregistrist.

Üks matemaatiline märkus. Aktis on kirjas, et “Abikõlblik kogumaksumus” on 4,606,618.87 eurot.
Veel on öeldud, et “Väljamakstud toetuse summa ja % eelarvest kontrolli kuupäeva seisuga” on 1,196,796.55 eurot 51,50%

Lihtne arvutus aga näitab, et 1,197 miljonit moodustab 4,607-st miljonist umbes 26%.

Lõpetuseks veel teine märkus, et küsisin seda akti TAI-st 8. juunil 2011. Sellele vastati:

Teie küsitud dokument on avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 2 alusel tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Sellest tulenevalt ei ole kõnealust dokumenti võimalik Teile saata.

Küsisin uuesti:

Lp XXX,
tänan kiire vastuse eest!
Päringu esitamisel oli dokumendil juures märge “Avalik”. Kas oleks võimalik näha seda otsust, millega viidatud dokument asutusesiseseks kasutamiseks määrati? Ja millal on oodata avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktis 2 märgitud otsuse jõustumist, peale mida dokument taas avalikuks saab?

Vastati:

Kõnealuse dokumendi registreerimisel jäi algselt tehnilise vea tõttu vastav märge sisestamata. Dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks määramise otsuseid eraldi kirjalikult ei vormistata, mistõttu ei ole võimalik seda Teile edastada.

Otsuse jõustumise kuupäev ei ole praeguseks veel teada. Prognoositavalt võib see jääda k.a septembri kuni oktoobri kuusse.

Vahepeal olin selle teema ära unustanud, aga nüüd tuli meelde. TAI rahakanaldus posimisele oli ilmsesti tingitud teadmatusest ja nende auks on nad asja uurimist tõsiselt võtnud ning loodetavasti paraneb koolituste kvaliteet oluliselt.

15 kommentaari

Järgmised »