Arhiiv lugudest, mis on teemas 'homöopaatia'

Nov 10 2012

Eesti Apteekrite Liidu hea vastus

Eesti Apteekrite Liit

Kirjutasin seoses homöopaatiateemalise koolitusega Eesti Apteekrite Liidule kirja, millele vastas kiirelt EAL-i esinaine Kai Kimmel:

Tere lp. Martin Vällik!

EAL volikogu paneb igal sügisel kokku täienduskoolituste kava üheks aastaks. Teemad koolitusteks valime volikogu koosolekul. Iga volikogu liige on kaardistanud oma maakonnas apteekrite soovi koolitusteemade osas. Probleem on selles, et mitmeski maakonnas leidub perearste, kes saadavad oma patsiente apteeki nimekirjaga homeopaatilistest ravimitest, samas midagi eriti pole patsiendile selgitatud. Meil, apteekritel, on selles vallas teadmised kasinad, valdav enamik meist on sama skeptilised kui teie nende raviomadustesse suhtumises. Ei sobi ju apteekril arsti hakata kritiseerima ja välja naerma. Püüame olla delikaatsed mõlema vastu, samas natuke ka oma arvamust jutu sisse poetades. Et me rohkem selles vallas teadmisi omaks, on ju üsna loomulik meie soov lasta rääkida inimesel, kes on koolitused läbinud. Ma soovitaksin teil kindlasti pöörduda ka Ravimiameti poole küsimusega, miks homeopaatilised preparaadid on Eestis registreeritud ravimitena, samas kui mõningad kliiniliselt tõestatud või ka sajandite vanuse ravikogemusega preparaadid on toidulisandid.

Lektori leidmiseks pöördusime EHTS poole, kes meile lektori välja pakkus. Valikut me ise teha ei mõistnud. Usun peaaegu kindlalt, et apteekrid ei hakka peale seda koolitust homeopaatilisi preparaate ise soovitama, vaid oskavad veelgi paremini olukorda hinnata.

Lugupidamisega EAL esinaine Kai Kimmel

Jah, see on probleem, et homöopaatia on oma ebateaduse üsna sügavale sisse immutanud. Kui juba arstid ilma pikemalt selgitamata patsiente homöopaatilisi nostrumeid apteeki ostma suunavad, siis tõepoolest on apteekril vähe võimalusi kliendiga konfrontatsiooni asuda, eriti kui asjad apteegis täiesti seaduslikult müügil on. Probleemi olemasolu tunnistab esinaise sõnul ka EAL.

Mida teha? Kuidas meie tublisid apteekreid aidata? Kuidas kaitsta patsiente libateaduse eest? Kirjutada ja trükkida lühike patsientidele mõeldud infoleht homöopaatia kohta ja teha see tasuta apteekides kättesaadavaks? Kaalukuse lisamiseks kaasata Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituut, Ravimiamet, Eesti Perearstide Selts, Tarbijakaitseamet…

Minu algne kiri: Loe edasi »

2 kommentaari

Nov 09 2012

Eesti Apteekrite Liidust saab posimise hääletoru

Homöopaatia Tallinna apteegis
12. november: kuna Ravimiamet võib registreeritud ravimi pildi näitamist tõlgendada kui ravimi reklaami, siis udutasin tootja esindaja palvel ravimite nimed.

Seekord on põhjust juttu teha Eesti Apteekrite Liidust, ühendusest, mis “tegeleb kutsekaaslaste erialaste teadmiste ja kutsealaste oskuste taseme tõstmisega, apteegi töötajatele koolituse korraldamisega, kutsetegevuseks vajalike teabe- ja abimaterjalide ning trükiste avaldamisega”.

Koolitusi on tegutsemisaastate jooksul korraldatud päris mitmeid, kuid nüüd saabus potentsiaalsete koolitusel osalejate e-postkasti allolev kutse:

Kutse apteekrite täiendusele 22.11.12 (korduv teade)

Eesti Apteekrite Liit alustab proviisorite ja farmatseutide 2012/2013 õppeaasta täienduskursusega.

Täienduskursuste esimene loeng toimub neljapäeval 22. novembril Tartus TÜ Raamatukogu auditooriumis nr 243, Struve 1, kell 11.oo-16.oo.

Teema: Homöopaatia, Homotoksikoloogia

Koolituse ajakava:

11.00-12.30 Homöopaatia ja homotoksikoloogia sissejuhatus. (dr Natalja Trofimova)

Loengus räägitakse homöopaatia ajaloo peamistest etappidest, kajastatakse Homöopaatia põhiprintsiipe, nende arendamist, homotoksikoloogia tekkimise ajast. Tutvustatakse homotoksikoloogia põhialuseid ja toimemehhanisme.

12.30-13.00 Lõunapaus

13.00-16.00 Homotoksikoloogilised ravimid ja nende kasutamine (dr Natalja Trofimova)

Loengus tutvustatakse homotoksikoloogiliste ravimite vormid, koostisosad, tootmise erilisused, manustamise meetodid, näidustused, annused ja toimed. Tuuakse praktilisi näiteid ravimite kasutamisest ja kombineerimisest arsti praktikas.

———————————————————————–
Koolituse maksumus on:
Apteekrite Liidu liikmetele 24 eurot (20 EUR + KM)
teistele kuulajatele 48 eurot (40 EUR + KM)

Osavõtust palume teatada Eesti Apteekrite Liitu hiljemalt reedeks, 16. novembriks elektronpostiaadressil koolitus@apteekriteliit.ee või telefonil 662 1054.

Homöopaatiast on skeptik.ee lehel kirjutatud päris palju ja lühike kokkuvõte kõlab, et see on mitteteaduslik meditsiinisarnane tegevus, homöopaatiliste ravimite toime ei erine platseebost. Teadus on oma sõna juba ammu öelnud ja homöopaatia ajaloo prügikasti saatnud. See asjaolu muidugi ei sega üksikisikute usku homöopaatiasse või mis iganes muusse maagilisse tegevusse, imelikul kombel on nende uskujate seas ka meditsiinilise haridusega inimesi, kes peaksid teadma, kuidas keemia käib ja kuidas ei käi.

Iseenesest on hea, et apteekrid, kes puutuvad inimestega kokku, teaksid homöopaatiast üht-teist, kuna kohalike homöopaatide aktiivne tegevus ja meedia tugi neile on suutnud paljude inimeste peades kujundada arvamuse, et homöopaatilised nostrumid on võrdväärsed või isegi paremad kui kliinilised testid läbinud ravimid, ja apteeker võiks siis olla see inimene, kes kliendile vajadusel teaduslikku teavet vahendab. Kas antud juhul täidab koolitus seda eesmärki? Suure tõenäosusega mitte, kuna Natalia Trofimova on ise aktiivne homöopaatia poolehoidja ning selle edust majanduslikult huvitatud.

Natalia Trofimova on registreeritud tervishoiutöötaja:

Kood: D05563
Eesnimi: Natalia
Perekonnanimi: Trofimova
Kutse: Arst
Erialad:

Töökohad:
1 OÜ Biokliinik

allikas: Terviseamet

tegevusloaga tervishoiuasutuses:

Tegevusluba: L02452
Teenuse osutaja: OÜ Biokliinik
Kehtib: 30.03.2011 – 29.03.2016
Otsus: nr 6.4-4/66-9, 30.03.2011
Tegevuskohad: Raatuse 86 Tartu
Teenused asukoha järgi

Teenused:
1 ambulatoorsed endokrinoloogiateenused
2 ambulatoorsed sisehaiguste teenused
3 ambulatoorsed taastusravi ja füsiaatriateenused
4 ultraheliuuringud

allikas: Terviseamet

Biokliiniku koduleht näitab aga, millega seal tegelikult tegeletakse:

TOITUMISALANE NÕUSTAMINE
Colon-Hüdroteraapia
Bioresonants diagnostika
Mikroelementide uuring
Toidutalumatuse test
Homotoksikoloogia
Homöopaatia
Refleksoloogia
Kaaniravi
Laserravi
Meemassaaž
Ravimassaaž
Kiropraktik-diagnostik-lümfimassaaž
Kõrvaküünlad
Tselluliidiravi
Osteopaatia

Märgiga olen tähistanud need teenused, mis minu teadmiste kohaselt kindlapeale täiesti kahtlased ehk teaduslikult põhjendamata tegevused on. See ei tähenda, et märgistamata asjad ilmtingimata alati põhjendatud oleksid. Nt kaaniravil on mõned vägagi kitsalt piiritletud näidustused, kuid “terapeudid” tavaliselt nendega ei tegele.

Omaette huvitav teema on see, et millist topeltraamatupidamist tervishoiuasutustele võimaldatakse – Terviseamet registreerib asutusel korralikud erialad ja annab tegevusloa, asutus võib siis täiesti legaalselt harrastata ükskõik millist umbluud ja teatada uhkelt, et neil on selleks kehtiv tegevusluba.

Olles tervishoiutöötaja on Natalia Trofimova ka homöopaatia eestkõneleja. Näiteks kirjutab ta oma raamatus “Paastuga terveks” järgmist:

Loodusravi ei tähenda sugugi ainult taimeteede joomist, vaid ka näiteks homöopaatiat, mis on odav vahend ja töötab väga hästi, sealhulgas laste puhul, kellele atoopilise dermatiidi (päriliku eelsoodumusega nahapõletiku) raviks sobivad hormoonsalvi asemel homöopaatilised vahendid. Migreeni aitab ravida homöopaatiline ravim Spigelon, ent enne on vaja teada, kas peavalu tekib soolestikuprobleemide tõttu või mõnel muul põhjusel. Kahjuks on Ravimiamet homöopaatia suhtes tõrjuval seisukohal ja Eesti arstid pole selles valdkonnas eriti haritud.

Eesti arstid ei ole eriti haritud ka šamanistlike ravirituaalide läbiviimise ega astroloogiliste aspektide arvestamise koha pealt, aga ma küll ei oska seda pahaks pidada, pigem ikka heaks, et nad ei raiska oma aega toimevabade ravisarnaste tegevuste tudeerimisele. Ravimiamet lähtub seadustest, sh Homöopaatiliste preparaatide müügiloa taotlemise tingimustest ja korrast, tõrjuv seisukoht on teaduslike tõendite valguses täielikult õigustatud.

Korralikud teadusuuringud näitavad, et homöopaatia mõju pole eristatav platseeboefektist ja see oleks ka see tõene informatsioon, mida apteekrid klientidele vastavalt oma eetikakoodeksile saaksid esitada, seepärast ei ärata homöopaatiasse pooldavalt suhtuva inimese esinemine meie apteekritele kuigipalju usaldust, kui ta eeldab, et sel tegevusel on mingi toimemehhanism ja sel on mingi mõttekas osa arsti või apteekri praktikas.

Samas võiks ju usaldada meie apteekreid ning eeldada, et nad ilmselge jamajutu kohapeal põhja lasevad. Teisalt on kogunenud empiirilisi andmeid, et nii lihtne see asi ei pruugi olla – ka apteekrite seas on neid, kes usuvad homöopaatia toimesse ja soovitavad neid nostrumeid klientidele. Loo päises on pilt homöopaatiliste preparaatide riiulist ühes Tallinna apteegis. Ja miks üldse raisata apteekrite aega ühe mitteteadusliku tegevuse kriitikavabale promotsioonile? See küsimus on siis Eesti Apteekrite Liidule (EAL), mille neile varsti saadan.

Kui siinsete lugejate seas on apteekreid või neid, kes varem neil koolitustel esinemas käinud, siis kutsun teid üles EAL-le kirjutama.

(Kuigi sõnad “homöopaatia” ja “homotoksikoloogia” paistavad erinevad välja ning neid kirjeldatakse erinevate distsipliinidena, siis kliinilise praktika seisukohast pole neil vahet – ühtmoodi toimetud mõlemad.)

Potentsiaalse tarbijana soovin, et apteekrid oleksid hästi informeeritud, ainult sedasi saavad nad täita oma kutse-eetika normi:

Ta [apteeker] austab iga isiku vaateid elule ja õigust valida ise enda jaoks (käsimüügi) ravimeid ja alternatiivseid raviviise. Seejuures vastutab farmatseut selle eest, et apteegikülastajani jõuks otsuse tegemiseks tõene informatsioon.

Tõene informatsioon homöopaatiliste ravimite kohta on see, et teaduslike uuringute põhjal ei erine nende toime platseebost, homöopaatia põhimõtted on vastuolus tänapäevaste parimate teadmistega aine ehitusest ja omadustest.

Siia sobib üks positiivne näide mu oma elust. Kõrv ei kuulnud hästi, vaigukork oli kuulmekanali ummistanud. Olin eiteakust kuulnud või lugenud, et sellisel puhul kasutatakse kõrvaküünlaid (see juhtus enne skeptik.ee aega). Läksin selle arvamusega apteeki kõrvaküünlaid tudeerima ja küsisin apteekrilt, et mis ja kuidas. Letis need igatahes müügil olid. Selmet mulle need kohe maha müüa ja rõõmustada eduka müügi üle, väljendas apteeker oma parimat teadmist, et kõrvaküünalde kasutamine kaldub pigem sinna alternatiivravi poole ja selle tõhusus pole teaduslikku tõendust pälvinud (või umbes kuidagi sedasi). Igatahes jäid need kõrvaküünlad mul ostmata ja pöördusin oma perearsti poole. Suur tänu apteekrile, kes vastutas selle eest, et mulle tõene informatsioon jõuaks.

14 kommentaari

Oct 20 2012

Kogume lugusid posijameelsete ohtlikest ja sekkuvatest soovitustest

Trust homeopath. Really?!Skeptik.ee algusaegadel ilmus siin lugude sari sellest, kuidas sõber homöopaadi juures käis (1, 2, 3). Homöopaat, kes oli ameti poolest ka päris arst, soovitas ühel eesnäärme probleemidega patsiendil vähendada arsti poolt määratud ravimite kogust, mille peale patsiendi olukord halvenes. Veel jutustas homöopaat alusetuid hirmulugusid mitmetel teemadel (mikrolaineahjud on kahjulikud jne), ta ei suutnud tuvastada olemasolevaid terviseprobleeme ja leiutas probleeme, millele siis võidukalt libalahendusi pakkus (lugeda lugusid Luule Viilma raamatutest ja tarbida koha pealt ostetud homöopaatilisi graanuleid).

Kindlasti on sedasorti lugusid viie aasta jooksul juurde tekkinud. Turgu rikastavad refleksoloogid, toitumisnõustajad, värskemad homöopaadid, metameditsiini viljelejad, holistilised ja muud terapeudid. Osad on teadusliku meditsiini suhtes vaenulikumad, osad sõbralikumad, osad on üsna enesekindlad oma meditsiini matkiva tegevuse õigsuse suhtes, teised peavad end lausa teaduse eesliinil olevateks ja “uue paradigma” juurutajateks.

Pakun allpool veel paar lugu elust enesest ja palun, et täiendaksite seda valikut oma lugudega. Loo üks kangelane peaks olema inimene, kes on pakkunud meditsiinialast nõu, kuid lähtunud mitteteaduslikult aluselt. Nõuandja võib olla ka praktiseeriv arst, kuid antud juhul lähtunud mingist muust allikast kui teaduslikult põhjendatud tegevused. Tavapärased ravikvaliteeti puudutavad lood, millega saab tegeleda Terviseamet, pole siinkohal fookuses.

Kui nimetate kedagi nimepidi, siis vastutus lasub nime avaldajal.

Naisterahvas kurtis väsimuse üle ja päris perearst tuvastas tal rauapuuduse ning soovitas vastavaid rauapreparaate võtta. Käinud ta ka refleksoloogi vastuvõtul, kes teatas, et raud ei ole organismile hea, kui just suurt rauapuudust pole (hemoglobiin 50-60 g/l). Raud roostetab organismis samamoodi nagu õueski ja põhjustab põletikke või võimendab olemasolevaid põletikke. Perearsti soovitused põrkuvad kui kurtidele kõrvadele, sest refleksoloogi jutt tundub mingil põhjusel usutavam.

Mõnikord jälle juhtub, et perearst ise on homöopaatiakalduvusega. Läinud üks naine liigesemurega perearst-homöopaadi juurde, sest liikumine oli füüsiliselt piiratud ja ei saanud treeningutest korralikult osa võtta. Treener keeldus treeningut tegemast, kui pole ortopeedi juures konsultatsioonil käidud. Homöopaat-arst teatanud, et kõik saab alguse mõtlemisest ja pole siin mingit ortopeedi vaja ja piisab homöopaatilistest terakestest, mida perearst ise sujuvalt oma kabinetis müütas. Treener oli aga järjekindel ja nii saigi patsient ortopeedi juures teada, et tegemist oli üsna tõsise vigastusega, mida kohase ja järjekindla raviga on võimalik siiski parandada.

Sternumist lähtnud homöopaat-refleksoloogide “nõuanded”, mille tagajärjel jäi üks laps vaktsineerimata, tema esialgne põsenahal paiknenud kergekujuline hemofiilus-nakkus ravimata, pereliikmetele ennetav ravi tegemata, tagajärg: imik jäi raskekujulisse hemofiilus-meningiiti ja oli ravil Tartus lastekliinikus.
teine juhus: lapsel keelati ära baasravi inhaleeritavate steroididega (õieti tehti tungivalt selgeks, et see on mürgitamine), selle tagajärjel lapsel rasked astmahood, ravil Tallinnas.

Mis puutub igasugustesse ekstrasenssidesse, siis ma võin näiteks rääkida, kuidas üks selline ravis mu klassiõe ekseemi meega, kuigi neiu oli meele allergiline ja asi lõppes veel hullema ekseemiga (ja arsti poole pöördumisega).

Kui minu laps alles haigestus [diabeeti] (ca 9a tagasi), siis algul käisime [homöopaadi juures]. Aga tuu homöopaat arvas, et võtku neid jubinaid sisse, mida tema välja kirjutab…ja et insukat [insuliini] polegi enam eriti vaja süstida. Sain juba esimesel päeval aru, et suhkrud laes ja homöopaadi jutt jama (oli aru saada, et see inimene diabeedist küll midagi ei tea).

Meditsiini alternatiivid on valdavalt ohutu meelelahutus tervetele inimestele. Kindlasti on sellel harrastusel oma hind, mis on mõõdetav rahas, kuid tegelik hind ja kahju ilmnevad alles siis, kui on tegemist tõsise tervisehäirega.

  • Terapeut või ravitseja pole pädev tõsist tervisehäiret ära tundma ja tal puudub motivatsioon, teinekord ka enesekriitika, et suunata patsient päris spetsialisti poole.
  • Terapeudi rakendatav “ravi”, mis paremal juhul ei tee midagi, kulutab siiski aega. Varajane õige diagnoos ning adekvaatne sekkumine on mõnede haiguste ravi edukuse tagamiseks kriitilise tähtsusega.
  • Meditsiiniliselt puudulik haridus ja pädevus ei kahanda aga osade terapeutide enesekindlust anda tervisealaseid soovitusi ja sekkuda päris arsti poolt määratud raviskeemi.
  • Osad tervishoiutöötajad on alternatiivsete kalduvustega ja ajavad oma mittetõenduspõhist äri otse arstikabinetist hägustades sellega piiri teaduse ja ebateaduse vahel ning rikkudes arstieetika koodeksit. Sellistest juhtumitest võiks teada anda Terviseametile.
  • Mõned terapeutide poolt soovitatud toidulisandid või ravimiks mõeldud nostrumid võivad omada negatiivset koostoimet päris ravimitega. Suhtle oma raviarstiga.
  • Reaalsusega väheses kooskõlas olevad ja autoriteetse isiku poolt üles võimendatud alternatiivsed arusaamad inimkehast, biokeemiast ja muidu füüsikast võivad juhtida ebaadekvaatsete otsusteni ka muudes eluvaldkondades.

40 kommentaari

Sep 15 2011

Kuidas pimendada kliinilist homöopaatiakatset?

Autor: teemas homöopaatia,trivia

Homöopaatiline hobune

Homöopaatiline hobune, kangus 15C

Mõned väidavad, et homöopaatiliste nostrumite testimine on raskendatud, kuna erinevalt pärismeditsiinist peab homöopaat tingimata enne ravi määramist patsiendi isiklikult üle vaatama ja tegema valiku mitme erineva sildiga pudeli seast. Seda hüütakse individualisatsiooniks ja peetakse tähtsaks homöopaatiaseaduseks. Kas see kitsendus on pimendamisele ületamatuks takistuseks?

Osutub, et nii see ei ole. Konkreetse homöopaatia-alase hüpoteesi pimetestimiseks on võimalik kasutada näiteks säärast lihtsat protokolli, kus homöopaat vaatab üle nii katsealused kui kontrollgrupi liikmed — teadmata, kes kumba kuulub — ning kirjutab igale patsiendile välja individualiseeritud retsepti. Seejärel esitavad patsiendid — kes loomulikult samuti ei tea, kumba gruppi nad kuuluvad — oma retseptid apteekrile, kes väljastab katsealustele rohtu retsepti järgi, kontrollgrupi liikmetele aga sarnase väljanägemisega platseebot. Niiviisi saadud topeltpimendus võimaldab individualiseeritud homöopaatilise tegevuse raviedu kenasti platseeboga võrrelda.

58 kommentaari

Jun 03 2011

Reedene nali: homoseksuaalsust ravime homöopaatiaga

Blogimaailma raputab reibas naerupuhang, selline kergesti nakkav ja ilma ravivõimaluseta – Saksa katoliiklikud arstid arvavad, et nad suudavad homoseksuaalsust homöopaatiaga ravida.

See lühike väide sisaldab mitut probleemi. Esiteks tekitab minus kummastust määrang “katoliiklikud arstid“, mis kutsub kõrvutama – nt “jehoovatunnistajatest arstid”, “saientoloogidest arstid”, “ateistlikud arstid” jne ja küsima, et usuline määratlus arstikutse puhul üldse on eetiline. Kas näiteks katoliiklikud arstid suudavad anda pädevat meditsiinilist abi rasedustüsistusega naisele, kellele oleks vaja läbi viia raseduse katkestamine või laseb emal tüsistustesse surra, kuna abort on katoliikluses keelatud; või kas jehoovatunnistajast arst teeks vereülekannet või jätaks verekaotusega inimese surema?

Teiseks arvavad “katoliiklikud arstid”, et homoseksuaalsus on haigus, mida peaks ravima. Loe edasi »

22 kommentaari

Jan 21 2011

Kodusünnitus kui teekond teisele poole

Jaanuari lugude kommentaarides on päris palju veeretatud teemat kodusünnituse üle. Kommenteerija Liina kaitseb kodusünnitust väga ja viitab uuringutele, mis tema meelest tõendavad kodusünnituse ohutust võrreldes haiglasünnitusega, teised on skeptilisemal seisukohal, kuid paistab, et otseselt või kategooriliselt kodusünnituse vastu pole vist keegi.

Suures meedias tõstis kodusünnituse teema üles Riigikogu sotsiaalkomisjoni otsus toetada kodusünnituse reguleerimist, kuna

kodus sünnitatakse ka praegu ja põhjust selle keelamiseks ei oleks, kuid puudub selge regulatsioon, missugused on piirangud kodus sünnitamiseks; millised tingimused on selleks vajalikud; mismoodi on tagatud sünnitusabi ning kuidas on sätestatud poolte kohutused ja õigused.

Selleks, et asjaga edasi liikuda, otsustati moodustada vastav töörühm Liisa-Ly Pakosta juhtimisel, mis töötab koos Ämmaemandate Seltsi, Eesti Naistearstide Seltsi ja sotsiaalministeeriumiga välja vastavasisulise eelnõu ja annab selle üle Riigikogule.

Siiamaani paistab jutt olevat peaaegu selge ja motiveeritud — inimesed teevad asju, mida seadus ei keela, aga on olemas vajadus selle tegevusvaldkonna reguleerimiseks, et tagada suurem turvalisus. Inimeste valiku- ja tegutsemisvabadus suureneb ja see tundub olevat hea. Vähemalt teoorias, ja kui on tagatud ka see, et kusagil mujal ressursid ei vähene ja keegi teine seetõttu abita ei jää, kui keegi otsustas metsa taga ürgemaks hakata.

Asjaolude tagamaad lähevad aga veidi põnevamaks, kui vaadata, kes asja lobistavad. Loeme Riigikogu pressiteatest:

Loe edasi »

178 kommentaari

Mar 25 2010

Kuidas ma Harmoonia PäevadelTM käisin

Harmoonia Päevad (TM) 2010. Foto: Ilmar Saabas, Delfi
Aurafoto 250 krooni. Foto: Ilmar Saabas, Delfi

20. ja 21. märtsil toimusid 9. korda Harmoonia PäevadTM, tegevuspaigaks Kadrioru Saksa Gümnaasium, korraldajaks OÜ Javar, mille üheks omanikuks on Kaja Jakobson, kes on ühtlasi ka Kadrioru Saksa Gümnaasiumi matemaatika- ja füüsikaõpetaja ning üks õppealajuhatajatest.

Harmoonia Päevad ühendavad alternatiivmeditsiini arstide kogemusega.

Loe edasi »

172 kommentaari

Nov 27 2009

Briti homöopaadid püüavad vuu-duuga parlamenti mõjutada

Homöopaatide vuu-duuSuurbritannias, kus homöopaatiat kasutavad kuningliku perekonna liikmed, on kokku kutsutud parlamendi komitee, et kaaluda teaduslikke andmeid homöopaatia tõhususe kohta. Komitee järeldustest võib sõltuda, kas jätkatakse homöopaatia rahastamist sealse haigekassa (NHS) poolt või tuleks see raha suunata tõhusamatele tegevustele, nt meditsiiniõdede juurdepalkamisele.

Homöopaatia on Suurbritannias juba mõnda aega langusteel — rahastamist on vähendatud, homöopaatilisi haiglaid on suletud või ümber korraldatud, ilmunud on artikleid ja raamatuid, mis homöopaatia suhtes kriitilised. Ja nüüd siis parlamendi komitee, kus käis tunnistusi andmas ja küsimustele vastamas ka meie hea tuttav Ben Goldacre.

Loe edasi »

108 kommentaari

Aug 21 2009

WHO ei soovita homöopaatiat HIV-i, malaaria, tuberkuloosi, külmetuste ega laste kõhulahtisuse raviks

Homöopaatia lasteleMaailma terviseorganisatsioon (WHO) annab oma vastuses noortele meditsiinitöötajatele selge sõnaga teada, et homöopaatia ei enneta ega ravi tõsiseid haigusi nagu malaaria, tuberkuloos, HIV, laste kõhulahtisus, külmetushaigused gripp, kuigi homöopaatiliste “ravimite” tootjad ja homöopaatia praktiseerijad vastavaid väiteid aina jõulisemalt võimendada üritavad.

Noored teadlased ja meditsiinitöötajad saatsid selle aasta juunis WHO-le kirja koos olemasoleva tõendusmaterjaliga homöopaatia toimimatusest ja palusid WHO-l väljendada oma seisukohta. Nüüd on nad saatnud kirjad ka kõigile tervishoiueministritele üle kogu maailma palvega võidelda homöopaatia levitamisega.

Kirjas ministritele paluvad noored teadlased ja meditsiinitöötajad avaldada WHO poolsed soovitused mitte kasutada homöopaatiat nimetatud haiguste korral ja võidelda ebaefektiivsete raviviiside nagu näiteks homöopaatia (mis vaid harva sisaldab mingit aktiivset koostisosa) propageerimise vastu nende tõsiste haiguste puhul.

31 kommentaari

Feb 28 2009

Mis on jama ehk sissejuhatus jamaloogiasse

Lugu ilmus esmalt Postimehe lisas AK 7. veebruaril, siin avaldatud kooskõlas toimetusega

Jama on oluline mõiste, mida postmodernse ideede võrdsustamise ja new-age‘liku sundrõõmsameelse võltssallivuse varjus ja poliitkorrektsuse toel vältima kiputakse.

Ometigi pole «jama» niisama sõna, mida viisakad inimesed oma jutus vältima peaks, vaid sisutihe kontsentraat iseloomustamaks asja, nähtust, tegevust, arvamust, uskumust, mis paremal juhul on meelelahutus, kuid pahatihti paraku hoopis uks meeletusse, mõttetusse kannatusse ja hukku.

Akadeemik Endel Lippmaa defineeris jama järgmiselt: «Kõik, mis on olulises vastuolus tuntud loodusseadustega, on kas ülisuure avastuse võimalus või vastasel korral tõesti jama. Keskteed ei ole.»

Loodusseadustega arvestamine on üksikisiku tasandil tihtipeale keeruline. Meile on koolis neid seadusi küll õpetatud, heal juhul oleme isegi katseid teinud või mingil muul moel neid omal nahal tunda saanud, aga aju on meil sedamoodi ehitatud, et eri teadmised istuvad eri kohtades ja juhtub, et need eri piirkonnad omavahel ei suhtle ja õpitud loodusseadused ei rakendu igapäevaelus. Seda nimetatakse kompartmentalisatsiooniks ja selle abil saab seletada, kuidas ühte inimesse mahuvad vastandlikud ja üksteist loogiliselt välistavad uskumused.

Mind ennast on alati pannud imestama, kuidas targad inimesed võivad mingil hetkel täielikku jama ajada. Näiteks võtab akadeemik pendli või nõiavitsa ja räägib innustunult selle võimest kasulik olla. Või arst, kelle teadmised keemiast, füsioloogiast ja farmakoloogiast peaksid olema tunduvalt üle keskmise, hakkab kuulutama homöopaatia võimest haigusi ravida. Või olukord igapäevaelust, kus loodusseadused kehtivad küll kõigile teistele, aga mitte mulle, elu kuningale, kuni end kummuli autoga kraavist leian. Seda muidugi heal juhul, sest kehvemate juhtumite kohta saame lehest kahetsusväärselt tihti lugeda. Mitte et ma ise sellest üldinimlikust kalduvusest vaba oleksin, aga iseenda uskumusi on väga tervislik aeg-ajalt julgelt proovile panna.

Kuidas saada teada, mis on jama? Akadeemiku definitsiooni kohaselt tuleb mingit väidet võrrelda loodusseadustega. Igapäevaste asjade puhul peaks neist enamikul juhtudel täiesti piisama, et teha mõistlikke järeldusi ja osa asju üsna suure usaldusvaruga jamaks liigitada. Näiteks peaaegu kõikides väljaannetes figureeriv astroloogia, mis lisaks niinimetatud kollasele meediale on tugevalt sisse imbunud ka niinimetatud kvaliteetlehtedesse. Ja majanduslanguse tingimustes antakse udumeistritele millegipärast hea meelega ruumi oma unenägusid uskumisväärse tõe pähe serveerida. Võib ju öelda, et kes neid ikka tõsiselt võtab, aga asi on tõsine – Eurobaromeetri andmete järgi peab Eestis astroloogiat teaduslikuks 54 protsenti vastanutest, mis on tunduvalt üle Euroopa keskmise (41 protsenti). Ometigi piisaks põhikooli- ja gümnaasiumiharidusest, et mõista astroloogia jamasust, kui viitsitaks või osataks oma teadmisi rakendada. Iseküsimus on muidugi see, et füüsika võis tunduda raske, igav, reaalse eluga mitte haakuv. Rääkimata siis veel matemaatikast, mida füüsika arvutustes vaja läheb.

Võib ju arvata, et las usuvad, kui tahavad, meil ju usuvabadus. Küsimus on mõtteviisis, mida astroloogiline mõtlemine endaga kaasas veab. Kus jama ees istub, seal pole mittejamal enam eriti kohta. Enamgi veel – osa astrolooge üritab kangesti jätta muljet, et nende tegevus on lausa teaduslik. Sellega kaunistatakse end loorberitega, mille kasvatamisel ise pole vaeva nähtud. Ja inimene, kel teadus aukartusvärinaid tekitab, saab taas kord petta valeprohvetitelt, kellele isegi niinimetatud kvaliteetväljaanded aupaklikult sõna annavad. Ja keegi autoriteetne inimene ei ütle ka, et astroloogia jama on. Mitte et autoriteete põhimõtteliselt alati tõsiselt peaks võtma, aga olukorras, kus autoriteetideks on astroloogid ja pendlikeerutajad, puudub hetkel tasakaalu pakkuv kõva sõna. Kus on meie Carl Sagan – keegi, kes tolle Ameerika astronoomi eeskujul võtaks paljastada mõttetuse ja ebateaduse ulatuslikkuse meie igapäevastes otsustes?

Keemiast mäletame Avogadro arvu. Või oleme vähemalt kuulnud. Veidi kaalutledes ja arvutades kümne astmetega, jõuaksime järeldusele, et üks homöopaatia postulaatidest – lahjendamine võimendab ravimit – on absurdne ehk vastuolus loodusseadustega ehk jama.

Ometigi leiame registreeritud tervishoiutöötajaid, kes end ka homöopaatideks nimetavad. Ja pange tähele – Eesti riik tunnustab ebateaduslikke homöopaate sellega, et Kutsekojas on võimalik oma usukuuluvus ametina registreerida. On see meie kohalike homöopaatide tunnustamist väärt leidlikkus ja pealehakkamine, meie riigi rumalusest tulenev lühinägelikkus, inimeste teadusliku kirjaoskuse lünklikkus või nende ohtlik kombinatsioon, aga pakkuda sektantlikule tervisekäsitlusele autasu riigi tunnustuse näol on skandaalne.

Seesama riik peab hiljem nende posijate tekitatu ära koristama ja võimaluse korral heastama. Traditsiooniliselt tugeva homöopaatiat toetava riigina tuntud Suurbritannia on võtnud suuna see irratsionaalne ebausk riikliku rahastamise alt välja jätta, sest viimasel ajal avaldatud põhjalikud uurimised homöopaatia mõju kohta tõestavad hüpoteesi, et homöopaatia on rituaalne platseebo.

Ei, homöopaatilised ravimid ei ole iseenesest ohtlikud, sest need koosnevad ju ainult veest või inertsest pulbrist. Ohtlik on see, kui tõsise haigusega inimene viivitab adekvaatse diagnoosi ja raviga või muudab homöopaadi soovituse kohaselt päris arsti määratud ravikuuri. Näiteks vähendab suhkruhaigusega lapsel eluks vajaliku manustatava insuliini kogust või jätab vähihaige ravimid võtmata, kuna homöopaadi meelest on need mürk – näited tegelikust elust Eestis.

Ajaleht elust enesest – Õhtuleht – edastas meile mõni päev tagasi teate, et majandussurutise ja tööta jäämise toel on järjekorrad kaardimooride (-taatide) ja tervendajate uste taga filmis «Keskea rõõmud» nähtud mastaapideni veninud. Selge see, et uppuja haarab ka õlekõrrest ja pimeduses kobaja reageerib iga valgusallika peale.

Telesaatest «Selgeltnägijate tuleproov» tuttav pendlimees Veeliks kostab: «See on kurb, et nii palju inimesi on hädas ja vajavad abi.» Kuldsed sõnad. Aga kurb on selle juures veel see, et seda abi otsitakse pendlimeeste (-naiste), kaardimooride (-taatide), ravitsejate ja muude selliste käest, kellel puudub kvalifikatsioon majanduskonsultatsioonide, tervishoiuteenuste, psühholoogilise nõu andmise osas ning kelle ainus oskus tundub olevat kaastundlikult ja veenvalt silma vaadata, sest olgem reaalsed – mis põhjusel peaks arvama, et pendel, mängukaart, kristallkuul, kätega vibutamine, trummipõrin teile olevikku seletab ja tuleviku osas õigeid juhiseid peaks vahendama.

Meie teadlased paistavad olevat viisakad inimesed, kui mõned vanema põlvkonna lobasuud välja arvata, ja nende suust ei kuule me avalikult kahjuks just sagedasti, et mingi asi on vastuolus loodusseadustega ehk jama. Sellest on kahju, sest kiires infotulvas pole paljudel tihti aega süveneda keerukana tunduvasse mõistujuttu kehtivatest loodusseadustest, mida vaevu mäletatakse ja kus peab ise jõudma järeldusele, kas mingi raviviis või väide on reaalsusega kooskõlas või mitte. Pigem lastakse meie kohalikel posijatel umbrohtu levitada, sest see pakub lohutust hallis argipäevas. Teadus, raibe, nõuab tõsist intellektuaalset pingutust ja enese alandamist selleni, et põhikooli füüsikaraamat taas kätte võtta. Posijad aga pakuvad oma sõnul uut eesrindlikku teadust, kus kvantfüüsika olla Newtoni kummutanud ja teised dimensioonid resoneerivad vaimselt ärganute vibratsioonidega. Ja kuidas peaks üks humanitaarkallakuga ajakirjanik suutma teri sõkaldest eraldada? Talle on vaja meediakangelast, kes ütleks kõva sõna, milles intriig. Teadlased on kahtlejateks õpetatud ja eriti hoolega tuleb kahelda iseenda tõekspidamistes, ja sedasi võibki jääda petlik mulje, et mida need teadlased üldse teavad.

Enesekindlus ja sõnamaagia on tänapäeva posijatel ja ussiõlimüüjatel kenasti selgeks õpitud. Kes valitseb sõnu, see valitseb meeli. Selles plaanis on sõnad «energia», «vibratsioon», «kvant», «Einstein», «teadvusetasand» päris poisikesed ja nende taha peitunud libateadjaid õpib suhteliselt kiiresti tuvastama. Paljudele on keerukam näha sõnade «alternatiivmeditsiin», «täiendmeditsiin», «integratiivne meditsiin» taha peitunud samu ussiõlimüüjaid. Nad on õppinud selgeks lahke naeratuse, meeldiva suhtlemise, mõni teab isegi p-value (tõenäosusväärtuse) maagilist väärtust. Lisaks toetab neid kultuuriline postmodernism, mis võrdsustab eri vaatesuunad ja taandab loodusteadused üheks võimaluseks paljude seas ja mille varjus nõutakse respekti, mida pole välja teenitud. Osa ootab paradigmavahetust, mis toimub hiljemalt aastal 2012, ja siis need teadusdogmaatikud alles näevad, kuidas selgeltnägijad ja leviteerijad maailma üle võtavad.

Arvata on, et seda teksti loevad mõistlikud inimesed, kes astroloogiast eriti ei pea, homöopaatiat ei usu ja minister Padari pendliseiklust piinlikuks vahejuhtumiks peavad, aga kui üle poole Eesti inimestest peab astroloogiat teaduslikuks ja 70 protsenti usub jumala või «mingisuguse vaimu» olemasolusse, on põld, kust jama juurida, suur. Kui populaarmeedia ekspluateerib selgeltnägijaid, astrolooge ja posijaid kasutades ja enese huvides inimeste loomulikku kalduvust maagiliselt mõelda, siis loodusteadusele toetuv maailmapilt on tõrjutud kurioosumiks imelike teadusuudiste veerus. Muidugi on palju teha koolisüsteemil, ja ausalt – religiooniõpetus algklassidest alates seda olukorda paremaks ei tee. Tunduvalt piinlikum on asjaolu, et täiskasvanud inimene ei tea, miks aastaajad või Kuu faasid vahelduvad, kui et ei teata, kas evangelist Johannest sümboliseerib kotkas või madu.

Samal teemal

Poolskeptiline propaganda on jama

Toomas Jürgenstein, Postimees AK, 28. veebruar

36 kommentaari

Nov 20 2008

Kirjavahetus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli esindajaga

Igava ja tuimalt kirjeldava pealkirja taga on üks episood elust, mis pole küll veel päris lõpuni jõudnud, aga vahepeal peab hinge tõmbama, järgi mõtlema ja edasist tegevust planeerima ning targematelt nõu küsima.

Head lugemist! Konstruktiivne kriitika ja nõuanded teretulnud.


9. oktoober
Tere, lugupeetud Ulvi Kõrgemaa,
kas oleks võimalik saada lisateavet/lisamaterjale selle kohta, mida sisaldavad järgnevad kaks täiendkursust:

Aroomiteraapia, aroomimassaaž
40 tundi
Eesmärk: anda teadmisi aroomiteraapiast ja aroomimassaažist, aroomiõlidest ja nende kasutamisvõimalustest
Sihtgrupp: kõik, kes on huvitatud aroomiteraapiast ja aroomimassaažist
Kursuse juhtivõppejõud: Ülle Liivamägi
Põhiteemad:
Õlide keemiline koostis
Aroomiteraapias kasutatavate ainete mõju inimesele
Erinevate lillevete kasutamine
Naiste hormonaalsüsteemi toetamine aroomiteraapia vahenditega
Aroomimassaaž

Toimumise aeg: 24.11-28.11. 2008
Toimumise koht: Kännu 67 Tallinn
Kursuse hind: 3700.-

Loe edasi »

14 kommentaari

Nov 19 2008

Ravitseja suri ära

Russell Jenkins; pilt: Christine LordRavitseja Russell Jenkins (pildil vasakult kolmas) astus kodus elektripistikule ja vigastas oma jalga. Haav aga läks pahaks, kuid 52-aastane mr Jenkins ei tahtnud arstidest ega tavameditsiinist midagi kuulda ja kuulas hoopis oma sisemist olevust, kes keelas tal haiglasse minna.

Oma nakatunud haava ravitses ta iidse ja looduspärase ravimiga — meega. Paraku see ei aidanud, gangreen levis ja mees suri.

Arstid ütlesid, et kui mr Jenkins oleks kasvõi paar tundi enne oma surma abi saanud, oleks ta siiani elus.

Mr Jenkinsi ema Eileen ütles, et tal on raske leppida selle viisiga, kuidas ta poeg suri. Oleks piisanud ühest telefonikõnest, et kutsuda arst, kutsuda kiirabi, võtta antibiootikume ja ta poeg oleks tänagi meiega.

Surmajuhtumi uurimine tuvastas, et arstliku abi kutsumise peale ei tulnud ei mr Jenkins ega ta partner Cherie Cameron, kes on endine meditsiiniõde ja juhendab Vaikse Meele Keskuses esoteerilise tervendamise, reiki, lilleteraapia ja muid kursuseid.

Mr Jenkins juhatas oma kodust Vaikse Meele Keskust. 2006. aasta detsembris ta oma jalga vigastas, sellest vigastusest kujunes tollipikkune (2,54 cm) haavand, mis gangreeni pesaks sai. Mr Jenkins, kes oli ka dibeetik, küsis 2008. aasta aprillis nõu miss Finnilt, kes on homöopaat. Homöopaat miss Finn soovitas mr Jenkinsile, et ta oma haavale Manuka mett määriks. Homöopaat Finn lisas, et mr Jenkins ei soovinud näha arsti ega minna haiglasse.

Mr Jenkinsi seisund halvenes ja 13. aprillil pidi ta voodisse heitma. Homöopaat miss Finn külastas teda jägmisel päeval ja nägi voodis verd ja tundis halba lõhna. Jalg oli paistes ja varbad värvi muutnud. Kahe päeva pärast oli olukord kiiresti hullemaks läinud ja varbad olid lausa mustaks muutunud. 17. aprilli varastel tundidel mr Jenkins suri.

Veresoonte kirurg Mark Pemberton ütles, et mr Jenkinsil oli kaks tundi enne surma 30% ellujäämisvõimalus, kui ta oleks siis õiget ravi saanud. Seda õnnetut surmale juhtinud sündmustejada poleks juhtunudki, kui teda algusest peale tavametsitsiini võtetega ravitud oleks.

Koroner David Horsley ütles surmajuhtumi uurimise otsuses:

Mitte ühelgi hetkel peale oma jala vigastamist ei otsinud mr Russell Jenkins ega mitte keegi teine tema nimel nõuannet ega ravi tavameditsiinilt tema olukorra parandamiseks. Selle tulemusena raviti ta seisundit sobimatult ja ebaefektiivselt nii tema enda kui ka teiste poolt ja lõppes tema surmaga.

Allikas:
Healer dies after failing to treat a foot wound, Clare Semke, Portsmouth
Leitud badscience.net kaudu.

Esitasin loo kangelase Darwini auhinna nominendiks, aga keegi oli juba ette jõudnud.

38 kommentaari

Oct 13 2008

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool poputab posimist

Skeptik.ee regulaarne lugeja vast teab, et Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, kus koolitatakse meditsiiniõdesid, ämmaemandaid ja teisi olulisi spetsialiste, on andnud kõnepuldi ka posimise, nõiduse, pseudoteaduse, nurgaarstluse kuulutamiseks.

Nimelt võimaldab see kool mitmete pseudoteaduste eestkõnelejal ja sünnitusgurul Ülle Liivamägil korraldada täiendkoolitusi homöopaatia, aroomiteraapia, refleksoloogia ja muude libaravivõtete teemadel. 2008. aasta õppeplaanis on vähemalt kaks sellist kursust, mis muidu juba mitmeid aastaid on programmis olnud:

  • 24.-28. novembril saab huviline 3700 krooni eest end 40 tunni jagu Ülle Liivamägi juhendamisel harida teemal Aroomiteraapia, aroomimassaaž. Põhiteemad: Õlide keemiline koostis, aroomiteraapias kasutatavate ainete mõju inimesele, erinevate lillevete kasutamine, naiste hormonaalsüsteemi toetamine aroomiteraapia vahenditega.
  • 01.-05. detsembril 3500 krooni eest Liikumine ja rüht, juhtiv õppejõud Ülle Liivamägi, eesmärk: anda teadmisi ergonoomikast tervishoius; sihtgrupp: õed, ämmaemandad; põhiteemad: ergonoomika alused, lõõgastav massaaž, stressivaba võimlemine, refleksoloogia, täiendmeditsiin (homöopaatia), aroomiteraapia, suhtlemispsühholoogia.

Puhtast uudishimust kirjutasin Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile sellise kirja:

Tere, lugupeetud Ulvi Kõrgemaa,
kas oleks võimalik saada lisateavet/lisamaterjale selle kohta, mida sisaldavad järgnevad kaks täiendkursust:

Aroomiteraapia, aroomimassaaž
40 tundi
Eesmärk: anda teadmisi aroomiteraapiast ja aroomimassaažist,
aroomiõlidest ja nende kasutamisvõimalustest
Sihtgrupp: kõik, kes on huvitatud aroomiteraapiast ja aroomimassaažist
Kursuse juhtivõppejõud: Ülle Liivamägi
Põhiteemad: Õlide keemiline koostis
Aroomiteraapias kasutatavate ainete mõju inimesele
Erinevate lillevete kasutamine
Naiste hormonaalsüsteemi toetamine aroomiteraapia vahenditega
Aroomimassaaž

Toimumise aeg: 24.11-28.11. 2008
Toimumise koht: Kännu 67 Tallinn
Kursuse hind: 3700.-

———————————————-

Liikumine ja rüht
40 tundi
Eesmärk: anda teadmisi ergonoomikast tervishoius
Sihtgrupp: õed, ämmaemandad
Kursuse juhtivõppejõud: Ülle Liivamägi

Põhiteemad:
Ergonoomika alused
Lõõgastav massaaž
Stressivaba võimlemine
Refleksoloogia
Täiendmeditsiin (homöopaatia)
Aroomiteraapia
Suhtlemispsühholoogia

Toimumise aeg: 01.12-05.12.2008
Toimumise koht: Kännu 67 Tallinn
Kursuse hind: 3500.-

———————————————-

Lugupidamisega,
Martin Vällik
MTÜ Eesti Skeptik
www.skeptik.ee
tel 508 9328

Ulvi Kõrgemaa on kooli õppeprorektor, ta saatis küsimuse edasi täiskasvanute koolituse koordinaatorile Zelda Fainile, kes vastas mulle järgnevalt:

Tere!

Vastuseks Teie kirjale 09.10.2008.
Meie koolis korraldatav kursus Aroomiteraapia ja aroomimassaa ning kursus Liikumine ja rüht on mõeldud kõigile asjast huvitatuile. Need kursused annavad üldisi teadmisi inimese silmaringi laiendamiseks. Kursuse juhtiv õppejõud pr. Ülle Liivamägi on oma ala spetsialist ja omab vastavat haridust. Ülle Liivamägi on kutsekoja liige.

Lisamaterjale jagab kursuse õppejõud ainult kursusel osalejatele.

Tervitustega
Zelda Fain
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Täiskasvanute koolituse koordinaator
6 711 707
5096569

Vastus tundub korrektne, kuid omas peas vilksatavad mul igasugused küsimused, mida ma pole veel koolile saatmiseks vormistanud ja kui kellelgi on head nõu anda, kuidas ma võiks edasi käituda, palun andke kommentaarides teada.

Minu küsimused:

  • Kas koolil peaks õpetatava kohta mingi õppeplaan või ainekava või midagi sellist olema, mis õpetatava sisu veidi pikemalt lahti seletaks kui kursuse kuulutus? Kool peaks ju millegi põhjal otsustama, millist kursust lisada oma õppekavva ja millist mitte.
  • Kui on, siis kas see on avalik dokument, mille teabenõudega kätte võiks saada?
  • Kas koolil on olemas tõendid juhtiva õppejõu Ülle Liivamägi hariduse kohta?
  • Kui on, siis kas teabenõude käigus saaks neid näha?
  • Kui selgub, et need spetsialistiks olemist tõendavad tunnistused on pärit akrediteerimata õppeasutustelt ja akrediteerimata õppekavade järgi õpitud ainetes, siis mida kool riigiasutusena sellest järeldada võiks?
  • Kas ja kes teostab järelvalvet täiendkoolituste sisu üle ja kas on olemas mehhanism, mille abil saab kursuse sisu kohta põhjendatud kahtlusi esitada?
  • Ja üldse, kas ja kuidas on võimalik olla spetsialist homöopaatias, aroomiteraapias, refleksoloogias?

Mis Kutsekotta puutub, siis see on minumeelest Eesti riigi ja seda esindavate ametnike kahetsusväärne eksimus, et lubati registreerida sellised ebateadustel põhinevad ametid nagu homöopaat, refleksoloog, aroomterapeut.

Kas on kellelgi ideid, kuidas aidata riigil seda eksimust heastada? Nagu näha, on see Kutsekojas registreeritud kutse andnud osadele juurde tunnet, nagu oleksidki homöopaatia, refleksoloogia, aroomiteraapia sellised legitiimsed ja usaldusväärsed tegevused, kuna nende posimist toetab riiklik struktuur. Ja see pole üldse naljakas.

Ahjaa, kui te veel lugenud pole, siis Eesti Ekspressis on pikem intervjuu Ülle Liivamägiga:
Sünnitusguru õpetab: “Sööge platsentat nagu jäätist!”
Ja tee videolõikude juurde samal teemal:
VIDEOLÕIK: Kuidas maitseb platsenta?

Tühja sest platsentast – söögu, kui soovib, see on vaid üks pisike osa sektantlikust maailmakäsitlusest ja oma erilisust ning väljavalitust kinnitavatest rituaalidest, kuid olulisem on minumeelest hoopis muu. See, kuidas Ülle Liivamägi indoktrinatsioon samm-sammult toimib, on õpikunäide vastavast metoodikast. Sellisel moel saab muidu mõistlikest inimestest kujundada ajupestud jüngrid.

91 kommentaari

Oct 10 2008

Kuidas homöopaatilisi “ravimeid” valmistatakse

Eelmises loos homöopaatiast kirjutasin sellest, kuidas homöopaadid oma preparaate sümptoomidega seovad ja lubasin edaspidi pajatada sellest, kuidas homöopaatilisi ravimeid valmistatakse. Püüan seda protseduuri võimalikult tõsise näoga kirjeldada.

Homöopaatilise preparaadi valmistamiseks võetakse aluseks nn ematinktuur või lähteaine. Seda lähteainet võetakse 1 osa ja lahustatakse 99 osas lahustis, milleks on tavaliselt vesi, tihti ka alkohol. Vees lahustumatute pulbrite puhul kasutatakse täiteainet nagu näiteks laktoos. Saadud segu raputatakse energiliselt ehk põrutatakse kümme korda vastu elastset pinda; on teada ka vastavaid aparaate. Seda segamisprotsessi nimetatakse sukussiooniks (ingl succussion). Seejärel võetakse saadud lahusest üks osa ja lahustatakse 99 osas lahustis. Sukusseeritakse ja nii edasi kuni 30 korda, kuni 200 korda.

Kui seda protseduuri on korratud 30 korda ja tulemus purki pandud, siis kirjutatakse purgile 30C, kui 200 korda, siis 200C. C tuleneb ladinakeelsest sõnast centum, mis tähendab sadat. Preparaate võib toota ka skaalale 10, sel juhul võib purkidelt lugeda 6X ehk D6, 30X ehk D30. Tihti tilgutatakse tilk lõpptulemusest terakujulisele tabletikesele. Sellest rahvakeelne nimetus homöopaatilistele preparaatidele – terakesed.

Kui siiani oleme arvanud, et sedasi toimides mingi aine mahuhulk (kontsentratsioon) väheneb ja tema võimalik bioloogiline toime nõrgeneb kuni olematuks, siis homöopaatia puhul on täpselt vastupidi – dünamiseerimise käigus preparaati hoopiski potentseeritakse ehk mida rohkem tilk-ja-raputa tsükleid läbi tehakse, seda võimsam on preparaat.

Homöopaadid on teoretiseerinud, et raputades vabaneb algaine tervendav eluenergia lahusesse, mis salvestub vee struktuuris mõne kvantnähtuse või nanoskaalas toimuva molekulaarse mehhanismi abil (vt siit).

Kodused ülesanded

  • Mitu korda saab maksimaalselt läbi teha 1:100 ja 1:10 lahjendamist, et lahuses leiduks vähemalt üks algaine molekul üle 50% tõenäosusega?
    (Vihje: Avogadro arv)
  • Kui suur peaks olema vett täis anum, et selles leiduks üks algaine molekul, kui homöopaatilise preparaadi võimendusastmeks on märgitud 30C?

40 kommentaari

Oct 08 2008

Millal homöopaatiast abi on?

Autor: teemas homöopaatia,trivia

NostrumidVaatamata sellele, et põhjalike uuringute põhjal on homöopaatilised nostrumid homöopaatilisel viisil tarvitatuna täiesti kasutud, ei saa öelda, et neil tervislikud efektid täielikult puuduksid. On olemas vähemalt kolm gruppi meditsiinilisi seisundeid, milles homöopaatilised materjalid abiks võivad olla.

Esiteks, homöopaatiliselt valmistatud vesilahused kõlbavad suurepäraselt dehüdratsiooni (ICD-10: E86, E87.0, E87.5, R57.1) vältimiseks ning raviks.
Loe edasi »

32 kommentaari

Oct 06 2008

Kuidas homöopaatilisi “ravimeid” testitakse

Homöopaatia tegeleb sümptoomidega. Haiguste tegelikud põhjused seda terviseteemalist tegevust kuigipalju ei huvita. See on ka mõistetav, kuna ajal, mil homöopaatia alusepanija Samuel Hahnemann tegutses (XIX esimene pool), polnud haiguste pisikuteooria veel kirja pandud, geneetikast ei osatud undki näha, molekulidest hakati juba küll aimu saama, kuid Avogadro arvu üldtunnustamiseni ning selle väärtuse leidmiseni läks veel aega.

Muidugi on homöopaatidel ka omad arusaamad selle kohta, mis on haiguste põhjuseks, kuid jutte miasmidest ehk eluenergia häiritustest võtab tänapäeval tõsiselt umbes sama hulk inimesi nagu meil on evolutsioonieitajaid.

Homöopaatilised “ravimid” ei sisalda tihtipeale ühtki algse toimeaine molekuli (homöopaatilistest ravimitest edaspidi trivia rubriigis). Küll aga on homöopaatidel paksus raamatus materia medica kirjas, milliste sümptoomide puhul mingisugust preparaati kasutada võiks. Kuidas sellised vastavused kindlaks on tehtud?

Siin astub mängu Hahnemanni poolt leiutatud protseduur nimega “homöopaatiline proovimine” (ingl proving, sks Prüfung).

Proovimise lähtekohaks on homöopaatiline teooria, et kui aine (nii päris aine kui ka selle lahjenduse mitmekordselt lahjendatud lahjendus) tekitab terves inimeses mingid sümptoomid, siis haigel inimesel, kelle haigus väljendub samade sümptoomide kaudu, saab selle preparaadi sissevõtmise läbi terveks.

Igasugust päris ainet ei saa loomulikult nn allopaatilises koguses katsetada, kuna mõni võib isegi väikses koguses mürgine olla, seepärast eelistas Hahnemann proovimistel 30C lahjendust. Kuigi kiinapuu koort proovis Hahnemann selle ehedal kujul.

Proovimiste ajal ei tohtinud proovijad tarbida kohvi, teed, maitseaineid, veini. Samuti ei tohtinud nad teinekord mitmeid kuid kestva proovimise ajal malet mängida. Õlut tohtis juua.

Testisikud pidasid detailset päevikut. Räägitakse, et Hahnemanni-aegsed proovimised olid oluliseks panuseks hilisemate kliiniliste uuringute meetodi kujunemisel.

Nende proovimiste raportitest moodustub Homeopathic materia medica, kus iga sümptoomi taha tekib rida preparaate, mis seda terves inimeses esile kutsub ja mille järgi patsiendile vastavalt tema haiguse sümptoomidele õiget homöopaatilist preparaati otsitakse.

Kas eri inimesed reageerivad samale preparaadile sarnaselt, nagu näeb ette homöopaatiline teooria? See on koht, mida saab teadusliku meetodiga testida. Ja nagu ütlevad kuulsad Briti homöopaadid, sõltub vastusest sellele küsimusele homöopaatia usaldusväärsus.

Sellest tulenevalt pole ka ime, et homöopaatide poolt teostatud uuringu tulemusi tõlgendatavad homöopaadid pigem positiivses valguses:

In this study a promising trend was observed that symptoms reported by some homeopaths may not be completely attributable to placebo. A multi-national, large-scale trial will be required to investigate this phenomena with adequate statistical power.

Selles uuringus märgati positiivset trendi, et mõnede homöopaatide kirjeldatud sümptoomid ei pruugi täielikult tugineda ainult platseeboefektile. Selleks, et seda fenomeni kohasema statistilise võimsusega uurida, vajame rahvusvahelist, suuremõõdulist uuringut.

Igaks juhuks ka tõlge inimkeelde: Kuigi uuringu baas oli väike, väljakukkumisprotsent suur, värvatud oli vaid asjast huvitatud homöopaate, statistika vaatamata kõigele mittemidagiütlev, teeskleme, et midagi justkui oli, mille alusel võime missinaeratust näidata, aga andke meile rohkem raha, et saaksime oma armetut mõttelagedat eksistentsi veidikenegi pikemaks venitada, kuna ega me palju muud teha ei oska.

Tagasihoidlikumalt tõlgendavad oma tulemust homöopaatiast rahaliselt mittesõltuvad (või vähem sõltuvad) uurijad:

RESULTS: No significant group differences in proving rates were observed [Belladonna provers N = 14 (13.9%); placebo provers N = 15 (14.3%); mean difference -0.4%, 95% confidence interval -9.3, 10.1] based on intention to treat analysis. Primary outcome was not affected by seasonality or the individual’s attitude to complementary medicine. CONCLUSION: Ultramolecular homeopathy had no observable clinical effects.

TULEMUSED: Ravikavatsuse alusel teostatud analüüsi põhjal märkimisväärseid gruppidevahelisi erinevusi ei täheldatud [Belladonna proovijad N=14 (13,9%), platseebo proovijad N=15 (14,3%); keskmine erinevus -0,4%, 95% usaldusnivool -9,3, 10,1]. Peamine tulemus polnud mõjustatud hooajast ega indiviidi suhtumisest täiendmeditsiini. JÄRELDUS: Ultramolekulaarsel homöopaatial ei olnud vaadeldavaid kliinilisi mõjusid.

Allikas: Ultramolecular homeopathy has no observable clinical effects. A randomized, double-blind, placebo-controlled proving trial of Belladonna 30C. Brien S, Lewith G, Bryant T.

KOKKUVÕTE: homöopaatiliste “ravimite” proovimised nende sidumiseks sümtoomidega, et kasutada neid haiguste raviks, näib olevat ääretult subjektiivne meetod, mille usaldusväärset toimimist korralikud uuringud ei tõesta. Praegusel ajal, peale 200 aastat homöopaatia leiutamisest, on see meetod jätkuvalt ebausaldusväärne ning homöopaadid peaksid seda fakti endale ja patsientidele ausalt tunnistama.

—————————
Loe lisaks skeptik.ee teemas homöopaatia.

67 kommentaari

Järgmised »