Arhiiv lugudest, mis on teemas 'toitumine'

Mar 22 2016

pH ja vähk ehk mida Nobeli preemia laureaat Otto Warburg avastas

Autor: teemas pH dieet

bakingsoda_colorwheel

2016. aasta märtsis on üheks kuumaks teemaks Eesti meedias ja sotsiaalvõrgustikes Riina Raudsiku juhtum. Ühelt poolt nuhtleb Raudsikut Terviseamet ning Eesti Päevaleht kajastab seda kõike tähelepanelikult, teisalt on loodud Facebooki grupp “Toetame Riina Raudsikut ning demokraatlikku sõna- ja mõttevabadust”, kus inimesed saavad avaldada oma toetust nende meelest nõiajahi ohvriks langenud Raudsikule.

Üks teema, mis toetajate poolelt läbi käib, räägib meile Otto Warburgist, kes sai Nobeli preemia väidetavalt selle eest, et avastas vähktõve tõelise põhjuse, milleks on keha happeline seisund, ning muidugi ka ravi, milleks on keha leeliselisemaks tegemine nt sooda ja sidruni abil. Ja kes on ajakirjanikud ja skeptikud ütlemaks, et Nobeli preemia laureaat udujuttu ajab?!

Sellisel puhul on vähemalt kaks võimalust. Esiteks võib olla, et väide vastab tõele ja nimetatud teadlane tõepoolest väidab, et tal õnnestus kõik see avastada ning raviviis leiutada. Sellisel puhul on võimalik, et edasised avastused sellist julget väidet siiski ei kinnitanud ja teooria kadus ajaloo kanalisatsiooni, kust alteratiivikud sageli punnsuutäie armastavad võtta. Või siis on tabanud teadlast Nobeli-needus, et on ära pööranud hea teaduse tegemise teelt (nagu näiteks Linus Pauling). Teiseks on võimalik, et teate edastajad, kelleks on alternatiivmeditsiinimeelsed, vandenõuteoreetikuks olemise kalduvusega, keskmisest väheke paranoilisema ilmavaatega inimesed, on ise millestki valesti aru saanud ja tõlgendavad asjaolusid täpselt sedasi, nagu neile kasulik tundub vaatamata sellele, milline see tõde tegelikult on.

Otto Warburg sai Nobeli preemia 1931. aastal avastuste eest rakkude hingamise selgitamisel. Muu hulgas selgus, et kasvajarakkudel toimuvad need asjad teisiti kui normaalsetel rakkudel. Nimelt, kui enamikes normaalsetes rakkudes lagundatakse glükoos kõigepealt raku tsütosoolis kiiresti püruvaadiks ning transporditakse sealt edasi mitokondrisse, kus toimub raku peamine energiatootmine, siis vähirakkudes surutakse mitokondrites toimuv oksüdatiivne energiatootmine alla isegi küllaldase hapniku olemasolul, mistõttu hakkab rakkudes püruvaat kogunema ning see muudetakse piimhappeks. [eelmine versioon: Nimelt toimub kasvajarakkude mitokondrites glükoosi lagunemine pigem fermentatsiooni teel isegi küllaldase hapniku olemasolul ja tekib suures koguses piimhapet, mis on anaeroobse glükoosi lagunemise produkt.] Ta töötas välja ka vähktõve tekke hüpoteesi, mida tuntakse Warburgi hüpoteesi nime alla. Selles väidetakse, et vähktõve tekke peamine põhjus on normaalse aeroobse glükoosi lagunemise asendumine anaeroobsega (fermenteerumine). Kuigi Warburgi efekt on olemas, siis põhjus ja tagajärg on edasiste uuringute käigus osaliselt teistpidi pööratud ja põhjusahelat täiustatud. Vähktõve põhjustavad geenide mutatsioonid ja piimhappe üleproduktsioon on selle tagajärjeks. (Huh, palun, kui keegi oskab neid asju inimkeelsena ja täpsemalt selgitada, siis võtan tänuga vastu.)

Kas Warburg rääkis midagi vähktõve ravimisest sooda ja sidruniga? Kui keegi leiab selle kohta viidatava allika, siis ootan põnevusega.

Ajaviitelugemisena saan pakkuda leiu internetist, kus üks inimene, kes paistab olevat minust paremini kursis ainevahetuse eripäradega ja lahkab ühe soodameditsiini pooldaja teksti, kus rakendatakse Otto Warburg ja tema Nobeli preemia umbluumeditsiini teenistusse. Paistab, et tegelike asjaolude väärtõlgendamine on osadel inimestel elustiili osa.

Hoopis ägedama lugemiselamuse rakkude ainevahetusest ja vähirakkudest saab ajakirjast Horisont nr 1 2013, mainitakse ka Otto Warburgi.
TUULI KÄÄMBRE JA MINNA VARIKMAA: Energia, elu ja tervis: süsteemibioloogiast, bioenergeetikast ja biomeditsiinist

pH teemadest skeptik.ee lehel:

  • Mis on haiguste happeline-aluseline teooria?
  • Mis see haiguste happeline-aluseline teooria siis tegelikult on?
  • “pH IME” — imemuinasjutt lapsemeelsele täiskasvanule

Kommentaare pole

Jun 30 2015

Vee keetmine on tervisele ohtlikuks kuulutatud

keeda_vett

Üks asi, mis ikka ja alati nõutuks või teinekord isegi tigedaks teeb, on intellektuaalne laiskus nende poolt, kellelt eeldaks loomupärast uudishimu ja lisaks veel vastutust oma sõnade eest, kuna öeldu ja kirjutatu võib levida paljudele. Näiteks ajakirjanik on minumeelest selline inimene, kes võiks veidi rohkem aega pühendada tausta uurimisele. Ajakirjanik, kes kirjutab tervise teemadel, võiks seda enam uuriv olla, kuna terviseteema on tihedalt seotud teadusega. Ei pea just ise teadlane olema, aga eluterve uudishimu, kuidas asjad on ja kuidas pole, poleks ju suur tahtmine.

Juhtum siis lingi taga:
Ära kunagi keeda juba keedetud vett – see on tervisele ohtlik!
Õhtuleht.ee, 26. juuni 2015

Pealkiri hoiatab meid mitte keetma vett, mis juba keedetud. Ilmselt on ikka mõeldud, et taaskeedetud vee tarbimine võib olla tervisele ohtlik, sest vaevalt, et vee keetmine ise kellegi tervist ohustaks.

Millised on need umbluumärgid, mida märgates tuleks oma tundlad skeptikavõnkele häälestada?

  • Kuulutatakse ohtlikuks mingi tavaline igapäevane asi, tegevus, harjumus. Muidugi me teeme harjumusest asju, mis pole head ja ei tule teinekord selle pealegi, et see hea pole ja hea oleks siis see, et keegi meie tähelepanu sellele suunaks. Aga vaatame edasi, kuna igapäevase harjumuse muutmiseks peavad pakutavad tõendid olema veenvad.
  • Allikaks antakse The Mind Awakened. Hmm, kõlab nagu mingi New Age umbluusait. Lähemal vaatlemisel selgub, et ongi.
  • Lause artiklist: “Selline tegevus [vee uuesti keetmine] muudab vee keemilisi ühendeid veelgi ning mitmed ohtlikud ained hoopis tekivad vette, mitte ei eemaldu sellest.”
    Selline väide vajaks täpsustamist, kuna füüsika- ja keemiatundides, millele ka seal artiklis viidatakse, on õpetatud, et ained ei teki ega kao niisama. “Need ained sisaldavad tihti arseeni, nitraati ja fluoriidi…” – need ained pidid seal vees olema juba enne keetmist, need ei saa keetmisel juurde tekkida.
  • Seejärel antakse meile loend kahjulikest ainetest ja ilmselt üsna tõepäraselt refereeritakse nende ainete kahjulikke mõjusid meie tervisele – vähid, südamehaigused, neeruhaigused, viljatus, neuroloogilised kasvuhädad lastel, madal IQ. Aga täpsustamata on, et millises koguses neid aineid peaks sisse võtma, et selliseid hädasid endale saada, sest nagu me nüüd juba teame – pole olemas mürgiseid aineid, on mürgised kogused.

Nüüd siis selle juurde, mida ajakirjanik oleks pidanud tegema ja mis võttis mul aega umbes 5 minutit, et asjale jälile saada.
Esmalt läksin The Mind Awakened lehele ja otsisin sealse loo üles. Tõepoolest, Õhtulehe lugu on selle peaaegu täpne ümbertõlge, aga algallika science class on eestikeelses muutunud füüsikatunniks. Eestikeelses öeldakse, et “ohtlikud ained tekivad vette”, allikas teatab “dangerous substances accumulate“.

Virgunud Meele kodulehe lugu viitab omakorda Healthy Holistic Living kodulehele. See kõlab ka kui üks New Age umbluuallikas. Science class on siin chemistry class, accumulate asemel on concentrate. Ja pealkirjaks on kategooriline ja vastuvaidlemist mittesalliv soovitus “Don’t Reboil Water Ever Again!”

Tervislik Terviklik Elamine annab aga rohkem allikaid, mille põhjal lugu kokku sai ja üheks allikaks on märgitud chemistry.about.com artikkel Is It Safe to Reboil Water?, autoriks PhD biomeditsiinis Anne Marie Helmestine.

Edastan siinkohal lühidalt küsimused ja vastused, mis peaksid adekvaatsemalt adresseerima antud probleemistikku.

Kas vee taaskeetmine on ohutu?
Kui vett keeta, siis selle keemiline koostis muutub, kuna lenduvad ained ja lahustunud gaasid lahkuvad veest ja see on üldiselt hea asi. Kui aga vett keeta liiga kaua, siis vesi aurustub ja mittelenduvate ainete, mille hulgas on ka kahjulikke (nitraadid, arseen, fluoriid) kontsentratsioon suureneb selles väheses allesjäänud vees.

Kas taaskeedetud vesi tekitab vähki?
Selline pelg pole põhjendamatu, kuna kahjulike ainete kõrge kontsentratsioon võib tervisele halvasti mõjuda, kui ammutad vett allikast või kaevust, kus on kõrge nitraatide või arseeni tase (kontrolli andmeid oma vee kvaliteedi kohta).

Kokkuvõte
Üldiselt on vee taaskeetmine tervisele ohutu. Peaasi, et sa ei lase veel keeda nii kaua, et vett väga väheseks jääks, sest see suurendab mittelenduvate mineraalide konstentratsiooni. Vala vett juurde.

Ei läinud viit minutitki, et jõuda usaldusväärsemate allikateni kui need New Age hirmu ja õudust külvavad väärtõlgendajad.

2 kommentaari

Jul 23 2012

Toitumisteraapiast Eestis (3. osa)

Toitumisteraapiast Eestis (1. osa)
Toitumisteraapiast Eestis (2. osa)

Esimeses loos tegin refereeriva ülevaate Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA) ja Annely Sootsi Tervisekooli kodulehtedel kirjutatust. Teises loos uurisin, kas Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA) liikmete või juhtide (ETTA juhatuse esimees Annely Soots, ETTA juhatuse aseesimees Sirli Kivisaar) arusaam inimkeha toimimisest on “alternatiivne”. Selgus, et on küll alternatiivne.

Kolmandas loos uurin ETTA poolt tutvustatavaid ja Via Naturale poolt pakutavaid teste ning analüüse ja püüan jõuda selgusele, kui usaldusväärsed need on.

  • Cytotoxic test toidutalumatuse määramiseks.
    Inimese veri segatakse eri toiduainetega ja vaadatakse mikroskoobi all, kuidas verelibled reageerivad. Kui 1956. aastal, mil too test välja töötati, võis veel oletada, et testil võiks olla ratsionaalne alus toiduallergia määramisel, siis hilisem teadmiste kasv allergiliste reaktsioonide mõistmisel on selle aluse olematuks lihvinud. Esiteks ei kattu tsütotoksilise testi tulemused teaduslikult tunnustatud allergiatestidega (jah, toidutalumatuse proponendid tihti ei väidagi, et nad tegelevad toiduallergiatega, vaid toidutalumatusega, mille mõju võib ilmneda tundide või päevade pärast ja avaldada pikaajalist mõju), teiseks ei anna sama inimese tsütotestid järjepidevalt samasuguseid vastuseid, küll aga tehakse testist kaugeleulatuvaid järeldusi ja antakse pikaajalisi – lausa eluaegseid – toitumissoovitusi, mis sisaldavad tihti teatud toiduainete ja toidugruppide väljajätmist oma toidulaualt. Selliseid põhjalikke elumuutusi ei tohiks nii ebausaldusväärsele testile toetada.

    Tsütotoksiline test oli populaarne 1980. aastatel, Ameerikas soovitasid seda toitumisnõustajad, kiropraktikud ja ka mõned päris arstid, kuni sealne toidu- ja ravimiamet (FDA) keelas 1985. aastal tsütotoksiliste testide (tuntud ka kui Bryan’s test) reklaamimise ilma FDA eriloata.

    Algaegadel reklaamiti tsütotoksilist testi kui allergiatesti, tänapäeval, mil on teada, et toiduallergiat selliste testidega tuvastada ei saa, on võetud väga laia spektriga terviseseisund nimega toidutalumatus (mitte segi ajada päris talumatustega nagu tsöliaakia, laktoositalumatus, ensüümide puudulikkused jne), mille üks alaliikidest on Via Naturale sõnul toiduallergia, ja mille nähud ilmnevad kuni 72 tundi peale vastava toidu manustamist. Milleks keerulisena näivat efektset testi niisama ajaloo prügikasti visata, kui sellega saab jätkuvalt maksvatele klientidele usutavat etendust pakkuda? Selleks võeti testile kaaslaseks hajusa mõistekompleksi mõned nüansid, mida see diagnoosima peaks.

    Teaduspõhised allergiaorganisatsioonid nimetavad tsütotoksilist testi reas teiste tõendamatute testidega, mida tuleks vältida ja mille põhjal tehtud soovitusi ei tohiks tõsiselt võtta. Kui on kahtlus mõne toiduaine talumise suhtes, siis pöörduge päris arsti poole. Diagnoosimata allergia või talumatus võib olla eluohtlik, aga allergiaid tsütotoksilised testid ei tuvasta, samas võib ebapädeva testi põhjal tehtud toidupiirangud jätta inimese ilma vajalikest toitainetest, mis on samuti tervisele ohtlik.

  • Opioidsed peptiidid uriinis toidutalumatuse näitjana [sic!]

    Toidutalumatuse puhul leidub organismis sageli suurel hulgal opioidse toimega peptiide ehk valgulisi ühendeid, mida saab avastada uriini analüüsiga.

    Selle testi tulemusena soovitatakse inimestele (tihti ka autistlikele lastele) gluteeni- ja kaseiinivaba dieeti, mis jätab toidust välja paljud teraviljad ning piimatooted. See dieet peaks teooria kohaselt parandama vaimset võimekust, kuna ajju ei pääse opioide, mis tekivad gluteeni ja kaseiini ebatäielikul lagunemisel soolestikus.

    Uuringud laseri ja mass-spektromeetriga aga näitavad, et autistlike ja mitteautistlike laste uriinis nimetatud peptiidide hulk ei erine, nimelt on nende määr alla tuvastuspiiri. Millise teadusliku meetodiga Via Naturale uriinist opioidseid peptiide tuvastab, ei ole teada. Puuduvad ka usaldusväärsed andmed selle kohta, et gluteeni- ja kaseiinivaba dieet parandaksid laste vaimset arengut.

    Teraviljavaba dieet on kindlasti abiks nendele inimestele, kel on tsöliaakia, kuid tsöliaakiat ei diagnoosita uriinialanüüsi põhjal, vaid spetsiifilise vereanalüüsi ning koeprooviga peensoolest. Selliste testide eest maksab Haigekassa. Teatud piimatooteid peaks vältima laktoositalumatusega inimene ja küllap on selliseid seisundeid (geneetilisi või elu jooksul kujunenud) veel, mille korral üht või teist toiduainet vältima peaks, aga kasutatagu nende kindlakstegemiseks valideeritud teaduslikult tõendatud diagnoosimeetodeid.

    Huvitava vahepalana mainin, et opiaatide arenguhäireid tekitavasse teooriasse andis oma panuse Eesti päritolu teadlane Jaak Panksepp. Ta süstis väikeseid koguseid opiaate noortele laboriloomadele ja täheldas neil autistlike lastega sarnaseid sümptoome.

  • Ainevahetuse analüüs VTA – Vital Terrain Analysis

    Analüüsi tegemiseks on vaja varahommikust sülge ja uriini.

    Analüüsiga väidetakse tuvastavat järgmisi asju:

    • keha liigne happelisus, hapete dreneerimise vajadus
    • raskemetallimürgistus
    • vajadus vitamiinide, mineraalide, toitude ja toidulisandite järele
    • nõrgad ja takistunud meridiaanid
    • rakuliste versus psüühiliste mõjutuste ülekaal

    Selle testi ebausaldusväärsuse näitamiseks piisab vast tsitaadist Via Naturale kodulehelt:

    VTA analüüs mõõdab eluenergiat, mida hiina meditsiinis nimetatakse Qi-ks ehk elujõuks ja mis kulgeb mööda meridiaane.

    “Elujõudu” ei ole vaatamata sajanditepikkustele otsingutele suudetud teaduslikult olemasolevaks tõendada, samuti ei vasta need “meridiaanid” ühelegi anatoomilisele featuurile inimese organismis.

    Testi väljatöötaja Timothy Ray sai oma orientaalse meditsiini doktorikraadi California akupunktuuri kolledžist. PubMed meditsiiniuuringute andmebaas ei näita, et tema nimega oleks meditsiinialaseid teadustöid ilmunud.

Veel pakub Via Naturale täielikku vereanalüüsi, täielikku väljaheidete analüüsi, parasiitide analüüsi ja veel üht-teist. Kõigi nende tutvustuste juures on kirjas:

Selle analüüsi tulemused kuuluvad toitumisteraapia valdkonda, antud tulemuste jälgimine aitab täiendavalt kaasa haiguste taandumisele või haigusnähtude ennetamisele. Sellega ei tohi asendada juba käimasolevat ravi.

Selline märkus on aga eksitav, sest millegagi ei ole tõendatud, et need tõesti aitaksid kas iseseisvalt või koos käimasoleva raviga kaasa haiguste taandumisele või haigusnähtude ennetamisele. Ühtlasi tõusetub küsimus, et kas selliste analüüside pakkumine Via Naturale poolt on kooskõlas Eestis kehtivate seadustega, sest Via Naturale ei ole registreeritud tervishoiuasutus, samas on tervishoiuteenus seaduses defineeritud kui “tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist”. Võibolla ei mõista ma seadusi piisavalt hästi ja tuleb Terviseameti spetsialistidelt üle küsida.

Käesolevaga pean ma tõendatuks oma algses artiklis (ja Terviselehes avaldatud) vihjamisi esitatud seose:

Olgem siis tähelepanelikud, kui toitumisalast nõuannet vaja läheb, et ei satuks selliste juurde, […] kes kahtlase väärtusega kalleid teste pakuvad.

Via Naturale, Annely Sootsi Terviskooli ja ETTA kodulehe materjalide põhjal saaks teha ka neljanda (autismi “ravist”, DAN!), viienda loo (toitumisnõustajate ja -terapeutide koolitus), kuid arvan, et peamine on vast öeldud ja piisavalt tõenditega kaetud – toitmisteraapia sellisel kujul nagu ETTA ja Annely Soots seda Eestis esindavad, on üks umbluupesa, kus saab ohtlikke nõuandeid, kahtlase väärtusega teste ning igast varrukast, hõlmast ja taskust punnitavad välja toidulisandite totsikud.

Allikaid

23 kommentaari

Jul 09 2012

Toitumisteraapiast Eestis (2. osa)

Esimeses loos Eesti toitumisteraapia kohta tegin refereeriva ülevaate Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA) ja Annely Sootsi Tervisekooli kodulehtedel kirjutatust. Kirjutatud on neil palju, seetõttu püüdsin pigem leida selliseid aspekte, mis skeptikule teravamat huvi võiks pakkuda ja mis oleksid valgustavaks infoks otsivale inimesele.

Lugude eesmärk on pikemalt lahti kirjutada algse loo lühikesed väited, mille toon ei meeldinud Annely Sootsile ega Sirli Kivisaarele ning mille nad Avaliku Sõna Nõukogule kaebasid.

Kaebealune lõik oli järgmine:

End toitumisterapeutideks nimetavaid inimesi on ka Eestisse sugenenud ja peavoolumeedia laseb hea meelega neil endale reklaami teha. Näiteks Annely Soots ja Sirli Kivisaar erinevates Postimehe lisalehtedes. Kohalikel toitumisterapeutidel on oma assotsiatsioon ning ka koolituskava, mis üritab omasuguseid juurde toota.

Olgem siis tähelepanelikud, kui toitumisalast nõuannet vaja läheb, et ei satuks selliste juurde, kel arusaam inimkeha toimimisest on “alternatiivne”, umbusk arstide suhtes, igast varrukast, hõlmast ja taskust totsikud välja punnitavad ning kes kahtlase väärtusega kalleid teste pakuvad.

Ja nüüd järgmise lahtikirjutamise juurde.

Kas Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA) liikmete või juhtide (ETTA juhatuse esimees Annely Soots, ETTA juhatuse aseesimees Sirli Kivisaar) arusaam inimkeha toimimisest on “alternatiivne”? Alternatiivne ehk teistsugune või lausa vastuolus sellega, kuidas tänapäeva teadus seda käsitleb ja kuidas ülikoolides õpetatakse. Küsimus on oluline seetõttu, et alternatiivsed käsitlused toovad endaga kaasa ka teistsugused arusaamad haiguste ja tervisehädade põhjustest, diagnoosimisest ja ravimisest. Teadusele alternatiivsete meetodite rakendamine on aga patsiendile/kliendile kulukas, kuna ravikindlustus neid ei rahasta ja inimesel tuleb kõik ise kinni maksta. Samas ei ole nende meetodite rakendamine teaduslikult põhjendatud, seega tulemused võivad olla ettearvamatud, diagnoosid ebatäpsed, protseduurid mittevajalikud ja teinekord lausa ohtlikud (nt kelatsioon); lisaks on alati oht, et vaadeldes inimest teadusele alternatiivse pilgu läbi, võib märkamata jääda tõsine seisund, mis vajaks pädevat sekkumist. Ei ole mõistlik maksta teenuse või toote eest, mille kasu ja ohutus ei ole teaduslikult tõendatud ega põhjendatud.

Hindamaks ETTA ning selle juhtide arusaamade alternatiivsust, toon siia tsitaate nende kodulehtedelt ning meediakajastustest ja püüan tabada, kas ja kuidas need alternatiivsed on.

Annely Soots kirjutab iseendast omanimelise tervisekooli kodulehel:

2011.a. läbisin Bioloogilise Meditsiini analüüside koolituse dr. Chun Wongi juhendamisel Ameerikast ning oman õigust interpreteerida neid analüüse.

Võiks ju arvata, et meditsiin on juba algupäraselt bioloogiline, kuna tegeletakse bioloogiliselt toimiva organismi häiretega. Aga Bioloogilise Meditsiini (ingl Biological Medicine) puhul on tegu siiski omaette nähtusega nn alternatiivmeditsiini maailmas.

Biologicalmedicine.info nimetab Bioloogilise Meditsiini allikatena järgmisi praktikaid:

Biological Medicine is born in part out of the health care practices of European homeopathy and homotoxicology, anthroposophical medicine, traditional Chinese medicine, and the ancient medical system of Ayurveda.

—> Bioloogiline Meditsiin on osaliselt sündinud euroopalikest praktikatest nagu homöopaatia ja homotoksikoloogia, antroposoofiline meditsiin [Rudolf Steineri üks leiutisi], samuti traditsioonilisest hiina meditsiinist ja iidsest Ayurvedast.

Kui kusagil on juttu homöopaatiast kui tõsiseltvõetavast allikast millegi tarbeks, siis on kiired jalad abiks. Kui inimene – arst või terapeut – ammutab inspiratsiooni ja tegevusjuhiseid homöopaatiaga seotud valdadelt, siis jällegi – oma tervist armastav inimene leiab pädevama nõuandja. Homöopaatia naeruväärsest pseudoteadusest leiab skeptik.ee küljel palju lugemist.

Diagnostiliste vahendite nimestikust leiame rea meetodeid, millest on skeptik.ee küljel juttu olnud kui pseudoteaduslikest, näiteks rakenduslik kinesioloogia, aurafotod, lisaks akupunktide kompimine, keelediagnostika, idamaine pulsidiagnostika ja palju muud.

Igaks juhuks vaatasin sisse ka teise allikasse – biologicalmedicine.com – ehk avaneb seal asjast mingi teine pilt. Aga ei – lisaks on allikatena nimetatud pleomorfism ja druiidide meditsiin. Selgelt vastandutakse “allopaatilisele” (ülikoolis õpetatavale tõendus- ja teaduspõhisele) meditsiinile ja peetakse end paremaks, põhjalikumaks, innovatiivsemaks, “holistilisemaks” ning väidetakse end jõudvat haiguste tegelike põhjusteni (keskkonna mürgid, toksiinid, kroonilised varjatud nakkused, parasiidid, tuvastamata toiduallergiad, kehv dieet ja toitumine) ning nende ravimiseni. Väidetakse, et ravitakse selliseid kroonilisi haigusi, mille puhul “traditsiooniline” meditsiin hätta jääb – vähktõbi, hulgiskleroos, hepatiit, depressioon, autoimmuunhaigused, südamehaigused, närvihaigused jne.

Bioloogilise Meditsiini peamiseks autoriteediks nimetatakse Dr. Karim Dhanani, B.Sc, B.A., ND. Olla sellise uuendusliku tegevuse eesliinil peaks tähendama aktiivset teaduslikku tegevust. Otsing PubMed teadusuuringute andmebaasist andis täpselt ühe teadustöö: A 6-year-old boy with fever and eosinophilia.

Võib lühidalt kokku võtta, et Bioloogiline Meditsiin on kollektsioon ebateaduslikke ja ajast maha jäänud arusaamu ja tegevusi, mille mõju tänapäevasele teaduslikule meditsiinile on olematu.

Kirjutab Annely Soots:

Olen ka diplomeeritud refleksoloog ning Yumeiho massöör.

Massaaž on kindlasti tore tegevus, pakub lõõgastust ja heaolutunnet, kuid refleksoloogia, on meetod, mille alusidee:

Refleksoloogia meetod põhineb avastusel, et organism peegeldab informatsiooni oma organite seisundeist keha pinnal asuvatesse kindlatesse tsoonidesse.

ei ole kooskõlas tänapäevaste arusaamadega inimese füsioloogiast. Lisaks on refleksoloogiat teaduslikult uuritud ning on selgunud, et pole tõendeid selle meetodi tõhususe kohta mitte ühegi haiguse puhul. Lisaks on sõnapaar “diplomeeritud refleksoloog” üsna sisutühi, sest ükski korralik ülikool sellist diplomit ei jaga. The School of Holistic Reflexology, mille diplom Annely Sootsil on, paistab tänapäevaste teadmiste suhtes üsna alternatiivne olevat.

Annely Soots on lõpetanud Tartu Ülikoolis arstiteaduskonna ravi erialal 1982. aastal, kuid arstina ta töötanud pole ega ole registreeritud tervishoiutöötaja tänaselgi päeval. Samas nimetab ta end arst-terapeudiks, seda ilmselt vastavalt tema enda poolt koostatud kriteeriumitele, mis Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni raames kehtestatud.

Alternatiivne ja teadusandmetega toestamata on arusaam, et “toitumine on tõeline ravivahend enamuse haiguste puhul” ja “enamik tsiviilühiskonna haigusi on ebaõigest toitumisest tingitud”. Elustiil ja toitumine on kindlasti olulised faktorid meie tervise ja heaolu kujunemisel ja säilimisel, kuid esiteks eiravad sedasorti üldistused teadlaste pikaajalist ja viljakat tööd haiguste tegelike ja väga mitmekesiste põhjuste väljaselgitamisel ja raviviiside leiutamisel. Selliseid üldistavaid väiteid pole isegi mõtet üritada ümber lükata, kuna esmalt tuleks väite esitajal oma väite paikapidavuse kohta tõendid välja käia. Kõigi või enamuse haiguste põhjuseks on aja jooksul nimetatud jumala karistust, naabri needust, pH tasakaalu rikkumist, qi voo blokeeringut, subluksatsioone (kiropraktika), miasmat, vale mõtlemist, eelmiste elude pattusid, hirmu ja ehmatust, lapsepõlvetraumat jne. Ja nüüd siis taaskord ebaõige toitumine. Teiseks räägivad tasakaalustatud toitumise olulisusest ja seda tõenduspõhiselt toitumisteadlased, biokeemikud, päris arstid, õed, treenerid, seega iseenesest ei ole toitumisalane teave mingist otsast alternatiivne, vaid normaalne osa igapäevasest elust ja vajalik valdkond paljude haiguste haldamisel.

Üldise arusaamaga on vastuolus ka soovitus tarbida toidulisandeid. Toidulisandeid ega vitamiine ei pea inimene ostma ega tarbima, kui tal just pole korralike testidega kindlaks tehtud mõne aine puudus. Testidest räägin pikemalt järgmises loos, kuid lühidalt öeldes ei võimalda need testid ja analüüsid, mida Via Naturale müütab, adekvaatselt mitte midagi määrata ja nende põhjal tehtud ostuotsused on sama mõistlikud nagu abikaasa valik aurafoto alusel.

Kohalike toitumisterapeutide ja eriti nende peainspektori Annely Sootsi arusaamade alternatiivsus väljendub ilmekalt konkreetsete haiguste ning nende ravimeetodite kirjeldamisel. Olgu näitena esitatud autism, mida nad gluteeni- ja kaseiinivaba dieedi abil ravida üritavad. Esiteks see opioidsete peptiidide teooria. Pikemalt teooriasse süvenemata viitan teadusuuringule, mis näitas, et autistlike laste uriinis ei ole neid väidetud opioidseid peptiide, nagu ei olnud neid ka kontrollgrupis olnud tervete laste uriinis, ja seetõttu ei saa selle teooria põhjal monitoorida autistlike laste seisundit ega gluteeni- ja kaseiinivaba dieedi toimet:
Absence of urinary opioid peptides in children with autism.

Pikem arutelu sel teemal on lugeda blogist A Photon In The Darkness:
The GFCF Diet Loses its Legs
Samast arutelust leiame ka kriitikat teise autismi-tööstuse lipulaeva DAN! protokolli suhtes, mida kohalikud toitumisterapeudid tutvustavad kui autismi ravivõimalust. Teadusuuringud paraku optimismi selles osas ei toida. Küll aga ei takista mitteteaduslikkus autistlike laste vanematele müüa teenuseid, millele suuri lubadusi kaasa antakse.

Keda autism lähemalt puudutab, siis soovitan veelkord toda A Photon In The Darkness blogi, kus lapsevanemad räägivad oma kogemustest mitmesuguste alternatiivsete ravimeetoditega, ja mitte ainult positiivsetest, vaid just läbikukkumistest, milles nad alguses iseennast süüdistasid, kuna neile lubati, et kui nad teevad kõik õigesti, siis nende laps paraneb või vähemalt läheb olukord paremaks. Väärteooriad ja valeravid on aga uute inimlike kannatuste allikaiks.

Kasutatud allikad on ooper omaette. Näiteks hakkas paljutsiteeritud Boyd Haley vanast peast amalgaamplommide vastu võitlema, tiomersaali autismis süüdistama, autistlikele lastele tööstuslikke kelaatoreid soovitama ja müüma, kuni Ameerika toidu- ja ravimiamet (FDA) selle viimase kohta karmi hoiatuse saatis.

Lugu lekkivast soolest (ingl leaky gut syndrome) on aga keerukaks aetud narratiiv, mis eksitab lugejat teadustühjuse ning tegeliku biokeemia seguga. Kus üks algab ja teine lõpeb, jääb tüüpilise vigurjutu kombel lugeja mõistatada. Olulisena peab meelde jääma, et tuleb teha õiget sorti pissiproov ja osta-tarbida toidulisandeid.

Lühidalt kokku võttes sisaldab meie toitumisteraapia pesa ohtralt selliste teooriate ja tegevuste kirjeldusi, mis arstiteaduse vaatenurgast on alternatiivsed. Pakutakse teaduslikult tõendamata diagnoosimeetodeid ja diagnoose, mille ravimiseks pakutakse omakorda teaduslikult tõendamata toimega tegevusi. Ja toidulisandeid.

Kindlasti leiab toitumisteraapia.ee, vianaturale.ee ja tervisekool.ee kodulehtedelt ka mõne mõistiku üldise nõuande (nt süüa rohkem köögivilju ja vähem liha), aga selle tähelepaneku võib omistada asjaolule, et teksti pikkuse kasvades suureneb ka mõistliku mõtte leidmise tõenäosus.

2011. aastal ilmutas Naisteleht persooniloo Annely Sootsist:
Annely Soots: Me ei leppinud lootusetusega
Selles seostab Annely Soots oma lapselapse krampide tekkimist otseselt vaktsineerimisega ning vaktsiinides leiduva elavhõbedaühendi tiomersaaliga. (Kas 2005.-2006. aastal üldse oli tiomersaali riikliku vaktsineerimiskava vaktsiinides? Ameerika ametkonnad palusid tootjatel juba 1999. aastal tiomersaal vaktsiinidest välja jätta. vt M-i kommentaari) Mõlemad oletused on teadusuuringute poolt siiski ümber lükatud. Samas on selgunud, miks mõnedel väikelastel epilepsia võib olla. Nimelt on tuvastatud geenimutatsioon, mis umbes alates 6. elukuust ühel lapsel 20000-40000-st epilepsiat tekitab, poistel kaks korda sagedamini kui tüdrukutel. Sündroom on nimetatud prantsuse teadlase Charlotte Dravet’ järgi Dravet’ sündroomiks. Viimasest lingist selgub, et teatud seos vaktsineerimisel ja Dravet’ sündroomi avaldumisel on, kuid seos väljendub selles, et sündroom avaldub osadel vaktsineeritutel varem, aga vaktsineerimise ärajätmisega sellest siiski pääsu pole, kuna geenimutatsioon on kaasasündinud.

Kas antud juhul just Dravet’ sündroomiga tegu, ei ole muidugi võimalik meil siin teada, küll aga on korduvalt kinnitust leidnud tõdemus, et praeguseid vaktsiine ei saa pidada laste haiguste põhjustajaiks.

Kokkuvõte:
Annely Soots ja tema juhitud toitumisteraapia esindavad hulgaliselt mitteteaduslikke arusaamu inimese füsioloogiast ja biokeemiast. Mitteteaduslikud arusaamad annavad aluse mitteteaduslikele diagnoosimeetoditele, mille tulemusi ei saa usaldada, ja sekkumistele, mis on tõendamata ohutuse ja efektiivsusega ning seetõttu kulukad ja potentsiaalselt ohtlikud. Väärdiagnoosid ja valeravid suurendavad patsientide-klientide kannatusi ja süütunnet, kuna need ei toimi ja kiputakse süüdistama iseenda saamatust ja ebajärjepidevust. Tuvastamata võib jääda tõsine terviserike, mis vajab pädevat sekkumist. Annely Soots ei ole registreeritud tervishoiutöötaja, et ta võiks legaalselt diagnoosimise ja raviga tegeleda, küll aga ei keela mingi seadus müüa toidulisandeid.

Järgmises loos uurin ETTA poolt tutvustatavaid ja Via Naturale poolt pakutavaid teste ja analüüse.

Viited

13 kommentaari

Jun 27 2012

Toitumisteraapiast Eestis (1. osa)

Autor: teemas toitumine

Eelmine lugu, mis toitumisteraapiat puudutas, kajastas Suurbritannias läbi viidud uuringut, mille tulemusena selgus, et suure tõenäosusega (70%-98%, p=0,05) saab klient/patsient toitumisterapeutidelt ebaadekvaatseid ja potentsiaalselt ohtlikke nõuandeid. Lisaks sellele

[…] kasutavad nad pseudoteaduslikke diagnoosimeetodeid (nt iridoloogia ehk silmaiirise uurimine), mittevalideeritud teste (nt juuste mineraalide analüüs), soovitavad kalleid ja mittevajalikke toidulisandeid.

Artikli lõpus püstitasin küsimuse, et milline on selle Suurbritannia uurimusliku loo seos Eestiga ning kirjutasin järgmised read:

End toitumisterapeutideks nimetavaid inimesi on ka Eestisse sugenenud ja peavoolumeedia laseb hea meelega neil endale reklaami teha. Näiteks Annely Soots ja Sirli Kivisaar erinevates Postimehe lisalehtedes. Kohalikel toitumisterapeutidel on oma assotsiatsioon ning ka koolituskava, mis üritab omasuguseid juurde toota.

Olgem siis tähelepanelikud, kui toitumisalast nõuannet vaja läheb, et ei satuks selliste juurde, kel arusaam inimkeha toimimisest on “alternatiivne”, umbusk arstide suhtes, igast varrukast, hõlmast ja taskust totsikud välja punnitavad ning kes kahtlase väärtusega kalleid teste pakuvad.

Selline seostamine Terviselehe (13. märts 2012) veergudel ei meeldinud Annely Sootsile ega Sirli Kivisaarele ning nad pöördusid Avaliku Sõna Nõukogusse, mis Terviselehe suhtes tauniva otsuse sõnastas. Muu hulgas on öeldud:

Infot Eesti toitumisteraapia kohta ei ole artiklis üldse piisava põhjalikkusega ega argumenteeritult käsitletud, mistõttu on ASNil põhjust pidada selliselt avaldatud sildistavat negatiivset hinnangut nii kaebuse esitajate kui ka nende esindusorganisatsiooni suhtes põhjendamatuid kannatusi tekitavaks.

Kui Eesti toitumisterapeutide kohta on internetist või muist allikaist leitav informatsioon, mis põhistab väiteid teraapia terviseohtlikkuse suhtes, siis tulnuks see informatsioon igakülgsena ammendavas mahus artiklis ka avaldada, andes koheselt sõna asjaosalistele, kelle suhtes tõsiseid süüdistusi esitatakse. ASNile saadetud toimetuse vastusest nähtub, et sellekohane informatsioon on toimetusel olemas, kuid miskipärast seda ei kasutatud.

Nõustun hinnanguga, et algses artiklis avaldatu, mis puudutab nimetatud toitumisterapeutide Annely Sootsi ja Sirli Kivisaare tegevust, ei ole piisavalt lahti kirjutatud ja püüan seda viga siinse ja järgnevate lugudega parandada.

Mis on toitumisteraapia ja toitumisnõustamine?
Püüan vastuseid leida Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA), sellega seonduvate kodulehtede ning muude allikate kaudu. Olgu aga kohe öeldud, et mõistetes, ametinimetustes ning nõutavates kvalifikatsioonides ei ole kerge selgust luua.

Toitumisalast nõu peaks suutma iga perearst anda, samuti paljude muude erialade arstid – gastroenteroloog (seedeelundkonna arst), allergoloog, kardioloog (südamearst), endokrinoloog (sisenõrenäärmete arst), hematoloog (vere ja vereloome arst), teinekord on tervishoiuasutuses eraldi dieetarst või dieetõde. Samas on toitumine üks vägagi igapäevane asi ja seetõttu tundub täiest loomulik olevat olukord, et toitumisalase nõu saamiseks ei pea ilmtingimata haiglasse või polikliinikusse arsti juurde minema, eriti veel, kui millegi üle otseselt kurta pole, aga tahaks lihtsalt oma toiduharjumusi ehk tervislikumaks muuta, samas mitte kaotada vajalike toitainete tasakaalus. See ei ole ajukirurgia, nagu öeldakse, ja tundub usutav, et adekvaatse teaduspõhise hariduse ja koolituse omandamisel ning kutsesobivuse testi läbimisel võiksid sellise tööga hakkama saada paljud. Toitumisalase nõu andmine võiks kuuluda ja küllap kuulubki ämmaemandate, imetamisnõustajate, hooldusõdede, rääkimata siis veel spordiarstide ja miks ka mitte treenerite pädevusse. Ja lisaks muidugi meie igapäevane ajakirjandus ning interneti-ülikool, mis meie toidulauda igatepidi rikastada ja tervistada püüavad.

Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioonil (ETTA) on lisaks toitumisnõustamisele aga ambitsioonikam plaan – toitumisteraapia ehk ravi(?). Esmalt defineeritakse mänguväljak:

Enamik tsiviilühiskonna haigusi on ebaõigest toitumisest tingitud.
[…]
Me elame ajastul, kus kroonilised terviseprobleemid on võtnud epideemia vormid ning meditsiin ei oma ravimeid kõikide hädadega toimetulekuks. Toitumisteraapia tegeleb põhjustega, korrigeerib toitumise ja toidulisandite abiga ainevahetuslikke muutusi kehas.

Allikas: toitumisteraapia.ee (27. juuli 2012)

Ja antakse lubadus:

Abi saab iga haiguse puhul.

Loodetud tulemuse saamiseks tuleb aga ühtteist teha:

Terapeut soovitab teostada ainevahetuse analüüse, kasutada vastavalt seisundile vajalikke toidulisandeid.

Sõna ‘toidulisandid’ esineb selles tutvustavas tekstis kolm korda.

Annely Sootsi Tervisekooli toitumisteraapiat kirjeldav lehekülg mainib toidulisandeid 27. juunil 2012. aastal 10 korda ja defineerib tegevuse järgmiselt:

Toitumisteraapia tegeleb tervisehäirete põhjustega, korrigeerib toitumise ja toidulisandite abil ainevahetuslikke muutusi kehas.

Analüüsid on toitumisteraapias samuti üks oluline komponent, sest nende abil saab kindlaks teha, milliseid toidulisandeid kliendile soovitada:

Analüüside alusel aitavad toitumisterapeudid koostada tervist toetava toitumiskava ning lisanditeprogrammi. Nende analüüsidega hinnatakse inimese toitumuslikku seisundit, need ei ole mõeldud haiguste diagnoosimiseks ja raviks, toitumisteraapia on toetav ja ennetav teraapia.

Neid pakutavaid analüüse analüüsime edaspidi, kuid heidame korra pilgu ka nendele haigustele, mille puhul lubatakse, et toitumisteraapia ‘aitab’ – ei ravi, kuigi “Toitumisteraapia tegeleb põhjustega” ja “Kui ainevahetus on muutunud kehale soodsaks, siis see annab suure tõuke tervenemisprotsessidele”, seega kaudselt ikka peaks nagu ravima, aga mõistan, et sõna ‘ravi’ kasutamine oleks liiga otsene viide raviteenustele, mida tohib teostada vaid registreeritud tervishoiuasutuses töötav registreeritud tervishoiutöötaja. Ja Terviseameti registris ei ole märget, et Annely Soots või Sirli Kivisaar oleksid tervishoiutöötajad või nende OÜ Via Naturale tervishoiuasutus.

Autism (DAN! protokoll ja kelatsiooniteraapia)

Teaduslikult tõestatud on toitumuslikud ja dietoloogia-alased ravimeetodid, mis tuginevad nn. liigsete opioidide teooriale, kus opioide nähakse autistliku sümptomaatika ühe võimaliku tekkepõhjusena.

Allikas: toitumisteraapia.ee (27. juuni 2012).

Osteoporoos

Luu kadu soodustavad vähese kaltsiumi tarbimise kõrval ka näiteks rohke fosfori tarbimine, rohke rafineeritud suhkru tarbimine, proteiinirikas toit, happeline toit, rohke soola tarbimine, mineraalainete vähesus jne.
[…]
Valgu rohke tarbimine viib kaltsiumi kehast välja. Ka liiga vähene valgu tarbimine suurendab osteoporoosiriski. Kindlalt vähendab aga osteoporoosiriski vegetaarne dieet. Loomne toit on valgu- ja fosforirikas, samas ka happeline. Osteoporoosi vähene esinemine vegetaarlastel ei ole juhus, selle põhjuseks on nende luu massi väiksem kadu postmenopausis.

Kõrge soolasisaldusega ja happeline toit suurendab kaltsiumi väljaviimist luudest ja eritumist uriiniga. Soovitame soola tarbimise piiramist ja alkaalset ehk aluselist toitu. Alkaalne toit on puu- ja juurviljaderikas, selle koostisse kuuluvad pähklid ja kaunviljad ning see ei sisalda liigselt liha- ja piimatooteid.

Allikas: toitumisteraapia.ee (27. juuni 2012).

Südamehaigused

Peamiseks neist [ateroskleroosi riskifaktoriks] on seni peetud kõrget kolesteroolitaset, kuid viimasel ajal on avastatud kolesterioolitasemest veelgi olulisemaid südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid, näiteks madal antioksüdantide- ja kõrge homotsüsteiinitase veres ning halbade rasvade tarbimine. Rõõmustav uudis on see, et kõiki neid riskifaktoreid, ka kõrget kolesteroolitaset saab tervisliku toitumise ja toidulisanditega elimineerida.

Allikas: toitumisteraapia.ee (27. juuni 2012).

Eraldi artiklid on veel lekkiva soole, vaimse tervise ning pH dieedi kohta. Tagumisest tõstan välja järgmise lõigu:

dr. Youngi väide, et kõikide haiguste aluseks on liiga happeline keha ja kõikide haiguste ravi on happelisuse vähendamine, peab tõesti paika.

ETTA terapeutitdel on olemas VTA analüüs, mis võimaldab hinnata keha pH-d ja ainevahetuse seisundit ning 2010.a. jooksul loodetakse soetada mao pH määramise aparaat, mis võimaldab hinnata inimese seedetrakti pH-d.

Toitumisteraapia kodulehel on väga palju erilaadseid väited ja soovitusi, millest osad on ilmselgelt mõistlikud ja järgimisväärsed (nt loobuda suitsetamisest, süüa vähem liha, rohkem kala ja aedvilja), osad jällegi umbluusegused (nt pH dieet, lekkiva soole sündroom), osad jällegi sellised, mille tõelevastavust ei oska ma ilma pikemalt süvenemata ja uurimata hinnata (nt madal antioksüdantide- ja kõrge homotsüsteiinitase veres kui ateroskleroosi riskifaktorid või ‘valgu rohke tarbimine viib kaltsiumi kehast välja’).

Sellega lõpetan lühikese kokkuvõtte mõnedest Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni tekstidest. Nimetamata ja osundamata jäi palju materjali, kuid ehk on põhjust neist rääkida järgnevates lugudes. Palun teil, head lugejad, ETTA väiteid oma pädevuse pinnalt kommenteerida.

Järgmises loos püüan saada täpsemat vastust küsimusele, kas Annely Sootsi ja Sirli Kivisaare arusaamad inimkeha toimimisest on alternatiivsed sellele, mida tänapäeva teadus tõendatuks peab.

26 kommentaari

Feb 20 2012

Toitumisterapeudid annavad ohtlikke nõuandeid

Autor: teemas toitumine

Suurbritannias ilmub 1957. aastast tarbijate huve kaitsev ajakiri Which?. Nad testivad tooteid ja teenuseid, annavad erapooletut nõu. 2012. aasta veebruarinumbris ilmus uurimuslik lugu (pdf) end toitumisterapeutideks nimetavate inimeste teenuste ja nõuannete kohta. Lühikokkuvõte on pealkirjas ära öeldud – toitumisterapeudid annavad ohtlikke tervisealaseid nõuandeid, lisaks kasutavad nad pseudoteaduslikke diagnoosimeetodeid (nt iridoloogia ehk silmaiirise uurimine), mittevalideeritud teste (nt juuste mineraalide analüüs), soovitavad kalleid ja mittevajalikke toidulisandeid.

Hindamine oli korraldatud sedasi, et ajakiri saatis viis uurijat kokku 14 toitumisterapeudi juurde, neist ühte külastas kaks uurijat, kokku seega 15 külastust. Iga külaskäigu heli salvestati, kirjutati välja ning anti ekspertide paneelile hindamiseks. Ekspertideks olid dietoloog, farmakoloogia professor ja üldarst. Toitumisterapeutide teksti hinnati mitmest kriteeriumist lähtudes: toitumisalased nõuanded, meditsiinialased teadmised, kas inimese tervisehädad said tuvastatud, kas inimesele soovitati pöörduda oma perearsti (Inglismaal GP – General Practitioner) poole.

Näiteks soovitas üks terapeut teatud tüüpi rinnakasvajaga (DCIS) inimesel viivitada onkoloogi poolt määratud raviskeemiga ning võtta ette kolme- kuni kuuekuune suhkruvaba dieediskeem, kuna “vähk elab suhkrust” ning “kui me vähile suhkrut ei anna, siis on paremad eeldused, et vähk kaoks”. Kui uurija küsis, et kas kasvaja võiks selle aja jooksul edasi areneda, ütles terapeut, et see on “õnnemäng”.

Ekspertide paneeli liige dr Margaret McCartney ütles, et kui kasvaja ravimine oleks nii lihtne nagu terapeut ette kujutab, kasutataks seda meetodit laialdaselt. Aga selline soovitus terapeudilt on äärmiselt vastutustundetu, lisas dr McCartney. See külaskäik sai hindeks “ohtlik möödalaskmine”.

Hinde “ohtlik möödalaskmine” said ka kaks teist külastust, kus patsiendid kirjeldasid tõsist väsimust, seletamatut kaalu langust ja muud vastavat. Terapeudil jäi märkamata, et sellised sümptomid võivad olla signaaliks tõsistele põhjustele – rauavaegusaneemiale, II tüübi diabeedile, kilpnäärme alatalitusele või kolorektaalvähile.

Vastupidi ekspertide ootustele ei soovitanud enamus terapeute pöörduda oma tervisehädadega arsti poole, et meditsiinieksperdid hädade põhjused välja uuriksid. Üks terapeut ütles uurijale, et kui tal terapeudi raviplaani täitmise jooksul halb hakkab, siis tähendab see, et teraapia toimib ja arsti poole pole vaja pöörduda, kuna too ei taipaks niikuinii, mis tegelikult toimub. Sama terapeut soovitas kliendil kuueks nädalaks oma dieedist punane liha välja jätta, samas selgitamata, miks, ning aru andmata, et kliendi väsimus võiks olla põhjustatud rauavaegusaneemiast, mille põhjuseks võib just olla puudulik lihatoodete tarbimine.

Kaks terapeuti diagnoosisid probleemi neerupealistega, kuigi ühtki sellise häire diagnoosimiseks vajalikku vereproovi ei tehtud. Üks terapeut määras külastajale kilpnäärmele mõeldud toidulisandeid, kuigi polnud ühtki tõendit, et kilpnäärme talitusega mingi probleem oleks olnud.

Uurijale, kes väitis endal olevat probleeme viljastumisega, diagnoositi iridoloogia (libameetod, mille käigus uuritakse inimese silmaiirist) põhjal “sisikonna mürgisus” ja “nahkjas soolikas” – mõlemad mõttetud mõisted – ning soovitati loobuda piima- ja jahutoodetest, kuna need polevat toitvad. Veel sai uurija teada, et kui ta teraapia käigus end halvasti hakkab tundma, siis on see suurepärane, kuna keha läbib “tervenemiskriisi” (samuti sisutu mõiste).

David Colquhoun, üks ekspertide paneeli liige, ütles, et toitumisteraapia valdkond on pungil mitmesuguseid tõendamata teste, mis on mõeldud pigem edendama müügiprotsessi kui tuvastama tõelisi toitainete puudujääke. Üks terapeut pakkus uurijale 312 naela (375 €) maksvat testpaneeli, mille abil saaks täpsustada, kas ja milliseid vitamiine ning mineraalaineid patsient peaks võtma hakkama. Esiteks ei olnud ekspertide paneel kindel, et need testid toimiksid, teiseks ei ole need seda raha väärt, kuna oma perearsti juures saab selliseid teste teha tasuta. Kogunisti 12 külastuse käigus 15-st kirjutasid terapeudid uurijatele välja toidulisandeid, mis maksaksid kuni 70 naela (84€) kuus.

Terapeutide arusaam ja teadmised inimkeha bioloogiast, vitamiinidest, mineraalainetest oli samuti kehvapoolne. Näiteks teatas üks terapeut, et kehakaalul ei ole II tüübi diabeediga midagi pistmist, teine teadis öelda, et alkohol ei ole rinnavähi puhul riskiteguriks. Peamised toiduained, mida soovitati oma toiduvalikust välja jätta, olid ennustatavalt nisu, piimatooted ja suhkur, kuigi on teada, et kui inimesel pole just nisu ja piimatoodete suhtes toidutalumatust, siis pole sellest ärajätmisest mingit kasu, vaid pigem isegi kahju, kuna võib pikema aja jooksul viia vitamiinide ja mineraalainete puudulikkuseni.

15 külastuse kokkuvõtteks hinnati, et 6 olid ohtlikud läbikukkumised (jäeti tähelepanuta ohumärgid, ei suunatud arsti poole), 8 läbikukkumised ja vaid üks piiripealne õnnestumine (üldised toitumissoovitused, liikumissoovitus, soovitus informeerida arsti, et käidi toitumisterapeudi konsultatsioonil).

Seos Eestiga? End toitumisterapeutideks nimetavaid inimesi on ka Eestisse sugenenud ja peavoolumeedia laseb hea meelega neil endale reklaami teha. Näiteks Annely Soots ja Sirli Kivisaar erinevates Postimehe lisalehtedes. Kohalikel toitumisterapeutidel on oma assotsiatsioon ning ka koolituskava, mis üritab omasuguseid juurde toota.

Olgem siis tähelepanelikud, kui toitumisalast nõuannet vaja läheb, et ei satuks selliste juurde, kel arusaam inimkeha toimimisest on “alternatiivne”, umbusk arstide suhtes, igast varrukast, hõlmast ja taskust totsikud välja punnitavad ning kes kahtlase väärtusega kalleid teste pakuvad.

Loe veel:

Lugu jätkub:

19 kommentaari

Jun 19 2011

Kas hapukurkide söömine teeb vere hapuks?

Hapukurgid

Ei. Üks põhjuseid on, et veri on puhverlahus. Pärisveri on päris keeruline süsteem ja teda puhverdatakse vähemalt kolmel kombel korraga, aga siinkohal vaatleme verepuhvritest kõige olulisemat, süsihappepõhist.

Veri sisaldab nii süsihapet kui selle lahustunud soolasid (praktilises mõttes bikarbonaatioonide ülejääki). Süsihape dissotsieerub vesilahuses järgmiselt:

H2CO3 ⇄ HCO3 + H+

Kui veres lahustada mõnd teist (tugevat) hapet ning tõsta sedaviisi vabade prootonite (H+) arvu, ei lange selle võrra mitte pH nagu võiks juhtuda puhverdamata lahuses vaid bikarbonaatioonid seovad hulka ülearuseid prootoneid ja neutraliseerivad lisatud happe:

Loe edasi »

36 kommentaari

Oct 22 2010

pH dieedi ohver Pealtnägijas

20. oktoobri Pealtnägijas näidati meile lugu perekonnast, kus mehel diagnoositi kopsuvähk, ta prognoos oli halb ja elupäevi lubati aasta jagu. Selmet tõenduspõhist ravi kasutada, valis ta meditsiinile alternatiivse tee, mida siin skeptik.ee-s nimetatakse mitte alternatiivmeditsiiniks (sest tegu pole ju meditsiiniga), vaid meditsiini alternatiiviks.

Saate tekstiline kokkuvõte on loetav nt PM Tarbija24 küljel: «Pealtnägija» paljastas alternatiivravi jõuetuse.

ERR arhiivi vahendusel saab saadet arvutis vaadata: Pealtnägija 20. oktoober 2010.

Kommenteerin mõne mõttega seda lugu.

Loe edasi »

21 kommentaari

Sep 22 2010

Kui mürgine on sool?

Autor: teemas toitumine,trivia

Nagu kõik ollused, on ka keedusool piisavalt suures koguses surmavalt mürgine. Oxfordi Ülikooli andmeil on laborikatseis täheldatud, et 3 grammi keedusoola kehakaalu kilogrammi kohta tapab pooled muidu tervetest rottidest. Inimeste osas ei ole arusaadavatel põhjustel vastavaid katseid tehtud, kuid on põhjust arvata, et näitaja on sarnane. Madalaim annus, mis dokumenteeritult inimese surma esile kutsunud on, on üks gramm kehakaalu kilogrammi kohta.

Mõnikord on inimesed üksteist soolaga mürgitamise teel ka tapnud. Näiteks Texases mõisteti 2007. aastal mõrvas süüdi Hannah Overton, kes mürgitas nelja-aastase poisi, keda tema ja ta mees lapsendada olid püüdnud. Alati ei ole ei eesmärgiks ega tagajärjeks ohvri surm; näiteks kirjeldas 1977. aastal Roy Meadow haigust, mida ta nimetas vahendatud Münchhauseni sündroomiks; üks kahest kirjeldatud juhtumist puudutas ema, kes andis oma väikelapsele aeg-ajalt suuri soolakoguseid põhjustamaks temas mürgistusnähte ja pälvimaks nii arstide tähelepanu.

Loe edasi »

36 kommentaari

Sep 02 2010

Toitumisteraapia — posijate Trooja hobune

Postimehe tarbijalisas Tarbija24 leidis avaldamist lugu Uus toidupüramiid lükkab riisi ja kartuli troonilt. Uue toidupüramiidi uudise puhul köitis silma selle koostajaks nimetatud Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon ja nimed Annely Soots, Sirli Kivisaar, Tiiu Vihalemm, Sille Poola, Helle Müller, Anne Räim, Urmas Soots.

Eelnevast on meelde jäänud, et toitumisteraapiaga on seotud palju umbluud. Mitte et normaalne ja tasakaalustatud toitumine inimese elus ja tervises vähetähtis oleks, aga püüd toitumise muutmisega lausa haigusi ravida ületab selle piiri, mida tõenduspõhisus näidata suudab.

Loe edasi »

189 kommentaari

Jun 24 2010

Jämesoole vesipesu — uskumatult tobe äri (+video)

pudelihariEestis on kaks intensiivsemat söömaperioodi — jaanist jõuluni ja jõulust jaanini, kumbki tipneb veelgi tihedama perioodiga jõulude ja jaanipäeva ümbruses. Üleskutsed mõõdukusele on aktiivsematel söömaaegadel igati asjakohased, aga mõistlike soovituste sekka satub paraku ka selliseid, mis halvemal juhul aktiivset kahju võivad teha. Jämesoole vesipesu on üks sellistest — kasu pole tast midagi, aga invasiivse protseduurina evib teatud ohte. Lisaks on ohtlik sellise teenusega kaasaskäiv reaalsust moonutav jutuvada, mida kahjuks ja paraku ajavad isegi meditsiinilise kõrgharidusega inimesed, nagu allpool näeme.

Loe edasi »

21 kommentaari

Mar 09 2010

Ülle Adoberg-Mikk

yllePatentravimimüüja, müstik, vaktsiinivastane

  • Tõenduspõhise toimeta preparaatide ja ravivõtete reklaam koos tarbija eksitamisega ekslike kontseptsioonidega nagu “holistiline meditsiin” (lähtub tõendamata seostest keha eri osade ja organite vahel), “pH tasakaal” (inimkeha või selle mingite kindlate kudede pH taseme reguleerimine toidu või preparaatide abil, mis ei ole bioloogiliselt võimalik), “organismi puhastamine” (ekslik arvamus mille järgi organismi kuhjuvad pidevalt jääkained ning nende väljutamiseks vajab inimene mingeid kindlaid preparaate, paastumist vms) või organite “energeetilised tasemed” ja “võnkesagedused” (sisutu manipuleerimine füüsikaterminitega).
  • Psühhomüstika – ellusuhtumise ja mõtete bioloogilistes protsessides esiplaanile seadmine.
  • Kvantmüstika – sh. teooria üleplaneedilisest “infoväljast” ja teadmiste füüsikale tundmatute meediumite kaudu levimisest.
  • Levitab vandenõuteooriat nn. seagripi epideemia korraldamisest ravimifirmade poolt.
  • Loe edasi »

44 kommentaari

Feb 02 2010

Uus toidutalumatuse test. Kas parem kui Levini oma?

Food DetectiveTriin andis kirja teel teada, et Eestisse on jõudnud uus toidutalumatuse test FoodDetective©, mille müügikuulutus teatab, et on “maailma esimene toidutalumatuse test”. Levini testist eristab toidu-detektiivi see, et seda saad sa ise kodus teha ja ei pea kellegi juurde kallile konsultatsioonile minema. Kõigest 1190 krooni ja saad 56 toiduaine kohta teada, kas need sulle sobivad või mitte.

Adik Levini Role programmist on skeptik.ee küljel korduvalt juttu olnud. Kas uus test on millegipoolest parem? Vaatame järele.

Loe edasi »

20 kommentaari

Feb 01 2010

Kuidas plastik iidse toidu mürgiseks tegi

Elizabeth Zeschin: Salmon HeadPõhja-Ameerikas, Alaska ja Kanada kandis, elavad teatavasti eskimod ehk inuitid, ‘inimese moodi inimesed’. Kliima on sealkandis karm olnud niikaua, kuni keegi mäletab, toitu on alati vähe ja tulematerjal masendavalt kallis.

Üks meetodeid, mida inuitid nende raskuste ületamiseks kasutavad, on aastasadu tagasi välja töötatud tepa protsess. Kalad püütakse kinni ning pead ja sisikonnad eemaldatakse muust, hõlpsamini toiduks tarvitatavast lihast — nii, nagu eurooplasedki teeksid. Seejärel kaevatakse auk, vooderdatakse see samblaga, asetatakse kalapead rohu sisse mähituna samblale ning kaetakse sisikondade ja kotiriidega. Kotiriie kaetakse mullaga. Pärast umbes nädalapikkust fermentatsiooniprotsessi on sisikonnast vallandunud ensüümid ja bakterid muutnud kalaluud pehmeks, andnud lihale iseloomuliku konsistentsi ning delikatess loetakse valminuks. Mõned meistrid eelistavad sambla asemel kasutada puidust kasti või toobrit, maitsealaseid erinevusi on ka sisikonna täpses kasutamises, õigete taimede valimises ning muudes pisiasjades. Sarnastel viisidel saab toiduks valmistada ka teisi muidu raskesti söödavaid jahisaagiosi koprasabadest kuni hülgeloibadeni. Menetlus on tõhus, säästlik ja looduslähedane: esiteks ei lähe suuruselt jalgpallini ulatuvad lõhepead raisku, teiseks ei ole roa valmistamiseks tarvis kulutada hinnalisi küttepuid.

20. sajandi teises pooles juhtus midagi üllatavalt: kõigest 22 aastaga (1966–1988) tõusis Alaska inuitide seas järsult (üle kümne korra) botulismimürgistuste arv. Siiamaani on Alaska botulismi sageduse poolest maailma tipus. Miks? Süüdi on plastik.

Loe edasi »

8 kommentaari

Oct 24 2009

“pH IME” — imemuinasjutt lapsemeelsele täiskasvanule

Robert O. Young: pH IMEMeie raamatumüügi edetabelites figureerib raamat, mis lubab head uut ilma, helget tervet elu, revolutsiooni bioloogias. Meil on uus messias — Rober O Young, “PhD” — kes toob valguse tagasi maailma, mida Pasteur’i pimedusejüngrid pikalt pimeduses on hoidnud. Alus (leelis) on jumal, Béchamp tema prohvet ja RO Young õnnistegija, kellel on juba ka mõningaid ohvriks saamise tundemärke (nt süüdimõistev kohtuotsus, vt allpool).

Jah, ma loen seda raamatut. Ei, ma ei ostnud seda. Sain laenuks.

Autor võrdleb end ei vähema kui Newtoniga, tema ambitsioon on tõepoolset muuta kogu arusaam inimorganismist, haiguste põhjustest ja nende ravist. Igati üllas eesmärk — ikka on parem selline elukorraldus, kus ei ole haigusi või kui need oleksid lihtsalt ravitavad, kui see, kus haigused meid kiusavad ja peame adekvaatse ravi puudumisel enneaegselt ja ebaõiglaselt maha surema.

Ja mida Robert O Young, “PhD”, selleks teeb? Kirjutab raamatuid. Olgu, Carl Sagan kirjutas ka raamatuid laiale lugejaskonnale. Aga selleks, et teaduses murrangut tekitada, on vaja enamat. Näiteks oleks abiks avaldada oma uurimusi eelretsenseeritavates teadusajakirjades, et jõuda asjaosaliste lugemislauale — arstideni, kes iga päev ennastsalgavalt inimesi ravivad ja kahjuks paljude tõbede puhul midagi teha ei suuda; toitumisteadlasteni, kes töötaksid välja veelgi paremad toitumissoovitused, et me tervis hea püsiks juba algusest peale; bioloogideni, kes revideeriksid oma kivistunud arusaamu mikrobioloogiast ja pööraksid ära eksiteelt. Aga ei midagi sellist — teadusartiklite andmebaasid ei tunne teadlast nimega Robert O Young, mitte ükski MedLine ja PubMed andmebaasis olev artikkel ei sisalda autorit Robert O Young.

Loe edasi »

77 kommentaari

Aug 20 2009

Enn Kaljo

enn-kaljo
Igiliikurikonstruktor, pildaja, posija, vaktsiinivastane, sektant, vandenõuteoreetik

Pseudoteaduslikud teooriad:

Sektid:

11 kommentaari

Järgmised »