Arhiiv lugudest, mis on teemas 'pH dieet'

Mar 22 2016

pH ja vähk ehk mida Nobeli preemia laureaat Otto Warburg avastas

Autor: teemas pH dieet

bakingsoda_colorwheel

2016. aasta märtsis on üheks kuumaks teemaks Eesti meedias ja sotsiaalvõrgustikes Riina Raudsiku juhtum. Ühelt poolt nuhtleb Raudsikut Terviseamet ning Eesti Päevaleht kajastab seda kõike tähelepanelikult, teisalt on loodud Facebooki grupp “Toetame Riina Raudsikut ning demokraatlikku sõna- ja mõttevabadust”, kus inimesed saavad avaldada oma toetust nende meelest nõiajahi ohvriks langenud Raudsikule.

Üks teema, mis toetajate poolelt läbi käib, räägib meile Otto Warburgist, kes sai Nobeli preemia väidetavalt selle eest, et avastas vähktõve tõelise põhjuse, milleks on keha happeline seisund, ning muidugi ka ravi, milleks on keha leeliselisemaks tegemine nt sooda ja sidruni abil. Ja kes on ajakirjanikud ja skeptikud ütlemaks, et Nobeli preemia laureaat udujuttu ajab?!

Sellisel puhul on vähemalt kaks võimalust. Esiteks võib olla, et väide vastab tõele ja nimetatud teadlane tõepoolest väidab, et tal õnnestus kõik see avastada ning raviviis leiutada. Sellisel puhul on võimalik, et edasised avastused sellist julget väidet siiski ei kinnitanud ja teooria kadus ajaloo kanalisatsiooni, kust alteratiivikud sageli punnsuutäie armastavad võtta. Või siis on tabanud teadlast Nobeli-needus, et on ära pööranud hea teaduse tegemise teelt (nagu näiteks Linus Pauling). Teiseks on võimalik, et teate edastajad, kelleks on alternatiivmeditsiinimeelsed, vandenõuteoreetikuks olemise kalduvusega, keskmisest väheke paranoilisema ilmavaatega inimesed, on ise millestki valesti aru saanud ja tõlgendavad asjaolusid täpselt sedasi, nagu neile kasulik tundub vaatamata sellele, milline see tõde tegelikult on.

Otto Warburg sai Nobeli preemia 1931. aastal avastuste eest rakkude hingamise selgitamisel. Muu hulgas selgus, et kasvajarakkudel toimuvad need asjad teisiti kui normaalsetel rakkudel. Nimelt, kui enamikes normaalsetes rakkudes lagundatakse glükoos kõigepealt raku tsütosoolis kiiresti püruvaadiks ning transporditakse sealt edasi mitokondrisse, kus toimub raku peamine energiatootmine, siis vähirakkudes surutakse mitokondrites toimuv oksüdatiivne energiatootmine alla isegi küllaldase hapniku olemasolul, mistõttu hakkab rakkudes püruvaat kogunema ning see muudetakse piimhappeks. [eelmine versioon: Nimelt toimub kasvajarakkude mitokondrites glükoosi lagunemine pigem fermentatsiooni teel isegi küllaldase hapniku olemasolul ja tekib suures koguses piimhapet, mis on anaeroobse glükoosi lagunemise produkt.] Ta töötas välja ka vähktõve tekke hüpoteesi, mida tuntakse Warburgi hüpoteesi nime alla. Selles väidetakse, et vähktõve tekke peamine põhjus on normaalse aeroobse glükoosi lagunemise asendumine anaeroobsega (fermenteerumine). Kuigi Warburgi efekt on olemas, siis põhjus ja tagajärg on edasiste uuringute käigus osaliselt teistpidi pööratud ja põhjusahelat täiustatud. Vähktõve põhjustavad geenide mutatsioonid ja piimhappe üleproduktsioon on selle tagajärjeks. (Huh, palun, kui keegi oskab neid asju inimkeelsena ja täpsemalt selgitada, siis võtan tänuga vastu.)

Kas Warburg rääkis midagi vähktõve ravimisest sooda ja sidruniga? Kui keegi leiab selle kohta viidatava allika, siis ootan põnevusega.

Ajaviitelugemisena saan pakkuda leiu internetist, kus üks inimene, kes paistab olevat minust paremini kursis ainevahetuse eripäradega ja lahkab ühe soodameditsiini pooldaja teksti, kus rakendatakse Otto Warburg ja tema Nobeli preemia umbluumeditsiini teenistusse. Paistab, et tegelike asjaolude väärtõlgendamine on osadel inimestel elustiili osa.

Hoopis ägedama lugemiselamuse rakkude ainevahetusest ja vähirakkudest saab ajakirjast Horisont nr 1 2013, mainitakse ka Otto Warburgi.
TUULI KÄÄMBRE JA MINNA VARIKMAA: Energia, elu ja tervis: süsteemibioloogiast, bioenergeetikast ja biomeditsiinist

pH teemadest skeptik.ee lehel:

  • Mis on haiguste happeline-aluseline teooria?
  • Mis see haiguste happeline-aluseline teooria siis tegelikult on?
  • “pH IME” — imemuinasjutt lapsemeelsele täiskasvanule

Kommentaare pole

Jun 19 2011

Kas hapukurkide söömine teeb vere hapuks?

Hapukurgid

Ei. Üks põhjuseid on, et veri on puhverlahus. Pärisveri on päris keeruline süsteem ja teda puhverdatakse vähemalt kolmel kombel korraga, aga siinkohal vaatleme verepuhvritest kõige olulisemat, süsihappepõhist.

Veri sisaldab nii süsihapet kui selle lahustunud soolasid (praktilises mõttes bikarbonaatioonide ülejääki). Süsihape dissotsieerub vesilahuses järgmiselt:

H2CO3 ⇄ HCO3 + H+

Kui veres lahustada mõnd teist (tugevat) hapet ning tõsta sedaviisi vabade prootonite (H+) arvu, ei lange selle võrra mitte pH nagu võiks juhtuda puhverdamata lahuses vaid bikarbonaatioonid seovad hulka ülearuseid prootoneid ja neutraliseerivad lisatud happe:

Loe edasi »

36 kommentaari

Oct 22 2010

pH dieedi ohver Pealtnägijas

20. oktoobri Pealtnägijas näidati meile lugu perekonnast, kus mehel diagnoositi kopsuvähk, ta prognoos oli halb ja elupäevi lubati aasta jagu. Selmet tõenduspõhist ravi kasutada, valis ta meditsiinile alternatiivse tee, mida siin skeptik.ee-s nimetatakse mitte alternatiivmeditsiiniks (sest tegu pole ju meditsiiniga), vaid meditsiini alternatiiviks.

Saate tekstiline kokkuvõte on loetav nt PM Tarbija24 küljel: «Pealtnägija» paljastas alternatiivravi jõuetuse.

ERR arhiivi vahendusel saab saadet arvutis vaadata: Pealtnägija 20. oktoober 2010.

Kommenteerin mõne mõttega seda lugu.

Loe edasi »

21 kommentaari

Oct 24 2009

“pH IME” — imemuinasjutt lapsemeelsele täiskasvanule

Robert O. Young: pH IMEMeie raamatumüügi edetabelites figureerib raamat, mis lubab head uut ilma, helget tervet elu, revolutsiooni bioloogias. Meil on uus messias — Rober O Young, “PhD” — kes toob valguse tagasi maailma, mida Pasteur’i pimedusejüngrid pikalt pimeduses on hoidnud. Alus (leelis) on jumal, Béchamp tema prohvet ja RO Young õnnistegija, kellel on juba ka mõningaid ohvriks saamise tundemärke (nt süüdimõistev kohtuotsus, vt allpool).

Jah, ma loen seda raamatut. Ei, ma ei ostnud seda. Sain laenuks.

Autor võrdleb end ei vähema kui Newtoniga, tema ambitsioon on tõepoolset muuta kogu arusaam inimorganismist, haiguste põhjustest ja nende ravist. Igati üllas eesmärk — ikka on parem selline elukorraldus, kus ei ole haigusi või kui need oleksid lihtsalt ravitavad, kui see, kus haigused meid kiusavad ja peame adekvaatse ravi puudumisel enneaegselt ja ebaõiglaselt maha surema.

Ja mida Robert O Young, “PhD”, selleks teeb? Kirjutab raamatuid. Olgu, Carl Sagan kirjutas ka raamatuid laiale lugejaskonnale. Aga selleks, et teaduses murrangut tekitada, on vaja enamat. Näiteks oleks abiks avaldada oma uurimusi eelretsenseeritavates teadusajakirjades, et jõuda asjaosaliste lugemislauale — arstideni, kes iga päev ennastsalgavalt inimesi ravivad ja kahjuks paljude tõbede puhul midagi teha ei suuda; toitumisteadlasteni, kes töötaksid välja veelgi paremad toitumissoovitused, et me tervis hea püsiks juba algusest peale; bioloogideni, kes revideeriksid oma kivistunud arusaamu mikrobioloogiast ja pööraksid ära eksiteelt. Aga ei midagi sellist — teadusartiklite andmebaasid ei tunne teadlast nimega Robert O Young, mitte ükski MedLine ja PubMed andmebaasis olev artikkel ei sisalda autorit Robert O Young.

Loe edasi »

77 kommentaari

Jul 10 2009

Mis see haiguste happeline-aluseline teooria siis tegelikult on?

Acid 2 Alkaline muudab keha leeliseliseksÜleeile kirjutasin sellest, mida haiguste happeline-aluseline teooria endast eestikeelsete allikate põhjal kujutab ja kuidas toiduaineid headeks aluselisteks ja halbadeks happelisteks jagatakse. Pealkirjas küsisin, et mis see haiguste happeline-aluseline teooria on. Lühikese ja kokkuvõtva vastuse leiate siinse loo lõpus.

Pikemalt vastamiseks refereerin dr Gabe Mirkini artiklit Quackwatch.org kodulehel.

Ta alustab küsimusega, et kas olete kohanud reklaame, mis lubavad Teie vere happesust ehk pH väärtust neutraliseerida leeliselise vee või korallkaltsiumiga ja ütleb kohe, et sellisel moel ei ole võimalik vere happesust mõjutada ja kes vastupidist väidavad, ei mõista toitumise olemust.

Samuti ei pea me muretsema selle üle, kas toit on aluseline või happeline, sest ükski toit ei muuda peale uriini su kehas ühegi asja happesust. Magu on ise nii happeline keskkond, et sinna sattuvad toidud ei muuda suurt midagi. Tsitruselised, äädikas, vitamiinid (nt askorbiinhape) ei muuda mao ega vere happesust. Terve purk kaltsiumitablette muudab mao happelisust vaid mõneks minutiks.

Iga toit lahkub maost happelisena. Seedekulglas neutraliseerivad pankrease nõred happelise maomahla. Seega ükskõik, mida sa sööd, on toit maos happeline ja seedekulglas aluseline, räägib dr Mirkin.

Muutused toiduvalikus ei muuda su keha happe-alustasakaalu, väljaarvatud uriin. Vereringe ja siseorganid hoiavad pH väärtuse väga kitsastes piirides. Igasugune asi, mis muudaks su keha happesust, teeks su väga haigeks ja võib isegi surma põhjustada. Happesust väidetavalt vähendavate toodete müüjad väidavad, et vähirakud ei suuda leeliselises keskkonnas ellu jääda. Neil on õigus, kuid sellises keskkonnas ei suudaks ka ükski muu rakk su kehas ellu jääda.

Kõik keemilised reaktsioonid kehas algatatakse ensüümide poolt. Kõik ensüümid töötavad väga kitsas happesuse piires. Kui keha pH tase mingil põhjusel muutub, siis need reaktsioonid seiskuvad ja pH tase muutub taas normaalseks. Näiteks kui hinge kinni hoida, muutub veri süsihappegaasi tõttu happelisemaks, inimene tunneb end ebamugavalt ja võib teadvuse kaotada. Kõik see sunnib taas hingama hakkama, mille tulemusena pH tase kiiresti normaliseerub. Kui neerud on rikkis ja ei suuda vere happesust reguleerida, siis koguneb verre hulk mürgiseid jääke, eluks vajalikud keemilised reaktsioonid peatuvad ja inimene sureb.

Teatud toitudest tekkivad lõpp-produktid (ingl. ash) võivad muuta uriini aluselisemaks või happelisemaks. Aluselise jäägiga toiduainete hulgas on värsked puu- ja köögiviljad, happelise jäägiga on näiteks loomse päritoluga toiduained, täisterad, oad ja teised seemned. Need toiduained võivad muuta uriini happelisust-aluselisust, kuid see ei oma kuigipalju tähtsust, kuna uriin asetseb kuni väljalaskmiseni põies ja ei mõjusta muude kehaosade pH-d.

Kui inimene sööb rohkem valku kui keha vajab, ei saa organism seda kuhugi talletada ja liigsed aminohapped muundatakse orgaanilisteks hapeteks, mis muudaksid vere happelisemaks. Kuid veri ei muutu sellest happelisemaks, kuna luudest võetav kaltsium neutraliseerib tõusnud happelisuse kiiresti. See on põhjuseks, miks osad teadlased arvavad, et liigne valgu tarbimine võib põhjustada luude hõrenemist.

Kui keegi räägib Teile, et Te keha on liiga happeline ja pakub Teile kaltsiumilisandit või leelistatud vett, siis targem oleks seda inimest mitte uskuda.

Allikas:
Acid/Alkaline Theory of Disease Is Nonsense, Gabe Mirkin, M.D.

Mõned faktid Wikipediast ja mujalt:

  • Inimese vere normaalne pH tase on vahemikus 7,34-7,45, mis on destilleeritud veest (7,0) veidi aluselisem.
  • pH tase alla 7,1 on meditsiiniline hädaolukord.
  • Uriini pH on umbes 6,0 ringis.
  • Maohappe pH on vahemikus 1-2 (väga happeline).
  • pH tase näitab lahuses lahustunud vesiniku ioonide aktiivsust. Mida madalam on pH number, seda rohkem on lahuses aktiivseid vesiniku ioone.
  • pH skaala on võrdlev logaritmiline skaala. Võrdluseks kasutatakse standardiseeritud lahuseid, mille pH tase on rahvusvaheliselt kokku lepitud. (vaata ka kuuba kommentaari)
  • Peamine pH tasemega seotud ainevahetushäire on atsidoos, mille puhul on vere pH tase langenud alla 7,35. Selle põhjuseks on vereplasma bikarbonaadi (HCO3) sisalduse vähenemine näiteks mürgistuse tagajärjel.
  • PubMedis leidsin täpselt ühe inimeste kohta käiva uuringu, kus sisaldus sõnapaar “alkaline diet”, selle uuringuga selgus, et uriini pH järgi saab järeldada, milliseid toiduaineid (aluselisi-happelisi) inimene söönud on.
  • Inglisekeelne internet on paksult täis alkaline diet võtteid ja asju tutvustavaid lehekülgi ning raamatututvustusi, kuid adekvaatse ja kriitilise materjali leidmiseks peab palju vaeva nägema või tutvusi kasutama.
  • Üks pH libateooria populariseerijatest Robert O. Young, keda ka meie kohalikud jüngrid ohtralt tsiteerivad, laseb end doktoriks nimetada. Tema “doktorikraad” ja muud tähed (M.S., N.D., D.Sc., Ph.D.) nime ees on pärit akrediteerimata diplomiveskist nimega American Holistic College of Nutrition. Samuti pole tema nimega nähtud ühtki meditsiiniteaduslikku artiklit eelretsenseeritavas teadusajakirjas. Lisaks sellele tunnistas “dr” Young end 1996. aastal süüdi ilma litsentsita meditsiini praktiseerimises, mis on USAs kuritegu. Allikas: ncahf.org.

Head inimesed, kes te asjast oma hariduse ja ameti tõttu rohkem teate, palun parandage siinseid võimalikke ebatäpsusi.

Ja midagi on minumeelest ikka totaalselt lahti meie naisteajakirjade toimetajatega, kes süüdimatu järjekindlusega lasevad oma lehekülgedele igasuguseid “revolutsiooniliste terviseteooriate” veel süüdimatumaid propageerijaid ilma igasuguse taustauuringuta. Näiteks lastakse joogaõpetajal Ragnar Kurmil ajakirjas Naised jutlustada järgmist:

Toksiliste happeliste jääkainete kuhjumine tipneb degeneratiivsete haigustega, nagu vähk, diabeet, multiskleroos jne.

Näiteks kulub ühe tassi piima põhjustatud happesuse neutraliseerimiseks 20 tassi aluselist jooki, ühe tassi jäätise puhul 240 tassi aluselist jooki.

Ja toimetajal ei helise peas ühtki kellukest, et selline jutt võiks olla ilmselge umbluu ja äkki küsiks mõnelt päris asjatundjalt üle?! Vat see on tõeline müstika ja paranähtus, kuidas inimesed, kes on võtnud endale vastutuse kirjasõnaga üldsust teenida, tallavad häbitult lillepeenras murtudsüdametel ja jätavad maltsa ning ohaka võidukalt vohama.

Magustoitu koos pisukese ajaloolise taustaga pakub kuulus Orac:

Lisalugemist meditsiinilistest tõsiasjadest huvitatutele:
Infusioonravi, kirjastus Medicina
——————

Lühidalt ja kokkuvõtvalt on haiguste happeline-aluseline teooria jama.

74 kommentaari

Jul 08 2009

Mis on haiguste happeline-aluseline teooria?

pH skaalaPaljud inimesed ilma peal söövad iga päev. Valdavat osa ajast inimese evolutsioonis on valitsenud pigem toidupuudus kui küllus ja paraku kestab selline olukord paljudes maakera osades tänagi. Teisalt vaevab suurt hulka inimesi ülekaal ja nähakse ränka vaeva, et liigsest kaalust ja sellega seotud tervisehädadest lahti saada. Pole ime, et sellele ülesöönud rikkale osale maakera asukatest pakutakse igasuguseid imevahendeid ja leiutatakse imeteooriaid, millega neile imevahenditele usutav mulje tekitada.

Üks viis “uut revolutsioonilist” imedieeti leiutada on lühidalt selline:
* leia õpikust mingi tegelik kehaprotsess (see loob vajaliku usaldusväärsuse, kui saab kindlalt väita, et teadlased on selle kindlaks teinud ja arstidele seda koolis õpetatakse);
* väida, et tasakaalu häire just selles protsessis on kõigi hädade põhjus (inimestele meeldib, kui nad saavad oma hädade põhjusele konkreetse nime anda);
* paku tasakaalu taassaavutamiseks lihtne, kuid mingeid kindlaid tooteid ja teenuseid sisaldav lahendus (inimestele meeldib lihtne lahendus, mida ostutehinguga sooritada).

Näiteid ei pea kaugelt otsima. Meie oludes vast tuntuim on “varjatud toidutalumatus” ja seda peletav Levini Role dieet. Ja muidugi see pealkirjas nimetatud happeliste-aluseliseliste toitude teooria, mida nüüd pikemalt vaatleme.

Jutt pH tasakaalul põhinevast terviseteooriast on jõudnud ka meie suurematesse lehtedesse. Näiteks saame Maalehe vahendusel teada järgmist:

Enamik inimesi teab, et muld ei kanna vilja, kui pH tase on korrast ära. Sama süsteem toimib ka meie kehas. Haigus saab areneda ainult happelistes tingimustes.

Happelisust ja aluselisust (leeliselisust) oma organismis saame väidetavalt muuta oma toitumisharjumuste kaudu. Näiteks õpetab Aili Meristo Õhtulehes:

Et ainevahetus saaks normaalselt töötada, vajab inimene ca 80% aluselisi ja 20% happelisi jääke andvaid toiduaineid.

Just jääkidest on jutt, sest kuidas muidu saaks näiteks sidrun kuuluda nn aluseliste toiduainete hulka. Aluselised toidud on head, nende hulka kuuluvad veel näiteks sojatooted, juurviljad, läätsed, kartulid, lehtsalatid, rosinad, munakollane, pähklid, hapupiim, maitsetaimed. Happelised toidud on üldiselt aga pahad, nende tarbimist tuleks piirata. Happeliste toitude hulka kuuluvad näiteks liha, piimatooted, teraviljatooted, muna, suhkur, kohv, alkohol, karastusjoogid. Buduaar hoiatab eraldi aspartaami eest.

Erinevad eestikeelsed allikad pole siiski alati ühel meelel – näiteks liigitatakse piimatooted kord aluseliste, kord happeliste toiduainete hulka.

Aluselisus on nii hea, et tasub ette võtta “organismi leelistamine”, millele aitab kaasa Super-Greens stardipakett:

Organismi leelistamise algfaasis võib tulla situatsioon, kus tundub, et vaegused lähevad hullemaks. Puhastusreaktsioonid on mööduvad tunded (nt peavalu, lööve, valude suurenemine, palavik). Need on alati mööduvad ja kaovad puhastumise jätkudes. Kõigile ei pruugi seda juhtuda.

Sellised sümptomid kaovad, kui jätkad keha puhastamist edasi. Leevendada saad, kui vähendad rohepulbri ja pH-tilkade määra.

Tasakaal on hea, tasakaalutus halb. Refleksoloog Janne jagab oma koolis õpitut happelisuse ränkade tagajärgede kohta: allergia, astma, bronhiit, insult, infarkt, kare nahk, kurnatus, kuseteede põletikud, luude hõrenemine, sigimatus, vaimuhaigused, vohav seen ja muidugi ka surm, mis on refleksoloogi sõnul alati happelisusest tingitud: “kõik surmad on happesurmad”.

Saidilt Minu Oma Tervis saab huvitavat teavet juurde:

Keetmine teeb toidu happeliseks. Põhjus seisneb selles, et vee temperatuuri tõusmisel üle 45 kraadi hakkab kuumus toitu tapma.

Ja:

Tähtis punkt, mida peab meeles pidama, on see, et toit peab olema värske roheline (kui ei ole värske, siis see on ka hape).

Kuid sealsamas kommentaarides selgitab autor vastuseks Jürile:

Sinu mainitud jääk(tuhk) ongi see tähtis osa, mille järgi paigutatakse toidud ühele või teisele poole. Enamasti mineraalide koostis määrab, kas happeline või aluseline jääk.

Ja Raul täpsustab:

Täpselt nii. Toidu aluselise/happelise efekti määrabki ära ainult see, milline on selle toidu tuhk pärast nn põlemist (ehk siis seedimist). Konkreetse näitena võib tuua sidruni – väga hapu ja pH poolest happelise mahlaga puuvili, aga keha pH’le omab aluselist efekti, kuna pärast seedimist tekkivad jääkained on aluselised. Seega otsene toiduaine pH mõõtmine on täiesti mõttetu tegevus. End oma tervislikku seisundit kontrollida ja jälgida, mõõda parem oma uriini ja/või sülje pH’d.

Kui sidruni tuhk ehk see, mis tast peale põlemist (kuumtöötlemist, seedimist) järgi jääb, on leeliseline, siis kuidas see kuumtöötlemine sidruni samal ajal happelisemaks teeb? Mis aga saab sellest happest, mis sidrunis algselt olemas on? Seegi ju läbib seedekulglat.

Ilmselt pole aga loogiline järjepidevus ja sisemine kooskõla selliste teooriate peamine eesmärk.

Mida head leeliselisemaks saamine väidetavalt kaasa toob?
Kaalu languse justnagu iseenesest. Lisaks muidugi eelpool nimetatud haiguste ennetamise või lausa tervenemise neist; paraneb üldine enesetunne, kaovad valud, keha vabaneb ladestunud toksiinidest jne.

Kuidas seda head saavutada ehk kuidas keha leeliselisemaks teha?
Süüa rohkem rohelist, süüa liha asemel pigem kala, olla soola tarbimisega mõõdukas, juua piisavalt vett, mitte aga magustatud karastusjooke, tarbida rohkem täisteratooteid valge jahu toodete asemel, tarbida hapendatud tooteid (kapsas, kurk, piimatooted), tegeldagu hobiga, mis õnnelikuks teeb, liigutatagu end mõõdukalt (kepikõnd), puhatagu normaalselt, maandatagu stressi jne.

Alati nendest lihtsatest käibetõdedest, mis tegelikult ei erine kuidagimoodi üldistest tavalistest, normaalsetest soovitustest, ei aita, vaid tuleb osta spetsiaalseid tooteid, et paha elustiiliga kogunenud liigne happelisus ja mürgid välja ajada.

Kuidas asjad tegelikult on, vaatame järgmises osas.

—————————
Allikad:

64 kommentaari