Nõiakool inimesi eksitamas
EPL, Postimees ja Delfi vahendasid meile Eesti Kõrghariduse Akrediteerimiskeskuse hoiatuse libakooli eest. Kooli nimi on Transpersonaalse Hüpnoteraapia ja Psühhoteraapia Kool (SACH International) ja selle üheks tuntumaks esinejaks on ‘prof.’ Jure Biechonski.
Uudise tekst Eesti Päevalehes:
Transpersonaalse hüpnoteraapia ja psühhoteraapia kool SACH International alustas tööd selle aasta veebruaris ja lubab pärast kolmeaastast õpet lõpetajatele kõrghariduse diplomit.
“Õppurid maksavad selle eest iga kuu 2400 krooni ja saavad vastu paberi, mida kuskil ei aktsepteerita,” muretses kõrghariduse akrediteerimiskeskuse juhataja Tiit Laasberg, kes ei usu, et kool sellise õppekavaga Eestis üldse kunagi tegutsemisloa saab.
“Sellist eriala ei saagi nii õppida,” ütles Laasberg, selgitades, et eriala kuulamiseks on tarvis eelnevat viieaastast baasharidust psühholoogia magistrina.
SACH Internationali koordinaator Katrin Eimla viibib Norras koolitusel ja kooli teine esindaja Kadi Soo ei osanud juhtumit kommenteerida.
Haridus- ja teadusministeeriumi järelevalvetalituse peainspektori Annaliisa Ainsalu sõnul esitas kool detsembris taotluse täiskasvanute tööalaseks koolitamiseks, milleks ministeerium dokumentatsiooni puudulikkuse tõttu luba ei andnud.
Hariduskoostöö keskus tegi vastavale Inglismaa keskusele päringu, kas nimetatud koolil on seal pädeva asutuse tunnustus, ja sai eitava vastuse.
Ministeerium on esitanud politseile avalduse, et algatada väärteomenetlus.
Nimetatud Jure on tihtipeale saanud eetriaega meie oma ETV-s, viimati saates Puutepunkt 15. aprillil. Loomulikult ei olnud seal juttugi libakooli staatusest, vaid ikka särasilmne kiidujutt. Ühe aktiivse libaterapeutide ja -nõustajate ruuporina on silma jäänud hommikune ETV saade Terevisioon.
Jure Biechonski kohta ei leidnud Briti psühholoogide ja psühhoterapeutide liitudelt mingit teavet, aga see võib tuleneda ka mu otsioskuse puudulikkusest. Professoriks olemise kohta ei saanud ka kinnitust. Mõnes kohas figureerib ta nime ees ‘dr’, kuid eestikeelsel kodulehel ta ütleb, et alles tegeleb doktorikraadi saamisega.
Eestis tegutseb Eesti Psühholoogide Liit, “mille eesmärgiks on kõrgetasemelise psühholoogiateaduse ja -praksise arendamine Eestis. Lisaks seab liit enda eesmärgiks psühholoogide kaitsmise ning Eesti Vabariigi elanike psüühilise heaolu saavutamise.
Oma eesmärkide täitmisel osaleb EPL kutseliste psühholoogide ettevalmistamisel, seisab psühholoogide õiguste eest ja aitab kaasa oma liikmete ja teiste psühholoogide ning psühholoogiateaduse saavutuste paremale rakendamisele Eesti Vabariigis, arendab psühholoogi kutse-eetikat ja jälgib sellest kinnipidamist ning analüüsib ühiskonnas toimuvat psühholoogiateaduse seisukohalt.”
Kindlasti on neile ühiskonnaelus aktiivsetele inimestele silma jäänud väga paljud psühholoogia- ja nõustamisvallas tegutsejad, kes oma kahtlase kvalifikatsiooni ja pseudoteaduslike meetoditega ilmselt ei sobi inimestega töötama, aga kui kellelgi on silma jäänud EPL seisukohavõtt või mureväljendus eesti rahva peal toimetatavast katsetamisest, siis loeksin hea meelega.
no see oleks juba ilmselge liialdus.
Kõhe katsetus: hüpnoos viis Printsessi-Triinu surivoodile
Siinne peategelane Jure Biechonski tegeleb muu hulgas eelmiste elude ja tulevikku vaatamisega.
Olen miskit sarnast Elfitaadi juures ja juhendamisel läbi teinud, aga noh — tunne võib ju olla, visioonid võivad ju olla, isegi nägemusteks võib neid nimetada, aga arvata, et kõigel sellel ka mingi seos reaalsusega olema peaks, on ülimalt ennatlik.
@Martin Vällik: Hüpnoosil on seos reaalsusega nagu unelgi. Õieti on hüpnoosil ja unel reaalne seos. Tunded, visioonid, nägemused jms on ka ilmsi, selleks ei pea just magama või hüpnootilist und nägema. Ilmsi on piisavalt nõiduslik mu meelest, et lisa muretseda puhkavast mõistusest ei tundu just väga vajalik.
Ma millegipärast alles nüüd nägin seda teemat, aga tahtsin lihtsalt lisada, et Eesti Psühholoogide Liidul on igasuguste hüpno-pepno-värkidega vähe pistmist ja nad ei saa ka suurt midagi teha.
Eestis nimelt ei ole ametinimetus “psühholoog” seadusega kaitstud. See tähendab, et ükskõik kes võib ennast psühholoogiks kutsuda. Ka sina võid öelda, et sa oled psühholoog – ja kõik on kõige paremas korras.
Ning Eesti Psühholoogide Liit ei saa teha mitte kõige hädisematki viibutust nende suhtes, kes ise liidu liikmed ei ole. Kivi EPLi kapsaaeda on vast ainult see, et pole leitud asjalikku inimest, kes tegeleks pidevalt rahva harimisega meedias. Samas on ju natuke topakas kõrgelt haritud psühholoogi elu kulutada selle peale, et ta päevast päeva seletab kuidas “jah, vaadake nüüd, haridus on selline asi et vahel on seda vaja” või “teate, põhimõtteliselt on võimalik kontrollida milline koolitusluba mingil asutusel on…”
Kuidas Saksamaal, USA-s ja Inglismaal lood on – kas suvaline inimene võib ennast psühholoogiks nimetada ja mingit nõustamist pakkuma hakata?
@dig:
Andrese väite toetuseks: http://citeseerx.ist.psu.edu/v.....8;type=pdf
(kuigi kahtlustan, et tead seda juba).
maali ütles:
See ei tähenda, et Psühholoogide Liit ei võiks üllitada avalikku sõnavõttu, et “meie kraadiga psühholoogid on asja uurinud ja on seisukohal, et isand Biechonski ajab jama, sest …”. Psühholoogia maine hoidmine kuulub ju nende mandaadi alla küll.
Kriku, seda mina täpselt ei tea kuidas konkreetsetes riikides on, aga kuulukse pidi arenenud maades nii olema, et enda psühholoogiks kuulutamiseks teatud (akrediteeritud) haridus siiski olema peab.
dig – avalikult sõna võtmisest. Selleks, et tõsikindla(ma)lt väita, et Biechonski ajab jama, peaks keegi päriselt kindlaks tegema, misasi see siis täpselt on, mida ta teeb. Selleks peaks keegi reaalse uurimuse läbi viima tema kasutatavate meetodite ja nende tõhususe kohta. Lihtsalt lahmimine, et “meile siin (lehest lugedes!) tundub, et ta ajab vist jama” ei ole erialaliidu asi.
See, et kellelgi on akrediteerimata õppeasutus, ei peaks samuti olema (juriidilist võimu mitte omava) erialaliidu asi, vaid sellesama Akrediteerimiskeskuse asi. Nii akrediteerimiste kui kutsestandardite juures küsitakse Psühholoogide liidult nõu – ja seal nad oma arvamust ka avaldavad. Enamaks neil võimu ei ole.
Vaatasin ka seda Valgamaalase artiklit – enamik seal esitatud seisukohti on nii udused, et keegi kurat ei suudaks tõestada kas need on valed või õiged. Väidetega nagu “kõigil inimestel on samad tunded” või “noored ei tea mida nad tahavad” ei saa ei psühholoogid ega ükskõik kes mitte-nõustuda – ega ka nõustuda. Sest need väited ei ole kontrollitavad.
Olen nõus, et Psühholoogide liit võiks tõesti aeg-ajalt analüüsida ühiskonnas toimuvat, võtta sõna siis kui keegi otseselt midagi (kontrollitavalt!) valet väidab või otseselt ebaeetiliselt käitub. Paraku “noored ei tea, mida nad tahavad” ei kuulu sinna alla.
Ja eks ma tegelikult tean, miks nad seda ei tee ja see on kuidagi kurb – aga täiesti teine teema.
Olen tema, Jure Biechonki seminaridel käinud viis korda. olen väga rahul. Kuulata tuleb väga tähelepanelikult. ta ei püüagi hiilata psühooloogia teooriate vms. olen kogenud, et tema eesmärk on , et seminari iga osaleja kogetu-kuldu-nähtu põhjal teeb ise enda järeldused ise enda suhetest oma lähedastega. Ta ju kordab, et igaüks uurib neid asju enda pärast ja mitte teiste pärast. Olin täna koos oma täiskasvanud pereliikmetega, haritud inimesed. Ka nemad said sügava emotsionaalse-kognitiivse kogemuse, see võib muuta suhted lähedastega palju paremaks. J. Biechonski on tõeline meister! Olen näinud väga palju kõrgelt haritud psühholooge , kun aolen ise palju õppinud ja õpetanud ülikoolis, kuid nende targutamised on muidu targutamised või varjatud üleolevus, pole aidanud mul leida häid praktilisi meetodeid reaalseks suhete parandamiseks ega arusaadavate vastuste leidmisele. Aga see, JB on tõesti aidanud. Noh, mida siis veel tahta? Kes sellist tulemust ei taha võib ju jääda lõputult ja sageli tulutult jäädagi lugema psühholoogia teaduse raamatuid. Vaba valik, nii nagu meister Biechonsky on rääkinud.
Hmmm Hmm
magister ütles:
magister ütles:
magister ütles:
Jura Bichovski äkki :S
Hea nipp kuidas suhteid parandada on järgi uurida kuidas inimese nime õigelt öelda/kirjutada. Möödapöördumised võivad mõjuda üpris solvavalt.
Muide suvaline jõuluvana võib ka sügavalt emotsionaalse-kognitiivse kogemuse anda, ka täiskasvanutele.
Või prostituut.
Või hallutsinogeen.