Palve ei mõjuta nende tervist, kelle eest palvetatakse
Aegajalt kohtab üleskutseid, et inimesed palvetaksid haigete ja õnnetute eest. Kirikutes jumalateenistustel on eraldi lõik ette nähtud eestpalvete jaoks. Ühtsus- ja kaastunde ülalhoidmiseks võivad sellised abinõud küll abiks olla, aga kas eestpalve ka haiget ennast mõjutab?
Lühike vastus on selge EI.
Või kui soovite ebamäärasemat sõnastust, mis tundub mõnd ust lahti jätvat, siis võiks öelda sedasi:
“Olemasolevad uuringud ei kinnita eespalve tervist edendavat mõju.”
Üks korralikumaid uuringuid palve võimaliku mõju kohta tehti südameoperatsiooni läbinute peal ja see oli rahastatud usuasjade ajamisega tuntuks saanud Templetoni rahastu poolt. Jälgiti 1800 inimese taastumist peale operatsiooni.
Südamehaiged jagati kolme rühma – 1) need, kelle eest palvetati ja nad teadsid, et nende eest palvetati alates operatsioonieelsest päevast; 2) need, kes ei teadnud, kas nende eest palvetati või mitte; 3) need, kelle eest ei palvetatud.
Palved saadeti teele kolme kristliku grupi poolt – kahelt katoliiklikult ja ühelt protestantlikult.
Tulemused näitasid, et inimesed selles rühmas, kellele oli teada antud, et nende eest palvetati, kannatasid kõige enam opijärgsete komplikatsioonide all.
Uurijad kiirustasid lisama, et see uuring ei ütle midagi jumala (või Jumala) olemasolu kohta ning kindlasti oleks vaja teha mitmeid lisauuringuid.
Uudisartikkel Science Daily arhiivis.
Uuringu abstrakt PubMed meditsiiniuuringute andmebaasis.
Michael Shermer kirjutas ka nende andmete alusel loo palvest ja tervenemisest, kus pajatatakse ka ühest pikale veninud petuloost, kuidas petturid andmete võltsimisega üritasid palvet mõjuma panna:
http://chem.tufts.edu/tufts-ssa/PrayerHealing.html
väidet, et “usklike eesmärk ei peaks olema kedagi kuskile pöörata” võtta mingi üldise olustikukirjeldusena sest me teame ilma minu mainimisetagi, et märkimisväärselt suure osa usklike elu ainus eesmärk näib olevat ülejäänud maailma oma usku pööramine. eriliselt kehtib see muidugi evangelistide hulgas. samas on huvitav märkida tõsiasja, et lõviosa imetervenemistest ja muudest imesündmustest leiab aset just evangelistide seas. vähist paranenud pannakse viivitamatult pamflettidesse ja telekapurgi sisse. seda teame me kõik. aga tagasi kasvanud jalgadega tüüpe varjatakse. miks? kui mind püütakse usku pöörata vähist paranemistega, siis ma eeldan puhtinimlikult, et kohates mu vastupuiklemist oleks loogiline oodata järgmiseks nõretavaid lugusid a’la madis jäi rongi alla, kaotas jala aga palvetas…ja kogudus palvetas kaasa ja enäe imet – tasapisi hakkaski madisele uus jalg kasvama! ja muidugi on juures värviline pilt allkirjaga “madis (26a)” mille järgi võiks madise ära tunda ja lähemalt järele uurida. kui mind niikuinii usku pöörata püütakse, siis kõige tõhusam oleks muidugimõista vettpidavate tõendite abil jumala kõikvõimsusest. kui pöörajad eeldavad, et ma jään uskuma südantlõhestavat linnalegendi suvalise modelli pildiga ning seepeale usku pööran, siis tähendab see vaid seda, et teadlikult kasutatakse kadalippu, mille läbivad vaid kõige kergeusklikumad, keda on hiljem koguduses hea ohjes hoida. seega – mingeid reaalseid tõendeid ei eksisteeri. kui aga reaalseid tõendeid ei eksisteeri, ei eksisteeri tõenäoliselt ka väidetavat nähtust.
Seventh ütles:
väga kummaline ülekutse. oletame, et ma olen mures oma hinge pärast. noh, et mis sellest pärast surma saab jne. muidugi – ma ei tea, kas pärast surma üldse midagi enam juhtub aga tuleb arvestada võimalusega. asun siis uurima, mida religioon selle kohta ütleb. õige pea saan piiblist teada, et uskuda tuleb tuliselt või parem üldse mitte uskuda. seega on selline leige uskumine justkui välistatud sest see pidavat jeebuse sõnul olema hullemgi kui mitteuskumine. kuna ma aga olengi sellise kahtleva loomusega (nagu jumal mind lõi, eksole?), vajan ma millegi siiraks uskumiseks kindlaid tõendeid. juhtumisi satun ma silmitsi kellegagi, kes selliste tõendite olemasollu kindlalt usub ja küsin talt, kust ma neid leiaks? tema vastab aga ainult, et kui ma neid leida tahan, tuleb mul endal neid usinalt otsida. muidugi olen ma neid otsinud. olen saatnud üsna mitu kirja üsna mitmele kohalikule ja ka välismaisele evangelistile ja küsinud seda jäsemete asja. olen küsinud ka ühelt, kes väitis, et tema koguduses on selline asi juhtunud. kui üldse vastatud on, olen saanud…
Mart K. ütles:
Kah õige. Ma loodan, et skeptikud ei ole ka kusagil “kinni” ja ikka edasi otsivad vastuseid oma küsimustele, kui neid enam üldse on?
Nii need asjad nüüd küll ei käi. See, et ma ei saa kontrollida, kas mu peas elab nähtamatu kehatu öökull, ei ole tõestus taolise olendi eksistentsile.
Loomulikult! See oli naljaga öeldud, aga huumor ei ole siin kohati ei arusaadav ega teretulnud. Kordan ennast, et tõestamatu saa kunagi olla tõestatav. Teisisõnu – tõestamatu on nii see, et palve läbi inimesed ei tervene, kui see, et nad tervenevad. Paljud asjad ei ole maailmas tõestatud, millegipärast just teaduses, aga ikka räägitakse neist ja veel väga lugupeetud teadusajakirjades. Kas kuna ühele mehikesele kusagil see närvidele käib, peaks tõestamatutest asjadest rääkimise lõpetamai? Ei tasu hakata rääkima nüüd, kui palju head teadus meile toonud ja selle nimel ta ka töötab, et ikka aina head teha. Olgem ausad, sama palju head või halba on toonud ükskõik mis usuliikumine – inimesed saavad reaalset abi tänapäeval väga palju just kristliku liikumise käest ja seda…
Seventh ütles:
Palun minu huumorisoone tajutud puudulikkuse põhjal mitte teha üldistusi kõigi siinkommenteerijate pihta.
Tõsi, aga sisuliselt — tegelikkuses — ei muuda see ju midagi. Tulemused ei muutu. Seega, need väited on võrdse kaaluga.
Minu teada (parandatagu mind, kui ma eksin) ei ole dokumenteeritud juhtumeid, mis üheselt näitaksid, et palvel on tervendav mõju. Samuti pole ratsionaalset alust sellise mõju olemasolu eeldada, mistõttu pole motivatsioon vastavasuunalisteks täppisuuringuteks eriti tugev. Eelistatakse panustada pigem paremate proteeside tootmisse ja tõenduspõhisesse meditsiini, mis kirjeldatud olukorras on ju mõistlik. Ressursse napib ja praktilisest perspektiivist on suhteliselt arulage tegelda jamaga.
Ühestainsast palve peale ühemõtteliselt kasvavast jäsemest või taanduvast vähist, ühestainsast korralikult dokumenteeritud ja vaieldamatust imeparanemise juhtumist muidugi piisaks, et seda olukorda muuta.
Mart K. ütles:
Palvele vastatud.
Ei muuda midagi nende jaoks, kas ka teiste jaoks, kes on palve vastuses veendunud? Kui nad on abi saanud ühel korral, miks teinegi kord mitte proovida ja kolmaski, kui tulemused on olnud üle ootuste positiivsed?
Küll ja veel on dokumenteeritud juhtumeid ja hulganisti raamatuidki kirjutatud. Iseasi on, mida Mart K. dokumentatsiooniks peab.
Kui ei ole (ratsionaalset) alust midagi eeldada, ei leia inimene omal initsiatiivil teed ka vastavate dokumentatsioonide juurde. Minu asi ei ole sulle neid ette sööta, igaühel on ligipääs nii raamatukogudele kui usklikele, kelle seas palve vastused aset leiavad. Äkki keegi on nõus sulle dokumentatsiooni kirjutama kogetust?
@Jason
Seda on tore kuulda, et tegutsenud oled. See minu soovitus võis sulle tunduda jäik ja südametu, kuid oli esitatud heade kavatsustega. Ma nüüd vähe laiendan teemat, kui tohib.
Palvetamise kõrval on samaväärse tähtsusega ka uskumine, et Jumal suudab aidata. Tõsist usku nõuab ühe amputeeritu palve jala või käe tagasi saamiseks. Siit võib inimliku mätta otsast järeldada kaht – Jumal ei ole pidanud vajalikuks palvet täita või ei ole usklik ise uskunud oma paranemisse. Kolmanda jaoks võib järeldus olla, et Jumalat ja palvetele vastuseid ei ole olemas – paraku ei ole see alus tühistada ka kõik muud väidetavad vastused teistele palvetele, kuna täppisteadusega seda ühepoolselt kinnitada on võimatu.
Seventh ütles:
Oioioi. Niimoodi ei kõlba loogikaga ämbrisse kukkuda.
Üleval näitasin ma juba, et amputeeritud inimesed ei parane. See on meditsiiniringkondades üldteada fakt. Nüüd on range loogikaga täiesti võimalik tõestada, et amputeeritud inimesed ei parane ka siis, kui nad palvetavad.
Aga ei, alati jääb ju võimalus, et keegi kusagil kunagi on paranenud, aga me ei tea seda ega saa kontrollida. Mis tõestab vastuvaidlematult… mitte midagi, jah.
Kus nagi? Lähen võtan mantli.
@Seventh:
tore, aga tead sa vähemalt ÜHTE inimest, kelle palvetele jumal vastanud ja talle jala tagasi kasvatanud oleks?
Jason ütles:
Kas see nüüd sinu küsimust rahuldab või mitte, siis tean isiklikult juhtumit, mille puhul inimene jalad tagasi sai ja amputeerimisest pääses nii et ta sai jälle kõndima. Tollel indiviidil ei olnud jalad amputeeritud, kuid oli kindel plaan seda teha. Arstid panid diagnoosi, et jalad mädanevad ära ulatuslike väliste haavandite tõttu ja planeerisid amputatsiooni. Probleemi pärast palvetati ja haige probleem taganes üleöö nii et kõigile haavanditel olid kärnad peal. Arstidel jäi üle taas vaid käsi laiutada.
Et lõpetada su piinad Jason, siis otseselt jäseme tagasikasvamisest kuulnud ei ole, aga mina jäädes tagasihoidlikuks, ei ole siin ilmas veel pooltki näinud ega kuulnud.
arstid on ennegi ennatlikult negatiivseid ja suisa valesid diagnoose pannud. ega’s meditsiin pole nii üheseltmõistetav, et isegi arstide konsiilium alati õigesti otsustaks. nii, et see amputeerimisest pääsemine ei oma mingit tõenduslikku kaalu,
aga ma küsin siis teise küsimuse: mis sa arvad, kui veidigi arenenud maailmas oleks toimunud kasvõi üks jäsemete tagasi kasvamise juhtum, kas sellest poleks siis kuulnud “kogu maailm”?
Ei oodanudki teistsugust vastust Jason ja midagi valet ka selles ei leidnud. mott.
OT: Mul on küsimus – kas skeptiku jaoks on meedia jumal? Kohati näen siin lausa fanaatilist religiooni – et kui meedia ei kirjuta, järelikult pole olemas või kui meedia kirjutab, siis sageli ikkagi mitte nii nagu mina tahan – üks lõppematu jauramine meedia ümber, nagu kristlastel materjaliseerunud allika osas Piibli ümber. Ühesõnaga skeptikute puhul lõppkokkuvõttes sõltub või ei sõltu kõik ikkagi meediast – ükskõik kas siis suulisest või kirjalikust. Ei pea vastama ja võib küsimuse pidada kõigest minupoolseks tähelepanuks.
Seventh kirjutas: «Mind isiklikult skeptikute kurtmised ei häiri ja ei usu mina, et üks skeptik tegelikult ka kurtmise lõpetaks kuni ta oma silmaga mõnda taolist imet nägema ei juhtu. Elu on selle tunnistajaks. »
Palun kirjelda lähemalt.