Koolileiva õnnistamine, söögipalve, usuõpetus, nelipühilased…

koolileibPidage mind paranoiliseks, kui tahate, aga see koolileiva õnnistamise (vt ETV videot) asi on lihtsalt üks järjekordne üritus tagaukse kaudu üht kristluse versiooni meie lastele sisse sööta. Otseses mõttes sööta.

Võib ju olla, et rukkimaarjapäev, mille päritolu on sügavalt põllumajanduslik ja eelkristlik, kuid ristikiriku poolt osavalt usurpeeritud nagu jõuludki ja muud kalendaariumiga seotud tähtpäevad, sobis kenasti koolileiva avalikkusele tutvustamiseks, kuid kes küll tuli sellele mõttele, et ilmalike koolide, kus õpib lapsi väga igasugustest peredest, toitu peaks õnnistama vaid ühe konfessiooni (riigikiriku??) esindaja. Oleksid siis juba kõik kohal olnud ja oikumeeniat aetud.

Või miks üldse mingit sellist eelajaloolist ja eelteaduslikku maagilist toimingut vaja oli? Kas leib muutus sellest kuidagi paremaks? Kas ateistil üldse sobib seda leiba süüa? Äkki peaks koolisööklas ikka söögipalve ka sisse seadma? Ja koolipäeva alguse palve. Rajaks koolidesse väikesed altarid. Kindlasti tuleksid paljud vabakogudused omakasupüüdmatult appi. Ja et õpilased kõigest sellest heast ikka õigesti aru saaksid, peaks loomulikult usuõpetus kooliprogrammis olema.

Kuidas see lauluke omal ajal oli:

Me lapsed Lenini,
me lapsed Stalini…

Ideoloogiline kasvatustöö jätkub täie hooga. Leninist ja Stalinist on taaskord saanud jumal ja Jeesus.

Me lapsed jumala,
me lapsed Jeesuse…

Corumi foorum vahendas Nelipühilaste uudist, et oktoobris tuleb Eestisse pastor-evangelist Steve Hill, endine narkomaan ja alkohoolik, kes väidetavalt usu kaudu pahedest vabaks sai.

Koos Steve Hilliga tuleb Eestisse ka kümneliikmeline piiblikooli meeskond, kes nädal enne krusaadiõhtuid kuulutavad evangeeliumi koolides, tänavatel, kohvikutes ja mujal.

Koolides!? Kava kodulehel Stevehillinestonia.com küll ühtki kooli ei näita, aga lapsevanemad võiksid tähele panna, milliseid infolehti nende lastele koolides jagatakse ja kooli juhtkonnale usukuulutuse kohta teada anda. Ja ega tänavatel ja kohvikuteski rahu lubata. Lastele tuleks taas öelda, et võõrastega tänaval eriti juttu ei tehta ja kaasa ei minda.

74 Replies to “Koolileiva õnnistamine, söögipalve, usuõpetus, nelipühilased…”

  1. Parema maailmamõistmiseni selline õppekava kohe kindlasti ei vii, kui parema maailmamõistmise asemel ei mõisteta just religioosset maailmamõistmist.

    Huvitav, kas MTÜ Eesti Skeptik oleks huvitatud õppekava parandusettepanekute esitamisest, eeldusel, et neid näiteks siin foorumis formuleerida suudetaks…?

    Mitte sõnamaagiaga, vaid asjaoluga, et see, mida religiooniõpetuses õpetada üritatakse, on juba teiste ainetega kaetud.

    Paraku ei ole. Toosama New Age, mida ülalpool mainiti, sobib näiteks hästi. Minu arust peaks skeptikud pigem tervitama tasakaalustatud informatsiooni jagamist erinevate religioonide ja sektide kohta. See võiks ju aidata mõnel noorel mitte Hannese juurde sattuda.

    Taoline aine on omajagu abstraktne ning alg või põhikoolis pole selle õpetamisel mõtet.

    Matemaatika on ka omajagu abstraktne, õpitakse aga 1. klassist…

    Meeldis?

    Mitte eriti, aga põhjus pole õppeaines.

  2. Akadeemikud ei teinud ettepanekuid õppekava sisu kohta, vaid üritasid õppeainet kui sellist ebavajalikuks kuulutada.

  3. Kriku ütles:

    Huvitav, kas MTÜ Eesti Skeptik oleks huvitatud õppekava parandusettepanekute esitamisest, eeldusel, et neid näiteks siin foorumis formuleerida suudetaks…?

    Olen veidi selle asjaga kokku puutunud, aga olles didaktikas diletant, ei pea ma oma arvamusavaldusi kuigivõrd sellistena, millega lugupeetavad niiväga arvestama peaksid.

    Religiooniõpetuse juurutamine tundus mingil hetkel ja võib tunduda ka praegu laiema suundumuse ühe osana ning selle vastu sai omal ajal ka protestitud:
    Usuvabadusest ja usu(ndi)õpetusest

    Olen oma kommentaarid saatnud ka ülal viidatud kommenteeritud ainekava kohta Pille Valgule, aga tükk aega pole RÕ ainekavasse puutuv kuigi aktuaalne olnud. Aga küllap varsti jälle.

    Mina sain akadeemikutest sedasi aru, et teadmisi peetakse vajalikuks, aga ei sobi nende omandamise viis ja vorm, mida RÕ ainekava ette näeks.

  4. Ei, akadeemikud eitavad kategooriliselt sellise eraldi õppekava vajadust üleüldse.

    Peame vajalikuks, et kooliharidus annaks ettekujutuse religioonide tekkest ja arengust, võimaldaks orienteeruda nende rollis nii minevikus kui tänapäeval, mõjus rahvusvahelisele poliitikale ja inimgruppide käitumisele. Seejuures üldkogu on kindlal seisukohal, et religiooniõpetus (usundiõpetus) on didaktiliselt lahutamatu üldisest ajaloolisest kontekstist. Arvame, et põhikoolis on usundite tekke, arengu ja sisu tutvustamine kohane vaid ajaloo õppetundides.

    Muide, ainuke ajaloolasest akadeemik on igivana kommunist Siilivask.

  5. Ja miks just põhikoolis…? Ja mis paneb neid üldse arvama, et nad ajaloo või religiooniõpetuse õpetamisest midagi teavad?

    See, kui inimene on akadeemik, ei tähenda kaugeltki, et ta iga ala jagab. Minu arvates on see pöördumine lähedal argumenteerimata lahmimisele.

  6. Kriku ütles:

    Ja miks just põhikoolis…? Ja mis paneb neid üldse arvama, et nad ajaloo või religiooniõpetuse õpetamisest midagi teavad?

    Kui nüüd võrdlema hakata, siis nende elukutse järgi võiks arvata, et nad didaktika ja pedagoogikaga (või isegi ajalooga) paremini kursis on kui sina. Minu arvates on sinu pöördumine lähedal argumenteerimata lahmimisele.

    Demagoogia? Kes teab.

  7. Üldiselt on ikkagi iga aine õpetamisel oma spetsiifika. Ei ole põhjust eeldada, et füüsikaõpetaja arvamus ajaloo õpetamise kohta on niisama pädev kui ajalooõpetaja oma. Ja muidugi ka vastupidi.

  8. Paar uuemat asja RÕ arengust veel. Eks RÕ ainekavaga on edasi tööd tehtud, viimane variant (ilma gümnaasiumita) on üleval:
    https://www.oppekava.ee/ainekavad_sotsiaalained. Teiseks üritame käima lükata ka selles aines olümpiaadi: http://relolymp.wordpress.com/ – siin on olulist eeskuju pakkunud filosoofia olümpiaad. Vähemalt minu praktika ütleb, et tegemist on üsna tavalise õppeainega ning ega ma siin Akadeemia kartusi ei jaga küll.

    Kohustuslikkusest ja vabatahtlikkusest niipalju, et minu meelest peaks vähemalt gümnaasiumi astmes olema kooli pädevuses õigus lisada RÕ humanitaarharu (või sotsiaalharu – sõltuvalt gümnaasiumi õppesuundadest) kohustuslike ainete hulka st selle haru valinud õpilastele kohustuslikkust. Hetkel seadusandlus seda ei võimalda.

  9. No võibolla on RÕ õppekavaga tööd tehtud aga kuhugi ei kõlba see minu hinnagul ikkagi:
    – teises klassis on selgelt liiga vara üldse religioonist rääkida
    – väärtuskasvatuse ja eetika tuleks RÕ’st täielikult välja visata.
    Seisukoht et väärtushinnangud ja eetika on otseselt religiooniga seotud, ongi juba religioosselt väga kallutatud seisukoht ja kui sellel põhineb RÕ õppekava, siis pole siin enam usuvabadust ollagi.

  10. Tundub väga põhjalik ja nõudlik õppekava.

    Näiteks sellised asjad:

    Õpitulemused. 6. klassi lõpetaja:
    • selgitab näiteid tuues, kuidas religioon või sekulaarne maailmavaade mõjutavad inimeste väärtusi , valikuid ja otsuseid;
    • arutleb oma missiooni üle elus;

  11. Aga see Toomas Jürgensoni poolt viidatud viimane õppekava variant on juba päris hea.
    Iseasi on see, et minu arvates peaks see esimese kooliastme kava olema integreeritud kogu kooliprogrammi ja see ei vaja eraldi tundi või ainet. Eetikat ei saa algkoolis eraldi käsitleda, see on algkooli tasemel puhtalt praktiline aine ja seda tuleb õpetada igas tunnis. Tõerääkimist, vastutustunnet, üksteisemõistmist, reegleid, südametunnistust, eneseväärikust ei ole mõtet teha ühe tunni teemaks. See on kõigi õpetajate ja kõigi ainete asi, olgu siis tegu eesti keele või matemaatika või kehalise kasvatusega. Täpselt sama lugu on ka pühade ja traditsioonidega. Need on igapäevase elu osa ja nende järgi peab algklassides käima kogu õppeprogramm.

    Põhikoolis on eraldi tunnil juba mõte sees ja toodud õppekava üsna asjalik.

  12. Seadusemuudatus sunnib koole ka ühe huvilise korral usundiõpetuse tunde andma

    Riigikogus olev ning tõenäoliselt sügisel vastu võtmiseni jõudev uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus muudab senist valikainete korda – kui praegu on näiteks usundiõpetus koolile kohustuslikuks 15 huvilise korral, siis tulevikus piisab vaid ühest tahtjast.

    Seadusemuudatuse vastu on juba jõundud protestida Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiaosakond, mille dekaan Peeter Burk kirjutas nii riigikogule kui valitsusele, et on hämmingus riigi plaanist muuta usuõpetus koolile ka ühe soovija korral kohustuslikuks.

    «Me (teaduskonna nõukogu) oleme seisukohal, et praegustes tingimustes peaksid koolid oma niigi nappe ainelisi ja inimressursse rakendama pigem Eesti teadusele ja majandusele oluliste valdkondade, eelkõige reaal- ja loodusteaduste sügavamaks arendamiseks,» tõdes professor Burk.

  13. Ühtekokku pakub seadus järgmisi valikkursusi – emakeel ja kirjandus, võõrkeeled, matemaatika, loodusained, sotsiaalained, kehaline kasvatus, usundiõpetus, riigikaitse, majandus- ja ettevõtlusõpe.

    Ma pole eelnõud lugenud, aga ajakirjanduse andmetel pole ainult usundiõpetuse teema.

  14. Artikli pealkiri on ilmselgelt valitud sensatsioonilisuse tõstmiseks. Teema ja probleem ise on kahtlemata laiema ulatusega ja minumeelest on küsimus õigustatud: kas on ikka mõtet ühe õpilasega tundi läbi viima hakata.

    Tegelikult, ma usun, reaalses elus midagi sellist küll toimuma ei hakka. Kool ilmselt üritab sel juhul õpilast ümber veenda või leida mõnes teises koolis antavat tundi kuhu see õpilane saata. Aga kui sellist kooli ei leia?

    Minu arvates oleks siin üks koht kus kodanikuinitsiatiivi rakendada. Kui ikka huvilisi mingi valikaine läbiviimiseks on vähe, siis võiksid lapsevanemad ise kursuse oma vahenditega organiseerida. Ka kooliga koostöö ei ole selles üldse välistatud — näiteks ruumide kasutada andmises saab kool vabalt vastu tulla.

    Minu jaoks ongi küsimus siin eelkõige selles, et mida ja mis ulatuses riigi (st. meie) raha eest õpetada.

  15. Ka koolileivast kõvemaid asju annab õnnistada nii, et ikka on õnnistatud.

    ABC News pajatab:

    Coded references to New Testament Bible passages about Jesus Christ are inscribed on high-powered rifle sights provided to the United States military by a Michigan company, an ABC News investigation has found.

    The sights are used by U.S. troops in Iraq and Afghanistan and in the training of Iraqi and Afghan soldiers. The maker of the sights, Trijicon, has a $660 million multi-year contract to provide up to 800,000 sights to the Marine Corps, and additional contracts to provide sights to the U.S. Army.

    […]

    One of the citations on the gun sights, 2COR4:6, is an apparent reference to Second Corinthians 4:6 of the New Testament, which reads: “For God, who commanded the light to shine out of darkness, hath shined in our hearts, to give the light of the knowledge of the glory of God in the face of Jesus Christ.”

    Other references include citations from the books of Revelation, Matthew and John dealing with Jesus as “the light of the world.” John 8:12, referred to on the gun sights as JN8:12, reads, “Whoever follows me will never walk in darkness, but will have the light of life.”

  16. See annab nüüd küll vale sõnumi. Bush omal ajal vältis piinliku hoolega sõna “crusade“, aga paistab, et kõigil ei jätku niisugust elementaarset ettevaatust.

  17. Ehh, pekki, ma postitasin sama “sihikute õnnistamise” uudise kuuteema alla ja alles nüüd märkasin arenguid siinses lõngas. Vabandust läbustamast.

  18. Kolm aastat hiljem läks see koolileib naabritele, kirjutab Postimees:

    President Toomas Hendrik Ilves kinkis kahepäevast riigivisiiti lõpetanud Soome presidendile Tarja Halonenile Eesti arengukoostöö raames Afganistani naiste valmistatud tikandiga koti ning Evelin Ilves kinkis toidukorvi, kus muude kodumaiste toodete hulgas on ka Eesti koolileib, vahendas presidendi kantselei pressiesindaja.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga