Homöopaatilised ravimid Eestis
Bettani ütles loo Hoiatus algajale lapsevanemale: homöopaat varitseb sind kommentaaris, et Eesti Ravimiamet ei luba homöopaatilist apteeki avada.
Kirjutasin Ravimiametile 4. märtsil 2008 sellise kirja:
Tere, lp Ravimiamet!
MTÜ Eesti Skeptik valdusesse on jõudnud teave, et kodanikud on avaldanud soovi ava[
lda]da homöopaatiliste ravimite apteek, kuid Ravimiamet keelduvat sellele tegevusluba andmast.Kas vastab tõele, et Ravimiameti poole on pöördutud sooviga avada Eestis homöopaatiliste ravimite apteek?
Kas vastab tõele, et Ravimiamet keeldub sellisele asutusele tegevusluba andmast?
Kui jah, siis mis sellise keeldumise põhjuseks on?
Lugupidamisega,
Martin Vällik
MTÜ Eesti SkeptikPS
Sissejuhatavas lõigus mainitud infokild pärineb MTÜ Eesti Skeptik kodulehel www.skeptik.ee arutelude osas:
https://skeptik.ee/index.php/2008/…/varitseb-sind/
kus kommenteerija Bettani sellele korduvalt viitab.m
6. märtsil sain vastuse:
Austatud Martin Vällik
Kui pöördumise all mõelda telefonikõnesid, kus inimesed küsivad “toidulisandite apteegi”, “homöopaatia apteegi” vm sellise kohta, siis sel teemal on pöördutud küll.
Apteegiteenus on ravimiseadusega reguleeritud tegevus. Apteegiteenuse tegevusloa saab anda ravimite (mitte kitsalt homöopaatiliste ravimite) müügiks. Tegevusloa saamiseks on vajalik luua nõuetekohased ruumid ja tingimused ning tagada piisava arvu proviisorite ja farmatseutide töölolek. Apteegi juhataja kvalifikatsioonile on lisanõuded. Tegevusloa saanud isikul on mitmeid kohustusi, sealhulgas ravimiregistris olevate ravimite kättesaadavuse tagamine.
Apteekidest võib väljastada registris olevaid ravimeid (müügiloaga ravimeid). Homöopaatilisi ravimeid on Eesti ravimiregistris vähe. Nagu öeldud, 10-20 ravimiga apteeki pidada ei saa, ravimiseaduse järgi peab apteek tagama ka teiste ravimite väljastamise.
Kui soovitakse müüa toidulisandeid või ravimite hulka mittekuuluvaid tooteid, siis nendele toodetele ravimiseadus ei laiene, kuid samas tekib probleem sõna “apteek” kasutamisega.
Kirjalikku taotlust “homöopaatiliste ravimite apteegi” avamiseks ei ole Ravimiametisse saabunud.
Keelduvaid otsuseid ei ole seetõttu tehtud, küll aga võib olla küsijale räägitud pikemalt ülaltoodud asjaoludest.Lisaküsimused on teretulnud.
Hille Kask
Ravimiamet / State Agency of Medicines, Estonia
Inspektsiooniosakond / Dept. of Inspection
Tänan väga, lp Hille Kask,
kasutan Teie pakutud võimalust ühtteist täpsustada.
Kuidas on tänapäeval Eestis praktika homöopaatiliste preparaatide registreerimisega?
Küsin seepärast, et ravimi registreerimine eeldab ohtutuse ja tõhususe kohta käiva dokumenteeritud tõendusmaterjali olemasolu, homöopaatilise preparaadi puhul aga sugugi mitte. Millega selline ebavõrdne
kohtlemine põhjandatud on?Veel on küsimus selle kohta, et määruses Homöopaatiliste preparaatide müügiloa taotlemise tingimused ja kord*
on kirjas järgmine nõue:(9) Pakendi infoleht peab sisaldama järgmist teavet:
2) toimeaine(te) loetelu ladina või eesti keelesTihtipeale on aga homöopaatiline preparaat sellise lahjendusega (C30), et selles ei olegi mitte ühtainsamatki molekuli seda algset toimeainet, mida ematinktuur sisaldas. Seda on võimalik välja arvutada, millisest lahjendusest alates on lahjendus nii suur, et ühe toimeaine molekuli leidmiseks läheks meil vaja päiksesüsteemi suurusega anumatäis lahust.
Kas sel juhul pole toimeaine(te) nimetamine tarbija eksitamine?
Kas soovite midagi täpsustada, enne kui see kirjavahetus skeptik.ee kodulehel avaldatud saab?
Lugupidamisega,
Martin Vällik
Sellele küsimusele vastas teine ametnik 10. märtsil:
Lp Martin Vällik
Tänan e-kirja eest!
Vastan Teie küsimustele, mis saatsite 6.märtsil Hille Kasele.
Homöopaatiliste ravimite lihtsustatud registreerimisnõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivist 2001/83/EÜ p 21:
Võttes arvesse homöopaatiliste ravimite eripära, näiteks nende väga väikest aktiivainete sisaldust ja raskust kohaldada nende suhtes tavapäraseid kliiniliste uuringutega seotud statistilisi meetodeid, on soovitav näha ette registreerimise lihtsustatud erikord selliste homöopaatiliste ravimite jaoks, mis viiakse turule ilma ravimvormis esitatud ravinäidustusteta ja doosis, mis ei kujuta ohtu patsiendile.
Erikorda saab kohaldada vaid suukaudsete või välispidiste ravimite suhtes ja nagu öeldud, piisava lahjendusastme (üks kümnetuhandik emalahusest või rohkem kui üks sajandik väikseimast tavameditsiinis kasutatavast doosist selliste toimeainete puhul, mille olemasolu tavameditsiinis kasutatavas ravimis nõuab arstiretsepti esitamist) ning erinäidustuste puudumise korral.
Direktiiv 2001/83/EÜ p 25:
Ravimite müügiluba reguleerivaid tavaeeskirju tuleks kohaldada ka selliste homöopaatiliste ravimite suhtes, mis viiakse turule ravinäidustustega varustatult või sellist ohtu kujutavas vormis, mida on vaja tasakaalustada soovitava ravitoime saavutamiseks.
Niisiis, mitte kõik homöopaatilised preparaadid ei registreerita automaatselt lihtsustatud korras.
Kehtiv Sotsiaalministri määrus “Homöopaatiliste preparaatide müügiloa taotlemise tingimused ja kord” tuleneb EL direktiivist, mille järgimine on liikmesriikidele kohustuslik.
Selles osas olen nõus, et sõna “toimeaine” pole lihtsustatud korras registreeritavate homöopaatiliste ravimite kontekstis võibolla kõige kohasem, alternatiivina tuleks kõne alla väljend “aktiivaine” nagu on tõlgitud ka ülalpool nimetatud direktiivis.
Hetkel Eestis on registreeritud 21 inimestel kasutatavat homöopaatilist ravimit.
Kõike head soovides,
Aet Viispert
Kvaliteedi hindamise büroo
Ravimiamet
Kas keegi sai aru, kuidas Ravimiamet “keeldub” apteeki avamist lubamast? Ja miks asjahuvilised ise ei kirjuta, vaid piirduvad telefonikõnedega. Palun, homöopaadid, siin teile ametlik vastus. Või vajate hõbekandikul kättetoimetamist?
Homöopaatias väidetakse, et mida rohkem mingi preparaat on lahjendatud, seda potentsem (võimsam, tõhusam) see “ravim” on. Selline väide on vastuolus nii kliiniliste uuringute tulemustega homöopaatliste “ravimite” mõju kohta kui ka keemia, füüsika ja bioloogia ehk loodusteaduste arusaamadega ainete ja elusorganismide omadustest.
Lisalugemist homöopaatia kohta:
https://skeptik.ee/index.php/category/tervis/homoopaatia/
Jah, Murrakas. Aga see vabadus meil ju ongi. Ja ka usuvabadus. Ja muidugi ka rumaluse vabadus ja näiteks oma laste tervisele selle rumaluse tõttu liiga tegemise vabadus. Ja nii edasi. Ja sa peaksid austama ka sellele rumalusele viitamise vabadust.
Ei ole nii, et vaid homöopaatidel ja nende usklikel fännidel on
vabadus tõenduspõhist meditsiini halvustada (mida nad millegipärast allopaatiaks nimetada eelistavad) ja neid ennast kritiseerida ei tohi… Või kuidas?
Ostjal on vabadus osta, mida ta tahab. Müüjal ei ole aga vabadust ostjale valetada. Seda nimetatakse kelmuseks ja see on kriminaalkorras karistatav.
Tarvo Kruus ütles:
Sellel on ajaloolised põhjused. Hahnemann hüüdis omaaegset “tavalist” meditsiini allopaatiaks ja kui tõenduspõhine meditsiin hiljem peale kasvas, siis võtsid homöopaadid selle meie-vs.-nemad termini üle.
Hahnemann hüüdis “tavalist” meditsiini aeg-ajalt ka halvustavalt kangelasmeditsiiniks. Alamõte oli, et arstid teevad kangelaslikke jõupingutusi ja kasu pole midagi. Kahesaja aasta jooksul on arstiteadlased meditsiinist tõusvat kasu märgatavalt tõstnud, aga homöopaadid ei ole seda veel tähele pannud.