Jälle jutt sellest, et mobiil tapab. Ei tapa ta midagi.
Õigemini öeldes pole veel praegu olemas ühtki sellist tõsiseltvõetavat uuringut, mis kinnitaks mobiiltelefonide mõrvarlikku loomust, kuigi aegajalt võib pealkirjalugejale jääda mulje, et surm mobiili läbi on tõenäolisem kui suitsetades.
Esiteks võib selline mulje jääda seepärast, et hirmujudinaid tekitavaid uudiseid avaldatakse kergemini ja need jäävad ka paremini silma. Sest kes mäletaks uudist selle kohta, et kõik on turvaline ja ohtu pole. Paanika müüb tunduvalt paremini.
Järjekordne kisa läks lahti Briti ajalehes The Independent ilmunud loost Mobile phones ‘more dangerous than smoking’ (mobiilid ohtlikumad kui suitsetamine), milles vahendatakse vähieksperdi Vini Khurana uuringut, kus autor väidab, et 10 aastat või rohkem mobiilikasutamist kahekordistab ajuvähi riski ja valitsused peaksid tegema kiireid samme, et kaitsta inimesi kiirguse eest.
Närvikirurg Kharuna, teadlane, kel ilmunud üle 30 teadusartikli ning kes on tunnustatud mitmete kõrgete erialaliste autasudega, uuris läbi üle 100 mobiilide mõju kohta käivat eelnevat uuringut ja on oma esialgsed tulemused ajukirurgiaalasele kodulehele üles pannud. Eelretsenseerimisprotsess on alles käimas ja kui see kulgeb hästi, siis ilmub see ka vastava ala teadusajakirjas.
No selline seis on juba iseenesest kahtlustäratav ja teaduslikus mõttes ebakorrektne. Hakata kaagutama enne kui munagi päris valmis veel pole. Samasse ämbrisse astusid omal ajal ka Pons ja Fleishmann oma külma tuumasünteesiga, et tekitasid pressikonverentsiga furoori enne, kui asi teaduslikus mõttes läbi oli hakseldatud.
Igatahes ennustab teadlane, et 10 aasata pärast on maailmas näha selget trendi teatud tüüpi ajukasvajate tõusu suunas, kui valitsused ja tööstus inimeste kaitseks midagi ette ei võta.
Eestis kajastus lugu Äripäeva Novaatoris, portaalis Tarbija24 ja Delfis.
Võibolla tõesti on lugupeetud professoril õigus (täistekst loetav siit (pdf)), aga:
* ühele kahtlustäratavale protseduurilisele asjaolule juba viitasin – uuring on alles eelretsenseerimise staadiumis ja pole kindel, kas see üldse vastab avaldamiseks vajalikele kriteeriumitele;
* artiklis küll väidetakse, et uuringus koondatakse üle 100 eri uuringu tulemused, kuid osad allikad on ääretult ebausaldusväärsed ja neisse on suhtutud allikakriitikata;
* autori viited võimalikele mõjumehhanismidele (mitteioniseeriva kiirguse väike soojusefekt) on asjatundmatud ja vürtsitatud täiesti kontekstiväliste analoogiatega (“kuivõrd mobiilid segavad lennukite ja haiglate seadmeid, siis kuidas saab olla võimalik, et seesama mõju ei mõjusta sinu aju elektrisüsteemi”);
* autor väidab, et avalikes sagedusalades kasutatavad walkie-talkie’d on potentsiaalselt ohtlikumadki, kuna kasutavad suuremat väljundvõimsust, samas on just selliseid seadmeid kasutatud aastakümneid ja pole ühtki viidet, et turva-, kiirabi-, pääste-, ehitustöötajad või sõjaväelased seetõttu tihedamini ajuvähki põeksid.
Seega vaatamata hirmutavale pealkirjale, milles väidetakse, et mobiiltelefon on ohtlikum kui suitsetamine, ei tasu seda liiga kergelt uskuma jääda, sest sel väitel puudub vettpidav tõenduspõhi.
Kriitika allikas: denialism blog
Ma ju lisasin :) – ega siis kõike ei pea kohe nii tõsiselt võtma. Huumorimeel hakkab känguma?
Sellistel teemadel on elu näidanud, et ka naljaga pooleks öeldud iseenesestmõistetav absurdsus võib saada valesti tõlgendatud.
Tonda,
aga näed, mitu asjalikku ja sisulist vastust kohe tekkis :-)
Stjuuv,
see hüpotees mille ma esitasin, polnud sugugi siia lahkamiseks ja tõestamiseks toodud. See oli toodud näiteks, miks detailid võivad olla määrava tähtsusega – seda hüpoteesi ei saa kontrollida kasutades näiteks lihtsalt 900 MHz siinust.
Muide, ega see “Majak”-i vastuvõtva hambaplommi lugu pole sugugi vähem anekdootlik kui “naised saunas” tüüpi tuttavate jutt – pealegi, ega ma ei tea sedagi kuis tal nende hambaplommidega lugu on.
Ära pane pahaks, aga kui keegi sellist ilmselgelt laest võetud hüpoteesi tõsiselt lahkama kukub, tekib tunne nagu mõne arust tuleks skeptikute foorumis sõna võtmiseks huumorimeel sootuks ukse taha jätta. Täpselt nagu papud mošee ukse taha. ;)
Tuttav, kes mobiiliga helistades peavalu kaebab on mul muide täiesti olemas. Pimekatseid tema väite kontrollimiseks ma praegu küll ei kavatse tegema hakata – pole nagu aega, viitsimist ja huvi. Pealegi pole see ka minu ala – niiet ma ei hakka isegi spekuleerima, mis võiks juhtuda kõigi nende erinevate digimodulatsioonidega, kui nendest mõni analoogdemodulatsioonidest üle lasta.
Ei panegi pahaks, aga ilmselgelt laest võetud kreatsionism paistab mõnel maal üsna piiramatult vohavat, nii et ei maksa jätta arvestamata võimalusega, et mõni inimene tuleb ja ilmselget nalja tõe pähe võtma hakkab.
Stjuuvile:
Kuna see teema hakkab nagu ära ununema, siis vastan sellele küsimusele ära, et palli teise värvasse lükata. Ma arvan, et 10% oleks piisav.
Väljendasin end vist veidi arusaamatult – mõtlesin seda, et juhul kui mobiiltelefonidel tõesti avastataks vähki soodustav mõju, siis kui madal see mõju olema peaks, et mobiiltelefone siiski kasutuses hoida? Näiteks kui avastataksegi, et 1 kasutajal miljonist põhjutab mobiiltelefoni kasutamine vähki, siis vaevalt, et see kaaluks üles mobiiltelefonide kasulikud küljed.
Mobiilidel on küll füsioloogilised mõjud inimese ajulainetele. Katse toimus ühes tänase maailma elektromagnetväljade mõõtmise tippkeskuses ja näidati mõõteriista ekraanil. Ajulainete juures, mida segati, ei ole meil tegemist 1GHz-ga vaid madalate, kümnete Hz-dega. Ja asi ei piirdu seni tuntud soojusliku ja elektrilise mõjuga. Need tõepoolest on väga väikesed.
Probleem on tööstuse tellitud kallutatud uuringute/sõltumatute ja ausamate uuringute suhtarv. Täna on inimese ajulainetele mõju eitavate uuringute suhtarv on suurem kui sõltumatute terviseuuringute arv.
Kas kurjad mobiilimagnaadid ei luba selle uurimiseks raha anda? Hoiatusi algul ignoreeriti, nagu skeptilised inimesed ikka.
Ka mobiilide tootmise ümberkorraldus on vägagi mahukas investeering ja varjamine – kuni lahendust pole – on esialgu tasuvam. Kuna Silicon Valleys on praegu see filtreeriv kiip masstootmisse minemas, siis enne seda ei tehta lihtsalt kära, et vältida kahjunõudeid. Üks paljudest dokumenteeritud ajuvähi saanutest oli ise seal tehases testijana tööl, kus mobiile toodeti.
Kõigile eilse päeva targutajatele ning materdajatele – teaduslikku infot on tänaseks küllalt, et mobiilid on ajuvähi tekitajad. Milleks vaielda mugavuspoosides laiskvorstidega “mina pole näinud – järelikult pole olemas” ? Kas on mõtet elu, aega ja vaimujõudu kulutada? Aeg maksab. Me elame riigis ja maailmas, kus tuleb kõige eest maksta. Sellises olukorras on ebaeetiline ootus, et “tasuta” loodud teaduslikud faktid kantakse igavesti teile justkui kandikul tasuta ette. Eelretsenseeritavaid ajakirju otsige ise, külastage loenguid, vastavaid uurimiskeskusi ja intenetiski on infoallikad avalikud. Kui tahate et mina teile andmed tooksin, makske mulle nädalane reis Silicon Valleysse, vahepeatusega 2p Washingtonis ja te saate need. Seni ei näe vähimatki põhjust istuda teie heaks klaviatuuri taga ja teil nõuda andmete kaevamiseks kuluvat aega ja tööd tasuta.
Just digitaolise vananenud õpikujutuga “ei ole mingisuguseid teadaolevaid füsioloogilisi tagajärgi” levitades inimesi eksitataksegi. Üks õndsas vaimupimeduses materdaja ees või taga, ütleks hr Darwin teie kohta:) !
Teil tasuks mõelda natukene, milline on selle info kvaliteet, mida te kogu aeg teaduspõhisena pasundate. Jah, näiliselt tasuta ja targa näoga – kuid ainult teie enda meelest ja rahulduseks. Teadus on muudetud tellimusjuhitavaks kingsepatöökojaks, kus tihti põhimõtteliselt uute teadmiste loomise eest keegi ei maksa. Tuleb uurida seda, mis projekt ette näeb ehk sisuliselt seda, mis juba enne on teada:)
_Tahaks täpsemalt teada kas tegemist on mingi täiesti uue raadiovõrgu standardiga või GSM’i või UMTSi täiendusega? Ja mis sagedusi siis täpsemalt välditakse ja mis sagedustel see töötab?_
Töötab inimese ajulainete sagedusel, mõnikümmend-mõnisada Hz.
Asi on telefoni täiustamises, piiratakse väljakiiratavaid sagedusi neil samadel inimeste ajulainete lähedastes piirkondades. Raadiovõrgu standardit selleks muutma ei pea ja vastava muutuse kohta infot pole.
Modern Boy kirjutas:
ega Sa äkki neid telefoni aku taha kleebitavaid kriksadulle tõsiselt ei võta?
Ei, dig, akuga ei ole pistmist. See on uus mikroskeem, mis läheb loodetavasti mobiilide masstootmisse. Tootjad on huvitatud küll, mõistagi liiga palju sellest ei avalikult räägita enne. Teema on tootjatele väga tundlik ja enne ületatakse ignorants, uuritakse, lahendatakse, siis räägitakse.
Modern Boy, palun ära pane nime lahtrisse muud kui oma nimi, muidu jääb su kommentaar modereerijasse kinni ja ma pean selle käsitsi vabaks laskma. Üritan vahepeal puhkusega tegeleda ja ligipääs internetile võib olla heitlik ning su olulised kommentaarid võivad pikalt passima jääda.
Modern Boy oleks võinud siis vähemalt neile uurimustele lingid anda, millest kirjutas. Tõsiseltvõetav uurimustöö on üldiselt ikka kuskil jäädvustatud – sellised “praegu on väljatöötamisel/uurimisel, aga enne kui valmis, midagi rääkida ei taheta” jutte aetakse absoluutselt igal teemal, nii et mingigi konkreetsuse saavutamiseks on allikaviiteid siiski vaja, kasvõi selliseid, millele ei pea isiklikult laborisse järgi minema. Juba välja toodud olulised ja mitte mingil kahtlasel teoorial, vaid ikka üldaktsepteeritud ja korduvalt kinnitatud teadusel põhinevad vastuargumendid mobiil=vähk jutule on ju ikka ümberlükkamata, ning jutt sellest, et kuskil on üks dokumenteeritud ajuvähi juhtum olemas, ei ole ilma viideteta midagi muud kui külanaiste jutt.
Modern Boy kirjutas:
Ahaa, tavaline vandenõuteooria.
Reaalses mikroskeemi-maailmas hüütakse uued tehnoloogiad välja ammu enne, kui nad reaalsete rakendusteni jõuavad. Võta näiteks Inteli 45-nanomeetrine litograafia (tänapäevaks turul) või siis Hewlett-Packard’i memristor (välja hõigatud, teadlased uurivad, tooteid veel pole — aga kus kasutada, on juba üsna täpselt teada).
Jutt sellest, et Suure Saladuskatte All Toimub Selline Murranguline Areng, Millest Meie(tm) Avalikult Räägime Ja Varsti Kuulutatakse Välja Ka, on tavaliselt üksnes ettekääne vandenõuteooriat kõige ilmsemini ohustava Objektiivselt Reaalse detaili minema ajamise jaoks. Väga ilus näide on NESARA-saaga.
Võibolla leiab siit mõningaid vihjeid:
https://skeptik.ee/index.php/2007/11/27/wifi-pohjustab-autismi-voi-siiski-mitte/
ETV näitas “dokfilmi”, Mõrvarlikud mobiilid, kus dr Carlo end osavalt moblatootjate vandenõu ohvrina presenteeris ja keegi ta sõber olla kohe-kohe turule tulemas tootega, millest, nagu Modern Boy ütleb, tootjad avalikult rääkida ei taha.
Modern Boy poolt edastatud mõtted tunduvad väga sarnastena tolles filmis esitatutega.
Meil Eestiski on üks mees, kes kahjulikku moblakiirgust tõrjub:
http://diagnostika-abm.blogspot.com/
Veel üks kena väljahõigatud tehnoloogia, mis tõenäoliselt üsna murranguline olema saab, aga turule enne paari aastat ei jõua, on IBM’i Millipede projekt. Ühest küljest on tema esimene vahetu rakendus praegustest oluliselt kõrgem salvestustihedus; teisest küljest tähendab tema masstootmisesse jõudmine mitut olulist insenertehnilist arengut mikroelektromehaanika alal.
Kui hoolega vaadata, võib näha, et Millipede hõigati välja juba kuus aastat tagasi.
dig, ikka reaalses mikroskeemi-maailmas ongi vastav mikroskeem välja mõeldud ja hõigatud. Küsimus on mobiilitootjate tellimustes ja selle masstootmises. Reaalselt tuleks teil vähemalt esialgne ettekujutus luua endale.
Kus infot ja uusi teadmisi napib, seda ausalt tunnistage, end harida ja oma teadmisi uuendada tuleks. Inkvisiitorite jauramine ei loo uusi teadmisi, vaid ainult pigistab välja vanu:)
Vähki tekitav mõju on mobiilitootjatele teada, kuid nad on neid hoiatusi ignoreerinud ja pole pidanud vajalikuks vastava tehnilise lahenduse puudumise ja kitsa kasumihuvi tõttu ilmselt asja lahendada. Küllap neile elus helistaja on siiski kasulikum. Tegu ei ole üksiku vähijuhtumi, vaid kümnetega.
Modern Boy kirjutas:
Ja mahahõikamiskoht on … ?
Ongi nii, et tänapäeval paljud teadmised ei satu enam üldse teadusülikoolidesse, vaid on ainult ettevõtetes, kes toodavad ja arendavad R&D. Teadlased, aparatuur ja raha on liikunud riiklikest teadusülikoolidest minema. Klassikaline ülikooliteadus ei kata kõiki seadme funktsioone. Õpikule lisaks poelett+reverse engineering (kus keerukus seda lubab). Kui üks uus seade on juba letil, on hilja öelda et probleem ei saa olla lahendatud, kuna õpikus polnud kirjas:)
dig, arvan et tuleb odavam sul ise uurida kui välist tööjõudu palgata. Kui soovid mind, minu kuu aega kehtiv tingimus selle info toomiseks on mu 22 juuli 2008 kell 19:41 postituse 1. lõik, 4. lausest alates. Võin konsulteerida sind kirjaliku lepingu alusel tasu eest. Kui sobib, võta e-maili teel ühendust eraviisiliselt. Kui ei soovi, siis igal juhul eilsete teadmiste ja hinnangutega materdamis-leimidest oleks mõistlik säästa ennast ja teisi, kuna eesmärk on uute teadmiste toomine.
Mahahõikamiskoht on Silicon Valley nimelt.
Modern Boy kirjutas:
Jama.
Jama.
Jama.
Jama.
Niisiis, kõigepealt ajad hulka jama, ei näita üles vähimatki märki võimest korralikke viiteid genereerida, ja siis küsid viite genereerimise eest raha?
Kauboidel on selle kohta termin. See kõlab niimoodi: Bullshit!
Arusaadav, et uute teadmiste hankimine viisakust ja kannatlikkust nõuab. Pole laua taga mugavalt veel viiteid, olen valmis infot varases seisus kohapealt tooma. Hiljem see võib muutuda teadusandmebaasides täiesti avalikuks ja mugavalt kättesaadavaks, siis kui asjaga on turule tuldud.
Kui selle info allikaks oli film siis minuarust oli see päris mitu aastat vana? Selle aja peale peaks misiganes kiip juba ammu väljas olema.
Kahju et sa ikkagi täpsemalt sagedusest ei rääkinud. Ma ei oska muud küll oletada kui seesama GSM timeslottidest põhjustatud 216Hz mida sisuliselt 900/1800Hz moduleeritult kannab. Sest arvestataval määral muud sagedust peale oma põhisageduse ükski mobla ju ei kiirga. Seal filmis vihjati samuti justnimelt sellele 216Hz’le.
Sellega on siis nii et ma ei kujuta ette kuidas sellest lahti saada nii et rääkiv mobla samal ajal teisi moblasi ei sega (no minuarust on ainus viis ka ülejäänud timeslottide ajal midagi välja saata, see aga segab ju teisi mobiile mis parajasti neid teisi timeslotte kasutavad). Aga noh, teoreetiliselt siin võib mingi kaval nipp võimalik olla küll.
Ja teiseks, kui see kiip nüüd kohe välja ei tule, siis on juba tsipa hilja, praegu müüdavatest mobladest suurem osa toetab juba 3G’d ja suurtes linnades kasutatakse juba kahtlemata rohkem 3g võrku ehk siis kui veel mitte siis varsti kindlasti võime öelda et suurem osa kõnedest tehakse 3G võrgus kus seda 216Hz häiret lihtsalt pole. (ega ka mõnda muud madalsageduslikku “moduleerimist”)
Aga üldiselt sellise vandenõuteooria osas et kuskil keegi salaja projekteerib midagi ja ei julge kellegile rääkida, no mina lihtsalt ei oska seda kohe kuidagi ette kujutada:
– kuidas avalikustati selline asi Silicon Valleys nii et keegi Silicon Valleys olevatest inimestest sellest ajakirjandusele ega mobiiliringkondadele ei rääkinud?
– Miks peaks keegi kartma selliste asjade avalikustamist, kas tõesti Jorma Ollila tellib palgamõrvari? Kui mitte tema, no kes siis veel? Valitsus? Mida nemad sellest saaks?
– Ma olen teadlane, avastasin kahjuliku mõju. Kas Jorma Ollila tuleb mulle külla ja ähvardab mulle tappa anda kui ma selle avalikustan? Kui ei siis kuidas täpsemalt see kinni mätsimine välja näeb? Ollila ähvardab seda fondijuhti kes mind rahastab? Jällegi, ma ei näe Ollilal ühtki muud võimalust peale ähvarduse füüsiliselt nurga taga tappa anda.
Ilmselt tundub et ma mõnitan aga tegelikult ma lihtsalt väljendasin veidi humoorikalt et ma tõesti ei oska ette kujutada kuidas see reaalselt välja näeks, palun too mulle mõni näide.
Tegelikult mul tuli idee.
Ma pole ise näinud ühtegi uuringut mis näitaks mingit statistiliselt määratletud seost mingi haiguse ja mobla kasutamise vahel. (see film oli just ärritav selles mõttes et ma juba algusest peale ootasin et millal mulle räägitakse reaalsetest numbritest… aga kokkuvõttes oli filmis lihtsalt paar haigusjuhtumit ja ei mingit statistikat.)
Igatahes tuli mul idee et sellis uuringu teostamine Eestis oleks suht lihtne. Sest operaatoritel on tegelikult olemas täpsed andmed kui palju keegi mobiiliga räägib pluss inimeste haiguslood on vist ka kõik praeguseks arvutis. Veidi jama on see et operaatorid ei tohi neid andmeid säilitada rohkem kui 1 aasta. Või tegelikult…. meil on ju vaja vaid räägitud aja summat vaja teada, see on aga arve peal ja arved säilitatakse 7 aastat. Seega, see info peaks kõik kenasti kuskil olemas olema. Või ei…. vastuvõetud kõnesi ju pole… Nii et jah, päris täpseid andmeid vist ei saa aga üldiselt annab ju väljahelistatud kõneminutite hulk ka statistiliselt päris hea tulemuse, palju neid ikka on kes suurel hulgal kõnesi vastu võtavad aga välja üldse ei helista.
Nii et vaja oleks üks mõnisada tuhat krooni, paar IT inimest, veidi asjajamist andmekaitseinspektsiooniga ja ongi asi tehtud. Peale korrelatsiooni vähiga saab uurida ka misiganes muude haiguste kohta.
Andmekaitse kohapealt tean et on tehtud uuringuid inimeste liikumiste kohta linnaplaneerimiseks moblade positsioneerimise abil pluss välismaalaste liikumise kohta. Nii et kui kõik asjad korralikult läbi mõelda on võimalik statistiliste uuringute jaoks isikuandmete käsitlemiseks luba saada küll.
Nii et tehke ära, saab lõplikult ühele poole selle vaidlusega.
Ahjaa, kui rahasid vaja taha saada, siis ma oletan et prof. Hiie Hindrikus ehk aitab. Tema kunagi juhatas sisse selleasama filmi telekas. Igastahes mõni aeg tagasi ta veel töötas TTÜ’s õppejõuna nii et ligipääs akadeemilistele ringkondadele on tal ilmselt olemas ja isiklik huvi ka asja kohta kuna ma juba oma õpingute ajast mäletan tema vihjeid moblade kohta stiilis “aga keegi ju tegelikult ei tea et mingit kahjulikku mõju pole”. Kahjuks ei olnud temalgi meile mingeid tõendeid või stastilisi andmeid näidata.
Santa pakkus välja konkreetse eksperimendi.
Vanu haiguslugusid tegelikult keegi arvutisse ei sööda, aga erinevates vormides — ja pidevalt arenev — haiguslugude elektroonilised andmebaasid on juba hulka aastaid olemas olnud. Viimase paari aasta statistikat on loomulikult kõige hõlpsam kätte saada.
Kustkohast pärinevad andmed, et telefonioperaatorid kõnede eristusi hoida ei tohi? Vastupidi — viimaste eurodirektiivide järgi *peavad* nad eristusi mitu aastat alles hoidma.
Näide inimeste liikumisest on nõrgem privaatsuse-riive; esiteks ei puuduta see delikaatseid tervise-andmeid, teiseks saab seda uurida ilma, et telefonioperaator inimeste identiteeti väljastaks. Kuna selle uurimuse jaoks on tarvis inimeste identiteete läbi erinevate andmebaaside kokku viia, on siin rangemad safeguard-reeglid.
Aga laias plaanis saab sellist eksperimenti ilmselt teha küll. Tubli.
Järgmine samm on välja mõelda, kust raha võtta.
Ja siis võiks ka mõelda, mida tulemustega peale hakata.
Oletame, et tulemused näitavad mingisugust põnevat korrelatsiooni ja alternatiiivsed seletused (inimene on vana, üle kümne aasta telefoniga rääkinud, nüüd kannatab menopausi all) neid täielikult ei seleta. Mis siis saab? Saab huvitav teadusartikkel, mujal maailmas üritavad teadlased seda eksperimenti korrata ja niisuguse korrelatsiooni kinnitamisel hakatakse uurima, kas ja mida on mõtet ette võtta.
Oletame, et tulemused ei näita mingisugust põnevat korrelatsiooni. Mis siis saab? Saab mõnevõrra igavam teadusartikkel. Eksperimenti üritatakse tõenäoliselt korrata, kuigi harvemini. Nii teadlastele kui inseneridele hakkab teada olema, et mobiiltelefoni kasutamine tervisehädasid ei põhjusta ja see saab õpikutesse kirja. Woo-tegelinskid karjuvad, et terve uurimus on vandenõu all ja korrelatsioon vaikiti maha, numbrid osteti ära ja integraalidele pakuti altkäemaksu. Ja ajavad oma vana mulli täpselt samamoodi edasi, nagu praegu — võib-olla isegi kõvemini, sest teadusmeelseid tegelasi, kes neile vastu vaidlevad ja sellele uuringule viitavad, saab rohkem.
Loomulikult ei ole see, et woo-rahvale selline eksperiment sugugi ei meeldi, põhjus teda mitte teha. Kui ainult raha leitakse.
Modern Boy mulises:
Oletame — eksperimendi mõttes –, et mulle tuleb pähe loll mõte koguda Uusi Teadmisi(tm) memristori osas. Memristor on nii uus leiutis, et AFAIK ei ole veel ühtki praktilist memristori kirjeldavat eestikeelset füüsikaõpikut olemas.
Mida teha?
Ma võiksin näiteks Google’isse toksida “memristor” ja resultaate lugeda. Juba esimesel leheküljel torkab silma näiteks HP Labs’i Memristor FAQ, mis seletab memristantsi ilusti-kenasti lahti, räägib natuke ajaloost ja viitab ka teadusajakirjale. Kogu ajakulu kena ja asjaliku ülevaate saamiseks: <5 minutit. (Tegelikult kulub käesoleva illustratiivse postituse tegemisele rohkem aega, kui memristori FAQ’i leidmisele ja lugemisele.) Lauatagune ei puutu asjasse — ma saan seda teha ka diivanilt. Või metsast kännu otsast. Tähelepanuväärne on ka, et Google ei ütle mulle, et ma “memristor” väga ebaviisakate grimasside saatel toksisin ega nõua mingisugust mõttetut komandeeringut Räniorgu. Otsing on otsing.
Ja seda kõike hoolimata sellest, et mitte ükski firma veel memristore ei turusta.
Tee järele!
dig:
Ma pole kahjuks väga usin eurodirektiivide lugeja, tean tegelikult lihtsalt seda kuidas ühe konkreetse operaatori juures asjad hetkel käivad. Nii et vabalt võivad tulevikus ka kauem säilida aga hetkel üle aasta vanuseid andmeid on alles vaid niipalju kui arvete peal olemas. Ja on see nii justnimelt seepärast et keegi kuskil on paika pannud reegli et ei TOHI kauem hoida. Kes ja millise seaduse alusel täpselt, ei tea.
Nõustun et andmekaitse osas on antud juhtum keerukam kui need 2 positsioneerimisega seotud näidet. Aga usun et tehtav ikkagi.
Ma usun et raha isegi leiaks aga tõenäosus et just seda foorumit loeb siin mõni tegelane kes seda raha taga ajama ja kogu järgnevat projekti juhtima tahab hakata, on ilmselt suht null.
Mina see tegelane küll ei ole, ma rohkem lihtsalt foorumistes targutaja. ;-)
_Saab huvitav teadusartikkel, mujal maailmas üritavad teadlased seda eksperimenti korrata ja niisuguse korrelatsiooni kinnitamisel hakatakse uurima, kas ja mida on mõtet ette võtta.
Korrelatsioon ajuvähi esinemise ja mobiili kasutuse vahel ongi juba sõltumatult nii amidel kui Austrias juba kindlaks tehtud.
Hiljem EL ametnikud huvitusid asjast ja tellisid austerlastelt selle töö. Ja üheks lahendusteks vastav mikroskeem on täiesti olemas. Loomulikult võiks Eestis samuti asja samuti uurida, vähemalt andmebaase kõrvutades korrelatsiooni selgitada.
Modern Boy mulises:
Allikas?
Vihjeks niipalju, et PubMed on veebist loetav. See tähendab, et allikaviide peaks olema täpne ja kontrollitav, mitte umbmäärane mula.
On olemas näiteks niisugune uuring Prantsusmaalt:
Loeme: “Kuigi need tulemused ei ole statistiliselt olulised, leiti üldine glioomi risk kõige sagedamate kasutajate või pikaajaliste kasutajate juures ja neil, kellel on palju mobiiltelefone..Kuna tulemused vihjavad suuremale riskile kõige suuremate mobiilikasutajate seas, tuleb neid rahvusvahelise Interphone analüüsis veel kord kontrollida.
Ääriveeri öeldakse asi välja. Silmapaistev teaduslik ausus, härrad Hour, Bernard, Montestrucq, Arslan, Bergeret, Deltour, Cardis, ühes respektiga tellija suhtes.
Prantslaste juures on meeldiv, et nad ei tee statistikast teerulli, seal kus tegelikult on infost puudus ja ei sõida olulisest üle.
Modern Boy mulises:
Mida tähendab “not statistically significant”?
Seda, et kõnealuse uuringu mõõtmistäpsus ei kannata niisugust tunnetust järeldada, aga selle mittejäreldatava, kõhutundetsi leitava mustri mainivad uurijad igaks juhuks ära kui tulevase võimaliku uurimissuuna. Mõnikord leiavad tulevased, täpsemad, uuringud midagi. Enamasti on tegemist lihtsalt müraga.
See, et pseudoteadlased müra naudivad ja sealt oma väidetele kinnitusi otsivad, on aga nii vana fenomen, et juba Carl Sagan mainis selle jamatuvastusvahendite hulgas ära:
Mida tähendab eesti keeles “ääri-veeri” ?
Seda, et teadlased leidsid suure monstrumi, ga ei julge otse seda öelda.
Nagu näha, on uuringu tegelikud tulemused ja Modern Boy mull üksteisega karjuvas vastuolus.
Sõbrad, rahu ja jahedat ettevaatust statistiliste andmete tõlgendustega. Statistika ei suru peale andmete interpretatsiooni. Näiteks, et “kõrge CI st on oluline, või “madal CI, st ebaoluline”.
Kõrge CI tähendab, et võib kindel olla normaaljaotusega võrreldes siis kui ka uuritav suurus alluks normaaljaotusele. Uuritavate suuruste tegelikke jaotusi looduses me ei tea! Me oletame seda seniste nähtuste katseandmete arvutabelite seaduspärasusi e. tuntud jaotusi teades, me kõrvutame uusi andmeid ja tundmatut seaduspärasust sellega, mis on juba teada. Seal kus me tegelikku seost ei tea. Statistika ei anna andmeid juurde, vaid korrastab neid eelnevate andmehulkade korrastusel saadud teooriate alusel. Materdajatelt võiks küsida, järjekindluse mõttes, kas te peate statistiliselt ebaoluliseks ka iseenda laipa, järjekindluse mõttes:)
Modern Boy mulises:
Teisisõnu — kuradile see statistika, ülim tõde peitub laborandi viirastuses. Ja sedagi mitte sellepärast, et ta laborant oli, vaid sellepärast, et see viirastus puhtjuhuslikult Modern Boy’le meelepäraste vandenõuteoreetikute jutuga nõustuvat näib.
Mitte sugugi kuradile, vaid sõbralik abimees katseandmete korrastusel. Statistika ei suru peale interpretatsioone, ei käsi inimesel öelda “oluline” või “ebaoluline”. Seda viga tehakse väga sageli, et statistilise olulisuse juures räägitakse olulisusest.
Statistika on ainult arusaamiseks vajaliku korrastuse vahend.
Kindlaks tehtud glioomi sagenemine mobiili palju kasutavatel inimestel ei muutu ebaolulisemaks, kui uurijad selle välja tõid.
Ja sina selle statistika põhjal targutades veel ebaolulisemaks hindad. Just et mitte asendada statistilise seaduspärasusega nähtust, millest on sul veel vähe teadmist, tulekski kindlaks tehtud seost põhjalikumalt uurida.
Viirastusi ja sisemisi sähvatusi on teaduse hüpoteeside sünniks vajalik, nendeta ei ole teadust. Just sealt viirastusest tulevad hüpoteeesid, katsed, meetodi valik, andmete korrastus statistikaga, inimliku arusaamise ja mõistmise loomine, hüpoteesi kinnitamine või ümberlükkamine. Nagu aus loodusteadus ikka töötas. Statistiliselt ebaolulises võib peituda pärleid, millele ei lähene kirvega enam isegi mitte kauboid.
Modern boy, sa oled naeruväärne. Statistika on kindlate reeglitega süsteem. Kui on öeldud, et “statistically insignificant”, siis see tähendab lihtsustatult seda, et kõrvalekalle on väiksem mõõtmisveast, ja selle põhjal saab järeldada seda, et vähi esinemissagedus mobiiltelefoni kasutamise korral ei suurene ega vähene.
Loomulikult võib olla nii, et valim ei olnud piisavalt suur, ning seda laiendades võib tõesti välja tulla korrelatsioon mobiilide kasutamise ja ajuvähi vahel, aga iga uuringuga, mis näitab, et statistiliselt olulisi kõrvalekaldeid ei ole, see tõenäosus väheneb, ja mingeid pärleid sealt enam oodata ei saa.
Ainus järeldus, mida me praegu saame teha, on et kõigist antud teemalistest uuringutest suutsid sa leida vaid ühe, milles samuti mingeid seoseid ei leidunud, aga teadlased soovitasid teemat edasi uurida. Kui kõigi sooritatud uuringute peale ikka veel mingit seost ei ole (ja need uuringud katavad kokku juba üsna esindusliku valimi mobiilikasutajatest), siis on ainus järeldus see, et isegi kui väga, väga põhjalike uuringutega peaks ilmnema lõpuks mingi põhjuslik seos, siis see seos ei saa olla mitte midagi rohkemat kui ülimalt marginaalne.
Stjuuv kirjutas:
Paraku ei leidnud seda ühtki Modern Boy. :-(
Selle uuringu otsisin PubMed’ist mina välja kui ühe, mis võiks Santa pakutud protokollile võrdlemisi sarnane olla. INTERPHONE seerias on sarnaseid uuringuid ilmselt teisigi, aga see torkas esimesena näppu.
Modern Boy ei vaevunud isegi naaber-uuringut otsima; ta lihtsalt asus leiutama ettekäändeid miks, hoolimata sellest, et selles uuringus statistiliselt tähelepanu väärivat korrelatsiooni mobiiltelefoni kasutamise ja vähi asemel ei leitud, peaks statistika Kuradile saatma ja sellegipoolest tema lemmik-woo‘d uskuma. Tüüpiline ja ennustatav. Kahju, et ma seda ei ennustanud, kui ma ennustasin, mida woo-rahvas teeb, kui negatiivsete tulemustega uuring leidub. :-(
Mina typosin:
Loomulikult peaks “asemel” asemel “vähi ja “ei” vahel “vahel” olema. Sorry segaduse pärast.
Modern Boy mulises:
Siis hüütakse seda intuitsiooniks. Sina aga üritad väita, et kui mõõtmise käigus näitas aparaat nulli (mõõtmisvea piires), aga teadlased panid kirja, et nägid skaala peal pisikest kaheksajalgne elukas olema, tähendab see, et elektroonikud on Cthulhu üles leidnud ja “ääri-veeri” tunnistavad seda ka rahvale. Hoolimata sellest, et ühtki teaduslikku Cthulhu-teooriat ei ole ning iga arahnoloog oskab pakkuda mitut märksa tõenäolisemat põhjust, miks pisikesi kaheksa jalaga elukaid mõõteriistade skaalade peal täheldada võib.
Enamgi veel — ammu enne seda, kui Cthulhu üles leitud on, üritad Sa salateaduslikku (aka okultset) Cthulhu-tõrjumise kiipi turustada. Kiipi, mis justkui valmis oleks, aga mida üheski kiibikataloogis näha pole.
Niipalju siis tõsiteadusest.
Stjuuv, ma ei alanda sind selle pärast, et sa elusat inimest kõigi meditsiini numbrite taga ei näe. Mina arstina ei vaataks sind kõrgilt, alandavalt, vaid püüaksin aidata. Ja arvestaksin maailmas toimuvaid uuringuid, niihästi seda mis dig siia tõi (tänan!) kui ka kõiki teisi.
Kui on ikka selgelt kirjas et leiti üldine glioomi risk kõige sagedamate kasutajate või pikaajaliste kasutajate juures ja neil, kellel on palju mobiiltelefone, siis Selle lause taga ei ole statistilised numbrid, vaid elusad inimesed. Ma headusest ja arstieetikast tulenevalt ütleksin sulle: ole kena mees, ära räägi telefon vastu pead, maga korralikult, liigu, söö mõõdukalt ja enneta seda võimalikku riski. Hoiataksin oma patsiente, et siin võib peituda risk ja soovitaksin neil ennetada mobiili liigkasutamise vältimisega.
Oleksin lihtsalt õnnelik isegi siis kui ma peaksin tuimade statistikute alandusi taluma nende jaoks veel kinnitamata seose tõttu ja päästaks mõne elu. Vaataksite te, valges kitlis statistikud siis surnukuuris ükskõikselt laibavirnu ja kehitaksite kell 17 õlgu, noh aga statistiliselt ju seost polnud ? Meie erinevus on, et pimesi eitamine ja naeruvääristamine viis vähini, siis mina rahulikult ei magaks. Tundugu see sinu tänaste teadmiste tasemel sulle mõttetu, ostaksin alla 200 kr juhtmega hands-free ja soovitaks seda teha.
Lp. M. V.,
Tänan tähelepanu juhtimast, mis nime kastile pikk. “Modern Boy to Stjuuv” oli pikk samuti. Mureks saaks see alles aadlitiitli lisandudes. Või mõne prantsuse või hispaania nime korral. Et puhkus ikka puhkus oleks, las loevad pealegi käsitsi vabaks laskmise järel. Suveajal ikka siis kui olete arvuti taha sattunud. Sellest pole üldse midagi hullu, head puhkuse jätku!
M.B.
Martin kirjutas:
Modern Boy tõlgendas:
Kõigepealt on abiks tähele panna, et WordPress’iks hüütav tarkvarasüsteem sarnaneb mitmetelt omadustelt teadusmaailmas kohatavate süsteemidega. Oskused ühega ringi käia aitavad teisega hästi läbi saada ja vastupidi.
Seejärel on abiks tähele panna, et “kastile pikk” on ilmselge möga. Kui sisestuskasti küljes pikkusepiirang oleks, paistaks see igast mõistlikust brauserist välja. Kui WordPress’i mootoril pikkusepiirang oleks, siis ta kurdaks või lõikaks nime lõpust tagumise jupi ära. Kõne all olev käitumine on aga postituse modereerimis-sappa ootele jätmine, mis ei sobi kuidagimoodi “kastile pikk” kriteeriumiga kokku.
Tegelik põhjus on kommenteerimisvormi kohal kirjas:
Eesti keeles tähendab see, et kommenteer jääb automaatselt ootele, kui selle nime ja e-kirja aadressiga pole varem kommenteeritud IOR mingisugustel muudel juhtudel.
Kui Modern Boy kasutab iga kommentaari juures uut nime-välja sisu, järeldab süsteem, et uus kommenteerija on tulnud. Spämmi vastu võitlemise egiidi all jätab süsteem iga uue kommenteerija postitused ootele niikaua, kuni vähemalt üks selle kommenteerija postitustest on heaks kiidetud. Kui aga üks autori “Modern Boy to dig” postitus on heaks kiidetud, on see autor süsteemile tuttav ja sama nime ning postiaadressiga sisestatud uut kommentaari pole enam tarvis ootele panna.
Viisakalt väljendudes,[1] möga pikkadest kastidest on Modern Boy isiklik luul, mida ei kinnita ei empiirilised tähelepanekud ega teoreetilised järeldused; küll aga on see luul, mille tekkimise ja püsimise psühholoogilised aspektid võivad aidata selgitada mobiiltelefonide ja vähkide teemaliste luulude tekkimist ja püsimist.
WordPress’i kultuur on niisugune, et postituse autori nimi kirjutatakse lahtrisse nimega ‘nimi’ ja postituse sisu — näiteks pöördumine — kirjutatakse Suurde Kommentaarilahtrisse. Üldisemalt — kommentaari iga aspekt paigutatakse selleks ettenähtud lahtrisse ja mitte mõnda teise lahtrisse.
[1] Ebaviisakaks väljendumiseks ei ole kahjuks tähtede seis soodne. Q-tähe konjunktsioon Z-tähega neutraliseerib teravuse saavutamiseks vajaliku T- ning Π-tähtede kvadratuuri, ka hädast välja aidata võivat Σ ühendust λ-tähega ei ole niipea oodata. Viimane lootus — ש varjutus — möödus aga juba möödunud nädalal :-(
Tänan põhjaliku selgituse eest (Y).
Eeee.. Ja mida see üldse tähendama peaks? Meditsiiniliste numbrite taga inimese nägemine? Et kui teadlane koostab statistikat ja siis ühel hetkel avastab, et oih, tegu on ju inimestega, siis numbrid järsku muutuvad?
Seal oli selgelt kirjas, et kuigi antud uuringu tõenäoliselt üsna väikese valimi (võrreldes mõne muu uuringu, või vähi üldise esinemissageduse statistikaga) hulgas võis täheldada teatud ajuvähi veidi suuremat sagedust inimeste hulgas, kes kasutavad mobiiltelefone väga palju, ei saa selle põhjal järeldada, et see ka kõigile mobiilikasutajatele või kõigile vähihaigetele laiendades ka tegelikult nii on.
Kui kogu populatsioonis on statistiliselt näiteks(!) 18 mingi vähi juhtumit miljoni inimese kohta ja see statistika hõlmab tõesti kogu populatsiooni, ehk miljoneid inimesi, siis mingi uurimus, kus mõnekümne või mõnesaja või isegi mõnetuhande inimese põhjal tehtud statistika näitab sagedaste mobiilikasutajate hulgas sageduseks 19 juhtu miljoni kohta ja mittekasutajate hulgas 17 juhtu miljoni kohta, ei saa selle põhjal mitte mingisuguseid järeldusi teha, kuna selline statistika sõltub nii suurel hulgal juhusest, et selle mõõteviga on ehk +/- 5 juhtu miljoni kohta. Samas on selle põhjal aga kõiksugustel ullikestel väga hea öelda, et leiti ju, et mobiilikasutajatel on risk suurem.
Ja peale selle – kui isegi oleks olemas üks konkreetne uurimus (mida pole), mis näitaks, et mobiilikasutajate hulgas on statistiliselt oluline (ehk juhusest mitte sõltuv) vähihaigete arvu kasv, mis on suurem kui mõni tuhandik protsenti, siis ei saaks isegi selle uurimuse põhjal mitte mingisuguseid järeldusi ega tervisealaseid soovitusi teha, kuna selle juures pole arvestatud kümnete muude võimalike teguritega, mille eesotsas oleks ehk see, et inimesed, kes kasutavad tihti mobiiltelefoni, elavad hoopis teistsuguses elurütmis kui need, kes kasutavad mobiile vähe või mitte üldse, ning sellest elustiilist on tingitud ka paljude muude (reaalselt tõestatud) vähki põhjustavate teguritega kokkupuude, olgu selleks siis kasvõi stress, erinevad toitumisharjumused jms.
Alles siis kui kõik see, millest ma just üleval kirjutasin, on arvesse võetud, ja ikka on alles suurenenud risk haigestuda vähki, saaksid sa oma patsientidele öelda, et mobiili kasutamist tuleks võimalusel piirata, ning saaksid seejuures olla ka reaalselt kindel (mitte mulle-tundub-et või ma-arvan-et kindel), et su soovitus toob pigem kasu kui kahju.
Ja mida sa ütleksid kõigi muude mõeldavate võimaluste kohta, mille kinnituseks puudub igasugune mõeldav mehhanism, ning mida ei kinnita mitte mingisugune statistika? “Headusest ja arstieetikast tulenevalt” peaksid sa ju tegema veel tuhandeid soovitusi – ärge sööge saiapätsi kolmandat viilu, see põhjustab kõhulahtisust, ärge sõitke sinist värvi autodega, see põhjustab Parkinsoni tõbe, jne?
Statistikud on välja toonud ilmselt miljoneid kinnitamata seoseid, ja kui igaüks hakkaks oma parima äranägemise ja kõhutunde järgi nende vastaselt käituma, hukkuks kokkuvõttes tuhadeid kordi rohkem inimesi, isegi kui mõni statistika ongi juhuslikult olnud ebatäpne.
Esiteks, miks peaks keegi ükskõikselt laibavirnu vaatamas käima? Ja teiseks, miks peaks keegi siin üldse süüdi olema, nagu sa ilmselgelt viitad, eriti veel matemaatilised statistikud?
Modern Boy mulises:
Selles õpetlikus confirmation bias‘i näites tõlkis Modern Boy originaalteksti “natuke” valesti, et see tema veidrate ideedega paremini kokku sobiks. Originaal on selline:
Korrektne tõlge on selline:
Nagu mina ja Stjuuv juba üleval seletasime, tähendab see just nimelt seda, et uurijad vaatasid mustrile otsa ja märkasid võimalikku mustrit — aga see muster on nii nõrk, et see jääb alla selle uurimuse mõõtmispiiri. See võib kergesti olla lihtsalt statistiline artifakt; võib ka olla, et mingisugust rolli mängib korrelatiivne mittekausaalne seos, missuguseid Stjuuv juba loetles. Sellest ei saa järeldada mitte midagi muud peale selle, et selle silmatorkava pisikese kaheksajalgse olevuse peale võiks tugevama mikroskoobi suunata.
Modern Boy tõlkes esinev “üldine glioomi risk” ei esine originaalis mitte kuskil. Originaal, muide — kuivõrd ta kajastab inimesele silmatorganud mustrit, mitte uuringu tulemusi — ei defineeri kuidagimoodi intensiivse kasutuse kriteeriume; ta ei saa ka mainida, mil määral see intensiivne kasutus vähiriski tõsta võiks — kuna niisugune võimalik riski tõus on väljaspool selle uurimuse mõõtmisvõimet. Kui ta ka olemas on, on ta väga väike.
Modern Boy mulises edasi:
Thought-stopping.
Tulles tagasi confirmation bias‘e juurde, on väärt mainida, et Modern Boy rebis terve selle lause kontekstist välja. Kontekst oli selline:
Tõlge on selline: