Jälle jutt sellest, et mobiil tapab. Ei tapa ta midagi.

Olid ajad…Õigemini öeldes pole veel praegu olemas ühtki sellist tõsiseltvõetavat uuringut, mis kinnitaks mobiiltelefonide mõrvarlikku loomust, kuigi aegajalt võib pealkirjalugejale jääda mulje, et surm mobiili läbi on tõenäolisem kui suitsetades.

Esiteks võib selline mulje jääda seepärast, et hirmujudinaid tekitavaid uudiseid avaldatakse kergemini ja need jäävad ka paremini silma. Sest kes mäletaks uudist selle kohta, et kõik on turvaline ja ohtu pole. Paanika müüb tunduvalt paremini.

Järjekordne kisa läks lahti Briti ajalehes The Independent ilmunud loost Mobile phones ‘more dangerous than smoking’ (mobiilid ohtlikumad kui suitsetamine), milles vahendatakse vähieksperdi Vini Khurana uuringut, kus autor väidab, et 10 aastat või rohkem mobiilikasutamist kahekordistab ajuvähi riski ja valitsused peaksid tegema kiireid samme, et kaitsta inimesi kiirguse eest.

Närvikirurg Kharuna, teadlane, kel ilmunud üle 30 teadusartikli ning kes on tunnustatud mitmete kõrgete erialaliste autasudega, uuris läbi üle 100 mobiilide mõju kohta käivat eelnevat uuringut ja on oma esialgsed tulemused ajukirurgiaalasele kodulehele üles pannud. Eelretsenseerimisprotsess on alles käimas ja kui see kulgeb hästi, siis ilmub see ka vastava ala teadusajakirjas.

No selline seis on juba iseenesest kahtlustäratav ja teaduslikus mõttes ebakorrektne. Hakata kaagutama enne kui munagi päris valmis veel pole. Samasse ämbrisse astusid omal ajal ka Pons ja Fleishmann oma külma tuumasünteesiga, et tekitasid pressikonverentsiga furoori enne, kui asi teaduslikus mõttes läbi oli hakseldatud.

Igatahes ennustab teadlane, et 10 aasata pärast on maailmas näha selget trendi teatud tüüpi ajukasvajate tõusu suunas, kui valitsused ja tööstus inimeste kaitseks midagi ette ei võta.

Eestis kajastus lugu Äripäeva Novaatoris, portaalis Tarbija24 ja Delfis.

Võibolla tõesti on lugupeetud professoril õigus (täistekst loetav siit (pdf)), aga:
* ühele kahtlustäratavale protseduurilisele asjaolule juba viitasin – uuring on alles eelretsenseerimise staadiumis ja pole kindel, kas see üldse vastab avaldamiseks vajalikele kriteeriumitele;
* artiklis küll väidetakse, et uuringus koondatakse üle 100 eri uuringu tulemused, kuid osad allikad on ääretult ebausaldusväärsed ja neisse on suhtutud allikakriitikata;
* autori viited võimalikele mõjumehhanismidele (mitteioniseeriva kiirguse väike soojusefekt) on asjatundmatud ja vürtsitatud täiesti kontekstiväliste analoogiatega (“kuivõrd mobiilid segavad lennukite ja haiglate seadmeid, siis kuidas saab olla võimalik, et seesama mõju ei mõjusta sinu aju elektrisüsteemi”);
* autor väidab, et avalikes sagedusalades kasutatavad walkie-talkie’d on potentsiaalselt ohtlikumadki, kuna kasutavad suuremat väljundvõimsust, samas on just selliseid seadmeid kasutatud aastakümneid ja pole ühtki viidet, et turva-, kiirabi-, pääste-, ehitustöötajad või sõjaväelased seetõttu tihedamini ajuvähki põeksid.

Seega vaatamata hirmutavale pealkirjale, milles väidetakse, et mobiiltelefon on ohtlikum kui suitsetamine, ei tasu seda liiga kergelt uskuma jääda, sest sel väitel puudub vettpidav tõenduspõhi.

Kriitika allikas: denialism blog

218 Replies to “Jälle jutt sellest, et mobiil tapab. Ei tapa ta midagi.”

  1. Vaata nüüd filmist kell 20.05 ETV oma hüpoteesi, kas need ohvrid seal võiksid kuuluda mingisse gruppi, kes gliiat jt tuumoreid muudel põhjustel evivad. Äriinimesed need polnud, üks oli tehases testija ja teisedki ohvrid uuriti päris korralikult läbi just nende muude suhtes. Muidu ei järeldataks mitmel pool et just mobiilist tingituna.

    Palju neid tehase testijaid seal filmis siis oli, et nende puhul mingisugustki üldistust teha saaks? Kümneid tuhandeid? Isegi, kui tegu oleks teadusliku uuringuga, mitte filmiga, mille pealkiri otse välja ütleb, milliseid näiteid selle tegijad otsima hakkasid, siis ei saaks mõne näite puhul mitte mingisugust järeldust teha. Oled sa teadlik, et vähki esineb ka muudel põhjustel, peale nende, mille üle siin arutelu käib?
    See argument on sama hea, kui ma otsiks sulle ühe eduka, valgenahalise ärimehe USAst, kellel on AIDS, ja üritaks selle põhjal väita, et AIDSi esinemine vaestes Aafrika riikides on müüt, ja AIDSi põhjustab justnimelt edukas karjäär ja valge nahavärv.

    Vasta  |  Tsiteeri

  2. Stjuuv kirjutas:

    See argument on sama hea, kui ma otsiks sulle ühe eduka, valgenahalise ärimehe USAst, kellel on AIDS, ja üritaks selle põhjal väita, et AIDSi esinemine vaestes Aafrika riikides on müüt, ja AIDSi põhjustab justnimelt edukas karjäär ja valge nahavärv.

    AIDS’ist rääkides tasub märkimist, et 1970ndatel, kui HIV Uude Maailma jõudis, olid USAs olid esimesed nakatunute pilved need, kes said HIV’iga vereülekande enne vere HIV’i suhtes sõelumise algust (kurjad keeled väidavad, et nende hulka kuulus ka Isaac Asimov, aga siiani on see avalikult kinnitamata) ja valged homoseksuaalsed mehed. Üsna mitu aastat oli enamik USA HIV’i nakatunuid ja AIDS’i-haigeid homoseksuaalsed mehed — ja “teatavad huvigrupid” asusid selle põhjal tegema propagandat, mis väitis, et HIV on jumala karistus anaalseksi eest või, et homoseksuaalsus tekitab AIDS’i. Kuigi see erisus on aja jooksul suuresti kadunud (põhjused on arvatavasti ilmsed igaühele, kes epidemioloogia algkursuse esimeses-teises loengus kohal käia viitsis), propageerivad veel tänapäevalgi mõned paremäärmuslased niisuguseid kummalisi ideid.

    Vasta  |  Tsiteeri

  3. dig, ei mõelnudki et sa statistikat teed, vaid hüpoteesi rikasta, mis veel võib olla põhjus. Film saab loodetavasti digikujul ka. Et meil on avalik-õiguslik ringhääling, mille eest me kõik oleme maksnud, siis oleks tegelikult ilus kui ETV paneks selle alla laaditavaks ka.
    Ma ei tea kas korratakse ka prof Hindrikuse eessõna korduses või mitte. Vaadake R31.07 kell 20.05 ETV.

    ps LCD-s ja suurtel kaugustel ära karda röntgenit (doos tühine+väheneb kauguse ruudu kasvades).

    Vasta  |  Tsiteeri

  6. Modern Boy mulises:

    dig, ei mõelnudki et sa statistikat teed, vaid hüpoteesi rikasta, mis veel võib olla põhjus.

    Mida Sa eelmise hüpoteesiga tegid, et juba uut tahad?

    Vasta  |  Tsiteeri

  7. Kust Sa võtad, et ülal sõnavõtnute seas “erialainimesi” pole?

    Sinu kõnepruugist. Modern Boy mulises: Lopsaka väljendusviisi vastu pole midagi.

    Vasta  |  Tsiteeri

  8. Modern Boy mulises:

    Kust Sa võtad, et ülal sõnavõtnute seas “erialainimesi” pole?

    Sinu kõnepruugist. Modern Boy mulises: Lopsaka väljendusviisi vastu pole midagi.

    Niisiis, Sinu maailmas on “erialainimestel” tavaks vaikides pealt kuulata, kui nende erialal sulaselget jama aetakse? Võib-olla isegi naeratada ja kombekalt öelda: “Siin on teine põsk, auväärt harimatu isand”?

    Aga reaalses maailmas on Lore Sjöberg tabavalt öelnud:

    For some reason people who spend 40 years learning everything they can about, say, the Peloponnesian War — and indeed, advancing the body of human knowledge — get all pissy when their contributions are edited away by Randy in Boise who heard somewhere that sword-wielding skeletons were involved. And they get downright irate when asked politely to engage in discourse with Randy until the sword-skeleton theory can be incorporated into the article without passing judgment.

    Vasta  |  Tsiteeri

  9. Teeks siia väikese valikulise väljavõtte Modern Boy viidatud “juutide uuringust”, mis paistab siiamaani välja toodutest olevat ainus tõsiteaduslik uuring, mis mingi statistiliselt olulise (mittejuhusliku) seose on välja toonud.
    Abstrakti leiab siit.

    Ainult regulaarsete kasutajate põhjal tehtud statistiline analüüs:
    1-5 aastat kasutamise algusest: OR 1.0
    5-10 aastat kasutamsie algusest: OR 1.40, 95% confidence interval 1.03, 1.90
    üle 10 aasta kasutamise algusest: OR 1.45, 95% confidence interval 0.82, 2.57

    Kokku kõnesid alla 5479: OR 1.0
    Kokku kõnesid 5480-18996: OR 1.48, 95% confidence interval 1.05, 2.10
    Kokku kõnesid üle 18997: OR 1.51, 95% confidence interval 1.05, 2.17

    Kokku kõnetunde alla 266.3: OR 1.0
    Kokku kõnetunde 266.4-1034.9: OR 1.37, 95% confidence interval 0.97, 1.95
    Kokku kõnetunde üle 1035: OR 1.50, 95% confidence interval 1.04, 2.16

    Väljavõtted paljudest tabelitest. Kirjutasin välja need tabelid, milles sisaldus 95% confidence interval alumise piiriga üle 1.0
    Uuring näitab, et isegi kõige rohkem kasvanud riski korral jääb see alla 10%. Kuna uuring paistis muudest teguritest arvesse võtvat ainult suitsetamist, siis nii väike vaadeldav riski kasv võib ilmselt saada kaetud ka ainult ühe mittevaadeldud riskifaktori lisamisel.

    Increased risk estimates were found for ipsilateral regular use 5 and 10 years in the past, although the latter was based on small numbers. Significantly elevated odds ratios were observed consistently in the highest category of each of the measures of cellular phone use on the ipsilateral side, supporting a dose-response association. This association between side of use and PGTs was also seen by a case-only analysis. In addition, a positive association was seen for cellular phone use in rural areas, which was not shown for use mainly in urban areas.

    Kirjeldus, millistel juhtudel suurenenud riski täheldati.

    A bias that controls who were users preferentially self-select themselves as participants is an important possibility given that the study was presented as a “cellular phone study.” Indeed, nonparticipants who responded to the short telephone questionnaire (78 percent of refusals) reported a significantly lower rate of regular use than did control participants and, among regular users, a later start of use. This phenomenon was also seen in other components of the INTERPHONE study (9, 13). In the presence of a real association, such a differential bias would tend to diminish the odds ratio, possibly resulting in risk estimates below unity (particularly for low-to-moderate exposure level); it would not, however, create spuriously increased odds ratios when no risk exists (19, 20).

    Kirjeldus kontrollgrupi võimalikust kallutatusest.

    Another issue of concern when interpreting the results is the possibility of differential recall bias, with cases being more likely to overestimate their past use of cellular phones and to overreport their predominant side of use as the side of the head where their tumor occurred. A recent simulation paper within the INTERPHONE study (20) considered a number of scenarios of recall error. In the presence of the large random errors in recall such as those found in validation studies (16), differential errors in reporting were found to have very little additional impact. Laterality recall bias, however, would be expected to yield elevated risks for ipsilateral use and reduced risk for contralateral use. Such a reduction, although not statistically significant, was observed and may indicate the existence of such a bias.

    Kirjeldus võimalikust meenutusvigadest, mis võivad uuringu tulemusi mõjutada, ning mida on kirjeldatud ka muudes uuringutes ja iseseisvate uuringute raames, eriti just pikaajaliste või ammu alustanud mobiilikasutajate hulgas.

    Because radiofrequency energy absorption is very localized, if radiofrequency exposure increases the risk of PGTs, any increase will be seen on the side of the head where the phone is usually held, and no effect will be observed on the opposite side. Our finding of an association in analyses restricted to ipsilateral tumors is consistent with similar findings in studies of cellular phone use and acoustic neuromas (9, 12), gliomas (7, 21, 22), and benign PGTs (14). Nevertheless, a reporting bias regarding laterality of use cannot be ruled out.

    Veelkord, kirjeldab võimalikku kallutatust katsegrupi inimeste mobiilikasutamise harjumuste meenutamises.

    The electromagnetic fields emitted from cellular phones do not have enough energy to break chemical bonds or damage DNA and, hence, are unlikely to act in the initiation of a tumor (5). If radiofrequency radiation acts as a tumor promoter, a clinical effect could be expected more rapidly. The high level of cellular phone use in the Israeli population may explain why we found an association between ipsilateral use and PGTs despite the relatively short latency period studied.

    Kuna mobiiltelefonide kiiratud elektromagnetlainet ise ei suuda DNA kahjustusi tekitada, on ainus võimalik riskitegur selle kiirguse tuumori teket soodustav mõju, mis aga peaks ilmnema tunduvalt kiiremini kui üle 5 või üle 10 aasta mobiili kasutanud isikute hulgas, kus antud uuringus seos leiti.

    In conclusion, based on the largest group of benign PGT patients reported to date, a number of complementary analyses suggest a positive association between cellular phone use and PGTs. Results from a single epidemiologic study do not, however, form a strong-enough basis to assume causality, and additional investigations of this association, with longer latency periods and large numbers of heavy users, are needed to confirm our findings. Until more evidence becomes available, we believe that the precautionary approach currently adopted by most scientific committees and applied by many governments should continue to be used.

    Analüüs viitab positiivsele seosele mobiilikasutamise ja antud liiki kasvajate vahel, kuid üks epidemoloogiline uuring ei ole piisav, et eeldada põhjuslikku seost, ning selle kinnitamiseks tuleks kindalsti sooritada uusi uurimusi pikaajaliste ja tihedate mobiilikasutajate hulgas.
    Uute tulemuste ilmnemiseni on mõistlik jätkata juba kasutuses olevate ohutusmeetmete rakendamist.

    Vasta  |  Tsiteeri

  10. Modern Boy ainuke tõsiseltvõetav artikkel ütleb seega, et kuigi mingi statistiliselt märkimisväärne seos leiti, on palju võimalikke allikaid, mis uurimuse tulemusi kallutada võivad (nii palju kui mina tähele panin, siis kõik kallutaksid uurimust positiivse seose poole, mitte sellest eemale), ning nii või teisiti ei saa ühe uurimuse põhjal mingeid põhjuslikke seoseid välja tuua, ning vaja läheks edasisi uuringuid (samas tuletan meelde, et valdav enamus eelnevatest ja samal ajal läbi viidud uuringutest mingit statistiliselt olulist seost ei leidnud).
    Omalt poolt märgiksin veel uuesti ära, et ainus muu riskiallikas, mida antud uuringus arvesse võeti (ja paistab, et ka ainult kogu valimi analüüsimisel, mitte pikaajaliste kasutajate eraldi analüüsimisel, mis positiivseid tulemusi andis), oli suitsetamine, mis on iseenesest küll oluline riskifaktor, kuid ainult üks väga paljudest, mida lõpliku hinnangu andmisel arvesse peaks võtma. Loomulikult tuleb enne selliste põhjalike uuringute ette võtmist aga kinnitust saama vähiriski kasv kui selline, mis, nagu ka selle uuringu läbiviijad nentisid, ei ole veel kinnitust saanud.

    Vasta  |  Tsiteeri

  11. Ja veel paluksin, Modern Boy, et enne kui sa selle kallale asud, et “näed, leiti ju 95% kindlusega vähemalt 5-10% vähiriski kasv teatud mobiilikasutajate hulgas”, et sa pööraksid kõigepealt tähelepanu mu eelmisele postitusele, ning ka ühele eilsele küsimusele, mille siinkohal ka uuesti ära toon.

    Kui sa selle juures juba oled, siis too välja aus seletus, miks seda nii kohutavalt suurt riski kasvu ei ole leitud valdavas enamustes uuringutes, ning needki uuringud, mida sa tsiteerid, ütlevad, et ei saa järeldada, et mingi seos olemas oleks (peale sinu toodud viimase näite, mille täisteksti jaoks ma homme endale ligipääsu otsin). Kuhu see ülimalt kahjulik mõju siis ülejäänud uuringutes jäänud on?

    Vasta  |  Tsiteeri

  12. Kasutan veel võimalust võtta sõna Modern Boy laibavirnade teemal.
    Minu leitud andmete kohal on süljenäärmete vähi esinemissagedus 2,5-3,0 juhtu aastas 100000 inimese kohta, ning suremus 0,36 inimest 100000 kohta aastas.
    Kui nüüd võtta lõpliku tõena (mida tegelikult teha ei saa) viimasena välja toodud artiklit, mille järgi võib teatud väga pikaajaliste ja väga sagedaste mobiilikasutajate puhul süljenäärmete vähi esinemis sagedus kasvada 95% tõenäosusega vähemalt 5-10%, siis tähendaks see, et aastas sureks sellesse vähki nende väga aktiivsete mobiilikasutajate hulgas umbes 0,03 inimest miljonist rohkem, kui kogu populatsioonis. See on siis 1 inimene aastas üle 3 miljoni kohta. Arvestades uuringus välja toodud väga kindlapiirilisi juhte, kus see riski kasv üldse märgatud on (ainult selles ühes uuringus), pole isegi selle riski olemasolu korral maailmas väga tihedasest ja pikaajalisest mobiili kasutamisest põhjustatud süljenäärme vähki surnud rohkem kui mõnikümmend inimest, mis on ilmselt vähem kui Cheddari juustu söömise tõttu omaenda kõhugaaside kätte surnud inimeste arv.

    Vasta  |  Tsiteeri

  13. Vabandust – “umbes 0,03 inimest miljonist” = “umbes 0,03 inimest sajast tuhandest”. Ülejäänud arvutustes viga edasi ei kandunud.

    Vasta  |  Tsiteeri

  14. Stjuuv kirjutas:

    Teeks siia väikese valikulise väljavõtte Modern Boy viidatud “juutide uuringust”, mis paistab siiamaani välja toodutest olevat ainus tõsiteaduslik uuring, mis mingi statistiliselt olulise (mittejuhusliku) seose on välja toonud.

    Minuti kommentaariumis mainiti veel Salfordi ja tema trupi uurimust, mis paistab teadusuuringuna legitiimne olevat (kuigi, well, mõnede kahtlaste märkidega). Too leidis, et GSM-telefoni lähedus suurendas rottides vere ja aju vahelise barjääri läbilaskvust endogeensete albumiinide suhtes. Siiani on nende tulemuste kordamine olnud problemaatiline, aga kui selline efekt peaks leitama, toetub see tõenäoliselt mikroskoopilistele elektrivooludele, mida elektromagnetkiirgus sobivalt juhtivates kudedes tõepoolest indutseerida võib, või üksikute polaarsete valguosiste pööramisele — mida mikrolainekiirgus samuti teadaolevalt põhjustada võib.

    Enne, kui Modern Boy nüüd rõõmust hüppama hakkab, on abiks mainida, et isegi, kui GSM-kiirguse BBB läbilaskvust suurendav toime peaks kinnitust leidma, näitavad senised laiaulatuslikud uuringud, et selle efekti võimalik patoloogiline toime on väga väike või puudub. Muide, niisugune võimalik toime ei saa kuidagimoodi sõltuda ühestki telefonis sisalduvast kiibist.

    Vasta  |  Tsiteeri

  16. Vaatasin natuke täpsemalt ringi, ja algallikas paistab olevat siin. Kõigepealt on artiklit kärpinud LA Times, mis on enamuse kainest ja arutlevast tekstist välja jätnud, ning seejärel omakorda EPL, nii et algsest artiklist pole järel praktiliselt midagi peale “mobiilid tapavad” lõigu.

    The head of a prominent cancer research institute issued an unprecedented warning to his faculty and staff Wednesday: Limit cell phone use because of the possible risk of cancer.

    The warning from Dr. Ronald B. Herberman, director of the University of Pittsburgh Cancer Institute, is contrary to numerous studies that don’t find a link between cancer and cell phone use, and a public lack of worry by the U.S. Food and Drug Administration.

    Herberman is basing his alarm on early unpublished data. He says it takes too long to get answers from science and he believes people should take action now — especially when it comes to children.

    “Really at the heart of my concern is that we shouldn’t wait for a definitive study to come out, but err on the side of being safe rather than sorry later,” Herberman said.

    A 2008 University of Utah analysis looked at nine studies — including some Herberman cites — with thousands of brain tumor patients and concludes “we found no overall increased risk of brain tumors among cellular phone users. The potential elevated risk of brain tumors after long-term cellular phone use awaits confirmation by future studies.”

    Studies last year in France and Norway concluded the same thing.

    “If there is a risk from these products — and at this point we do not know that there is — it is probably very small,” the Food and Drug Administration says on an agency Web site.

    A driving force behind the memo was Devra Lee Davis, the director of the university’s center for environmental oncology.

    “The question is do you want to play Russian roulette with your brain,” she said in an interview from her cell phone while using the hands-free speaker phone as recommended. “I don’t know that cell phones are dangerous. But I don’t know that they are safe.“

    Herberman and Davis point to a massive ongoing research project known as Interphone, involving scientists in 13 nations, mostly in Europe. Results already published in peer-reviewed journals from this project aren’t so alarming, but Herberman is citing work not yet published.

    The published research focuses on more than 5,000 cases of brain tumors. The National Research Council in the U.S., which isn’t participating in the Interphone project, reported in January that the brain tumor research had “selection bias.” That means it relied on people with cancer to remember how often they used cell phones. It is not considered the most accurate research approach.

    The largest published study, which appeared in the Journal of the National Cancer Institute in 2006, tracked 420,000 Danish cell phone users, including thousands that had used the phones for more than 10 years. It found no increased risk of cancer among those using cell phones.

    A French study based on Interphone research and published in 2007 concluded that regular cell phone users had “no significant increased risk” for three major types of nervous system tumors. It did note, however, that there was “the possibility of an increased risk among the heaviest users” for one type of brain tumor, but that needs to be verified in future research.

    Earlier research also has found no connection.

    “By all means, if a person feels compelled that they should take precautions in reducing the amount of electromagnetic radio waves through their bodies, by all means they should do so,” said Dan Catena, a spokesman for the American Cancer Society. “But at the same time, we have to remember there’s no conclusive evidence that links cell phones to cancer, whether it’s brain tumors or other forms of cancer.”

    Joe Farren, a spokesman for the CTIA-The Wireless Association, a trade group for the wireless industry, said the group believes there is a risk of misinforming the public if science isn’t used as the ultimate guide on the issue.

    “When you look at the overwhelming majority of studies that have been peer reviewed and published in scientific journals around the world, you’ll find no relationship between wireless usage and adverse health affects,” Farren said.

    Vasta  |  Tsiteeri

  17. Stjuuv tsiteeris pikalt uudiseid.

    Klassikaline AP püramiid-uudis on niisugusel kujul üles seatud selle jaoks, et konkreetsete väljaannete toimetajad saaksid uudisnupu pikkust reguleerida. See, et uudisnupust mõistlik info välja korjatakse ja skandaalne alles jäetakse, ei lähe kohe mitte ja kvalifitseerub tõenäoliselt hea ajakirjandustava vastaseks.

    Ehk peaksid skeptikud näpuga Eesti Ajakirjanduseetika Koodeksi punkti 1.4 suunas näitama? Teoreetiliselt peaks selliseid näpuliputusi menetlema Pressinõukogu.

    Vasta  |  Tsiteeri

  20. Kõge iseloomuliku lause on minumeelest see:

    I cannot tell this committee that cell phones are definitely dangerous. But, I certainly cannot tell you that they are safe.

    Ma ei saa siinsele komiteele öelda, et mobiiltelefonid on ilma kahtlusteta ohtlikud. Kuid kindlasti ei saa ma öelda, et nad oleksid ohutud.

    Midagi väita ei saa, aga igaks juhuks tõstame kisa, hoiatame, külvame ainult veidikene igaks juhuks paanikat.

    Ja võrdluse tubaka suitsetamisest võiks asendada hoopis kõrgepingeliinide vähipaanika või MMR vaktsiini autismilobaga.

    Vasta  |  Tsiteeri

  21. “We urgently need more research,” said David Carpenter, director of the Institute of Health and Environment at the University of Albany, in testimony before the House Subcommittee on Domestic Policy.
    “We must not repeat the situation we had with the relationship between smoking and lung cancer,” Carpenter said.

    Ilmselt tegu rahataotlemispropagandaga, mille puhul tulebki rääkida suurtest ja kohutavatest riskidest, mis pruugivad või mitte olemas olla. Samas, edasiste uuringute vastu ei saaks ilmselt kellelgi midagi olla. Kui mingisugune risk peaks olemas olema, siis tuleb see kahtlemata välja selgitada, et selle eest hoiatada või seda kõrvaldada, ja kui riski ei tuvastata, siis sedakorda ilmselt veenmavalt kui varasemate uuringute korral.

    Ronald Herberman, director of the University of Pittsburgh Cancer Institute, said that most studies “claiming that there is no link between cell phones and brain tumors are outdated, had methodological concerns and did not include sufficient numbers of long-term cell phone users.”
    Many studies denying a link “defined regular cell phones as ‘once a week,'” added Herberman.

    Minu arust on siinsamas kommentaarides välja toodud mõned uuringud, mis on üsna hiljutised, on eelnevate uuringute metodoloogilistest vigadest õppinud ja on ka sagedased kasutajad üsna adekvaatselt defineerinud. Igasuguse statistika tegemisel on loomulikult valimi suurus üsna oluline, ja just väga sagedaste kasutajate valimid on tõesti erinevates uuringutes tunduvalt väiksemad olnud kui üldised valimid, kuigi minu arvates tasuks uurimist alustada just nende põhjal, kellel eeldatav risk kõige suurem võiks olla.
    Aga nagu juba öeldud, raha taotlemiseks tulebki oma uurimuse tähtsus võimalikult suureks muuta, ja kui see korralike uuringute tegemiseks rahastamise tagab, siis lasku käia.

    “I cannot tell this committee that cell phones are definitely dangerous. But, I certainly cannot tell you that they are safe,” he said.

    Mõned kommentaarid ülevalpool on ära toodud veel üks artikkel, kus Herberman sama ütleb.

    He added that, like the messages that warn of health risks on cigarette packs, cell phones “need a precautionary message.”
    Noting that numerous US studies have not found a definitive cancer-phone link, Carpenter asked: “Are we at the same place we were with smoking and lung cancer 30 years ago?”

    Ma ei leia, et see väide oleks õigustatud – seni kuni riski olemasolu ei ole uuringute põhjal tuvastatud, ei ole sigaretipakkide ja mobiiltelefonide võrdsustamine põhjendatud. Kui me hakkaks lisama hoiatavaid silte kõikvõimalik ohtude kohta, mille olemasolu ei ole 100% ümber lükatud kuid sama pole seda ka tõestatud, koosneks ilmselt enamik meie elukeskkonnast erinevatest ohusiltidest.

    The committee were shown several European studies, particularly surveys from Scandinavia — where the cell phone was first developed — which show that the radiation emitted by cell phones have definite biological consequences.
    For example, a 2008 study by Swedish cancer specialist Lennart Hardell found that frequent cell phone users are twice as likely to develop a benign tumor on the auditory nerves of the ear most used with the handset, compared to the other ear.
    In addition, a paper published this month by the Royal Society in London found that adolescents who start using cell phones before the age of 20 were five times more likely to develop brain cancer at the age of 29 than those who didn’t use a cell phone.

    Katsun hiljem viidatud uurimused üles otsida, aga sarnaste järelduste kohta on ka ülalpool juba arutelu olemas. Ilmselt võivad värskemad uurimused metodoloogilistest vigadest vabad olla.

    Vasta  |  Tsiteeri

  22. Neid tõsiseltvõetavaid uuringuid on mitmeid. Korrektne oleks öelda, et pole uuringut, mis täielikult ja üheselt kinnitaks mobiilide põhjustatud tervisekahjustusi.
    Samas on piisavalt uuringuid, mis annavad põhjust _ettevaatlikult_ suhtuda väidetesse, et mobiiltelefonid on täiesti kahjutud.
    Siinkohal tundub olevat tegemist jälle tagurpidiskepsisegas, sest hoopis mõistlikum oleks skeptiline olla mobiilifirmade ülikasumite juures tehtava propaganda suhtes.
    Samuti nagu suitsetamise kahjutuses tuleks skeptikutel kahelda. Aga reaalne praktika näitab, et suitsufirmade mitmemiljardine lobi ostis edukalt ära neid nn. skeptikuid, kes siis suitsetamisevastaseid naeruvääristasid.
    On loogiline, et seesama tendents jätkub.

    Mõned viited ka lõppu.
    http://www.ehponline.org/membe...../6039.html
    http://piers.mit.edu/piersonli.....;page=1148
    http://www.sciencedaily.com/re.....144349.htm
    http://oem.bmj.com/cgi/reprint/64/9/626.pdf
    http://afp.google.com/article/.....YI94YQ0qLA

    Vasta  |  Tsiteeri

  25. nii veel kirju-
    Pealkiri: Mobiili sisse käiv KAITSEKAART
    TERE!
    Selles kirjas leiate infot mobiiltelefoni kahjulikkuse kohta ja pisut all pool ühe KAITSE-kaardi kohta, mida on võimalik tellida mobiiltelefoni sisse.Kaart kleebitakse mobiili aku külge telefoni sisse. Maksumus 215 kr.
    Kui saame kokku 20 kaardi tellimuse, pakutakse hinnasoodustust ja kaardi maksumus tuleks tellimuse kohta170 kr.PALUN ANDKE MÄRKU, KES ON ASJAST HUVITATUD!
    Tänulikult, Aire-Maria ARTIKKEL uudisteportaalis DELFI:
    Mobiiltelefon on tervisele suitsetamisest kahjulikum
    http://www.DELFI.ee 31. märts 2008
    Mobiiltelefoni kasutamine võib kahekordistada ajuvähi riski ja võib tappa kordi rohkem inimesi, kui suitsetamine. Nii väidab doktor Vini Khurana, kes viimased kümme aastat uurinud telefoni mõju inimorganismile.
    ET LUGEDA SEDA ARTIKLIT kliki alljärgnevale viidale
    http://ajaviide.delfi.ee/archi.....d=18565924
    Informatsioonilis-taastav aplikaator
    (Peterburi firma SFERA tooted)
    http://www.spo-sfera.ru/
    APLIKAATORITE TUTVUSTUS
    Universaalse tähtsusega uuemad tehnoloogiad, mis toovad vaid kasu ja ei oma kahjulikke tagajärgi. Vananenud dogmade asemele asuvad uued põhimõtted.
    Seade on üheaegselt nii tehniline seade, kui ka kunstitoode, milles esinevad üheaegselt nii teaduse ja tehnika viimased saavutused, kui ka vaimse maailma postulaadid ja harmoonia ideed.Seadme tegevust võib “kontrollida algebral”, kuid lõpuni võib seda tunnetada vaid hinges, kuna selleks, et õppida seadet kasutama, tuleb “asendada” objektiivset, abstrakset elu tunnetamist reaalsema ja subjektiivsemaga. Õppima headust ja südamlikkust. Ilma tagsisideta (kuulda ja aru saada) võib seadme tööd “mitte kuulda”.
    KIRJELDUS
    Seade ИВА (информатционно-восстановительный аппликатор) kujutab endast painduvat või jäika täisnurkset plaati, mille ühele poolele on kantud spetsiaalne kood. Selle konstruktsioonis on kasutatud gravitatsiooni (informatsiooni) ja elektromagnetiliste lainete resonantsi põhimõtet.Traditsiooniline kvantteooria seob uuritava objekti informatsiooniliste omaduste muutused tema energeetriliste omadustega. Kusjuures energeetilisi omadusi peetakse esmajärgulisteks ja informatsioonilisi teisejärgulisteks. Kuna aga kvantmehaanika võrrandist seda ei selgu, siis võib lugeda informatsioonilist omadust esmajärguliseks (“Alguses oli sõna…”) ja energeetilist (materiaalset) teisejärguliseks.
    OTSTARVE
    Puhastab ümbritsevat ruumi elektromagnetilisest kiirgusest. Kõrvaldab inimesele mobiiltelefonide, kompuutrite, televiisorite ja teiste tehnogeensete seadmete kahjuliku mõju (autod, rongid, laevad, lennukid, el. habemeajamise aparaadid, kõrgepinge el. liinid, allveelaevad, elamud, tööruumid, metroo, haiglad, maa-alused käigud, tehnoloogilised protsessid jne.)
    Aitab taastada inimese tervist, sünkroniseerida oma rütme, parandada patoloogiat ühiskonnas, looduses.
    Tagab koostööprotsesse kõikides keerulistes süsteemides. Erineb printsipiaalselt teistest seadmetest selle poolest, et on avatud iseorganiseeriv, isereguleeriv, isehäälestav süsteem, mis tähendab, et ta ei ole generaator. Töötades organismiga teeb kindlaks, milliseid energiakanaleid, organeid ja funktsioone taastada esmajärjekorras. Organite, kanalite ja isegi mikrosoonte regeneratsioon toimub loomulikul teel. Tehnilistes seadmetes toimub kõikide detailide omavaheline sünkroonne koostöö. Spetsiaalsed uuringud näitasid, et tehnogeensete kiirguste kõrvaldmisel hakkavad kõik süsteemid (sealhulgas bioloogilised) optimaalsel, looduslikele protsessidele vastaval režiimil funktsioneerima.
    KASUTUSALA
    1. OLMETEHNIKA
    Mobiiltelefonid
    Kasutamine: asetada aplikaator kaane või akupatarei alla.
    Oodatud tulemus: kõrvaldab kahjustava toime.
    Saadaval ka muu olmetehnika kaardid, vee struktuuri taastamise kaardid, samuti spetsiaalsed kaardid inimestele ja loomadele.

    Vasta  |  Tsiteeri

  28. Teadlane peab lastele suunatud mobiilireklaame ebaeetiliseks
    PM Tarbija 24

    Mobiiltelefonidega seotud terviseriskid pole selged ja seetõttu on reklaamid, mis kutsuvad lapsi neid üha enam kasutama, ebaeetilised, arvab Tallinna Tehnikaülikooli Tehnomeedikumi biomeditsiinitehnika instituudi juhtivteadur Hiie Hinrikus.

    Hiie Hinrikus ajab oma joru juba pikemat aega.

    Lisaks tõi ta välja mitmeid riike hõlmanud uuringu tulemused, millest selgus, et raadiokiirguse toimel suureneb vähirisk. «See oli küllalt laiaulatuslik uuring, hõlmas paarikümmet riiki, kaasa arvatud ka mõned riigid väljaspoolt Euroopat nagu Austraalia ja Ameerika Ühendriigid ja seal tõesti näidati, et vähirisk suureneb. Millegipärast ei ole uuringu tulemused siiamaani nii-öelda laialt avalikustatud,» märkis Hinrikus.

    Kui ta viitab salamahti George Carlo uuringule, siis pole väärikad teadusajakirjad selle vandenõuteoreetiku uuringut tõepoolest avaldanud, kuna peerud ei pidanud seda piisavalt kvaliteetseks, et oma väljaande mainet selle avaldamisega mitte rikkuda. Aga võibolla on ka mingi muu uuring.

    Vasta  |  Tsiteeri

  29. Tarvo Kruus ütles:

    “Elektroonika kahjulikku mõju tervisele tuleks võtta tõsiselt”
    Jüri Laurson, volitatud elektriinsener

    http://www.tarbija24.ee/?id=90299

    Tõepoolest. Võtame näiteks niisuguse igapäevase elektroonikaseadme nagu televiisor. Kui ikka televiisor jala peale kukub, ega siis nalja ei ole — terviserike saab päris valus olema.

    Ka telerist kergemad elektroonikaseadmed võivad täiesti arvestatavaid terviseriske evida. Täiesti usaldusväärsest allikast (loe: tuttava tuttav rääkis oma tuttavast) on minuni jõudnud teave iinimest, kes sai kergeid kehavigastusi elektriklaveri läbi. Too tegelane jõudnud hommikul kell neli vintis peaga koju ja otsustanud veidi musitseerida. Paraku aga ei nõustunud ta muusikamaitsega tema naaber, suur ja turske endine farmer Arkansasest …

    Vasta  |  Tsiteeri

  30. Delfi Forte edastab:

    Raport hoiatab: mobiiltelefonid põhjustavad vähktõbe

    Värske raport osutab, et seni on alahinnatud ka mobiiltelefonide mõju sigimisvõimele. Mehed, eelkõige teismeeas poisid kannavad mobiiltelefoni püksitaskus. Mitmed uuringud näitavad, et kiirgus vähendab seemnerakkude hulka ja nende aktiivsust. Ühe uuringu kohaselt oli mobiiltelefoni neli või enam tundi päevas kasutavatel meestel 59% võrra vähem spermarakke kui meestel, kes mobiiltelefoni üldse ei kasutanud.

    Teise uuringu järgi on munandivähi oht 80% suurem, kui kanda mobiiltelefoni püksitaskus. Ühtlasi ilmnes, et mobiili hoidmine vasakus taskus suurendab vähi arengut vasemas munandis, mobiili kandmine paremas taskus seab löögi alla parempoolse testiikuli.

    Esmapilgul tundus asi nagu vääriks tähelepanu, aga loo lõppu jõudes sai asi selgeks:

    Värske uurimistöö sündis Briti organisatsioonide Powerwatch, EM Radiation Research Trust ning USA institutsioonide EMR Policy Institute, ElectromagneticHealth.org ja The Peoples Initiative Foundation koostöös.

    Näiteks pakub Powerwatch müügiks elektromagnetkiirgust ekraniseerivaid materjale. Et seda asja ikka ostetaks, on vaja ühiskonnas teatud hirmusid levitada.

    Vasta  |  Tsiteeri

  31. Martin Vällik ütles:

    Delfi Forte edastab:

    Raport hoiatab: mobiiltelefonid põhjustavad vähktõbe

    Värske raport osutab, et seni on alahinnatud ka mobiiltelefonide mõju sigimisvõimele. Mehed, eelkõige teismeeas poisid kannavad mobiiltelefoni püksitaskus. Mitmed uuringud näitavad, et kiirgus vähendab seemnerakkude hulka ja nende aktiivsust. Ühe uuringu kohaselt oli mobiiltelefoni neli või enam tundi päevas kasutavatel meestel 59% võrra vähem spermarakke kui meestel, kes mobiiltelefoni üldse ei kasutanud.

    See, et mida rohkem üht telefoni päevas kasutada, seda vähem seisab ta tollel päevas tolles püksitaskus. Vähemalt tavapärase barbarite seas tuntud pükste konstruktsiooni korral. Taskuid küll barbarid ei tundnud, aga see kehtib siiski peaaegu kõigi taskuvormide korral niikaua, kuni need taskud on pükste külge õmmeldud ja mobiiltelefoni hoidmiseks sobiva suurusega.

    Vasta  |  Tsiteeri

  32. Oot, kas kapitalistidepoolne rahastus diskrediteerib kõik uurimistulemused automaatselt? Don’t shoot the messenger, ütleks ma. Selline suhtumine iseloomustab pigem kõiksugu vandenõuteoreetikuid. Teadusliku meetodi korrektsus ja pädevus ei tohiks ju sõltuda sellest, kes maksab.

    Vasta  |  Tsiteeri

  33. @Mart K. – see on muidugi õige märkus, kuid seosed rahastaja ja uuringu tulemuste vahel on tihti keerulised.

    Antud juhul oli üks nüanss ka selles, et selle “raporti” tegijad süüdistasid mobiilifirmasid uuringutulemuste kallutamises ja kahjulike mõjude varjamises või vähendamises.

    Lisaks muidugi see, et tegu ei ole ju üldse mingi uuringuga teaduse mõttes, mida eelretsenseeritavas teadusajakirjas kannataks avaldada.

    Seega nõus, et majanduslikud huvid üksi ei ole selleks kriteeriumiks, mille alusel uuringuid jamaks ja mittejamaks liigitada, küll on see aga üks indikaatoreid, mida jälgida ja kui on olemas ka muud “punased lipud”, siis saab pilt veidi selgemaks.

    Vasta  |  Tsiteeri

  34. Mart K. ütles:

    Oot, kas kapitalistidepoolne rahastus diskrediteerib kõik uurimistulemused automaatselt? Don’t shoot the messenger, ütleks ma. Selline suhtumine iseloomustab pigem kõiksugu vandenõuteoreetikuid. Teadusliku meetodi korrektsus ja pädevus ei tohiks ju sõltuda sellest, kes maksab.

    Vale üldistus.

    Kõne all olevas situatsioonis ei ole probleemiks see, et kapitalistid kapitali eraldanud on, vaid see, et tegelinskid asutasid kõigepealt äriettevõtte, mis sõltub kõigi kättesaadavate andmete järgi olematust fenomenist, ning alles tagantjärgi üritavad tekitada uuringut, mis tolle fenomeni olemasolu ikka kinnitaks ka. Ilmselge huvide konflikt.

    Vasta  |  Tsiteeri

  35. @Martin Vällik – Sellegi poolest võiks raportit kritiseerida selle sisu mitte rahastajate järgi. Antud juhul pole seda ju kuigi raske teha. Näiteks nende esimene “mure” (lk 7)

    Concern 1: Industry’s own research showed cellphones caused brain tumors.

    tugineb doktorikraadiga paanikaõhutaja Georg Carlo (,keda paar postitust tagasi ka mainiti) raamatule, milles esitatud seisukohad ei kattu väidetavalt tema organiseeritud uurimuse tulemusetga. Samuti on veider, et ei viidata mitte uurimusele endale, vaid selle võrdlemisi meelevaldsele tõlgendusele.

    Samas, mis rahastamisse puutub, siis sama raporti lk 27 väidab, et

    Flaw 11: Funding Bias
    If studies are funded by an entity with a financial interest in the findings, it has been shown, more often than not, the findings of such a study are favorable to the financial interest compared to studies where the funding has no financial interest.

    Ma ei teagi enam…

    Vasta  |  Tsiteeri

  36. volli ütles:

    @Martin Vällik – Sellegi poolest võiks raportit kritiseerida selle sisu mitte rahastajate järgi. Antud juhul pole seda ju kuigi raske teha. Näiteks nende esimene “mure” (lk 7)

    Kritiseerida küll. Aga heuristilise riistana on kahtlastest allikatest tulev rahastamine väga abiks. Hariduslik tegevus on siin omal kohal; ei saa eeldada, et igaüks, kes sellest “uurimusest” ajalehest loeb, peaks kulutama rohkesti aega tema sisu analüüsimisele.

    Esimene kasulik ja hõlpsalt kontrollitav heuristiline riist on peer review. Kas see “uurimus” on tollest läbi käinud?

    Ka rahastamine on kena ja lihtne heuristik.

    Vasta  |  Tsiteeri

  37. @dig – Rahastamine on riistana kahtlane ja seda raportit pole minu teada kusagil avaldatud. Selle levitamist, st laiali jagamist, koordineerib tõenäoliselt tellija. Tegemist on 14 riigi teadlaste poolt heaks kiidetud reklaamlehega, spämmiga.

    Vasta  |  Tsiteeri

  39. @dig – Esimene heakskiitja on

    USA – Martin Blank, PhD, Associate Professor of Physiology and Cellular Biophysics, Columbia University

    Näib, et Columbia Ülikoolis selline inimene tõesti töötab. Google Scholar väidab, et ta olla ka mõned artiklid avaldanud. Ilmselt on tegemist päris teadlasega.

    Valime ühe suvalise:

    Greece – Lukas H. Margaritis, PhD, Professor of Cell Biology and Radiobiology, Dept. of Cell Biology and Biophysics Faculty of Biology, University of Athens

    Tema CV leiab guuglist kiiresti üles.

    jne. Ma ei hakka kõiki üle kontrollima, kuid näib, et need inimesed tõepoolest teadustööga tegelevad. Kui suur nende tegelik panus on, seda ei oska ma öelda.

    Vasta  |  Tsiteeri

  42. Jah, see on potentsiaalselt huvitav lugu. Elisabeth Cardis paistab INTERPHONE’iga assotsieeruvat.

    Muidugi, “märkimisväärselt” on siin Postimehe toortõlge statistically significantly‘st. Jätkuvalt tuleb meenutada, et kui mõju on, siis on see üpris väike — muidu oleks varem silma torganud — ning suurte uuringute (nagu INTERPHONE) olulisus on selles, et nad võimaldavad pisikesi mõjusid, mis väikestes uuringutes müra sisse ära kaoksid, analüüsida.

    Vasta  |  Tsiteeri

  43. Dr Dig, räägiks nüüd sisust, mitte tõlkevigadest:) Selge ju et nii Cardis kui siin eeltoodud uuringud näitavad: mobiil siiski teatud inimestele teatud kasutusviisides ja olukordades on ohtlik. Seni ettevaatus on kohane.

    Vasta  |  Tsiteeri

  45. Modern Boy ütles:

    Dr Dig, räägiks nüüd sisust, mitte tõlkevigadest:)

    Ah sisust või?

    Noh, sisu külje pealt on esimene põnev järeldus (loomulikult kui uuring ikka sõltumatut kinnitust leiab), et mobiiltelefon ei tekita inimestes vähiriskiga märkimisväärselt korreleeruvat ebamugavustunnet. Mäletatavasti nurisevad GSM- ja wifi-vastased just mitmesuguste ebamugavustunnete üle.

    Kui tekitaks, oleks see mehhanism, mis ohustatud inimesi mobiiltelefone takistamast kasutaks. Aga kõnealuse uurimuse tulemused ei paista niisuguse mehhanismi olemasoluga kooskõlas olevat.

    Vasta  |  Tsiteeri

  46. Modern Boy, Dig nimelt sisust rääkiski (statistical significance ning suur valim). Hoopis mina räägiks vormist – selle uudisega on midagi lahti. Ma jõudsin otsingutega sellise postituseni: “Interphone: U.K. Telegraph jumps the gun” (millegipärast ei saa otse postitusele linkida, võib seega allapoole libiseda). Lühidalt: Telegraph on soojendanud üles aastataguse loo vanade tsitaatidega. Miks või kust neil selline mõte tuli, on kõigile arusaamatu; iseäranis Interphonega seotud uurijatele. Leidsin ka Expresseni artikli, kus Maria Feychting, Karolinska instituudi professor kes Rootsi Interphone rühma juhib, on Telegraphi enesekindlusest “leebelt öeldes shokeeritud”, kuna lõplik raport tuleb välja alles järgmisel aastal ning esialgsed andmed on olnud vasturääkivad. (Jah, Expressen on tabloid, aga ju nad ühe professori ikka telefoni otsa said.)
    Nii et las kõigepealt WHO siiski ütleb midagi, ja alles siis vaatame kui “selge” see on.

    Vasta  |  Tsiteeri

  50. @Kriku:
    Einoh, tänan tähelepanu eest, hea minuti autor, et mu küsimärgiga lauseke nii palju elevust on tekitanud, et seda lausa mingitsorti argumendina kasutada, aga küsimusena see mõeldud oligi, kuna uuringut ennast ju veel lugeda pole ja meieni on jõudnud vaid mõned kommentaarid ajakirjanduse vahendusel. See ei ole liiga hea materjal mingite järelduste tegemiseks või seisukoha muutmiseks.

    Hetkel on mu seisukoht endine – mobiilide (ja ka elektriliinide) vähki tekitavat mõju pole tuvastatud.

    Vasta  |  Tsiteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga