Jälle jutt sellest, et mobiil tapab. Ei tapa ta midagi.

Olid ajad…Õigemini öeldes pole veel praegu olemas ühtki sellist tõsiseltvõetavat uuringut, mis kinnitaks mobiiltelefonide mõrvarlikku loomust, kuigi aegajalt võib pealkirjalugejale jääda mulje, et surm mobiili läbi on tõenäolisem kui suitsetades.

Esiteks võib selline mulje jääda seepärast, et hirmujudinaid tekitavaid uudiseid avaldatakse kergemini ja need jäävad ka paremini silma. Sest kes mäletaks uudist selle kohta, et kõik on turvaline ja ohtu pole. Paanika müüb tunduvalt paremini.

Järjekordne kisa läks lahti Briti ajalehes The Independent ilmunud loost Mobile phones ‘more dangerous than smoking’ (mobiilid ohtlikumad kui suitsetamine), milles vahendatakse vähieksperdi Vini Khurana uuringut, kus autor väidab, et 10 aastat või rohkem mobiilikasutamist kahekordistab ajuvähi riski ja valitsused peaksid tegema kiireid samme, et kaitsta inimesi kiirguse eest.

Närvikirurg Kharuna, teadlane, kel ilmunud üle 30 teadusartikli ning kes on tunnustatud mitmete kõrgete erialaliste autasudega, uuris läbi üle 100 mobiilide mõju kohta käivat eelnevat uuringut ja on oma esialgsed tulemused ajukirurgiaalasele kodulehele üles pannud. Eelretsenseerimisprotsess on alles käimas ja kui see kulgeb hästi, siis ilmub see ka vastava ala teadusajakirjas.

No selline seis on juba iseenesest kahtlustäratav ja teaduslikus mõttes ebakorrektne. Hakata kaagutama enne kui munagi päris valmis veel pole. Samasse ämbrisse astusid omal ajal ka Pons ja Fleishmann oma külma tuumasünteesiga, et tekitasid pressikonverentsiga furoori enne, kui asi teaduslikus mõttes läbi oli hakseldatud.

Igatahes ennustab teadlane, et 10 aasata pärast on maailmas näha selget trendi teatud tüüpi ajukasvajate tõusu suunas, kui valitsused ja tööstus inimeste kaitseks midagi ette ei võta.

Eestis kajastus lugu Äripäeva Novaatoris, portaalis Tarbija24 ja Delfis.

Võibolla tõesti on lugupeetud professoril õigus (täistekst loetav siit (pdf)), aga:
* ühele kahtlustäratavale protseduurilisele asjaolule juba viitasin – uuring on alles eelretsenseerimise staadiumis ja pole kindel, kas see üldse vastab avaldamiseks vajalikele kriteeriumitele;
* artiklis küll väidetakse, et uuringus koondatakse üle 100 eri uuringu tulemused, kuid osad allikad on ääretult ebausaldusväärsed ja neisse on suhtutud allikakriitikata;
* autori viited võimalikele mõjumehhanismidele (mitteioniseeriva kiirguse väike soojusefekt) on asjatundmatud ja vürtsitatud täiesti kontekstiväliste analoogiatega (“kuivõrd mobiilid segavad lennukite ja haiglate seadmeid, siis kuidas saab olla võimalik, et seesama mõju ei mõjusta sinu aju elektrisüsteemi”);
* autor väidab, et avalikes sagedusalades kasutatavad walkie-talkie’d on potentsiaalselt ohtlikumadki, kuna kasutavad suuremat väljundvõimsust, samas on just selliseid seadmeid kasutatud aastakümneid ja pole ühtki viidet, et turva-, kiirabi-, pääste-, ehitustöötajad või sõjaväelased seetõttu tihedamini ajuvähki põeksid.

Seega vaatamata hirmutavale pealkirjale, milles väidetakse, et mobiiltelefon on ohtlikum kui suitsetamine, ei tasu seda liiga kergelt uskuma jääda, sest sel väitel puudub vettpidav tõenduspõhi.

Kriitika allikas: denialism blog

218 Replies to “Jälle jutt sellest, et mobiil tapab. Ei tapa ta midagi.”

  1. Äkki ikkagi ei tapa, vähemalt mitte ajukasvajaga või mitte nii kiiresti:

    BBC: Mobile phones ‘have not increased brain cancers’

    Uuriti aastatel 1974-2003 Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis tuvastatud umbes 60 000 ajukasvaja juhtu. Uuringust selgus, et mobiiliajastu vähijuhtumite hulk ei erine kuigipalju mobiilieelse ajastu hulgast.

    Aga uurijad ütlevad, et on vaja teha lisauuringuid, kuna mõjud võivad ilmneda veel pikema aja jooksul kui praegu teadaolev intensiivse mobiilide kasutamise aeg.

    Vasta  |  Tsiteeri

  2. Mobiiltelefonide kiirgus võib olla hoopis kasulik
    Delfi Forte

    Ta [autor] tunnistab, et oli eeldanud, et kokkupuude mobiiltelefonidega hoopis suurendab dementsusse haigestumise tõenäosust.

    “Selgus aga, et asi on suisa vastupidi: kaitsev mõju avaldus hiirtel, kelle kiiritamist mobiilsidega alustati varajases täiskasvanueas. Kui mobiiltelefoniga mõjutamist alustati pärast seda, kui neil oli mälupuue juba välja kujunenud, pööras see haiguse kulgu,” räägib Arendash.

    Oleksin esialgu peaaegu sama äraootav kui kahjuliku mõju kuulutajate puhul, aga uuringud jätkuvad.

    Vasta  |  Tsiteeri

  3. Jah. Nii nagu kahjuliku mõju kontekstis, ei ole ikka veel teada ühtki usutavat toimemehhanismi. Võib-olla on tegemist mõõteveaga.

    Vasta  |  Tsiteeri

  6. Allikad Lõuna-Aafrikast pajatavad nuhtlusest:

    Over the past few months a battle between certain concerned Craigavon residents and iBurst reached fever pitch, with residents demanding that iBurst move a tower that was erected in Fourways Memorial Park on 12 August 2009.

    […]

    At the meeting Van Zyl agreed to turn off the tower with immediate effect to assess whether the health problems described by some of the residents subsided. What Craigavon residents were unaware of is that the tower had already been switched off in early October – six weeks before the November meeting where residents confirmed the continued ailments they experienced.

    MyBroadband was furnished with technical reports which confirmed that the Fourways Memorial Park iBurst tower was turned off in early October and that it did not provide any services over the next few weeks.

    Põnevaks vahepalaks on kiirguse katsetamine laste peal:

    Another resident, Dave McGregor, is also quoted in The Star as saying that his wife and nine-year-old son suffer bouts of nausea and retching, and have developed skin rashes since the erection of the tower. “We’ve told our son that the tower is only switched on one day a week, so it’s not psychosomatic,” McGregor told The Star.

    Vasta  |  Tsiteeri

  7. dig, tean umbes-täpselt samasugust lugu ka Eestist. Pandi tugijaam püsti ja mõne aja pärast kõrval töötavad inimesed tulid kurtma, et neil pidevalt peavalu. Aga siis selgus, et tugijaam polnud sisse üldse lülitatudki kuna olid tekkinud mingid probleemid elektriga.
    Praeguseks mingi 10 või rohkem aastat vana lugu, kuulsin seda ise inimeselt kes sel ajal selle operaatori juures töötas.

    Vasta  |  Tsiteeri

  8. http://forte.delfi.ee/news/dig.....d=29350589

    EWG ehk The Environmental Working Group on keskkonna ja avaliku tervise uuringuid tegev organisatsioon. Neil on hiljutisele kümme kuud väldanud projektile toetudes mõndagi negatiivset öelda uute mobiiltelefonide mõju kohta inimeste tervisele.Nad jõudsid järeldusele, et taskusse mahtuvad sõbrad tõesti kiiritavad meid. Seadmete vastavad näidud (SAR ehk Specific Absorption Rate) on üllatavalt kõrged.

    Sellealased uuringud on üldiselt paraku väga segases seisus. EWG koostas õnneks rohkem kui tuhandest mobiiltelefonist koosneva tabeli, mis annab SAR-näitudest selge ülevaate.

    /…/

    Vasta  |  Tsiteeri

  10. Võrdluseks vaatleme memristori juhtumit, mida ma samamoodi kaks aastat tagasi mainisin:
    dig ütles:

    Reaalses mikroskeemi-maailmas hüütakse uued tehnoloogiad välja ammu enne, kui nad reaalsete rakendusteni jõuavad. Võta näiteks Inteli 45-nanomeetrine litograafia (tänapäevaks turul) või siis Hewlett-Packard’i memristor (välja hõigatud, teadlased uurivad, tooteid veel pole — aga kus kasutada, on juba üsna täpselt teada).

    Nüüd kirjutab BBC, et Hewlett-Packard ja Hynix töötavad juba memristoride masstootmise ettevalmistamise kallal. Peatselt on memristoripõhised tooted saadaval igas elektroonikadetaile müüvas poes nagu Tevalo või Oomipood:

    The joint effort between HP and Hynix will aim to develop memristor memory chips known as resistive random access memory (ReRAM), with an aim to have the first products ready by 2013.

    Erinevalt Modern Boy postuleeritud salajasest Silicon Valley kiibist demonstreeris Hewlett-Packard seda, et neil üks töötav memristor on, juba 2006. aastal. Memristori-teooria on täiesti avalikult olemas olnud juba 1971. aastast.

    Vasta  |  Tsiteeri

  11. WHO: mobiiltelefoni kasutamine võib suurendada vähiohtu
    Tegu siis WHO töörühma vandenõuga:

    „Kui vaadata vähi arenemist, eriti ajuvähi, siis see areneb pikka aega. Ma arvan, et on hea mõte anda avalikkusele mingisugune hoiatus, et pikaajaline mobiiltelefoni radiatsiooni käes viibimine võib vähki tekitada,“

    Anda hoiatus, kuigi tõendeid eriti nagu pole, on küll sellise maiguga, et veeretame siit kõrgest tornist veidi vandenõud. Sama eesmärki täidab ka mobiilide võrdlemine mikrolaineahjudega – no kes siis tahab pead ahju pista.

    „Kõige lihtsamalt väljendudes teeb mikrolaineradiatsioon sama, mis juhtub toiduga mikrolainetes, põhimõtteliselt küpsetab see aju,“

    Veel öeldakse:

    Mobiiltelefonidest pärit radiatsioon võib põhjustada vähktõbe, teatas maailma tervishoiuorganisatsioon WHO, mis asetas mobiiltelefonide kasutamise samasuguste vähkitekitavate ohutegurite hulka nagu plii, mootorite heitgaasid ja kloroform.

    Kas see on ajakirjanduslik liialdus või oli viidatud uurijate grupp tõepoolest pimedusega löödud, ei oska praegu öelda. Väita tõendite nappuses, et moblakiirgus on samaväärne plii, heitgaaside ja kloroformiga, on puhas demagoogia ja asjatu hirmu külvamine.

    Kindlasti saab see raport tundma kriitikanooli.

    Vasta  |  Tsiteeri

  16. Siiri Erala: mobiilioht ei vaja tõestust

    Artiklis ei puudu ka Simpsonite populariseeritud hüüatus: “Miks ometi keegi lastele ei mõtle!” (Ettevaatust! Link viib lehele TVtropes!)

    Seega on kogu selle kära peamiseks küsimuseks see, kas me oleme valmis praegu pingutama, et hoida ära uut lööki rahva tervisele või ootame, kuni ajukasvajad hakkavad tõepoolest lapsi tapma. Ma leian, et sellise tõestusmaterjali ootamist pole vaja.

    Vasta  |  Tsiteeri

  17. Päevalehes Hirmutav tehnoloogia inimeste igapäevaelus Mari Järvelaid

    Analüüsides tuhandeid mobiiltelefonide ja haiguste vahelise seoste leidmiseks tehtud teadusuuringuid, tuleb arvestada kaht asjaolu. Kuigi me isegi ei pruugi mobiiltelefonita elu ette kujutada, on nad meie kasutuses olnud liiga lühikest aega, et nende mõju tervisele lõplikult hinnata. Siiski pole ükski senistest uuringutest ajukasvaja ja mobiili vahel olevat seost kinnitanud. Hiljuti USA-s tehtud uuringus, mis hõlmas 24 813 ajukasvajaga (glioomiga) inimest, ei ilmnenud mobiili kasutamise ja kasvaja vahel mingisugust seost. Pealegi on mobiilikasutajate osakaal tõusnud pea 100%-ni, ent haigestumine püsib samal tasemel või on väiksemgi.

    Samuti tasub silmas pidada, et katseid, kus uuritakse kiirguse mõju kudedele ja rakkudele, tehakse üldjuhul rottidel või teistel katseloomadel. Uurides roti spermat, ei saa katse tulemusi otse üle kanda mobiiliga kõnelevale mehele. Teadlased on oma järeldustes ettevaatlikud just selle pärast, et inimkatseid selles vallas ei tehta, rääkimata lastest ja teismelistest. Kindel on aga, et kiiresti arenev tehnoloogia on muutnud mobiiltelefonid oluliselt vähem kiirgavaks ja seega pole uute telefonide risk esimeste mobiilede omaga võrreldav.

    Raadiot me ju ei karda

    Nagu ikka, leidub ka elektomagnetlainetele tundlikke inimesi. Šveitsi teadlased, kes analüüsisid elektromagnetlainete mõju, sh wifi alas levivaid raadiolaineid ja mobiilimastide läheduses olemise tagajärgi, jõudsid järeldusele, et igapäeva keskkonnas oleva inimese tervisele mõõdetav mõju puudub ehk tervise kvaliteeti see ei muuda. Ka ülitundlike inimeste terviseriskid ei ole ühegi uuringu järgi suurenenud. Küll aga näitas üks laborihiirtega tehtud katse, et pikaajaline elektromagnetväli võib olla Alzheimeri tõve vastase toimega, sest hiirtel-vanuritel (21- kuni 27-kuused), keda kahe kuu jooksul mõjutati elektromagnetväljaga, paranesid oluliselt nii mälu kui ka kognitiivsed võimed.

    Hirmu mobiiltelefoni ees aitab ehk vähendada teadmine, kuidas see töötab. Tegemist on põhimõtteliselt geniaalse kombinatsiooniga telefonist ja raadiost. Kumbagi neist kahest suurest tehnoloogiasaavutusest me karta ei oska, sest need olid kasutusel juba enne meie sündi.

    Vasta  |  Tsiteeri

  18. Modern Boy to Stjuuv&dig jt tublid skeptikud ütles:

    Ka mobiilide tootmise ümberkorraldus on vägagi mahukas investeering ja varjamine – kuni lahendust pole – on esialgu tasuvam.

    Juhtumisi on välja imbunud, kui mahukas just. New York Times kirjutas jaanuaris:

    One former executive described how the company relied upon a Chinese factory to revamp iPhone manufacturing just weeks before the device was due on shelves. Apple had redesigned the iPhone’s screen at the last minute, forcing an assembly line overhaul. New screens began arriving at the plant near midnight.

    A foreman immediately roused 8,000 workers inside the company’s dormitories, according to the executive. Each employee was given a biscuit and a cup of tea, guided to a workstation and within half an hour started a 12-hour shift fitting glass screens into beveled frames. Within 96 hours, the plant was producing over 10,000 iPhones a day.

    Niisiis, mobiiltelefonide tootmise ümberkorraldusse investeeriti kaheksa tuhat biskviiti ja kaheksa tuhat tassitäit teed ja ümberkorraldus sai kolme päevaga tehtud.

    Vasta  |  Tsiteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga