Tsensuur Postimehes Waldorf-koolide teemal

Postimees Waldorf-koolide väravavahinaPostimehe võrguväljaandes ilmus pikem positiivne kirjutus Waldorf-koolidest:
Pedagoogid: õnnelikud ja haritud – alternatiivkoolidest Eestis

Muu hulgas kirjutatakse Tartu Ülikooli professori Tiina Kirsi jt poolt toimetatud artiklis:

Waldorf-pedagoogikat ning teisigi alternatiivpedagoogikaid on Eestis Kirsi kuuldes sageli kritiseeritud: ühelt poolt veidrate, perifeersete ning esoteerilistena, teisalt mittetoimivate ehk ebaefektiivsetena edukuse saavutamisel. Alternatiivkoolid on väidetavasti neile, kes tavakoolis hakkama ei saa, või kellega tavakoolis hakkama ei saada. Elektroonilised foorumid nagu skeptik.ee võimendavad neid eelarvamusi, olgugi, et ei ole kusagilt näha, et on tutvutud alternatiivkoolide õhustiku ja õppekavadega. Vastupidi, empiirilisi kogemusi tõrjutakse ning kahtlustatakse, et alternatiivharidus on ohtlik sektantlus. Kirsi kogemus Torontos ja mujal on, et sellised suhtumised on lühinägelikud ja põhjendamatud.

Teema igati huvitav ja intrigeeriv ning kirjutasin sinna pikema kommentaari, mis teiste kommenteerijate poolt ka mõningast vastukaja pälvis. Oma imestuseks aga leidsin, et mu kommentaar oli mõne aja möödudes ära kustutatud.

Postimehe kodulehelt loen kommenteerimise kohta järgmist:

OÜ Postimees Online ei vastuta oma koduleheküljel lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada. Nimetatud vajadus võib tekkida kui kommentaarides sisalduv on EV seadustele mittevastav, rikub kolmandate isikute õigusi või ei ühti üldtunnustatud moraalinormidega nii sisult kui keelekasutuselt.

Hoolimata nimetatud kustutamise õigusest kuulub kommentaari autorile selles sisalduvate väidete tõestamise kohustus vastavalt vajaduse tekkimisele. OÜ Postimees Online loeb võlaõigusseaduse tähenduses avaldajaks kommentaari autorit.

Postimees Online’il on õigus veebikeskonnas www.postimees.ee, www.tarbija24.ee ja www.elu24.ee avaldatud artiklite, fotode, videote, blogide ning foorumite juurest kõrvaldada kommentaare, mis …

    * ei vasta headele tavadele,
    * ei vasta teemale,
    * autoriks on märgitud teise inimese täisnimi,
    * sisaldavad ebatsensuurseid väljendeid,
    * sisaldavad reklaamlinke ja -tekste,
    * võib mõjuda kellelegi solvavalt,
    * õhutab kuidagi vaenu või kutsub üles ebaseaduslikule tegevusele,
    * on tõenäoliselt kirjutatud kellegi teise nime alt.

Kas oskab keegi öelda, millise reegli vastu ma alljärgneva kommentaariga eksinud olen, et peeti vajalikuks see sootuks kustutada? Kas oleks mõtet kellegi käest midagi uurida ja järele pärida?

“Alternatiivkool” kõlab veidi nagu “alternatiivmeditsiin” – mõlemad lubavad suure suuga erilist individuaalset lähenemist, mis arvestab just konkreetse erilise ja ainulaadse inimesega. Kellele selline asi ei meeldiks, kui kõditatakse erilisena olemise vajadust.

Praktikas näeb see paraku tihtipeale välja sedasi, et tõenduspõhise tegevuse asemel saab inimesele osaks pseudoteaduslik ja sektantlik osadus, kus isiksus allutatakse ajupesule ja ta pannakse samm-sammult uskuma mida eriskummalisemaid asju. Meditsiini vallas näiteks mingeid tsakraid ja energiavoogusid ning seda, et veel on mingi imepärane mälu, mis seal kunagi olnud ravimolekuli mäletab (homöopaatia); W-koolides astroloogiat, haldjaid, Atlantise müüte ja muud Rudolf Steineri unenägusid.

Rääkimata veel sellest, et W-koolid ja libameditsiin on Steineri kaudu otse seotud. Nn antroposoofiline meditsiin kasutab teaduslikus mõttes täielikult läbi kukkunud homöopaatiat ja eitatakse vaktsineerimise tõhusust ning soovitatakse lapsevanematel sellest oma laste puhul hoiduda. Selle tegevuse tulemuseks on USA-s, Rootsis, Hollandis, Šveitsis, Austrias, Saksamaal aegajalt puhkevad vaktsiinennetatavate haiguste puhangud.

Haiguste vaktsiinidega ennetamine pidavat Steineri ebatervete mõttemõlgutuste järgi sekkuma lapse karmasse ja see pole ju ometigi soovitatav tema eelmisi ja järgnevaid elusid silmas pidades.

Üldiselt jättis artikkel tavapärase promoartikli mulje, milles välditakse vastamist peamistele kriitilistele märkustele (Steineri usukultus) ja kus iga hinna eest püütakse jätta muljet, et kõik on parimas korras ja tunduvalt parem kui “tavakoolides”. Võibolla tõesti, kuid särasilmsete lapsevanemate tunnistused ei kvalifitseeru kuigi usaldusväärseteks, kuna nende emotsionaalne investeering moonutab tajuprotsesse ja summutab kriitika.

Mõte iseenesest on mu meelest hea – pakkuda eri vajaduste ja ootustega lastele ja lapsevanematele valikuvõimalust, kuid seda vajadust ei tohiks ära kasutada oma religioossete veendumuste levitamiseks.

Aga ilmselt on kogu see värk postmedernistliku epistemoloogilise relativismi üks tänapäevastest vormidest :-)

See “võib mõjuda kellelegi solvavalt” on muidugi selline punkt, mille alusel võiks kõik kommentaarid kohe kustutada ja kommentaariumi igaveseks kinni panna.

184 Replies to “Tsensuur Postimehes Waldorf-koolide teemal”

  1. Vähemalt 2004. ja 2005. aasta kohta õnnestus Tartu ja Tartumaa tulemused “Postimehest” lihtsalt leida. Vaata kuidas tahad, neil aastatel oli tulemus W-gümnaasiumi jaoks nutune. Sealjuures kõigis ainetes.

  2. Huvitav, kui kaua see kommentaar Postimehe loo juures vastu peab?

    skeptikkk
    08.08.2008 01:01
    Teadmiseks tulevastele põlvedele, et siin kommentaariumis laamendas tsensor, kes kustutas siit paljud kommentaarid. Peale Postimehe toimetusele kirjutamist need küll suuremas osas taastati, kuid mage maik jäi sest jamast ikka suhu.

    W-koolide teemat on hoogsalt edasi arutatud http://www.skeptik.ee kodulehel:
    Tsensuur Postimehes Waldorf-koolide teemal

  3. Kriku: Vaatasin just eksamikeskuse kodulehelt statistikat, ja 2007. aasta kohta selgub, et 6 matemaatikaeksami sooritaja peale sai Tartu Waldorfgümnaasium keskmiseks tulemuseks 31,33 punkti, kusjuures tulemused ulatusid 4st punktist 47 punktini. Bioloogia-, keemia- ja füüsikaeksami kohta eraldi väljatoodud tulemusi ei leidnud – ilmselt oli sooritajaid vähem kui 5. Kirjandikirjutajate arvu arvestades (keskmine tulemus veidi alla 50 punkti), oli sel aastal seal klassis 18 õpilast, nii et näiteks minu enda keskkooliklassiga võrreldes on tulemus ikka üsna kehvake, ja ilmselt oli isegi TÜ reaalalade madalate lävenditega valdaval enamusel lõpetajatest väga keeruline kuhugi mitte-humanitaari õppima minna.
    Samas nõustun osaliselt minaga, ja arvan, et eksamitulemused ei ole ainsad ja õigeimad kriteeriumid ei kooli ega ka õpilase hindamiseks, aga mingi pildi annab see kindlasti.

  4. #
    # Martin Vällik ESTONIA 08 aug 2008 kell 9:24

    ha-ha-ha,
    ei püsinud hommikunigi see kommentaar…

    aga panen uuesti
    on veel panijaid?

    Milleks peaga vastu seina joosta. Viited konkureerivatele samateemalistele aruteludele võetaksegi maha kuna see vähendab nende lehe vaatamisi ja seega reklaamitulusid. Samamoodi võetaks maha viide EPLile või minutile.

  5. Ei ole aega ega ka pädevust pikalt selle teemaga tegeleda, kuid ise näen waldorfkoolides valdavalt positiivset. Kohe alguses ka seda, et minu piiratud kogemus ei pretendeeri mingil juhul suurematele üldistustele. Lähemaid kokkupuuteid on mul Tartu Waldorfiga – sealt meie kooli (Treffnerisse) tulnud lapsed on küll vägagi normaalsed ja reeglina üle keskmise õppijad. Jah, nad on tulnud põhiliselt humanitaarsuunda (mõned vist ka loodussuunda, reaalsuunda ei mäleta, et oleks tulnud – mis on kindlasti w-le väljakutseks). Mis on aga minu jaoks üsna oluline: üsna hiljuti andis Tartu w-kool välja kogumiku oma kooli kohta, kust selgus, et peaaegu kõik lõpetanud on elus koha leidnud (kes ülikoolis, kes ametikoolis jne) ning ripakile pole keegi jäänud.

    Taustast niipalju, olen seda ka varem öelnud, et minu jaoks on haridusasjades avalikkus alati parem kui varjatus. Steinerlik taust on w-koolide puhul avalikult välja öeldud, minu teada tõlgendatakse seda üsna üldiselt (mu oma kool on Hugo Treffneri nimeline, kellel oli ka üsna kummalisi vaateid ning me tõlgendame neid üsna vabalt – möönan, et see ei ole päris korrektne analoogia) ja ajupesu, vaktsineerimise keelamist vms kohta pole mul Eesti w-koolide puhul andmeid. Minu jaoks on palju olulisem probleem tavakoolides toimuv varjatud maailmavaateline mõjutamine (millest olen ka kirjutanud:
    http://www.postimees.ee/010608.....ailmavaade), kuid see on kindlasti teine teema.

  6. täiesti offtopic, aga

    dig, see demagoogia-propaganda erinevuste ja tunnuste teema tundub huvitav, ehk sa tahaksid sellest eraldi artikli kirjutada? arvan, et oleks kasulik küll, et siinseidki vaidlusi kultuursena hoida :)

  7. Selle kohta on olemas formaalse loogika & argumentatsioonitehnika õpikud. Ülikoolis ka mingid ained. Vähemalt minu ajal olid.

  8. peaaegu kõik lõpetanud on elus koha leidnud (kes ülikoolis, kes ametikoolis jne) ning ripakile pole keegi jäänud.

    Võimalik. Minu küsimus oli pigem sellele suunatud, et kas ja kui palju piirab lapsevanema poolt W-kooli valik lapse edasisi valikuid. St. 7-aastaselt on nagu natuke vara otsustada, kas edasine elu siduda humanitaar- või reaalala või üli- või kutsekooliga. Loomulikult võib väga andekas inimene minna õppima ükskõik mida ükskõik kuhu ükskõik kust koolist, aga selliseid andekaid on siiski vaid üksikuid. Suuremale osale peaks minu meelest pakkuma võimalikult laiapõhjalist haridust kuni valikute tegemise vanuseni.

    Eksamitulemused ei ole ainuke näitaja, aga üldiselt on kool siiski õppimise koht. Ja omandatud teadmiste mõõtmiseks ei ole paremat vahendit hetkel olemas. Praegu tundub küll, et W-gümnaasium ei ole eriti õppimise koht. Ja seda nii reaal- kui humanitaarainetes.

  9. Olen täiesti kindel, et üldjuhul ja inimliku suhtlemise tasandil ei esine probleeme ei W-koolides, VHK-s, võin sõbralikult suhelda nii nõidade kui usujuhtidega, antroposoofide ja reikimeistritega, katoliiklaste ja mormoonidega, Amwaylaste ja herbalaiferitega ja kellega iganes veel. Meid ühendab see, et oleme inimesed ja üldiselt ei arutata omavahel ja põgusal kohtumisel maailmavaatelisi asju, mis kiirelt konfliktini võivad viia, aga isegi sellisel juhul vähemalt mina püüan niiöelda viisakas olla. Ausalt.

    Toomasega oleme põgusalt kohtunud ja ilmselt kummagi silmis ei põlenud fanatismitulukest. VHK ja seal ringlevate inimestega olen samuti elutee jooksul kokku puutunud ning palju muudki ja miskit halba pole inimlikul tasandil öelda.

    Milles siis asi? Kust tulevad kokkupõrked, sõnasõjad, halvastiütlemised ja halvastimõistmised? Ma päris täpselt ei oska veel öelda, aga prof Myersi juhtum armulaualeiva asjus näitas hirmutava selgusega, kuidas muidu ilmselt rahumeelsetest ja mõõdukatest inimestest võib saada räuskav ja autu, justkui mõtlemis- ja empaatiavõime kaotanud selgrootu.

    Inimesega teeb seda teeb ideoloogia, religioon, neis pesitsev alalhoiumeem, mis on teinud inimese peas pesa ja levitab tasapisi vihamürki nende vastu, kes nende poolt armsaks peetud totrust õigeks ei pea või selle üle lausa naerda julgevad.

    Ja selline endassesulgunud kitsarinnalisus, mis õigustab teisitiarvajate tümitamist oma “pühaduste” kaitsel, on lõppkokkuvõttes ohtlik nii üksikisikutele kui ühiskonnale tervikuna.

    Ja ilmselt seepärast pean ilmselt muu hulgas vajalikuks sedalaadseid pesasid surkida. Et mõned inimesed seda isiklikult võtavad – nojah, mis teha.

    Steinerlus ja antroposoofia on totrad, ebateaduslikud, lausa teadusvastased, osades kohtades inimvaenulikud ja ei arvesta lapse tegelike vajadustega. Kui meie W-koolide õpetajad neist totrustest üle on, siis on tore, aga kohalik antroposoofia koduleht:
    http://www.antroposoofia.ee/waldorfpedagoogika/
    paistab seda jama siiski tõsiselt võtvat.

  10. Noh, kui me hakkame keskkoolist rääkima, siis see on hoopis teine ooper – ma eespool mainisin, et valdav enamus W-kooliskäinuid läksid gümnaasiumisse tavakooli. Ainult põhikooli tegid W-s.

    Tjah, oma iva selles jutus on – põhikooli programm on üldse lõtv nagu mingi väga lõtv asi (täitke lüngad vastavalt rikutuse astmele). Minul näiteks polnud põhikoolis poolteist aastat inglise keele õpetajat. Ja see ei andnud Tln. 21. keskkoolis kuidagi tunda. Sellega, et algklasside katsed on kahtlane viis valiku tegemiseks, olen loomulikult nõus.

    W-põhikooli lõpetajate edasist hariduskäiku on muidugi tehniliselt oluliselt raskem jälgida.

  11. nu, kui väidetakse, et pole õppekavu vaadatud siis – irw — seal pole ju midagi vaadata, mõttetu tekst (seostamata ja 1/3 RÕK). Olen lapsevanem ja oma last ma küll sellisesse tohuvapohusse ei pane!

  12. e. küsis:

    dig, see demagoogia-propaganda erinevuste ja tunnuste teema tundub huvitav, ehk sa tahaksid sellest eraldi artikli kirjutada?

    Minu terminoloogiatunnetuses on niimoodi:

    * demagoogia on retooriliste vahendite hulk mitteilmse vassimise jaoks. Retooriliste vahenditena elab ta üksikute konkreetsete diskussioonide sees ja demagoog teab, et ta vassib — vähemalt sellel määral, et ta teab, et tema argumendiga kõik korras pole.

    * propaganda on evangelistlike vahendite hulk konkreetse idee või maailmanägemuse laiadele massidele levitamise jaoks. Propagandakampaaniad elavad paljude diskussioonide otsas korraga ja propagandistlike väidete kordajad sageli ei mõista, et need propagandistlikud on.

    Tunnustega on keerukam :-( Paistab, et enamasti aitab, kui ehitada mudel konkreetse väite kontekstist, aga kuidas seda täpselt teha ning kuidas otsustada, kuidas seda konteksti lahterdada, seda ma kirjeldada ei oska. Nii näiteks on word-of-mouth tüüpi propagandale sageli, kuid mitte alati, omane samade väidete samas või sarnases sõnastuses kordamine, aga ka demagoogid kordavad mõnikord laialt tuntud loosungeid.

    Artikli kirjutamiseks ei tunne ma end praegu pädevana. Pealegi on mul niikuinii mitu poolikut artiklit lõpetamata.

  13. Toomas Jürgenstein kirjutas:

    Lähemaid kokkupuuteid on mul Tartu Waldorfiga – sealt meie kooli (Treffnerisse) tulnud lapsed on küll vägagi normaalsed ja reeglina üle keskmise õppijad.

    Niisiis, olgu meil üks juhuslike punktide generaator, mis genereerib punkte tasandi ruudul piirkonnas [-1;1] ×[-1;1].

    Genereerigu nüüd meie generaator palju punkte. Viskame minema kõik niisugused punktid, mille koordinaatide ruutude summa on suurem, kui üks, ülejäänud punktid aga plotime kenasti koordinaatteljestikule.

    1. Mida võib täheldada resultaat-punktihulga kuju kohta?
    2. Kas sellest täheldusest saab järeldada, et meie punktide generaator genereerib ainult nullpunkti lähedal asuvaid punkte?
    3. Oletame, et meie punktide generaator genereerib punkte piirkonnas [0;1] ×[-1;1]. Mis muutub genereeritud punktide hulga kuju osas? Kas midagi muutub?
    4. Oletame, et meie punktide generaator genereerib punkte piirkonnas [-10;10] ×[-10;10]. Mis muutub genereeritud punktide hulga kuju osas? Kas midagi muutub?

    Muide, Soome matemaatikakursuses on sedalaadi ülesanded võrdlemisi tavalised; hüütakse neid tutkimustehtävä. Tõsi küll, mitte kõigil ei ole filosoofilist tagamõtet ;-)

  14. Marju Reismaa küsis:

    mitu last sul on ja mis kogemusi sa omad et tuled kritiseerima teisi

    dig evib laste kasvatamise alal palju sügavamat ja isiklikumat kogemust, kui laste kasvatamine.

    dig nimelt on oma pika elu jooksul peale kõikvõimalike muude kogemuste ka laps olnud.

  15. Gorm kirjutas:

    Milleks peaga vastu seina joosta. Viited konkureerivatele samateemalistele aruteludele võetaksegi maha kuna see vähendab nende lehe vaatamisi ja seega reklaamitulusid. Samamoodi võetaks maha viide EPLile või minutile.

    Jama. (Minu arusaamist mööda on see jama alguse saanud Eesti paremäärmuslike meediavandenõuteoreetikute seast, aga korralikku jälge mul ei ole.)

    Eksperimentaalne kummutamisviis: http://www.google.com/search?h.....tnG=Search

    Alternatiivne seletus: seesama mehhanism, mis ennist sisulisi kommentaare maha korjas, ei suuda taluda võimalust, et inimesed tema võimu alt välja ronivad, ning korjas ka väljuva viite maha. Ma kahtlustan jätkuvalt, et selleks mehhanismiks on vabatahtlikust moderaatorist Waldorf-tegelane.

  16. Waldorf-kool on kooli alternatiiv, mille ülesandeks on last, aga ennekõike lapsevanemat hoida kõikvõimalikest negatiivsetest emotsioonidest. Kõik muu on teisejärguline — originaalses ideoloogias sellepärast, et klassiühiskondlikus Austrias “teadis” isehakanud haritlasest Steiner kenasti, et tööliste lastest peavad tulevikus töölised saama.

    Aga see tähendab, et kui Waldorf-koolil on valik, kas toimetada Tõelist Õpetamist või teha midagi, millele (paratamatult võhiklik) lapsevanem peale vaadates arvab, et see Hea(tm) on, läheb Waldorf-kool paratamatult teist teed mööda. Siit tulebki üks ilus võrdlus meditsiinialternatiividega sisse: nii, nagu meditsiinialternatiivi ülesandeks on ravimise asemel patsiendile heaolutunnet pakkuda, on Waldorf-kooli ülesandeks lapsevanemale laste õpetamise asemel heaolutunnet pakkuda.

  17. Kriku
    Kindlasti nõus sellega, et liiga paljude teede kinnipanemine varajases eas on üks halb asi ning reaalaineid kui väljakutset w. jaoks ma ka mainisin. Samas on nad w-s suutnud (vähemalt minu piiratud info põhjal) säilitada selle, et õpilastel ei teki reaalainete vastu tõrget, huvi säilib ja see on minu meelest päris hea saavutus.

    Martin
    Kui lugesin Su Postimehele kirjutatud kommentaari, siis mind häiris seal kõige rohkem see, et nii karmid hinnangud (ajupesu, sektantlik osadud, pseudoteaduslik) oleks pidanud olema konkreetsete näidetega kaetud. Artikkel lähtus põhiliselt Eesti oludest ning minu andmetel Eesti w-koolides kirjeldatud juhtumeid ei ole olnud. Näidete põhjal oleks lugejal ehk ka kergem orienteeruda, kuivõrd need puudutavad Eestis asuvaid koole. Seetõttu jäi küll sellest kommentaarist pisut lahmiv mulje.

  18. Huvitav, kuidas täpselt defineerida sõna “teaduslik”? On jäänud mulje, et skeptikute jaoks peab vett ainult kvantitatiivselt kogutud tedmine. Kuidas on aga lood kvalitatiivsel teel saadud teadmiste tõsiseltvõetavusega?
    Paraku on alternatiivpedagoogikat viljelevaid koole Eestis nii väike protsent, et kvantitatiivseid võrdlusuuringuid Eesti kogemusest teha ei anna. Nii et, kellel huvi, peab jalad selga võtma ja kohale minema. Siin foorumis kirjutajate hirmud sarnanevad kohati lapse omadega, kes igaks juhuks teise tuppa ei astu, sest äkki varitseb seal koll. Alternatiivsus ei ole vastandus, võitlemiseks pole üldse põhjust.
    Teiseks. Kas sõnad alternatiivne ja dogmaatiline (st. ohtlik) ikka on sünonüümid? .(Muidugi on sõjapidajate seas olnud ka moslemeid, aga ainult see, kelle õppekava ei ole võimaldanud seda teemat avaramalt käsitleda, saab järeldada, et iga moslem on terrorist). Ehk siis, uuri asja enne sügavuti, kui sõna võtad.
    Hääd päeva kõigile!

  19. Toomas Jürgenstein- olen Sinuga nõus
    lisaks tundus see lahmimine mulle vaenu õhutav waldorfkoolide suhtes
    ja peale selle Martinile-siin võib pidada ohjeldamatult vaidlusi ja arutelusid, aga postimees ei ole jututuba
    arvamust võib sealgi avaldada , aga mõistlikuse piirides
    aga Martini sugune kena ja edev mees ei saa ju ainult oma leheküljega piirduda
    kui artiklit ei avaldata , siis püüab kommentaariumis edvistada oma tohutute teadmiste ja hea kirjutamis ning veenmisoskusega

  20. See kõlab kindlasti vanamoeliselt, aga teen ettepaneku olla üksteise suhtes sõbralik. Endal on ka pärast parem olla!(Budistid ütleksid, et kehva karmat pole mõtet koguda).
    Tahtsingi veel Martin, küsida, kuidas suhtud budismi? Budistid väidavad, et ajupesu saab igaüks ka endale teha, nähes ja võimendades asju vinkli all, vinkel on teadupärast (ka tänapäeva ajuuurijate arvates) igalühel meist paunas. Kas keegi arvab, et temal ei ole?

  21. Olen ise W-põhikooli lõpetanud, millest gümnaasiumisse edasi läksin õppima tavakooli (kuna tol ajal ei olnud minu kodulinnas W-gümnaasiumit). Ei saa kindlalt väita, et oleksin W-gümnaasiumisse edasi õppima jäänud, kuid fakt on see, et kui see oleks tol ajal olemas olnud, ma oleksin seda igal juhul kaalunud.

    Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetasin mõlemad 4-5-ga ning gümnaasiumi lõpueksameid tehes sooritasin kõik 5 riigieksamit üle 80-punkti tulemustele. Aasta oli siis 2005, nii et mitte just väga ammu, seega võin küll öelda, et tean sellest koolitüübist palju rohkem rääkida just tänu isiklikule kogemusele toetudes, kui seda saab teha enamik eelnevate kirjutiste autoreist.

    W-kooli plussideks tagantjärgi analüüsides oli kindlasti õpetuse mitmekülgsus – nii poisid kui ka tüdrukud tegid üheskoos käsitööd (heegeldasime, kudusime, tegime ise vilti, valmistasime ise juustu-võid-kohupiima). Kõik tegelesid maalimise, joonistamise, nahatööga, vormijoonistamisega, siiditrüki ja siidimaalimisega. Samuti toimusid kõigile puutöötunnid (ka tüdrukud tegelesid puutöötunnis puu treimise, saagimise jm-ga), poisid õmblesid õmblustunnis endale pluuse ja pükse, samuti olid tantsutunnid, näitlemine, kõikvõimalik sportimine (sh suusatamine talvel, mida suurlinnade koolilapsed tänapäeval vaevalt et teevad). Kõik lapsed õppisid mängima flööti, mis võis kooliajal isegi natukene tüütu olla, kuid nüüd tagantjärgi vaadates tundub väga armas traditsioon. Kõike üheskoos tehes saime kõik väga headeks sõpradeks.

    Terve väikse koolikollektiiviga (kokku umbes 70 inimest – 1.klass, 2.klass ja 3.klass; igat õppeaastat oli ainult üks klass) toimusid üheskoos igal kuul esinemised kooli aulas, mille mõte oli näha kõike seda, mida teised on õppinud ja ette valmistanud, võtta suurematelt eeskuju. Samuti toimus üheskoos kooli spordipäev, mis samuti liitis kõiki õpilasi üheks. Kõik tundsid kõiki nimepidi (tavakoolis, kus üle 1000 õpilase, poleks see kunagi võimalik olnud). Samuti võtsime klassiga ette ekskursioone ja matku loodusesse, rattamatku, paadimatku jms, kuhu võeti kaasa ka lapsevanemaid; nii et ettevõetud matkast või reisist sai tore ühine käik laste, nende vanemate ja õpetajatega.

    Kuni 5.klassini ei pandud meile numbrilisi hindeid, vaid kirjutati tunnistusele pikalt lahti, milline oli olnud lapse loomulik areng vastaval õppeaastal; samuti kirjutati, mida selles või teises õppeaines täpsemalt õpiti ja mis olid lapse personaalsed saavutused. See andis lapsevanemale palju selgema pildi oma lapse arengust, kui lihtsalt hinne tunnistusel (3 või 4 või 5).

    Võib muidugi küsida, milleks seda kõike algkooli-ja/või põhikooliealisele lapsele vaja on, kuid mina arvan küll, et tänu sellele ma olen täna see, kes ma olen. Loomingulise töö tegija, avatud mõttemaailma ja lahtiste silmadega noor inimene. Koolis õpitu ja klassikaaslastega kõige selle koos kogemine andis kõigile hoopis erilisema tunde. Ma ei väida, et tavakoolis seda üldse ei oleks, kuid võrreldes W-kooli tavagümnaasiumiga arvan küll, et tavakool on ikka tavakool – 36 õpilast, kellest vaid harvemal juhul nö välja tehakse, kui just ise silma ei paistnud.

    Skeptiku väide, et W-koolis õpetatakse mingeid metsahaldjaid uskuma, ei vasta tõele. Loodust õpetati austama, puude oksi ilma asjata mitte murdma, kuid see käis üleüldise austuse alla, mitte et metsas või puudes haldjad elaksid. Samuti ei õppinud me koolis midagi rohkemat astroloogiast kui füüsika ja loodusõpetuse tundides räägitud Maa pöörlemisest ümber Päikese jt loodusseadustest.

    Atlantise müüdist kuulsin ma ka päris kindlasti mujalt kui W-koolist.
    Rohkem tegelesime me mütoloogia õppimisega (Iliase ja Odüsseia lugudega või Zeusi ja Hera jt jumaluste, Vana-Kreeka, Vana-Rooma müütidega tutvumisel) – mida õpetatakse klassikalise filoloogia eriala nime all Tartu Ülikoolis.

    Skeptiku väide: “…pakkuda eri vajaduste ja ootustega lastele ja lapsevanematele valikuvõimalust…” – W-kool ei ole kindlasti erivajadustega laste kool. Erivajadustega laste kool on teatavasti Puiatus, Kaagveres ja Tapal. Ja need ei ole W-koolid. Vb pidas Skeptik “eri vajaduste” all silmas midagi muud, kuid mina sain sellest niimoodi aru.

    Skeptik: “Jah, koolis õpetatav võiks küll vastata tõenduspõhisele maailmatajule. Koolis ei pea näiteks õpetama, et metsas elavad haldjad. Kasvatuspõhimõtted võiksid samuti tugineda tänapäeva psühholoogiateaduse arusaamadel, mitte aga idamaiste sugemetega reinkarnatsiooni-luulul. Maateaduses oleks loomulik kuulda näiteks laamtektoonikast ja mitte võtta legende Atlantisest ja Lemuuriast liiga tõsiselt. Astronoomia kohta pole vaja koolis jutustada muinaslugu kuufaaside mõju taimekasvule, terviseõpetus võiks samuti tugineda tänapäevastel arusaamadel, mitte aga uinamuinatada homöopaatiast ja karmaseadusest.”

    Reinkarnatsioonist, tsakratest ja karmast ei olnud kooliajal W-koolis kordagi juttu. Küll aga tuli sellest juttu hoopis gümnaasiumi ajal, nii et ma võiks eelnevale apelleerides hoopis vastupidist väita.

    Meie koolis ei tulnud kunagi ette seda, et oleks räägitud mitte-vaktsineerimise kasulikkusest. Mulle on igal juhul küll kõik lastehaiguste kaitsesüstid tehtud ja selle peale ei vaadanud ükski õpetaja imelikult. Kui mõne teise riigi W-koolis on esinenud haiguste puhanguid (USA-s, Rootsis, Hollandis, Šveitsis, Austrias, Saksamaal), kuna nende riikide lapsi polevat nende W-koolides vaktsineeritud, siis see vastab tõele vaid nendes riikides – Eestis pole seda ju kunagi esinenud. Või on?

    Usun, et olen tänu W-põhikoolile palju mitmekülgsem ja erilisem inimene ja arvan, et need inimesed, kes pole selles koolis õppinud, ei tea tegelikult kunagi 100% täpsusega rääkida, mis selles koolis on hea ja mis on halb. Seda enam ei maksaks võtta täie tõsidusega neid kirjanduslikke allikaid, mis W-koolist halvas valguses kirjutavad. Raamat on raamat (kellegi interpretatsioon) ja kogemus on kogemus. Vähemalt maksaks natukene sallivam olla ja mitte kõike halvustada.

  22. stellal on õigus
    sõbralikuks jäämine on kõige parem
    aga torm vallandus ikka sellepärast et mõne põhivajadusi tükiti piirama

  23. “Postimees” on seni tahtnud olla ajakirjandusväljaanne, mille artikleid erinevatel arvamustel olevad lugejad kommenteerida saavad. Kodanik Reinaasa või tema mõttekaaslaste tegevusel saab “Postimehest” ajakirjandusväljaanne, mis kuulutab mingite kitsaste gruppide nägemusi ühiskonnas või hariduselus toimuvast ning mille artiklite kommentaaridest eemaldatakse kõik, mis ei käi nonde nägemustega kokku. Olgu nn. elustiilikoolide või inimeste religioossusega laiemalt kuidas on, kuid “Postimehe” küsimuses olen ma küll Martiniga täiesti ühel nõul.

    Kui Mare Reinaas ning tema mõttekaaslased leiavad, et nende nägemustes kahtlevad kommentaarid tuleb eemaldada, näitab see vastavate isikute endakeskset ellusuhtumist ja kaugenemist demokraatlikest väärtustest üldiselt.

  24. Lgp. Marju Reismaa,

    palun proovige oma emotsioone ning isiklikke rünnakuid veidi enam kontrollida.
    Kui Martini väidetes on midagi konkreetselt valesti või põhjendamata, siis on võimalik selliste väidetega diskuteerida, neid vaidlustada, neis kahelda, oma väiteid viidata ja kontrollida.
    Martini postituste kustutamine lihtsalt sellepärast, et need ei ole moderaatori meelest “mõistlikkuse piires” ei tee au moderaatorile ega veel vähem Postimehele.

  25. Toomas,
    üksikud sõnad üksiti võivad ju häirida, kuid kontekst ju loeb ka. Omaarust kirjutasin veel, et võibolla tõesti on Eesti W-koolides kõik parimas korra, kus tõesti toimub õpilaste õpetamine tänapäevaste parimate teadmiste valguses, aga kui öeldakse, et tegu on antroposoofial põhinev Waldorf-kool, siis mida üks inimene, kes seda antroposoofiat ja Steineri tegemisi veidi uurinud on viitsinud, järeldada saab?

    Ja kui kooliarst nimetab ise end antroposoofiliseks arstiks või homöopaadiks, siis antagu mulle andeks, aga arstiteadusest on see sama kaugel kui kvasarid Linnutee galaktikast.

    Ja veel ei saa ma aru, kuidas üleilmne kogemus Eesti olusid ei puuduta. Waldorf-pedagoogika on üldjoontes samalaadne nii USA-s, Austraalias, Soomes, Eestis; kohalike eripäradega, seda loomulikult, kuid meiegi inimesed käivad vastavatel koolitustel ja antroposoofiaalane täiendkoolitus on õpetajatele minuteada kohustuslik.

    Ja psudoteaduslikke arusaamu saabki inimestele selgeks teha ajupesutehnikaid rakendades, muidu hakkab terve mõistus vahele sekkuma. Need tehnikad on vägagi peenetundelised, vähemalt alguses, seetõttu on neid keeruline ära tunda.

    Lapsevanemad üldiselt ilmselt ei viitsi Steineri lugusid lugeda, ma ka ei viitsi, aga palju polegi vaja, et mõista, kui kaugele võib ühe inimese mõttelend reaalsusest jõuda.

  26. Helena kirjutas:

    Skeptiku väide: “…pakkuda eri vajaduste ja ootustega lastele ja lapsevanematele valikuvõimalust…” – W-kool ei ole kindlasti erivajadustega laste kool. Erivajadustega laste kool on teatavasti Puiatus, Kaagveres ja Tapal.

    Niipalju siis korrektsest poliitikast :-P

    Erivajadustega laste kool on ka Nõos. Seal õpetatakse lapsi, kellel on eriline vajadus reaalainete järele. Ja siis on lastel veel mitut sorti erilisi vajadusi.

  27. Stella küsis:

    Huvitav, kuidas täpselt defineerida sõna “teaduslik”? On jäänud mulje, et skeptikute jaoks peab vett ainult kvantitatiivselt kogutud tedmine. Kuidas on aga lood kvalitatiivsel teel saadud teadmiste tõsiseltvõetavusega?

    See küsimus ei kätke endas piisavalt sisu, et sellele vastata saaks.

    Ühest küljest on “meie teadmine on kvalitatiivne, mitte kvantitatiivne” mitut sorti pseudoteadlaste lemmik-ettekääne, miks nende ideed du jour jälle ei tööta.

    Teisest küljest on 1998. aasta füüsikaolümpiaadil figureerinud ülesanne, mille üks osapunkte oli “Joonistage kvalitatiivsed graafikud …”. Nagu näha, tunnistavad päris ehtsad füüsikud kvalitatiivseid ideid küll — teatavates kontekstidest, kus kvalitatiivsuse taga ka kvaliteet on.

  28. Martin kirjutas:

    Ja psudoteaduslikke arusaamu saabki inimestele selgeks teha ajupesutehnikaid rakendades, muidu hakkab terve mõistus vahele sekkuma.

    Minu arusaamine on, et Waldorf-koolide sihtgrupp on inimesed, kelle terve mõistus niikuinii ei laseks aru saada, et nonde koolidega midagi pahasti on. Sellepärast on nad ajupesemise osas oluliselt leebemad, kui … mõned teised religioossed koolid.

  29. Meie koolis ei tulnud kunagi ette seda, et oleks räägitud mitte-vaktsineerimise kasulikkusest.

    See on väga huvitav point.

    Mulle on jäänud teatav mulje, et Steineri ideoloogias oli vaktsiinivastasus äärmisel juhul pelk kõrvalepõige ja seos Waldorf-koolide ja mittevaktsineerimise vahel on keerukam.

    Nimelt kahtlustan ma, et Waldorf-koolid kipuvad ligi tõmbama kontingenti, kes on altim ka muude alternativismidega — sealhulgas teaduse-alternatiivide ja meditsiini-alternatiividega — kaasa minema. Ja, et see põhjustab vaktsineerimata laste ‘saari’ Waldorf-koolides ka siis, kui koolid “ise” agarasti vaktsiinivastast propagandat ei teegi.

  30. Tänan Helenat oma kogemuse kajastamise eest,
    samas on mul jätkuvalt küsimus, et mis on sellisel koolil seost antroposoofiaga, et seda Waldorf-kooliks nimetada?

    Kohalikud antroposoofid räägivad Waldorf-koolidest küll kui Steineri ideede rakendamisest, praktika, vähemalt Helena näitel, on hoopis miskit muud.

    “eri vajaduste ja ootuste” all pidasin silmas mitte erivajadusi käitumis- või arenguhäirete mõttes, vaid justnimelt “erinevaid vajadusi ja ootusi”

    Kahjuks pean nüüd aga paariks päevaks eetrist lahkuma…. ja kiiresti

  31. kaua te mind ometi nahutate
    juba eile õhtul panin kommentaarid tagasi ja palusin kolleege et nad võtaksid selle artikli modereerimise üle
    kuna ma pole objektiivne hindaja
    kas ei aita juba
    mulle siltide riputamisest ja mu nime väänamisest
    leidsite nüüd peksupoisi

  32. Stella küsis:

    Teiseks. Kas sõnad alternatiivne ja dogmaatiline (st. ohtlik) ikka on sünonüümid?

    Ei, aga see on sellepärast, et ‘sünonüüm’ tähendab midagi muud.

    Inimesed, kes “alternatiiv”-ideid levitava, aga kipuvad oma ideid dogmadena vaatlema küll. Seda sellepärast, et nood inimesed, kes oma alternatiiv-ideid dogmadena ei vaatle, saavad ajapikku aru, et nad ideedena just suuremad asjad pole — ja lakkavad neid levitamast.

    Muide, ka ‘dogmaatiline’ ja ‘ohtlik’ on erinevad mõisted.

  33. Helena pajatas:

    Samuti ei õppinud me koolis midagi rohkemat astroloogiast kui füüsika ja loodusõpetuse tundides räägitud Maa pöörlemisest ümber Päikese jt loodusseadustest.

    … et siis … mis?

    Astroloogia ja pöörlemine ümber Päikese ja teised loodusseadused … ?

  34. Ja psudoteaduslikke arusaamu saabki inimestele selgeks teha ajupesutehnikaid rakendades, muidu hakkab terve mõistus vahele sekkuma.

    Ei vasta tõele. Suur osa inimesi usub öisel surnuaial kummitustesse ilma igasuguse ajupesuta. Hiljutises artiklis küsiti, et milline võiks olla kõikjal üleloomuliku nägemise bioloogiline mõte… Üks võimalikke vastuseid võiks olla meeleelundite vajakajäämiste kompenseerimine ettevaatusega. Inimene on märkimisväärselt abitu öiseks tegevuseks, erinevalt kõigist kiskjatest, kes inimesele ohtlikud olla võiks. Võib arvata, et uskumine lõkkeringi taga pimeduses varitsevatesse üleloomulikesse ohtudesse andis omal ajal eeliseid ellujäämiseks. Aga see on muidugi puhas spekulatsioon, vabandan teemast eemaldumise pärast. Palun siiski mitte unustada, et see, mida me tänapäeval teaduslikuks maailmavaateks nimetame, on lõppude lõpuks ainult mõni sajand vana.

    Minu jaoks isiklikult on kool eelkõige teadmiste omandamise koht. Kui erakoolide õpetus sisaldab ka mingist kindlast maailmavaatest või eetilisest süsteemist pärit elemente, siis mina ei näe selles probleemi seni kuni need ei hakka segama teadmiste omandamist (näiteks ID õpetamisega evolutsiooniteooria asemel) ning seni, kuni see erakoolide pärusmaaks jääb.

    Põhi- ja keskharidus on erinevad ning esitavad õppurile erinevaid nõudeid. Oma kogemuse põhjalt ma ei välistaks, et W-kooli põhiharidusele pole midagi ette heita. Põhikooli programm näib olevat kohandatud kerge vaimse mahajäämusega õpilaste läbilohistamiseks (oma klassi poistest olin mina üks vähestest, kes valemist v=s/t 7. klassis suutis t eriliste probleemideta avaldada ning peaaegu kõik lõpetasid 9. klassi) ning vähegi taibukama jaoks on ükskõik, kus ta õpib.

    Keskkoolides või gümnaasiumites on asi natuke teine. Selleks, et häid tulemusi saavutada, peab natuke süstemaatilist tööd ka tegema. W-gümnaasiumi haledad eksamitulemused kõigis ainetes, mitte ainult reaalainetes, ei võimalda minu arvates muud arvamist kui et selle kooli gümnaasiumiosa näol on tegu läbikukkunud üritusega. On siin kedagi, kes on valmis kommenteerima ka W-gümnaasiumis toimuvat?

  35. kaua te mind ometi nahutate

    Aga mida Te siis ootate, kui alustate oma sõnavõtmisi avaldusega, et see leht siin tuleks kinni panna?

  36. Helena pajatas:

    Samuti ei õppinud me koolis midagi rohkemat astroloogiast kui füüsika ja loodusõpetuse tundides räägitud Maa pöörlemisest ümber Päikese jt loodusseadustest.

    Ja sellepeale Dig täpsustas:

    … et siis … mis?

    Astroloogia ja pöörlemine ümber Päikese ja teised loodusseadused … ?

    Tõepoolest, vabandan, ajasin astronoomia ja astroloogia omavahel segamini.

    Kuid sellegipoolest – meile küll midagi seoses astroloogiaga ei õpetatud.

  37. see oli minu hetke arvamus
    sellepärast tuleb siis rattale tõmmata
    mõnitada ja alandada
    värbajaks sõimata
    ja mu sõnu mu vastu keerata
    ja nime väänata jne?

  38. Kriku kirjutas:

    Ei vasta tõele. Suur osa inimesi usub öisel surnuaial kummitustesse ilma igasuguse ajupesuta.

    See on trikilikum.

    Lood surnuaiakummitustest on sedasorti folkloor, mis lastesse jõuab läbi ajupesuvormi, mida hüütakse laste kasvatamiseks. :-)

    Teisest küljest on psühholoogid tähele pannud, et surnuaia aktiivne teadvustamine toob kaasa inimese ajutise konservatiivsemaks muutumise. Tundub täiesti mõistusepärane, et see võib kaasa tuua lapsepõlvest pärit folkloori subjektiivse tähtsuse ajutist tõusu. Kas 9/11 efekt ajupesuks kvalifitseerub, on aga ilmselt eeskätt filosoofiline küsimus.

    Inimene on märkimisväärselt abitu öiseks tegevuseks, erinevalt kõigist kiskjatest, kes inimesele ohtlikud olla võiks.

    See on ka täiesti mõeldav pathway. Jälle, ilmselgelt saab seda ajupesuvõttena ekspluateerida — aga kas see fenomen iseenesest ajupesuks kvalifitseerub, on vaieldav.

  39. pakkuda eri vajaduste ja ootustega lastele ja lapsevanematele valikuvõimalust,

    Erivajadustega laste kool on ka Nõos. Seal õpetatakse lapsi, kellel on eriline vajadus reaalainete järele.

    Eri vajadustega tähendab “erinevate vajadustega – nii kaua kui see lahku on kirjutatud. Kuid Dig väänas seda vääritimõistmist liiga palju edasi. Mingi kallakuga kool ei ole erivajadustega kool.

    Nimelt kahtlustan ma, et Waldorf-koolid kipuvad ligi tõmbama kontingenti, kes on altim ka muude alternativismidega

    Oma eelarvamuste baasilt ei maksa hakata ka maailma konstrueerima. Ma arvan, et siinne diskussioon on teinud küllalt selgeks, et me ei saa rääkida ühtsest nähtusest nimega W-koolid. Eriti Eesti kontekstis.

    Kriku arusaamaga sellest, et meie põhikooliharidus on kööbakas ei saa nõustuda ei mina ega ka PISA test. Nimelt mõõdabki see test, tulenevalt laste vanusest, meie põhikoolides antu haridust, mitte keskkoolides. Just faktiõppest ja eksamitrennist küllastunud keskkoolis käib mingi krõps, et hakkab välja tulema tohutu hulga ebasidusaid ja mitte kumuleerunud vaid eelnevalt õpitut ülekirjutanud teadmisi omavaid indiviide.

    Keskkool ongi see koht, kus meie haridustasemest sprindivad paljud mööda. Hoolimata sellest, et “me õpime seal rohkem matti, kui soomlased”.

  40. Helena kirjutas:

    Astroloogia ja pöörlemine ümber Päikese ja teised loodusseadused … ?

    Tõepoolest, vabandan, ajasin astronoomia ja astroloogia omavahel segamini.

    Mnjah. Ma norin siis viisakalt ;-)

    Ümber Päikese tiireldakse. Taevakehad võivad pöörelda küll, aga nad teevad seda ümber oma telje. Nii näiteks Maa tiirlemine ümber Päikese avaldub meile aastaaegade vaheldumisena, Maa pöörlemine ümber oma telje aga öö ja päeva vaheldumisena.

    Edasi, astronoomia ja astroloogia on kaks ise asja. Esimene on teadus, teine on müstiline manamisviis. Astroloogia — pseudoteaduse — aktsepteerimine algabki sageli just tema astronoomia — päristeadusega — segamini ajamisest.

  41. Usun, et olen tänu W-põhikoolile palju mitmekülgsem ja erilisem inimene ja arvan, et need inimesed, kes pole selles koolis õppinud, ei tea tegelikult kunagi 100% täpsusega rääkida, mis selles koolis on hea ja mis on halb.

    Sinu ülejäänud teksti põhjal võin öelda, et sinu arusaam “tavakoolist” on mingil põhjusel tegelikkusest umbes sama kaugel, kui sinu väidete kohaselt teiste siinkirjutajate arusaam waldorfkoolist.

  42. Ohooo, ma saan digi parandada:

    Ümber Päikese tiireldakse. Taevakehad võivad pöörelda küll, aga nad teevad seda ümber oma telje. Nii näiteks Maa tiirlemine ümber Päikese avaldub meile aastaaegade vaheldumisena, Maa pöörlemine ümber oma telje aga öö ja päeva vaheldumisena.

    Maa pöörlemine ümber telje on siiski see, mis põhjustab ka aastaaegade vaheldusmist. Maa telg on kaldus ja tänu sellele sattub päikesevalgus erineva intensiivsusega erinevatele Maa kohtadele, põhjustades nii soojemaid ja külmemaid aastaaegu.

  43. Ma tean, et trollile vastamisest tuleks hoiduda, aga seekordne demagoogiavõte on õpetlik.

    Niisiis, artikkel kirjutas:

    Mõte iseenesest on mu meelest hea – pakkuda eri vajaduste ja ootustega lastele ja lapsevanematele valikuvõimalust, kuid seda vajadust ei tohiks ära kasutada oma religioossete veendumuste levitamiseks.

    Helena ajas millegipärast eri vajadused ja erivajadused segamini ja vastas:

    Skeptiku väide: “…pakkuda eri vajaduste ja ootustega lastele ja lapsevanematele valikuvõimalust…” – W-kool ei ole kindlasti erivajadustega laste kool. Erivajadustega laste kool on teatavasti Puiatus, Kaagveres ja Tapal. Ja need ei ole W-koolid. Vb pidas Skeptik “eri vajaduste” all silmas midagi muud, kuid mina sain sellest niimoodi aru.

    dig pani tähele huvitavat poliitkorrektsuse avaldumisviisi — antud juhul eufemismi erivajadustega laste kool “tagasi tõlkimist” — ja aasis, koos Helena tsitaadiga:

    Erivajadustega laste kool on ka Nõos. Seal õpetatakse lapsi, kellel on eriline vajadus reaalainete järele. Ja siis on lastel veel mitut sorti erilisi vajadusi.

    Mida teeb keegi “mina”?

    Tema jätab selle keskmise kontekstiosise, kus “eri vajadused” sujuvalt ja ilmselgelt “erivajadusteks” saavad, vahele, ja üritab teha nägu, et dig ajas mõisted segamini:

    pakkuda eri vajaduste ja ootustega lastele ja lapsevanematele valikuvõimalust,

    Erivajadustega laste kool on ka Nõos. Seal õpetatakse lapsi, kellel on eriline vajadus reaalainete järele.

    Eri vajadustega tähendab “erinevate vajadustega – nii kaua kui see lahku on kirjutatud. Kuid Dig väänas seda vääritimõistmist liiga palju edasi. Mingi kallakuga kool ei ole erivajadustega kool.

    … ja läks siis sujuvalt üle kummalise “erivajadustega kooli” idee peale üle.

    Sedasorti demagoogiavõtet hüütakse kontekstotoomiaks. Nii, nagu lobotoomia korral eemaldatakse osa ajusagarast ja apendektoomia korral eemaldatakse apendiks (või suurem osa sellest), eemaldatakse kontekstotoomia käigus oluline osa kontekstist, et sedaviisi lugejat või kuulajat eksijäreldusele viia.

    Erilist huvi pakkuv kontekstotoomia eriliik on tsitaadikaevandamine. See seisneb mainekate inimeste tekstidest kaevandajale meelepärase tähendusega sõnajärjendite leidmises — hoolimata sellest, et nad algses kontekstis midagi muud tähendavad — ja siis ainult niisuguste järjendite, kontekstist eraldatuna, “tsitaatidena” esitamises. Eriti armastavad tsitaate kaevandada kreatsionistid.

  44. Kriku arusaamaga sellest, et meie põhikooliharidus on kööbakas ei saa nõustuda ei mina ega ka PISA test. Nimelt mõõdabki see test, tulenevalt laste vanusest, meie põhikoolides antu haridust, mitte keskkoolides. Just faktiõppest ja eksamitrennist küllastunud keskkoolis käib mingi krõps, et hakkab välja tulema tohutu hulga ebasidusaid ja mitte kumuleerunud vaid eelnevalt õpitut ülekirjutanud teadmisi omavaid indiviide.

    Mina pole öelnud, et kööbakas. Mina ütlesin, et põhikooli programmist saab keskmiselt andekas inimene (pakuksin, et ülemised 25%) läbi ilma et peaks märkimisväärselt tööd tegema. Mistõttu on üsna keeruline teha sellist põhikooli, mille lõpetajad programmi ei läbi.

    PISA testi üle või mida see mõõdab või mida see ei mõõda või kui palju selles Potjomkini küla on, ma vaidlema ei hakka. Selle kohta on ajakirjanduses igasuguseid arvamusi piisavalt ka ilma minuta. Suurem osa minust targemate inimeste poolt.

    Ma küsin uuesti: W-gümnaasiumi haledad eksamitulemused kõigis ainetes, mitte ainult reaalainetes, ei võimalda minu arvates muud arvamist kui et selle kooli gümnaasiumiosa näol on tegu läbikukkunud üritusega. On siin kedagi, kes on valmis kommenteerima ka W-gümnaasiumis toimuvat?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga