Akupunktuur — müüdid ja tegelikkus (osa 3)
Eelmises osas vaatlesime ajalooürikuid ja arheoloogilist materjali, mis Vana-Hiina meditsiini kohta midagi kostavad ja selgus, et akupunktuuri tänapäevases mõistes võib neist leida vaid väga eesmärgipäraselt lähenedes.
Meie mõistes keskaeg ja uusaeg ei toonud Hiina meditsiinis kuigipalju selginemist, vaid eri koolkonnad ajasid oma asja. Võtted levisid Jaapanisse, Koreasse (mõned ütlevad, et hoopis Koreast Hiinasse). Eri allikad väidavad olemas olevat kas 11 või 12 “kanalit”, mis kas on üksteisega seotud või siis ei ole. Võimust võttis ka kosmoloogiline lähenemine, kus sündmused ja arvud taevas pidid leidma kajastust ka maa peal ning inimkehal. Sellest need 360-365 punkti kehal, mille torkimise, suitsutamise, vajutamise läbi peaks saama tervist parandada.
Selguse loomisel ei aita kaasa viie elemendi (vesi, tuli, metall, puu, maa) filosoofia ja Yin-Yang teooria ühildamatus ja vastuolulisus. Mõlemad kontseptsioonid leidsid kajastamist inimkehal ja tervisefilosoofias ning tootsid vastakaid praktikaid.
Peab muidugi meeles pidama, et kõik see toimus ajal, mil arusaamad füsioloogiast, biokeemiast ja tervenemise mehhanismidest olid tagasihoidlikud ja eelteaduslikud — omadused, mis on omased kõigile tolle aja ravisüsteemidele. Inimkeha avamine operatsiooniks või lahkamiseks oli keelatud, puudusid vaatluste süstematiseerimise meetodid. Kui haiget inimest raviti mingi meetodiga ja ta sai terveks, siis järeldati, et just see raviviis tegi ta terveks, kuid puudus arusaam haiguste olemusest, nende loomulikust kulust ega proovitudki uurida, kas seesama terviserike oleks möödunud ka ilma kohaldatud võtet kasutamata.
Sellises süsteemituses hakkas hiinapärane meditsiin jõudsalt hääbuma, kui Lääne moodi teaduslik lähenemine leidis oma tee Hiinasse. Vahe ei kujunenud siiski mitte Hiina ja Lääne vahel, vaid kas võte oli testitult efektiivne või mitte. Arutleti, et teadus on universaalne ja ei kuulu otseselt ei Läänele ega Hiinale.
Selles valguses üritas Hiina valitsus akupunktuuri ära keelata 1822. aastal ja hiljemgi. Jaapanis keelati akupunktuur 1876. aastal. 1911. aastast ei kuulunud akupunktuur Hiina keiserliku meditsiiniakadeemia uurimisteemade hulka. Enne II MS üritas Hiina valitsus kogu hiinapärast meditsiini keelustada. Isegi Hiina kommunistlik partei väljendas algul oma vastumeelsust tagurliku, irratsionaalse ja ebausust kantud rahvameditsiini suhtes:
Meie arstid ei mõista teadust: lisaks sellele, et nad ei tea mitte midagi inimese anatoomiast, ei taipa nad midagi ka arstimite analüüsist; bakteriaalsetest mürgistustest ja nakkustest pole nad kuulnudki…
Aastail 1927-36 ei ilmunud Hiina meditsiiniajakirjas Chinese Journal of Physiology akupunktuuri kohta ühtainsamatki artiklit.
Olukord muutus seltsimees Mao võimuletulekuga. Valik oli lihtne – mitte pakkuda lihtrahvale mittemingisugust arstiabi, kuna vastava haridusega inimesi lihtsalt polnud nii palju, et kvalifitseeritud arstiabi kõikjale jõuaks, või taaselustada kiirkorras rahvameditsiin, akupunktuur selle hulgas. Mao valis teise variandi, kuigi ta ise sellesse ei uskunud ja kasutas vajadusel ainult nn Lääne meditsiini.
Maoistliku poliitilise surve all pandi patsiendid, arstid, kirjastajad rahvameditsiini heaks tööle. Selleks, et kiirkorras vastavaid spetsialiste õpetada, pidi olemasolevast segadikust midagi koherentsemat kokku kirjutama, et oleks võimalik mingigi süsteemi järgi õpetada ja koostati vastavad õpikud, mille põhjal kujuneski see standardiseeritud mudel, mida praegusel ajal traditsiooniliseks hiina meditsiiniks nimetatakse. Kommunistlike ametnike poolt loodud termin “traditsiooniline hiina meditsiin” (TCM) ilmub kirjandusse esmakordselt aastal 1954.
Järgmises osas vaatame, kuidas hiinapärased võtted lainetena Euroopasse ja Ameerikasse jõudsid.
Allikad:
Robert Imrie, Veterinary Acupuncture
Stephen Basser, Acupuncture: A History
Harriet Hall, Puncturing the Acupuncture Myth
———————————–
Akupunktuur — legendid ja tegelikkus (osa 1)
Akupunktuur — legendid ja tegelikkus (osa 2)
Märt ütles:
Ma kirjutasin:
Hiina meditsiin püüab tugevdada keha vastupanuvõimet.
Kui lisada veel üks sõna, siis on täpsem:
Hiina meditsiin püüab tugevdada keha vastupanuvõimet haigustele.
Kas nüüd on piisavalt täpsustatud? Ehk nüüd mõistad ka minu reaktsiooni?
PS
Selle “Hiina meditsiin” kallal võiks veel norida, aga kes tahab, saab niigi aru.
Aga “vastupanuvõime” ja “kips” seoseid otsima hakata oleks ilmne liialdus, eks.
vice versa ütles:
Aga kuidas hiinlased teavad, kus hiirtel chi voolab?
Mart K. ütles:
Ei ütle kuidas nad tegelikult teavad.
Aga kes ei tea tegelikult, need on ju katsetamiste käigus ühte koma teist teada saanud, onju. Ma ju kirjutasin, et hiinlased katsetavad muuhulgas ka hiirte peal.
vice versa ütles:
Jah, aga kuidas hiinlased seejuures teavad, kus hiirtel chi voolab? Kuidas nad seda välja selgitanud on?
vice versa ütles:
Kes? Hiinlased Sulle või Sina mulle või hiired hiinlastele? Kuidas vastavasisulisi uurimusi siis usaldada saab?
Hiina meditsiini uurima asudes tulebki silmas pidada küsimust: kuidas nad selle välja selgitanud on? Siin ongi kogu kurja juur. See, kuidas nad on välja selgitanud, seletabki, miks hiina meditsiini on raskemgi omandada kui lääne oma. Lääne meditsiini õpingud nõuavad teatud tasemel vaimuandeid, hiina oma nõuab vaimuannete ülest annet.
Täpselt sama käib lääne meditsiini kohta.
Ja kuidas selle olemasolu välja selgitatakse?
@vice versa:
Mis annet on vaja ida meditsiini mõistmiseks ja kas selleta tõesti ei saaks õpetustest aru?
vice versa ütles:
Vaimuannete-ülest annet öelda, kus hiirtel chi voogab? Aga milleks siis üldse need alaväärtusliku lääne meditsiini reegleid järgida püüdvad “teadustööd”, kui alla ekstrasensi polegi võimalik kellelegi TAA toimivust tõestada? Vee segamiseks, et vääritud õhtumaalased asjale pihta ei saaks?
vice versa ütles:
See loogikaviga kannab nime special pleading.
Sest inimesele on omane uudishimu. Enesekindel inimene ei näe kõiges ja kõigis alavääristajat ja vääritut. Ole üle. Ja kui Arstikunsti viljeleja sind terveks teeb, siis kas sellest aru saamiseks pead olema ekstrasens? Kuidas te küll selliseid elementaarseid asju ei adu?
dig ütles:
Kui su lähteandmed on valed, siis mõtle nii loogiliselt, kui veel annab, tulemus on ikka seesamune et…
vice versa ütles:
Mis puutub siia uudishimu? Ise Sa alles äsja väitsid, et hiina meditsiinist arusaamine nõuab alternatiivseid vaimuaindeid. Minu küsimus oli, milleks neil (hiina chi-teadlastel) on vaja lisaks oma imelistele vaimuülestele vaimuannetele, mis lubavad neil TAA-d õigesti mõista ja praktiseerida, üritada jätta veel ka muljet, et chi mõistmine võiks olla kättesaadav ka vähem ja täiesti tavalisi vaimuandeid nõudva (ja vastavas võrdluses järelikult TAA-st alaväärsema) lääne meditsiini kontekstis?
Või tähendab uudishimu siinkohal seda, et hiina chi-teadlastel on himu uudistada, kui palju vaimselt küündimatuid lääne inimesi laest võetud, tõenduspõhise meditsiini seisukohalt pseudoteadusliku jutuga on võimalik ära lollitada?
vice versa ütles:
Jumal küll, paranda siis inimese andmeid, mitte ära parasta tema teadmatust. Või nõuab ka vastavate andmete mõistmine ja hindamine vaimuainete-ülest annet?
Vestlusi Vice Versaga Hiina meditsiinist…?
Kuluks vist ära küll. Kõigepealt pean ma natuke mõlgutama ja terava-torkava sissejuhatuse kujustama.
Põhjenduseks siis asjaolu, et nimetatud kodanik püüab ühelt poolt postitada küll viiteid oma seisukohtade toetuseks, kuid täpsustavate küsimuste või loogikavigade demonstreerimise peale laskub kiiresti isiklike solvanguteni. Näiteid on hulgaliselt. Kui ta suudaks ilma nendeta hakkama saada, siis mis seal ikka, igaühel on õigus oma arvamusele ja selle kaitsmisele, aga ta ju ei suuda.
Mart K. ütles:
Tule taevas appi.
Mitte hiina meditsiinist arusaamine ei nõua alternatiivseid vaimuandeid, vaid hiina meditsiini arstil peavad olema taolised anded. Hiina meditsiinis välja töötatud diagnostika meetod nõuab lisaks tavapärasele õppimise-praktika teel omandatule ka teatud andeid.
Kui lnüüd paralleel tuua, siis parema ülevaate organismist annavad ikkagi uuringud, kus võetakse analüüse ja kasutatakse diagnostika aparaate selmet piirduda küsitluse, välise vaatluse ja vererõhu mõõtmisega.
Kas see on täpsustav küsimus, Kriku?
:)
Ja milliste annete abil oled sa sellise väite sõnastamise juurde jõudnud? Nondesamade, mis “hiina meditsiini arstil” peavad olema?
vice versa ütles:
Viita nüüd kliinilisele katsetusele, kus võrreldi andekat ja andetut, kuid koolitatud ja hoolikat akupunkturisti ja saadi statistiliselt oluline erinevus paranemise määras. Muidu on ikkagi tegemist special pleading‘uga.
Minu arust on tegu tautoloogiaga. Selle tema poolt kuulutatud erilise ande mõistmiseks või tuvastamiseks näib olevat vaja todasama annet.
See ei ole tautoloogia, see on kübarast välja võlutud vabandus, miks Vice Versa lemmik-umbluu ei tööta.
vice versa ütles:
Hiina meditsiin ei ole meil levinud mõistes “ravitsemine” ega nõua mingeid üleloomulikke võimeid, vaid tahet õppida ja – et saada heaks arstiks – hoolivust patsiendi suhtes. Vist kõige vaevalisem osa hiina meditsiinis on pulsidiagnostika omandamine, mis kõrgel tasemel ilmselt polegi võimalik ilma pikaajalise tööta Õpetaja käe all. See on väga sarnane instrumendiõppele muusikas ja võib-olla tõesti nõuab ülima taseme saavutamiseks mingit erilist annet. (Mis ei nõua?) Aga see anne ei ole milleski üleloomulikum ega vaimuannete ülesem kui näiteks musikaalsus või rütmitaju. Seejuures enamus lihtsalt häid nõelravi arste ei valda seda kaugeltki tipu tasemel.
Kriku ütles:
Niisiis täpsustav küsimus sõnakunsti kohta. Kuidas seda nüüd hiina meditsiiniga seostada või midasaöeldatahtsid.
?
Inz, tahad sa sellest lähemalt rääkida? Ilma igasuguse irooniata.
inz ütles:
Jah, just nii see on. See on see osa hiina meditsiinist, mis on tänaseks päevaks välja arendatud/töötatud. Hiina meditsiini juuri, ajalugu uurides selgub aga, et meridiaanide e. kanalite teooria pole loodud pelgalt katse-eksituse meetodil. Kas ei teki siin küsimust, et kes oli õpetaja õpetaja?
Vice Versa küsis:
Sa väidad, et hiina meditsiini abil ravimise on vaja mingit erilist “alternatiivset vaimuannet”. Kuidas oled sa veendunud, et mingi selline anne ülepea olemas on? Kas selle ande olemasolus veendumiseks on vaja omada sedasama annet?
Kuidas see selgub?
Hiina ja lääne meditsiini ühitamise nimel nähakse kõvasti vaeva. Hongkongi polütehnilise instituudi teadlased on muu kõrval appi võtnud matemaatika ja raalid, vahendab Medical Xpress.
Meetodi praktiliste järelmite kirjeldus tundub mõistlik: