Maailmalõpp aastal 2012
Üks jabur idee on mööda ilma ringi liikumas. Sellest räägivad kanaldajad, vaimsed inimesed, selgeltnägijad, astroloogid, vandenõuteoreetikud, ufoloogid, vibratsioonivahetajad, võnketasandi tõstjad, auratransformaatorid, gurud, joogatreenerid, nende jüngrid, veidrate ideedega arheoloogid-mütoloogid.
2012. aasta maailmalõpp on justnagu kogu New Age liikumise kvintessents, omamoodi Jeesuse teine tulemine, mida härdalt oodata, karta, loota, milleks ette valmistada.
Maailma lõpp on see osade jaoks otseselt mingi üleilmse katastroofi näol, osadele saab see aasta kauaoodatud uude dimensiooni üleminekuks, nagu paradiis, nirvaana või muu selline hea asi.
Gurud muidugi ütlevad, et sündmuseks peab valmistuma, sest edasi pääsevad vaid vaimselt õigesti häälestatud inimesed. Õiget häälestust aga saab nende juures harjutada (raha eest, loomulikult). Võib osta ka vastavaid raamatuid või külastada õigeid kodulehti internetis.
Miks just 2012?
Maiade kalender lõppevat siis ära.
Keda selline lapsik seos ei rahulda, siis võib vastavat algoritmi kasutades leida piiblist, et asteroid või komeet põrkab Maaga kokku. Või et talvisel pööripäeval paikneb Päike väga-väga lähedal galaktilise ekvaatori ja ekliptika lõikepunktile.
Mis küll juhtuma hakkab?
* Kosmilise kehaga kokkupõrget juba mainisin, aga see ei pruugi veel olla inimkonna lõpp, kuna:
* vaimselt puhastunud liiguvad edasi kõrgemasse dimensiooni;
* või tulevad kosmosetulnukad ja päästavad parimad Maa pojad ja tütred oma emalaevale tõstes ära;
* võibolla toimub hoopis Maa magnetpooluste vahetus;
* teadlased lähevad ülbeks ja keeravad LHC nupu üle piiri;
* masinad võtavad võimu;
* gammasähvatus steriliseerib planeedi;
* inimeste geneetiline kood modifitseerub ja algab uus evolutsiooniline ajajärk;
* Yellostone supervulkaanil saab aeg täis ja hakkab purskama;
* Atlantis tõuseb;
* mõtle ise endale sobilik lõpp välja.
San Franciscos toimus 31.10-02.11 2008 konverents teemal aasta 2012. Kokku tulid šamaanid, ufoloogid, mediteerijad, astroloogid ja muud New Age mütoloogid. Peeti loenguid, vaadati dokfilme, mediteeriti koos. VIP pilet maksis 300 dollarit. Konverentsi loosung kõlas: “Shift happens.”
Konverentsi üks korraldajatest ütles, et 2012 on inimkonna ajaloo tähtsündmus. Kõik, mida me teame, kõik, mis me oleme, saab kardinaalselt muudetud. Maia-asjanduste uurija John Major Jenkins teenis kestvad kiiduavaldused, kui ta väitis, et maiade hieroglüüfid kubisevad Linnutee keskust tähistavatest puu- ja loomakujutistest, mida Jenkins kutsub maiade loomismüüdi mustaks auguks.
Bostoni ülikooli maia asjatundja William Saturno, kes konverentsil ei käinud, rääkis loo, kus üks mees tuli ta kontorisse ja küsis ühe linnupesa kujutisega maia seinamaali kohta. Mees väitis, et see on maiade must auk, aga Saturno ütles: “Minumeelest on see linnupesa.”
Allikas: pressdemocrat.com
Ennustus
Palju inimesi saab hukka, kuna on gurude või iseenda poolt ajud vussi keeranud ja kui kaua oodatud ja selleks pikalt ettevalmistatud sündmus muidu aset ei leia, siis aidatakse üksteist nagu Jonestownis või vahetatakse võnketasandit nagu taevavärava (Heaven’s Gate) jüngrid.
Minu meelest on siin terminitega natuke rappa mindud. Maailma lõppu ei saa üle elada, sest siis poleks tegu mitte maailma lõpuga, vaid lihtsalt ühe korraliku kataklüsmiga. Subjektiivselt võiks ehk öedla, et maailm lõppeb siis, kui kogu elu hävib, objektiivselt aga, et alles universumi soojussurmaga koos.
Kui tõenäoline on seejuures, et maailm (näiteks enda fundamentaalset ehitust teadvuslike vaatlejate eest varjates) enda lõppu väldib? Kui liita see uudis kokku selle uudisega, võib nii mõnigi ehk kergendatult ohata. Äkki see ongi tõend kvantsurematusest?
mis siin mõelda ja tõmmelda,tuleb mis tuleb!kui olete nii kindlad et maailm 2012 lõppeb siis andke oma vara mulle ja raha kandke minu kontole!nagu mingid eided kiunuvad siin!
Kuulake kõik!
Maailma lõpp pole reaalne,mul on selleks tiooria (Ma olen 14.a vana aga pole loll)
Saate aru meie Maal on elu,inimesed,teadlased jne.Inimestel pole midagi muud teha ,kui välja uurida millal kõik kaob per**e!
Miks siis ainult meie planeet peaks minaiganes kokku põrkama kameediga???
Miks mitte teised planeendid…sest neil pole sellist elu nagu meil…“nad“ ei saa midagi uurida!!!
Peale selle “maailmalõppu“ on ennustatud juba 10 või rohkem kordi!!!
Ma pöördun teadlaste poole,JÄTKE SEE JAMA!
MAA ON JUBA 400 MILJARDIT AASTAT VANA…MIKS SEDA “MAAILMALÕPPU“ POLE VEEL OLNUD??????
Ma ei ole troll, ma üritan lihtsalt Internetist pärit lauslollust Skeptik.ee leheküljelt välja tõrjuda, toetudes algallikatele.
Jagan Teiega oma avastusi NIBIRU osas. Planeet NIBIRU eksisteerib ja vägagi tuntud – JUPITER. Teie jaoks on see muidugi väga kurb, aga mingit müstikat siin ei ole.
Thompson, R. Campbell (Reginald Campbell), 1876-1941
The reports of the magicians and astrologers of Nineveh and Babylon in the British Museum : the original texts, printed in Cuneiform characters; edited with translations, notes, vocabulary, index, and an introduction (1900)
VI. Omens from Halos
No. 94. ….When a halo surrounds the Moon and Jupiter {Nibiru) stands within it, there will be a slaughter of cattle and beasts of the field.
(Marduk is Umunpauddu at its appearance; when it has risen for two (or four ?) hours it becomes Sagmigar; when it stands in the meridian it becomes Nibiru.)
Jumala kolmiknimed esinevad ka Egiptuses.
Isise ja Ra müüdis lausub Egiptuse päikesejumal: Hommikul olen ma Hepera, keskpäeval Ra ja õhtul Tem (Atum).
Ahah.
Kriku ütles:
Aitäh! See kommentaar tõi mu äärmiselt viletsa päeva jooksul korrakski muige suule.
ärge minge hulluks aga ma olen 8 aastane ja kui tuleb maailma lõpp siis viimastel elide minutitel tahan karjuda ma nagu metslane ma ju kardan
2012 võib maailmalõpp tulla küll, kui mingi hüperaktivistil õnnestub ennast kuidagi tumarelva käivitussüsteemi kallale smuugeldada :)
Pimesi uskujatelt võib kõike oodata. Miks piirduda massienesetapuga, kui võib korraldada eriti suuremahulise massimõrva? Kummalgi juhul ei peaks pärast parastamist kuulama. Sellepärast olekski tarvis kuidagi aru pähe panna neile pimesi uskujatele.
Ülalkirjeldatud probleem võib olla isegi üsna reaalne, kuna noid hulle on päris suurel hulgal ja tõenäosus, et mõned neist on kriitilistel positsioonidel, on kindlasti suurem, kui 0% – seega liiga suur.
Tuumasõda ei ole maailma lõpp.
@Kriku:
Liikuvate olendite populatsioonile mõjuks see ilmselt siiski üsna hävitavalt. Peale ülemaailmset tuumapommitamist oleks päris pikka aega vaikus majas. See, mis ei hävi otsese plahvatuse energia või kiirguse mõjul, hukkub järgneva “tuumatalve” jooksul. Ja isegi, kui mõnel õnnestub kuskil maa/vee all toidutagavarade abil piisavalt kaua elus püsida, läheb kaua aega enne, kui maa peal midagi tegema saab hakata.
Muidugi ei ole tänapäeva tehnika ja high tech turvameetmete juures väga tõenäoline, et keegi sinna õige nupu kallale pääseb aga risk on alati olemas.
Väike stsenaarium: Pinnlaadeni vahvad võitlejad varastavad Iraagi “tuumaelektrijaamast” paar kilo rikastatud uraani ja meisterdavad sinna Mägi Aivari stiilis kergemat tüüpi lühimaa raketi külge. Sõidutavad selle Žigulli pagasnikus Kamtšatkale ja läidavad süütenööri sihtides samal ajal Kaliforniat või Alaska asustatumaid kohti. Obama vaatab radarilt lähenevat raketti ja haarab pommikohvri järgi saates Kamtšatka poole mõned raketivastase süsteemi atribuudid või siis paar-kolm tuumapead. Kuskil käib siis mõne aja pärast vägev pauk, mis Karu üles äratab ja siis peaks kõigi eelduste kohaselt õhk peagi rakettidest paks olema.
Kuna rikastatud uraani on raske hankida, siis võibolla virutatakse ääretult venemaalt hoopis tuumarelv kogu täiega ja lastakse Washington vastu taevast. Isegi kui relv kohale ei jõua saab nalja kõvasti kuna mõlema suurriigi strateegia on vaenlast tuumalöögiga ennetada.
Veelgi parem variant on see, kui veendunud usuhull on paari sõbraga sattunud teenima/tööle tuumarelva kontrollkeskusesse (siis kohta, kuhu saabub kriitilisel hetkel käsk vajutada nupule ja antakse lõhkepea aktiveerimise koodid). Või siis lendab seesamune usuhull koos sõpradega pommilennukil (“Broken Arrow” stiilis). Seal teenivate inimeste tausta uuritakse küll põhjalikult aga nemadki võivad mingil hetkel lolliks ära minna kollektiivselt.
Korraliku jama võib kokku keerata ka tuumaelektrijaamas või hüdroelektrijaamas. Isegi haiglas saab paljude inimsete elu keeruliseks muuta (mis kasu neist haiglatest on, kui niikuinii kohe kõik süütud taeva lähevad…)
Kui vaadata seda, kui palju on paadunud maailmalõpu ootajaid, siis võib 21.12 – 23.12.2012 olla siiski üpris ohtlik/põnev periood, sest kunagi ei tea, mida nad ette võtavad. Neid on seekord ju palju rohkem, kui kunagi varem.
loodame parimat. Lootust on vähemalt, et kui see päev mööda saab, siis edaspidi on neid hulle palju vähem, kuna ükski kuupäev pole olnud “nii pikalt ette kuulutatud” :)
Radikaalsete islamistide eesmärgiks on luua Tõeline Islamiriik™. Kuidas tuumasõda seda saavutaks?
@Starker:
Nu aga tegemist ei pea ilmtingimata olema islamiäärmuslastega. Bin Laden’i näide oli ainult 1 võimalik versioon.
Äkki on tegu kristlasetga, kes on veendunud, et “Rapture” on vajalik ja kui jumal seda ära ei korralda, siis tuleb asi ise ette võtta. Ilmsüütud kristlased saavad niikuinii taevasse aga patused saavad “left behind” või õigemini “blown away”.
Issanda loomaed on suur ja lai.
Viktor ütles:
Rikastatud U-235 plahvatama saamine on mittetriviaalne ülesanne ja üksikehitajale tõenäoliselt mittejõukohane. Vt näiteks seda.
Pigem helistab ta Mišale ja küsib, et milles värk.
Selleks, et tuumarelv plahvatama saada on vaja:
1. Selle kasutamine autoriseerida härra presidendi ja/või sõjaväe ülemjuhataja poolt.
2. Tuumarelv peab olema niiõelda töökeskkonnas (tuumarelva sees on keskkonda jälgivad andurid).
3. Tuumarelvaga tegeleva üksuse juht (nt allvelaeva või lennuki kapten) peab relva kasutamise ühemõtteliselt lubama.
Nii et tuumarelva vargusest või struktuuridesse infiltreerunud usuhulludest ei piisa veel tuumaplahvatuse korraldamiseks.
Muideks, tuumarelvadega seotud turvateemade kohta on infot üsna laialt, vt näiteks Ross Andersoni Security Engineeringu 13. peatükki.
priitp ütles:
Nagu Damn Interesting pajatada teab, ei ole autoriseerimiskoodide äraarvamine tingimata ülemäära raske.
Ei usu, et isegi inimkonnale lõpp peale teha õnnestuks, rääkimata kõigist liikuvaist elukatest. Inimesi elab kohtades, mille lähistelegi keegi tuumapommi ei viska – Saharas, Siberi ja Kanada tundras, Gröönimaal, Amazonase dzhunglis, Tiibeti kiltmaal, Okeaania väikesaartel jne. Tsivilisatsioon võib hävida, aga ma tõesti ei näe põhjust uskuda, et Homo Sapiens.
dig ütles:
Hirmus mõeldagi, kui terroristid peaks ajamasinale küüned taha saama. Kuigi seitsmekümnendate alguse asemel oleks neil mõttekas rännata pigem kuuekümnendatesse või viiekümnendatesse, siis oli tuumarelvade security minuteada veelgi lõdvem.
@Kriku:
Tuumatalv on ikka globaalne nähtus, ses osas pole mingit vahet, kas keegi poetas ühe käraka saja või tuhande kilomeetri kaugusele. Ma olen nagu aru saanud, et kogu meie valduses oleva moona õhkulaskmise järel tekkiv asi tõesti ei ole inimesesuuruste elukate jaoks reaalselt üle elatav.
Aga maailma lõpp poleks see muidugi ikka, arvata mõnesaja (-kümne?) miljoni aastaga jõuab mõni uus meiega sarnaselt funktsioneeriv olevus evolutsioneeruda. Kusjuures neil järgmistel saab siis omast kohast põnev elu olema, nad saaksid maa sees sonkida varasema tsivilisatsiooni teadmiste väljaõngitsemise eesmärgil. Umbes nagu Hiina iidne meditsiin mõnele meie liigikaaslasele, aga palju vanem ja päriselt.
Mina ei ole sellest nii selgelt aru saanud.
Compared to climate change for the past millennium, even the smallest exchange modeled would plunge the planet into temperatures colder than the Little Ice Age (approximately 1600-1850). This would take effect instantly, and agriculture would be severely threatened. Larger amounts of smoke would produce larger climate changes, and for the 150 Tg case produce a true nuclear winter, making agriculture impossible for years. In both cases, new climate model simulations show that the effects would last for more than a decade.
http://en.wikipedia.org/wiki/N.....ic_effects
Aitaks sellest, kui mõnikümmend tegelast kuskil ekvaatori kandis hinge jääks.
@Kriku:
Selle põhjal näib tõesti, et hästivarustatud grupp inimesi soodsas paigas võiks läbi vedada. No siis pole hullu. Ega keegi mu kohvrit pole leidnud?
Ma arvan, et ei pea isegi eriti hästi varustatud olema. Inimene on krdi hästi kohastuv elukas ja kõigesööja. Ma arvan, et kambal primitiividel, kelle sisikond on harjunud mitmekesise ja mullasevõitu toiduga, peaks kõige suuremad võimalused olema. Sina vast oskad täpsemalt öelda, kui palju võrreldavaid evolutsioonilisi pudelikaelu H. S. läbinud on…?
Veel samal teemal, karta on, et enne 1945. aastat sündinud inimeste eluajal on lõhatud rohkem atmosfäärilaenguid, kui võimalikus tuumasõjas lõhataks – või siis vähemalt on suurusjärgud samad. See käib siis radioaktiivsete elementide akumulatsiooni ohu kohta.
Lõppude lõpuks, inimesi elab isegi Tshernobõli suletu tsoonis – vähe ja viletsalt, aga elab. Sinna muide toimus isegi migratsioon – Tadzhikistani kodusõja õudused, eriti teatavad sündmused Dushanbes, tundusid inimestele hullem variant.
@Kriku:
Ma pole kindel, kas isegi keegi, kes tegelikult inimese evolutsiooni tunneb, teaks seniseid pudelikaelu kokku loendada. Hüpoteese selle kohta, millistes seltskondades, millal ja kui suurte ringidega me Aafrikast tulime, tekib regulaarselt juurde.
Tuumatalve ei tekita pauk ise, atmosfääriplahvatus ei saa ju paisata atmosfääri rohkem massi kui pomm kaalus, mis on täiesti tühine. Kliimat külmutaks kõrvalefektid, kui plahvatus mõnedkümned ruutkilomeetrid põlema paneb ja kõik seal olnu oma tahmaportsu üles saadab. Ja ma siiski kahtlustan (nagu ikka, ei viitsi ma ise numbreid otsida), et kaks tuumaplahvatust Jaapanis andsid arvestatava osa kogu II Ilmasõja põletuspotentsiaalist.
Lisaks, su viidat Wiki artiklis on väga huvitav peatükk Lahesõjast, kus esitatakse järeldus, et tahmapilve stratosfääri saamiseks on vaja tekitada üks suur põleng, paljudel väikestel (summaarselt samasugustel) ei ole seda efekti – täpselt see, mida praktilised inimesed maailma kaitsevägedest ühelt tuumaplahvatuselt ootavad.
Jutu mõte on siis selles, et senitehtu kokkusummeerimine ei anna eriti head alust ennustamaks, kuidas tuumasõda Maa kliimat mõjutaks, sest midagi ligilähedast on tehtud ainult kaks korda 1945. aastal ja noodki olid tänapäevaste laengute kõrval püstoliplaksud. Ei oska öelda, kas Santorin võis midagi väikese tuumasõjaga võrreldavat toime panna (Krakatau oli selleks ilmselt liiga kökats, olla natuke loojanguvärve muutnud).
Ei usu. Tokyo ja Dresdeni pommitamine konventsionaalsete relvadega olid ohvriterohkemad ja karta on ka, et suitsurohkemad.
Nii Krakatau kui Santorin ei tekitanud ligilähedaseltki midagi inimkonna hävingut ohustavat (muuseas on väär arvamus, et Kreeta tsivilisatsiooni hävitas Santorini katastroof). Sama käib ka 6. sajandi katastroofi kohta, mida Bütsantsi allikad kirjeldavad kui “aastat, mil ei paistnud Päike”.
Kriku ütles:
Allikas?
Ingmar ütles:
Ei vasta tõele.
Sõjakasutuseks on tuumaplahvatusi korraldatud ainult kaks korda, aga mitmesugustel eesmärkidel, pommimehhanismide katsetamisest kuni rahumeelsete kraatrite tekitamiseni keset Nevada kõrbe on päris hulka atmosfäärisiseseid tuumaplahvatusi korraldatud. Pärast nonde ärakeelamist veel tuhandeid maa-aluseid pealekauba.
Ingmar ütles:
See on mingi jama.
Atmosfääriplahvatus saab atmosfääri paisata kaunis rohkesti varem maas vedelenud materjali. Isegi vana hea dünamiidi energiasisaldus suudab pommi enda massist suuremale mullakogusele üsna kena potentsiaalse energia anda, tuumapommi energiatihedus on aga veel oluliselt suurem.
Dig, wikipedia “Nuclear Test” artikkel väidab atmosfäärikatsetusi olevat olnud üle 1000, aga ma olen kohanud ka suuremat numbrit, mille allikat hetkel ei suuda meenutada.
@dig:
Ja ikkagi pole muteada pärast 1945. aastat korraldatud katsetusi sel teemal, mida suudab tuumaplahvatus, kui teha ta keset midagi sellist, mis tule ka külge võtaks, nagu linn või mets. Just põlenguid, mitte plahvatusi endid kardetakse talvetekitajatena. Mitte ka õhkupaisatud pinnast, mida ma kuritegelikult ignoreerisin. Me oleme ju tuumaplahvatusi videost näinud: suurel maa-alal keeratakse tolmu mõnekümne meetri kõrgusele, big deal (noh, kui ise sisse ei jää); seen on muidugi muljetavaldavam, aga selle mass ei saa arvestatav olla. Vulkaani vastu taevast lendamine toimetab igal juhul suurema koguse pinnast palju kõrgemale ja isegi need ei ole suutnud drastilisi kliimaefekte kaasa tuua. Ikkagi näib, et kliima mõjutamiseks on tarvis Väga Suuri tulekahjusid, mille läitmiseks tuumaplahvatus jälle suurepäraselt sobib.
Kriku ütles:
Jah, aga kas praegu on siis ainult tuhat tuumalõhkepead olemas? Minu teada peaks too suurusjärk 30000–60000 kandis olema.
During the Cold War the United States produced over 70,000 nuclear weapons. By its end the U.S. stockpile was about 23,000 weapons of 26 different types. The production of nuclear weapons ended in 1989, and since then existing weapons have been retired, dismantled, or mothballed. As of 2001 the Enduring Stockpile consisted of about 9,600 weapons of 10 types. As of 2004 about 3,000 of those weapons had been moved to the lowest readiness level, in which they are not dismantled, but no longer in active service.
http://en.wikipedia.org/wiki/Enduring_Stockpile
Aide to the Russian president, Sergey Prikhodko has reaffirmed that a new Treaty with the US on strategic offensive weapons may be signed in March-April 2010. He said that work is in progress. START -1 Treaty expired on December 5th, 2009. Presidents Medvedev and Obama decided to sign a new Treaty which stipulates the two countries to have 500-1100 missile carriers in 7 years. This week Dmitry Medvedev discussed START-2 talks with the US president Barack Obama on the phone. They decided to boost the process.
http://english.ruvr.ru/2010/02/26/4865895.html
Ingmar ütles:
Miks peaks? Linna või metsa süütamiseks on palju tõhusamaid konventsionaalseid vahendeid olemas.
Ingmar ütles:
Jälle jama. Praegused teooriad postuleerivad talve allikaks atmosfääri ülakihtide läbilaskvuse järsku vähenemist; tolle jaoks ei ole mingisuguseid erilisi põlenguid tarvis.Ingmar ütles:
Seriously, WTF? Tuumaseene kõrgus on kilomeetrites, isegi kümnetes kilomeetrites. Hoolitsemine, et pomm kukuks piisavalt aeglaselt, et kõrgel-kõrgel lendav pommitaja kaugele lennata jõuaks, on oluline arhitektuuriline tingimus olnud tuumapommitajate ajaloo algusest peale. Tsaar-pomm ulatus oma seenega hinnanguliselt 60 kilomeetrini välja.
Kordennemuistsel ajal laskis Oppenheimer & Co kolmainsuse õhku. Energiahulk — umbes 21 kilotonni TNT’d. Tänapäeva mõttes tühiselt väike plahvatus.
Tekkis kraater. Suur kraater. Kolm meetrit sügav, kolmsada meetrit lai. Kui me oletaksime, et kraater oli koonus (aga tegelikult on kraatri ruumala suurem), tähendaks see mingi tühise 70 000 kuupmeetri pinnase — ümmarguselt 190 000 tonni — teisale paigutamist. Ei saa arvestatav olla? Spetsialistide hinnangul on juba 40 000 kuupmeetrit “röögatu kogus”, teab Postimees kirjutada.
40 000 ringis peaks olema õige suurusjärk wikipedia andmetel. Seal on räägitud muidugi 2 suurema riigi arsenalist.
Kõige võimsamad neist on 50Megatonnise lõhkejõuga (ekvivalentne 50 000 000 tonni TNT lõhkemisega). Võrdluseks Hiroshima purustanud “Little Boy” oli ainult 12Kt. Siiani on kokku lõhatud ~510Mt väärtuses pomme. Praegusel hetkel olemas olevate tuumapeade kogu lõhkejõud arvatakse olevat kuskil 35 000 – 40 000 Mt vahel. Mis on siis võrreldav 40 miljardi tonni TNT plahvatamisega. Kilo TNT-d meetri sügavusele maa alla maetult teeb 10x10x5m suure augu maa sisse ja lööklaine lööb 100 meetri kauguselt jalad alt (nähtud-tehtud). Mida 40 miljardit tonni TNT-d teeb ei taha ette kujutada isegi.
Kindlasti jäävad mõned inimsed ellu, aga mida nad tegema hakkavad? Selleks, et inimkond selle jama üle elaks oleks vaja, et mingi suurem grupp oskajaid/teadjaid inimesi oleks ette valmistunud ja peituksid õigel hetkel maa alla koos vajalike tagavarade ja tehnikaga. Aga kas selliseid varjumise punkreid üldse on olemas? Ja kui pole teada, millal see keegi lollakas pommid lendu laseb (pole ju üldse tõenöoline), siis ei oska ka õigeaegelt varusid koguma hakata ja varjuda niikuinii.
Ehk siis võib ette kujutada, et kõige täenäolisemalt elavad globaalse tuumakatastroofi üle juhuslikult õigel ajal varjunud inimesed, kes võivad paiguti esineda suuremate gruppidena. Nii ehk naa ei ole neil juba eos palju šanšše ellu jäämiseks ja veel vähem soo jätkamiseks. Näiteks on sellised probleemid:
Maa pind on väga pikalt elamiskõlbmatu. Puid arvatavasti on vähe, kui üldse. Mingist viljakasvatusest arvatavasti midagi välja ei tule, kuna päikest pole näha ja muld on reostatud. Ulukitega on kukimuki ja kaladega kardetavasti ka (kaladel võib samas paremini minna, kuna ookeanisse ilmselt väga palju pomme ei pillata ja sügavale mere põhja ei pruugi reostustki jõuda). Samas ainult kaladest on suhteliselt raske elada ja need tuleks kuidagi kinni ka püüda esmalt.
Jääb variant, et inimestel on suured varud ja nad hakkavad maa all kunstvalguses mahepõllundusega tegelema. Ok – kust nad energiat saavad? Päikeselt? Päike on suhteliselt pikalt pilvede taga. Puud on ära põlenud kõigi eelduste kohaselt ja sütt on vääääga palju vaja, et mingi arvestatava perioodi vastu pidada. Jääb veel tuumaenergia aga karta on, et pärast sellist pauku on kogu elektroonikal kriips peal ja käsitsi uraanist energiat ei tee. Pealegi tuleks siis eeldada, et neid inimesi jääb ellu nii suurel hulgal, et suudavad tuumaelektrijaama käigus hoida. Juhuslikult peavad kõik ellujäänud olema ka tuumaenergeetilise haridusega. Sama jama on ka kõigi teiste elektrijaamadega (Hüdroelektrijaam, tuulegeneraatorid), et need vajavad palju elektroonikat, mis aga ei ela EMP-d üle.
Edasi – mis siis saab, kui need ellu jäänud inimesed hakkavad vanadusse surema? Ok teevad omavahel lapsi ja edasi? Siis on kõik õed-vennad, lähisugulusristamine toob kaasa mandumise ja varsti on kõik kohad värdjaid täis… Hakkavad katseklaasides lapsi tegema? Jälle häda – selleks on vaja väga arenenud tehnikat ja oskuslike inimesi. Jällegi ebatõenäoline, et just õige haridusega inimesed paugu üle elavad.
Minu arvamus on see, et parem on, kui seda pauku ei tuleks sest tagajärgi ei oska keegi ette ennustada. Aga selline tuumarelvade varastamine/kadumine ja kogemata lendu laskmine ei ole väga võimatu. Lisan siia ühe vahva lingi, kus on üles tähendatud kõik 32 seni aset leidnud “broken arrow” situatsiooni. Mõned neist on päris karmid ja kurb on mõelda, et kui midagi oleks läinud veel rohkem valesti, siis oleks praegu võibolla siin sügav vaikus.
dig ütles:
Kraatri sisu vedeles kraatri kõrval maas. Right? Sedani pauk oli spetsiaalselt planeeritud võimalikult suurt tükki kõrbest mitme kilomeetri kõrgusele viskama ja see kõik kukkus ka sinnasamasse mõne kilomeetri ulatusse maha; tolmupilv oli muidugi korralik, aga stratosfäärile jõudis see ainult kaks-kolm korda lähemale kui lapse kivivise.
Seen on ühke ja kõrge asi (tunnistan, et tubli tüki kõrgem kui ma arvasin), aga selle mass pärineb laengust endast ja ei saa sestap kellelegi arvestatavat pimendust korraldada. Seni kui maapinnalt mingit mateeriat appi ei tule, saavad atmosfääri ülakihid tuumaplahvatust nähes ainult solidaarsustundest oma läbipaistvust vähendada.
@Viktor:
Selliseks pessimismiks ma ka põhjust ei näe. Kui inimesed üleüldise tuumasõja üle elavad, siis eeldatavasti kuskil ekvatoriaal-Aafrikas (sest miks peaks keegi kalleid laenguid neile raiskama). Metsad ei põle neil ka siis maha (kahtlen, kas midagi peale Austraalia on üldse võimalik päris paljaks põletada). Ennustuste põhjal võib isegi karmi tuumatalve korral seal temperatuur üle nulli jääda ja sel juhul on minu arvates hooletu. Söövad putukaid ja taimejuuri; temperatuuri räme langemine peatab taimede seemnelise paljunemise, aga puu paljast pahameelest pikali ei kuku ja mitmeaastase taime juurikas kasvab hädapärast ikka. Nii paarikümnepealise populatsiooni korral ei tohiks inbriiding suur probleem olla, no kui Juuliga tuleb kolm korda järjest kahepealine laps, proovime Maaliga. See peaks ikka täiesti lage kõrb olema, kus grupp inimesi püsima ei suuda jääda.
Ingmar ütles:
A 2008 study published in the Proceedings of the National Academy of Science found that a nuclear weapons exchange between Pakistan and India using their current arsenals could create a near- global ozone hole, triggering human health problems and wreaking environmental havoc for at least a decade.[6] The computer-modeling study looked at a nuclear war between the two countries involving 50 Hiroshima-sized nuclear devices on each side, producing massive urban fires and lofting as much as five million metric tons of soot about 50 miles (80 km) into the stratosphere. The soot would absorb enough solar radiation to heat surrounding gases, setting in motion a series of chemical reactions that would break down the stratospheric ozone layer protecting Earth from harmful ultraviolet radiation.
Korrutame nüüd selle teoria kogu praeguse tuumaarsenaliga ja saame tulemuseks korraliku jama. Ehk siis 80km mulda ja kive stratosfääris pole päris võrreldav laste ja kividega.
Krakatau vulkaan tegi küll pisut kõvema paugu (u 200Mt) aga saatis taevasse “vaid” 21 kuupkilomeetrit saasta. Selle juures hävis 162 küla ja sai viga 132. Hukkus üle 36 000 inimese. Kui üle maailma juhtub samaaegselt 2000 Krakataud, siis on lood vist veel kehvemad või mis?
@Viktor:
Ja-jah, me lihtsalt jäime siin digiga kuidagi mõttetult targutama selle üle, kust see pimendav sodi pärineb, aga keegi meist ilmselt ei kahtle, et ta kuskilt tuleb.
Ingmar ütles:
The inbreeding is computed as a percentage of chances for two alleles to be identical by descent. This percentage is called “inbreeding coefficient”. There are several methods to compute this percentage, the two main ways are the path method[9] [1] and the tabular method[10] [2].[unreliable source?]
Typical inbreeding percentages are as follows:[dubious – discuss]
* Father/daughter – mother/son – brother/sister → 25%
* Half-brother/half-sister → 12.5%
* Uncle/niece – aunt/nephew → 12.5%
* Double first cousins → 12.5%
* Half-uncle/niece → 6.25%
* First cousins → 6.25%
* First cousins once removed – half-first cousins → 3.125%
* Second cousins – first cousins twice removed → 1.5625%
* Second cousins once removed – half-second cousins → .78125%
An inbreeding calculation may be used to determine the general genetic distance among relatives by multiplying by 2, because any progeny would have a 1 in 2 risk of actually inheriting the identical alleles from both parents. For instance, the parent/child or sibling/sibling have 50% identical genetics. NOTE: For siblings, the degree of genetic relationship is not an automatic 50% (as it is with parents and their children), but a range from 100% at one extreme – as in the case of identical twins [who obviously could not mate as they are the same sex] – to an exceedingly unlikely 0%. Siblings share an average of 50% of their genes, but unlike the 50% ratio between parents and children, the actual ratio between siblings in any given case can vary.
Paarikümnega küll hakkama ei saa isegi, kui need paarkümmend on täiesti erinevatest maailma otstest ja neil pole omavahel vähimatki sugulust. 10-20 tuhat. See oleks juba arvestatav kogus erinevaid liine. Ja nad peavad hakkama kohe eralduma teineteisest, muidu tekib ikkagi lõpuks see teema, et õed ja vennad saavad kokku.
@Viktor:
Nojah, saavadki õed-vennad kokku. Ega see meil esimene kord oleks. Ilmselt on terve Vaikne ookean selliste amoraalsel teel alguse saanud seltskondadega asustatud.
Väikeses populatsioonis sünnib geneetilise probleemiga järglasi rohkem, aga need lähevad kõige liha teed ja nande asemele sünnivad uued. Seni kui triiv (s.t. juhus) mõne geeni ainsat kasutuskõlblikku alleeli välja ei nügi, pole midagi katki (kuigi silmale ei ole lastetuba ehk alati ilus vaadata ja võib-olla peetaksegi siis neljas maailmasõda kuuesõrmeliste vahel). Arvatavasti hakkab meie hüpoteetiline ellujäänute seltskond ka himukalt inimkonda taastama, nii et peatselt pole geenitriivil enam üldse mingit sõnaõigust.
@Ingmar:
Kardan, et kuuevarbalisus ja muud silmaga nähtavad hädad pole kõige suurem probleem. Mõistus on vist ikka esimene asi, mis minema astub, kui mitmendat põlve järjest 2 sama geenitüüpi kokku juhtuvad. Kõikvõimalikud geeniprobleemid tuuakse esile ja need võimenduvad pidevalt.
Kiviajal oli ju hea. Kui päris oma moodi kaasat leida ei olnud, siis aitasid ahvitädid-onud hädast välja ja tõid värsket verd suguvõssa juurde. Praegu vaevalt leidub neid, kes oleksid inimese soo jätkamise nimel ahviga ühte heitma. Ja ahvide populatsiooni arvukuse peale ei saa samuti panuseid panna peale ilmkärakat.
Ahjaa. Igasugused haigused peaksid ka noid ellujäänuid kohe kinbutama hakkama kuna praeguse aja inimese immuunsüsteem ei ole mõeldud metsas elamiseks. OK, kui tegemist ongi koguaeg metsas elanud inimestega, siis on rohkem lootust aga ikkagi… Arvan, et kui see vaene metslane, peaks matsud üle elama, siis tema ei oskagi maa alla peitu minna vaid ronib puu otsa suurt valgust ja hiiglaslikke seeni vaatama.
Ingmar ütles:
Kusagil alates kümnekonnast megatonnist jõuab seene alumine ots ja seega ka maapinnalt kaasa haaratav sodi stratosfääri välja. Palju sõltub muidugi ka kõrgusest, millel vidin lõhatakse. Sedani plahvatus korraldati arvatavasti spetsiaalselt maapinna lähedal selleks, et enamus plahvatuse energiast neelduks pinnases.
Viktor ütles:
ära luuleta :-) kahjuks ma kamuflettlaengute valemeid enam peast ei mäleta, aga sellest kogusest peaks jätkuma meetri sügavuselt vaid mõningaseks pinnase väljapaiskumiseks. mingist nimetatud mõõtudega august võid kilo tnt puhul aga vaid märga und näha. ütleme argumendiks siis kah, et “nähtud-tehtud” (ohtralt lõhketöid 1993-1997).
ps, kel huvi, võib siit punktist 2.1 valemeid vaadata ja ise arvutada.
@Viktor:
Ei võimendu geenidefektid miskit. Väikeses populatsioonis on
1) suurem tõenäosus, et igal isendil ikka olemasolevatest paljudest retsessiivsetest alleelidest kasvõi mõni satub tema lastes kokku sama retsessiivse alleeliga ehk siis avaldub fenotüübis. Paljud retsessiivsed alleelid on letaalsed või vähemalt väiksema kohasusega. See on probleem konkreetsele indiviidile (lapsele), aga mitte populatsioonile, sest ei põhjusta kuidagi probleemsete alleelide sageduse suurenemist – pigem sureb kõnealune isend oma hädade kätte ära ja viib natuke probleemi populatsioonist minema.
2) kiirem geenitriiv ehk alleelisageduste täiesti põhjuseta kõikumine. See on küll probleem, sest mingi geeni ainus korralikult kasutada kõlbav alleel võib kogemata olemast lakata. Küllalt paljude põlvkondade jooksul jääb validaolevaid alleele seetõttu õige väheks ja allesjäänud ei tarvitse olla parimad, mis alguses võtta olid. Selgete erinevuste korral kohasuses suure tõenäosusega siiski kohaseimad, aga ses mõttes võivad geenidefektid võimenduda küll, et tasapisi tuleb juurde geene, millest korralikku versiooni populatsioonis polegi.
Janoh, paarkümmend on ikka tõesti liialdus, paarisajast võiks ehk piisata. Teisipidi, kui ühes kohas paarkümmend alles jääb, leidub küllap veel kümneid või sadu samasuguseid grupikesi.
Iseendast oleks ikkagi palju huvitavam see variant, kui kahekümne miljoni aasta pärast tuleks ookeanist üks mangaanist maismaasõiduk, kus kaks kalmaari kuivamise eest ohutult kaitstuna, prillid ninal, inimeste kultuuririismeid otsiksid.
A’ mis jutt see ahvidest käib?! Kiviajal kõlbas bonobo ehk mõnele mehele-naisele üleaisalöömiseks, aga inimkonna genofondi selle vennikesega küll enam värskendada ei andnud.
Näe, unustasin, tahtsin jagada kohe kahtpidi (tuumatalv ja geneetiline pudelikael) teemasse puutuvat viidet Tobo vulkaanipurskele.
Ingmar kirjutas:
Ja eeldatavasti ka Ladina-Ameerikas, India ookeani saartel, Jaava saartel, Okeaanias… On küllalt troopilisi piirkondi, kuhu on sõjaliselt täiesti mõttetu tuumapommi visata.
Viktor, sa võimendad inbriidingu ohtusid. Selle kohta on Mart Viikmaa juba rohkem kui kümme aastat tagasi huvilistele, sh. mulle, kirjutanud:
> On Thu, 12 Nov 1998, Mart Viikmaa wrote:
>
> Tervitus inbriidinguhuvilistele!
>
> Toomas Sildvee kirjutas:
>
> > On Tue, 10 Nov 1998, Yllar Lindmaa wrote:
> >
> > > >Sugulasabielud sellisel tasemel
> > > >nagu seal ka lihtsalt peavad avaldama oma mõju geneetiliste haiguste järsu
> > > >süvenemise näol.
>
> Mida tähendab ‘geneetiliste haiguste süvenemine’?
> Inbriiding võib üksnes suurendada teatud liiki pärilike haiguste sagedust
> inbriidses populatsioonis või suurendada nende tõenäosust lähissugulaste abielust
> sündinud laste jaoks. Inbriiding ei tekita mingeid pärilikke haigusi, mida
> populatsioonis üldse ei esine, ega muuda nende iseloomu, nt raskusastet.
> Inbriidingu ja sugulasabielude toime seisneb selles, et nad suurendavad
> homosügootide sagedust ja vähendavad heterosügootide sagedust järglaskonnas.
> Järelikult suurendab inbriiding retsessiivsete puuete sagedust (mis avalduvad
> üksnes homosügootse genotüübi puhul) ja mõningal määral ka polümeersel
> geenitoimel põhinevate polügeensete defektide sagedust. Ja märgataval (mõnikord
> üsna suurel) määral ilmneb see efekt üksnes haruldaste haiguste puhul (inimese
> väga haruldased retsessiivsed haigused esinevad valdavalt sugulasabieludest
> sündinud lastel).
>
> Vaatame lihtsat dialleelset mudelit: geenil on üks normaalne alleel (dominantne
> A) ja üks defektne alleel (retsessiivne a).
>
> Panmiktilise populatsiooni geneetiline struktuur on siis selline: p2(AA) +
> 2pq(Aa) + q2(aa), p ja q on vastavalt dominantse ja retsessiivse alleeli sagedus
> ja q2 on retsessiivsete homosügootide (so haigete) sagedus. Need genotüüpide
> sagedused on ühtlasi juhuslikult võetud vanematepaari järglaste genotüüpide
> tõenäosuste hinnanguks.
>
> Inbriidses populatsioonis on genotüüpide sagedused muutunud homosügootide kasuks;
> eeltoodud kolme genotüübi sagedused on siis:
>
> (p2 + pqF) + (2pq – 2pqF) + (q2 + pqF), kus F on populatsiooni keskmine
> inbriidingukoefitsient.
>
> Otseselt arvutatakse inbriidingukoefitsienti sugulasisendite ristamisest
> (abielust) sündinud järglaste (laste) kohta. Mõned näited F väärtustest:
>
>
> Vanemate sugulus F =
>
> Isa-tütar/Ema-poeg 0,25
>
> Õved (õde-vend) 0,25
>
> Poolõved 0,125
>
> Nõod 0,0625
>
> Teise astme nõod 0,0156
>
> Kaugema suguluse puhul on F juba nii väike, et sellel pole praktilist tähtsust.
>
> Inbriidingu (sugulasabielude) korral suureneb retsessiivsete homosügootide
> sagedus (tõenäosus) järgmise suhte kordselt:
>
> (q + pF)/q
>
> Nagu näha, on see suhe seda suurem, suurem on F ja mida väiksem on q (so
> retsessiivse alleeli sagedus).
>
> Niipalju kordi võib siis suureneda retsessiivse defekti sagedus, aga võib
> suureneda ka polümeerse süsteemi soodsate alleelide homosügootsus ja seega
> vastava tunnuse (nt intelligentsuse) väärtus. Viimane efekt avaldub aga
> tavaliselt nõrgalt ja seepärast on inbriidingul üldiselt panmiktilisele
> populatsioonile valdavalt kahjulik mõju.
>
> Rõhutan veelkord: inbriiding annab kahjuliku efekti vaid siis, kui populatsioonis
> (või suguvõsas) on kahjulikke retsesiivseid alleele. Aga üldiselt panmiktiliselt
> sigivates populatsioonides on neid kahjuks alati.
>
> Kuid tuleb silmas pidada ka seda, et inbriidingul on populatsioonile (liinile,
> suguvõsale) puhastav mõju. Ta viib ju kahjulikud alleelid (nii nagu kasulikudki)
> kiiresti homosügootsesse seisundisse, kus nad avalduvad ja saavad alluda
> loodusliku valiku elimineerivale toimele.
>
> Looduses (eriti taimeriigis) on ju küllaltki palju iseviljastuvaid
> (obligatoorselt isetolmlevaid) liike (iseviljastumine on inbriidingu äärmuslik
> aste). Ja neil pole häda midagi.
>
> Inbriidingu kahjulik mõju (retsessiivsed puuded või üldine inbriiddepressioon)
> ilmneb siis, kui seda rakendatakse panmiktiliste liikide juures (sellesse
> kategooriasse kuuluvad ka inimese sugulasabielud).
>
> Kuid nii mõnigi kord on sel teel õnnestunus aretada küllaltki väärtuslikke taime-
> või loomaliine (või sorte ja tõuge). Põhimõtteliselt on võimalik, et kestvate
> lähissugulasabielude praktiseerimisega võib suguvõsa (nt dünastia) puhastada
> (suurest osast) kahjulikest retsessiivsetest geenidest ja seejärel pole sellistel
> abieludel mingit erilist kahjulikku mõju järglaskonnale. Ma ei ole küll
> asjatundja muistse Egiptuse dünastiate ajalugude alal, kuid olen lugenud, et seal
> praktiseeriti sageli väga lähedasi (isegi vanema-lapse ja õe-venna)
> sugulasabielusid, ja ometi püsisid need dünastiad sadu aastaid ja neist kerkis
> väga võimekaid vaaraosid (või polnud see nii?).
>
>
> > > Kuid ajaloos on ku”llalt na”iteid suguvo~sade kohta, kus lo~puks hullud
> > > korrapa”raselt esinema hakkasid (ka”igult meenuvad Vasad ja Wittelsbachid).
> > > Kogu see suurnike punt (nba”iteks Victoria ja”rglased Venemaalgi) na”itas
> > > haa””bumise ma”rke.
>
> Jah, seal võis küll hulle keskmisest sagedamini sündida, aga ehk oli seal hullude
> kõrval ka vägagi võimekaid indiviide, kes hoidsid dünastia teovõimelisena.
>
> Ma ei tea, missuguseid konkreetseid ilminguid on siin mõeldud ‘Victoria järglaste
> hääbumise märkide’ all Venemaal. Nendeks järglasteks olid viimane tsaarinna (vist
> Aleksandra oli ta nimi) ja tema lapsed tsaar Nikolai II-ga. Minu teada oli see
> tsaarinna üsnagi intelligentne naine, kuid tema emotsionaalset tasakaalu rikkus
> ja kallutas Rasputini maagilise meelevalla alla vist peamiselt poja
> hemofiilia-haigus. Kuid see hemofiilia pole põhjustatud ei suurniklusest ega
> sugulasabieludest. Ja kuna hemofiilia on suguliiteline retsessiivne defekt, mis
> tabab (peaaegu) ainult hemisügootseid meessoost indiviide, siis pole selle
> sagedusele olulist mõju inbriidingust.
>
> > >
> > Mis arvavad teorbiolased, eeskätt Mart Viikmaa inbriidingu mõjust
> > inimkonnale.Kas on ka korralikult dokumenteeritud analyysi
> > lähissugulusabielude kahjulikkusest.
> > Omakasupyydmatu huviga Toomas Sildvee
>
> Nagu eespool kirjutatust nähtub, on inbriidingul kahtlemata üldiselt kahjulik
> mõju inimpopulatsioonidele. Kuid mitte ainult! Bioloogilised nähtused on
> mitmepalgelise olemusega. Halval asjal võivad ka mõned head küljed olla. Kuid
> asjaarmastuslikke katsetusi ei soovita.
>
> Parimate soovidega
>
> Mart Viikmaa
Ingmar ütles:
Wrong. Kraatri sisust enamik aurustus või tolmustus ja haarati seenesse. Kuumad gaasid vedasid nii auru kui tolmu kiiresti üles; stratosfääri jäine hingus jahutas gaasid jälle ära ja lubas neil veeks või rohkemaks tolmuks kondenseeruda. Arusaadavatel põhjustel saab gaasist stratosfääris tahkestudes kaunis vastik ja peen tolm. Ära ka unusta, et kraatri pealmine pind koosnes pärast plahvatust klaasist — sulanud ja uuesti tardunud kivist –, mida tänapäevani trinitiidiks hüütakse.
Mul on kuri kahtlus, et Sa üritad siin mängida “elementidega” stiilis “kraatri sisu on maa-element ja kukub sellepärast alla, aga vaat’ plahvatus, see on tule-element, see läheb üles ja teeb õhu-elemendile palju liiga”.
Viktor ütles:
Saab. Ära unusta, et neil ei ole pärast pauku suurt midagi teha ja elu on raske, nii et teises põlvkonnas on paarikümne asemel juba paarsada liiget. Raske on, aga saab.
Viktor ütles:
50Mt oli tsaar-pommi võimsus pärast poolitamist. Kui neid ongi, siis sõjas neid ilmselt ei kasutata. Pole mõtet.
Kõigepealt peidavad nad end ära ja ootavad, et radioaktiivne tolm maha pudeneks ja sekundaarne radiatsioon natuke järele annaks. Kes seda ei tee, ei jää ellu.
Siis mõtlevad nad elu üle järele ja lähevad vett ja toitu otsima. Kes seda ei tee, ei jää ellu. Vett ja toitu saab mitmesugustel moodidel, alustades põrandaalustest ladudest kuni kellegi, kes juba leidnud on, röövimiseni, nii et järgmisena tulevad käiku relvad — nii ründeks kui kaitseks.
Seepeale kujunevad ad hoc baasil välja esmased sotsiaalsed struktuurid. Nood, kes rohkem kui paar kuud vastu peavad, mõtlevad välja, kuidas toitu juurde toota — mis praktikas tähendab esialgu põllupidamist, võimalik, et pärast pikka rännakut farminduseks sobivamasse piirkonda. Ka jaht muutub paari aasta perspektiivis mõistlikult ohutuks, kui seda ettevaatlikult korraldada.
Ja edasine on ajalugu. Põllumajandus, küttimine ja korilus peavad elus püsinud inimesi vajadusel põlvkondade kaupa üleval, kuni nad uue tsivilisatsiooni välja mõtlevad.
Mingisugusel vahepealsel hetkel mõtlevad nad ilmselt religiooni kah välja. Loomulikult taaskasutavad nad vanade religioonide elemente, aga igaüks saab sellegipoolest oma Kõige Õigema Usu. Nii on parem sõdida selle üle, kas õigus on zen-sunniitidel või hare-kristlastel.
Ei ole vaja. Juhus aitab väga kenasti.
Loomulikult on. Juba sadakond aastat — pommituslennukite leiutamisest peale — on igal korralikul riigil sõjakorral kasutamise jaoks punkrid kõige vähemalt juhtkonnale. Külma sõja ajal läks moodi tuumakindlate punkrite leiutamine, nii et jänkid leiutasid erilisi tuumapomme nonde punkrite vastu, mis tavaliste tuumapommide suhtes kindlad olid. Ja pärast Külma sõja lõppu on paljud nondest punkritest tsiviilkäibesse läinud.
Edasi, varjuda ei tule tingimata punkrisse. Ellu jääda võib ka varju jäämise teel või militaarsihtmärkidest eemal püsimise teel. Varjusid pakuvad tänapäeval isegi nii lihtlabased asjad nagu Suured Linnad. Hüva, kolm kilomeetrit cityt lendab nelja tuule poole, aga neljas kilomeeter muutub juba ainult varemeteks ja kümne kilomeetri kaugusel epitsentrist on peamine oht juba radioaktiivses tolmus. Tolle vastu on aga vahendeid olemas.
Klassikaline näide kõikvõimalikest epitsentritest kaugele jääva inimasutuse kohta on Antarktika uurimisbaasid. Nende pommitamisel pole mingisugust sõjalist eesmärki, mis tähendab, et neid ei vaevu tõenäoliselt keegi pommitama. Mida polaaruurijad muidugi aasta pärast teevad, on omaette põnev küsimus, kirjuta või terve põnevusfilm valmis.
Kuna pole tõenäoline, siis pole tarvis liiga palju kulutusi teha. Aga sõjaväed teevad sellegipoolest ettevalmistusi. Jänkidel on mäealused punkrid ja undisclosed location’id. Venelastel on location’id, mis on nii undisclosed, et isegi nende salastatus on ära salastatud. Ja siis on muidugi veel juhus.
Nagu öeldud, ei pea nad isegi varjunud olema. Nad võivad “juhuslikult” elada riigis, kes selles konkreetses sõjas ei osale. Kui näiteks India ja Pakistan omavahel pomme vahetavad, siis jääb muist Nepaalist, vähemalt pool Hiinat ja arvatavasti terve Mehhiko terveks. Kui USA ja Hiina omavahel pomme vahetavad, läheb Mehhikol muidugi kehvemini, aga Peruuni ei pruugi ükski lõhkepea jõuda ja Hollandisse ka mitte.
Tõepoolest. Aga täiesti juhuslikult on kurjad tuumateadlased Oak Ridge National Laboratory’st selle võimaluse peale mõelnud ja teinud ettepaneku enne millegi külvamist eemaldada kõige pealmine pinnasekiht — too, mis radioaktiivselt saastunud on. Selle radikaalse lahenduse tulemusena vabaneb tükk maapinda, mis juba hädapärast kasutada kõlbab.
Ja kindlasti on nad kõik töörahva verest punased?
Epitsentri lähedal kasvanud puud võivad ju surra, aga varsti kasvavad uued. Ja epitsentrist kaugemal võivad ka vanad puud ellu jääda.
Miks päikest näha ei ole?
Aga mis mulla reostamisest saab, seda ma juba kirjutasin.
Ära muretse, inimesed saavad oluliselt rohkem vastikuid raskemetalle oma organismi kui taimetoidulised metsaloomad. Ikkagi toiduahela tipp. Ja kaladega läheb samamoodi.
Elatakse ka praegu ainult kaladest. Ja karta on, et pärast pauku ei pirtsuta inimesed toidu valiku üle niipalju, kui enne.
Jah. Õnneks on kalade püüdmine üks iidvanu ameteid ja selle taasleiutamiseks ei ole palju vaeva tarvis näha.
Mine nüüd. Inimesed kasvatavad oma mahedad põllukaubad ikka maa peal valmis. Võimalik, et nad kaaluvad kasvuhoone ülesseadmist, et seda paremini ebameeldivate välistegurite eest kaitsta, aga maa alla minek ei tasu ennast ära. Ja tingimustes, kus see võiks end ära tasuda, oleks see liiga kallis, et teda kaaluda.
Jah. Päikeseenergia muutub tänu fotosünteesile keemiliseks energiaks, keemiline energia muutub pärast söömist mehaaniliseks energiaks. Toda keemilist energiat saab veel muuta soojusenergiaks kasutades iidset leiutist nimega “tuli” ja mehaaniliseks energiaks kasutades antiikset leiutist nimega “aurumasin”.
So? Niikaua, kuni päevad kottpimedad ei ole, saab fotosüntees edasi käia. Kas tahad välja rehkendada, kui palju tolmu tuleks üles keerutada, et päevad kottpimedaks muutuksid?
Miks niimoodi eeldada? Kas Tšernobõlis põlesid puud ära?
Igasuguseid materjale on ülemäära palju vaja, kui ressursse ebaratsionaalse plaani järgi kulutatakse. Aga see ei tähenda, et mõistlikumalt ei saaks.
Ei ole elektroonika mingisugune maagiline müstiline viies element, kelle tule-element minema pagendada võiks. Töötab elektroonika ka pärast pauku kenasti edasi.
Tõsi küll, epitsentri lähedal paiknenud elektroonilised seadmed võivad natuke õhku lennanud olla.
Filmis võib see nii lihtne olla, aga reaalses maailmas jääb hulka vanu seadmeid puutumata näiteks sellepärast, et nad korralikult varjestatud olid ja keegi oskab uusi seadmeid ka kokku panna. Selleks, et elementaarset raadiotelegraafi teha, ei olnud 19. sajandi inimestel mitte ühtki jaapani robotliini tarvis; nad ei pidanud kasutama mitte ühtki Inteli mikroskeemi.
Ei, lapsi on nad teinud juba ammu enne seda, kui nad vanadusse surema hakkavad. Pärast surma on laste tegemiseks na hiljavõitu.
Geneetilisi pudelikaelu on maailmas ennegi läbitud. Mõned läbitakse ka tulevikus.
Tagajärgi saab väga kenasti ennustada. Paljudes riikides on terved suured strateegilise plaanimise instituudid selle jaoks. Tänu sellele, et me neid tagajärgi nii hästi ennustada oskame, teame me kindla peale, kui vastikud need tagajärjed on. Ehk klassiku sõnadega, tuumasõda on üks veider mäng. Ainus võidukäik on mitte mängida.
Teemakohane klipp filmist “Dr. Strangelove” (inglise keeles).
Ma pole üldse kindel, et see kõikides maailma piirkondades ilmtingimata vajalik oleks. Nagu öeldud, elatakse ka Tshernobõli tsoonis. Teistel suurimetajatel on seal ka elujõulised populatsioonid.
USA-s on survivor’ite liikumine, mille elustiil seisnebki selliste õnnetuste vastu valmistumises. Muidugi püüavad nad ka ronida elada kohta, kus on kõige väiksem tõenäosus pihta saada.
Mitte kogu maailmas ei ole elamiskõlbmatu. Pinnase koorimine on vähemalt Tshernobõli kogemuse põhjal väga töömahukas ja mitte eriti efektiivne. Ebaefektiivsuse põhjusi võib osaliselt muidugi ka “vene värgist” otsida.
Viktor, mul on tunne, et Sa ei mõtelnud enda jaoks läbi, kui suur on maailm. Ei midagi isiklikku, palun mitte solvanguna võtta.
@dig:
:) OK, minu panid uskuma igaljuhul. Teoreetiliselt on võimalik, et mingi hulk rahvast elaks tuumakatastroofi üle ja hakkaks rahulikult edasigi elama. Praktiline meel ütleb, et lihtne ei saa see olema.
No mis iganes. Loodan, et ei juhtu selliseid jamasid igaljuhul.