Lugusid Eesti ajakirjandusest (novembri keskpaik)

57 Replies to “Lugusid Eesti ajakirjandusest (novembri keskpaik)”

  1. Leidsin sellise huvitava viite, ei ole küll eesti ajakirjandusest, et kui keegi leiab parema koha, siis liigutagu ringi.
    http://www.guardian.co.uk/comm.....mr-vaccine
    Jutt käib sellest, et kui vanemad kahtlustasid et MMR vaktsiin nende lapse tappis, siis kirjutasid kõik suuremad ajalehed sellest asuurelt, aga kui lahang näitas hoopis midagi muud, siis ei kirjutanud sellest pea keegi!

  2. Volke võiks ilma keerutamata öelda, et suure tõenäosusega oli varaõhtuse objekti puhul tegu planeediga Veenus (ega Jupitergi veel peidus polnud) ning hilisemal õhtul Siiriusega, mitte ajada pada intriigist.

    Samas nägin ise eile õhtul Tallinna linnas suht heledat ja päris pikalt üle taeva liikuvat meteoori. Kellaaeg oli umbes 8 õhtul.

    Aga see “astroLoogiline” võis olla ka ajakirjaniku eksitus.

  3. Selge, siis ajakirjanik, kellel on kahjuks raskusi nende kahe vahel vahe tegemisega.

    Ning loomulikult, selline pisiasi nagu mitte ainult Volke, vaid ka mõne astronoomi käest kommentaari küsida… no läks ka meelest…

  4. Brigitta Davidjants: Homohirm sööb hinge seest

    Ma po­le psühhiaat­rias pä­dev ega tea, kas dok­tor Mard­nal on õigus. Kuid ar­ves­ta­des Ees­ti ühis­kon­na foo­biaid, on need sõnad oht­li­kud. Se­da enam, et sel­li­ne väi­de eel­daks just­kui min­git ra­vivõima­lust. Ja mis oleks ra­vi ees-märk? He­te­ro­sek­suaal­sus? Ka sel­leks, et mõis­ta, kui eba­tea­dus­lik on ho­mo­sek­suaal­su­se võrd­le­mi­ne zoo-, pe­do- või nek­ro­fii­lia­ga, ei pea ole­ma arst.

    Mind teeb rahutuks, et arvamusloo autor kuulutab “ohtlikuks” reaalteaduse valdkonda kuuluva väide, samal ajal rõhutades oma ebapädevust nimetatud alal. Nii jutt ravivõimaluse eeldusest kui muude kõrvalekalletega võrdlemise ebateaduslikkusest on demagoogiline. Esiteks on küllalt olemas ravimatuid haigusi ning teiseks on loogilise argumentatsioonita “ebateaduslikuks” liigitamine vastuolus iga teadusliku lähenemise põhimõttega.

    Ho­mo­suh­tes osa­le­vad üld­ju­hul vas­tu­tusvõime­li­sed ini­me­sed, mit­te loo­mad, lap­sed ega lai­bad. Miks tau­ni­tak­se täis­kas­va­nud ini­mes­te koo­so­le­mist, kuid mit­te Ees­tis nor­miks saa­nud suh­teid, kus 35-aas­ta­ne mees „pa­neb” 15-aas­tast tüdru­kut, kes hoo­li­ma­ta hor­moo­ni­demöl­lust po­le sel­li­se suh­te jaoks adek­vaat­ne?

    Autor unustab, et “vastutusvõime” on puhtalt sotsiaalne konstruktsioon. Nagu ka “adekvaatsus”. Parajasti etableerunud sotsiaalsete konstruktsioonide esitamine reaalteaduslike väidetega samas kontekstis on laialt levinud loogikaviga.

    Mui­de, Ko­ni jär­gi ha­ka­ti ho­mo­sek­suaal­sust tau­ni­ma just krist­lu­se le­vi­des, kui sek­si eesmär­giks pee­ti es­ma­joo­nes järg­las­te saa­mist. Kas sel­le väi­te juu­red, et ho­mod ohus­ta­vad tra­dit­sioo­ni­list pe­re­mu­de­lit, pei­tu­vad krist­lu­ses?

    See väide on ilmselge jama ning selleks veendumiseks piisab kasvõi Vana Testamendi lugemisest.

    Ja põhjen­dus „miks nad siis on sel­li­se­d” on ko­ha­tu, sest kui mõned ere­dad isik­su­sed väl­ja ar­va­ta, po­le kesk­mi­ne ho­mo tä­na­val ära­tun­tav.

    Tihtipeale siiski on, kuigi ma ei saa aru, kus siin probleem on.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga