Aura ja bioväli — uus füüsika või mäng sõnadega?
Selgeltnägijate jutulõngas on jutt sujuvalt kaldunud sellele, et kas on olemas mingi erisugune bioväli, mida mõõta saab ja mida mõned inimesed väidetavalt tajuvad-näevad ja mille abil vaadeldava inimese kohta tervisealast teavet loevad. Ja veelgi enam — seda biovälja “manipuleerides” inimest ravida suudavad.
Selge on see, et inimene kiirgab soojust, elektrilaengute liikumine närvides ja mujal kehas tekitab elektromagnetvälja, teinekord oleme täis staatilist elektrit, keha eritab ka lõhnu ning niiskust, mis kõik on ühe elusa bioloogilise olevuse normaalse elutegevuse pärisosa. Kas aga keegi seda kõike oma silmaga otse näeb? Ja sellest nägemisest objektiivset infot ammutada suudab?
Tõstan sellesisulised kommentaarid siia.
Ja ühtlasi esitan loo aurast, mis Skeptiku sõnaraamatu põhjal tehtud.
MEIE VÄGEV AURA
www.teadus.ee
teisipäev, 13. detsember 2005
Üks üleloomuliku energia väljendustest on aura — väidetavalt eseme pinnalt lähtuv värviline kuma või mitu üksteise sees olevat kontuuri. New Age’i õpetuse järgi on isegi amööbil aura, samamoodi nagu igal sääsel ja isegi kitsesõnnikul. Aura peegeldab väidetavalt okultset energiavälja või elujõudu, mis on olemas kõiges. Inimeste aurad lähtuvad tavaliselt tšakratest. Tavalistes oludes näevad aurasid vaid eriliste sensitiivivõimetega inimesed. Kui aga veidi treenida või kasutada spetsiaalse filtriga prille, siis võib igaüks aurasid näha. Aurasid võib ka Kirliani fototehnika abil filmile püüda.
Kui te aga aurasid näete, ei ole te tingimata üleloomulike võimetega. Teil võib olla hoopis migreen, teatud epilepsia vorm, nägemisaparaadi häire või ajuhäire.
Aurasid võib õppida nägema ka teatud harjutuste abil. Enamik aurade nägemist treenivaid harjutusi tähendab hämaras toas valgel taustal oleva eseme üksisilmi vaatamist. See, mida siis nähakse, on põhjustatud võrkkesta väsimusest ja teistest loomulikest tajuprotsessidest, mitte varjatud üleloomulike võimete vallandumisest. Midagi sarnast juhtub ka siis, kui vaadata pikalt teatud must-valgeid mustreid. See, mida näeme, ei ole välismaailma täpne salvestus. Kui me vaatame värvilist eset, ei edasta silm ajule katkematut topeltjäljendite seeriat. Aju ise lisab suure osa visuaalsest tajust. Värvid ei eksisteeri esemel endal, kuigi me seda nii tajume. Lühidalt, isegi kui aurasid nähakse, pole see tõend sellest, et füüsilises või üleloomulikus maailmas on olemas tajutavale vastav energiaväli.
Kui aurade tõlgendajaid kontrollitud tingimustes proovile pandud on, pole neil õnnestunud demonstreerida isegi seda, et nad tajuvad aurat, veelgi vähem on nad suutnud seda korrektselt tõlgendada.
Aurateraapia on üks paljudest New Age´i raviviisidest, mis diagnoosib ja ravib haigusi inimese aurat tõlgendades ja sellega manipuleerides. Auraterapeutide järgi on aura keha ümbritsev energiaväli, mis ilmutab haiguse märke enne, kui need füüsilises kehas ilmnevad.
Kõige populaarsem aurateraapia vorm on raviv puudutus (therapeutic touch). Seda õpetatakse paljudel õenduskoolitustel ja praktiseeritakse mitmetes haiglates. Veelgi ulmelisemaks lähevad asjaolud siis, kui aurasid kombineeritakse teiste New Age´i maailmavaates tuttavate asjadega, kristallid näiteks.
Inimesi, kes väidavad end aurasid nägevat, on Eestiski. Pole põhjust kahelda nende siiruses ning võib olla üsna kindel, et nende nägemistaju registreerib värvilisi helendusi objektide ümber, kuid paraku pole ühtki tõendit sellest, et see nägemine oleks põhjustatud vaadeldavatest objektidest. Selle koha pealt olen nõus omast taskust maksma 10 000 krooni sellele, kes objektiivse testimise käigus demonstreerib, et ta suudab auranägemisega kontrollitavat infot hankima. Testi tingimused lepitakse mõlema osapoole poolt eelnevalt kokku ja selle läbiviimiseks kutsutakse kokku vastav komisjon.
Raha ei pea sugugi endale jätma, vaid võib annetada puudust kannatavatele. Samas oleks positiivne testi tulemus inimkonnale igati kasuks — laiendame oma teadmiste piire ja meil oleks uus ja efektiivne võimalus oma tervise eest hoolt kanda.
Martin Vällik
Allikas: Robert Todd Carroll, Skeptiku sõnaraamat
http://www.skepdic.com Ilmub ka eesti keeles Eesti Entsüklopeediakirjastuselt.
Tõlge – Ingrid Järv.
Toimetanud Martin Vällik
Miko ütles:
mina õppisin küll gümnaasiumis füüsikat ja fotoefekti, aga sorri, siiamaani ei saa aru, mismoodi need aurafotod siis ikkagi tehakse?
kas keegi seletaks lihtsalt ära, mismoodi need “aurad” pildile tekivad? ja kas neil on siis mingi seos erinevate haiguste, vaimse seisundi ja muu sellisega?
Üks võimalus piltide tekkimiseks on näiteks niisugune:
http://en.wikipedia.org/wiki/Kirlian_photography
Ja siin on veits lihtsamini seletet:
http://www.randi.org/encyclope.....raphy.html
Kohtunikud kõnelevad, et kõige raskem on ümber lükata lausvalet, sest ei ole, mida ümber lükata. Kogu küsimus aura ja biovälja juures taandubki sinna, kumb pool ikkagi on kohustatud oma väidet tõestama. Samas, jumala olemasolu pole keegi suutnud tõestada, aga uskujaid on palju, ehk on asi ka aura ja biovälja puhul uskumises.
egert küsis:
Kuidas kuskil. Kõige kurioossem on see, kus piltnik teeb tavalise digipildi, vaatab kundele otsa ja joonistab tunde järgi värvilisi pilvekesi pildile juurde.
Ühelgi teadaoleval “aurapildi” tegemise meetodil pole niisugust seost tuvastatud.
Inz
Kas oleks võimalik erakirja teel saada selle ravitseja nime?
kristjans@hot.ee
Kriku ütles:
Juhtumist endast on ligi 30 aastat möödunud. Uurisin netist, see inimene elab, aga ei tegutse enam ravitsejana. Seega, kui sa tunned huvi vajaduse tõttu abi saada, siis, kahjuks seda temalt enam ei saa. Kahjuks ei oska ka kedagi soovitada, sest, kuigi olen kunagi kokku puutunud päris mitme tuntud ravitsejaga, ei ole mul teiste puhul sisemist veendumust, kes on tõsiseltvõetav, kes mitte.
Kui sinu huvi on seotud sooviga asja uurida, siis seda ma ei saa sellele inimesele teha, kuna tema tagasitõmbumise põhjuseks oligi see, et ümberringi on tekkinud massiliselt šarlatane. Vaevalt tal selles seisus oleks huvi kellelegi midagi tõestada.
Saadan sulle ka enda meiliaadressi, et saaksid teatada, kui sul on mingi kolmas põhjus, mille peale ma ei oska tulla ja mida sa avalikult ei taha välja ütelda.
aitäh!
dig ütles:
Ühed räägivad aiast teised aia august. Ühed füüsikast teised inimese tundemaailmast. Kas inimesel tunded ja mõtted on olemas? Kuidas neid füüsikaliselt tõestada? Aura kuulub tundemaailma, mitte füüsikasse. Kindlasti on ka füüsikaline bioväli mida saab pildistada, aga see pole päris sama mis tunnetatav väli. Kas keegi skeptik annaks tunde keemilise valemi muidu ma ei usu, et tunded olemas on.
Täiesti nõus.
Sellisel juhul aga ei tohiks müüa teenuseid, mis sisaldavad aurade põhjal füüsikalist reaalsust puudutavate järelduste tegemist või nende kui füüsikaliste nähtustega manipuleerimist.
Ravitsejad ei remondigi ju sinu füüsilist keha vaid panevad su mõtted tööle paranemise suunas.
Paranemine ise aga on füüsika-keemia-meditsiini, st. loodusteaduste abil, hästimõõdetav nähtus. Kui paranemine leiab aset ravitseja tegevuse tagajärjel, on ravitseja füüsikalist reaalsust mõjutanud.
Lisaks sellele, kui ravitseja manipuleerib aurat ja see peaks minu mõtteid muutma, on ka tegu füüsika raames kirjeldatava protsessiga.
sul õigus, midagi pole olemas. aga ometi ütlevad arstidki et platseebo efekt toimib
Jahh, toimib. Mida raskem haigus, seda väiksema tõenäosusega toimib. Ravimite testimisel osutub edukaks see ravim, mis saavutab parema tulemuse kui platseebo.
Mis see siia puutub?
Kui platseebo toimib miks ei või toimida siis mõtte abil tervendamine- see ju sama.
Platseeboefekt toimib ainult teatud ulatuses. Ma usun täiesti, et niiöelda mõttega tervendamine toimub samas ulatuses ja et tegemist ongi sisuliselt ühe ja sama nähtusega.
Lõppude lõpuks on ka paljude väga raskete haiguste puhul väike iseparanemise võimalus. See võimalus võib olla väga väike, aga on siiski olemas.
Millistele teadaolevatele psüühilistele ja füüsikalistele mõjuritele & mehhanismidele see väike võimalus tugineb? Ja kas seda ei oleks võimalik teatud viisidel sihipäraselt suurendada arvestatava määrani? Ehk tegelevad organismi iseparanemisjõu õhutamisega ka nn rahvaravitsejad? Kas mõned neist võivad selles olla ka edukamad kui enamus tavameedikuid?
Väga nõus Prootoniga. Näiteks vitamiin ei ravi ka midagi aga loob soodsama pinnase haigusega võitlemiseks.
Paul ütles:
On vale väita, et “platseebo toimib”. See eeldab, et on olemas mingisugune lihtne, üheselt piiritletav platseebomehhanism, mis, kui tohter õiget varvast sikutab, välja tuleb ja “toimib”. Aga see ei ole nii.
Platseeboefekt on artefakt — statistiline paranemistõenäosuse või -määra erinevus nende patsientide, keda ei ravita ja seda teavad ning nende patsientide, keda ei ravita ja kes seda ei tea, vahel. Sellel ei ole üks põhjus, sellel ei ole isegi kaht põhjust, sellel on palju-palju erinevaid põhjuseid. Näiteks on patsiente, kellel on niipalju häbitunnet, et nad ei julge arstile tunnistada, et neil valutab, kui arst on neile rohtu andnud — aga kui arst rohtu andnud pole, siis kõlbab valu kurta küll. Kui valu on niisugune, et arst patsiendi valust ainult patsiendi kaudu teada saab, tekitab see aspekt üksi teatava mõõdetava erinevuse nende patsiendirühmade paranemisedu vahel — ja hoolimata sellest, et see erinevus on mõõdetav pole see reaalne — see on näiv.
Nii näiteks ei ole teada ühtki patsienti, kes platseebot saanuna uue jala kasvatanud oleks. Küll aga kurdavad platseebot saanud patsiendid vähem paljude subjektiivsete hädade üle — sealhulgas valutab kaotatud jalg platseebopatsientidel vähem kui ravita patsientidel.
Paljusid nendest faktoritest, mis tavaliselt platseeboefekti osistena avalduvad, on võrdlemisi triviaalne esile kutsuda patsiendile morfiini andmise läbi. Morfiin on keemiliselt struktuurilt sarnane endorfiinidele ja mõjutab aju sarnastel viisidel — see aga leevendab patsiendi subjektiivseid vaevusi, vähendab valutunnet ja mõjub veel mitut moodi kasulikult. Paraku aga on morfiinil terve hulk vastikuid kõrvaltoimeid — nii näiteks võib temast jääda samasugusesse sõltuvusse kui külanõiast –, mistõttu teda üldiselt tänapäeva maailmas kergekäeliselt välja ei kirjutata.
Platseeboeffektist veel nii palju, et mitte väga kaua aega tagasi jooksis läbi uudis katsetulemustest, et effektiivsemaks osutus ravim, mida müüdi kallimalt.
Samas, kõikvõimalike mitteoperatiivsete ravivõtete kontrollkatsete puhul peaks olema võimalik ju ka antiplatseeboeffekt – kui ikka ei usu, siis ei aita ka vägisi. Pimesoole eemladamise puhul ilmselt ei toimiks see ei üht, ega teist pidi.
Paul ütles:
Mingit pidi toimibki. Sugestsiooni või autosugestsiooni toimet organismile ei eita keegi. Küsimus on pigem selles, kuhu maani see toime ulatub. Vähki sellega siiamaani ravitud veel pole.
Prooton ütles:
Teoreetiliselt küll. Väga suur osa tänapäeva tõbedest on nn. “psühhosomaatilised” nagu Dig,i kirjeldatud valutav kaotatud jalg, ehk siis “fantoomvalu”. Ja pole ime kui ravitseja erinevalt ülekoormatud ja pealiskaudsest tohtrist ära tabab, et patsiendil pole füüsiliselt viga midagi ning tal tuleb lihtsalt ” kätt hoida”, vajadusel mõningaid hookus-pookuseid kasutades.
Inz ütles:
Mõned inimesed on kehakeele lugemise, käitumise ette aimamise ja üleüldse kogu praktilise psühholoogia täiuslikkuseni arendanud
Seeriamõrvarid jäävad tabamatuks, sest nad ei ligine kunagi sellisele inimesele, kes nendega kõrvalisse kohta ei tule ja hiljem isikukirjelduse annab, mustlased tunnevad Tallinna rahvamöllus ära kõrgema haridusega pedagoogi, kes neile sadu tuhandeid kokku tassib jne.
Igal alal on vennikesi , kes suudavad pisiasju näha. Warren Buffet suudab tuhandete rahanorijate keskelt leida neid üksikuid, kes ilma hariduse ja kogemuseta absurdsena tunduva projekti käima veavad.
inz ütles:
Seotud mõiste on notseebo: http://skepdic.com/nocebo.html.
Jüri pajatas:
… ja Nigeeria printsid tunnevad ilmeksimatult ära just ja ainult need inimesed, kellel raha nii vajaka on, et nad seda Nigeeriasse saadavad. Teistele inimestele nad oma kirju ei läkita.
:-P
Fantoomvalu osas soovitan seda vaadata:
http://www.ted.com/index.php/t....._mind.html
Hiirt kerimisribal liigutades näidatakse ka teemasid – pean silmas “Phantom Limb’i”.
@Anonymous – Jüri ütles:
Kahtlemata ei ole välistatud, aga pean seda väga ebatõenäoliseks: see tavaarstide poolt avastamata vigastus oli teise kõrval, mis patsiendile suuri piinu tekitas ja kahtlemata tema kehahoiakut mõjutas, nii tühine, et see pole ligi 30 aasta möödudes siiani hakanud elu segama, ravi nõudma ega saama. Pisiasjade märkamiseks jäi ravijale algandmeid – veel läbi riiete – uskumatult väheseks. Lisaks ei vaadanud ravitseja kontsentreeritult detaile, vaid mingi kõrvalpilguga kuskile veidi mööda ja maha.
Kindlasti. Mind hämmastab aga see, miks nii vajalik oskus nii vähe levinud on selle ala vennikeste hulgas, kellel seda kõige rohkem vaja oleks – tavaarstide hulgas. Kui ravijate võimed (eeldades, et need on olemas), on üleloomulikud, siis ei saa tavaarstidele ette heita, et neil need puuduvad. Kui aga see on “kõrgetehnoloogilisuseni” lihvitud psühholoogia, siis, jumal hoidku, peaksid arstid oma patsientide huvides ravijate uste taga järjekordades seisma, et ametit õppida. Osates kaht õpitavat teadust ühe asemel oskaksid nad ju kõige loogika kohaselt paremini aidata. Ja kaks nii erinevat lähenemist haigusele aitaksid paljudel juhtudel ühekülgsest lähenemisest tingitud diagnostikavead (esinevad tavameditsiinis ka)
ennetavalt ära tunda.
inz pajatas:
Kui pärisarst laest diagnoose võtab ja olematuid tõbesid tohterdama asub, jääb ta varem või hiljem vahele ja siis võidakse ta pärisarstilitsents ära võtta. Kui ilma igasuguse litsentsita külanõid laest diagnoose võtab, ei vastuta ta millegagi. Aga mõnikord võib õnneks minna ja siis räägitakse veel kolm sugupõlve takkajärgi selgeltnägijast, kes nägi ära nii pisikese tõve, et arstidel selle leidmiseks suu-uurt mikroskoopi tarvis oli.
Teisisõnu: pärisarstid ei saa kaugeltki nii suuri arvamismängu-riske võtta kui soolapuhujad. Pärismeditsiinis on arvamismängude asemel teadlased oma meetodiga.
Inz ütles:
Tihti leidub patisente, kes endale ise diagnoosi annavad, ja arstilt ootavad, et ta pandud diagnoosiga nõus on. Juhul kui diagnoos on vale, kuid patsiendi ravi ei takista, pole mõne arsti arvates mõtet vastu vaielda.
On täiesti reaalne, et teist vigastust tegelikult polnudki, vaid arst lihtsalt ei soovinud patsienti ümber veenda. Ma ei saa seda küll kuidagi kindlalt väita, kuid, kuna taolised olukorrad võrdlemisi tavalised on, siis ei tohiks seda võimalust ka välistada.
posija võis lihtsalt ka huupi pakkuda — teinekord ikka joppab
Kusjuures, sellist asja on üsna raske huupi pakkuda.
Martin paistab omadega puntras olema- pakub juba huupi, äkki joppab! Äkki oskab keegi füüsikutest ikkagi öelda, kas tundemaailm on olemas ja milline on tema võrrand?
@Paul – miks puntras? Huupi pakkumine on täiesti arvestatav ja toimiv tehniline võte. Kui pakutakse huupi mitut asja, siis inimene nopib neist välja selle või need vähesed, mis täppi tunduvad minevat ja unustab selle enamuse, mis midagi ei tähenda. Tüüpiline külma lugemise võte.
Tänapäeva teadusetegijatel on sihuke kiiks, et neile meeldib aru saada, kuidas nad järeldusi teevad. Kui nad näiteks täheldavad, patsiendi veres on rohkesti setet ja sellest järeldavad, et patsient võib kannatada põletiku all, siis tahavad nad mõista, et nad järeldavad seda sellepärast, et meditsiiniteadlased on nii veresetet kui põletikufenomeni põhjalikult uurinud ja leidnud, et kõrge sete sageli põletikule viitab.
Kunagi oli tõesti aeg, kui õpetlased ohtrasti intuitsiooni pruukisid, ise aru ei saanud, kuidas nad mõtlesid ja selle kattevarjuks segast juttu ajasid. Alkeemikutele oli too hea aeg, patsientidele … mnjah.
See, et tänapäeva meedikud mõistavad, kuidas nad mõtlevad, toob kaasa hulka positiivseid tagajärgi. Ühest küljest saab üks arst aru saada, mida teine teeb — kaasa aidata, kui see teeb mõistlikke asju ja kritiseerida, kui see teeb lollusi või võtab diagnoose laest. Intuitsioonipõhises tohterdamises midagi niisugust ei oleks. Teisest küljest võimaldab mõtlemisest arusaamine tolle arusaamise täpset ja kvaliteetset levitamist paljude arstitudengite vahel, mis teeb võimalikuks suure hulga kvaliteetsete arstide suhteliselt odava koolitamise — ja see omakorda tähendab, et töötav meditsiin ei ole enam ainult ülikute lõbu, nagu tuhatkond aastat tagasi. Just tänu sellele, et tänapäeval on meditsiin õpetatav, on tänapäevane tsivilisatsioon võimeline miljardeid inimesi aastakümnete kaupa elus ja enam-vähem tervena hoidma. Intuitiivset arusaamist — isegi, kui see paika peab — tänapäeval veel ühest peast teise kopeerida ei osata, teadmise tuutimise teel paljundamine on aga tänapäeva ülikoolidega võrreldes röögatult kallis ja aeglane protsess. Umbes nagu raamatute käsikirjaline paljundamine Gutenbergi pressiga võrreldes. Võrdlus, kui palju raamatuid publitseeriti XIV sajandil ja kui palju XVI sajandil, peaks seda pointi väga kenasti illustreerima.
Martin Vällik ütles:
Ta võis huupi pakkuda, kuid samas ei pruukinud tal jopata. Arst võis patsiendi enesediagnoosiga lihtsalt nõustuda nagu seda mõnikord tehakse.
Paul ütles:
Fakt, et inimesel tunded on, pole füüsikaga kuidagi vastuolus. Enamgi veel, tänu füüsikale (millest tuleneb moodne keemia, millest… jne) on inimese tundeid palju paremini mõistma hakatud. Kuna tundeid on erinevaid, siis julgen oletada, et ehk on võrrandidki erinevaid. Paraku pole ma ühtki taolist võrrandit veel kohanud, kuid olen usun, et inimese kehas toimivaid (elektro)keemilisste protsesside kohta on koostatud hulganisti kvantitatiivseid mudeleid.
Inimkeele saab mahutada üldiste matemaatiliste konstruktsioonide alla. Piltlikult öeldes kujutavad seosed, mis meile sõna “tunne” kuuldes, pähe kargavad, pehmet matemaatilist mudelit (loe: võrrandit) tundemaailma kohta. Olgugi, et taoline “võrrand” aeg-ajalt enesele vastu räägib, vaid piiratud subjektiivsele kogemusele tugineb ning tunnetest endistki tugevalt mõjutatud on, on sel võrrandi alged täiesti olemas.
Dig ütles:
Amatööre on igal alal. Keegi ei pane rullnokka Markko Märtiniga ühte patta.
Pädevad kelmid valivad oma “kliente” ja nendega töötamise viise väga põhjalikult.
Sa Dig suudad kehakeele ja süütu jutuvadaga inimese oletatava häda välja selgitada ning siis “diagnoosina” inimese enda jutu talle teiste sõnadega tagasi rääkida. Nii et too uskuma jääb ja Sulle maksma hakkab?
Või leida kesklinnas inimese, kes politseile ja ajakirjandusele teatamise asemel korterit müüma asub.
Vahel läheb muidugi nässu. Mul õnnestus MPG CAP,s i sullerite juures lõpuni vastu pidada ja siinsamas portaalis muljeid jagada. Samas on kõik potensiaalsed probleemitekitajad ära tuntud ja minema kihutatud. Skeptikud Elver Loho juhtimisel kaasa arvatud.
Jüri küsis:
Mis seal salata, dig on arvutikonsultandi-tööd teinud küll. Kas oskad arvata, kui paljud inimesed ei oska enne konsultandi aitavaid küsimusi aimatagi, et nende arvutitel võib viiruseprobleeme olla?
Aga mis Nigeeria printsidesse puutub, siis ma olen nii Postimehes kui Päevalehes mitut artiklit näinud, kus pikalt ja põhjalikult räägitakse, kuidas ohvrid kirju said — aga ma ei mäleta ühtki artiklit Eesti ajakirjandusest, kus räägitaks sellest, et mõni oleks tolle kirja saanud, selle jamasust mõistnud ja ilma ohvriks saamata rahulikult edasi elanud. Ergo: Nigeeria printsid saadavad kirju ainult ohvritele!
volli ütles:
Kui sa minu algset teksti uuesti loed, siis ilmselt pead nõus olema, et seda võimalust ei ole tõesti võimalik välistada – seda lihtsalt polnud olemaski. Haige ei teadnud teisest vigastusest midagi ja isegi ei jäänud uskuma selle olemasolu, enne kui visiit tavaarstile seda kinnitas. Juhused ja kõik see muu – neid ei saa tõesti välistada.
@Anonymous – dig ütles:
No aga tume ta ju ikka võib olla! :)
Ok … muidugi on see “dark energy” üks füüsikute suuremaid terminoloogilisi ämbrisseastumisi, kes enne seda suutsid suht sirgeselgselt ajada seda joont, millest Sinagi, dig, räägid – et energia on asja omadus aga mitte asi ise.
PS.: Millega muidugi öelda pole tahetud, et “tume energia” see aura ongi!
@inz – Kas ta ütles tavaarstile, et selgroog võib olla ka teisest kohast vigastatud, või leidis arst selle vigastuse iseseisvalt üles? Kui patsient oma võimalikust vigastusest arstile mitte kui midagi ei rääkinud, on taoline stsenaarium tõepoolest võimatu.
Samas pole see ka kuigi oluline. Mida öelda tahtsin, on, et leidub piisavalt arste, kes ei pea patisendi harimist/ümberveenmist vajalikuks, kui (väärad) arusaamad patsiendile otsest kahju ei tekita. Viimane on üks paljudest mehhanismidest, mis asjade tegeliku kulu edasiandmist moonutada võivad.
Oma kurvastuseks pean nõustuma volli öelduga. Kahetsusväärse tõsisasjana esineb tõsiseid vajakajäämisi meie vabariigi meedikute poolt patsientidele kohaldatava ideoloogiline kasvatus- ja selgitustöö juurutamisel ateistliku ja teaduslik-materialistliku maailmavaate süvendamiseks ning irratsionaalsete raviuskumuste ja -praktikate väljajuurimiseks. :(
Ja mis veelgi kahetsusväärsem: mulle tundub, et Eestis leidub üha rohkem arste, kes teevad koostööd nn “alternatiivmeditsiini” esindajatega (otse öeldes aga nurgaarstide, šarlatanide, posijate ja soolapuhujatega) nii haiguste diagnoosimise kui ravi alal. :(
Seega Volli tahab öelda, et arst läks ravija valega lihtsalt kaasa, kuna leidis, et tal pole mõtet hakata patsienti ümber veenma? Ja kui see stsenaarium ei ole tõsi, siis muu on võimatu…
Dogmaatik.
Olen aru saanud, et siin välja pakutud versioonidest ei pretendeeri ükski lõplikule tõele. Ei saagi, kuna infot vähevõitu. Küll aga võimaldab seesama vähene info teha põhjendatud oletusi tegelike võimalike asjaolude kohta, mis seab versiooni posija selgeltnägemisvõimest Ockhami habemenoaga paremini töödeldavaks.
volli ütles:
Patsient ütles arstile (pärast ravija juures käimist), et uuritaks selgroogu ka kõrgemalt. Mille peale tehti selgroost turja piirkonnas röntgen. Röntgen näitas kerget vigastust kohas, mida kaebuste (ja ju siis ka silmaga nähtava ning käega kombitava deformatsiooni) puudumisel polnud ilmselt keegi enne uurinud.
Minul on asja tõlgendamiseks kaks enam-vähem mõistlikku selgitust: kas ravijal oli tõesti võime näha inimese peidetud hädasid, või pani ta kohe ja huupi ja seejuures väga pihta. Ise kaldun uskuma esimest.
Mulle tundub ka, et siin pole rohkem millegi üle vaielda. Eks igaüks võib proovida ligikaudselt välja rehkendada vastava huupi täppipaneku tõenäosuse. Miks pidi selgeltnägija ütlema, et selgroog on just kahest kohast vigastatud? Visuaalse pildi põhjal piisanuks usutavana mõjumiseks küllaga ka lihtsalt selgroovigastuse “nägemisest”. Veendunud skeptikut see lugu ilmselt ei kõiguta, aga ise sündmust kogenu jaoks säilib sellegipoolest tunne, et toimus midagi ehedat ja hämmastavat. Ehk siis, tõlgendus taandub usule või selle puudumisele – kui ei ole ise kogenud, siis ei usu ka. Küllap on uskuja jaoks siinjuures olulised veel mitmed peened detailid ja muljed, mida sündmuse juures mitteviibinud isik ei suuda hoomata. Võin seda väita, kuna sarnaseid (ehkki mitte nii markantseid) seiku on ka mul endal ette tulnud.
”Ravitsejad” arvestavad et nende poole pöördunud inimesed on arstidelt juba oma diagnoosi saanud ja siis tahavad midagi uut kuulda mis mingit lahendust pakuks.
Erandiks muidugi vaimsed häired mille asemel palju kergem uskuda jutte halvast karmast , needustest ja kurjadest vaimudest.
Äkki saaks ilma demagoogiata…?
Prooton ütles:
Aitähh toetamast, aga pean tõe huvides siiski täpsustama, et kuna visiit oli kokku lepitud tuttavate kaudu, siis seda, et tegemist oli seljahädaga, ravija väga tõenäoliselt teadis. Seega usutavuseks ainult selle mainimisest ei oleks piisanud. Mida ta ei võinud ette teada, oli see “kahest kohast”. Isegi haige ise ei teadnud enne, kui röntgen seda kinnitas.
Kriku manitses mind:
No aga mida ma siis sellist ütlesin, millega Sa ei nõustu? :P
Seda ajendas mind ütlema volli eelnenud sõnavõtt.
Inz ütles:
Inimesel on minu mäletamist mööda mingi 22 selgroolüli, nii et võimalikke variante on 0-22, ehk siis 23. Lennukiga allasadamise tõenäosus on 1/ jumalteabmitmele miljonile ja sellegi poolest igasugu jamasid juhtub.
No saimegi asjale pihta. Klient “võeti kahvlisse”.
Kui nõid ütleb 2 lüli ja röntgen 2 lüli, siis on see tõend nõia võimetest.
Kui röntgen ütleb 1 lüli ja nõid 2 lüli, siis tõendab see teadusliku meditsiini abitust ja võimetust kosmosejõudude ees.
Kes keegi oskab selle ajupesutehnika ametlikku nime öelda? See on igasugu psühhoterroristide hulgas nii levinud nipp, et vääriks pikemat käsitlust.
inz ütles:
Sel juhul lasin oma seletusega mööda. Samuti pean tunnistama, et usun siiski ad hoc laadi oletuste tegemiste ebavajalikkusesse antud juhul.
Samuti pole ma pole öelnud, et Eesti arstid posijatega koostööd teevad, ega, et mu pakutud seletused ainuõiged on. Kui mõni väidetav paranähtus suudetakse loomulike argumentide abil lahti seletada, pole see sugugi rünnak parategelaste suunas, vaid parem viis nähtuse seletamiseks.
Ega ma ka pannud selliseid sõnu volli suhu, see oli mu omapoolne täiendus. Tegelikult oleks päris huvipakkuv uurida, mil määral tavameditsiini esindajad tegelikult alternatiivikutega koostööd teevad. Mina olen lugenud mitmeid “imeravijate” endi kirjutatud raamatuid ja ka intervjuid paljude sensitiivide-rahvaravijatega (no mis teha, on selline kiiks küljes mul). Ja üllatavalt sageli toonitavad nad, et perearstid jm “ametlikud tohtrid” saadavad keerukamate juhtumite korral oma patsiente nende juurde – kas diagnoosi täpsustamiseks või otseseks ravimiseks. Üks võimalus on muidugi, et kõik nad blufivad, aga seda nagu ei tahaks ka uskuda. Küllap ikka mingil määral seda koostööd esineb.
Püüdlusi väidetavaid paranähtusi loomulike argumentide abil “läbi katsuda” tuleb ainult tervitada. Nii jõuame üheskoos tõele lähemale, ja ehk jääb sõelale midagi väga olulistki…