Lugusid Eesti ajakirjandusest (veebruari algus)
- Kas Galileo kasutas teleskoopi ikka esimesena?
Tiit Kändler, teadus.ee Delfi vahenduselKäesolev aasta on kuulutatud astronoomia aastaks seetõttu, et 400 aasta eest võttis Galileo Galilei esmakordselt kasutusele teleskoobi, et vaadelda taevakehasid. Kuid kas oli Galilei ikka esimene? Igatahes inglise teadusajaloolased kahtlevad selles.
- TV3: Langus kihutab inimesi ennustajate juurde
Koondamised, pankrotid, töötus ja laenukoorem panevad isegi skeptikuid ennustajatelt nõu küsima.
- Tõnu Lehtsaar: Vaikiv ajastu homoküsimuses
Tõnu Lehtsaar, DelfiVäidan, et homoküsimuses oleme astumas vaikivasse ajastusse, kus inimestel pole võimalust välja öelda oma tegelikke tundeid, seisukohti, teadmisi ja veendumusi. Tegemist on ebademokraatliku arenguga ühiskonnas. Sallivuse ja arengu märksõnadega kõigutatakse demokraatia põhisisu — mis on rahva võim, rahva enamuse tahtega arvestamine.
- Seksisõltuvus – pseudohaigus või tõeline probleem?
Veronika Raudsepp Linnupuu, Naistemaailm.eeMeil kõigil on oma väikesed nõrkused. Tihtipeale aga hakatakse rahuldust pakkuvaga liialdama ning kujunebki välja sõltuvus või siis antud juhul pigem sundkäitumine. Sõltuvus on oma olemuselt aga midagi, mis hakkab ühiskonnas aktsepteeritud käitumist pärssima ning tekitab probleeme lähisuhetes ja tööl.
- Milline on sinu õnnekivi?
Meelis Piller, Naistemaailm.eeVeda astroloogia järgi mõjutavad kalliskivid seda nähtamatut ja imepeent energiavälja, mis kiirgub igast elusolendist ning kõigest, mis meid ümbritseb. Nii mõjutab kalliskivide väli otseselt selle kandja emotsionaalset ja mentaalset energiat ning pikaajalisel kasutamisel tekitab neis muutusi.
- Martin Vällik: mis on jama ehk sissejuhatus jamaloogiasse
Postimees - Uuring: regulaarne kirikuskäimine vähendab enesetapuriski
Postimees Tarbija24«Selle uuringu peamine tulemus on, et jumalateenistustel käimine seostub madalama suitsiidiriskiga,» sõnas uuringu autor Daniel Rasic.
Samuti selgus, et see, kas inimene peab end usklikuks või ei, tema enesetapu tõenäosust ei mõjuta – loeb vaid jumalateenistustel osalemine.
- Teadlased: usk jumalasse on kaasa sündinud!
Delfi ForteNende arvamust kinnitavad imikute ja lastega tehtud katsed, mis näitavad, et ajul on kaasasündinud tendents pidada mõistust kehast eraldiseisvaks.
Teised uuringud näitavad, et meie ajudega kaasneb ülearenenud tunnetus põhjuse ja tagajärje suhtest, mis sunnib meid täheldama eesmärki ja tahtlikku konstruktsiooni kõikjal — ka seal, kus seda pole.
Google’i seletus, et jooned on andmete kogumisel paadi sonari poolt tekitatud defekt, kantakse ilmselt vandenõuteooriana maha.
karta on jah, et maha kantakse. saams pole see defektiseletus kuigi usutav. vähemalt mitte default-versioonina.
— Informationweek
Mul on muideks kodus kaart mille järgi peaks Vaikse ookeani lõunaosas merepõhjas suur kompass lebama.
Keskerakondlased nõuavad Pihlilt maag Hannese kohta aru
Õhtuleht küsis Hannese sekti asjus ka politsei arvamust.
Eesti Päevaleht: Sensitiiv on süüdimatu ravitseja
Loodetavasti ei pane lugejad pahaks, et too lugu 1996. aastal ilmale tuli. Teema on siiamaani aktuaalne.
Tõnu Lehtsaar: Kultusliidri lummav haare
Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog
Einasto astronoomilised paradigmad
Tiit Kändler, Eesti Päevaleht
nii küsimus teadjamatele,ma suht loll sel teemal,palju maksavad päikesepatareid ja kas skvattijatel võiks nii nende kui tuulegeneraatori jaoks raha olla?muidugi on kõiges süüdi politsei mitte nemad ise kes maja hõivasid
lood siis siin:
http://www.epl.ee/uudised/460116
http://www.minut.ee/article.pl.....ode=nested
aa veel 1 link
http://martinsookael.blogspot......amine.html
vot skeptik võiks külastada seda maja ja vaadata selle generaatori üle ,et kas ikka töötab ilma eesti energia abita,kuna sinna liikumisee kuulub ka üks ttü energiatehnika doktorant,äkki see tegi siis selle.
http://punamust.org/forum/view.....generaator
taavi ütles:
lahe värk :-)
miks see töötama ei peaks?
low-tech ja nutikus on üks osa sellest, mis maailma paremaks paigaks teeb
Planetaarium: kott-toolis kosmosesse
Kertu Kalmus, Eesti Päevaleht
Aare Baumer ja Energiakeskus on lahe :-)
Olen Energiakeskuses korduvalt käinud ja alati on põnev. Seal saab soovi korral ka lapse või iseenda sünnipäeva pidada.
Energiakeskus
Postimees: Toomas Jürgenstein: poolskeptiline propaganda on jama
minu meelest on usk on rohkem tunnete, kui teadmiste küsimus. Ja on loomulik, et usk muutub ja areneb, nagu teaduski näiteks. Usku ei saa monopoliseerida.
Ameerika GMO-de pooldajad kaotasid vaidluse Austria talunikega
@Ivar –
Jumalasse uskumine ei ole ju halb. Keegi ei peagi jumala füüsilist olemasolu tõestama, see on ju sõelaga vee tassimine. Maailmas on miljoneid usklike ja inimesi, kes usuvad kõrgemat jõudu. See näitab, et inimolendil on kalduvus uskuda nii öelda jumalasse. Paratamatus, millega tuleb leppida. Ma nüüd täpselt ei mäleta, kes on järgnevat öelnud, aga kellegi ajaloolise isiku ütlus ilmestab hästi usku jumalasse: “Kaevikus ei ole ateiste.”
Madis tsiteeris tundmatut mitte-ateisti:
Tolle ütluse väitja ajaloolisus on kaheldav. Isegi ütlejat ei ole teada.
Ja kuigi mitut sorti usukuulutajatele see tsitaat iseäraliselt meeldib, ei paista tõendid seda väidet kinnitavat.
@Madis –
Iseenesest , ilma objektiivsete faktide väljatoomiseta on väited et jumalasse uskumine hea/halb täiesti mõttetud!
Kas see, et meil on kaks kätt ja kümme sõrme, on hea või halb?
Tiit Kändler: Mustkunst toitub inimese aju omapärast
Moskva linnavõimud hakkavad nõidu eksamineerima
Jamaloogia artiklist:
“…sest viimasel ajal avaldatud põhjalikud uurimised homöopaatia mõju kohta tõestavad hüpoteesi, et homöopaatia on rituaalne platseebo.”
ÕS annab sõnaseletuse:
homöo.paatia haiguse ravimine sellele haigusele omaseid nähte esilekutsuvate ravimite üliväikeste annustega
Vaktsineerimine on samamoodi homöopaatiline ravi/ennetusmeetod (nõrgestatud haigusetekitajad viiakse organismi ja immuunsüsteem õpib nendega hakkama saama). Kus on platseebo?
ÕS defineerib korrelatsiooni vastastikuse seosena. Kes elus statistikat või tn-teooriat katsunud teab, et korrelatsioon ei tähenda vastastikkust seost. Kahe muutuja vahelise suhte suuna ja tugevuse mõõtmine ei ütle mitte midagi nende seoste kohta.
ÕS kipub tihti andma mitte entsüklopeedia-stiilis, vaid tavamõistmise tasandi definitsioone. Eks ÕS koostajad vaatasid, et homoöpaadid väitsid ravivat haigusi eelpool mainitud viisil ja panidki selle kirja. Nõnda ÕS-i tehaksegi – filoloogi kompetents on siiski filoloogias.
Vaktsiin ju ei ole “haigusele omaseid nähte esilekutsuv”.
(esiteks ei valita vaktsiini selle põhjal et ta sarnased nähte esile kutsuks ja teiseks reeglina ei kutsugi) Ei näe siin kokkuvõttes üldse mingit seost.
Kui homoöpaatia on rituaalne platseebo, siis kuidas homoöpaatia toimib väikelaste puhul, kes ei oska aimata mis või kuidas? Näiteks aastased, pooleteisesed?
Santa ütles:
Vaktsiini puhul viiakse organismi nõrgestatud või surnud haigustekitajaid ehk siis sisuliselt nakatatakse organismi haigusega. Kui väikelapsele tehakse palavikus olles vaktsiinisüstid, siis võivad tagajärjed väga tõsised olla, kuna organism ei pruugi olla piisavalt tugev haigusetekutajatega võitlemiseks (võite uurida perearstilt, kui tõsised). Ergo, vaktsineerimine on samamoodi homöopaatiline protsess, kui võtta aluseks ÕS-i definitsioon.
Homöopaatilise protsessi kohta veel. Kui sa võtad 50 tableti aspiriini või 1 tableti aspiriini. Siis mis on sinu peavalu jaoks kasulikum? 1 tableti aspiriini puhul kaob peavalu keskmiselt tunni jooksul. 50 tableti puhul oled selle tunni pärast verest tühi.
Väga “kandiline” näide aga on aru saada, et väiksem kogus ravimit võib lõppkokkuvõttes olla palju kasulikum/efektiivsem, kui suur kogus. Sellest ka lahjendamine.
Keegi “mina” kirjutas:
Jama!
Korrelatiivne seos on just nimelt üks seosevorm. See, et korrelatiivse seose olemasolust kausaalse seose olemasolu järeldada ei saa, on omaette teema.
Vaktsineerimisel ja homöopaatial pole midagi ühist. ÕS ei oma meditsiinis mittemingit tähendust! Tähtsust omavad vaid korralikul tänapäevasel tasemel tehtud võrdlevad katsed – igasugused naljakad konstruktsioonid tuhandete aspiriinitablettidega ei aita!
Homöopaatia ei toimigi väikelaste puhul – pole kusagil tõestatud, et toimiks.
Viktor kirjutas:
Kuigi homöopaadid armastavad väita, et homöopaatia miskitpidi vaktsineerimise moodi on, pole see teps mitte nii. Esimene oluline erinevus on see, et kui vaktsineerimisprotseduuri korral haigusetekitajad tõepoolest organismi jõuavad, siis homöopaatilise menetluse käigus seda ei juhtu.
Vaktsineerimise tagajärjel käivitub immuunreaktsioon — teadusele tuntud mehhanism teadaoleva toimemehhanismi ja teadaolevate immuniseerivate tagajärgedega. Homöopaatilise medikamendi manustamise tagajärjel käivitub parimal juhul seedereaktsioon ilma igasuguste tähelepanuväärsete immuniseerivate tagajärgedeta. Mehhanismid, mida mõned homöopaadid postuleerinud on, ei ole teaduslikku kinnitust leidnud.
Lõpuks, statistika näitab, et vaktsineerimise tagajärjel kahaneb patsiendi risk vaatlusalusesse haigusesse nakatuda: vaktsineerimisprotseduuril on mõõdetav platseebost tugevam mõju. Homöopaatia korral ei ole statistilised uuringud seesuguseid tervisele kasulikke toimeid tuvastanud; homöopaatilise manustamise tagajärg ei erine platseebo manustamise tagajärjest.
Viktor kirjutas edasi:
Mitte tingimata. Nakatumisega on tegemist ainult siis, kui organismi satuvad elujõulised haigustekitajad; nõrgestatud haigusetekitajad võivad nakatamiseks piisavalt elujõulised olla, kuid surnud haigusetekitajad ei ole seda mitte. Peale selle on vaktsineerimisprotsessi lahutamatu osa hoolitsemine, et organismi siiratavate patogeenide risk tegelikku haigust tekitada mõistlikult väike oleks — mis omakorda tähendab, et sõna “sisuliselt” kasutamine siin kohatu on.
… ja sellepärast ei vaktsineeri ükski vastutustundlik arst palavikus patsienti.
Non sequitur. Peale selle, et ÕS on siinkohal problemaatiline — temast võiks justkui järeldada, et homöopaatial mingisuguseid tervislikke mõjusid on –, ei klassifitseeru vaktsineerimine kuidagimoodi homöopaatiliseks protseduuriks, nagu üleval kirjutatud.
Haridus ja Teadusministeerium kuulutab välja konkursi Tõenäosusteooria kõrgkooliõpiku kirjutamiseks või tõlkimiseks. (loetud Postimehest) Kuna sellel lehel on tihtipeale juttu nimetatud teooriast, siis võibolla on keegi sellest huvitatud. Teema aga läheks juba märtsikuu ajakirjanduse alla.
Korrelatsioon ise-eneses ei ütle mitte midagi kahe muutuja vahelise seose kohta. Maailmas korreleeruvad väga paljud asjad ja ainult väga vähestel neist on omavahel mingi (otsene või kaudne) seos. Kõige esimene asi, mida ülikoolis õpetatatakse korrelatsioonist rääkides, et see pole sünonüümne kausaalsusega ega tähenda seost kahe muutuja vahel. Kõige esimene.
Sa ajad segi korrelatsiooni kõnekeelse kasutamisvormi ja selle teadusliku aplikatsiooni. Nõnda nagu korrelatsioon ei tähenda kausaalsust, ei tähenda see ka, et korreleeruvate muutujate vahel on mingi omavaheline seos. Kui korrelatsioon on leitud, töö alles algab.
Kui mind ei usu, mine otsi võrgust.
Tsitaat Vikipeedia artiklist:
Homöopaatia teaduslikuks alusepanijaks on 19. sajandi algul elanud Saksa arst Christian Friedrich Samuel Hahnemann (1755–1843).
Homöopaatias kasutatakse haiguste ravimiseks ülimalt lahjendatud aineid, mis suuremas kontsentratsioonis kutsuksid esile ravitava haigusega sarnaseid sümptomeid. Homöopaatilised ravimid on tihti nii tugevasti vees või alkoholis lahjendatud, et lahuses ei pruugi sisalduda enam ainsatki raviaine molekuli, kuid homöopaatia praktiseerijate kinnitusel on veel/suhkrul mälu, mis “talletab selles sisaldunud lahustatud ainete informatsiooni”.
Ok, arusaadav, et see vee mälu teema on väga kahtlane aga väljendi sisu on ÕS-i sõnaseletusega sama.
Kui homöopaatia on ravimine haigusetekitajaga, siis kuidas ei ole seda vaktsineerimine? Ainus erinevus on siin see, et vaktsineerimist kasutatakse ennetava ravina.
Miks ma üldse selle koha peal jonnin? Kui ka vaktsineerimine on homöopaatiline protsess ja vaktsineerimine ei ole pseudoteadus, siis järelikult ei saa ka homöopaatia tervikuna olla pseudoteadus.
Homöopaatide seas võib leiduda palju soolapuhujaid aga idee iseenesest ei pruugi sellepärast veel jama olla.
Ohh, Viktor. Vaata, sel lehel siin on omaette teema homöopaatia, kus seda teemat on risti-põiki ja lapiti-serviti käsitletud. Arvan, et sul oleks huvitav sellega tutvuda. Siin ja selles antud teemas homöopaatia aabitsatõdedest ja nullist uuesti alustamine küll vist viljakas ei oleks.
Tarvo Kruus ütles:
Arusaadav, ei olegi vaja aabitsatõdedest alustada, lihtsalt kas keegi teeks selgeks, miks vaktsineerimine ikkagi ei ole homöopaatia.
Muide otsisin ja ei leidnud sellist artiklit/teemat, vahest kasutasin vale märksõna või otsisin valest kohast.
Viktor, vaata skeptiku avalehelt teemad-tervis-homöopaatia
Viktor, sul ju tegelikult endal kõik selge:
vaktsineerimine – surnud haigusetekitaja, pole oluline milliseid sümptomeid see tekitab.
Homöopaatia – aine mis tekitab haigusega sarnaseid sümptomeid.
Aga kus sa neil kahel seost näed, seda ma aru ei saa. Ka sinu näited palavikust ja aspiriinist ei aidanud mul sellest aru saada.
Saan aru, et siin on tegemist puhtakujulise sõnamänguna, kus homoöpaatia mõistet proovitakse üldistada nii, et ka vaktsineerimine selle alla kuuluks või homoöpaatiaga vähemalt tugevat ühisosa omaks. Samas tähendab homoöpaatia siiski üht konkreetset asja ning homoöpaatilise preparaadi ja vaktsiini valmistamisel on teatud olulised iseärasused.
Korallmadu ja piimamadu näevad samuti sarnased välja…
Tänases ETV Pealtnägijas propageeriti vaktsineerimata jätmist ja “uriiniteraapiat”.
Eriti hea oli see lause, et “kui mu lapsel tõesti on selline suur ja must haav, kust võib teetanus tulla, siis ma ikka lähen vaktsineerima.”
Kriku ütles:
Ja siis on vaktsiin juba lootusetult hiljaks jäänud, sest vaktsiini mõjul teetanusevastase immuunsuse tekkimine nõuab aega.
Kui inimene on varem teetanuse vastu vaktsineeritud, aga on suur trauma ja viimasest vaktsiinisüstist on möödas rohkem kui 5 aastat, siis sel juhul küll tehakse teetanusevaktsiini kordussüst, aga see nii-öelda äratab juba varem kujundatud immuunsuse.
@M – Kui kaitset on vaja viivitamatult, võidakse süstida seerumit, milles on valmis teetanusevastased antikehad. Erinevalt vaktsineerimisest ei tekita see aga kestvat immuunsust.
Teoreetiliselt võimalik, aga reaalses elus on seerumi (immuunglobuliinpreparaadi) kättesaadavus problemaatiline. Ja kestvat immuunsust sellest tõesti ei saa.
Immunoglobuliine kasutatakse peaasjalikult tõsisemate haiguste korral, kus ravi oleks problemaatiline või puuduks sootuks. (Klassikaline näide: marutõbi.) Teetanuse jaoks ei ole seda meie kandis tavaliselt vaja — inimesed on üldiselt kenasti vaktsineeritud ja vajadusel saab nii antibiootikume kui intensiivravi rakendada.
Teetanusevastaste immunoglobuliinide pruukimine on küll oluline Kolmandas Maailmas, kus vaktsineerimisprogramme eriti ei ole või nende haare on väike. Mulle on kuskilt kõrva jäänud, et USAs manustatakse neid ka sagedamini, kuna vaktsineeritute suhtarv elanikkonnas on võrdlemisi (well, võrreldes Euroopaga) väike.
Konkreetselt teetanuse puhul antibiootikumidest suuremat kasu ei tõuse, sest haiguse – kangestuskramptõve – põhjustab haigustekitaja toodetud tetanospasmiin, surmaks piisab mõnest nanogrammist toksiinist ja antibiootikumi abil mikroobi poolt juba toodetud toksiini kudedest enam kätte ei saa. Väga korralik üldine intensiivravi võib teetanuse korral siiski elu päästa (kuid ei pruugi).
USAs ei olda üdiselt sugugi halvasti vaktsineeritud, muidugi eks ole sealgi mõningaid friike, kes vaktsiinidest keelduvad.
Minu arusaamine on, et tavaliselt on teetanusebakterite juurdekasv ja toksiiniproduktsioon piisavalt aeglane, et mõistliku kiirusega antibiootikumikuuri alustamine enamasti surmaohu ära hoiab. Aga selleks, et selle peale lootma jääda kõlbaks, peab arst käepärast olema ja infrastruktuur selline, et vajadusel arsti, patsiendi või ravimite transportimiseks liiga kaua aega ei kuluks.
Varane diagnostika (enne väljakujunenunud klassikalist klinilist pilti) on üsna keerukas, et mitte öelda, et diagnoos pannakse üldjuhul juba korralikult väljakujunenud haiguspildi korral ja haiguspilt tuleneb juba toimivast toksiinist. Antibiootikumravi muidugi korraldatakse, aga selle tõhusus – sõltub…
Mina viitasin pigem sellele, et see, kas haav on suur ja must või väike ja silmaga vaadates puhas, ei oma määravat tähtsust.
Üks, pealnäha täiesti normaalne ja haritud inimene keeldus Venesse komandeeringule sõites vaktsineerimisest, kuna patsillidega nakatamine enne haiguskoldesse minekut olevat topeltrisk!!!
http://www.lass24.ee/w/2009/03.....llimustoo/
Ok, sellest artiklist piisas, et mind tolle portaali püsilugejaks teha. See on no….. üks näopool nutab, teine naerab…