David Mills: Ateistlik universum — lõbus raamat sellest, miks jumalat vaja pole
Rõõm on teatada, et esoteerilise ja “eneseabi” kirjanduse vohamise ajajärgul leidub ka neid, kes terve mõistuse eest seisavad ja meid hoopis teisesuunalise raamatuga rõõmustavad.
Edastan info raamatu kirjastajalt.
Ateistlik universum
David Mills
Autor David Mills jutustab üksikasjalikult, miks jumalat universumi mitmekesisuse seletamiseks vaja pole. See raamat lükkab lihtsa ja otsekohese loogika abil ümber kõik jumala olemasolu “tõestavad” argumendid.
Selles kõikehõlmavas vastulauses kaasaegsetele religioossetele dogmadele annab autor vastuse ka järgmistele ajaloolistele ja teaduslikele küsimustele:
- Mis on ateism ja miks seda tihti vääriti mõistetakse?
- Kui jumalat olemas pole, kust siis pärineb Universum?
- Kas “hea” ja “halb” oleks ilma jumalata objektiivselt mõistetavad?
- Milline on elu mõte ilma jumalata?
- Kas Jeesuse imelisest ülestõusmisest on tõendeid? Kuid seletavad ateistid “surmalähedasi kogemusi” ja meditsiinilisi imesid?
- Kas Piiblit ja teadust saaks lepitada?
- Millised varjatud sidemed seovad poliitikat ja religiooni?
Raamatus on ka mitukümmend lõbusat ja satiirilist usuteemalist karikatuuri. Eessõna TÜ professorilt Jaak Kikaselt. 204 lk, pehmekaanelises köites. Jõuab poodidesse järgmise nädala jooksul.
Orienteeruv jaemüügihind poodides 200 krooni ringis.
Postimüügihind Eesti piires 140.- +postikulu 20 kr.
Posti teel ostmiseks saada raha kontole:
Kadri Koitsaar SEB 10010166867015.
Selgitusse lisa raamatu nimi ja enda postiaadress (eestisiseselt saatmiseks).
Lähem info kadri.koitsaar@morgul.pri.ee
Piiksatan kah oma isikliku arvamuse RÕ kohast kooliprogrammis.
Minu arvates kuulub RÕ loomulikul viisil ajaloo juurde. Tõsi, ajalugu ei piirdu sõjaajaloo ja riigipiiride nihkumise käiguga, mis (vähemalt mu kooliajal oli) ajalootunni sisuks; on kunsti- ja muusikaajalugu, teadusajalugu, no mis neist loendada – kõikvõimalik ajalugu. Kõik see ei pea olema ajaloo kursuse sees, ei saagi seal olla – ükski ajalooõpetaja ei mahuta seda kõike oma pähe ära. Sestap pole mul midagi selle vastu, et RÕ eraldi ainena kooliprogrammi ilmuks – ja seda öeldes olen ma endiselt seisukohal, et tema õige koht on ajaloo raames, ta lihtsalt ei mahu sinna.
Et meie religiooniõpetus on kristlusekeskne – nii see peabki olema. Me elame kultuuriruumis, kus kristlus on jätnud oma ilusa või koleda jälje peaaegu kõigele ja oleks täiesti õigustamatu, kui euroopa koolis tutvustataks džainismi kristlusega samas mahus. Mu täiesti meelevaldsel hinnangul peaks Abrahami kolmik (pluss gnostitsism ja muud killud) võtma RÕ mahust tubli 70-80%.
Selge probleem on võimalik usukuulutaja kooli trügimine RÕ õpetaja mantli varjus. Ma ei arva, et õpetajaks tohiks lasta ainult ateiste, sundides pürgija läbi jõhkra maailmavaatetesti (milline iganes see siis oleks). Kuidagi (ma ei tea, kuidas) peab selgelt defineerima usupropaganda ja selle vältimine peaks käima post factum, sule sappa panemise meetodil.
Muuseas (ja see on nüüd kohe väga minu isiklik arvamus), ma pole eriti kindel, et pahupidi silmadega prohvet klassi ees üldse väga efektiivne usulevitaja oleks. Tõsi, ma ei tahaks oma lastega proovida. Kindlasti poleks ta aga rahuldavalgi tasemel õpetaja, nii et juba sel põhjusel ei saa väga kitsate usuliste eelistustega inimesi RÕ õpetaja ametis pidada.
Kriku ütles:
Irw
Ja nõiduse, kui õppeaine kohta, küsime nõu Nastjalt või Hanneselt?
Ma ei kahtle, et religiooniõpetuse õpetajad peavad oma ainet suht üksmeelselt vajalikuks. Kas see ka mingit olulist väärtust omab või akadeemikute seisukohast kaalukam on….
Mis puutub religiooni osa kultuuris. Jah, see on alati olnud, on praegugi. Selle tähtsus pole absoluutne vaid sõltub pigem vaatenurgast – võid ju Bachi muusikat kuulates mõelda peamiselt jumalale aga võid ka nautida muusikat ennast, teadmata/hoolimata religioossest taustast. Muusika sellest kehvemaks ei muutu, ta evib teatud objektiivseid väärtusi, sõltumata tema loomise motiividest. Sama käib ka muude kunstide kohta.
ma piiksatan möödaminnes ja tähelepandamatuks jäädes, et kas keegi ka pealkirjas mainitud raamatut juba lugenud on?
@Ingmar –
Jah, kristlus on oma jälje jätnud kõigele, religioon laiemalt samuti. Küsimus on selles, kui tähtsaks me religiooni osa hindame.
Väga isiklikult :D pean ma seda pigem ääremärkuse tasemel oluliseks ja arvan, et nii võikski seda käsitleda – ääremärkusena ajaloo, kunstiajaloo, muusika jne. tundides. Nii on selle mõju lihtsamini hoomatav.
RÕ eraldi ainena on selle valdkonna ületähtsustamine.
Mina pean religiooni ajaloos kõvasti olulisemaks kui ääremärkus. Umbes ja jämedalt, euroopa kultuur sai aluse valgustusest, see omakorda kristlusest (kus on öeldud, et lapsed vanematega hästi läbi saavad), see omakorda judaismist, see omakorda millestki, mis on ajaloohämarustes vaevu äratuntavaks muutunud, olgu või mingi loode-Araabia sõjajumala kultus. Mis muidugi viib meid probleemi juurde, et religiooniõpetus ilma ajaloota on ka jabur, mis on hea argument RÕ-t eraldi aineks mitte pressida. Võta sa kinni.
@Ingmar – kas valgustus rohkem antiikfilosoofia taasleidmise tagajärg polnud?
@Martin Vällik – Rohkem, jah, aga vaatame teisi meie kontinendil tollal valitsenud religioone. Vana Testamendi tige jumal valitses põhimõtteliselt kogu lähiümbrust, aga siinkandis oli üks karismaatiline noormees läbi käinud ja rääkinud, et vanal on paar päris head iseloomujoont, ja andnud muuhulgas isiklikku eeskuju ligimesearmastuses. Hinduism ja selle derivaadid on iseenesest inimsõbraliku sõnumiga, aga nähtavasti keeravad oma järglastel silmad veidi sissepoole ja hägustavad reaalse maailma nägemist – VT punt on nendega võrreldes väga materialistlik. Hiina usunditest ei tea ma pea midagi; näevad küll üsna valgustatud välja.
Loomulikult mitte. Suudad sa vahet teha religioonide käsitlemisel ning mõne religiooni kuulutamisel?
Üldiselt teen ettepaneku religiooniõpetuse vajaduse teemal arutada religiooniõpetuse lõngas. Meil siin selline täitsa olemas.
@Ingmar
Religiooniõpetus kui tutvustus ja/või sissejuhatus iseenesest ei ole halb; minu “meelevaldne” hinnang kaldub selle poole, et programm peaks olema tunduvalt mitmekesisem, rõhku panna erinevate kultuuride tutvustamisele- buddism, hinduism, ka kristlusel endal on palju erinevaid vorme. Koolis räägitakse kahetsusväärselt vähe teistest regioonidest peale Euroopa ja Ameerika.
Religioon on paraku tihedalt seotud kultuuriga ja selle õpetamine ajaloo tunnis on optimaalne lahendus, ses osas oleme ühel meelel.
Ääremärkusena- moslemitel on väga oluline roll ajaloos, nad nimelt säilitasid antiikaja kirjutisi ja teadmisi, samal ajal Euroopas “möllas” pime keskaeg.
@Kriku –
Ma norin nüüd natuke- me võime koolis käsitleda ka nõidust, ID-d, homoöpaatiat, aurasid, haldjaid ning öelda, et me ei kuuluta nende olemasolu; samas nii ei tehta.
Religiooniõpetuse puudumine koolist ei ole siiamaani tõenäoliselt takistanud kedagi astumast Tartu Ülikooli Usuteaduskonda või liitumast mõne kogudusega.
Iseenesest ei oleks mul asjaliku õppekava vastu midagi, kui õppimine toimuks gümnaasiumiastmes.
Kooli funktsiooniks on endiselt anda elementaarteadmisi maailmapildist, et edasises elus tänapäeva maailmas hakkama saada. Puudusid kooli õppekavast hiljutigi arvutiõpetus, psühholoogia, ühiskonnaõpetus, hetkel pole (vist) riigikaitset.
Aineid, mida õppekavva lisada leiduks kuhjaga, samas mõnda neist on võimalik anda paralleelselt teiste õppeainete raames, koos vajaliku taustsüsteemiga.
Ma arvan, et kui koolis käsitletaks ID-d, homoöpaatiat, pshühholoogilisi mehhanisme, mille abil sektid tegutsevad jne., siis oleks tokroodadel, aigarsädemetel ja antiloodustel oluliselt vähem potentsiaalseid jüngreid.
Ausalt öelda on mulle skeptikute vastuseis religiooniõpetusele arusaamatu. Minu meelest peaks just skeptikud kahe käega poolt olema.
Ja mispärast kumbki neist peaks religiooniõpetuse eesmärk olema?
Täiesti nõus. Täpselt sel põhjusel arvangi, et religiooniõpetus on vajalik.
@Kriku –
Ma pean silmas asjaolu, kui mingi õppeaine on puudu, ei takista see inimesel süvendatult sellega tegelemast edaspidises elus.
Koolis ei ole disaini, on kunstiõpetus ja joonestamine, mis annavad algteadmisi.
Koolis ei ole majandusõpetust, on matemaatika, mis annab teatava loogilise mõtlemisi.
Koolis ei ole sotsioloogiat, on ühiskonnaõpetus
Koolis ei ole logistikat, on matemaatika
Koolis ei ole ehitusõpetust, on füüsika
Koolis ei ole mehaanikat, on füüsika ja tööõpetus
Koolis ei õpita “staarmeikariks”, õnneks
JNE, nimekiri tuleks päris pikk…
Kool ei saagi kõike pakkuda.
Kui on võimalik, siis on religiooniõpetus valikainete nimekirjas.
Ses mõttes oleks religiooniõpetus lihtsalt üks aine, mis on teiste poolt kaetud: on olemas ajalugu, kirjandus, ühiskonnaõpetus, muusikaajalugu (Muusikaõpetuse raames), kunstiajalugu (Kunstiõpetuse raames).
Ja see ei tundu eriti hea argumendina, et maailmas on väga palju usklikke, maailmas on ka väga palju “uhhuu-inimesi”; mitte valesti mõista: ma ei võrdsusta neid.
Ja korraks kordan end veel- kui oleks korralik õppekava ning see käsitleks religioonide teket ja arengut ning nende mitmekesisust neutraalsest vaatenurgast, siis ma ei argumenteeriks selle vastu, näiteks “Religioonide õpetus”.
Mina näiteks olen RÕ poolt kui seda õpetatakse keskkoolis ja valikainena. Samamoodi toetaks näiteks (ja miks ka mitte religioonikeskset või RÕ-ga põimitud) kultuurilugu, sest leian, et ajaloos ja kirjanduses õpetatavast jääb selles osas väheks.
Ja miks peaks religiooniõpetuse eesmärk olema religiooniga edasises elus süvendatult tegelemine? Minu arvates puudub siin seos.
Aga siis võib-olla suunakski oma kriitika õppekavale? Oleks minu meelest palju konstruktiivsem lähenemine.
@Starker – Pigem kultuurilugu, millesse on põimitud religioonitemaatika, kultuur on suurem ja üldisem. Eestis vohav kultuurivaenulikkus ja -võõristus vajaks muutmist, peaaegu iga nädal võetakse meedias sõna antud teemal.
Kriku:
Milliseid elementaarteadmisi, milleta tänapäeva maailmas hakkama ei saa, annab religiooniõpetus? Millised hetkel Eestis toimuvad protsessid on niivõrd religioonipõhised, et noori koolipingis religiooni osas harida tuleb? Küsimused pole retoorilised, mind siiralt huvitab su arvamus.
Kui midagi koolist puudu on, siis hoopis ajakirjandus – teadmine sellest, kuidas meedia sisu sünnib teeb inimesed märgatavalt teadlikumaks igasuguse uhuu-tarbimisel ;)
Aga ma arvan, et kirjandus- ja emakeeletund võiksid selle katta küll (ehkki ma ei ta, kas televisioon sinna mahub, aga teisest küljest, televisioonis töötatakse kah keelega).
Üldiselt on üks keskhariduse eesmärke vist ka kriitiliselt mõtlema õpetada ning sellest lähtuvalt tundub mõistlik jälle lähtealus “vähe aineid, aga sügavamalt”. Pealekauba, ei ole vaja arvata, et kool on ainus koht, kus inimene teadmisi saab. Minu arvates võiks olla religioonikäsitlemine teiste ainete raames piisav, et huvi tekkimisel inimene teaks, kust minna teavet edasi otsima.
Lisaks – kui leida, et teadmised religioonist on maailmapildile vajalikud, siis miks? Väga tihti üteldakse, et erinevad religioonid on omanud ja omab olulist kohta nii kultuuris kui poliitikas, rääkimata mõttesüsteemidest jne. , siis tuleb seda õpetada. Väga hea – see just kinnitabki, et religiooniinfot tuleb anda seotult nende aspektidega, et tekitada üldist “pilti” :)
Kui ütelda, et religiooniõpe suurendab ühiskonna moraalsust (olen ka seda aeg-ajalt kuulnud), siis see on minu arvates siiski juba usupropaganda, mis ei peaks riigikooli kuuluma.
Talaraich, osaliselt ma ülalpool juba vastasin… Üks eesmärke võiks olla noorte harimine, et nad sektidesse ei satuks. Teine asi on loomulikult see, et suur osa AK välisuudistest näiteks on ilma mingite religioonialaste teadmisteta küllaltki arusaamatud. Eestis on küllalt inimesi, kes arvavad, et islam on see, mida praktiseerib Taliban või et Tiibet on või võiks ilma Hiina okupatsioonita olla budistlik Vatikan.
@Kriku – kõlab kui unistus, et tekib arusaamisoskus; tõenäoliselt on AK vaadajateks enamuses kõrgharitud inimesed, ülejäänutele vist ükskõik (a’la Võsareporter) või kõlan liialt pessimistlikult?
Ja vajalik analüüsioskus, kuidas seda omandada?
Kui su pessimistlik hinnang õige peaks olema, võiks selle alusel suure osa praegusest programmist välja visata – ajaloo, kirjanduse jne. Mis vahet seal on, mis aastal II maailmasõda algas või kes oli Karl Ristikivi? Keda kotib?
@Kriku – mul on seljataga hiljutine kogemus Eesti Kaitseväes ajateenijana, olles ise kõrgharidusega, ülejäänud olid kutsekoolist.
Asjaolusse, et keegi on elu jooksul läbi lugenud raamatu, vaadati imestunud pilgul. Kahtlen, kas nad teavad Karl Ristikivi või mõnda teist kirjanikku. Minu teenistuse jooksul lahkus meie seast Mati Unt, selle peale küsiti, kes tema on jne. Jutt ei käi ühest-kahest inimesest, vaid tervest põlvkonnast.
Ka tudengite teadmisest maailmas on tihti kesisevõitu ja seda Tartu Ülikooliski. Küsimus Soome presidendi kohta võib osutuda uskumatult keeruliseks (isiklik tähelepanek).
Minu ebameeldivaks üllatuseks ei osanud kaadrikaitseväelane tihti õigekirja, dokumentide vormistamiseks kutsuti appi neid, kes oskasid “lugeda-ja-kirjutada”.
Juhiks lihtsalt tähelapu asjaolule, et probleem algab sügavamalt, kas kodust või poolikust kooliharidusest; mingi õppeaine uisapäisa lisamine õppekavva ei muuda “maailma paremaks”.
Kuid diskussioon õpekava ja kooli kohta sobiks pigem rubriiki “Pseudoteaduste paraad üldhariduskoolis”.
Kriku kirjutas:
Minu andmetel on ka Afghanistanis hulka inimesi, kes just nimelt niimoodi arvavad. Ja see, et kohalikes koolides Taliban hoolega religiooniõpetust jagab, ei ole millegipärast asja parandanud.
Dig, ära nüüd ikka Eestis planeeritavat religiooniõpetust Talibani või mederese-koolidega võrdlema hakka. Keegi ei taha Eesti koolidest kloostrikoole teha. Isegi sina võiks mingeid demagoogiapiire tunnistada.
MD, sinu vaatlustest lähtuvalt viskamegi siis nii ajaloo kui kirjanduse välja või? Või pigem asume seisukohale, et need on programmis siiski vajalikud asjad, kuid koolisüsteem on sinu kaasvõitlejate näitel olnud märkimisväärselt ebatõhus?
@Kriku – esmalt, olen Marv või Margus, mitte MD, eks. Teisalt ma ei väida, et ained peaks koolist välja viskama, seda ei tohi mitte mingil juhul teha.
Pigem on vaja tõhustada tööd, mis on seotud hariduse andmisega, mingi õppeaine lisamine ei tee õpilastest spetsialiste Iraagis, Iraanis, Pakistanis ja Afganistanis praktiseeritavate islami erivormide alal. Küsimuseks jääb, kui palju on vaja kulutada aega, et leida erinevusi katoliikliku, õigeusu, anglikaani kiriku vahel.
Koolihariduses on pakilisemaid probleeme kui mingi aine lisamine õppekavva, mis oleks kui “Rosetta Stone”, mis lahendab kõik probleemid.
Puudu on noortest õpetajatest, palkad ei ole rahuldavad. Samuti õpetajate koormus aetud ebainimlikult suureks. Õppeainete omavaheline sidumine oleks ehk olulisem eesmärk.
Tasakaalustatud ja neutraalse religioonihariduse vastu
Religiooniõpetust soovitatakse ka “usuvabaduse” egiidi all, kui viimati kontrollisin, siis Eestis on usuvabadus, kusagil ei ole keelatud tegeleda endale meelepärase religiooni praktiseerimisega.
Vabandust, nimed läksid segamini jah.
Mitte ükski õppeaine ei “lahenda kõiki probleeme” ja kindlasti ei tee seda ka religiooniõpetus. Samuti ei tee mitte ükski õppeaine kellestki spetsialisti mitte ühelgi alal. Spetsialistiks saab ikka pärast üldhariduskooli edasi õppides, eks.
Õpetajate puudus on juba sekundaarne küsimus.
Kriku ütles:
Hullupilguga matemaatikuna ei saa ma teisiti kui tõlgendada seda, mida inimesed ütlevad. Katsed tõlgendada seda, mida nood inimesed mõtlevad, ning selle arvelt seda, mida nad ütlevad, ignoreerida, viivad tavaliselt rappa. Ja kes see oli, kes ütles, et Eesti inimeste Talibani õpetuse Islamiga samastamine johtub sellest, et meil religiooniõpetust ei õpetata?
Ja keegi pole öelnud, et Eesti koolidest saavad medresed.
Näedsa, raamat leidnud mainimist lugupeetud Toomas Pauli artiklis:
Mis läinud, see läinud
Vennaskonna nägemine on muidugi usumehe enda viirastus või oma kommete ja tavade projitseerimine teistele ka siis, kui selleks põhjust pole.
samas ei saa ju ka eitada, et tõesti ON teatud kindel, ehkki veidi häguste piiridega seltskond, kes peaasjalikult neid teemasid arendab. muidugi iseasi, kas seda mingiks vennaskonnaks võib pidada.
Nojahh, need pole just kohalikud ristiinimesed, aga just natuke aega tagasi mindi suurel Ameerikamaal küpsiste sissevehkimise pärast päris pöördesse, või kuidas?
Fundamentalist on fundamentalist, sõltumata tema usutunnistusest.
@hjarg – Vabandust, millisest küpsiste sissevehkimisest on jutt? Tunnen ameerika usuhullude vastu põgusat huvi, tahaksin rohkem teada.
muidugi…tuleb täpsustada, et on ka eestis ektremiste. olen ühega neist isegi kokku puutunud ning aeg-ajalt ilmutab ta end mind ja mõnda teist suuremat vastalist hea sõnaga meenutades taas. sel juhul on tegu tuntud antti loodusega aga õnneks on tema viimasel ajal koomale tõmmanud.
aga on ka teisi persoone, kes on avalikult tunnistanud, et kui nemad saaks jumalalt selge ilmutuse, et tarvis on teostada ilmalikus mõistes kuritegu, siis nad seda ka kõhklemata teeks.
@lauri – üks küpsis ehk oblaat ehk armulaualeib sai kuulsaks siis, kui üks üliõpilane selle väidetavalt “pantvangi” võttis ehk allaneelamata kujul kirikust (või pigem missaks kohandatud ruumist) koju viis. Katoliiklased tõlgendasid seda kui Jeesuse Kristuse pantvangi võtmist ja tegid palju ja koledat kära. Tapmisähvardusteni välja.
Asi aga pöördus absuriteatriks siis, kui kuulus bioloogiaprofessor PZ Myers – usklike õudusunenägu – asja jutuks võttis ja millest siis crackergate välja koorus.
Meil oli sellest juttu siin:
Katoliku Liiga ründab professorit ehk armulaualeiva seiklused
Ma tahaks rõhutada, et Toomas Paul kindlasti mingi ekstremist ja usuhull pole. Pigem on skeptikute liitlane, sest oma artiklites tunneb pidevalt muret eestlaste ebausu pärast.
Kahjuks pole terve artikkel, aga eestlaste tontusklikuse lõigud on just alguses.
kust see välja paistis, et keegi toomas pauli ekstremistiks ja/või usuhulluks pidas?
Ega eriti ei paistnudki, aga kuna siinne suhtumine kristlastesse kergelt öeldes kriitiline, tahtsin, et härra Paul kindlasti usuhulludest eristuks.
ooh, siinkohal sa vast liialdad. ehkki ma nüüd ei tea kah sest teiste osas ma eriti pead anda ei julge. enda kohta võin aga käsi südamel öelda, et kuniks mehel mõistus peas ja kogu jutt ei koosne piiblitsitaatidest, pole hullu midagi. võtame näiteks kasvõi sellesama Ateistliku Universumi – tõlkimise käigus tekkis tõsine probleem seoses piiblitõlgetega, mis eesti- ja inglisekeelses versioonis mehiselt erinevad. selle asemel, et teemast vaiskelt mööda nihverdada, andsin sõna sellistele segastele kodanikele nagu vello salo (päris pöörane usuhull, kloostris elav munk ja muidu teoloogia alal vist eesti kõige fanaatilisem vend, ehk siis tüüpiline ekstremist :-D ) ja urmas nõmmik (natuke madalama kategooria usuhull ja lisaks lausa jäleda usupesa õppejõud), kelle koostöös sündis raamatu lõppu pisike lisapeatükike, mis neile tõlgetele ja nende algupäradele pisut valgust heidab. nii, et minu poolt on asjalik selgitus alati tervitatud, isegi kui selle annab vastaspoole esindaja (või isegi kaks niisugust!)
Ja kolmas selles seltskonnas siis ennast saatanale pühendanud ogar sektant. Usutavasti on tulemus vägev :)
noh…see ogar saatanasektant võttis lihtsalt eelmainitud usuhullude ogarad seletused, nokitses need kokku ning kooskõlastas mõlema osapoolega, et kõik ikka klapiks ning pärast porinat ja põrguähvardusi ei kostuks (kirikuvande alla panemise võimalustki ei julgeks välistada). küll aga võib tema kaela veeretada 95% sellest süüst, et taoline jumalavallatu ja jäle pamflett üldse tõlgitud ja trükitud sai. mannetu 5% süüst võib aga minu poolest vabalt martinile delegeerida, kuna just tema selle raamatu inglisekeelse versiooni kurjakuulutavat paharetinaeru kõkutades sahtlist lagedale tõi.
Nojah, siis on ateistlik usuhullus ka ikkagi vähemalt nominaalselt esindatud.
Kohe näha, et see Saksa piiskop pole seda raamatut lugenud:
Saksa peapiiskop: natsismi ja kommunismi kuritegudes on süüdi ateism
Teine võimalus on see, et on raamatut küll lugenud, aga:
Kuna:
Tülgastav näide vastastikusest sõimust. Kas tõesti midagi mõistlikumat pole, mida siin lehel refereerida? Või õnnestus meil Jasoniga ülalpool uus standard kehtestada?
Lugesin raamatu läbi ja tahtsin juba kaeblema tulla, et mis selle sisus nii uut ja rabavat oli, et kaante vahele kippus, aga mainitud saksa piiskopi avaldus tõestas teose vajalikkust. Enda jaoks midagi uut ja põrutavat ei leidnud, kuna olen netiportaalides avaldatud evolutsiooniuudiste kommentaariumi andunud lugeja, kuid tean päris mitut tuttavat, kellele seda teost üldhariduslikul eesmärgil laenata.
Kui millegi kallal viriseda, siis toimetaja oleks kirjavigade otsimisel võinud pisut hoolsam olla. Ma pole küll filoloog ja süüvisin pigem sisusse, kuid üle ühe lehe jäi ikka silma midagi sellist, mille eest emakeele kontrolltöös hinnet oleks alandatud.
Üldiselt oli tegu väga tänuväärse lugemismaterjaliga, mis nõuab lisa. Richard Dawkinsi “God Delusion” oleks väga tahe eestikeelne lugemismaterjal, kas on juba plaani võetud? :)
eks näpuapsakate pärast tuleb muidugi vabandust paluda…nii enda kui ka 3-4 ülelugeja eest aga eks neid ikka juhtub :-(
kui ma täpselt teaks, mis seis delusioniga eestis on, oskaks selgema seisukoha võtta ja ehk selle isegi tõlkija kraesse suunata sest teos on seda kahtlemata väärt. kuulujutu tasemel on infot, nagu keegi tõlgiks või midagi taolist aga ma pole sellele täit kinnitust saanud ja kahjuks pole tänaseni õnnestunud ka dawkinsilt ega ta kirjastajalt mingit kommentaari saada.
see-eest võin saladuskatte all poole sõnaga vihjata, et ühel heal päeval on oodata midagi kodanik hitchensilt ja üsna varsti on midagi oodata ka härra goldacrelt (http://noriabooks.com/est/?lid=9)
Ma ei saa teps mitte aru, mis kirglik sisemine sund see sul, Kriku, on, mis sunnib sind ambrasuurile viskuma koheselt, kui kuuled sõna kristlus või tajud sellele rünnakut…
Minu arvates on pigem kummaline, et üks ateismiraamatuke sunnib austet kirikutegelasi paanikanuppu vajutama (üllatus üllatus – “meilgi on võitlevate ateistide vennaskond” – prrr, kui õudne, evil people!), kui kõiksugu usukirjandust tuleb kui vändrast saelaudu ja njuueidzhist on poodide esoteerikanurgad lookas, president ja valitsus osalevad kirikuteenistustel, sõdurid vannuvad jumalale truudust, munitsipaalkool sunnib palvetama jne.
Äsjamöödunud pühade õige tähendus oli arvatavasti selgelt meeles peale kristlaste veel vaid VAV-l (võitlevate ateistide vennaskond on ju päris vahva nimi). Ülejäänud usuleiged eestlased värvisid niisama oma ja laste meeleheaks mune, Kristuse müsteeriumi üle pikemalt juurdlemata. Niisamuti saab ka raamat, kus piiblitõdesid ümberlükatakse, minna korda vaid inimestele, kellel on selles küsimuses mingi positsioon olemas. Kristlastel on see muidugi olemas, nagu ka ateistidel. Seepärast on see raamat neile mõlemile oluline. Kuid usuleige inimene seda lugema ei hakka ja värvib aga järgmisel aastal jälle rõõmsalt mune ja soetab endale poest näiteks keraamilise lihavõttejänese . Õige ka.
huvitav jah…siinmail pole enne AU’d ühtki otseselt ateistlikku raamatut avaldatud vist juba kuuekümnendatest saadik (erinevalt teatavatest puuseparaamatutest). selles valguses on tõesti kummaline kuulda, et kellegi arvates on meil võitlevate ateistide vennaskond. isiklikult olen juba ammust ajast netist mingitki vastavat kohalikku kommuuni (ühing, foorum vmt) leida aga vaat…pole õnnestunud. ilmselt pole meite rahval see häirenupp veel punaseks minna jõudnud.
eila õhtul oli viasat histori peal tore saateke (pealkirja ei tea), kus usuhulludest räägiti. sealhulgas esines üks kahtlaselt kent hovind’i näoga härrasmees huvitava avaldusega, mis kõlas umbes, et “see on ikka jube, kui rahva enamus saab demokraatia teel otsustada mida iganes! valitsustel peaks jumala seaduste näol olema ikka selge juhis, mille piires tohib tegutseda”. paraku jäi mulle arusaamatuks, kes neid jumala seadusi valitsus(t)e tarbeks tõlgendama hakkaks.
______
mis aga kriku kristluselembusesse puutub, siis tahaksin ma küll hirmsasti uskuda, et selle näol on tegu äärmiselt arenenud usuvabadusekaitse ilminguga, mis väljendub selles, et ta kaitseb kõigi kristlaste õigust uskuda jeebusesse ja piiblisse aga kahjuks tundub mulle, et ainult kristlus tema sellise soosingu ära on teeninud. seega luban endale julgust avaldada kahtlust, et kriku on lihtsalt kapikristlane.
salvey ütles:
on jah vahva nimi. peaks lausa sellise asja ametlikult moodustama kuna miskit taolist meie maal ju veel pole. ja põhikirja kirjutame mtü VAV likvideerimise kohta punkti, et VAV likvideeritakse 24h jooksul pärast eesti viimase teisti surma või emigreerumist.
Jason ütles:
või pärast seda, kui mingi jumal enda olemasolust teada annab.