Vuu-duu jalgpallis ja teisi lugusid Eesti ajakirjanduses (aprill)
- Kas Nõmme Kalju kutsub musta mammi voodoo’d tegema?
Ott Järvela, ÕhtulehtNõmme Kalju vutiklubi peatreener Fredo Getulio Aurelio kaalub meeskonna täiendamist järjekordse brasiillasega. Seekord poleks aga tegemist mängijaga. “Pean vist black mama (ing k must mammi) kohale kutsuma ja paluma tal voodoo’d teha, et mehed terveks saaksid,”…
…muigab Aurelio.
- Teadlane peab lastele suunatud mobiilireklaame ebaeetiliseks
PM Tarbija 24 Vikerraadio saatest Huvitaja (kuula 2. aprilli saadet).Mobiiltelefonidega seotud terviseriskid pole selged ja seetõttu on reklaamid, mis kutsuvad lapsi neid üha enam kasutama, ebaeetilised, arvab Tallinna Tehnikaülikooli Tehnomeedikumi biomeditsiinitehnika instituudi juhtivteadur Hiie Hinrikus.
kogu inimkond on tehtud katsejänesteks mobiiltelefonidega
Riske pole tõestatud, aga pole ka tõestatud, et riske ei ole, järelikult tuleb mobiilimastid maha võtta, lastelt mobiilid ära võtta, wifi levialad koolides likvideerida jne
Kuulaja küsimus: Kas Tallinna teletorn kiiritab inimesi?
Vastus: Kindlasti kiiritab.Kuulaja küsib ka Hartmanni võrgustiku kohta, Hiie Hinrikus loobus vastamast.
- Elektromagnetkiirgusele pühendatud blogi Kaitse oma tervist, mis on Raylights Investments OÜ frontvõte, et oma vahendatavad gauss-meertit müüa.
Mõlema omanik on Mihkel Oja. - Reporter.ee: paastuda tuleb arstliku järelevalve all
Inimesed, kes paastuvad ilma arstliku järelevalveta, riskivad mitte ainult oma tervise, vaid lausa eluga.
- Teadusajakiri süüdistab paavsti faktide moonutamises
Kirikupea lisas, et kaitsevahendite laialdane levik võib olukorda hoopis hullemaks teha. «Kiriku traditsiooniline õpetus on end tõestanud kui ainus kindel meetod HIVi ja Aidsi leviku peatamiseks,» sõnas paavst.
Teadlaste arvates on selline jutt aga täielik vale, mis võib hävitavaid tagajärgi kaasa tuua. Ajakirja Lancet hinnangul moonutas paavst aidsiteemat kommenteerides ees teaduslikult tõestatud fakte, et katoliku kiriku doktriini levitada.
- Briti terapeudid püüavad ravida homoseksuaalsust
«Teame, et pingutused muuta inimese seksuaalset orientatsiooni ei too märkimisväärset tulemust ja võivad tekitada suurt kahju,» sõnas King ja lisas, et selles valguses on ka uuringu tulemused ärevust tekitavad – ikka leidub neid, kes seda fakti ignoreerivad.
USAs on homoseksuaalsuse ravimise teemal käinud kuum arutelu ja sealsete psühhiaatrite ühendus on kutsunud kõiki eetikat tähtsaks pidavaid terapeute inimese seksuaalse orientatsiooni muutmise katsetustest hoiduma.
- Kosmosepsühholoog Aigar Säde: “Riikide algidee on pärit tulnukatelt!”
NaisteMaailma uus kolumnist kosmosepsühholoog Aigar Säde hakkab paotama saladuskatet ühiskondlikelt ja sotsiaalsetelt teemadelt.
Mang ja Paukson juba lagastavad meediamaastikku oma idiootsustega, no milleks veel üht “spetsialisti” eetrisse lasta. Kosmosepsühholoog? No andke armu…
Aigar Säde on meilgi siin külas käinud seoses maailma lõpuga aastal 2012. - 911 – Iisraeli poolt vastaspoole lipu all korraldatud terrorilavastus?
Christopher Bollyn, Eesti EkspressAlgusest peale olen ma arvestanud võimalusega, et 11. september oli Iisraeli poolt vastaspoole lipu all korraldatud terrorilavastus.
Et selgitada, kas faktid seda hüpoteesi kinnitavad, uurisin ja töötasin ma läbi hulga materjale. Ma leidsin palju Iisraeli-hüpoteesi toetavaid tõendeid, millega olen nüüdseks töötanud ligi seitse aastat.
Kõlab meetodina, kus võtame alustuseks omaks mingi huvitava kinnisidee ja siis leiame seda kinnitavad tõendid.
Arvuti tunneb maletaja ära mängustiili järgi
Kõik need on üldtuntud strateegilised soovitused. Niiöelda erinevused võivad olla tingitud ka avanguvalikutest.
Kogu lugupidamise juures sõber Indreku vastu ei ole tema nüüd küll ekspert ei arvutimale ega tippmale alal üldiselt.
Egiptuse võimud andsid käsu sead hukata
Kaika Laine ootab temalt abi saanud inimesi oma sünnipäevapeole
Wormsi Enn: Volbriööl tuleks alasti tantsida
Harmoonia-päevade-Kajale ei meeldi sõna “noks”
Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õppealajuhataja Kaja Jakobson viskas välja lastele esinenud “roppluuletajad”.
Ega minagi alaealistele koolis roppustega esinemist sugugi soosi ja ehk siis õigesti tegigi. Samas arvan, et mastaapse uhhuu kooliruumidesse tarnimine on siiski jamam kui sõna “noks”…
@Kriku – Polegi nii paha mõte; kahju, et külmaks läks.
Tean Ennu päris hästi juba mitmekümne aasta tagusest ajast. Ja tean ka, et Ennule on ikka noored (ja eelistatult mitte liiga riietet) tütarlapsed imponeerinud… Tema uhhuundus ongi vist talle lihtsalt vahend sellesama esimeses lauses kirjeldet fenomeni esilekutsumiseks, kuna see uhhuu-müstika salapära jälle omakorda imponeerib noile noortele tütarlastele, kel selle lummuses riided üsna lihtsalt pudenevad.
@Tarvo Kruus – kus on kirjas, et üks kahest sekkujast just Harmoonia-Kaja oli? Õppealajuhatajaid on seal koolis mitu.
Nojah, eks tokroodat pane vist kah lihahimu liikuma.
Mitte et ses midagi halba oleks.
kellele on, kellele ei ole. aga igatahes, seni kuni kõik otseselt asjasse segatud osapooled on rahul, on kõik muidugi ok.
http://www.tarbija24.ee/?id=113944 – tarbija 24 tegeleb jälle vaktsiinipaanikaga. Nad on üldse kuidagi aktiivsed viimasel ajal, tea kas norivad auhinda või mis.
Hm, minu meelest on see suhtkoht tasakaalustatud lugu.
Mis nn. uriiniteraapiasse puutub, siis viitele loodusrahvastele on lihtne seletus – seebi puudumisel on kusi arvestatav alternatiiv rasva lahustava ainena. Uriiniga pesemist on paljud maadeavastajad kirjeldanud, näiteks Nansen.
@Kriku
Tõsi, mitte kõige hullem lugu, aga siiski esindab niinimetatud tasakaalustatust, kus võrdselt (tasakaalustatult) antaks sõna näiteks neile, kes ütlevad, et maakera on kerajas kui ka neile, kes arvavad, et ei, maakera on lapik.
Ajalehe käsitlus ei ole teaduspõhine, vaid emotsiooni- ja arvamusepõhine.
Ma tegelikult tahtsin vastata Kriku, Su eelmisele vaktsiiniteemalisele postitusele (mis oli juba nii mõnedki päevad tagasi), aga ajanappusel ma kahjuks ei jõudnud.
Tahtsin tollele postitusele vastusena öelda eelkõige seda, et oleks väga vajalik, kui saadaksid oma ettepanekud vaktsineerimisteemalise veebilehe kohta ote sotsiaalministeeriumile – kas rahvatervise osakonna juhatajale näiteks andmed peaks olema SoM veebilehel. Ega selline adekvaatse infoga veebileht enne sünni, kui ka elanikkonna hulgast selleks soovi ja omapoolset survet avaldatakse. Tean, et arstid on juba ammu sellist soovinud. Samas, objektiivset vaktsineerimisteemalist infot edastav veebileht ei saa mu arust olla ühe inimese eraalgatus – selliselt poleks ta autoriteetsem ega usaldsväärsem kui vaktsineerimisvastased veebilehed. See peakski olema sotsiaalministeeriumi südameasi.
Ja veel, mitte üheski kalendervaktsiinis ei ole munaalbumiini, ka leetrite-mumpsi-punetisevaktsiinis (ei kultiveerita kanaembrüotel, vaid koekultuuridel), seetõttu munaallergia korral ükski kalendervaktsiin vastunäidustatud tegelikult ei ole.
Kaika Laine paneb südamele: usk peab olema!
Jah – aga see on kardetavasti paratamatu. Eri rubriikidel/toimetustel (ma tõesti ei tea, kuidas see kompostimehes korraldatud on ega ausalt öelda tahagi eriti teada) on mingid zhanripiirid ette nähtud või soovitatud ja neid tugevdab harjumuse jõud. See on meie ajakirjanduse kui terviku probleem (mõned nishiväljaanded nagu “Sirp” või “Postimehe” lisa “Arvamus ja Kultuur” välja arvatud).
Teise poole vastusest kirjutan siia.
Uuring: vähene alkoholijoomine pikendab meeste eluiga
Kõikide juttude puhul veinijoomise kasulikkusest tekib minul küsimus, et miks tavalise viinamarjamahla joomine veel kasulikum olla ei võiks…?
@Kriku –
Võrdlemisi asjalik artikkel ju.
Ma ise arvan ka, et erinevus tuleb pigem eluviisist. Ehk on veinijoojatel vähem stressi või viibivad nad rohkem värskes õhus.
Mulle aga piisab täiesti teadmisest, et aeg-ajalt klaasike veini juua paha ei tee.
Südame rütmi stimulaator vahetati ilma tuimestuse ja narkoosita.
Selle sensatsioonilise uudise originaali googeldades leida ei õnnestunud.
@Starker –
Patsient Wadhead … :P
@Kriku –
Kuna viinamarjad sisaldavad nii palju taimekaitsevahendite jääke, ei taheta nende tarvitamist väga tervislikuna propageerida. Veini aga tarbija ilmelt eriti viinamarjadega ega pestitsiididega ei seosta.
Varjatud oht: pestitsiidid
Loogika ütleb, et kogu keemia peaks veini sisse ka jõudma… Ainuke lootus on, et see võiks aastatega laguneda, aga see on vist ka liigne optimism.
@Endel –
Ja niikuinii on suurem osa puuviljade ja köögiviljade tarbimisel sissesöödud pestitsiididest täiesti looduslikku päritolu.
Mitte et see tähendaks, et köögivilju ja puuvilju ei peaks sööma. Neid on ikka väga kasulik süüa – nii vähemalt 400-500 g päevas.
400-500 g. tooreid?
@Kriku – Ei pea ilmtingimata olema ainult tooreid. Näiteks kuumtöödeldud porgandist ja tomatist omastab inimorganism mõningaid komponente hoopis paremini kui tooretest. Oluline on igal kujul köögivilju ja puuvilju süüa.
Maailma Tervisorganisatsioon soovitab süüa vähemalt 400 g köögivilju ja puuvilju päevas, väidetavalt saaks seda soovitust täites säästa kuni 2,7 miljonit inimelu aastas.
Kui inimesed ainult ikka julgeksid köögivilju ja puuvilju süüa…
Noh, kui kuumtöödeldud kartul ka arvesse läheb, siis pole muret.
Kui nüüd täiesti detailseks minna, siis mugulviljad, sealhulgas kartul (aga ka näiteks maniokk) arvesse ei lähe, nemad kuuluvad ühte selliste toiduainetega nagu riis või pasta (mis ju ka algkujul kunagi põllul kasvanud).
Porgand, kapsas, tomat, lillkapsas, kaalikas, paprika, oad, lehtsalatid, redis, brokkoli, suvikõrvits – ainuüksi köögiviljade osas loodetavasti suupärast jätkub:)
Ämm nämm – pasta ja riis on teravilja(saaduse)d minu teada.
Kas kartuliga võib olla see asi, et on nimekirjast väljas, kuna kõik teda nagunii massiliselt söövad – kui oleks sees, oleks see kõige ehtsam ühekülgse toitumise propaganda?
Enne kartulit eurooplased vist sõid ube samades kogustes.
Kuidas banaanidega lood on, need Ladina-Ameerikas vaestele leiva asemel?
Ega ma seda küll ei tahtnud väita, et kartul teravili on…
Eks jah mitmekülgsus on võlusõna. Ja kartulis on suht vähe kiudaineid.
Kriku ütles:
Kas siinmail polnud ses rollis mitte kaalikas? Või naeris, ma ei oska neid eristadagi… Veel olen kuulnud mingit teadmata tõeväärtusega anekdooti sellest, kuis Liivimaa mungad olla kurtnud, et muud pole süüa kui lõhet [ja veel midagi, äkki oli õlu].
Jah, naeripõllud olid ka. Tont seda teab, võib-olla sellist kultuuri, mis oleks tänapäeva kartuliga võrreldavalt levinud, polnudki. Kasvab ju kartul enamvähem igal pool üsna stabiilselt. Ainult et kui mitmekesisus oligi enne kartulit suurem, siis oli kardetavasti suurem ka võimalus halval aastal nälga jääda.
Söögiteemadel jätkates:
Kas meie esivanemad sõid neandertallasi?
Julgeid oletusi vahendanud originaalartikkel (inglise keeles).
Vabandust. Ei märganud, et maikuu jaoks on ka teema olemas. Kui saaks, tõstaks ümber.