Sõõrumaa pendliusk ja muid lugusid Eesti ajakirjandusest (juuni)
- Idamaade tarkus aitab äri teha
Sirje Niitra, E24 OtsustajaTiit Pruuli hoiatas idamaiste trikkide eest
Idamaade tundja ja ärimees Tiit Pruuli ütles, et on naljakaid inimesi, kes püüavad oma põhihariduse puudujääke korvata lünklike esoteeriliste teadmiste rakendamisega igapäevaelus. - Neli Eestis levinud müüti tuumaenergeetika kohta
Villu Päärt, NovaatorTartu Ülikooli keskkonnafüüsika labori erakorraline vanemteadur, EURATOMi teaduse ja tehnika komitee liige Enn Realo tõi hiljutisel energeetikaseminaril välja neli müüti, mis on Eestis liikvel seoses tuumaenergeetikaga.
- Tulnukad päästsid maailma 100 aasta eest hukust?
DelfiVene teadlane Juri Labvin väidab, et 100 aastat tagasi viskusid tulnukad oma alusega Tunguusi kohal Maa poole sööstnud meteoriidi ette ning päästsid sellega meie planeedi.
- Vene tervendajal kästi Eestist lahkuda
Põhjarannik PM Tarbija24 vahenduselTänavu kavatses Dmitri Jefremov aprilli lõpus ja mai alguses korraldada kaks seanssi, mis kandsid nime «Hingele ja tervisele», Kohtla-Järve kultuurikeskuses ning seejärel viis analoogset seanssi Narva kultuurimajas Rugodiv, kirjutab Põhjarannik. Nagu tavaliselt, oli tervendajal kavas laadida inimesi vaimuenergia ja tervisega ning vabastada neid neeru-, südame-, silma- jt haigustest.
- Imeravitseja Galina Grossmann ammutab energiat kosmosest
Kanal 2, Reporter, PM vahenduselInterneti kodulehel tutvustab särav daam ennast maailmas tuntud teadlasena. Oma Koplis asuvas keskuses võtab proua Grossmann vastu patsiente, kes soovivad kõhnuda, nooreneda, suitsust ja viinast vabaneda, välimust parandada ja koguni ooperi hääleseadet teha.
- Wikipedia keelas saientoloogidel artiklite toimetamise
Arbitraažkomisjoni otsusest ilmneb, et saientoloogia pooldajad ja selle vastased toimetavad pidevalt usulahku kajastavaid artikleid vastavalt oma tõekspidamistele, mis aga takistab info objektiivset kättesaamist ning loob «toimetamiseks ebasobiva keskkonna».
- Kui paljud teadlased oma uurimistulemusi võltsivad?
Siim Sepp, Novaator - Miks on inimesed nii haiged?
Siim Sepp, Novaator„Me usume, et ülihügieeniline keskkond teeb inimesed haigemaks,“ ütles gastroenteroloog Joel Weinstock Tuftsi ülikooli meditsiinikeskusest. „Me ei taha öelda, et peaks käte pesemisest loobuma ja mudasse püherdama minema, aga kindlasti on vaja teada, milline osa hügieenireeglitest on vajalikud ning mis põhjustab enam kahju kui kasu, et jõuda tulevikus parima võimaliku tasakaalupunktini.“
- Loodus pakub inimesele oma arsti
Kristo Kivisoo, Järva TeatajaKogenud arstid-hirudoloogid leiavad tihti oma tõhusa meetodi ja ravivad mitte ainult haigust, vaid korrastavad ka patsiendi teisi elutähtsaid funktsioone ja inimene saab juurde nii elu- kui ka vaimujõudu. […] Kaanid aitavat ka siis, kui klassikaline meditsiin on abitu, ja tulevad appi inimestele, kes põevad depressiooni.
Hirudoteraapia on edukalt ühildatav nõel-, aroomi- ja manuaalraviga. - Pinges kehas elab väsinud vaim ja vastupidi
Iira Igasta, Pärnu PostimeesAlexander avastas, et keha ja mõtlemist ei saa teineteisest eraldada. Sellest lähtuvalt on kõik haigused, nii füüsilised kui vaimsed, seotud vale kehakasutuse ja ülepingetega – nii vaimsete kui füüsilistega. Pinges kehas elab väsinud vaim ja vastupidi.
- Karstist ja Nabala maa-alustest jõgedest
Rein Perens, hüdrogeoloog, PostimeesAsi on selles, et maailm ei tunne selliseid sõnu nagu «geobiolokatsioon» või «geobiotopograafia».
Proovige Google’i abil, kui te ei usu! Maailmas ei tunta sellist meetodit. Mehed peaksid selle meetodi kohta võtma kiiresti patendi ja nad oleksid elupäevade lõpuni majanduslikult kindlustatud.
[…]
Paradoksaalselt on igast pendlimeeste poolt väljahõigatud jaburusest kinni haaranud ajakirjandus, produtseerides artikleid nagu «Nabalas ongi maa-alused jõed» «Kaevandus kuivataks Ülemiste» jne.Ma ütlesin juba ammu, et Tuhala kandis ei ole avastatud uut maa-alust jõge. Nüüd lõpuks on PM ärganud ja lisaks “geobioloogidele” ka päris asjatundjalt loo küsinud.
Mõnede inimeste jaoks on teadus ja teadlaste sõnad justkui absoluutse tõe kehastus. Tegelikkus on sellest aga kaugel, sest kogu teadusajalugu on üks pikk eksituste ja nende ümberlükkamiste rida.
@Ingmar – kui ametnik on, siis küsida võib ikka. Inimesed ehk ei oska arvatagi, et sellisel moel ka on võimalik diskrimineerida. Minumeelest oleks normaalne, kui igasugust tõrjumist saaks vähendatud, olgu see siis rahvuse, soo, nahavärvi, seksuaalse suundumuse, parteilise kuuluvuse või sodiaagimärgi alusel.
Eestis on sellisel alusel valiku tegemine ilmselgelt ebaseaduslik.
Kriku ütles:
Tõenäoliselt. Väljendan siin oma isiklikke väärtushinnanguid, mille kohaselt “jõuga” järelvalve peaks piirduma räigete isikuvastaste sigaduste ärahoidmisega, mitte inimeste heaks või targaks sundimisega.
Ega sa ei pahanda, kui ma sulle üht raamatut soovitan?
Jutt siis Rawlsi “Theory of Justice’ist”.
Muidugi ei pahanda, aga loodetavasti leian selle soovituse üles, kui lugemist ootav kuhi magamistoas imekombel otsa peaks saama.
Eks siis kunagi kuskil vanadekodus võime sel teemal lähemalt arutada…
Veel lõiguke artiklist:
@Ingmar – kui minule eelistatakse samaväärsete näitajate puhul teist tähtkuju, ongi see minu arvates räige minuvastane SIGADUS.
@Jason – On. Ja siis sa lähed kohtusse ja sunnid neid ennast tööle võtma ja saad… oi-kui-sõbralikult meelestatud geniaalse ülemuse?
Okei, jutt pole muidugi mingist konkreetsest töölevõtmisjuhust, vaid sellest, kas avalike kriteeriumide seas on mingi kuradi tähtkuju, mille asukohtagi otsustaja tõenäoliselt ei tea. No sunnime neid siis kasvõi kohtu kaudu tähtkuju mitte küsima. Kas tööpakkuja muudab kohtuotsuse toimel ühtäkki oma arvamust astroloogiast? Millegi järgi otsustab ta ju ikka; kui tal ka ei jätku oidu sünnikuupäeva vaadata (nii rumal inimene ei oskaks küll sõna “sodiaagimärk” nagunii välja öelda), no siis otsustab selle asemel kõrvade kuju järgi.
Lühidalt, minu arust kuulub seegi küsimus pigem haridus- kui justiitsministeeriumi valdkonda. Kuulub nende asjade sekka, mida avalikustada ja näiteks skeptik.ee lehel välja naerda. Ega ma lausa vastu vaidle, kui keegi tahab asja võrdõiguslikkuse lipu all ametlikult üles võtta, lihtsalt mu isikliku väikese väärtushinnangu järgi ei too see kellelegi midagi olulist head. Nojah, halba ka vaevalt.
Kuidagi ei suuda mõista, mis segab skeptikuid olemast viimse piirini skeptiline uudiste suhtes a-la Sõõrumaa…
Ingmar ütles:
loomulikult pole see ideaalne variant. olen ka ise kord elus pidanud läbi elama momendi, kus ebaseaduslik vallandamine pöörati kohtulikult ümber ja selle tulemusel lahkusin niikuinii mõne kuu möödudes. tegelt – mitte, et tingimused oleks talumatuteks muutunud aga sinnapoole see asi kiskus tõesti. ent – mis sa arvad, mis on tähtsam?
Diskrimineerimine sodiaagimärgi alusel võib ju olla ettekääne. Kui tööandja ei suuda tõestada ,et sodiaagimärk reaalselt oluline on võib kahtlustada hoopis traditsioonilisi põhjuseid nagu sugu, nahavärv ja päritolu jne.
kas sulle ei tundu, et sa lihtsalt sogad vett?
Ivari jutus on iva täiesti olemas. Sel põhjusel tulebki võidelda kõigi diskrimineerimise vormidega.
@Kriku –
Jah see oligi point mida tahtsin edasi anda.
Kriku ütles:
Ma tahaks siiski natuke diskrimineerimise (ehk siis definitsiooni järgi mingi olukorra puhul vahetegemist isikute vahel mingi tunnuse järgi) negatiivsuse küsimuse absoluutsust pisut torkida.
On olukorrad, kui diskrimineerimine on õigustatud ja loomulik ja kuigi seda sageli sellisel puhkudel diskrimineerimiseks ei kiputa nimetama, on ta seda.
Õigustatud diskrimineerimise näiteks võiks tuua ametinõuded või sobivustestid, kus diskrimineerimine toimub haridustaseme või kutseoskuste järgi. Me ju peame igati õigutatuks, et ülikooli professoriks saav inimene omaks PhD või samaväärset kraadi ja õpetamiskogemust, kas pole. Samuti on õigustatud, kuigi selle praktiseerimine on riigiti kaunis erinev, diskrimineerimine isiku ühiskonnaohtlikkuse tõttu (nakkushaiged, teatud psüühiliste hälvete ja vägivaldsuse puhul).
Erinevus nende diskrimineerimistüüpide puhul on tegelikult üsna ilmne – õigustatud võib olla diskrimineerimine tunnuse järgi, millest käsitletav olukord pole sõltumatu. Selle sõltuvuse või sõltumatuse väljaselgitamine samas pole alati lihtne ja isegi tõsine uurimistöö ei kipu alati üksühest vastust andma. Enamasti pannakse asjad paika siiski ühiskondliku kokkuleppe ja seadusandluse abil. Raskesti käsitletava diskrimineerimisteema näiteks tooks keskmise füüsilise ja vaimse võimekuse erinevused erinevate rasside puhul ja selle ümber toimuva küllalt emotsionaalse diskussiooni. Minu teada pole siiani suudetud leida teaduslikult põhjendatud seoseid rassitunnuste ja teiste füsioloogiliste või mentaalsete omaduste vahel (kui ehk vastupidavus intensiivsele päiksevalgusele välja arvata). Enamus leitud erinevusi (nagu näiteks geneetilised laktaadi- või alkoholitalumatus, kõrgmäestikus elavate inimeste füüsilised võimed) liiguvad siiski mööda populatsioonide või kultuurilisi piire ja rassidega pole neil suurt pistmist.
Kuule nüüd, see ei ole mingi diskrimineerimine, millest sa räägid. Keegi ei saa nõuda, et autojuhiks kandideerida oleks võrdne õigus isikul, kellel autojuhiluba on ja isikul, kellel seda pole. Sellisel juhul on kõigiti objektiivne põhjus eelistada üht kandidaati teisele.
Kui erinevate rasside erinevast keskmisest võimekusest rääkida, ei tohiks unustada, et rassisisene varieeruvus on alati suurem, kui rassidevahelise keskmise võimekuse vahe.
On hunnikute viisi andmeid, mis tõendavad, et neegrid on kergejõustikus ja korvpallis kõvemad :)
Kriku ütles:
Vaata, asi just nimelt ongi definitsioonis. A priori mõistetakse diskrimineerimise terminit kasutades just ebaõiglast diskrimineerimist. Tegelikult pole definitsioonis sellist vahet ja selle üle üldjuhul oma pead ei vaevata.
Mida ma tahtsin oma jutuga öelda on see, et küsimus pole mitte diskrimineerimises kui sellises, vaid püüdes varjata terminoloogilise häma taha tunnuse ja olukorra vahelise seose puudumist (või miks ka mitte, hoopis selle olemasolu). Seda võiks nimetada teatud tüüpi eelarvamuseks. Diskrimineerimine on lihtsalt sõna. Paraku sõna, mida kõik ei mõista ühtmoodi.
Absoluutselt. Sellepärast ma tõingi välja just statistilise keskmise. Indiviidi tasemele seda keskmist tuua ei saaks isegi siis, kui rassisisene varieeruvus oleks väiksem. Välja arvatud muidugi, kui oleks vettpidavalt tõestatud rassi ja võimekuse vaheline otsene seos. Mida, erinevalt melaniini nahka kaitsva toime tõendatusest, tehtud pole.
Justnimelt, andmeid on selle kohta palju, kuid kas asi on nahavärvis ja mõnes rassispetsiifilises geneetilises eripäras või hoopiski erinevas kasvukeskkonnas, kultuuris ja ühiskonna osas, mis väärtustab kõrgelt kehakultuuri?
Hiljuti avaldati töö, kus lükati ümber kardiovaskulaarsete haiguste kõrgema letaalsuse taseme kohta mustanahaliste afroameeriklaste hulgas. Töö oli kallutatud, kuna ei suudetud arvesse võtta tervishoiuteenuste erinevat kättesaadavust kahes rassigrupis. Sedalaadi kallutatuste vältimine on kohutavalt keerukas ja mõnes riigis ilmselt isegi pea teostamatu. Seda ei tee üldse lihtsamaks asjaolu, et neid asju uurima ei kiputa ja puhtalt inimlikel kaalutlustel – sõltumata uurimistulemusest, emma-kumma grupi käest on ikka ja alati võimalus üle kurgi saada. Parem juba midagi vähem tuleohtlikku uurida. Õnneks selliseid parajalt hulle ikka pisut leidub ja uurimistöö tasapisi liigub.
@kuuba –
Diskrimineerimine ongi eelarvamus. Kas positiivne või negatiivne aga igaljuhul mitte objektiivne.
Jutu mõte jääb ikkagi veidi ebaselgeks.
Erinev arusaamine sõnadest on tõesti probleemne teema. Teistsugused arusaamad aga ei ole argument kohtus. Seadus kehtib ükskõik kuidas isik seda oma kasuks/kahjuks tõlgendada suudab. Oluline on kas oma arvamust ka faktidega tõestada suudetakse (ideaalvariandis muidugi)
Kust sa võtad, et ei ole?
Mis neegritesse puutub, siis nad näitavad häid tulemusi olenemata päritolumaast. Olgu selleks siis USA, Prantsusmaa, Suurbritannia või Nigeeria. See võiks anda alust arvamuseks, et tegu ei ole kultuurispetsiifilise nähtusega.
@ivar –
Aitüma külamees. Mul oligi head näidet vaja, kus definitsioonidest ööd ega mütsi ei teata ning piirdutakse loosungite ja deklaratsioonidega.
Eelarvamused ja diskrimineerimine võivad olla küll seotud, kuid kindlasti pole nad samad asjad.
Ole nüüd hea mees ja katsu pisut kodutööga tegeleda. Igatsorti seletavad sõnaraamatud abiks. Diskriminatsioon on ka ENE II köites, ehk siis selles ENSV aegses. Poliitpropagandaga seotud sõnana on see märksõna ENE-s mõnevõrra kallutatud, kuid nende jaoks kel nõukaajast sedalaadi teksti lugemise “prillid” veel tallel, peaks mõte arusaadav olema. Nooremate eest ei oska kosta – soovitaks vajadusel ingliskeelsete allikate poole pöörduda. Merriam-Webster võiks näiteks päris hea valik olla.
Kriku ütles:
Merriam-Websterist näiteks:
dis·crim·i·na·tion
Pronunciation: \dis-ˌkri-mə-ˈnā-shən\
Function: noun
Date: 1648
1 a: the act of discriminating b: the process by which two stimuli differing in some aspect are responded to differently
2: the quality or power of finely distinguishing
3 a: the act, practice, or an instance of discriminating categorically rather than individually b: prejudiced or prejudicial outlook, action, or treatment
synonyms see discernment
— dis·crim·i·na·tion·al \-shnəl, -shə-nəl\ adjective
Juhiks tähelepanu 3-ndale definitsioonile (võttes aluseks 1b). Definitsioonis pole hinnangut ega viidet kategooria alusel ja individuaalse vahetegemise seoselisuse olemasolu vajalikkusele või mittevajalikkusele. Sellest tulenebki minu väide, et definitsiooni järgi on diskrimineerimisel laiem mõiste kui see millena teda tavakontekstis kasutatakse. Sealhulgas ka siinses foorumis.
Faktidele ei hakka ma kindlasti vastu vaidlema – tippsporditulemustes on teatud aladel kindel rassiline erinevus olemas ja seda mitte ainult ja alati ühe rassi kasuks. Võrdleme näiteks kestvusalasid: pika- ja keskmaajooks ning vastavalt ka suusatamine. Ühtedel kestvusaladel domineerib üks rass, teistel teine. Füsioloogilisi või molekulaarseid tõendeid , et rassispetsiifilised eripärad ja füüsilised eeldused kestvusalade puhul oleks seotud, leitud pole.
Mis sellest järeldub? Ilmselt see, et olemasolevatest tõenditest ei piisa järelduste tegemiseks.
maahärra ütles:
Kindel? Definitiivse poole pealt on eelarvamusel ja diskriminatsioonil üsnagi oluline kattuvus.
Vahettegemine aga on oluline just praktiliselt. Eelarvamused ei ole seadusega karistatavad (va. holokaustis kahtlemine) küll aga on karistatav diskrimineerimine ,kui selle juhus tuvastakse. Siis on olulised juba faktid ja asjaolud, definitsioonid jäävad tagaplaanile.
väike teemassepuutuv lugemine – https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13147946
Definitsioonid on seaduse sees olemas
Esiteks, minu jaoks läheb see diskrimineerimise definitsiooni küsimus ühte ritta näiteks selle üle targutamisega, et tapmine pole ka alati õigusvastane. Jah, ei ole, aga peab siis igale poole alati sellekohase selgituse lisama? Seadusandja on öelnud, millistel alustel diskrimineerimine on keelatud ja ma ei näe põhjust, miks ei võiks näiteks tööõiguslikus kontekstis “võrdse kohtlemise seaduse alusel keelatud diskrimineerimise” asemel öelda lihtsalt “diskrimineerimine”.
Teiseks, sinu poolt tsiteeritud 3. definitsiooni järgi diskrimineerimine ongi üldiselt ebaõiglane. Isiksuse sobivuse testid, juhiload jne. sinna ei lähe, sest need lähtuvad isikuomadustest, mitte grupitunnusest. Jah, muidugi annab loogikaga keerutada ja väita, et teatud isikuomadustega isikud moodustavad ju omakorda grupi, aga üldjuhul see väide siiski ei tööta, kuna reeglina otsitakse paljude isikuomaduste kombinatsioone (meeskonnatöö oskus, kogemus, haridus, keeled, palgasoov jne) ja hinnatakse kandidaate nende erinevaid omadusi kaaludes. Ideaalset kandidaati, kes kõikidele nõudmistele 100%-ndiliselt vastaks, tuleb väga harva ette.
Kolmandaks, võõrkeelsete sõnastike kasutamine eesti keelde puutuvate vaidluste puhul on üldjuhul libe tee.
ivar ütles:
Diskrimineerimine on tegevus. Eelarvamus on seos. Eelarvamus ja diskrimineerimine on samas suhtes nagu nälg ja söömine (seose olemasolu puhul) või nälg ja pokkerimäng (seose puudumise puhul).
Ja kus on siin siis diskrimineerimine mõistena defineeritud? Seadusandjale pole midagi ette heita, sest Sinu toodud tekstist on selgelt näha, et nemad on diskrimineerimise mõiste olemusest adekvaatselt aru saanud. Sellest ka vajadus eraldi välja tuua diskrimineerimise vormid, mille puhul loetakse võrdse kohtlemise põhimõte rikutuks.
Kriku ütles:
Alustan kolmanda punktiga: libe tee on üldjuhul demagoogia, millele Sa kolmandat punkti tuues oled toetunud. Juhul, kui allikaviide mille ma tõin, Sulle ei sobi, võid ise parema ja eestikeelse otsida. Seoses sellega, et vaidlusesse hakkavad tekkima sobimatud võtted, loen ma praeguse diskussiooni selle kirjaga enda jaoks lõppenuks.
Enne seda veel Sinu kahe esimese punkti kohta:
esimeses punktis viidatud seadusandja poolt erisuste välja toomise põhjuste kohta loe minu seisukohta “ivar”-ile kirjutatud vastusest.
teine punkt – minu tsiteeritud M.-W. definitsioonis ei ole diskrimineerimine defineeritud vaikimisi negatiivsena. See, et Sa selle konteksti sinna ümber mõtled, on Sinu probleem.
Juhilube ei anta isikuomaduste põhjal. Ka PhD kraadi ei saa isikuomaduste eest. PhD on päris kindlasti grupitunnus, niiet kokkuvõtvalt, ajad Sa oma teises punktis sulaselget jama.
Vabandan kirja terava tooni eest, kuid ma loen demagoogiavõtete kasutamist diskussioonis milles ma osalen, otseseks solvanguks.
Minu jaoks on elementaarne, et eesti (õigus)keelest rääkides kasutatakse eestikeelseid allikaid. Kui sa loed selle väite demagoogiaks, ei ole meil ilmselt tõesti millegi üle arutada.
Juhiload saab otse loomulikult isikuomaduste põhjal, milleks konkreetselt on oskus juhtida autot ja tunda liikluseeskirja. Need on konkreetset isikut iseloomustavad omadused, mille omandamiseks on ta omajagu tööd teinud ja mille olemasolu kontrollimiseks on enne juhilubade väljastamiseks ette nähtud eksamid.
Sinu vabandus on vaieldamatult asjakohane, kuid jätan selle praegu siiski vastu võtmata.
Artikkel refereerib Tiit Pruulit:
Iseenesest ei ole see ju paha mõte. /me kujutab juba ette ilusat suurt silti:
Martin Vällik ütles:
19. sajand oli ka patentravimite õitsenguaeg. Aga millegipärast on läinud niimoodi, paljud substantsid on 20. sajandil retseptiravimitena arsti kontrolli alla läinud, rituaale aga tervisjärelevalve-organid kuigivõrd ei kontrolli.
Martin Vällik ütles:
Kroonika 2009-07-24: Baari-Talis lahkus meie seast!
Artikkel kirjutab, et kadunukesel oli astma. Teoreetiliselt ei ole välistatud, et nõiduslikud õpetused veensid teda teaduspõhisest astmaravist loobuma. Samas, tõendeid selle hüpoteesi toetuseks ka (veel?) ei ole.
ei tea, aga vanaküla foorum on küll reedest alates lukus: http://www.vaimumaailm.ee
PS! tegelt on see ilmselt mingi vanaküla järhekordne “sotiaalne eksperiment” kus ta kogub piisava hulga jüngrite palveid ja anumisi ja tuleb siis neile vastu, tehes foorumi taas lahti. või midagi sarnast.
Ongi. Peaks Kroonikale vihjama.
Põhjustest kirjutab loomulikult Vikipeedia: diff
kurjad keeled räägivad, et täna varahommikul suri vanaküla isa. on küll fakt, et suri keegi sobivas vanuses aleksander (või alexander) vanaküla vormsilt, aga kas ta on nüüd vanajumala isa või onu või kes, seda ei tea.
igatahes paistab, et vabamüürlased ja vene sortsid on tõesti hannese pihtide vahele võtnud.
näe, sain ka uudisteportaalist kinnitust: http://www.delfi.ee/news/paeva.....d=24807741
omamoodi huvitav on see, mismoodi isa surm välja on toodud. umbes, et: “ah, tead, vampiirinimesed siin möllasid aga noh, ega ma kellegi sõnaõigust siis piirata taha kuid las nad naudivad parem natuke aega loodust sest suvi on ju nii ilus aastaaeg. tegelt võib vast lekda, et sai foorum kinni panduda ka raskete aegade tõttu…et näe, talis suri siin reedel ära ja noh, siis mu isa kah suri täna hommikul…”
dig teeb ettepaneku värskele orvule kaastunnet avaldada.
vara veel, tal on ema kah.
Suur isemõtleja Ülo Palover on Kesknädalas avaldanud majandusfilosoofilise kirutise Miks mustata ENSV-aegset kaubandust?. Erinevalt mõnedest teistest majandusfilosoofidest on hr. Palover Maalehe andmeil lõpetanud TPI insener-soojusenergeetiku erialal.
“Kesknädala” tavaline tase, pole midagi ära märkida. Selliseid jutukesi on seal ilmunud kümnete kui mitte sadade kaupa.