Vastus Aivar Hallerile, keda pean heauskseks pseudoteaduste levitajaks (+video)
Lugu on veidi vanavõitu, aga sisu poolest jätkuvalt päevakohane, kuna pseudoteaduste tung koolidele jätkub mitut otsa pidi. Viimane sellealane uudis rääkis sellest, et teaduse populariseerimise auhinnaga pärjatud Tallinna Reaalkooli ruumides hakkab plaanide kohaselt toimima UNIVERSUS Sisemise Tarkuse Kool, kus õpetatakse tervet spektrit liba-, pseudo- ja ebateadusi ning puhast jama:
Feng Shui, geobioloogia, pendliõpetus, bioenergeetika, erinevad meditatsiooni-tehnikad, astroloogia, mütoloogia, šamanism, budism, töö tšakratega, Silva meetod, Rännaku meetod, psühhosüntees, transpersonaalne psühholoogia, NLP, jooga, numeroloogia, Reiki, keha meridiaanid, refleksoloogia, värviõpetus ja värviteraapia, aroomiteraapia, muusikateraapia, loovteraapia, holotroopne hingamine, ravimtaimed, ruunid, Tarot kaardid, kivid ja kristallid, gongi tervendavad helid jne.
Koostööpartnerina on Universus ära tähendanud ka Spirituaalse Lektooriumi, mille juhtlektor on Aivar Haller. Aivar Halleri nimi käis skeptik.ee-st läbi Gabriele Eckerti kvantmeetodi loos, kus saime teada, et Aivar Haller sõidab ringi mööda üldhariduskoole ja plaanib näidata njuueidslaste pseudodokumentaali The Secret. Oma reageeringus Aivar Haller täpsustab, et seda filmi ta koolides siiski ei näita:
Kahtlemine on väga tervitatav nähtus. Tõenäoliselt oleks suur hulk geniaalseid teadusavastusi tegemata, kui üks julge teadlane poleks seadnud kahtluse alla tolle hetke kõige fundamentaalsemaid teadmisi ja tõekspidamisi. Samuti tuleb tunnistada, et liialdustesse kaldumine on inimlik. Pole vahet, kas liialdab usuhull, egomaniakk, tuntud akadeemik või tundmatu kodanik. Liialdamine viib alati äärmusesse. Seejuures pole vahet, kas olla pimesi poolt või pimesi vastu – äärmus on äärmus.
Mul ei ole au tunda Martin Vällikut. Ja ilmselgelt ei tunne tema ka mind. Kas on võimalik, et ta ei tunne ka seda teemat, millest kirjutab? Ühiskonna hoiatamisega on ta ka igatahes hiljaks jäänud, sest minu „promoturniir“ kestab juba viis aastat ja on läbinud üle kahesaja kooli üle Eesti. Filme ma ei näita, aga räägime noorte ja õpetajatega suhtumisest, suhetest ja eesmärkidest. Kutseid jagub ka järgmisse õppeaastasse.
Kõigil kahtlejatel on vaba voli osaleda minu avalikel koolikülastustel ja asuda seal ka avalikku väitlusesse. Kõik, kelle hinges on midagi enamat, kui pelgalt kahtlus, on teretulnud.
Parimate soovidega
Aivar Haller
aivar@haller.ee
5162211
@Aivar Haller – tänan, et meile kirjutasite, loodetavasti leiate võimaluse ka siinsete reageeringutega tutvuda.
Esiteks täpsustan, et olen ühel Teie osalusega koolitusprogrammis kaasa löönud. See oli ammu, Peep Vain oli vist ka kohal või vähemalt toimus see tema firma kaudu ning kui õigesti mäletan, siis töötasite sel ajal Jalajäljes ja mõned näited olid klientide pretensioonide lahendamisega seotud. Üritus toimus Ilmarise kvartalis. Küllap tegime ka mingeid praktilisi harjutusi.
Mulje oli igati positiivne, Teie tundusite ja kindlasti ka olite siiras ning asjatundlik, lisaks elulised näited, harjutused, nagu ühel korralikul firmakoolitusel ikka. Udujuttu ma ei mäleta Teid rääkivat :-)
Muidugi mängib sellises olukorras kaasa töörutiinist väljapääsemine, oma kolleegide nägemine teises situatsioonis ja loomulikult ka iseenda nägemine teise nurga alt, milleks osav koolitaja, nagu Te kindlasti olete, tublisti kaasa aitab.
Päevatöö asjus olen osalenud ka muudes ettevõtmistes, sh Peep Vainu megaüritusel, mis oli elamus omaette ja vääris kogemist, eriti kui tööandja selle eest oli nõus maksma. Ja ausalt, võtsin kõigest hingega osa, nii nagu olen entusiasmi, pühendumuse ja kogu oma loomejõuga osalenud kõigil teistel sedalaadi üritustel.
Üks hea koolituse tunnus on see, kus osalejad särama löövad, ennast avavad (mitte ka liiga palju), kus on nii võistlusmomenti, eneseavastamist-ületamist kui ka meeskonnatööd. Ja kus koolitaja isiksus jääb pigem taustale.
See selleks, mis aga Lektooriumi lektoritesse või nende poolt armsaks peetud valdkondadesse puutub, siis seltskond on tõesti vägev:
* Peeter Liiv – new age kogu oma kirjususes, mis sagedasti kasutab teadustermineid, eriti kvant- ja relatiivsusteooriatest tuntud asju sellisel moel, et füüsikaga veidi rohkem sinapeal olev inimene kukalt kratsib ja otsib keelele tunglevate vängete sõnade asemele veidi pehmemaid väljendeid.
* Katrin Aedma – Neurolingvistiline programmeerimine, äriprojekt, millel on vähe tegemist tegeliku neuroteadusega, lingvistikaga ja programmeerimisega. Lisaks pole teadusuuringud kinnitanud, et sel meetodil mingeid erilisi silmapaistvaid saavutusi oleks ette näidata. Lihtsalt üks kaubamärk, mille abil oma teenuseid kõlavalt müüa. Teadusterminid on NLP jaoks sobivakõlalised sõnad, et endast paremat muljet jätta, aga akadeemilistes ringkondades ei peeta NLP-d küll miskiks.
Inglise keeles öeldakse selliste asjade kohta psychobabble.
* Alar Tamming – kullaärimehest Biechonski jüngriks. Isiklik valik ja pole minu kritiseerida. Jure Biechonski transpersonaalne asi on samasugune psychobabble nagu NLP. Biechonski üritas Tallinnas kooli luua, aga meie ametnikud olid seekord valvsad ja hoiatasid potentsiaalseid tarbijaid. Tartus paistab paremini minevat, nagu võisime Pealtnägijast näha.
* Reigo Reimets – Silva meetod:
Suur osa inimestest kasutab ärkvelolekus teadlikult vaid vasakut aju poolkera ja sel ajal suur osa annetest-võimetest magab lihtsalt kasutuna. Silva Meetodiga õpid teadlikult kasutama madalamatel võnkesagedustel ka paremat aju poolkera.
Millel küll sellised väited põhinevad? Ilmselt mitte teadusuuringutel, kuna nende abil oleme teada saanud, et meie aju töötab siiski pidevalt kõigi oma osadega ja selline meelevaldne aju jagamine kaheks väga erinevaks poolkeraks on sellisel kujul õigustamatu.
Õige jah – tuleb sõnastada probleem (suur osa ajust magab kasutuna) ja siis pakkuda sellele lihtsat lahendust (Silva meetod) – selline skeem sobib küll kenaks äriprojektiks, kuid seos tegelikkusega võib jääda nõrgaks.
* Tõnu Aru – Reiki, no see on kõige otsesem posimine kõigi oma tunnustega – müstiline elujõud, kätega maagiliste vormelite vehkimine, väited, et suudetakse ravida igasuguseid haigusi. Tõnu Aru koduleht ei jäta mulle küll kuigi palju kahtlemise ruumi selles, et side tegelikkusega on kohati ikka päris õhukeseks kulunud.
Seal on juttu ka šungiidist ;-)
* Kalju Paldis ja maakiirguste pildamine. Pildamisest on siinmail päris mitu lugu olnud ja lühidalt öeldes on kogu pildamise asi teaduse vaatepunktist vaadates auga välja teenitult ja täieõiguslik jama.
Noja seda seltskonda kroonib siis Aivar Haller, kes on teadaolevalt vaimustunud filmist The Secret ja kes soovib selle pseudoteadusliku muinasjutu valevaimsust koolides levitada ja lisaks on sõnastatud programmiline eesmärk:
Muudame faktipõhise õppekava väärtuspõhiseks
Mulle jääb selline eesmärk sügavalt arusaamatuks, aga mõistan, et seesugune new age-lik PoMoBabble võib meeldida neile, kel arusaam reaalteadustest või teadustest üldse on ääretult nõrk. Kui pea fakte ja seoseid nende vahel ei võta, siis on hea peita end “väärtuste” taha ja kuulutada, et minu väärtussüsteemis ei pea nende faktidega arvestama. “Milleks evolutsiooniteooria? Jumal lõi maailma ja elukad selle sees!”
Võibolla olen millestki valesti aru saanud, aga kompott Saladuse, “väärtustepõhisusega”, “huvitavate” distsipliinidega väärib igati kriitikat ja skeptilist suhtumist. Spirituaalne Lektoorium, mis on koostööpartneriks näiteks ka Auratransformaatorile, ei ole minumeelest absoluutselt sellise vaimsuse kandja, mida lapsed, noored, täiskasvanud 21. sajandil vajavad.
Seega kordan kokkuvõtteks, et Spirituaalne Lektoorium koos Teiega, Aivar Haller, on konsultatsiooni- ja koolitusfirmaks maskeerunud posijakontor, mis tegeleb vaimu väänamisega, ebakriitilise ellusuhtumise propageerimisega, libatõdede levitamisega, teaduse hea maine kuritarvitamisega ja on skeptik.ee poolt nahutamise igati ausalt välja teeninud.
Kuidas kõlab “uue vaimsusega” ja “aususele, teadlikkusele ja vastutusele tugineva (täiskasvanute) õppesüsteemi”-ga kokku näiteks nõiavitsaga pildamine? Tegevus, mille kohta öeldi juba üle 100 aasta tagasi, et igasugune raha kulutamine selle uurimisele on taunimisväärne ressursside raiskamine. Või siis teaduseväliste ja akadeemilise tunnustuseta psühholoogia-alaste meetodite nagu NLP ja Silva meetod promomine?
Ja päris lõppu küsin sedasi:
Kuidas Teie, Aivar Haller, oma uudishimu rahuldate, kui on soov millestki teada saada? Kas otsite oma küsimustele meeldivaid vastused või tõepäraseid vastuseid? Kuidas seda tõepärasust hinnata?
Minu vastuse esimese lõigu lootus pole tänase päevani täitunud, aga miks ma seda oluliseks pean? Ma usun, et Aivar Haller on oma taotlustes siiras ja soovib elu siin Eestimaal paremaks teha ja olen temaga nõus, et haridusel, mida koolides antakse, on selles taotluses oluline roll. Küll aga olen totaalselt eri meelt selles, et “uus haridus” saaks kuidagimoodi olla seotud teadusvaenuliku eetosega, mida new age, Lektooriumi ja Universuse loengud endaga kannavad.
Lõppu ka väike video, kus Mihkel Raud küsitleb Aivar Hallerit ja Peeter Lepiskit:
VIDEOLÕIK: “Saladus” aitab rikkaks saada
Ja sina oled rohkem?
Mina ei ole teadlane ja see ei puutu ka asjasse. Sina rääkisid “rangest teaduslikkusest”, aga mainisid ka Discoveryt. Ma palusin Sul täpsustada, kas Discovery käib ka Sinu meelest “rangelt teaduslike” infokanalite hulka.
Seal esinevad aeg-ajalt teadlased, kes on 30 aastat oma ala uurinud. Sõnastavad nad oma uuringuid ikka nende valdkonnast kaugele publikule.
Igasuguseid tondipüüdjaid võib tuua näiteks paljudes kohtades. Nende järgi ei saa otsustada kogu kvaliteedi üle.
Küsimusele sa ikka ei vastanud :)
Aku ütles:
Rõõm tervitada igaühte, kes koostab oma nimekirja kolmest kõige rangemalt teaduslikust koduleheküljest.
kriku:
Discovery on teaduslikum kui teaduse eitamine. Vaatamata oma TV-pendlimeestele.
k_v
Kui skeptikud üritavad ajada taga rangelt teaduslikkust ja ei tea ühtegi vastavat kodulehte, on ju asi päris kole. Või nad ei üritagi ajada taga ranget teaduslikkust, vaid eitavad niisama. Viimane on minumeelest sobivam.
Aku hakkab kuidagimoodi aina enam trolli moodi välja paistma.
Aku, kui sul on identiteediprobleeme, siis mina ega ilmselt ka kogu skeptik.ee kommentaatorite armee ei suuda sind aidata. Pead ise hakkama saama.
Skeptik.ee-l on oma suund ja koht siin Päikese all olemas. Konstruktiivne kriitika on küll alati teretulnud, veel parem, kui lihtsalt jutust ka abitegudeni jõutaks (nt kasvõi rahaline annetus), aga selline “ise oled”-tüüpi loba on lihtsalt tüütu nagu sääsk lõkkeõhtul.
Küsimusele Aku ikka ei vastanud. Lõpetan trolli toitmise. Hammustagu end sabast :)
Martin Vällik:
Eitusest on olemas väljapääs – teadmised.
Selles suhtes ei saa ma jah skeptikuid aidata, kuna nende eesmärk on kõike eitada ja minu eesmärk on liikuda edasi teadmise püramiidis.
Veel üks asi. Skepsis ise ei ole konstruktiivne juba olemuslikult.
@Aku – Suisa põnev tõesti, mida sa “rangelt teaduslike” kodulehtede all silmas pead. Nopin oma järjehoidjate seast ühe suvalise; kas mõtled midagi sellist ja kui, siis miks pagana pärast süütud inimesed sellist asja külastama peaksid?
Ja muide, pea õige kõigisõimamises väike vaheaeg ja jutusta meile teadmise püramiidist, mida mööda edasi saab liikuda.
Ingmar – kui kaugele suudad sa mõttetusega minna?
Martin, kas meie sõber Celtic möllab uue nime all või on see mingi uus sõber?
@Aku – Olgu, hammusta siis tõesti oma saba.
@Kriku – Ära jama, Celtic pole mingi troll, ta vaidleb lihtsalt vastu ja teeb seda täiesti mõtestatud vormis.
Miks ei tohiks süütud inimesed seda lehte külastada? Alguses ei saa mitte möhhigi aru, siis peale kuude kaupa närimist midagi natu-natuke hakkab koitma. Peaks ju süütule inimesele piisama? Või mida sa mõtlesid? Mul on peene iroonia mõistmise kruvi puudu :) Aga mul on tunne, et sulle meeldib tavalisi (ehk süütuid) inimesi pidada sellisteks, keda huvitab ainult Kroonika, Võsapets jms.
Aga skeptikute seisukohast vaadates ongi sellised teaduse vastu huvitundvad tavainimesed kõige hullem kontingent. Loevad näiteks kvantfüüsikast midagi, suurt aru ei saa, panevad oma fantaasiat kõvasti juurde, vürtsitavad uhhuu-terminitega – ja ongi uus skeptikute õudusunenägu valmis!
Aga ikkagi, ma leian, et EI TOHI ise mõtelda soovivaid inimesi teaduse juurest Võsapetsi juurde (või mingi inglitädi Crystal Ra) juurde ajada. Nõuka-aeg tuleb meelde.
Meil on kõik ilma mõtteta. Kaasa arvatud Kroonika levitatud elulaad. See tõmbabki noored minema.
Aga mul oli hea meel skeptikuid ärgitama juurdlema neil teemadel.
@anu – loomulikult võivad “süütud inimesed” (kelle hulka ma antud lingi puhul ka ennast pean) selliseid kohti külastada, seda enam, et tegu on ju avaliku kohaga (kuigi täistekstidele ligipääsemiseks peab maksma), aga inimesel, kes huvitub teadusest üldisemalt ja mitte spetsiifiliselt puude füsioloogiast, võtab sedalaadsest tehnilisest tekstist mõistmistasemele jõudmine ebaproportsionaalselt palju aega. Selleks on meile teadusajakirjanikud, ülikoolide PR-töötajad, ajakirjandussõbralikud teadlased ja muud inimesed, kes keerukatest tektsidest midagi sellist meisterdavad, millest ilma spetsiaalse ettevalmistuseta “süütud inimesed” (kelle hulka ma paljudel juhtudel ka ennast pean) ka midagi aru hakkavad saama.
Vastandus Kroonika või Võsa Petsiga pole minumeelest kohane. Mind näiteks huvitab keskmisest rohkem hoopiski astronoomia, seega puude füsioloogia on mulle seni päris tume ala. Kuigi mõnikord satub ka Kroonika mu kätte ning Võsa Petsi seiklustest olen nii mõndagi kuulnud (näiteks on ta mõned šarlatanid paljastanud).
@Aku – mania grandiosa ka veel…
Selle viimase kohapealt ütleks, et see valitseb pigem siin portaalis.
@anu – Mis jutt, muidugi ei arva ma, et inimesed jagunevad täielikult ja mittekattuvalt laborinohikuteks ja kroonikuteks. Koukisin TreePhys’i välja näitamaks Akule üht “rangelt teaduslikku” võrgulehte, sest minu ettekujutus tema ettekujutusest teaduslikust tekstist oli üsna teistsugune.
Aga süütule inimesele ma nii kitsalt erialast (~rangelt teaduslikku) lugemist tõesti ei pakuks; mitte seepärast, et ta sest aru ei saaks (nagu ise kirjeldasid, küll pikapeale ikka saaks), vaid seepärast, et see pole ilma konkreetsesse erialasse süvenemiseta millegipoolest huvitav. Jeeben, viimase numbri mõnesse artiklisse vaataksin ma ise ka ainult pudeli õlle eest sisse.
See süütu inimese asi sõltub täiesti teadlasest endast. Mõni tahab oma avastusi populariseerida ja oskab ka lisaks. Seal on vaja omada terviklikku haridust, et osata lugejale neid asju seostada. Mõni aga istub oma toolil, ootab tunnustust ja rahvavalgustuslikku tegevust temalt oodata on raske. See on keeruline teema ja vist paremini lahendatud suurtes riikides.
Eestis annaks üht sügavalt mõtestatud teadusportaali teha sidemetega üle Euroopa, USA, Hiina, Jaapani ja Venemaa. Sel juhul oleks tase juba üsna mõtlemapanev. Viimasel ajal, tõsi, on ka meie olemasolevad juba huvitavamaks läinud.
@Ingmar, kusjuures ma oma praeguse huviala tõttu olengi end just pisut-pisut taimefüsioloogia-alasest teaduslikust materjalist läbi närinud. Huvitav on tavainimese jaoks veel see, et kuivõrd põhjalik ja mingeid pisidetaile lahkav võib mingi teaduslik uurimistöö olla. See asjaolu läheb teadusajakirjanike poolt vahendatud materjalis kaduma.
Mitte igal pool ei lähe kaduma.
siit kah üks kuradi rangelt teaduslik leht, millega ma viimati pikemalt kokku puutusin.l eriti rõve eksemplar sest kui sa juhuslikult teema vastu mingit huvi ei tunne, siis pole seal isegi mitte värvilisi pilte, mida oleks tore vaadata…ainult igavad, mustvalged kivikesed. aga minule meeldivad.
http://sarv.gi.ee/search.php?c.....38;lang=et
2 lehte on juba olemas. Pakkuge kolmas ka välja. Siis on ülesanne täidetud.
HaHaHa
(kuri naer)
Aku ütles:
_Tree Physiology publishes both technical reviews and original research reports…?
_Geoloogilised kollektsioonid: ONLINE KATALOOG?
Sarnaseid saite peaks tõesti küllalt olema.
Kas selliste külastamine tulekski skeptik.ee’le kasuks?
Milles see kasu seisneb?
Või peeti silmas midagi muud?
ma arvan, et silmas peeti lehe ranget teaduslikkust. s.t ei mignit tilulilu, kelli ega vilesid, pilte ega meelelahutust. üksnes puhtakujuline teaduslik informatsioon kontsentreeritud kujul.
Ärge toitke trolli!
anu ütles:
Väga hea point. Populaarses teaduskirjanduses ongi paratamatult need detailid puudu, kasvõi mahu pärast – ei saa edastada kogu mõttekäiku, anda koos keskmistega veahinnanguid, koos väitega kõiki selle kehtimiseks vajalikke tingimusi. Lisaprobleem on kullakalli kvantfüüsika juures, mille täpne edastamine inimkeeles on muteada põhimõtteliselt võimatu, keel ei ole millekski selliseks lihtsalt mõeldud ja selle teaduse päris kommunikatsioon käib paratamatult matemaatika vahendusel.
Mis muidugi ei tähenda, et teaduse populariseerimisel iseenesest midagi viga oleks, võimalustmööda tehakse seda ikka, aga lugedes tuleks endale aru anda, et sest jutust on palju välja jäetud. Peamiselt muidugi veri, higi ja pisarad, ka enamus lolle apse, aga 5% esimest liiki vigu on tõenäoliselt rõõmsalt sees ja seda ilma selgituseta, mis nad on ja kust tulevad.
Füüsikast on eesti keeles hunnikute viisi suurepärast pop-teadust avaldatud, keemiast ka üht-teist. Teistelt aladelt miskipärast vähem, ilmselt pole nii seksikas. Ma näiteks ei kujutagi ette, mida võiks taimefüsioloogiast kirjutada, nii et saadust kellelegi pärist siiralt soovitaks.
Hirmsat matemaatikat ei saa anda neile, kelle haridussüsteem seda ei võimalda. Erich Fromm rääkis kunagi euroopaliku hariduse turule orienteeritusest. Seal ongi konks.
Olen näinud noortele suunatud matemaatikat ja füüsikat TUTVUSTAVAID ajakirju, kus on nii valemid kui selgitus. Valemitest läbi närimine nõuab üht-teist aga see pole noortele huvilistele kuigi raske. Nendes ajakirjades näidatakse kõige uuemaid probleeme ja nende lahendusi, mingisuguse eelmise sajandi asjaga otseselt tegemist pole, kuigi ka seda esineb.
Eesti keeles ilmunud pop-teadus ei anna sinna lähedalegi.
Täna (15. juuli) näitab ETV kell 22:15 dokfilmi Müümise kunst, kus võib ka Aivar Hallerit näha.
Erik Puura kirjutas:
Aga siis ühel ilusal päeval palkab naaber endale kangema feng shui meistri ja kõik algab otsast peale.
Olen solvunud, et, see kysimustik meie kooli peal kogu langust LASUB.
@baarikärbes:
Niisiis – Martin Vällik on skeptik….Aga see on ju üldmõiste, mis varjab endas inimese elutöös tegutsemise (antud juhul – hoiaku kujundamise) kahte erinevat aspekti: uurimist ja kahtlustamist.
Esimene on targa, elukogenud vanahinge nn vaimne aspekt, teine aga alles kogenematu nn noorhinge lineaarne (must-valge) kahtlustamise aspekt, mis veel tormakalt avaldub kahtlustamises. Pakungi välja: lugupeetud härra Välliku tegutsemist (hinnanguid-võrdlusi) valdavalt just sellest aspektist lähtuvalt. Piibel on ja jääb mõistujuturaamatuks, kus seetõttu otseselt valet polegi….nagu: looja lõi inimese oma näo järgi.
Kommenteerin seda nii: Inimkond on üks TERVIK, kus iga indiviid kannab üht, ülimalt olulist “tõeosakest”, mis pole kunagi teiste “osakestega” vastuolus seni, kuni ei anta hinnanguid-võrdlus… lapsepõlves tihi kuuldud lapsesuu tänitus…kes teisele nime annab, see ise seda kannab…tundub, et see polnudki nii ammu…lasteaed kestab lustiga edasi….hiii