Refleksoloogia ei ravi midagi
Laiaulatuslik uuring ei suutnud näidata, et refleksoloogia — praktika, mille käigus masseeritakse jalalabasid — suudaks mingeid haigusi ravida.
Uuringu läbiviija Edzard Ernst sõnas:
Pole kahtlust, et jalgade masseerimine on meeldivalt lõõgastav, kuid spetsiifilised meditsiinilised väited peaksid olema alati kindlustatud tugeva tõendusmaterjaliga. Refleksoloogia puhul paistab, et neid tõendeid ei ole.
Selle ülevaateuuringu (ingl systematic review) tarbeks otsiti läbi kuus elektroonilist uuringute andmebaasi ja tuvastati 217 erinevat refleksoloogiaga seotud uuringut. Seejärel hindasid kaks sõltumatut hindajat nende uuringute metodoloogilist kvaliteeti ja vaid 18 randomiseeritud kontrollgrupiga uuringut jäid sõelale, mille alusel sai hakata refleksoloogiat hindama.
Neist 18-st näitasid 12, et refleksoloogial ei ole haiguste kulule mingit mõju, viis viitasid võimalikule positiivsele mõjule ja ühe suund oli ebaselge. Mainitud tervislike seisundite seas on astma, operatsioonijärgsed komplikatsioonid, ovulatsioonipuudus, seljavalu, vähk, peavalu, diabeet jt.
Edzard Ernst sõnas, et uuringute üldine tase Jadad skaalal oli madal ja valimite suurus reeglina väike. Enamus kõrgema metodoloogilise kvaliteediga uuringutest ei tootnud refleksoloogiale positiivseid leide. Dr Ernst hoiatas inimesi kasutamast refleksoloogiat diagnostilise vahendina, kuna on oht saada vale-positiivseid ja vale-negatiivseid diagnoose. Kui aga kasutada seda alternatiivset teraapiameetodit tõsiste terviserikete ravimisel, võib refleksoloogia osutuda eluohtlikuks.
Allikad:
- No Convincing Evidence Reflexology Works, Australia, Medical News Today
- Is reflexology an effective intervention? A systematic review of randomised controlled trials, Edzard Ernst, The Medical Journal of Australia
Eesti riik tunnustab refleksolooge
Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus (Kutsekoda) registreerib Eestis refleksolooge kui “Keskastme spetsialistid ja tehnikud, rahvameditsiiniga tegelejad [ja usuga ravitsejad], kood 3241“, kes Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori järgi kuuluvad muude tervishoiu sidusalade valdkonda, kood 8514 (2008. aasta klassifikaatori järgi Mujal liigitamata tervishoiualad, kood 86909).
Refleskoloogi kutsestandardis (pdf), mida Eesti Vabariik 21. sajandil tunnistab, on kirjas järgmised read:
Refleksoloogia meetod põhineb avastusel, et organism peegeldab informatsiooni oma organite seisundeist keha pinnal asuvatesse kindlatesse tsoonidesse. Refleksoloogi töö seisneb käelise tegevuse kaudu nende tsoonide masseerimises. Töö eesmärgiks on organismi eneseregulatsiooni funktsioonide tugevdamine, tervisehäirete ennetamine, tasakaalustamine. Töö tulemusena käivitub organismi puhastumine jääkainetest, suureneb keha vastupanuvõime infektsioonidele ja ning kasvab stressitaluvus.
Eesti refleksoloogid aga teevad vahet tsoonteraapial ja refleksoloogial:
Tsoonteraapiast eristab refleksoloogiat põhiliselt ainult see, et refleksoloogias kasutatakse inimorganismi mõjutamiseks kogu keha pinnal asuvaid tsoone, samal ajal kui tsoonteraapia keskendub jalatallale.
Samast saame teada ka selle, miks ja kuidas refleksoloogia toimima peaks:
Inimkeha ei koosne mitte ainult füüsiliselt nähtavatest/kombatavatest organitest (maksast, kopsudest, luudest, lihastest jne), vaid keerukast energeetiliste ja füüsiliste tegurite kombinatsioonist, muuhulgas ka energeetilistest sidemetest organite ja teatud tsoonide vahel. Tänu sellistele energeetilistele sidemetele ongi võimalik ravida talla alt kõrvapõletikku või kõrvast kõhukinnisust.
Kutskoda pälvis skeptik.ee Umbluu preemia 2009 homöopaatide, refleksoloogide, aroomterapeutide jt riikliku tunnustamise eest.
@C-friik – See näitab, et juba iidsetel aegadel raviti jalataldade kaudu sõnakuulmatust, laiskust, kehva õppeedukust jpm.
@Martin Vällik –
Kindlasti on mittepädevad otsused ohtlikud, seda nii riiklikul kui isikulisel tasandil. Kuid kui inimene tunnetab abi ja positiivset mõju siis on abiks igasugused vahendid ja meetodid ning seda tuleb ainult tervitada. See ongi psühhoteraapia eesmärk, aidata inimesel ennast paremini ja kindlamalt tunda. Ka haigustest on sel viisil võimalik jagu saada, sageli ilma ravimite kasutamiseta. Loomulikult mitte alati. Küllaltki sageli on ka vajalik erinevate ravimite kasutamine, selleks et inimene saaks tagasi oma usu hästi ja tervislikult elada ning toimida.
Astronoomiahuvi on mul siiski piirdunud peamiselt augusti teise dekaadiga, kui mitte arvata siia võimalikke päikesevarjutuse reise (viimati 22.07.2009 Shanghais). Kui huvitab võib kiigata minu veebialbumisse http://www.fotod.ee/jmpsych ja vaadata lähemalt. Tõsi, seal ei ole hetkel üleval kõikvõimalikud pildid, kuid ehk kunagi tulevikus saavad ka olema.
Aspiriini ja paratsetamooli annustamine ei ravi ka midagi. Ainult parandab enesetunnet (petlikult muideks). Tuleks keelata nende müük apteekides.
Teadlased on tähele pannud, et atsetaminofeeni manustamine aitab ravida neerukoolikuid ning näib sealjuures evivat vähem kõrvalmõjusid kui morfiin. Siis on teadlased veel tähele pannud, et salitsülaatide (sealhulgas atsetüülsalitsüülhappe) suukaudne manustamineaitab ravida reumatoidartriidi vaevusi; tõsi küll, sellel meetodil võivad esineda mõned ebamugavad kõrvalmõjud.
… ja kui me juba asja juures oleme, siis on teadlased veel tähele pannud, et igapäevane 75 milligrammi aspiriini manustamine aitab ravida rasestusest põhjustatud hüpertensiooni ning võib vähendada nurisünnituse riski.
Igatahes ei ravi seda, mille pärast neid reeglina võetakse. Jalamassaazh võib ka pikemas perspektiivis näiteks tallanaha seisukorda parandada näiteks.
Alati ei paranda. On inimesi, kellel (pea-, selja- ja/või menstruatsiooni)valude puhul aitab (valuvaigistavalt) ibuprofeen, aspiriin või paratsetamool ca 50% juhtudest, kusjuures iial pole kindel, kas ravim antud konkreetsel juhul aitab või mitte. Arstid pole seda (konkreetsetele inimestele) suutnud selgitada, tavaline reaktsioon on: no võtke siis midagi muud.
Paaril tuttaval on tekkkinud nn kõrvalnähud (peapööritus, nõrkus, vereringe häired), ilma et ravim valu vaigistaks. Kusjuures mõnel teisel korral on samasuguse valu puhul ravimist valu leevendamisel kasu olnud.
Ja mõni saab kasutada ainult neid ravimeid, mida meil enam ei müüda (ravimiamet pole luba andnud), nt analgiini ja tsitramoni (kõrvalnähte ei teki, kuigi valu vaigistamise puhul võib samuti mitte alati aidata).
Nii et see ravimite värk pole ka nii lihtne, kui paistab.
Margus Kiis ütles:
Tõsi ka või?
Teadlased on korduvalt ja juba enne Interneti avastamistki leidnud, et nii aspiriin kui atsetaminofeen alandavad lastel palavikku. See ei käi mitte ainult laste kohta; ka rottide juures on täheldatud aspiriini palavikuvastast toimet. Isegi paratsetamooli ravimküünaldena manustamine alandab rottidel palavikku.
Kristen ütles:
Justjust. Ega ilmaasjata farmatseudiks aastate kaupa õpita. Ega meditsiin pole nagu refleksoloogia, kus keskharidusest küll ja küll on.
Kristen ütles:
Jah, enamike pärisravimite toimetõenäosus on, kuigi statistiliselt kinnitust leidnud, 100% mõnevõrra väiksem. Retseptiravimitel on see protsent sageli madalam kui käsimüügiravimitel.
Just nii ongi. Inimestel on individuaalsed iseärasused, mõni ravim toimib mõnel inimesel paremini kui teine. Valuvaigisteid ja põletiku/palavikualandajaid on käsimüügis (loe: mõistliku ohutus- ja tõhususprofiiliga) päris hulka ning apteekri nõuannete järgi aspiriinialternatiivi otsimine täiesti mõistlik tegevus — kui aspiriin ise peaks vastunäidustatud või ebapiisavalt tõhus olema.
Arst tuleb valuvaigistite kontekstis tavaliselt siis mängu, kui valu on mingil põhjusel tõsisem ning kangemaid ja ohtlikumaid valuvaigisteid nagu morfiini või hüdrokodooni tarvis hakkab minema.
Lapsevanemad on tähele pannud, et mõnikord aitab beebi nutu vastu see, kui talle süüa antakse, aga teinekord jälle see, kui tal mähkmeid vahetatakse. Meditsiinis on samamoodi.
dig ütles:
Ega palaviku alandamine ei ravi midagi. Palavik on organismi normaalne ja vajalik reaktsioon, piltlikult öeldes sõjakära, kui organism haigusega võitleb. Palavikku alandades sa isegi takistad organismi tegemisi. Tõsi, kui palavik läheb liiga suureks (üle 40), siis muutub see organismile ohtlikuks, s.t. organism saavutab nagu Phyrrose võidu. Aga sellest madalama temperatuuri kunstlik alandamine on sama kasulik kui auto jahutusvee temperatuuri häirelambi väljalülitamine selle asemel et auto kinni pidada ja lasta vesi maha jahtuda.
Palavik on lihtsalt ebamugav ja valulik, sellepärast seda tormataksegi maha kiskuma, et tormata haigena tööle ja teha nii enda kui teiste olukord veel ohtlikumaks.
Kui 50% on “mõnevõrra”, siis mille poolest ta inimese jaoks uhhuundusest parem on? Eriti juhtudel, kui inimene on mingit uhhuu-ravimit proovinud ja see on sagedamini toiminud kui see pärisravim, kuigi “usub” ta seda vähemalt enda sõnul ühtmoodi.
Kristen ütles:
Kust see 50% tuleb?
Aga kriteeriumiks ei ole muidugi absoluutne number, vaid platseebost oluliselt paremini toimimine. Näiteks on praegu sümptomaatiline marutõbi 100% surmav. Kui leitaks raviviis, mis isegi 10% juhtudest marutõve välja raviks, oleks see oluline edasiminek. Ei platseebo ega uhhuu ei küüni oma 0% tõhususega sellele lähedalegi.
Margus Kiis ütles:
Teise argumendi kontekstis tuleb meenutada, et palavik on sümptom küll, aga palaviku ravimisväärsuse üle on mõistlik arstilt nõu küsida. Ülelihtsustamine nagu kustutatud randis näha võis ei anna mõistlikke tulemusi.
Aga tegelikult tahtsin ma nuriseda esimese pointi üle. Randigi kustutasin ainult sellepärast ära, et tähelepanu tolle peale tõmmata. Et mis see siis nüüd on? Kõigepealt teed jabura ja meelevaldse väite, et aspiriin midagi ei ravi. Mina viitan konkreetsetele teadusuurimustele (ja kuna jutt käib ravist, siis jäi välja suur kari tänapäevasemaid uurimusi aspiriini infarkti-ennetavast toimest), Sina kostad vastu, et aspiriin ei ravi “seda, mille pärast neid reeglina võetakse”. Mina viitan nüüd teistele konkreetsetele teadusuurimustele (kuna aspiriini uuriti suuresti 19. sajandil, on Internetis noid uurimusi vähem). Sulle ikka ei meeldi, nüüd kukud deklareerima, et palavik ei olegi ravimist väärt ja sellepärast aspiriin midagi ei ravi. Kas vähemalt šotlase palavikku oled nõus haiguslikuks seisundiks lugema?
For the record: aspiriini võetakse käsimüügiravimina tavaliselt palaviku, põletiku ning valu vastu, atsetaminofeeni aka paratsetamooli palaviku ning valu vastu. Aspiriinil on veel ka muid tõendatud tervistavaid toimeid, aga aspiriini manustamine nende toimete nimel peaks toimuma arsti järelvalve all.
P. S. Aspiriini alandab lisaks pisikesele palavikule suurt palavikku ka.
Natuke siis ka teise nurga alt teadusliku meditsiini katsetest. “Oleme aastakümneid teadnud, et akadeemiliste artiklite avaldamise juures on kaks tõsist probleemi. Üks on see, et kliinilised katsed lähevad tihti töö käigus kaduma: ravimifirma võib korraldada rohu kohta kaheksa katsetust, kuid, ütleme, ainult kaks neist annavad positiivse tulemuse. Niisiis ilmuvad need kaks teaduslikus ajakirjas, samal ajal kui negatiivsed tulemused saanud kuus tööd kaovad vaikselt. […] Teadlased võivad oma väljaöeldud eesmärki ehk “peamist tulemust” muuta, kui katse on lõppenud. Võid katsetada näiteks vererõhutabletti, teatades, et hakkad vaatama, kas see suudab vähendada infarkte, kuid leiad, et ei suuda. Siis võid tagantjärele muuta uurimuse eesmärki, eirata infarkte, teeselda, et uurimus oli kogu aeg vererõhu kohta. […] Või mõõdad nii palju eri asju, et mõni neist osutub positiivseks lihtsalt tänu jubhusele. (Ben Goldacre, Ravimikatsetused tule all, Tarkade klubi nr. 11, 2009, lk 20, minu rõhuasetus, originaal: http://www.badscience.net/2009.....nerd-news/ “
Teadusartiklite publitseerimisel esinevaid probleeme teadvustatakse ja nende probleemidega tegeletakse (et see nii on, võiks tutvuda kasvõi http://www.icmje.org/) Ja see, et probleeme on (ja et neid teadvustatakse ja nendega tegeletakse) omakorda ei tähenda kuidagi seda, et ravide toimivuste hindamiseks on olemas midagi paremat kui teaduslik meetod. Ja samuti ei saa sellest kuidagi järeldada, et suvalised alternatiivmeetodid toimivad, kuna keegi seda lihtsalt väidab.
Huvitav, et kui skeptilisse foorumisse panna mingi mainstreamist erinev skeptitsism, siis tekib kummaline turritav toon. Juhuslik? Kui skeptitsism ja teaduslik ausus, siis lõpuni, aga mitte nii, et kõik nähtused on võrdsed, aga mõned on ikkagi võrdsemad.
Kas olen väitnud, et teaduslik meetod on halb? Teaduslikke meetodeid on rohkem kui üks. Oluline on see, et meetod vastaks uuritavale materjalile.
Siia ka lõik epidemioloog Tom Jeffersoni intervjuust: “Meil on selge tõendusmaterjal oma ülevaadete põhjal selle kohta, et farmaatsiatööstuse sponsoreeritud gripivaktsiini uurimused on tõusnud tähtsuses ja nähtavuses, märgavatavalt enam kui farmaatsiatööstuse väliselt spionsoreeritud uurimused. Seda aga ei saa selgitada uurimuste suuruse või kvaliteediga, mis on samad. Tõenäoline ja väga ebameeldiv selgitus sellele avastusele on see, et paljud prestiižikad teadusajakirjad avaldavad meelsamini farmaatsiatööstuse toetatud uurimused, ilmselt raha tõttu, mida nad saavad uurimuste uuesti trükkimisest ja reklaamipinnast.” (http://medicalconsumers.org/20.....or-threat/)
@Kristen –
Sa ajad vist segi teadusliku meetodi ja erinevad uuringute meetodid.
Uurimuse eesmärgist ei tohiks sõltuda faktide tõlgendamine. Kui tõesti on mingi muu kasulik mõju siis selle avastuse väärtus ei vähene ju kuidagi.
Kallutatud uurimustega meedia üleujutamine on muidugi lihtsalt pettus või siis poliitika.
Mea culpa.
Siiski. Ma kasutasin sõna “meetod” laias tähenduses, kui “lahendusviisi, kuidas mingit kindlalt piiritletud ülesannet täita.” (http://et.wikipedia.org/wiki/Meetod)
Ma ei arva, et teaduslik meetod = ainult nn hüpoteetilis-deduktiivset meetod, mille tuumaks on vaatluste või mõõtmiste põhjal hüpoteeside püstitamine, nende põhjal ennustuste tegemine ja ennustuste paikapidavuse kontrollimine korratavate katsete teel. (http://et.wikipedia.org/wiki/Teaduslik_meetod) ja seetõttu eelistan ma kasutada “meetodid”, nii nagu ka on “uurimismeetodid”.
Aga v-o ma tõesti näen ma “teadust” laiemana kui vaid “science’ina”, kus tõesti on v-o vaid üks scientific method…
Tavalist gripipalavikku, kui ta ei lähe üle 39 kraadi, pole tegelt vajadust alandada, kuna tegemist onorganismi normaalse protsessiga. Palavikku alandatakse enamasti just enesetunde parandamiseks. Muidugi, kui palavik on üle 39 kraadi, siis peaks vaikselt hakkama alla ksikuma aga siis on tegemist juba raskema haigusjuhuga, kus aspiriinist jääbu juba niikuinii väheks.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õpetab ka refleksoloogiat. Seni küll vaid valikainena.
Sain Inglismaal kuulsa haigla poolt tunnustatud vabatahtliku organisatsiooni poolt pakutava 30-minutilise Indian Headmassage. Ootused olid suured, aga honestly, pool tundi õrna ülaselja- ja peasilitamist…. rubbish! Õnneks oli see tasuta, nii et kaotatud raha pärast ei pidanud stressama.
Sama naismassöör tegi eelmisel kuul ka jalatalla-aluse refleksology massaaži… well, see oli veidi tuntavam, aga siiski justkui liiga nõrk, ja mingeid muutusi ma peale seda ei täheldanud. Nüüd lõpetan katsetamised ja jätkan seljamassažidega, mis mõneks päevaks vähemasti parema rühi ja kergema sammu tagavad.