Kuu, Kuu, kõversuu mõjutab häirekeskust ja teisi lugusid

Kuu 22-kraadise haloga

  • Häirekeskuse kõnede hulk sõltub päevast ja täiskuust
    Vilja Kohler, Postimees

    Peale palga- ja pensionipäevade annavad rohkem tööd ka täiskuuööd, mil helistavad nn püsikliendid. Päästekorraldajad tunnevad neid küll häälest, kuid ühtki kõnet ei tohi eirata, sest ka perutava vaimuga inimene võib olla hätta sattunud. Püsikliendid kurdavad näiteks kummaliste häälte või naabrusest tuleva kiirituse üle.

  • Kuu mõju uurimusest
    Ilmar Raidna, kronobioloog, Õpetajate Lehe lugejakiri

    Lunaarsete tsüklite mõju (uurimi ne) kuulub tabuteemade hulka. Kui keegi püüab selles vallas midagi uurida, on kritiseerijad kohe platsis. Sest nemad – kaasa arvatud UNESCO kõrged, stagneerunud ametnikud – on otsustanud negatiivselt suhtuda. Nemad teavad igasuguste uurimusteta, et Kuu ei saa Maa loodusele mõju avaldada. On uurimusi, mis ei ole lihtsalt kontrollitavad ja järgitavad ning mille tegijad on naeru vääristamise kartuses oma töö laiemast tutvustamisest loobunud.

  • Jogurtibakteritest pole mingit kasu?
    Pamela Eesmaa, Naistemaailm.ee

    Ekspertide hinnangul pole reklaamlausetel, nagu head bakterid võitlevad halbadega, mingit tegemist reaalsusega. 2006. aastast on EFSA keelustanud mittetõestatud tervisekasu informatsiooni levitamist reklaami eesmärgil.

  • Algas üleriigiline gripivastane kampaania
    Delfi

    “Gripist hoidumise kuldreeglid on lihtsad,” ütles tervisekaitseinspektsiooni peadirektor Tiiu Aro. “Meelde tuleks jätta neli põhitõde, nendeks on: pese käsi, köhides või aevastades kata suu, haigestunud inimesega hoia vähemalt meetrist distantsi ning haigena jää koju ja helista arstile.”

    Vt ka gripivastu.ee

  • WHO eksperdid kinnitavad seagripivaktsiinide ohutust
    PM Tarbija24

    Kõik raportid, mis seni kas kliinilistest katsetustes või suurematest vaktsineerimiskampaaniatest saadud on, on näidanud, et ohutusega ei ole muret rohkem kui tavalise gripivaktsiini puhul.

  • Ravi grippi toiduga!
    Naistemaailm.ee

    Ilmselt oled eelnevatel aastatel astunud gripile vastu tablettidega, kuid ei tasuks siiski unustada, et ka Emake loodus on meile päris mitu gripivastast toiduainet kinkinud.

  • Nalja nabani: Eesti apteekrite kogutud killud
    PM Tarbija24

    Beebihäda pillid…
    Üks täiskasvanute nohu palun!
    Midagi nina vastu…
    Selliseid vitamiine palun, kus oleks seda ultravioletkiirgust sees…
    Palun 1 libastumisgeel…

  • Kohtumised oma kaitseingliga
    Õhtuleht

    Suhtlemine oma kaitseingliga tekib aastatega, kui endaga vaimset tööd teha.

    Pärast seda, kui esimest korda kohtusin bioväljade tikkija Lille Lindmäega ja ma avastasin endas pildilise nägemise, nagu see on koertele ja hobustele omane. Sellest järeldan, miks ma nii hästi klapin hobuste ja koertega.

  • Hingedepäev vaimu pealetungi all ehk kuidas kaoses surfata?
    Crystal Ra Laksmi, Delfi

    Me ei saa eitada, et kogu maailm on suurte muudatuste keerises. Mateeria ja vaim hakkavad sulanduma ja kõik protsessid on läbinähtavad.

    Olin hiljuti Tromsö alternatiivmessil ja seal tegin oma kehale kvantmeditsiini testi.

    Võtkem kas või mikrokiip, mis kaitseb mobiilikasutajaid tervisekahju eest, mida see tavaliselt tekitas.

  • Miks ma ei usu surma?
    Manona Paris, Delfi

    Ning jah, ma ei tunnista endiselt surma, vaid näen selles 21-grammise hinge kesta vahetust.

  • Ema süüdistab haiglat oma poja surmas
    PM Tarbija24

    Ajakirjanik Anneli Rõigas süüdistab Põhja-Eesti regionaalhaiglat oma pojale selliste kannatuste põhjustamises, mille tagajärjel poeg elu kaotas.

    Vägivaldne eutanaasia ehk üliraskesse seisu sattunud patsientide elu lõpetamine arstide hooletuse abiga on vähemalt Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpuses täiesti tavapärane nähtus, mille vajalikkust püüdsid mulle nende kolme nädala jooksul selgitada viiel korral kokku koguni kuus PERHi arsti, keda ei hoidnud tagasi isegi teadmine, et ma polnud mitte üksnes oma poja elu eest võitlev ja kõik need nädalad oma poja kõrval haiglas veetnud ema, vaid ka rahvusvahelises pressis kirjutav ajakirjanik kultuuriruumis, kus vägivaldset ehk patsiendi nõusolekuta tehtavat eutanaasiat peetakse tapmiseks, mitte armu andmise teoks nagu arvab osa PERHi arste.

172 Replies to “Kuu, Kuu, kõversuu mõjutab häirekeskust ja teisi lugusid”

  1. @KatrinV

    (”kus kass magab, seal on voolud”)

    see kassi negatiivsetsel väljadel magamine või kuidas see jutt täpsemalt ongi, ei vasta küll minu arvates ka tõele. Kass magab võimalikult soojas ja pehmes kohas, kui tal kohavalimis võimalus on olemas.

  2. Seagripirindelt:

    Seagripivaktsiin nr 1 – sibul ja küüslauk
    Pamela Eesmaa, naistemaailm.ee

    Ühed võimsamad ravimid ja vaktsiinid on saadaval poelettidel ja vanaema juures maal – sibul ja küüslauk!

    Vaktsiin võib olla isegi ohtlikum kui haigus ise. Kui on võimalus, et elad gripiperioodi tervelt üle, miks siis end vabatahtlikult süstida millegi ohtlikuga?

    Seni on enamik ameeriklasi keeldunud endale seagripivaktsiini süstida laskmast, kuna selles leidub tervist kahjustaval hulgal elavhõbedat jms aineid.

    Saksamaa Paul Ehrlichi instituudi direktor Johannes Löwer nimetas hiljuti seagripivaktsiini tervisele ohtlikumaks kui seagripiviirus ise ongi. Löweri hinnangule eelnes tuntud Saksa kopsu-uurija Wolfgang Wodargi avastus, et seagripivaktsiin põhjustab vähki, teatas 27. oktoobril uudisteportaal infowars.com.

  3. Kriku ütles:

    mis ikkagi on kindlalt teada ja mis mitte, sest kõiksuguste spekulatsioonide, pooltõdede ja kontrollimata teooriate hulk on suur

    Ma pole mingi klimatoloog, aga mingit poolt varvast pidi olen selle teemaga seotud, nii et miski väga hägune ettekujutus mul asjast on.

    Kõnealune artikkel on muarust võitlus õlgmehikesega. Kliima soojenemise jutt ei põhine mingitel temperatuuri mõõtmise aegridadel, vaid modelleerimisel. Maa temperatuur, kuisiganes seda määratleda, on nii kaootiline asi, et paarikümne aasta mõõtmiste põhjal ei anna mingeid vaieldamatuid järeldusi teha. Seda asjaolu artikkel ka ohtrasõnaliselt kirjeldab. Mul ajas turjakarvad püsti väide, nagu väidaks keegi, et Maa soojenemine algas 1977 (kuupäeva oli peatoimetaja välja ratsinud?). Kuskil ketis klimatoloog -> kesveel? -> Arrak -> Pullerits -> mina on ilmselt informatsiooni juurde tekkinud.

    Kliima modelleerimine. Siin pole asi palju parem. Esiteks on meil olemas lihtne mudel: võta 12700 km läbimõõduga pall, pane pinnale õhku nii-ja-niisuguse koostisega kümme tonni per ruutmeeter, riputa Päikesest 500 valgussekundi kaugusele, lase temperatuuril stabiliseeruda ja siis hakka lisama CO2 umbes 3 Gt/aastas. Lihtne ja selge, meie pall läheb soojemaks.

    Teiseks on meil teada, et see lihtne pall (ehk esimest järku lähend) ei modelleeri Maa temperatuuri adekvaatselt. Natuke utreerides, rohkem polegi midagi teada – kõrgemat järku lähendid (mis võtavad arvesse atmosfääri tsirkulatsiooni, veeauru osakaalu (mis on suurem kui süsihappegaasil) ja mida veel, eelkõige Maa modelleerijate poolt kibedasti neetud hoovuseid) on võimatult keerulised, erinevad lihtsustused annavad erinevaid tulemusi ja nii mõnigi faktor ennustab 2-3 korda suuremat soojenemist või jahenemist kui see lihtsa palli mudel.

    Lühidalt, Maa temperatuuri CO2-sõltuvuse kohta on teada ühe lihtsa mudeli ennustus ja see, et see mudel on tõenäoliselt võimatult ebatäpne. Temperatuuri mõõtmistega pole siin midagi pistmist, neist mingi usaldusväärse info saamiseks peame veel sadakond aastat jätkama.

  4. Vaktsiinid Sassi sõnul kõigil ei sobi ja iga asja nimel ei aita, kuna inimesed on erinevad. Esmalt peab ravitseja sõnul aga hoidma puhtust. Seejärel tuleb vana hea küüslauk, mustsõstar, pohlad ja mustikad. Sassi sõnul peab tõstma organismi happelisust.

    “Küüslauku võib imeda, sööma ei pea, sest paljud inimesed ei kannata seda.” Jooma peaks jõhvika, pohla või kibuvitsa teed, sest neis on palju vitamiine. “Tõstate happelisuse normaalsele tasemele, siis ei ole kartust ega immuunset defitsiiti.”

    http://www.ohtuleht.ee/index.a.....igala+sass

    loodetavasti pole ma jõudnud juba liiga aluseliseks minna, et ei oleks võimalik seagripi puhkemise ajaks happeliseks hakata.

  5. Natuke näotu on niimoodi tagaselja materda, või mis? Martin, Sa tead hästi mu e-maili, võid seda endiselt kasutada. Rääkimata sellest, et me ühes majas töötame – suuremate muredega võid ju tulla otse 8. korrusele kurtma ja jagama oma mõtteid.
    Aga niimoodi kuskil foorumis “minuga” omaette vestelda ja materdada… tundub ühelt härrasmehelt küll kummaline käitumine.
    Ei tule siia lehele rohkem – kui tahad oma mõtteid vahendada, siis Sa tead, milliste kanalite kaudu.

  6. Seagripp ja selle ümber punutav vandenõuteooria vääriks omaette lugu, kuid kardan, et minu jõud ei käi üle, aga riigikogu liige Toomas Trapido ilmutab vaktsiinivastasust ja vandenõuteoorialembust:

    Seagripist ja vaktsineerimisest

    Rahulikuks jäämise kõrval võta kasutusele mõistlikud ettevaatusabinõud, et ära hoida nakkus ja vältida vaktsineerimist.

    Ma kutsun üles viivitamatult kasutusele võtma seaduslikke vahendeid ja sellesse kaasa tõmmata ka kodanikke kinnitamaks valjuhäälselt järgmist, et mitte ühtegi isikut meie riigis ei tohi sunniviisiliselt vaktsineerida, ja neid, kes on lasknud end vabatahtlikult vaktsineerida, ei tohi ilma jätta nende õigusest esitada kaebus ja saada kompensatsiooni (üksikisikud või nende perekond), kui vaktsiin on põhjustanud nende haigestumise või surma.

  7. Mis Trapido seisukoha juures kõige enam häirib?
    Mina ei näe enda ümber massilist suremist ega isegi mitte haigestumist, aga võib-olla ma ei käi nakatunud kohtades. Nii et sunniviisilist vaktsineerimist pole nagu põhjust toetada, nii hull asi ka pole.
    Vabatahtlikkus peakski olema rangelt vabatahtlik. Ja paanikat on külvatud meedias küll, kuigi võib arvata, et autoavariides on selle aja jooksul rohkem inimesi surma saanud kui seagripi kaudu.
    Vandenõu? Kas mõnel isikul pole ohtu näha igas kriitikanooles kohe “vandenõuteooria sepitsemist”? Minu arvates on selge, et vaktsiini tootvatel firmadel – nagu igal teiselgi kasumile orienteeritud ettevõttel – on “oma lehm ojas”, nagu põhjanaabrid ütlevad ja money talks erinevatel tasanditel – see ei tähenda veel vandenõuteooriat. Lihtsalt realistlik maailmanägemine.

  8. Praegu peaks esimene gripinädal alles olema. Mina tean näiteks üht perekonda, kus on kõik täiesti haiged, väike laps oksendab jne. Massiline nakatumine on veel ees.

    Trapido kütab oma väga tugevate avaldustega kompensatsioonist ja surma põhjustamisest minu meelest teistpidist paanikat.

  9. No vot ma ei tea. Suvel puutusin Inglismaal kokku kahe äsja (väidetavalt) seagripi läbi põdenud inimesega ja mingi viiruse (millise, ei tea) põdesin seal läbi ka. Paar nädalat tagasi puutusin kokku hollandlastega, kes oma sõnul ka olid seagrippi põdenud. Ja käis jälle minust mingi “külmetus” üle. Haigestuma ei pea ju ainult seagrippi. Ja surra saab muudelgi põhjustel. Seda enam, et minu teada pole veel ükski inimene igavesti elanud ;)
    Mäletan kooliajast aastaid, mil pooled klassikaaslased kodus haiged ja ühel (või kahel) korral olid isegi kinod ja teatrid mingi aja suletud ja avalikud suurüritused keelatud. Üks võimalik meede?

    Aga surma ja kompensatsiooni jutt on küll tõesti pärit nagu ühest teisest riigist, kus iga asja peale hüvitisi nõutakse.

  10. Kriku ütles:

    Trapido kütab oma väga tugevate avaldustega kompensatsioonist ja surma põhjustamisest minu meelest teistpidist paanikat.

    Iseenesest ei ole ju midagi katki, kui riik mingisuguse kompensatsiooni ette näeb.

  11. Mulle on paarilt tuttavalt postkasti tulnud kaks seagripiga seotud vandenõudest rääkivat kirja, millest ühele on alla kirjutatud nimi Jean-Jacques Crèvecoeur ja teisele Dr. Teresa Forcades i Vila.
    Hoiatatakse seagripivaktsiinide ohtlikkuse eest ja kirjeldatakse seagripi suhtelist ohutust võrreldes muude gripiviirustega. Samas viidatakse ka kavandatavale genotsiidile, mingitele USAs rajatud koonduslaagritele jne, mis muudab kogu jutu üsna ebausutavaks.
    Kirjades väidetakse, et tuginetakse teaduslikele ja vabalt kättesaadavatele andmetele (nt WHO statistika). Kuigi osa nende kirjade sisust tundub täieliku jamana, ei oska teaduslikumana näivat poolt (vaktsiinide koostis, erinevad gripiviirused jne) oma teadmistele tuginedes ümber ka lükata… Kas see oleks ehk väärt skeptik.ee tähelepanu?
    Võin huvi korral kirjad edastada, siia nii pikka teksti kopeerima ei hakka…

  12. LA Times kirjutab:

    The American Medical Assn. on Tuesday urged the federal government to reconsider its classification of marijuana as a dangerous drug with no accepted medical use, a significant shift that puts the prestigious group behind calls for more research.

    The nation’s largest physicians organization, with about 250,000 member doctors, the AMA has maintained since 1997 that marijuana should remain a Schedule I controlled substance, the most restrictive category, which also includes heroin and LSD.

  13. Maarja ütles:

    Samas viidatakse ka kavandatavale genotsiidile, mingitele USAs rajatud koonduslaagritele jne, mis muudab kogu jutu üsna ebausutavaks.

    See koonduslaagri-jutt on ilmselt variant juba pikemat aega USA paremäärmuslikes ringkondades levinud vandenõuteooriast. Esimesed versioonid liikusid 1990ndate aastate lõpus; sajandivahetuse paiku nad mõnevõrra vaibusid ja 2008. aasta lõpus paisusid jälle suuremaks. Klassikaline näide on see WingNutDaily versioon.

  14. Seagripirindelt ja vandenõuteooriate vastu:

    Epidemioloog: ükski tänapäevane vaktsiin ei nakata inimest
    Kadri Ratt, Eesti Päevaleht

    Tema [Kuulo Kutsari] sõnul ei mõista vaktsineerimise vastased, millega nad riskivad. “Haigustekitajad on kõikjal meie ümber ja vaktsineerimise vastased otsustavad lapse elu ja tervise üle seal, kus arstiteadusel on kõik võimalused teda haiguste eest hoida.”

    Prantsuse bioloogi ja uurija Yves Delatte Eesti Ekspressis ilmunud väidet, et seagripivastane vaktsineerimine on raha teenimise eesmärgil loodud ülemaailmne vandenõu, nimetab Kutsar täielikuks rumaluseks. Kutsari sõnul on tegemist teadusmaailmale tundmatu tegelasega, kelle väited on õhust võetud ning neile pole mingit tõestust.

  15. Üks viis kuidas sellised vandenõuteooriad jõudu juurde saavad: Päevalehe artiklis:

    Tema sõnul tuleb ette, et vaktsineeritud inimene haigestub, kuid tavaliselt on siis eksitud vaktsineerimise reeglite vastu: näiteks inimest on vaktsineeritud ajal, kui ta on eelnevalt juba nakatunud või on haigustekitaja selline, mille vastu vaktsiin ei toimi.

    Aga samas ühe seagripi vaktsiini infolehelt
    (http://www.emea.europa.eu/huma.....h832et.pdf) võib lugeda et “terve annuse” manustamisel tekkis grupis 6-9 aastat koguni 14,3% vaktsineeritutest >39 kraadine palavik.
    Kahtlemata ei tulene see palaviku tõus ainult “vaktsineerimise reeglite vastu eksimisest”. Niisiis, inimene kes on ajakirjandusest lugenud arsti väidet et vaktsiinist mingit haigust ei teki ja samas kaevab kuskilt välja täiesti autoriteetse allika et kõrge palaviku tekkimine on päris sage, siis jääbki mulje et ilgelt vassivad need arstid ikka.
    Kuidas selle vaktsiini ja palaviku tekkimisega üldse on, kas see on paljude vaktsiinidega kaasnev efekt et suht suure tõenäosusega võib mingi palavik tekkida ja kas sel juhul on sellele mingi lihtne ja tavainimesele mõistetav seletus olemas?

  16. @Santa

    See tekkiv palavik ei ole küll mitte see haigus, mille vastu vaktsineeritakse (nii et ses mõttes on Kuulo Kutsaril küll õigus – ta mõtleb ikka haigestumist vastavasse nakkushaigusesse).
    Palavik võib tekkida, kuna haigustekitaja või tema antigeenide sattumisel kehasse – ja vaktsiin ongi väikeses koguses antigeeni – võib tõusta mittespetsiifiliste infektsioonivastaste ainete e. interleukiinide tootmine – no et keha valmistub haigustekitajaga võitlema.
    Interleukiinide taseme tõustes üle teatud piiri palavik tõusebki. Vaktsineerimise korral – kui see tekibki – on lühiajaline ja ei ole nakkushaigus ise.

  17. Euroopas kasutusel olevad gripivaktsiinid (ükspuha, kas hooajalise gripi vaktsiin – nn tavaline gripivaktsiin või uue gripi vaktsiinid) on inaktiveeritud vaktsiinid ja mingit elusat nõrgestatud viirust seal pole.

  18. M, ma saan aru küll et see pole see palavik pole see haigus mille vastu vaktsineeritakse. Aga tavainimese jaoks on palavik haigus ja kui pärast vaktsineerimist palavik tõuseb siis järelikult tegi vaktsiin haigeks. Ja ongi kohe nii selle inimese kui kogu tema tutvusringkonna jaoks tõendid käes et vaktsiinid on saatanast.
    Seetõttu ma mõtlengi et kui see on suhteliselt levinud et vaktsiinid palaviku tõusu põhjustavad, siis ehk peaks sellest laiemale üldsusele ka rääkima, selgitama lahti et see on loomulik ja sellest midagi hullu ei ole.
    See kui räägitakse et mingeid kõrvalmõjusid pole aga samas tõusis palavik ja mingil tuttaval ka oli palavik pärast vaktsineerimist… siis tekibki arvamus et ilmselt need arstid ikka varjavad midagi.

  19. INTERVJUU Andrus Kivirähkiga: Jumal ja peapiiskop on nagu Dick ja Doff
    Kalev Kesküla, Eesti Ekspress

    Ega ma jumalaga ei heitle – mis sa heitled üleloomuliku olendiga. Ikka kirikuga. Sellega, et üks väike organisatsioon tahab riigikirikuks muutuda. Toomas Haugil oli Loomingus küll väga vaimukas artikkel, aga ega meie antiklerikaalsust saa Paala lahinguni tagasi viia. Ega antiklerikaalsus pole mingi eestlaste probleem. Voltaire heitles ka kirikuga. Meil on siin nii, et nii kui sa midagi kiriku kohta ütled, tuuakse kohe Stalin lagedale ja räägitakse ajupesust. Kas Stalin oli see, kes antiklerikaal Tammsaare ajusid pesi?

    Mind huvitab väga mütoloogia ja kiriku ajalugu. Ma ei heitle Zeusi, Odini, ega ühegi teise jumalaga. Aga kui jumal on vahend kiriku käes, siis tuleb teda paratamatult torkida, desakraliseerida.

    Nii et sa usud, et taevas on tühi, nagu on öelnud oma põlvkonna usu kohta Mati Unt.

    Mis mina nüüd tean sellest rääkida… Las Jaan Einasto räägib, mis taevas on.

    Kristliku kiriku ajalugu on pidev võitluse ajalugu, kus on vastamisi kirik ja teisalt inimesed, kes tahavad lihtsalt jumalat uskuda. Lõpuks on alati võidutsenud organisatsioon, masin.

    Mulle on jäänud mulje, et Toomas Paul on üks vaimulikest, kes ise enam jumalat ammu ei usu. Aga ta on organisatsioonis sees ja ei taha vanu seltsimehi reeta.

  20. Meil on siin nii, et nii kui sa midagi kiriku kohta ütled, tuuakse kohe Stalin lagedale ja räägitakse ajupesust. Kas Stalin oli see, kes antiklerikaal Tammsaare ajusid pesi?

    Väga lihtne: ärge kasutage vulgaarmarksistlikke argumente ja teie kohta nii ka ei öelda. Tammsaare näiteks seda ei teinud.

    Tammsaare religioossus on muidugi väga huvitav teema, eelkõige seetõttu, et okupatsiooniajal püüti sellest võimalikult mööda vaadata (paralleelide tõttu Dostojevskiga siiski päriselt ei saanud). Aga kirikuorganisatsioonist ta vististi tõesti suuremat ei pidanud.

    Kristliku kiriku ajalugu on pidev võitluse ajalugu, kus on vastamisi kirik ja teisalt inimesed, kes tahavad lihtsalt jumalat uskuda.

    See jutt läheb juba jamaks. UT-s on koguduse rollist nii palju juttu, et vähemalt kristluse raames sellest mööda vaadata ei anna. Kristlus ilma koguduseta pole lihtsalt enam kristlus (eremiidid ei ole muidugi välistatud, aga on igal ajajärgul marginaalne nähtus olnud).

  21. Kas tasub end (sea)gripi vastu vaktsineerida?
    PK Tarbija24

    Raivo Järvi
    poliitik

    Suhtun vaktsineerimisse positiivselt, sest usaldan alati professionaale. Ja kui ikka arstid ütlevad või kui selline haigus on maailmas olemas, siis miks mitte. Liiati kui riskitegurid on tänapäeval põhjalikult läbi mõeldud.

    Braavo, Raivo Järvi, ja tänan selge sõnumi eest!

    Kleer Maibaum
    näitleja

    Ma ei poolda vaktsineerimist, sest olen väga teadlik inimese keha suutlikkusest kõigega ise toime tulla, kui protsessidesse ei sekkuta. Vaktsineerimine on aga konkreetne keha tasakaalu rikkumine, eriti kui seda tehakse vastsündinule. Sel juhul hakkavad tema kehas toimuma sootuks vastupidised protsessid.

    Olen seda meelt, et vaktsiinid on vajalikud ravimitööstuse magnaatidele. Et nõrgestada inimese immuunsüsteemi ja teha inimesed ravimeist sõltuvaks, teha nad veelgi haigemaks.

    See “olen väga teadlik” ei vasta paraku tõele ja seda näitab pea iga järgnev lause. Õnneks on Kleer Maibaumi tekst piisavalt äärmuslik, et mõtlev inimene peaks saama aru selle absurdsusest.

    Näiteks see lause:

    Olen täiesti teadlik ka sellest, et inimesed, kes surevad, on mingil tasandil selle ise valinud.

    Eriti on sellise teadliku valiku teinud just emaüsas arenevad looted, eksole.

    Üks kommentaar ka:

    14.11.2009 13:16
    lila: Kui õudne ja küüniline on, et need valgustunud ülipositiivsed ja tasakaalus inimsed ütlevad silmagi pilgutamata, et inimesed, kes surevad, on selle ise valinud. Kui proua oma eneseabiraamatutest ja -kursustest (mis on samasugune äri, nagu iga teinegi), natukenegi kaugemale vaataks, siis huvitav miks Aafrikas lapsed nälga ja haigustesse surevad, milles nemad süüdi on? Miks nad “valivad” oma lühikese elu ja surma sellisel viisil?

    Ma olen alati arvanud, et kõige jõhkramad ongi need enda meelest ülipäikeselised inimesed. See on mingi heaoluühiskonna produkt, et sellised inimesed oma pehmetel patjadel arvavadki arrogantselt, et neil on kogu maailm paika pandud.

  22. Seagripp näitab peagi uut palet
    Alo Lõhmus, Postimees

    Kuidas aga suhtuda gripivastasesse vaktsineerimisse, kas see võib tõesti olla ohtlik? Merits naerab sellise kartuse välja. «Euroopas kasutatavad vaktsiinid sisaldavad vaid inaktiveeritud viirust ning vaktsiini tõttu grippi haigestumise tõenäosus on sama mis keedetud munast tibu välja haudumise tõenäosus – see on võimatu,» kinnitab ta.

    Merits on gripivaktsiini suhtes kriitiline hoopis teisel põhjusel. Ülimalt rangete turvastandardite tõttu toodetakse vaktsiini iganenud (kuid see-eest hästi läbi proovitud ja seetõttu ohutuks peetaval) meetodil, mis ei suuda koguseliselt enam rahuldada praegust nõudlust.

  23. Kleer Maibaum on üks neist hiljuti ennast leidnud noortest prouadest. Tüüpiline juhtum?

    “Kleeri kasvamine” (“Naiste Maailm” 04.05.2005):

    Isegi kodus olles tahtnuks Kleer tööd teha ja ilma teatrita tundus maailm mõttetu. Kahe aasta pärast saabus krahh: Kleer oli üle töötanud, haige, väsinud, suitsetas palju ega öelnud ära ka klaasikesest lohutusest. Ta keerles oma murede puntras ja luges suvi otsa hingele tuge otsides Luule Viilma raamatuid. Kuni saabus Luise.

    “Luise tuli palumise peale,” on Kleer kindel. “Temani jõuda oli lihtne ja kerge. Ning esimese lapse puhul oleme ise ka suhteliselt ette valmistamata, lollikesed, kes ei tea ees ootavast vastutusest midagi ning on sellevõrra tugevamad. Aga mulle mõjus laps nagu valgustus.”

    Luise abiga muutus palju. Kleer oli pühendunud ainult lapsele ja tütre usaldamine kolmeks tunniks kellegi teise hoolde võrdus õudusunenäoga. Siis tekkis Luise jalale kahtlane punane plekk ja Kleer asus hirmunult mööda arste tuiskama. Kirurgide plaan kohe nuga haarata viis ema paanikasse, kusagilt meenus homöopaadi nimi, kelle poole pöörduda, ja nüüd on Kleer doktor Gabovitshi juures käinud kolm aastat.

    “Ma ei ole sealtpeale ühtegi tabletti tarvitanud, kuigi nooruses olin kõva tabletiõgija,” kirjeldab Kleer. “Kui arst mulle antibiootikumid välja kirjutas, olin kohe rõõmsalt nõus neid võtma. Homöopaadid ei tegele ainult haiguste väljaajamisega, nad vaatavad sind hoopis sügavamalt, kuulavad ära, mis sul öelda on, nii et iga kord saan ikka peatäie nutta ka. Kergenduseks. Ja Luise kohta ütlesid nad kohe, et sellel lapsel pole häda midagi, aga ema tuleb küll ette võtta.”

    Samm-sammult, mõte-mõttelt jõudis Kleer joogatundide ning vabastava hingamiseni.

    “Kleer Maibaum: hingates kõikvõimsaks” (“Naised” 06.04.2007):

    Kleer Maibaum on peale teatri ning laste kasvatamise tegelenud juba viis aastat vabastava hingamisega, mis on muutnud näitlejanna kogu maailmapilti ning ilma milleta ta enam oma elu ette ei kujuta. Sügisest alates tegutseb Kleer hingamisterapeudina ning on viimasel ajal hakanud huvi tundma ka inglite vastu.

    […]

    Varem kuulasin kõiki, ainult mitte iseennast. Kristlikus maailmas levib väärastunud arusaam, et tuleb olla hea ja teistele meeldida, tuleb ennast ohverdada ja oma tahtmine maha suruda. Nüüd ma teadvustan endale iga hetk, mida MINA tahan. Põhiline, mis vabastavalt hingates välja tuleb, ongi minu jumalik olemus – vägi ja teadlikkus iseendast. See on see, mis mind inspireerib ja tekitab soovi edasi minna, kõike uuesti kogeda. Aeg-ajalt ikka libastun ja kuulan harjumusest teisi rohkem kui iseennast, aga ma suundun teadmise poole, et mina olen iseendale autoriteet. Mina valin endale oma elu ja kõik mõtted. See on armastusega üks olemise kogemus.

    […]

    Kas usud inglitesse?

    Jah, muidugi. Viimasel perioodil olen tõsisemalt inglitega tegelenud, hinge teejuhtidega. Nad on meie ümber, ka praegu. Igal inimesel on vähemalt kaks kaitseinglit, mõnel rohkem. Vahel nad ei saa aidata, kui me nendega ei suhtle.

    Hetkeolukord leheküljelt http://www.hingamistuba.ee:

    Minu esimene hingamiskogemus jääb aastasse 2004, Dan Brule seminarile, kus kogesin sügavat vabanemist ja rõõmu. Teadsin kohe, et see on midagi, millega tahan tegeleda, sama aasta maist hakkasin võtma individuaalseansse Sölve Maibergi juhendamisel, ja septembrist osalesin oma esimesel Binnie A. Dansby seminaril. Tundsin kohe, et olen jõudnud “koju“, et see töö aitab mind sügavate tervenemiste ja muutusteni, mida olin otsinud. Binnie A. Dansby avas mu silmad ekstaatilise sünnituse osas, nii et otsustasin kohe proovida. 2005.aastal sündiski meie perre teine laps, teadlikult, loomulikult, toetatult.

    2004. aasta lõpus loobusin ka tööst Eesti Draamateatris, et pühenduda Algallika hingamistöö praktikale ja jõuda selgusele oma elu eesmärgist.

    2009.aasta mais lõpetasin kolme aastase Algallika Protsessi ja Hingamistöö terapeudiõppe Binnie A Dansby ja Helen Rodney –Smithi juhendamisel. Sama aasta augustis sündis meie kodus meie perre kolmas laps.

    Olen osalenud ka teiste Eestit külastanud hingamisõpetajate seminaridel, saanud reiki 1. ja 2.astme pühitsuse. Ma armastan inglite ja haldjate maailma ning usun sügavalt imedesse.

    Vaat’ milline kena armas elujõuline alternatiiv ristiusule.

  24. Ma olen natuke segaduses. Miks avaldavad selliseid artikleid just naistelehed? Kas esoteerikaväljaanded on turult kadunud? Kas eeldavad naistelehtede toimetajad, et naisi huvitab umbluu, või naisi huvitabkli umbluu? Ja miks just naisi? Ma tean mitut meesterahvast, kes võiks sama emotsionaalselt mullikesi ajada, ja teist sama palju neid, kes neid meeleldi ammulisui kuulaksid/loeksid. Kas siin tuleks näha vandenõud eesmärgiga eraldada Eesti naiste ajud konsensus-tegelikkusest, või ongi mingi määrav protsent nii suurel määral eraldunud, et nad kliendina ei lepi asjaliku ajakirjandusega?

    Lugesin Tiit Kändleri lasteraamatut “Päikeselt näeb kaugemale” ja hakkasin mõtlema, et kas ehk oleks tarvis sedalaadi teost, mis oleks konkreetselt tüdrukutele suunatud. Et järgmises põlvkonnas oleks kõiksugu kleere vähem.

  25. Vat ei tea. Ma arvan, et see on ikka ühiskondliku ootuse küsimus.
    Samas mind huvitab uugabuuga ja umbluu ka, aga pigem uurimis kui uskumisobjektina – olen käinud reiki teraapias (vanemad maksid, ma olin umbes 15. ei toiminud kuigi ma siis sellest midagi ei teadnud nii et platseeboefekt oleks võinud olla) Vabastavat hingamist olen ka teinud kuna üks sõber tegeleb sellega. No eks lõpus oli teistsugune tunne küll, aga kas just see mida ta ootas (võis tuleneda hapniku suuremast ja CO2 väiksemast hulgast veres) … pingete vastu aitas lõdvestumine küll.
    Homöopaatia pole ka eriti mõju avaldanud, kigi seda mul on olnud au aegajalt proovida. Väidetavalt kummitavates kohtades olen ka käinud.
    Kui mõni “vaimolend” (jumal) end mulle ilmutaks, siis ma ilmselt laseksin enda mõistust kontrollida…
    … Samas ma pole tüüpiline humanitaarist tibi ka. Õnneks. Aga lilled ja liblikad on ilusad sellegipoolest.

  26. väike My ütles:

    Vat ei tea. Ma arvan, et see on ikka ühiskondliku ootuse küsimus.

    Nagu see, et poisid mängivad autode ja püssidega ning tüdrukud nukkude ja plastmassnõudega? Ma pole nagu tähele pannud, et samasugune rollijaotus valitseks päristeaduste ja pseudoteaduste vallas. Igasugustes nõiafoorumites on sood umbes pooleks. Kas selles selgeltnägijate katsumise saates (ma pole nimelt näinud) on naisi rohkem kui mehi?

    Mu arust ei paista need ühiskondlikud ootused küll kuidagi välja, või kui, siis iganenud šovintslikul tasandil, et naisi peetakse meestest alaväärtuslikumaks, seega ka rumalamaks. Kahtlen siiski, kas ajakirja Naised või Naiste Maailma väljaandjad peavad oma lugejaskonda rumalaks.

    Samas mind huvitab uugabuuga ja umbluu ka, aga pigem uurimis kui uskumisobjektina

    No mind huvitab ka, tänapäeval eelkõige vast sotsiaalpsühholoogilise fenomenina, ja nii palju, kui olen “ala asjatundjatega” kokku puutunud, paistab sooline jaotus olema enam-vähem võrdne. Võib ju oletada, et spiritistide või toitumismaagia jüngrite seas on rohkem naisi ja vandenõuteooria-usklike või nullruumi-energeetikute hulgas mehi, aga ma poleks selles sugugi automaatselt kindel.

    Siiski näen Eesti turul tühjalt seismas pigem tüdrukutele huvi pakkuva teadusharidus-väljaande nišši kui meestele huvi pakkuva umbluulehe oma: viimase järele pole vast vajadust.

  27. Noh , loodetavasi, Mart, on sul õigus. Teadlaste hulgas on ka viimasel ajal rohkem naisi kui vanasti… Mis puutub Selgeltnägijate Tuleproovi, siis võib-olla saatejuhid valisid sedasi, et mehi ja naisi oleks pooleks. Ma ei tea kuidas seal kandideerijate seas see oli, ei vaata seda saadet.
    Astroloogia tundub küll stereotüüpselt rohkem naiste pärusmaana.

    Naistemaailma jms ajakirjadega on ilmselt nii, nagu pseudoteadusi propageerinud tudengipäevadega – nad teevad seda , sest see müüb ja on põnev. Vahet pole, mida nad oma lugejast arvavad.

    Tüdrukutele suunatud teadushariduse nišiga on nii: ilmselt on see üsna alaekspluateeritud tõesti, samas kuidas see välja peaks nägema? Mille poolest poiste omast erinema? Kui inimesel ikka huvi on, siis Horisont ja Eesti Loodus ega Geo pole ju vähimalgi määral soospetsiifiline. Mina vähemalt ei näe mingit erinevust. Olümpiaadidel osalejate seas oli sooline jaotus küll pigem veidike tüdrukute kasuks…
    Meestele umbluuajakirja tegemine oleks lihtsalt nõme. Nagu naistelegi..

    Vabastav hingamine on hingamisteraapia vorm mis peaks parandama tuju ja enesetunnet ja andma positiivset energiat vms. Seisneb juhendatavas lõõtsutamises, tekitab hüperventilatsiooni (selle tagajärgedest võib lugeda wikipediast ).

  28. Ahah.

    Ma arvan, et sellise materjali naisteajakirjas ilmumises on siiski loogika olemas. Asi selles, et paljud naised – järgnev on minu tutvusringkonna alusel tehtud üldistus ega pretendeeri objektiivsele tõele – minetavad raseduse ja sünnituse käigus enesekriitika ja omandavad kõrgendatud valmisoleku võimalike ohtude tõrjumiseks. Evolutsiooniliselt on see täiesti mõistlik, et rase või tita eest hoolitsev naine on enda ja ülejäänud perekonna jaoks maailma naba, aga tänapäevases praktilises elus kaasneb sellega rida probleeme alates tõenduspõhise meditsiini eitamisest (sh. vaktsiinipaanikast) ja lõpetades sektantlusega. Kõige paremini illustreerib sellist suhtumist emotsionaalne hüüatus “Emasüda on see, mis teab kõige paremini“.

    Seda võimendab liberaalses ühiskonnas laialt levinud leebe anarhism – riigivõimu, korporatsioonide, institutsionaliseeritud teaduse ja kõiksugu “autoriteetide” põhimõtteline umbusaldamine ning arvamus, et “alternatiivne” võiks olla väärtuslik ainult seetõttu, et on alternatiivne.

  29. Me räägime sutsu eri vanuseastmetest vist. Alla kümne aastasele ma Horisonti või Tarkade Klubi või Geod või Eesti Loodust ei soovitaks — karta on, et enamikul sellevanustest jääks algteadmistest väheks, et üldse huvi tekitada. Kändleri “Päikeselt näeb kaugemale” on kindlasti suunatud mõlemale soole, ja see on väga hea. Mina pidasin silmas pigem seda, et oleks vaja mingisugust meediumit (koomiksit? multikat? arvutimängu?) just konkreetselt pigem tüdrukutele, et tõrjuda varakult umbluulaviini, mida pakub täiskasvanud naistele suunatud populaarebateaduslik žurnalistika.

  30. Kriku:

    Ma arvan, et sellise materjali naisteajakirjas ilmumises on siiski loogika olemas. Asi selles, et paljud naised – järgnev on minu tutvusringkonna alusel tehtud üldistus ega pretendeeri objektiivsele tõele – minetavad raseduse ja sünnituse käigus enesekriitika ja omandavad kõrgendatud valmisoleku võimalike ohtude tõrjumiseks.

    See pigem paneb oletama, et rasedate naistega kokku puutuvad inimesed minetavad enesekriitika ;) Lihtne seletus säärastele näidetele on sotsiaalne sooline ebavõrdsus – väikelapsega seonduvate otsuste langetamisel on naissoost lapsevanem eelisseisus, nii et niihästi (üldinimlik) skepsis kui ka lihtsameelsus saavad väljendatud pigem ema, kui isa suu läbi.

    Võibolla see naisteajakirjade ja esoteerika seos paistab silma seetõttu, et (1) naisteajakirju on rohkem kui meesteajakirju; (2) teemavalik on laiem; (3) oma sisemuse ja välimuse eest erinevail viisidel hoole kandmine on rohkem aktsepteeritud naiste kui meeste juures. Tüdrukutele suunatud teadusressursid oleks tore (Ingmar – see, kui kaane peale pole kirjutatud “poistele”, ei tähenda, nagu oleks sellega võrdne omaksvõtt garanteeritud); ja samamoodi oleks lahe üks teadushuviline ja missioonitundeline naistelehe peatoimetaja…

  31. See pigem paneb oletama, et rasedate naistega kokku puutuvad inimesed minetavad enesekriitika

    Ka võimalik. Nagu öeldud, ei pretendeeri minu kogemus objektiivsele tõele.

  32. Millised on meesteajakirjad? Ei meenu meesanalooge ajakirjadele “Eesti naine”, “Anne”, “Marie Claire” jne Porno, auto- või tehnikaajakirjad võivad oma lugejas küll rohkem mehi näha, aga nad ei defineeri end meeste ajakirjadena – või ma eksin?

  33. talairach ütles:

    see, kui kaane peale pole kirjutatud “poistele”, ei tähenda, nagu oleks sellega võrdne omaksvõtt garanteeritud

    Okei, ega jah :)

    Nõnda, kui me oleme siin selgeks vaielnud, milles seisneb naiste ja meeste informatsiooniomastamise erinevus (minu teada ei ole sooerinevuste puhul tegemist puhtalt sotsiaalse ootuse mõjuga, selgeid vahesid tüdrukute ja poiste käitumises esimesel elupäeval on kenasti näidatud, kuigi ma muidugi ei oska lambist mingit viidet pakkuda), siis hakkame õige kujutluses kokku panema populaarteaduslikku ajakirja tüdrukutele. Mul pole tõtt-öelda mingeid ideid… :?

  34. Miks just ajakirja? Miks mitte seiklusjuttude või -koomiksite sarja või, ma ei tea, arvutimängu? Ja see ei pruugiks olla tingimata rangelt plikadele mõeldud, pigem võiks olla näiteks lihtsalt “peategelane” tüdruk, kellega 8-13-aastastel sookaaslastel on lihtne samastuda.

    Kas meie kodumaine Lotte-frantsiis mingis ulatuses seda juba ei teegi? Ma pole neid multikaid-raamatuid näinud-lugenud, aga ühe pealkirjas sisalduv Leiutajateküla kõlab intrigeerivalt. Pressist on siiski mulje jäänud, et rohkem tegeldakse jaapani maalduse propageerimisega (mis pole muidugi põrmugi halvem üritus).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga