Libateadus peavoolu ja muud detsembri leiud ajakirjandusest
- Usklikud teevad jumala kohta enesekeskseid oletusi
Delfi ForteMida võiks uskuda jumal? Usklikud inimesed kalduvad selle küsimuse üle arutledes võtma eeskujuks iseenda uskumusi, kuid seavad endale vähem piiranguid teiste inimeste uskumusi vaagides, selgub värskest uurimusest.
- Bulgaaria akadeemikud: tulnukad jälgivad meid!
Delfi Forte“Tulnukad on praegu kõikjal meie ümber ning jälgivad meid lakkamatult. Nad ei ole meie suhtes meelestatud vaenulikult; pigem soovivad nad meid aidata, kuid me pole piisavalt arenenud, et nendega otsekontakti astuda,” ütleb Filipov ja lisab, et isegi katoliku kirik Vatikanis on tulnukate olemasolu tunnistanud.
- Intel tahab inimeste aju kiibiga varustada
Delfi ForteIntel usub, et leidub piisavalt inimesi, kes oleksid nõus ajuimplantaadi paigutamisega.
Lisaks vaktsineerimisele või vere loovutamisele pisike kiibike ka.
- Lauri Vahtre: Peksame puruks vanaema serviisi ja teeme perepiltidest lõkke
Viimasel ajal tundub mulle üha sagedamini, et nüüdismaailma lahkulöömine Kristuse õpetusest ja kõiksugu esoteeriliste imeõpetuste vohamine tuleb lihtsalt laiskusest. Tore on olla ateist ja korrutada jutukesi inkvisitsiooni kuritegudest, aga veel toredam on tegelda tunnetuse kõrgemate tasanditega ja kes teab mis meditatsiooni ning vaimsusega, sest sellel tegevusel puudub too tüütu omadus – nõuda praktilisi ohvreid ja sätestada praktilisi kohustusi.
Kristlusel ja esoteerikal on rohkem ühist kui ateismil kummagagi.
- Rohelised tohtrid — taimed aitavad meid
Delfi NaistekasTeadlased on tõestanud biovälja olemasolu taimedel, sealhulgas tavalistel toataimedel.
Juba 1949. aastal avastasid biofüüsikud, et taimi ümbritseb eriline elektromagnetiline väli, mis ümbritsevate kiirguste taustal mõjutab nende lähedal olevate elusorganismide psüühilist ja füüsilist seisundit.
- Metsamoori väega taimi täis rohukapp
PM Tarbija24«Ma ei soovita palju taimi kokku panna, sest nii saab keha ja loomulik elujõud korraga liiga palju infot ning võib sattuda segadusse,» räägib Karjus. «Kuna iga taim on võimas arst, tahavad nad kõik mõjutada oma süsteemi ja haige organism ei saa aru, mida temaga teha tahetakse.»
- Tervisekaitse hoiatab liba-veeproovivõtjate eest
PM Tarbija24Tervisekaitseinspektsioonini on jõudnud info Tallinna kortermajade elanikelt, kelle lauatelefonidele on helistatud sooviga pääseda korterisse joogivee kvaliteedi uurimise eesmärgil. Helistajad väidavad, et tulevad kontrollima raskemetallide sisaldust joogivees.
Sellised joogivee kontrollijad soovivad inimestele müüa lõpuks joogivee puhastamise filtreid.
- Doktor: kõik uue gripi vaktsiinid on võrdselt head
PM Tarbija24Saksamaal puhkenud skandaal, nagu saaks valitsusliikmed paremat vaktsiini kui lihtrahvas, on TÜ kliinikumi nakkusosakonna juhataja Matti Maimetsa sõnul rumalate inimeste jutt.
Maimetsa sõnul on see harimatute inimeste jutt, et üks uue gripi A(H1N1) vaktsiin on parem kui teine. «Need on inimesed, kes joovad uriini ja söövad platsentat. Meil on teaduslikel uuringutel põhinevad andmed, mis ütlevad, et kõik need vaktsiinid on võrdselt head,» märkis ta.
- Nastja soovitab: unusta suhkur ja sool, loobu singist ja viineritest!
Postimees Elu24Mul näiteks pole kodus üldse suhrut, asendan seda meega! Tavalist soola ma ka ei kasuta, soovitan selle asemel jämedat meresoola või sojakastet.
Millest mesi küll koosneb? Aga jäme meresool? Järgmisena palun Nastja nõuandeid satelliitide orbiitide arvutuste kohta.
- Marsi «Troojast» leiti UFO jäänused?
Postimees Elu24«Meie arvates meenutab see mingi masina osa, näiteks tulnukalaeva tiiba või kokpiti,» sõnasid tundmatute lendavate objektidega tegelejad.
See pole ju tundmatu lendav objekt, vaid tundmatu seisev objekt. Aga PM-l pole vist enam kuhugi langeda.
- Soome arst: vaktsiin on aidanud säästa elusid
Kadri Ibrus, Eesti PäevalehtEnnekõike oli oluline vaktsineerida raskete haiguste riskirühmad ning esimeses järjekorras rasedad naised. Nüüd oleme näinud, et rasedaid ei ole seagripi tõttu intensiivosakonda pea aegu üldse jõudnud. Küll aga on nende asemel intensiivraviosakonnad pidanud vastu võtma palju ülekaalulisi inimesi. Seega ei ole Soome rasedatel olnud selliseid märkimisväärseid prob leeme, mida on näidanud Austraalia ja Uus-Meremaa ning Kanadas ja Mehhiko kogemus, kus intensiivraviosakondades oli eriti palju rasedaid naisi. Väga suure tõenäosusega tulenebki see sellest, et Soome rasedad said kohe kiiresti algfaasis vaktsineeritud.
- Loodus ravib, Eesti Päevalehe erileht
Loodusravi pole tavameditsiini vaenlane, vaid partner. Võib-olla tuleb aeg, kus ka Tartu Ülikoolis saavad tulevased tohtrid kuulata loenguid loodusravi meetoditest nagu toimub Vilniuse Ülikoolis. Siis ei ütle noor arst oma eakale, liigesevalude käes kannatavale patsiendile, et ta võib küll kaaniravi proovida, aga see ei aita teda. Siis ei ütle kirurg operatsioonile tulnud patsiendile, kes on kasutanud kaaniravi ja kannab selle tõestuseks hammustusearme, et kui ta tahab AIDS-i saada, siis kasutagu kaane edasi.
See eriväljaanne on Kolmanda Silma ja Tervendaja edasiarendus. Kaanest kaaneni valet, pettust, eksitusi, pseudoteadust, jama, loba ja muud sellist täis. Täielik otserünnak tervele mõistusele, teadusele, tervisele. Taas üks näide selle kohta, et seni pikalt vähese “külahullude” seltskonna süütu harrastus on jõuliselt tungimas peavoolu osaks. Selle eest esitan EPL erilehe tegijad Umbluu preemia kandidaadiks. Terje Kõrm ja Signe Kalberg.
Tänu Krikule selle leiu eest!
Forte.ee kirjutab samast uurimusest, aga seal on “Austraalia teadlased” muutunud üheks meditsiiniõeks.
Muide, vaadake praegust Postimehe veebiväljaande vasakut veergu. Seal on praegu järjest sellised tarbe- ja argimeelelahutuse teemad: „Ilm”, „TV-kavad”, „Sudoku”, Savisaarte lahutus, „Horoskoop”, „Koomiks”, „Karikatuur”. ☺
Loodetavasti ei lasta küljendajat sellise töösaavutuse pärast lahti nagu 1997. a lasti kuskilt lehest kadund Michael Jacksoni Tallinna-kontserdi kuulutuse alla 2 pt kirjas oma arvamuse lisanud küljendaja. Teisalt on PM veebiväljaande küljenduses pirakaid peaaegu iga päev (nt Ilvese kavandatav „81000-kroonine” kuupalk), nii et vahest see praegu on isegi sihilik.
Siis täpsustus (ennist ei läinud reavahetuse kood läbi): Postimehes on suure numbri tuhanded sattunud ühe rea lõppu ja nullid teise rea algusse (vt pilt).
Uus raamat vaktsiinivastastelt mulle tundub http://www.eraamatud.ee/p-32-v.....iivid.aspx
Ehk jaa, igasuguseid alternatiivikuid tekib masu ajal nagu seeni peale vihma ja tundub et sellised asjad lähevad kaubaks.
Maaleht kirjutab tähtede pealt ennustaja Igor Mangi täideläinud ettekuulutustest.
Mine võta kinni, kas Gräzin tahtis sellega Eesti Panka pilada või Mangi ennustajavõimeid esile tõsta…
Põhja-Carolina põhiseadus keelab osariigi ametnikuna töötamise ateistidele.
Tähetark Igor Mangi täideläinud ettekuulutused
Maaleht
Algul loetletakse mingid ebamäärased ettekuulutused täideläinuteks. Näiteks leitakse, et see peaks Gruusia sündmusi ennustama:
Veel mõned sarnased ja kui möödalaskmisteni jõutakse, siis algab üks igavene enese- ja mangiõigustamine:
See ei ole analüüs, kulla nimetu Maalehe ajakirjanik, vaid eneseveenmine, et astroloogia ikka nagu midagi oleks ja Mang ikka on see prohvet.
Esimene asi, kuidas analüüsi teha, on see, et loetletakse kokku KÕIK ennustused ja pannakse kõrvale tulemus – pihtas, möödas, peaaegu, triviaalne (näiteks ei ole mõtet pihtaläinuks nimetada triviaalset ennustust stiilis “Raha ja börsindusega seonduv on jätkuvalt segane. Kinnisvarahindades on näha suurt kõikumist.”
Siis rakendatakse veidi koolimatemaatikat protsendiarvutuse osas, no võib ju muid statistika tööriistu ju ka kasutada, aga kui juba loendamisega “üks, kaks, kolm, neli…” on raskusi, siis olgu.
@Mart K.: paistab nagu oleks Gräzin mõlema puhul statistilist analüüsi teinud, aga kahtlen selles.
Kui tsitaat juhatatakse sisse sõnadega “[keegi autoriteet] on öelnud”, siis võib üsna kindel olla, et see on algsest kontekstist välja rebitud.
Mitte, et ma selle kohta statistilist analüüsi oleks teinud. See on pigem selline Murphy seaduse moodi seadus.
Must maagia Brasiilia moodi: 40 õmblusnõela 2-aastase poisi kehas.
Armupesa feng shui
12.12 “Eesti Ekspress” perekond Weberi intiimelust.
Tänases Päevalehes kirjutab Leo Kunnas hariduse standardiseerivast olemusest laiemalt ja eliitkoolide vastuvõtukatsetest kitsamalt.
Kuna tegemist on sõjaväelasega, siis on ta muidugi pädevusest kaugel, aga mul oli ometi huvitav lugeda.
ajeke ütles:
Ei, muidugi mitte. Kui humoorikas tähenärimine hetkel tähelepanuta jätta, siis ma ei usu ka seda, et ma ennast niivõrd arusaamatult väljendasin. Ma lihtsalt eeldasin, et aruka inimesena (hr Raua arukuse kohta pole mul küll muid kinnitusi tuua kui isiklikud tähelepanekud) viib rektor end teemaga kurssi, enne kui lehte arvamusartiklit tormab kirjutama. (Nagu eeldan ka ülalviidatud hr Kunnasest.) Ja et juba aastaid vähemalt üht lõiku haridussüsteemist seestpoolt näinud mehena on tal oma arvamuse põhjendamiseks rohkem algandmeid kui mul või mõnel teisel, kes pole aastaid koolimaja kaugelt ka näinud.
Kaplinski tõin lihtsalt kui näite: rangelt näpuga järge ajades on temal täheteaduses sama palju pädevust kui Raual matemaatika õpetamises. Ometi on ju hea, et ta täheteadusest päris raamatu on võtnud kirjutada. Miks peaks siis humanitaarülikooli rektori arvamust matemaatika õpetamise teemal ründama mitte sisuliselt, vaid stiilis, et mida tema ka teab, see pole tema eriala?
Muidugi on täiesti võimalik, et rektor Raud ajab absoluutset käojaani ning matemaatika õpetamisega kitsamalt ning humanitaaride ja reaalide lahutamisega laiemalt on kõik kõige paremas korras. Ma ju räägin — ma ei tea. Keegi, kes teab paremini kui Raud, võiks valgustada.
Seni jään arvamuse juurde, mis kujunes möödunud sajandil: et õpilaste jaotamine humanitaar- ja reaaleelduste alusel on jama ning et metoodika rekonstrueerimine ja sünergeetiline sidumine ülejäänud ainetega, ka nn humanitaaraladega, võimaldaks reaalaineid märksa kütkestavamaks ja kergemini omandatavaks muuta.
Hauakambrist leiti Jeesuse-aegne surilina
Mart K. ütles:
Venelased ütlevad selle kohta: andis jumal ameti, annab ka mõistuse.
Kaplinski suurendas aastakümneid tagasi oma pädevust täheteaduses sellega, et väitles kosmoloog Naaniga. Tõsi, natuke teisel teemal.
K_V ütles:
Ahaa! Pädevus ei sõltu mitte kogemusest või haridusest, vaid väitluspartneritest? Ja kuna keegi ju ei taha, et R. Raud oleks pedagoogika vallas pädev, ei nõustu keegi temaga vaidlema? Selge pilt.
Aga kellega peaks üldse väitlema, et tohiks ennast naeruvääristamata haridusteemadel sõna võtta?
@Martin Vällik:
Ennustamine on tänamatu töö:D
Üks jutt üsna teistmoodi ennustajatest – pealtnäha hoopis tõsisematest, kui astroloogid.
Kui usaldusväärsed on ekspertide ennustused:
http://www.project-syndicate.o.....y/tetlock1
Kokkuvõtteks – massimeedias esinevad eksperdid pole kuigi pädevad ennustajad. Nende maine ei sõltu ennustuste täitumisest.
Mang on alati kadu ja hävingut ennustanud ja mõnes mõttes on see kindla peale minek – eks maailmas juhtub ju igasugust ja looduskatastroofid ikka toimuvad. Peaasi, et ennustustes liiga täpseks ei läheks:D
See järeldus ei kannata põhimõtteliselt kriitikat, kuigi ma muidugi nõustun, et konkreetselt Kunnas võiks jääda teema juurde, mida ta valdab – mis on kaitsepoliitika.
Mina kandsin Raua sellistel teemadel sõnavõtjana enda jaoks maha pärast ülalviidatud artikli lugemist.
Mart K. arvas:
Selle möödunud sajandist pärineva arvamusega ei jää mul muud üle kui nõustuda ja täiendada, et lisaks võimaldaks see humanitaaraineid märgatavalt maisemaks (ehk praktilisemaks) ja sisukamaks muuta.
Mart K. küsis:
Esimese hooga ei tulegi nagu kohe kedagi pähe… Ei – oota! -, aga ka teise hooga mitte! Õieti ei tule üldse kedagi pähe!? Ei mingi hooga. Ma mõtlen niisugust tunnustatud või vähegi mainekamat haridusteadlast või -spetsialisti, kes tõepoolest teaks, mida räägib. Kunagi oli selline pedagoogikateadlane, keda pisemate mööndustega võinuks ehk isegi selleks lugeda-arvata, näiteks Peeter Kreitzberg, aga temaga läks halvasti. Üks habemega anekdoot jutustab mehest, kes üks päev astus sita sisse ja teine päev parteisse. Esimesest poolest Kreitzbergiga seoses ei tea ma midagi. Aga jah, ei ole praegu sellist, kellega väidelda, vist. Tuleb oodata või ise hakata. Niikaua võib repšida või lukitšeda, kuni ükskord uus habemik viiesajakroonisele kandideerib.
Kriku ütles:
No just. Nagu ei kannata kriitikat väide, et Raud ei tohiks matemaatika õpetamise kohta arvamust avaldada, kuna ta on humanitaar.
Füüsikaseaduste ideoloogilisust ma siinkohal kommenteerima ei hakkaks; see on teine teema natuke.
Huvitav, kuskohas keegi niimoodi väitnud on…? Nagu öeldud, liigitasin mina ta antud küsimuses pädematuks justnimelt tolle füüsikaseaduste ideoloogia artikli põhjal. Minu arvates ei ole see teemast kaugel.
Mart K. ütles:
Ei mul ole ühtegi põhjust rektorihärrat väitluspartnerina ära põlata. Tegelikult olen ma temaga isegi nõus. Matemaatikat ei õpetata ju ainult matemaatikute järelkasvu tekitamiseks. Matemaatikast on abi ja kasu kõigil, kes seda oskavad. Parem oleks, kui õppekava paneksidki kokku need, kes matemaatikat rakenduslikult kasutavad ja kes õpetamisega tegelevad.
Rangelt teaduslik esitus jäägu neile, kes matemaatikat ennast edasi arendada soovivad.
Selle Gräzini tsitaadi kohta… täiesti selgelt tahtis Gräzin sellega öelda midagi sellist: “Minu koer prognoosib ka täpsemalt kui Eesti Pank”
Ehk siis mingit väidet et Mang tõesti täppi paneb, selles lauses kindlasti ei olnud, hoopis vastupidi, Gräzini ütluses oli Mang absoluutse ebatäpsuse etalon.
Maalehe ajakirjaniku poolt selle lause äratoomine oli ilmselt peen huumor (aga võimalik ka et ta tõesti ei saanud aru mis Gräzin ütles)
Ma ei imestaks.
Forte.ee: Rühm “allveearheolooge” on teatanud järjekordse kadunud Atlantise linna avastamisest.
Väga salapärane värk. Ma arvan, et see on märk Lõpuaegadest.
Silver Rattasepp: “Kliimaskeptikud ja silmamoondajad”
Väga kobe artikkel.
@Martin Vällik:
Lisaks veel liigitavad nad alumiiniumi raskemetallide hulka.
Täna on talvine pööripäev. Selle astronoomilise sündmuse puhul — et tähed jälle mõnevõrra õigele paigutusele lähedal on — veidi pidumuusikat.
Ja veel: “It’s the Most Horrible Time of the Year”
“Great Old Ones Are Coming To Town”.
“Silent Night, Blasphemous Night”.
Kena püha kõigile!
K_V ütles:
Matemaatika see osa, mida kasutab teadus, on ju juba definitsiooni järgi rakendusmatemaatika. Puhta matemaatikaga tegeletakse ju niigi peamiselt matemaatikateaduskondade seinte vahel ning nö “tavainimene” puutub sellega kokku vaid aimekirjanduse vahendusel.
Mis aga gümnaasiumis õpetatavasse matemaatikasse puutub, siis on see ikkagi sisuliselt näppudel arvutamine. Sama võiks öelda ka tüüpiliselt ülikooli esimesel või teisel aastal loetava kõrgema matemaatika kohta. Inimestele, kes matemaatikat tõsiselt rakendada soovivad, jääb sellest väheks.
Gümnaasiumimatemaatika on juba niigi kitsaks aetud. Näiteks võiks pühendada veidi rohkem aega statistika õpetamisele, kusjuures omandatud teadmisi võiks rakendada mõnes sotsiaalteadustele pühendatud tunnis. Andekamatele tuleks pigem lisaks maatrikseid ja lihtsamaid diferentsiaalvõrrandeid õpetada. Viimased vahendid võimaldaks näiteks anda elementaarse ülevaate kvantmehaanikast, mis ei piirduks vaid sõnavahuga.
Jutt jumala õige, ainult et gümnaasiumis pole paraku sotsiaalteadustele pühendatud tunde :(
Kui just mitte kodanikuõpetust selleks pidada.
HolgerM ütles:
Alumiinium on ju väegadi raske metall — tiheduselt liivakivi või graniidiga täiesti võrreldav.
Muusik loodab ajukasvajat võita muistse regilauluga
Katrin Pauts, Õhtuleht
Iseenesest huvitav lugu huvitavast inimesest, kes uues olukorras orienteerud püüab ja kus alternatiivkaarnad oma osa ootavad. Laul teeb küll meele rõõmsamaks, aga mida tarka sellel höpaadil küll öelda on? Rääkida mingist valikust, kus temal endal midagi pakkuda pole ja justkui peaks päris arsti juures käimine tähendama seda, et see nagu ei olegi iseenda jaoks midagi tegemine.
Teine tähelepanek on mehe, kuidas seda nimetadagi, haiguste maagilisse päritollu uskumine:
Sellega väljendab ta vana uskumust, et haigus on kui väljateenitud karistus millegi (olgu või vanemate ja vanavanemate pattude) eest.
Martin Vällik ütles:
Ilma lubadeta ja juhtimisoskuseta ning liikluseeskirju tundmata rooli istumine on ka vastutuse oma elu eest enda kätte võtmine, arvan. Raske haigus ja karmid väljavaated võivad muidugi otsustusvõimet ähmastada. Ega ise ka ei täi kindlalt väita, et ei hakkaks vähki joigumise või kirsikividega ravima, kui selline kole tõbi külge peaks hakkama.
@dig:
Et siis kergeteks metallideks loeme ainult paari-kolme leelis- ja mõnda üksikut leelismuldmetalli?
volli ütles:
Sotsiaalteaduste ja statistika matemaatika ongi võibolla see tähtsaim matemaatika, mida hääleõigusega kodanik peaks valdama. See aitaks ehk vähendada üleüldist vaimustust meedias statistika andmetega manipuleerida.
Kardan, et praktilise väljundita matemaatika jääb paratamatult sõnavahuks. Või ristsõnade kaaslaseks vaimse võimekuse testimisel.
Tehku, mis tahab, peaasi, et seejuures teeb ka seda, mida arst ütleb. Nagu samas artiklis kirjas: “Laulgu terviseks!”
Aga see vastutuse jutt on muidugi mööda.
Olavi Kärner: “Kas inimene mõjutab kliimat?”
Üks kommentaar väärib ka äratoomist:
Mind häirib Kärneri etteheidete üldsõnalisus. Et siis kui
, tuleks ka öelda, kes ja kus on andmetega manipuleerinud ja kas siis ülejäänud 8000 jaama andmed on uuritud 2000 jaama andmetega vastuolus ja kas see vastuolu on statistiliselt oluline jne. Phil Jonesi näide vajaks ka allikaviidet.
Autor väidab, et
Mul on väga raske uskuda, et Vanuatule või Marshalli saartele või Bangladeshile annab sugereerida, et meri nende kalda ääres tõuseb, kui seda tegelikult ei toimu. Kopenhaageni konverentsil olid kuuldavasti just Vanuatu esindajad need, kes suurriike selle teemaga kiusasid.
Seda väidet võiks mõni minust targem inimene kommenteerida. Ma küll ei saa täpselt aru, mida mõeldakse väljendiga “teoreetiliselt uued tulemused”, aga see ei pruugi muidugi intervjueeritava keelekomistus olla.
@K_V: Tähtsaimaks ma statistikat siiski nimetada ei julgeks. Kindlasti on see oluline ja ehk ka järjest olulisemaks muutuv matemaatika haru igapäevaelus. Mis aga näitena toodud kvantmehaanikasse puutub, siis on see ju niigi matemaatika rakendus. Traditsiooniliselt kaasneb kvantmehaanikaga üsnagi keerukas matemaatiline aparatuur, kuid ma usun, et seda saab esitada ka gümnaasiumiõpilasele arusaadaval kujul.
Kummagi teema kohustuslikku gümnaasiumiharidusse lülitamine hetkel kõne alla tulla ei saa, sest puuduvad vajalikud õppeprogrammid, pole piisavalt palju pädevaid õpetajaid jne. Siiski saaks vaikselt algust teha näiteks vastavasisuliste teaduskoolide loomisega, milles huvilised gümnasistid osaleda võivad. See kogemus lubaks otsustada, kuidas neid õppepraktikaid keskharidusega lõimida.
Kriku ütles:
Kõik on imelihtne: kurjad gloobusesoojendajad lihtsalt lükkavad buldooseritega vett Vanuatu äärde hunnikusse, et meri tõusmas näiks. Sellepärast nad suuri jääliustikke Austraaliast välja hiivavadki.
HolgerM ütles:
Noh, mina isiklikult eelistan pigem inimeste, kes mõistete “raskemetall” ja “kurje vaime täis topitud metall” vahele võrdusmärgi tõmbavad, üle irvitada. Aga see on muidugi maitseküsimus ja maitse üle teadupärast kakeldakse.
New York Times: Advisers on Vaccines Often Have Conflicts, Report Says
@dig:
Tõsi, ma nõustun, et selliste inimeste üle on tore irvitada.
Ma lihtsalt tõin sellise asja sealt välja in hunc effectum et see tegi seda kogu kontseptsiooni veel totramaks.
Delfi toob uudiseid Leedust, kus kirik avaldab nördimust nõidade kooli avamise tõttu.
Midagi rubriigist “pada sõimab katelt”?
Peavoolu religioon on igatahes mõõdukam ja mõistuspärasem kui igasugu sektid ja posijate ühingud (sektid peavadki olema radikaalsemad, et eristuda, eksole).
Mart K. ütles:
Kirik ei kutsu oma liikmeid siiski teisi inimesi mõtte või sõnaga kahjustama. Et ta nn nõidade jahtimisel omal ajal üle piiri läks, on muidugi tõsine asi. Heaks peetavate asjadega on hiljem ka üle piiri mindud ja hirmsaid tegusid tehtud.
Soovida teistele head ja uskuda selle soovi jõusse on midagi muud, kui mõelda salasõnadele väge juurde.
Jumala olemasolusse ja headusse uskumine on mõtlemise tasandil ka midagi muud, kui uskuda ennast mingi salapärase jõu esilekutsuja ja valdaja olevat.
Sellised lood minu meelest paja ja katlaga.
K_V ütles:
Tohoh!? Ilmselt sõltub kirikust. Ennast kristlasteks nimetavad inimesed soosivad HIV-positiivsete inimeste lintšimist Ugandas; samade tegelinskite poolehoidjad kleebivad USA-s oma autode põrkeraudadele silte piiblitsitaatidega, mis paluvad, et Vägede Jehoova nende presidendi ametiajale kiire lõpu aitaks teha. Pole vast vaja meelde tuletada, millist välispoliitikat needsamad kristlikud fundamentalistid soosivad. Või kirikuringkondade pahaendelist vaikimist pärast seda, kui mõni abordiarst või homoõiguslane jälle kristlase käe läbi otsa saab.
Sellest on siin foorumis ja mujal varemgi juttu olnud. Põhimõtteliselt taandub see usklikkuse ja ebausklikkuse vahele vahe tegemisele, kusjuures usklikkust peetakse kuidagi põhjendatumaks või normaalsemaks. Sisuliselt ei ole neil ju ometi vahet. Mõlemad võimaldavad labiilsetel või niisama kergeusklikel inimestel väga kiiresti üle piiri minna ja hirmsaid asju korda saata.
Jumal ei ole siis salapärane jõud või? Ja uskliku pole temaga isiklikumat suhet kui paganal või ateistil?
Mart K. ütles:
Nõidade põletamise juures oli kõige kummalisem see, et usuti nõidade võimet väidetavalt vagadele mõtte ja salasõnaga kurja teha, kui need seda vaid soovisid. Näitab, mida või keda tegelikult usuti.
Skeptikud võiksid just pühade raamatute abil näidata, milles usuhullud ja vägivallatsejad nende vastu eksivad. Argumenteerimisoskust peaks ju piisama.
Tõepoolest, kogu maailma fundamentalistid on vennad-õed rumaluses ja vägivallas.
Usul ja ebausul ei saa tõesti vahet teha, kui jumalat enda poolt manipuleeritavaks või millegiga ära ostetavaks peetakse.
Skeptik ei tunnista teadmiste jõudu? Ja ohtlikkust juhul, kui moraal seda ei piira?
Tartu ülikooli folklorist: “Õige jumal kaitseb omasid vaenlaste ja võõraste eest ega luba väljastpoolt sekkumist.”
Ülo Valk kirjutab Päevalehes sellest, kuidas usundid inimesi lahutavad ja miks kõiki usutunnistusest sõltumatult võrdsena kohtleva jõuluvana kuvand on hää:
Forte vahendab välisajakirjandust: jälle üks kaua püsinud pseudoteadusmüüt kummutati. Pole olemas “eri tüüpi õppevõimeid” ning inimeste jaotamine visuaalseteks, verbaalseteks, olfaktoorseteks jne meeldejätjateks on puhtakujuline jama. Vähemalt ei toeta seda hüpoteesi seni tehtud teadusuuringud.
Delfi kutsub arvamust avaldama: kas usud ennustusi ja horoskoope?
Mart, õppimisvõime kohta ei kummutatud midagi, vaid leiti, et senised uuringud ei ole tõsikindlate järelduste tegemiseks piisavad.