Peapiiskop Põder kutsub üles aktiivsele misjonile. Ateistid, teeks ka midagi.
Jõulud on muidu tore aeg — kohtub kaugete sugulastega, keda muul ajal ei näe, saab sõita kodust kaugemale, kuhu muidu ei satu, süüa häid toite, mida muidu ehk ei tee, piparkoogid, kingitused, puhkepäevad… või mis iganes kellelgi traditsiooniks on. Osad käivad ka kirikus, võibolla ainus kord aastas, umbes nagu mõni satub kord aastas Hiiumaal käima või end purju jooma — no lihtsalt on sedasi kujunenud. Mõni käib kirikus muidugi sagedamini ja arvab, et hoopis lihavõtted on see kirikukalendri peamine sündmus.
Veel annab jõuluaeg usumeestel ja -naistel põhjust end avalikumalt näidata ning astronoomilisele ja objektiivsete meetoditega mõõdetavale pööripäevale oma muinasloolist pealisehitust üle korrutada. Olete ju kuulnud küll seda “Päästja on sündinud” juttu, mille peategelasteks on Maarja, keda millegipärast neitsiks peetakse, kuigi ta oli emaks mitmele lapsele, Jeesus – Maarja esimene laps, kelle viljastamiseks seksi ehk pattu ei tehtud, ja mitmed teisedki tegelased. Jõulutähe legendist olen varem kirjutanud.
Muidugi pole nende lugude tõeks pidamise kohta mingeid tõendeid, küll aga on tõendeid, et UT lood on kohandused varasematest legendidest, aga ometigi on sinna ümber ehitatud suur masinavärk oma kirikute ja hierarhiatega ning pole ime, et üsna totaalset võimu nautides on kirik meie elu ja kalendripidamist kujundanud omasoodu ning sisustanud looduses jälgitavad nähtused omade tähenduslugudega. Erinevus näiteks rahvapärimuslikust Emajõe tekkelegendist eristab piiblilugusid see, et neid viimaseid peetakse tõesteks.
Postimehes saame lugeda peapiiskop Põdra jõululäkitust:
Peapiiskop: jõulud ei tohi sumbuda argipäeva hallusse
Meis igaühes peitub igatsus Jumala puudutuse järele, sest kokkukuuluvus Jumalaga on osa meie identiteedist. Isegi siis, kui me seda sõnastada ei oska, tajume Jumalata elu poolikust ja jõuetust, Jumalast kaugenenud maailma sihitust ja pimedust. Kurjuski võib siin osutuda appikarjeks.
Rääkigu enda või siis nende eest, kelle juhtoinaks ta valitud on, aga kuna lugu on üleval Postimehe võrguküljel, siis justkui oleks see läkitus kogu eesti rahvale suunatud. Võibolla oli see suunatud kitsamalt EELK liikmetele, aga sedasi PM kodulehel täies mahus ja ilma täpsustuseta mõjub selline avaldus ikka väga veidralt, lapsikult, naeruväärselt, naljakalt. Väite “Meis igaühes…” esitamise eest väärib peapiiskop Põder minumeelest umbluu-preemia nominendiks esitamist.
Oma ateismist nõrgestatud ajuga arvan end tunnetavat, et see “poolikus”, “jõuetus”, “sihitus” ja “pimedus” käib justnagu ka minu (ateistide) pihta. Aga mina muidugi küll ei taju midagi sellist, mida peapiiskop arvab minusuguse tajuvat. No ega patune ei tahagi endale oma pattu tunnistada, eksole.
Tõstkem piibliraamat tagasi aukohale kodulaual, lugegem Jumala Sõna nii üksi kui perega, kõnelgem Kristusest sõprusringis ja avalikkuses.
Voa! Üleskutse agressiivsele misjonile. Kui tahate mõne inimese jõulurahu rikkuda, siis sobib jeesusejutt selleks suurepäraselt. Selle peale võiks lausa mingi kohaliku ateismi-bussi kampaania korraldada. Väljamaades on kampaaniad üldjoontes kenasti kulgenud, kuigi usuringkondade vastuseis on kohati ikka naeruväärselt agressiivne olnud, osade bussifirmade suhtumine silmakirjalik ja mõned bussijuhid kui puuga pähe saanud.
“Ilmselt pole jumalat olemas, seega jäta muretsemine ja naudi elu.”
“Miks uskuda jumalat? Ole hea headuse pärast.”
“Ateism — tähista mõistust”
“Halb uudis — jumalat pole olemas. Hea uudis — sa ei vajagi teda.”
Allikas: Wikipedia
Milline loosung võiks meie busse ja avalikku ruumi ilmestada?
lauri ütles:
Loodetavasti oled siin lugenud Jaan Aru lugu Teadvus on ajus. No kui teadvus on ajus, siis kui aju pole või ajuprotsessid on (aju)surmaga seoses lõppenud, siis pole ka teadvust. Lihtne ju.
Miks peaks surma kartma, kui tead, et sellega su teadvus lõpeb?
Teadlik valevandumine? Suured täiskasvanud ja üldiselt täiemõistuslikud inimesed ilma mingi karistuse sunnita kordavad kõva häälega absurdsusi?
Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse. Ja Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud neitsi Maarjast, kannatanud Pontius Pilaatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.
Osades kohtades lüüakse usutaganejad küll maha, aga mitte enam siin.
Seepärast ongi vaja üleilmseid ja kohalikke ateismikampaaniaid, et hakkaksid vähenema eelarvamused ateistidest kui lapsesööjatest, paariatest, lollidest, nõukameelsetest, kultuuripuudulikest, eetikavabadest, amoraalsetest, maailmahukutajatest jne. Ateism on normaalne (vrdl homoseksualism on normaalne), paraku kõik seda veel ei tea ja usukuulutajad (Põder nende hulgas) teevad omalt poolt päris palju, et ateiste (vrdl homosid) ebanormaalsetena näidata.
Mulle tuli ka esimesena meelde Ajekese poolt juba meenutatud tsitaat filmist “Siin me oleme”:
Muidugi on mõned asjad keerulisemad kui meile tundub, kuid mõned asjad on hoopis lihtsamad kui meile üritatakse muljet jätta.
Ee, kristlased, kes ei ole igas asjas nõus Nikaia usutunnistusega, on siiski kristlased. Keegi ei saa väita, et ariaanid või nestoriaanid ei olnud kristlased.
See ei ole Eesti teema. Eestis tuleb pigem usklikel tõestada, et nad normaalsed on.
Ja kas selliste sisutühjade kujundite postitamine ei ole “mõtetu”?
Iga sõna, termin, metafoor… ilma kontekstita on mõttetu. Ma loodan, et sa lugesid ka lauseid ümber “sisutühja kujundi”.
Kui sa väidad, et maailm ei ole sekulariseerunud, siis võime ju täiesti uue vestlusega pihta hakata. Kui usud, et on ja pead seda samasuguseks truismiks nagu “kõik inimesed on surelikud”, siis võib selle vaidluse paroodia ju lukku panna.
Samas, juuksekarva lõhkiajamine on ka sport. :)
Kuna sinu sellekohane jutt osutus sisutühjaks kujundiks, ei väida ma sellele vastuseks midagi. Vastuväite püstitamiseks peab ikka midagi olema ka, millele vastu väita.
mina kirjutas:
Olen natuke teisel arvamusel, aga kas Sa veenaksid mind selle lause mõttes? Kuidas nimelt iga sõna, termin, metafoor… kontekstita on mõttetu? Kas igal sõnal, terminil, metafooril… puudub tähendus või see tähendus on mõttetu? Kas sõna ‘loll’ on kontekstita mõttetu? Aga ‘labidas’? ‘Lauajalg’? Kas “loll nagu labidas” või “loll nagu lauajalg” on mõttetu, kui me ei tea, mis kontekstis ma seda kasutan? Kas ‘krondel’ ei ole mõttetu, kui ma kasutan seda Sinu kontekstiga? Kuidas monteerida iga sõna, termini, metafoori… külge kontekst, mis talle mõtte annaks? Mis on Sinu toodud väite kontekst ja mõte? Kuskohast ma need kätte saaksin? Veel: kuidas Sa nii huvitava mõtte peale tulid?
Siit annaks ju veel palju edasi kerida: kas mõttetusel on mõte või mitte? Kui on, kas on see siis mõttega mõttetus? Kui mitte, kas see võiks siis olla mõttetus ruudus? Kas megamõttetus võiks koosneda miljonist pisikesest mõttetusest? (Saaks pikalt jätkata… tühjas teemas.) :)
Lihtne kõmupealkiri: “Ateistid kaebasid katoliku kiriku kohtusse“.
Asi on tegelikkuses muidugi veidi keerulisem ja konkreetsem; hagi esitajate hulgas oli palju katoliiklasi ja kohtusse kaevati üks katoliiklik poliitik ja kohalik diotsees, kes levitasid valimiste eel poliitspämmi.
Ma tean et kistlastele on täna kirikupüha ,niisama inimestel asjade
kinkimise püha ,kuid realistina tean ka et just täna on kogu kristliku
maailma suurim enesetapu päev.Tuhanded inimesed panevad endale
silmuse kaela et otsustavalt lahendada omad progleemid .
Ma arvan et kõigile sellele tähelepanu juhtimine oleks tähtsam kui ülejäänud
kampaaniad kokku!
Kirikupüha on siiski esimene jõulupüha, st. 25.12. Ajalooliselt toimus jõulujumalateenistus 24.12 kesköösel, st. siis, kui 25.12 saabus. Tänapäeval muidugi tehakse 24.12 päeva ajal ka. Sellest ka 24.12 kohta nimetus “jõululaupäev”.
Jüri, kas sa tead, kas lõunapoolkera kristlikes maades on ka jõulude ajal enesetappude tipp?
realistJüri ütles:
Mitte päris
Ajakirja Acta Psychiatricae Scandinavicae 1999.aasta 6. numbris avaldati dr Jesseni ja tema kolleegide poolt läbiviidud mitmekoldelise uuringu tulemused, kus hinnati suitsiidide esinemissagedust suuremate pühade ajal. Ilmnes, et enne jõule esines oodatust vähem enesetappe, jõulujärgselt suurenes enesetappude arv aga u 40% võrra. Sama fenomeni täheldati uue aasta esimesel päeval.
Miskipärast meenus mulle, et Zeusile meeldisid inimsoost naised, keda ta aeg-ajalt ‘kabistamas’ (vabandage mu kõnepruuki) käis: kes meist ei teaks Heraklest või siis Härga ja Europet. Samas, mingi kummalisel põhjusel ei pea me Kreeka Zeusi (või Rooma Jupiteri) reaalselt eksisteerivateks.
Kuid suurele kogukonnale tundub neitsisünd täiesti “normaalne”.
Lisaks, miks ei võinud Kristus sündida näiteks augustis? Miks oli sünd vaja paigutada 21. detsembri kanti? (Talvine pööripäev, siis kui päevad lähevad pikemaks ja ööd lühemaks).
Meditsiinilises mõttes ei ole neitsi poolt sünnitamises mitte midagi võimatut.
Jõulud nihutati loomulikult meelega talvisele pööripäevale. Kalendrit on aegade jooksul nii palju solgitud, et kuna ta täpselt sündis, ei oleks võimalik kindlaks teha isegi siis, kui see algkristlastel teada oleks olnud.
@Kriku:
Puhttehniliselt ei tohiks härjaga sugu tegemine ka võimatu olla, see asjaolu ei muuda veel sündmust reaalseks.
Tegelikult häirib mind asjaolu, et mitmele poole “topitakse” ristiusu kirikut, miks ei ole ruumi hinduistidele, budistidele?!
Teine asi, mis kipub häirima, on kristlase veendumus, et nende käes on tõe, eetika, moraali, armastuse monopol (pisut ninakas, ütleks).
Inimese ja veise sugulisest vahekorrast järglaste sündimine on teoreetiliselt võimatu.
Võib-olla sellepärast, et neid on meil siin mõned üksikud…?
Ilma sellise veendumuseta ei kesta ükski religioon.
Marv ütles:
Lisaks veel Ganymedes…
Kriku ütles:
Sa pead silmas viljastamist nii, et neitsinahk jääb tervks, ja hilisemat keisrilõiget? Täiesti võimalik, aga mitte 2k aastat tagasi.
@Kriku:
Aga mis siis, et mõned üksikud? See ei ole vabandav argument.
Lihtsalt, kipub jääma mulje, et muid religioone ei olegi või on nende esindajad “veidrikud”.
Ja tõe monopol- minu teada dalai-lama ei ei väida, et tema ongi see ainuõige usu esindaja, lihtsalt mitmed teed viivad tõeni. See ei ole takistanud budismil ellujäämist.
Samuti Johannes Paulus II kutsus enda juurde erinevate religioonide esindajad (mis tekitas konservatiivsetes katoliku kiriku ringkondades paksu pahameelt).
***
Korra tagasi härja juurde, vahekord kui selline on võimalik, järglane küll mitte.
Samas, kristluse puhul kipub vägisi jääma kujutlus, et Joosep tegi töö ära ja hiljem ‘keevitati’ asja külge Püha Vaim (juhul kui Jeesus Kristus tõepoolest eksisteeris).
Või teistmoodi, üks vana mütoloogiline aspekt (suguelu maiste naistega) lihtsalt kandus üle järgmisele mütoloogilisele olendile.
Loomulikult läheb sünnitamise käigus neitsinahk katki, jumal küll… Läks ka Jeesuse puhul, olge kohe päris rahulikud.
On täiesti loomulik, et religioonide esindajate käsutusse sattuv ajakirjandusruum jms. on kooskõlas nende leviku ja ajaloolise rolliga vaadeldava piirkonna jaoks.
Igal religioonil on oma dogmaatika, millest loobumisel pole see religioon enam tema ise. Budismil on see täpselt niisamuti olemas kui kristlusel. Näiteks budism ilma reinkarnatsiooniõpetuseta pole enam budism.
Jah. Kui lähemalt huvitab, mine kuula usuteaduskonna loenguid :)
lauri ütles:
Missugused põhimõtted Porkuni intsidendis asjasse puutusid?
Non sequitur.
Jama!
Lugemata hulka inimesi on surma jälginud. Kõigil jälgitud juhtudel on täheldatud, et surnu on surnud, aga kes ellu jäid, elasid edasi. Vastavalt Russelli kalkuniprintsiibile saame nüüd järeldada, et pärast surma toimub see, et ülejäänud inimesed elavad edasi.
Kriku ütles:
Jah, igaüks teab ju, et maailm on juba assüürlastest saadik pidevalt hukka läinud. Mis enne assüürlasi oli, pole teada, kuna keegi ei pannud seda kirja. Ilmselt ei olnud pidutsemise kõrvalt aega kroonikaid kirjutada ja maailma hukkamineku üle viriseda.
Aga see, et hukkaminemine ja sekulariseerumine üks ja sama asi on, ütleb muidugi midagi kommentaatori “mina” maailmapildi kohta.
inz ütles:
Rabavalt kaval idee.
väike My ütles:
Jah, muidugi. Eestis ei ole ateismi tarvis reklaamida, Eestis piisab sellest, kui ateistid teavitavad korralikke ristiinimesi, et nemadki on inimesed. Ja mõned tulevad Tallinnast, mitte ainult Tartu vandlisammaste vahelt.
Kriku ütles:
Mina teen ettepaneku sisutühjale kujundile vastata teise sisutühja kujundiga. Isikliku eelistuse põhjal soovitan ringjoont.
realistJüri ütles:
Allikas?
Kriku ütles:
Oleneb teooriast. Kui teooria seda, mida zootehnik teeb, suguliseks vahekorraks klassifitseerib, siis ei ole siin kuigivõrd suuremat probleemi kui tolles teoorias, kus suguakti asemel hoopis neitsilikkust mingisugusel kontraintuitiivsel viisil defineeritakse.
Mida sa nüüd sellega öelda tahtsid…?
dig ütles:
Jah, igaüks teab ju, et maailm on juba assüürlastest saadik pidevalt hukka läinud. Mis enne assüürlasi oli, pole teada, kuna keegi ei pannud seda kirja. Ilmselt ei olnud pidutsemise kõrvalt aega kroonikaid kirjutada ja maailma hukkamineku üle viriseda.
Aga see, et hukkaminemine ja sekulariseerumine üks ja sama asi on, ütleb muidugi midagi kommentaatori “mina” maailmapildi kohta.
Kuidas kommenteerid järgnevaid uudiseid?
http://www.meiekirik.ee/index......8;Itemid=5
http://www.meiekirik.ee/index......8;Itemid=5
Miks on inglise sekularistid islami vastu sõbralikud, kristluse vastu aga vaenulikud, nagu väidavad Briti usumehed? Minu arust ei ole islam oluliselt parem väärtussüsteem kui kristlus. Islamiterrorismist pakatavad iga päev uudised.
Ühtlasi on mõnelt poolt ka kuulda, kuidas islamimaades kristlastega ümber käiakse: http://www.pi-news.net/2009/12.....r-tuerkei/
Kas ei ole siis seega võimalik, et ühiskonna sekulariseerimine tähendab käte ülestõstmist agressiivsete usulis-poliitiliste väärtussüsteemide (loe: islami erinevate voolude) ees? Miks valutavad Lääne-Euroopa konservatiivid juba pikemat aega südant Euroopa võimaliku islamiseerumise pärast? Kas ei ole võimalik, et islam täidab kristlusest tühjaks jäänud koha?
minu arust on see küll ainult sel juhul võimalik, kui nad oma järglaste, st laste hulga poolest kristlastest (ja ka näiteks ateistidest) pikka aega üle on. See tähendab, et euroopa rahvused peaksid siis üldse välja surema. Üks harilik tädi Maali näiteks (nagu mina) ei astu ju heast peast islamiusku.
Kuulge, tasub siis ühe tõlkeapsu pärast kiskuda, olge kummal pool tahes?
lauri ütles:
Vabandust, küsimus polnud küll mulle, aga võtan ikka arvamust väljendada.
Esimene uudis ei räägi mitte midagi, sest sama juttu kuuleb ilmselt iga sekulaarse maa usujuhtide suust. Räägib ka Põder ju Piibli tagasi aukohale tõstmisest – ju siis pole seesinane tema hinnangul piisavalt au sees.
Teine uudis räägib sellest, et Briti kristlased ei taha näha ususaadete juhina moslemit. Pidime me sellest mingeid järeldusi tegema?
Möönan, et (eks)kristlike maade liberaalid tõenäoliselt suhtuvad tõepoolest islamisse leebemalt kui kristlusse, ja minu arvates põhjendamatult. Võib-olla on tegemist inimliku ülereageerimisega islami kujutamisele kurjuse kehastusena konservatiivide poolt. Iseenesest on vähemalt mulle kristlus veidi vastuvõetavam, aga mingi teooria tõeväärtust ei mõjuta tema meeldivus küll kuidagi.
Kui jutt juba meeldivusele läks, siis asjaolu, et me nii hirmsasti tahame, et pärast surma mingigi pidu edasi käiks, on tõeliselt vilets argument selle kasuks, et tegelikult ka käib.
Ingmar arvustas:
Kõik on tahtmises kinni. Kui ikka väga tahta, siis saab viletsast küllalt vägev ja vajadusel ka argument. :)
Õieti ongi vast tegu tahtmiste vastandamise ja vastandumisega? Ühed tahavad, et nende argumendid oleksid õiged ja vettpidavad, teised, et nende omad. Verbaalsest kähmlusest ei paista tõde kuskilt otsast sündivat, ainult tahtmised süvenevad. Praktika ehk meie igapäevane kogemus ärkvelolekus küll ei kinnita surmajärgset pillerkaari, kuid nii mõnedki ilmsitukkujad suudavad näha ja kogeda risti vastupidist. Neile tunduvad aga vastuvaidlejad äratust vajavat. :)
Kui nüüd oma meeldimusi jagada, siis tõstaksin esile sellist, kus kõik usklikud magaksid rahulikumalt ja ei kõnniks unes ringi ega seletaks valju häälega, kui äratatud nad on… Niimoodi meeldiks küll. Ma võiks siis kah nende tarvis tukkujat teeselda ja vähem suud sel ajal liigutada. :)
lauri ütles:
Need ei ole uudised, need on nutt & hala.
Miks on tädil rattad all, nagu väidab Eesti vanasõna?
Sest autoritaarne maailmapilt vajab vaenlast ja mõtleb selle ise vällja, kui teisiti ei saa. See, et autoritaarlased end meie ajal konservatiivideks hüüavad, on teisejärguline.
Väga sisukas kommentaar, pole midagi öelda.
ajeke ütles:
Meelitan ennast arvamusega, et vahe on teadmiste hankimise viisis. Ühel pool loetakse a priori tõeseks see, mida väga tugevasti soovitakse, ja ollakse nõus oma arvamust korrigeerime vastupidise tõestamise korral (eeldame, et ikka ollakse, muidu pole üldse millestki rääkida), teisel pool tunnistatakse ainut nende asjade olemasolu, millest mingeidki märke on. Mul poleks mingi jumala olemasolu vastu suurt midagi (noh, kui Jeesus tema äkilisest meelemuutusest tõtt rääkis; see VT lontrus oleks küll üks õnnetu avastus).
Tere!
Pole varem kommenteerinud.
Kõiki kommentaare lihtsalt ei jõudnud lugeda. Aga tahaks öelda seda, et kõiki põhjapoolkera jumalusi ühendab üks asi – kõik nad on sündinud (legendide järgi muidugi) talvise pööripäeva paiku. Need, kes on midagi sellest võtnud ja omaenese usku hakanud levitama – need lihtsalt ei saa aru tõsiasjast, et pole ju mõtet looduse vastu võidelda ja oma jumalustele väljamõeldud nime anda.
dig ütles:
Pole midagi sellist, mis nendele autoritaarlastele kasuks ei tuleks. Anarhia on korra ema, nagu üks autoritaarlaste autoriteete olla öelnud. Konservatiive ma erilises anarhialembuses ei kahtlustaks.
Mõni küsimus siinsele skeptikute sektile ja selle ninamehele:
Kas skeptikute sekt siis peab Yule/Jõulude pühasid/pidustusi?
Ja kuidas nad seda siis põhjendavad – nende pidustuste korraldamist? Millest see nende meelest tuleneb?
Või ei pea?
Või peab mingit teist pidustust?
Millist?
Kuidas skeptikute sekt tõlgendab nii öelda aastavahetust?
Millal see nende meelest on?
Millel see seisukoht põhineb?
@analyytik:
Kuna sektiga on natuke pahasti, siis peame igaüks enda eest vastama. Mina pean jõulusid, sest ettekääne kulub ära. Sisuks kolm päeva kestev kere täisparkimine ja vedelemine. Erinevalt jaanipäeva kohustuslikust läbustamisest on vorm ka täitsa vastuvõetav. Aastavahetus on muidugi seal, kuhu kalendriajaloo suva ta hetkel on paigutanud – kuskil ta peab ju olema.
@analyytik:
Sektantlikuks ennast ei pea;
aga mulle meeldib, kui saab aja maha võtta, perega koos olla ja boonusena asjaolu, et päevad hakkavad pikemaks minema.
Ja aastavahetus on kokkuleppeline, juutidel on oma kalender, moslemitel oma, hindudel oma, kristlastel oma jne
Ingmar 25. Det 2009 kell 22:58: Sisuks kolm päeva kestev kere täisparkimine ja vedelemine.
Marv 25. Det 2009 kell 23:52: aga mulle meeldib, kui saab aja maha võtta, perega koos olla
Hüva. Kena. Aga kas mõnikord… Kas mõnikord ei teki nagu tunnet, et sihukesed pühad/pidustused võiksid olla kuidagi ‘päris’? Või ‘ehtsad’? Või ükskõik kuidas kellelegi meeldib öelda.
No et oleks mingi üldiselt arusaadav ja üldiselt tunnustatud põhjus, miks selliseid pühasid peetakse.
Vot mulle tundub, et miskitmoodi on ka see kirjutis siin ajendatud sellest, et on justkui mingi ‘konflikt’ kusagil. Et ühed ütlevad nii ja teised naa. Ja siis mõnikord püütakse kuidagi kokku leppida ja mõnikord ei püüta ka eriti. Ja siis käib mingi jahmerdamine pidevalt. Ja iga aasta üks ja sama jama ja jauramine sellel ajal. Ja tundub, et mitte ainult Eestis, vaid mujal ka. Ja niimoodi juba … jah, ei mäletagi täpselt kui kaua. Aga tundub, et see on ikka väga kaua niimoodi olnud.
Nii et jah. Et kuidas siis ikka saaks. Et oleks pühad/pidustused, mis oleks kõikidele arusaadavad ja mida kõik aktsepteeriksid. Kuidas keegi neid tähistab, see on muidugi iseasi – selles suhtes võib ola varieeruvusi ja see on mu meelest ka suht loomulik.
Nii et ma siis püüan siin veidi torkida, et keegi tuleks mingi sellise ideega välja. Et vähemalt prooviks või nii.
:)
Kõhuorjade jaoks ongi ennast täis õgida üldtunnustatud põhjus. Muud polegi vaja. Mitte et mul selle vastu midagi oleks :)
Ingmar meelitas ennast:
Niisiis ühe meetodi järgi saadud teadmine on rohkem teadmine kui teise meetodi järgi, kas nii?
Ingmar põhjendas:
See eeldus… Kas võid mõne kinnitava näite tuua? Üheainsagi? Et mitte ainult tugevasti tõeseks soovija on valmis oma arvamust korrigeerima, vaid kas või veidigi kõhklev, sest ma kardan, et esimest ei pruugi väga lihtne olla leida. Kas kõhkleja, kes minuga täna nõus ja homme teisega, korrigeeris arvamust või jäi enda tuulelipulisusele kindlaks?
Heldeke… Aga esimene pool siis ei lähtugi mingitest märkidest või? Mu meelest üks paks raamat märkidest ainult kubisebki, esimene neist on juba selle kaanele risti-põiki veetud. Suur hulk rahvast tunnistab kõiksuguseid märke, mis sealt seest vastu hiilgavad. Vähe sellest, püüavad teisigi veenda nende ehtsuses.
* * *
Mart S mõtestas:
Ei tea, miks see teiste väljamõeldud parem on?
* * *
analyytik küsis:
Minu teada sellist sekti ei ole, järelikult ei pea. Järgnevad küsimused on seega samuti sisutühjad, millele vastan vastuküsimusega: kas oled oma hommikuse konjakijoomise juba maha jätnud?
* * *
Ingmar põhjendas:
See on hea põhjendus. Sobib paljudeks puhkudeks ja juhtudeks. Olen kuulnud varianti mitmuses, kui keegi prille otsib.
* * *
Marv jätkas:
Nagu palju muudki. Kirjutan kahe käega alla.
Kriku sedastas:
Tegelikult on veel mõned üldtunnustatud nagu stress, haigus, pärilik soodumus jms, kuid tõepoolest
Igal üksikul juhul sobib ükskõik milline suvaline põhjus ja tegelikult pole ainsatki vaja, peaasi, et protsess jätkuks. :)
analyytik ütles:
Iseasi, kas ateism (eitamiskultus?) põhimõtteliselt mitteeitajatega kokkulepet võimaldab. Aga kindlasti oleks abiks, kui tehtaks vahet kahel jumalal. Üks on see, kuidas mõistavad jumalat erinevad usulahud ja üksikisikud. Hoopis teine, mis see jumal ikkagi on, kui on. See teine jääb põhimõtteliselt alati mõistatuseks, nagu looduski.
Viimane kommentaar meenutas mulle Endel Tulvingut: “Ma pean end usklikuks selles tähenduses, et ma usun, et on olemas mingisugune minust ja tervest inimkonnast suurem jõud. See jõud on absoluutne, ainulaadne, paratamatu ja see on piiramatu ajas ja ruumis. Ma usun, et see on minu olemise aluseks ning mõjutab seda, mida ma elus teen. Ma nimetan seda väge looduseks (nature) või kui ma soovin seda isikustada, siis emakeseks looduseks (mother nature). Teistel inimestel võib olla sama väe kohta mõni teine nimi.” (EPL 19.12.09)
Jõuluvana on täiesti olemas, olen teda peaaegu igal aastal näinud. Mõnel aastal on ta päris nooruke olnud ,päris lapseohtu tundunud, vahel ikka soliidsemas eas. Mõnikord on kahtlus tekkinud, et tegemist oli naissoost isendiga. Päris palju on aastaid, kui on õnnestunud näha mitut jõuluvana. Nii palju kui ma mäletan, pole ükski jõuluvana kunagi midagi Jeesusest rääkinudki, küll aga ilmutanud huvi päheõpitud salmide ja laulude vastu.
Kirikus olen jõulude ajal ainult ühe korra käinud, see oli nõuka- ajal. Meeles on sellest vaid minek ja tulek läbi lumise talveõhtu ja -öö, kirikust mäletan vaid soove mis mu oma peas ringi tiirlesid. Loomulikult adesseerisin need jumala suunas.
Ainuke jõulujutlus, mida mäletan, on nõuka-aja lõpus raadiost kuuldud. Jumalast juttu polnud, räägiti inimesest, aga südamesse need sõnad tookord jõudsid.
* * *
Nii et, jah, jõuluvana aktsepteerivad kõik, ma loodan. Jumala aktsepteerimine on igaühe isiklik asi ja sisetunde küsimus
*……………*……………..*…………..*…………..*…………..*…………..
Jõulude puhul on ehk väikesed kaunistused lubatud? Ja Uueks aastaks?
*…………….*…………….*…………..*……………..*………………*……..
Siin on päris kena ülevaade http://www.maavald.ee/maausk.h.....38;op=lugu
ja ehkki tegu maausku viljelejate lehega ning sõna “usk” paneb skeptiku kikud sügelema, siis esimene pool, “maa” peaks olema piisavalt käegakatsutav ning uskuda, et me elame Maal, vastavalt selle planeedi iseärasustele (nendega kes rohkem, kes vähem kooskõlas, kuid mõjuvallas sellegipoolest me kõik), ei peaks olema ju midagi müstilist :)
Tegu on talvise pööriajaga ja et päev tasahilju jälle pikenema hakkab, alustab see uue aastaringi ning on piisav, ja samas kõigile ühesugune põhjus nii aja maha võtmiseks, rõõmustamiseks kui ka tähistamiseks ;)
@analyytik:
Minu arvates on pühade pidamine iseenesest küllalt hea ettekääne pühade pidamiseks. Jõuluvana, keda ma muidugi tunnistan (kui tal mantel poolde säärde ulatub), lisab asjale veel väärtust. Kas ettekääne usklike ja uskmatute vahel järjekordne verbaalne lööming maha pidada on boonus või puudus, on juba vaieldavam.
@analyytik:
Sa küll rebisid minu lõigu välja natuke pikemast lausest, see selleks.
Jõulude näol tegemist pööripäeva tähistamisega, tead küll, päevad hakkavad minema pikemaks. Tegemist oli (on siiani) loodusrahvaste jaoks vägagi tähtis sündmus (nagu ka muud pööripäevad). Asjaolu, et loodus lõpetab ‘suremise’ ja kevad hakkab lähenema, on päris ‘ehtne’ seletus. Selle sündmuse ümber on müüte ja mütoloogiaid. Vanarahval oli võimalik jõulude paiku aeg pisut maha võtta, niikuinii oli liialt pime (mõni tund Päikesevalgust).
Kristluse kui sellise jaoks oli mugav omandada iidsete uskumuste daatumid, et muuta end paremini vastuvõetavaks.
В животе беременной женщины разговаривают двое младенцев. Один из них – верующий, другой – неверующий.
Неверующий младенец (Н): Ты веришь в жизнь после родов?
Верующий младенец (В): Да, конечно. Всем понятно, что жизнь после родов существует. Мы здесь для того, чтобы стать достаточно сильными и готовыми к тому, что нас ждет потом.
(Н): Это глупость! Никакой жизни после родов быть не может! Ты можешь себе представить, как такая жизнь могла бы выглядеть?
(В): Я не знаю все детали, но я верю, что там будет больше света, и что мы, может быть, будем сами ходить и есть своим ртом.
(Н): Какая ерунда! Невозможно же самим ходить и есть ртом! Это вообще смешно! У нас есть пуповина, которая нас питает.
(В): Я уверен, что это возможно. Все будет просто немного по—другому.
(Н): Но ведь оттуда ещё никто никогда не возвращался! Жизнь просто заканчивается родами. И вообще, жизнь – это одно большое страдание в темноте.
(В): Нет, нет! Я точно не знаю, как будет выглядеть наша жизнь после родов, но в любом случае, мы увидим маму, и она позаботится о нас.
(Н): Маму? Ты веришь в маму? И где же она находится?
(В): Мы — это она! Она везде вокруг нас, мы в ней пребываем и благодаря ей движемся и живем, без нее мы просто не можем существовать.
(Н): Полная ерунда! Я не видел никакой мамы, и поэтому очевидно, что ее просто нет.
(В): Тогда скажи, благодаря кому мы существуем?
(Н): Этого я еще не могу исчерпывающе объяснить. Вот, подрастем еще чуть-чуть и я найду объяснение всему! А ты скажи, где Она была во время последней схватки! Если она такая заботящаяся, почему не помогла нам? Почему нам пришлось самим переживать все эти сложности?!
(В): Не могу с тобой согласиться. Ведь иногда, когда все вокруг затихает, можно услышать, как она поет, и почувствовать, как она гладит наш мир. Я твердо верю, что наша настоящая жизнь начнется только после родов. А ты?
ajeke ütles:
Ei kommentaariks ;)
“Need on sinu sõnad, et mina olen kuningas. Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta.” (Jh 18:37)
Tegelikult ei. Antud kitsal teemal ei ole näide minu arvates põhimõtteliselt võimalik (Aabrahami pundi jumal on nii määratletud, et tema olematust pole võimalik kuskilt järeldada, nii et sellise järelduse põhjal ei saa ka keegi jumalast loobuda). Huvitavat kollektsiooni “dekonversioonilugudest” peab näiteks herr KingHeathen YouTube’is – nende põhjal võib öelda, et usust taganemine on praktiliselt alati seotud tõendite ootamisest väsimisega.
Korrigeeris arvamust midugi. A’ võib-olla arvan homme teisiti.