Teine asi, kui ruum on avatud “servadega”, mis siis on seal serva taga? Mis toimub serva juures? Kui kiiresti see siis ikka paisub mingis järgmises mõõdus olles? jne jne. Meenutab kangesti keskaegset kujutelma maailmast, kus on maailm ja mille serval saab jalgu kõlgutada.
Kui ruum on lame või “õhupall” (kinnine) ja venib, siis oleks nii, et meie jaoks ei muutu sisuliselt midagi. Joonistada õhupallile (2D mudel meie maailmast) kaks kriipsu, millest üks sümboliseerib vahemaad objektide vahel ja teine sümboliseerib mõõtevahendit (joonlauda), siis õhupalli veelgi täis puhudes venivad mõlemad. Ehk süsteemis olijate jaoks jääb kõik samaks, muutub vaid asjaolu järgmises mõõtmes (3D), mis meile on aga mõõtmatud.
]]>]]>Ehkki suure hadronipõrguti LHC esmakäivitamisest on möödunud juba kolm aastat, levivad siin-seal internetis üllataval kombel endiselt kuulujutud, nagu ähvardaks kollaider Maad hävinguga. Võib-olla annab neile alust asjaolu, et põrguti tippvõimsust pole kavas saavutada enne 2014. aastat, kuigi tõenäoliselt on tegu lihtlabase „väravapostide nihutamisega“, kuna needsamad õnnetusekraaksujad olid algselt kindlad, et Maa hävineb samal hetkel, mil LHC sisse lülitatakse — 2008. aasta septembris.
Kuulujutu kohaselt võivad LHC-s kavandatud ülikõrge energiatasemega kokkupõrked osakesi kokku litsuda sellise jõuga, et nende mass surutakse mahtu, mis on väiksem selle massi jaoks nõutavast Schwarzchildi raadiusest. Teisisõnu: tekiks mikroskoopiline must auk, mis hakkaks seejärel kasvama, imedes endasse aina rohkem ainet, kuni neelaks viimaks kogu Maa, vahendab PhysOrg.com.
Järgnevalt võtame põgusalt kokku põhjused, miks midagi sellist juhtuda ei saa.
kas teadmine, et hukkutakse vältimatu maailmalõpu käigus peaks tegema tavalise surma ette teadmisega võrreldes õnnelikumaks või õnnetumaks?
Õnnetumaks, kahtluseta. Mille üle seal õnnelik oleks olla, et su lapsed, sugulased, tuttavad ja kõigi teiste omad samuti saavad ka surma või.
Isegi, kui inimkond mingil põhjusel peaks välja surema (näiteks mingi uue ravimatu, kiiresti leviva nakkuse tõttu, kuigi see poleks vist päris tõenäoline) oleks ju parem, kui maakera ja mingid eluslooduse vormid ikka alles jääksid, elementaarne ju.
The Big Rip on isiklik “lemmik”.
]]>Kui inimkonna eksistents peaks lõppema Päikese supernoovastumisega, siis muutub Maa kliima eluks sobimatuks juba ammu enne, kui see juhtub (samal ajal muide muutub Marss eluks sobivaks). Aga vähemalt miljard aastat on inimestel aega kliimakatastroofide üleelamist, maa all elamist ja kosmoselende harjutada. Päikese supernoovastumise käigus võib ka Titaan eluks kõlbulikus muutuda. Ma ei näe põhjust, miks ei võiks inimkond Päikese supernoovastumist üle elada.
Kui prootonid on stabiilsed, siis võib inimkond mingis suletud süsteemis (et siis mõnele piisavalt suurele kivile, mida kunagi planeediks nimetati, ehitatakse kera ümber) põhimõtteliselt ükskõik kui kaua eksisteerida. Muidugi ütleb siinkohal füüsik, et täielikult suletud “mulli” ei õnnestu ehitada, aga sellele võib vastu väita, et täielikult ei saa välistada ka aja jooksul uute kivide üleskorjamist.
Kui prootonid ei ole stabiilsed, siis on ikkagi väga väike tõenäosus, et kellegi sees ühekorraga nii palju prootoneid ära laguneb, et ta sellesse sureb. Nii nagu mina sellest aru saan, avaldub kõdunemine väga aeglaselt materjalide suurema kulumise, kõrgenenud energiatarbe jne. näol, kuni “mulli” eksistentsi lõpetab mõni tehnoloogiline õnnetus või ei suudeta enam eluks sobivat temperatuuri hoida. Viimaste asukate lõpp ei tule vähem ega rohkem piinarikas kui igasuguste tänapäevaste õnnetuste puhul ja kindlasti on neil käepärast ka vahendid piinade kiireks lõpetamiseks. Aega valmistumiseks justkui oleks :)
On raske ette kujutada, mismoodi inimkond saaks prootonite kõdunemist väärata, kuid kui need on stabiilsed, siis on inimkonna kõige suurem risk tema enda rumalus ja ettevaatamatus.
]]>Mõned kosmoloogilised mudelid ennustavad, et universumi paisumine jätkub lõpmatuseni, või et see aeglustub ajapikku. Samuti pole aga välistatud, et see paisub, misjärel protsess pöördub ning universum hakkab hoopis kokku tõmbuma.
Lõpptulemuseks oleks Suur Krõmps, mis on üsna sarnane Suurele Paugule, ainult et tagurpidi. Kui see juhtuma peaks, siis saab universumi lõpp — täpselt nagu alguski — olema kõike muud kui rahulik, ütlesid uurijad.
„Oleks huvitav, kui universum tulevikus jälle kollapseeruks,” ütleb Motter. „Meie uurimuse kontekstis saame me esitada küsimuse, kas taoline taaskollaps kujuneb kaootiliseks protsessiks või ei. Väga tõenäoliselt saaks see olema kaootiline.”
Krõmps!
]]>]]>II loeng: Romi Mankin “Universumi evolutsioonist”
Esineja: Romi Mankin, Tallinna Ülikooli Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi professor
Toimumise aeg: 11. märtsil kell 16.00
Koht: Tallinna Ülikooli Uus-Sadama 5 õppehoone Tallinna saalis (M-218)Loengu tutvustus:
„Loengus esitan ülevaate käesoleval ajal valitsevast kosmoloogilisest maailmapildist. Tutvustan mõningaid universumi evolutsiooniga seotuid seni lahendamata teadusprobleeme ning ei häbene tõstatamast arutelu mind ennast erutavate metafüüsikaliste spekulatsioonide teemal, näiteks: kas universumil on eesmärk?“ tutvustab loengut professor Mankin.Romi Mankin on Tallinna Ülikooli teoreetilise füüsika professor. Tema teadustegevuse põhisuundadeks on olnud üldrelatiivsusteooria ja juhumuutlike (stohhastiliste) protsesside teooria, tähelepanuta ei ole jäänud ka alusuuringute tulemuste võimalikud interdistsiplinaarsed rakendused.
Eesti teaduse suurkuju, 97-aastane akadeemik Harald Keres on oma teadusest ja muust kultuurist kõnelevad artiklid tütre Piret Kuuse abil raamatuks kogunud.
]]>Need pälvivad huvi mitte ainult reaalteadlaste seas. Keres on oma määratluse kohaselt käsitlenud nii füüsikalise maailma aegruumi kui ka sotsiaalaegruumi. Keres kirjutab sellestki, et koolihariduse sekka peaksid kuuluma kosmilise mõtlemise alged. Tema ligi kolmveerand sajandi vanused tekstid pole sugugi aegunud.
Harald Keres
Ruum ja aeg
Ilmamaa, 416 lk
Ma pole küll Vikipeedia reeglite ja poliitikaga kursis, aga tekib küsimus miks see artikkel jätkuvalt alles on?
Sellepärast, et kohaliku Vikipeedia Suur Nina leidis, et seda ei kõlba ära kustutada ja hääletas dig’i ja Kriku kustutamis-seisukoha maha.
Seega sabotaaž?
Ei, miks?
Kui Vikipeedia reeglid on sihukesed, siis tuleb neid täita ad absurdum. Saksa täpsusega.
dig kirjutas KaptenTrummist ka artikli, et inklusioniste rõõmsamaks teha, aga keegi metsavend tuli ja kustutas ära. Keegi ei hakanud isegi hääletama :-(
]]>Saladuskatte all pean Sulle üles tunnistama, et tolle artikli humoorikusele aitasin ma usinasti kaasa pärast seda arutelu ja järgnevat minu arvamise enneolematusse madalseisu kukkumist.
Seega sabotaaž? Ma pole küll Vikipeedia reeglite ja poliitikaga kursis, aga tekib küsimus miks see artikkel jätkuvalt alles on? Sest üks inimene leiab, et see on säilitamist väärt? Kas Vikipeedial siis mingeid standardeid ei ole artiklite avaldamisväärsuse kohta.
]]>Tänan viitamast. Minu arvamus Vikipedia ja selle toimetajate vastu langes veelgi ja saavutas enneolematu madalseisu.
Saladuskatte all pean Sulle üles tunnistama, et tolle artikli humoorikusele aitasin ma usinasti kaasa pärast seda arutelu ja järgnevat minu arvamise enneolematusse madalseisu kukkumist.
]]>Kui kasutusele tulid satelliidid, taheti täpsustada Austraalia rannajoone pikkust. Teadlaste üllatuseks …
Jama! Teadlasi ei üllatanud fraktalid selleks ajaks enam sugugi.
]]>Tõesti pole “Väli” ainuke raamat, kuid ma kujutan ette vähemalt paarsada raamatut, mille sa käest ehmatusega pillad. Jumala pärast ära määri ennast.
Me maailmad on nii erinevad ja sul on veel ränk skeptiku esikõneleja koorem kanda. Olekski palju oodata, et……….
kuid skeptikuid on ka vaja
Ma ikka käin sind vahel torkimas kui midagi uut jälle ilmub. Ma testin sinu peal, kui sind tagajalgadele ajab, siis on väärt põlluramm ja tasub tegeleda:-)
]]>Jaigi parimate palade kogumiseks on Internetis avatud toetusleht.
Tänan viitamast. Minu arvamus Vikipedia ja selle toimetajate vastu langes veelgi ja saavutas enneolematu madalseisu. Eriti meeldis artikli lõik pealkirjaga “Jaigi meditsiin”… No tere talv!
Ma ei kaitse siin Jaiki, õigupoolest ei arvagi ma tast midagi, aga see tundub küll pigem Jaan Tatika fännklubi ettevõtmisena kui entsüklopeediaartiklina.
]]>Teadmata on, mitut neitsit vaene majataputerrorist teises ilmas saada lootis.
]]>Kus Jaigist räägid …
… seal on mainitu kätte võtnud ja asunud teadusajakirja jaoks oma perpetuum mobile teemal tiklit kirjutama. Maailma lõppu sellest küll loodetavasti ei tule.
Maailmalõpukartuses päästan, mis päästa annab, ja nopin kirsikese digi viidatud lehelt. On teine imeline luuviljaline mugul-mari-risoom ja kuna maailmalõpu suudab üle elada ainult siinne veebileht, siis istutan suure saladuskatte all kloonseemnekese sealt kaunast siia, et säilitada järeltulevatele põlvedele näidist enneveeuputusaegsetest mõõte- ja mõttehiiglasest.
Kirjutab Kalev Jaik:
To Kristjan 1
Siin kohal on teil õigus ja mina eksisin. See küll ei puutu antud arutluse juures asjasse, aga muidugi on igal juhul parem, kui seda teadme ja ei eksi.
Asi on selles, et kui me surume kokku gaasisamba kaks korda väiksemasse ruumalasse, milles rõhk all oli 0,5 at ja ülevak 0,4 at, ja protsess on isotermiline, siis kahekordistub vaid see osa selle gaasi rõhust, mida tekitab molekulide soojusliikumine, kuna teine osa rõhust, mida tekitab gaasi kaal, jääb endiseks. Vastavalt sellele peaks minu arvates kokkusurumisel saama uueks rõhuks all 0,8+0,1= 0,9 t, ja üleval 0,8 at. Ilmselt on ka veel selles minu arvutuses arvutusvead sees, sest et päris õieti arvutada, selleks tuleks kõigepealt välja arvitama selle, milline oleks gaasi rõhk enne gaasi kokkusurumist kaaluta olekus, ja siis see suurus korrutada kahega. Seejärel tuleks uuesti arvutada, milline on kaalu mõju sellele gaasi rõhkudele uue ruumala ja uute pinnasuuruste korral. Nii et saavad väga keerilised arvutused. Mina neid arvutada ei püüagi, sest selleks puudub antud juhul vajadus.
Kirjutan inglisekeelset artiklit füüsikaajakirja jaoks. Pärast on probleemiks, et kes selles parandab kirjavead ja toimetab teksti füüsikutele arusaadavasse keelde. Füüsikutelt teksti toimetamise osas mul jällegi niikuinii abi loota pole.
Juhul, kui siinne pinnas üleliia viljakaks osutub ja säästetud viljatera vähirakuna vohama hakkab, siis tuleb muidugi ettevaatusabinõuna konserveerimist ehk teema lukustamist rakendada, et armetud tiledandid ei pääseks oma hukutava ja mürgise lobaga imemuna tühjaks laskma.
]]>… seal on mainitu kätte võtnud ja asunud teadusajakirja jaoks oma perpetuum mobile teemal tiklit kirjutama. Maailma lõppu sellest küll loodetavasti ei tule.
]]>Ma küsiks ehk ka nii, et mis olekus on meie teadus Ufode küsimuses?
Igast tv kanalist muudkui näidatakse ja räägitakse. Juba avalikustavad riigid ja riigijuhid oma kontakte ja oma arhiive. Kas neid ikka veel ei ole olemas?
Mõnedele inimestele on omane teatav põikpäisus mõistete omavaheliste seoste küsimuses. Ufoloogia vallas tähendab see sageli seda, et nood inimesed seostavad uhvusid jäigalt maaväliste elukatega ja järeldavad jaatavast vastusest küsimusele “Kas ufod on olemas?”, et maavälised elukad on olemas ja külastavad inimesi ja installivad neile anaalsonde.
Aga reaalses maailmas ei ole UFO kui mõiste tingimata maaväliste elukatega seotud. Reaalses maailmas on olemas lendavad objektid, mille täpne identiteet teadmata on, aga sellessamas reaalses maailmas ei ole enamasti alust eeldada ega isegi oletada, et kõnealused lõpuni identifitseerimata objektid tingimata rohelistele mehikestele kuuluvad.
Muide, reaalses maailmas ei tähenda ka see, et objekt lõpuni identifitseerimata on, et me temast midagi ei tea. Näiteks, kui identifitseerimata objekt lendab suure kiirusega välja kohast, kus teadaolevalt Venemaa raketibaas on, siis ei pruugi me küll teada, mida see objekt kannab, kuhu ta lennata plaanib või missuguseid kemikaale ta oma taguotsast välja purskab, aga me saame küllaltki hea tõenäosusega eeldada, et tegemist on Venemaa raketiga, mille eesmärke saab küllaltki hea tõenäosusega oletada Venemaa teadaolevate militaarpoliitiliste eesmärkide baasilt.
]]>Ja oletada, et üheski neist ei ole määrajaks kasvõi praegust primitiivset tuumarelva käsutav nõdrameelne…no ei usu.
So what?
Kui sa veel artiklist aru ei saanud, siis ma kordan sulle: universum ei suudaks vähem hoolida sellest, kas me siin saame otsa või mitte; oma enda rumalusest, looduseõnnetuse tulemusena või kellegi “võõra” tegevuse tulemusena.
(see ei tähenda muidugi, et kõigel peaks laskma minna…)
]]>Samal teemal sattusin äsja lugema päris huvitavalt kirjutatud, ehkki (oletatavasti) tõsise skeptiku jaoks veidi liiga psühhedeelset, isegi esoteerilisemaigulist, aga igatahes läbinisti positivistlikku mõtisklust maailmalõpuprohvetlusest laiemalt ning 2012-fenomenist kitsamalt. (Kahjuks ingliskeelne.)
]]>Aga teeneka umbluumeistri kombel oskad sa muidugi teha järeldusi, mis umbluumeistreid iseloomustavad. Näiteks järeldad sa, et ma ei loe raamatuid, kuna pole sinu soovitatud raamatut Väli lugenud kaanest kaaneni, vaid mõningaid peatükke. Kui sa pead raamatut Väli ainsaks raamatuks, mis universumis olemas on, siis muidugi – ma ei loe raamatuid. Aga olgu teistele avaldatud Suur SaladusTM, et maailmas on palju teisigi raamatuid kui Väli.
Teisalt on muidugi sedasi, et selleks ei pea kogu hunnikut otsast lõpuni ära konsumeerima, et mõista selle hunniku olemust. Sageli aitab lõhnastki, raamatu puhul näiteks sellest, kes kirjastaja on.
]]>salveyle plusspunkt, vähemalt teab, millest jutt
]]>Küll on tore ette kujutada teadlasi, kes usinasti tööd teevad ja tõde otsivad, et nad seda siis varjama saaksid asuda!
Aga muidugi – Igaüks(tm) vaatab Oma Mätta(c) otsast -, keegi ei otsi vabatahtlikult midagi viletsat, ja kui See(r) on kord käes, siis Õige Inimene(tm) paneb Selle(r) ruttu Oma Mätta(c) alla peitu. Kas siis teadlane polegi Õige Inimene(tm)? Või ei otsi ta Seda(r), kui ta ei varja leitut?
]]>… kes millegipärast arvavad, et tegelikku teaduslikku tõde varjatakse aktiivselt.
Küll on tore ette kujutada teadlasi, kes usinasti tööd teevad ja tõde otsivad, et nad seda siis varjama saaksid asuda!
]]>Teadusega on sel raamatul ainult sedapalju pistmist, et seal esineb sõna teadus ja teadlased.
]]>Kui ühelt Islandi rahandustuusalt küsiti, et kuhu kadus raha, siis vastas too, et: raha pole kiviplokk, mis püsib 1000 aastat muutumatuna, vaid pigem nagu toiduaine, mis võib ära mädaneda, kui tema eest hoolt ei kanta…
Ajaleht on ainult ajaleht, aga zen on ikkagi zen.
]]>Suure hulga vaatlusandmete olemasolu ühelt poolt ja lõputu maailmaga seotud probleemid teiselt poolt kutsuvad teadlasi-uurijaid püstitama oletusi (hüpoteese), mis aitaksid vältida teooria paradokse, jäädes samal ajal kooskõlla kõigi kättesaadavate vaatlusandmetega. Selliseid kindlatel lähte-eeldustel põhinevaid kogu Universumi arengut kirjeldavaid teooriaid nimetatakse kosmoloogilisteks mudeliteks.
]]>