Ateismist, mis see on ja mida pole

atheist cartoonKuivõrd juuli lugude kommentaaris on jutt kaldunud ateismile, et kas see on mingi omaette ususekt, nagu usklikud üritavad ateiste oma mõõdupuuga mõõta (üritatakse mõista anda, et ateistid on täpselt sama lollid nagu usklikud, kuna usuvad, et jumalat pole), või on ateism hoopiski passiivne mittehoiak (nagu kiilaspäisus pole juuksevärv ega markide mittekogumine hobi).

Tõstan ateismiteemalised kommentaarid siia ja loodetavasti jätkub juttu kauemaks. Nagu näha, on ka meil siin Eestis levinud hulk sildistavaid müüte ateismist ja ateistidest, rikkalik kogumik omamoodi õlgmeestest, mis iseloomustab pigem neid, kes ateiste kirjeldada üritavad, aga mitte tegelikku laia spektrit ateiste.

Minumeelest on ateismi võrdlused ükskõik millise ususektiga lihtsalt küündimatu jama, sest pole olemas mingit keskset doktriini, pühakirja, rituaale ega muid atribuute, mis religioosseid organisatsioone või tõekspidamisi iseloomustavad. Ateiste on igasuguseid ja ateist olla pole üldse mingi häbiasi, kuigi sildistamine käib täie hooga ka Eestis, eriti meelsasti kasutatakse siinmail argumentum ad sovieticumi ehk kui oled ateist ja eriti kui seda kõva häälega ka välja julged öelda, siis oled nõukaaegne põmmpea ja vaatet kommude tallalakkuja. Moraali argumendiga üritatakse ka religioonile kohta hoida ning ateiste näidata kui moraalse mõõdupuuta hulguseid, kes ainult omakasu peal väljas.

Lisaks polevat sõna ‘ateist’ jumalasse mitteuskujate poolt enda kohta välja mõeldud, vaid jumalasse uskujate (teistide) silt nende tarbeks, kes nende lemmikjumalasse ei usu. Ses mõttes on ka tavaline kristlane ateist, kuna ei usu näiteks Zeusi ega muid tuhandeid jumalaid, mis eri kultuurides ja mütoloogiates rolli on mänginud. Mõni läheb aga oma ateismis ühe jumala võrra veel edasi, nagu R. Dawkins on end väljendanud.

Pakun omalt poolt ühe artikli ateismi kohta:

Traditsiooniliselt defineeritakse seda kui jumala olemasolusse mitte uskumist. Sellisena hõlmab ateism jumala eksistentsi uskumise aktiivset eitamist.

Kuna aga eksisteerib nii palju erinevaid kontseptsioone jumalast ja need on tavaliselt seotud mingi kultuuri või pärimusega, võib ateismi defineerida ka kui uskumust, et konkreetne sõna, mida kasutatakse mingile konkreetsele jumalale viitamiseks, on sõna, millel pole viidet. Seega on ka ateismiliike sama palju kui on jumalate nimesid.

Mõned ateistid võivad teada mitmeid jumalaid ja eitada uskumist neisse kõigisse. Sellist inimest võib nimetada polüateistiks. Enamik end ateistiks pidavaid inimesi aga mõtlevad selle all arvatavasti seda, et nad ei usu kohalikku jumalasse. Näiteks enamik neist, kes peavad end ateistiks kultuuris, kus domineerib judaismi-kristluse-islami jumal (JKIJ), peavad silmas seda, et nad eitavad kõikvõimsa, kõiketeadva, kaitselmusliku ja personaalse universumi looja olemasolu. Teisest küljest peaksid JKIJ-t uskuvad inimesed sellist eitamist võrdväärseks ateismiga. Näiteks Spinoza defineeris jumalat kui substantsi, mille tunnused on lõputud ja mis on identne loodusega. Paljud juudid ja kristlased peavad teda aga ateistiks, sest ta eitas nii traditsioonilist JKIJ-t ja inimese surematust. Ka Hobbesi peeti ateistiks, sest ta uskus, et kõik substantsid on materiaalsed ja seega peab ka jumal olema materiaalne, mitte vaimne. Samas ei nimeta ei Spinoza ega Hobbes end ateistideks.

Ka Epikuros ei nimetanud end ateistiks, aga ta ei toetanud muistses Kreekas populaarset kontseptsiooni jumalatest. Jumalad on täiuslikud, ütles ta. Seetõttu ei saa Hesiodose, Homerose ja teiste poolt kirjeldatud ebatäiuslikud olendid olla jumalad. Nende jumalatel on inimlikud puudused, sealhulgas armukadedus. Täiuslikke olendeid ei häiriks miski, kaasa arvatud inimeste käitumine. Seetõttu on idee sellest, et jumalad meid karistavad või premeerivad, absurdne. Täiuslikkus tähendab häirimatust. Seega nõuab täiuslikkuse kontseptsioon seda, et jumalad on inimese käitumise suhtes ükskõiksed. Mitmed on samal põhjusel pöördunud ära usust kristlikusse jumalasse. Mõte sellest, et täiuslik olend lõi universumi on iseendaga vastuolus. Kuidas saab täiuslikkust parandada? Luua tähendab mingisuguse puuduse olemasolu, ebatäiuslikkust. Kui sellele vastuväitele vastata, tekib kohe uus küsimus: kui jumal on üdini hea ja kõikvõimas, siis ei tohiks kurjust eksisteerida. Seega on jumal kas üdini hea, aga lubab kurjusel eksisteerida, sest jumal pole kõikvõimas, või siis on jumal kõikvõimas, aga lubab kurjusel eksisteerida, kuna ta pole üdini hea. Selline väide ilmselgelt ei eita kõikide jumalate eksistentsi.

Mõned inimesed on kristluse tagasi lükanud põhjusel, et nad usuvad, et jumalakummardamise kontseptsioon, mis on enamikule kristlastest väga oluline, on vastuolus kõikvõimsuse kontseptsiooniga (Rachels 1989). On ka neid, kes eitavad usku JKI-jumalasse seetõttu, et seda uskumust toetav pühakiri on nende arust ebausutav. Mõned teoloogid on proovinud jumala eksistentsi tõestada ainuüksi mõistuslike järelduste abil. Selliste tõestuste eitamine aga ei ole ateism.

Mõned kristlased peavad budiste ateistideks, ilmselt samadel põhjustel, miks nad ka Spinozat ja Platonit ateistideks peavad: igaüks, kes eitab kõikvõimast ja üdini head kaitselmuslikku isiklikku loojat, eitab ka jumalat. Samas ei tähenda JKIJ eitamine veel kõikide jumalate eitamist. Ning jumala eitamine pole sama, mis eitada usku ülimasse olemise ja headuse printsiipi, mis selgitab, miks on olemas pigem midagi kui mitte midagi ja miks kõik on nii, nagu on. Ka ei tähenda JKIJ eitamine sama, mis selliste olendite eitamine nagu seda on devad või vaimud, keda ei piira surelikkus ja muud inimlikud või loomalikud nõrkused.

Lõpuks ei eita ka ateistid seda, et inimestel võib esineda “müstilisi” või “religioosseid” kogemusi, mille puhul nad tunnevad jumala juuresolekut või kõige universumisoleva samasust ja tähenduslikkust. Ka ei eita ateistid seda, et paljud inimesed tunnetavad jumala kohalolekut oma igapäevaelus. Ateistid eitavad seda, et ajuseisundid, mille tulemusena sellised tunded ja kogemused tekivad, on üleloomulike või maavälise jõudude tekitatud.

Kui levinud on ateism? 2000. aastal läbiviidud ülemaailmsest avalikust küsitlusest selgus, et 8% ei usu, et on olemas üldse mingi vaim, jumal või elujõud. 17% polnud kindlad. Siiski ei usu enam kui pool maailma elanikkonnast ja üle 90% teadlastest isikulisse jumalasse ja seetõttu peetaks neid paljude kristlaste poolt ateistideks.

Allikas: Robert Todd Carroll, Skeptiku sõnaraamat

176 Replies to “Ateismist, mis see on ja mida pole”

  1. volli ütles:

    Nimetasin mõned mittefiktiivsed nähtused, millest ei avaldu, et neil looja oleks.

    Mida mina siin seletan, on see, et looja olemasolu eeldades on väga keeruline näidata, milles avaldub tema olemasolu rohkem, milles vähem.

    Pigem otsitakse meeleheitlikult nähtust, mille kaudu üleloomuliku looja olemasolu avalduda võiks.

    See on tõesti kurb, kui mingit üleloomulikku nähtust jahitakse kõige loomuliku looja olemasolu tõestuseks.

  2. Tõendada annab hetkel vaid IMHO seda, et ühes neist ei avaldu see rohkem kui teises. Ja muidugi pole põhjust eeldada, et üheski avalduks.

  3. volli ütles:

    Näitena toodud nähtustes ei avaldu see kohe mitte üldse.

    Kas oleks võimalik tuua näiteks ka nähtus, milles jumala olemasolu võiks rohkem avalduda?

  4. K_V ütles:

    Kas oleks võimalik tuua näiteks ka nähtus, milles jumala olemasolu võiks rohkem avalduda?

    Jah. Näiteks jumala iganädalases pressikonverentsis avalduks jumala olemasolu kaunis jõuliselt.

  5. dig ütles:

    Näiteks jumala iganädalases pressikonverentsis avalduks jumala olemasolu kaunis jõuliselt.

    Sellisel juhul tuleks jumalat tänada, et temasse üldiselt leigelt suhtutakse. Tänapäeva tehniliste võimaluste juures poleks selliste pressikonverentside korraldamine eriline vaev.
    Praegu usub press õnneks, et inimestest nägijad-teadjad müüvad paremini.

  6. K_V ütles:

    Tänapäeva tehniliste võimaluste juures poleks selliste pressikonverentside korraldamine eriline vaev.

    Tõepoolest. Huvitav küll, miks ei ole välja kujunenud rutiin, mille kohaselt ajakirjanikud iga suurema juhtumise peale jumalalt kommentaari küsivad?

  7. dig ütles:

    Huvitav küll, miks ei ole välja kujunenud rutiin, mille kohaselt ajakirjanikud iga suurema juhtumise peale jumalalt kommentaari küsivad?

    EPLO vahepeal seda tegigi. Viimasel ajal pole viitsinud tolle saidi tegemiste vastu huvi tunda.
    Piiblist ka ei tule välja, et jumal eriline latatara oleks, kes igaühel muudkui nööbist kinni võtaks.
    Seega, usklikud eriti ei usuks, teised peaksid ka reeglina naljaks.
    Ja milleks, kui meil on niigi tõeteadjaid-selgeltnägijaid nagu muda?

  8. Kriku ütles:

    Kuid ma kahtlen, kas ta ikka hõlmab ateismi olemust.

    Viitan tagasi küsimuseasetuse juurde, milles on määratletud ateismi olemus käesoleva mõttevahetuse kontekstis:

    Ateism tähenduses jumalaeitus on usupõhine nähtus, nagu juba ülal öeldud. Minu jaoks on see piisav ühisosa.

    Hmm, milles Sinu arvates avaldub jumalaeituse usupõhisus?

    Edasi:

    Enda kohta väidan siiski, et ma ei usu jumala/jumalate (ega üldse millegi ‘üleloomuliku’) olemasolu. See ju ei ole usupõhine seisukoht – või Sinu arvates ikkagi on?

    Sinu väide käib Sinu usu puudumise kohta, mida Sa isegi toonitad, kasutades väljendit “ma ei usu”. Kui Sinu väide Sinu usu puudumise kohta on tõendatav, siis loomulikult ei ole see usupõhine. Kuid see väide ei ütle iseenesest mitte midagi Jumala ega üleloomuliku olemasolu kohta.

    olen vahetult jälgitavast ja kogetavast lähtuvalt seisukohal, et kõikvõimsat, head ja armastavat kõiksuse loojat olemas olla ei saa.

    Seni, kuni Sa seda seisukohta tõendada ei suuda, on see usupõhine.

    Arvestades, et inimese nn. vaikeolekuks sündides ei saa olla mitte midagi muud kui ateism, võiks pigem öelda, et mitte ateism ei vastandu religioonile vaid religioon vastandub ateismile. Seega väide, et ateism on usupõhine on juba eos vale.

  9. Kriku ütles:

    Arvestades, et inimese nn. vaikeolekuks sündides ei saa olla mitte midagi muud kui ateism

    Kuidas seda tõendada?

    Kuidas tõestada? Mitte keegi ei sünni siia ilma kristlase või budisti või taoistina. Inimesest saab (näiteks) kristlane, kui ta sünnib perre, kes identifitseerivad end kristlastena (kes on samamoodi kristluse omaks võtnud, sest neile on see tänu perele või sõpradele tuttav, või on nad ise kristluse mingil põhjusel omaks võtnud). Religioonid on meemid- uskumused, mis levivad inimeselt inimesele.

    Ehk siis lühidalt öeldes – religioon on ‘mõte’. Enne mõtte tekkimist ei olnud mõtet. Ateism ongi lihtsalt nn. puhas seisund enne mõtte tekkimist.

  10. Jah, loomulikult mitte keegi ei sünni ühegi konkreetse religiooni järgijana. Aga kui möönda religioosse mõtteviisi teatavat bioloogilist determineeritust, ei saa vastavate eeldustega isiku “vaikeolekut” ka ateismiks nimetada. Samamoodi õpivad peaaegu kõik lapsed millalgi rääkima ja pole erilist põhimõttelist tähtsust, mis keeles.

  11. Kriku ütles:

    Jah, loomulikult mitte keegi ei sünni ühegi konkreetse religiooni järgijana. Aga kui möönda religioosse mõtteviisi teatavat bioloogilist determineeritust, ei saa vastavate eeldustega isiku “vaikeolekut” ka ateismiks nimetada. Samamoodi õpivad peaaegu kõik lapsed millalgi rääkima ja pole erilist põhimõttelist tähtsust, mis keeles.

    Miks nii? Kui siia ilma sünnib laps, ei ole tal aimugi religioonidest, mis kunagi kusagil tekkinud on. Assotsiatsioonid religiooniga tekivad teiste inimeste tõttu. Keegi ei sünni siia ilma mõttega, et on olemas jumal, ja tal oli poeg Jeesus või et (tiibeti budismi järgi) on 40 päeva pärast surma hing reinkarnatsiooni läbinud.

    Ehk siis ma mõtlen, et enne erinevate religioonide teket oli tõenäoliselt ka aeg, kus religiooni ei olnud. Seega ei saa öelda, et ateism vastandub religioonile, kui ateism on seisund, mis oli enne religiooni.

  12. Ja tegelikult- kas sa selgitaksid veidi ‘religioosse mõtteviisi teatavat bioloogilist determineeritust’ – ma ei saa päris täpselt aru, mida see tähendab.

  13. Nagu öeldud, lapsel ei ole aimu ühestki konkreetsest religioonist. Aga tal võib olla eeldusi religioosseks mõtlemiseks kui selliseks. Nagu tal on eeldusi õppima rääkima, kuigi see, mis keelt ta õpib, sõltub täielikult kontaktidest teiste inimestega.

    Kuidas muidu seletada asjaolu, et kõik inimühiskonnad – ka pikka aega täielikult isoleeritud grupid – on jõudnud mingisuguse usundini? Ühe väidetava erandiga mingisuguse tillukese Amazonase hõimu osas, mille nimi mulle hetkel meelde ei tule, aga mida ei ole ka eriti põhjalikult uuritud.

    Ehk siis ma mõtlen, et enne erinevate religioonide teket oli tõenäoliselt ka aeg, kus religiooni ei olnud.

    Oletatavasti oli religioon juba neandertaallastel.

  14. Kriku ütles:

    Nagu öeldud, lapsel ei ole aimu ühestki konkreetsest religioonist. Aga tal võib olla eeldusi religioosseks mõtlemiseks kui selliseks. Nagu tal on eeldusi õppima rääkima, kuigi see, mis keelt ta õpib, sõltub täielikult kontaktidest teiste inimestega.

    Kuidas muidu seletada asjaolu, et kõik inimühiskonnad – ka pikka aega täielikult isoleeritud grupid – on jõudnud mingisuguse usundini? Ühe väidetava erandiga mingisuguse tillukese Amazonase hõimu osas, mille nimi mulle hetkel meelde ei tule, aga mida ei ole ka eriti põhjalikult uuritud.

    Ehk siis ma mõtlen, et enne erinevate religioonide teket oli tõenäoliselt ka aeg, kus religiooni ei olnud.

    Oletatavasti oli religioon juba neandertaallastel.

    Täpselt seda ma mõtlengi – inimgrupid on jõudnud religioonini. Inimesed on loonud religiooni. Ei ole nii, et on olemas religioonid ja siis need, kes äkitselt otsustavad neile vastanduda.

    Ja kuidas tõestada seda, et neandertallastel oli religioon?

    Võis ju olla muidugi, kes teab. Ma ei eita seda, et religioonid on olemas/olemas olnud. Minu jaoks on loogiline see, et enne religioone oli aeg, kus religiooni ei olnud. Minu jaoks on religioonid inimeste poolt välja kujundatud.

    Ja siinkohal me vist jäämegi eriarvamusele.

  15. Kriku ütles:

    Nagu öeldud, lapsel ei ole aimu ühestki konkreetsest religioonist. Aga tal võib olla eeldusi religioosseks mõtlemiseks kui selliseks. Nagu tal on eeldusi õppima rääkima, kuigi see, mis keelt ta õpib, sõltub täielikult kontaktidest teiste inimestega.

    Religioosne mõtlemine? Mis see on? Ma arvan, et kõik inimesed on võimelised millessegi uskuma, kui nad seda soovivad. Ma ei teadnud, et selleks mingid erilised eeldused olema peavad. Tavaliselt piisab sellest, et inimese vanemad on religioossed…

  16. Täpselt seda ma mõtlengi – inimgrupid on jõudnud religioonini. Inimesed on loonud religiooni.

    Arvatavasti on iga inimgrupp jõudnud religioonini seetõttu, et kalduvus selleks on bioloogiliselt determineeritud, st. on mingisugune inimese liigiomane bioloogiline eeldus niisuguseks mõtlemiseks. Vastasel juhul oleks raske seletada seda, et kõik grupid on mingi uskumuste süsteemi välja arendanud. Võib eeldada, et selle omaduse tekkimisel on ka mingisugune evolutsiooniline põhjendus, et see andis millalgi looduslikus valikus mingi eelise.

    Ja kuidas tõestada seda, et neandertallastel oli religioon?

    Neandertaallaste puhul tulevad loomulikult kõne alla ainult arheoloogilised tõendid. Näiteks hauapanuste olemasolu viitab üldjuhul mingitele usundilistele kujutelmadele. Neandertaallaste matuseid on leitud vähe ja asi pole kaugeltki selge.

    Minu jaoks on loogiline see, et enne religioone oli aeg, kus religiooni ei olnud. Minu jaoks on religioonid inimeste poolt välja kujundatud.

    Minu arust on loogiline eeldada selle teooria kehtivust, mille poolt räägib rohkem tõendeid. Ateistliku “algoleku” teooria väga nõrk koht on religioossete kujutelmade leidumine kõigi inimpopulatsioonide juures. Seda ei anna kindlasti mitte seletada ainult kultuurikontaktidega.

    Religioosne mõtlemine? Mis see on? Ma arvan, et kõik inimesed on võimelised millessegi uskuma, kui nad seda soovivad. Ma ei teadnud, et selleks mingid erilised eeldused olema peavad. Tavaliselt piisab sellest, et inimese vanemad on religioossed…

    Ajaloost on palju teada religioosses perekonnas kasvanud uskmatuid ja vice versa.

  17. Kristlik nihilistlik kisakoor on jälle tupikus, nagu alati, ei mingit tulemust!

    Alustaks jumalast, keda eitada tuleks:

    In 1976, Walter White, Jr., “a concerned patriot,” conducted an interview with a young Jew named Harold Rosenthal who was the assistant to Sen. Javits of New York.

    Rosenthal said in part: ‘Most Jews do not like to admit it, but our god is Lucifer — so I wasn’t lying — and we are his chosen people. Lucifer is very much alive.‘”

    http://www.henrymakow.com/luci.....eople.html

    Siin on Teile vastus, miks judaismis ei tohi jumala nime suhu võtta. Tegelikult ei tea vist enamus judaiste seda kurba tõde, see on nii hästi salastatud.

  18. @Kriku:

    Mul on väga hea olla. Kristlus kui valereligioon on paljastatud, kuid see ju Teile kui tõsiusklikule ei meeldi!

    Solvake ja sildistage terviseks. Kes pärast naerab, naerab paremini.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga