Augusti leiud ajakirjandusest, meilt ja mujalt
Olen puhkusel ja suurt kohaliku ajakirjanduse kammimist pole olnud väga võimalust teha. Seda enam on oodatud viited kommentaarides neile lugudele, mis skeptikule huvi võiks pakkuda. Eelkõige lood Eesti ajakirjandusest, aga kui lugu on väljamaakeelne, siis palun lisada lühike eestikeelne kokkuvõte.
Tõstan mõned kommentaarid juuli lugudest ka siia.
Kaunist suve jätku!
Kuna dig ei suuda vaatamata korduvale sellekohasele palvele tuua näidet tunnusest, mida ei ole võimalik kirjeldada kitsendusena või kitsendusest, mida ei ole võimalik kirjeldada tunnusena, siis ei jää muud üle kui arvata, et tema etteheide nende üheskoos käsitlemisele on põhjendamata. Palun lahkesti digil olla edaspidi ettevaatlikum oma oponentide demagoogias süüdistamisel.
nii et Sokrates peab siis kass olema?
Samuti palutakse digil hoiduda hämamisest asjakohatute näidetega.
Wall Street Journal kurdab, et Venemaa paremkalduvustega valitsus peedistavat ebamugavaid poliitikuid:
Aga loomulikult ei tasu WSJ artiklit uskuda, sest selle autor on ise nii- ja naasugune, dissident pealekauba¡
Mille poolest küll Vene valitsus paremkalduvustega on? Minu teada puudub sellel igasugune austus eraomandi vastu.
Kas see pole siis ilmne? Vene valitsusel on kõige tähtsamad paremkalduvuste tunnused:
* nad kummardavad Vene valitsust;
* ja nad leiavad, et kõik teised peaksid sedasama tegema.
Heal lapsel on muidugi palju nimesid. WSJ kasutatu on authoritarian system.
Kriku ütles:
Ei vasta tõele. Nagu nähtub Global Property Guide’i koostatud indeksist, on Venemaa välja teeninud tervenisti 25 punkti 100st eraomandi austamise osas. Paaril riigil on väiksemad skoorid ka.
Parempoolsuse ja autoritaarsuse vahele võrdusmärgi tõmbamine on ekslik ja demagoogiline.
Kriku ütles:
Jättes hetkeks kõrvale ülalmainitud eelduses kätketud illusiooni, et keegi nonde mõistete vahele võrdusmärgi joonistanud on, on väga tore, et Sul tekkis nii kiiresti arusaamine kiivkategooriate omavaheliste mittevõrdsete sarnasussuhete osas. Mis võiks veel toredam olla? Kui Sa nüüd tagasi läheksid ja seda uut arusaamist ka natuke üleval pool mainitud predikaatide erinevate kasutusalade kontekstis rakendaksid ja selle rakenduse baasil seal figureeriva ebakorrektse võrdusmärgi kenasti maha tõmbaksid.
Seda tegi keegi dig oma kommentaaris 95.
Tiina Jõgeda: Kui mõnust ei piisa
Pendli-Veeliks ennustab: kas Taimo Toomast ja Ott Lepland on järgmised?
Arstid lükkavad mädase augusti müüdi ümber
Küllap vanarahvas elas ja targutas enne penitsilliini avastamist.
Crooks and Liars vahendab isand Puchanani tähelepanekuid:
Ajalooline kommentaar sinna juurde:
Niipalju siis suurte siltidega geide mängudest.
Taanis on kasutusele võetud põnevad abinõud vältimaks, et profaanid püha seadust oma pseudoteooriatega rüvetaksid, nagu teatab Telegraph:
Lahing laste pärast: lugu, mille peale abilinnapea Yana Toom läks väga närvi.
Lugu on tasuline (1 kroon m-maksega). Mõned tsitaadid:
Kui kõik saavad lõpuks ühtmoodi aru, et pere on koos elav leibkond, siis on asi Kriku arust väga hästi. Ainult et kaotus ringkonnakohtus tuli Viimsile alles juuni keskel ja Riigikohtu seisukohta vististi veel pole.
Soomes on jälle üks mees vee läbi surma saanud, poetab Postimees:
Kas ameeriklased ikka käisid Kuul?
MLive.com räägib mehest, kelle oma koer tema suurt varvast peedistas:
Selles kangelaslikkusest pakatavas loos ei puudu loomulikult ka tükike meditsiinialternatiivi:
Mis võiks olla meditsiini suhtes alternatiivsem kui mittemeditsiin?
The Atlantic teatab müstilisest liiklusest automaatsetel turgudel. Salapära on nii suur, et Jeffrey Donovan, kes töötab “andmeteenuste” firmas Nanex, hüüab nähtust viljaringideks.
Tõepoolest, miks ei võiks tulnukad meiega suhelda korduvate turukorralduste mustrite vahendusel?
Ähh, keegi testib mingeid oma uusi roboteid ja paneb igaks juhuks nulli lõppu või midagi sellist…
Tulevikuaja kirjanik Jack T. Chick ennustab, et häda on tulemas. Kommenteerib ka PZ Myers.
AlterNet alarmeerib: Massive Censorship Of Digg Uncovered
dig mainib igaks juhuks ära, et dig ei ole digg.com’iga seotud g’de arvust sõltumata. Ajavahe on ka tervenisti neli aastat vaese dott-kommi kahjuks.
dig ütles:
Kommenteerib Black Web:
Arvamust avaldab ka Mike the Mad Biologist:
Tulevikku ennustab MediaPost:
Paljastustööd teeb ka Right Wing News: The Truth About Digg Patriots
Postimees räägib järjekordsest valitsusest, kellele ei meeldi kohalike naiste ebapiisavalt massiivne riietus:
Postimees kurdab, et Eesti Post ei olevat piisavalt skeptiline:
Postimees kirjutab, et maksude tõstmisel võivad kurjad tagajärjed olla:
The Star avaldab meditsiinialternatiivse peedistamisjuhtumi Lõuna-Aafrikast:
Hea näide anonüümse ühiskonna haavatavusest.
Kriku ütles:
Aga see on ju jama. See on hoopis näide probleemidest digg.com’i jabura ideega, et kõik hääled peaksid võrdsed olema.
Juba rohkem kui kuus aastat on Amazon saanud hakkama “Other people who liked this book also liked …” tehnoloogiaga. Oleks digg.com sama teed läinud, oleks see skandaal olemata jäänud. Aga millegipärast on nad toda kummalist pseudodemokraatiat ajada püüdnud :-P
The Economist räägib värsketest avastustest dietoloogia vallas:
Dig kirjutas:
Kes teisele ütleb, see ise on… Võimaluse kümnete kasutajakontode alt hääletada loob nende anonüümsus.
Los Angeles Times vahendab uut põnevat kõrgtehnoloogilist ärivõimalust:
Varem on siinsetel skeptilistel veergudel kirjutatud sellest, missugustel asjaoludel rasestumisvastaste vahendite mittemüümine ärivõimaluseks osutuda võib.
KatrinV ütles:
Pole häda; mulle meenus mu kadund isa meenutus, et küll oli kahju, et ta ei saanud sõjaväest automaati kaasa võtta, ta oleks selle visanud kodus põõsa alla ja käinud sellele igal hommikul peale laskmas. Eks vabamõtlemine alga kodust, eks ole :)
NPR näitab geneetiliselt muundatud põllukultuuride põnevat käitumist:
Minister Jänes promob paastumist.
dig ütles:
Üht- või teistmoodi kindlasti — küll Chick teab, kes esimesena ära süüakse.
Mingi imelik lugu :S Muidugi ei tule lapsele kahjuks, kui perekonnas rohkem raha on. Samas on nende endi avaldused vastuolulised: kord “ei täheldanud mingeid ebasoodsaid mõjusid”, kord “esimesel eluaastal esinesid teatud kõrvalmõjud”. Muidugi on vähe põhjust kahelda, et “lapsevanemaks olemine on peamiseks faktoriks”, st. et parem olgu lapsevanem, kes tööl käib, kui üldse mitte kedagi. Samas, kas selles veendumiseks on niisugust uuringut vaja…?
Imiku kõrvalt tööl käimine lapsele halvasti ei mõju
Originaallugu “The Guardianilt”.
Tänane Inna-Katrin:
Kas keegi on märganud, kas neid Postimehe jutte veebiversioonis kohendatakse ka, kui keegi apsudele nt kommentaariumis tähelepanu juhib? Kui jah, siis võiks ju siin ohkamisele lisaks kriitika ka allikasse suunata, ehk minna aita, kus viga näeb laita. Forte uudiseid, olen olvanud, “parandavad” (s.t osutavad veale ja avaldavad arvamust, kuidas peaks õige olema, mida toimetaja mõnikord ka arvestab) konstruktiivsemad kommenteerijad tihtipeale.
Mart K. ütles:
Minu nähes ei ole seda juhtunud. Postimees paistab parandavat ainult nimede õigekirja, aga ma kahtlustan, et sedagi kolleegi tähelepanujuhtimise, mitte kommentaariumi põhjal.
@Kriku:
Ma vastan sellele kogemustel põhinevalt. Nõukaajal teatavasti läksid emad enamasti tööle kohe, kui dekreetpuhkus läbi sai. Olid olemas sõimed, ja kui sinna ei saanud (s, siis vanaemad-tuttavad tädid. Koduperenaisendusele vaadati väga halvasti, kuna see aeglustas kommunismi saabumist.
Mul on võtta viiest katseisikust koosnev komplekt, kelle ema läks tööle nii kiirelt kui võimalik. Kõikidest on kasvanud normaalsed inimesed, ütleks lasua, et kesmisest andekamad. Mõistus ja tervis korras, hullemat sorti hingehädasid ei paista kah olevat. Sõimes ja lasteaias pole küll keegi olnud, ikka kodupidamisel. Emaigatsus oli suur, aga see ei põhjustanud jäävaid kahjustusi. Kui ema poleks tööl käinud, oleks elu olnud täiesti võimatu – kuigi armastatakse väita, et kõik oli odav, siis see on suhteline, ka palgad olid ju väikesed ja ühe vanema palgast mitte mingil juhul pere ülalpidamiseks ei piisanuks (peretoetused olid peaaegu olematult pisikesed, ja tasuta sai koolis süüa ainult sel juhul, kui peres oli viis või rohkem kooliealist last – suures peres aga tavaliselt vanem juba täiskasvanu, kui noorim kooli läheb, eks ole).
Lisaks näiutab see kasteisikute komplekt, et rinnapiimaga toitmise aeg ei mõjuta mingil märgataval moel lapse intelligentsust – ka laps, kes vaid kaks kuud rinnapiima saanud, võib olla väga nutikas täiskasvanu ja kaitsta doktorikraadi.
OK. see oli naljaga pooleks… Loomulikult on nii emale kui lapsele hea, kui saab koos olla nii palju kui võimalik – emainstinkt nõuab seda, ema süda karjub iga kord, kui peab oma lapsest eemal olema. Aga sellist seost, et kui nüüd ema tööle läheb, siis lapsest kohe pätt või neurootik saab – sellist seost ka ei ole. Pedagoogina olen vastavat kirjandust uurinud ja üldiselt on seisukoht juba ammust ajast (vähemalt aastast 2002, kui ma oma pedagoogilise uurimustöö kaitsesin) selline, et lapsele on kõige tähtsam turvatunne. Kui ta tunneb ennast turvaliselt, siis lepib ta ka ema ajutise eemalolekuga. Ja vastupidi – ema võib olla pidevalt juures, aga kui ta ainult nutab ja muretseb ja on pinges, et kust homme süüa saada, kas üüriraha jätkub, kas töö jääb alles (kuni mina kodus olen) – see traumeerib last ilmselt päris palju (on ka selline näide lähikonnast võtta).
Ühesõnaga, selline uurimus on abiks neile emadele, kes seisavad dilemma ees, see teeb nende väga raske otsuse pisut kergemaks ja annab kindlust. Sest eks kallid naabrimutid on kohe risti löömas – rongaema! Ja kõik need artiklid naistelehtedes sellest, kuidas liiga vähe aega rinnapiima saanud või töölkäiva ema lapsest emotsionaalne hälvik saab – see on tasakaaluks neile artiklitele.
Vaevalt et seda ka keegi kuskil väidab. Kõik väited on ikkagi statistilised ja juhtumeid, milles päris orbudest on saanud silmapaistvad inimesed, ei ole mitte vähe. Loomulikult oleneb kõik konkreetse perekonna võimalustest, vanaemade-tädide-jts. olemasolust ja nii edasi.
Minus lihtsalt äratasid huvi selle uuringuga seotud isikute vastuolulised avaldused. Kui see oligi algusest peale mõeldud vastukaaluna hüsteerilistele artiklitele, siis tekib aga paratamatult rida uusi küsimusi.
Mart K. ütles:
Tavaliselt aitab kiiremini otse loo autorile meilimine. Seal tuleks märkida ka, milles viga seisneb ja mis just meilikirjutaja teab asja paremini kui ajakirjanik.
Mina küll ei viitsi seda teha autori puhul, kelle igas loos mingi rumal lapsus esineb.
@Kriku:
Mida ei ole ka imestada, kui varem kirjutas ta Postimehe läbulisas elu24.ee. See näitab Postimehe suhtumist teadusse. Viimased paar aastat pole Tõnisson hauas vist üldse rahu saanud, muudkui keerab küljelt küljele :)
TechDirt valgustab uusi suundi Meerikamaa seadusetegemiskunstis:
Ekspress ikka leiab ka, kellele sõna anda. Seekord on Eesti esi-nädalalehe veergudele trüginud Alex Jones ja joogivette lisatavad aju õgivad emotsioonivaktsiinid.
Mina ei teadnud viidatud furoorist seni midagi. Tundub, et olen konspiratsiooniveebid unarulle jätt.
Viide alternatiivse autoparanduse karikatuurile on liiga hea, et jagamata jätta:
http://www.wulffmorgenthaler.c.....1e81bb93ce