Toitumisteraapia — posijate Trooja hobune

Postimehe tarbijalisas Tarbija24 leidis avaldamist lugu Uus toidupüramiid lükkab riisi ja kartuli troonilt. Uue toidupüramiidi uudise puhul köitis silma selle koostajaks nimetatud Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon ja nimed Annely Soots, Sirli Kivisaar, Tiiu Vihalemm, Sille Poola, Helle Müller, Anne Räim, Urmas Soots.

Eelnevast on meelde jäänud, et toitumisteraapiaga on seotud palju umbluud. Mitte et normaalne ja tasakaalustatud toitumine inimese elus ja tervises vähetähtis oleks, aga püüd toitumise muutmisega lausa haigusi ravida ületab selle piiri, mida tõenduspõhisus näidata suudab.

Toitumise ümber käiv on sageli segane segu asjalikest nõuannetest ja puhtakujulisest pseudoteadusest. Näiteks Adik Levini poolt aetav Role test ei oma teaduslikku tähtsust, et selle põhjalt mingeid pädevaid tervisealaseid otsuseid teha; viimastel aegadel palju räägitud pH dieet on teaduslikus mõttes lausa väärteavet sisaldav. Võimalik positiivne efekt tuleneb sellest, et inimene üldse mõtleb ja jälgib, mida ja kui palju ta sööb, ning kui soovitatakse juurde ka mõõdukat füüsilist tegevust, siis enesetunde kohenemine on igati oodatud tulem. Aga parem enesetunne ei tulene mitte pH-libateooriast ega Role testist, vaid iseenda tähelepanust iseenda suhtes. Ja nii saavad näivteaduslikud teooriad teenimatut kiitust mitte ainult “tavalistelt inimestelt”, vaid ka neilt, kes peaksid paremini teadma — arstid, päris toitumisteadlased.

Ma ei oska väga põhjalikult kommenteerida seda “toitumisterapeutide” väljapakutud püramiidi, aga kui meile väidetakse, et püramiid

põhineb Harvardi tervisliku toitumise püramiidil ning viimastel aastakümnetel toitumise vallas tehtud teadusuuringutel.

ja viidatud ei ole ühelegi allikale, siis usutavusele see küll kaasa ei aita.

Ajakirja Pere ja Kodu juulinumbrist saab aga lugeda, et püramiid ja soovitused põhinevad Harvard School of Public Health’i ja Harvard College’i presidendi Walter C. Willett’i tegevusel. Pere ja Kodu ajakirjaniku Made Laasi kiituseks peab ütlema, et tema on küsinud kommentaari ka toitumisteadlase Tiiu Lieberti ja lastearsti Reet Raukase käest. Aga libateadlaste ja päris teadlaste selline kõrvutamine teenib paratamatult libateadlaste renomeed. Kujutage olukorda, kus uudisele uute planeetide avastamise kohta kauge tähe ümber küsitakse kommentaari astroloogilt. Või kui pendlimehe vitsavõnkeid palutakse kommenteerima geoloogi.

Lisateavet saame toitumisteraapia.ee lehelt, kus minu asjatundmatu hinnangu järgi on samuti tegu “terapeutidele” tüüpilise seguga asjalikest nõuannetest

Parimateks köögiviljade valmistamisviisideks on aurutamine, küpsetamine või kiirelt segades õlis kuumutamine (passeerimine). Vältida tuleb liigset küpsetamist või praadimist. Keeta soovitame köögivilju vaid supi jaoks, sest siis saame ka köögiviljadest keeduvette läinud veeslahustuvad toitained kätte. Kui värskeid köögivilju ei ole saadaval, eelistage konserveeritud viljadele külmutatuid.

kuni kahtlaste ja kulukate reklaamüleskutseteni:

Terviseprobleemide puhul tuleb uurida toiduallergia või -talumatuse võimalust. Toiduaine sobivus või sobimatus on individuaalne ning seda saab testida analüüsidega.

Mis sorti ettevõtmine see Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon üldse on, saame jälgida sealtsamast toitumisteraapia.ee kodulehelt. Ja ega esmapilk midagi head küll ei tõota — detoksifikatsioon ja puhastumine, kelatsioon ehk raskemetallide eemaldamine kehast, pH seos haigustega, toidutalumatuse testid jne. Kogenud lugejale tähendavad need märksõnad kõrgendatud umbluuohtu. Neil mõistetel on teaduslikus mõttes sisukas tähendus ka olemas, aga see viis, kuidas terapeudiks maskeerunud posija neid mõisteid omatahtsi tõlgendab, on kaugel tänapäevasest teaduslikust arusaamast biokeemiast, füsioloogiast ja muust.

Teadjamad, palun selgitage, kas inimene, kes on küll lõpetanud arstiteaduskonna, kuid pole arstina töötanud ega ole kirjas ka Terviseameti tervishoiutöötajate andmebaasis, võib ennast arstiks nimetada? Annely Soots nimetab end järjepidevalt tiitliga “arst-toitumisterapeut”.

Lisaks otsesele jamale, mida sellelt kodulehelt leida võib, astutakse ka päris ohtlikule pinnasele lubadusega tõsiste pärishaiguste puhul abiks olla. Nad küll keerutavad sõnadega Toitumisteraapiast võib [autori rõhutus] abi olla järgmiste seisundite korral (AIDS, vähk, lastetus, depressioon jne), kuid see on silmakirjalik, sest tegelikult tahetakse pakkuda väära lootust kõigile vaevatuile ja neilt kasutute testidega raha välja rappida.

Sümptomaatiline on ka see, et oma laiaulatuslike väidete tõestuseks ei vaevuta esitama viiteid teadusartiklitele. Isegi see toitumispüramiid, mis on väidetavalt Harvardi materjalide alusel tehtud, on jäetud viitamata.

Artiklite osas on sagedane viidatav ajakiri Medical Veritas, mille maine ei ole kuigi kõrge.

Kokkuvõtteks
Eesti Toitumisterapeutide Assotsiatsiooni poolt tulevatesse teadetesse tasub suhtuda suure umbusuga. Või siis üldse mitte suhtuda ja eirata täiesti. Nende poolt pakutavaid teenuseid ei tasu osta, sest nende puhul ei saa olla kindel, et need ka tegelikult tõenduspõhised on. Suur hulk nende teenustest on tõendatult ebavajalikud.

Ajakirjanik, kes sedalaadi lugusid koostab, võiks pöörata veidi rohkem tähelepanu oma allikate usaldusväärsusele.

Samuti tahan inimeste ja organisatsioonide tähelepanu juhtida sellele, et koostöö Eesti Toitumisterapeutide Assotsiatsiooni, Astroloogide Liidu, Akadeemilise Homöopaatia Seltsi või muu vastava organisatsiooniga ei teeni teadust ega inimeste tervist, vaid annab kõrvutamise kaudu teenimatut kuulsust ja au ebateaduslikele teooriatele ja nende levitajatele.

189 Replies to “Toitumisteraapia — posijate Trooja hobune”

  1. Kuna Zilmer on üks Eesti tunnustatumaid teadlasi, siis panen siia ka tsitaadi Mi poolt viidatud “Õhtulehe” artikli menüüga:

    HOMMIKUSÖÖK | Kell 6–9. Hommikuti mitte süüa on lausrumalus! Hommikul vajab organism kiiresti ja suhteliselt rohkesti toidusüsivesikuid. Süsivesikurikkad on kartul, leib, kuklid ja makaronitoidud. Kogus sõltub kehakaalust. Süsivesikuid on vaja selleks, et maks ei peaks ise hakkama hommikul glükoosi tootma. Inimese organismis pole pikaajalisi süsivesikute tagavarasid, ning ka maksa glükogeenivarud on hommikuks üsna tühjad.

    Hommikueine olgu rasvavaesem – 2,5protsendili­ne (kuid mitte rasvavaba) piim, light juust.

    Vorstivõileib pole hommikusöögiks kõige otstarbekam. Eraldi võetuna pole ei võis ega vorstis mitte midagi halba, kuid vorst ja või koos annavad hommikusöögiks liiga palju rasva korraga. Ka röstsaia peaks vältima, sest süsivesikute korduval töötlemisel tekib paraku ka kahjulikke ühendeid.

    Hommikul peaks sööma putrusid, jogurteid, muna, kala, kanaliha ja kohupiima. Ka küps banaan on omal kohal.

    LÕUNASÖÖK | Kell 11–14. Kindlaid reegleid pole. Lõuna on nautimiseks, sealjuures ei tohi unustada salateid. Päeva olulisim kogus süsivesikuid tuleb kätte saada päeva esimeses pooles.

    ÕHTUSÖÖK | Kell 17–19. Õhtul peab süsivesikutega ettevaatlik olema. Omal kohal on hoopis võimalikult kvaliteetsed valgud: muna, kala, juust, piimasaadused.

    Nn. ööootest on targem loobuda. Hilisõhtul sööduna ladestuvad kõik liigsed süsivesikud rasvadeks. Kui hilisõhtul teleri ees kõht tühjaks läheb, võib süüa veidi kõike, mis ei sisalda rohkelt tärklist: värsket puu- või köögivilja (välja arvatud küps banaan), rasvavaest tailiha, mõnd lahjat piimatoodet, light juustu.

    Ülimalt soovitatav lugemisvara on tema raamat “Normaalne söömine”.

  2. Mi ütles:

    Suvaline uuring toidu ja infektsioonide seosest:
    http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9701160

    Zilmeri – http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=174979

    Eeee, see oli ülevaateuuring tsingi rollist meie biokeemias. “Toidu ja infektsioonide seostest” on umbes sama suur üldistus nagu raudlaeva seos meie vereringega.

    Kas ma sain õigesti aru,et meditsiin, ei tea mis põhjustab pärmseent, aga seda ravitakse ikka?Kuidas see on võimalik?

    Pärmseen kui omaette elusorganism on ehk ise enda põhjuseks? Nagu inimese “põhjuseks” võib pidada tema liigist homo sapiens olevaid vanemaid.

    Ma arvan, et kui sa oled huvitatud sellest, mida meditsiin teab või ei tea või kuidas need asjad töötavad, siis soe soovitus on see, et mine ja õpi seda valdkonda sellises koolis, millel on vastav tunnustatud õigus selliseid asju pädevalt ja sobival tasemel õpetada. Pole mõtet raisata aega ja oma ajupotentsiaali millegi sellise õppimisele, mille seos teaduslikkusega on juhuslik. Sealt edasi on võimalik alustada juba omaenda uuringuid sellistes suundades, mis sulle huvi pakuvad ja millel ka tegelikult on potentsiaali olla abiks paljudele inimestele.

    Teinekord on muidugi võimalik ka selline asi, et isegi kirjeldatud õppeasutuses õppinud inimene võib teaduslikkuse suunalt kõrvale kalduda — kust muidu tulevad arstiharidusega homöopaadid, aga arstliku kõrgharidusega homöopaate on Eesti homöopaatide seas vähem kui mittearstliku haridusega homöopaate, seega mingi positiivne mõju haridusel ikka näib olevat.

  3. Mi ütles:

    Seda kutsutakse individuaalseks.Sinusuguseid inimesi leidub.

    ja järgmisel hetkel tõded:
    Mi ütles:

    ma näen, et ainus asi mida teil vaja on , on rottide peal tehtud katsed ning praktiline elu/kogemused ei mängi rolli.

    siinkohal tahaks ma küsida, et miks mängivad praktiline elu ja isiklikud kogemused jaoks tähtsamat rolli siis kui nendest tehtavad järeldused su teooriat kinnitavad aga siis kui need vastupidist kinnitavad, heidad sa need kõrvale, viidates, et tegu on individuaalsusega? kas sinu isiklikud kogemused pole siis individuaalsed?

    siin tulebki välja üks peamine viga, mille najal igasugused uhhuundused õitsevad: inimene arvab, et tema isiklik kogemus on reegel, unustades ära, et isiklik kogemus võib olla haruldaste juhuste kokkusattumine või lihtlabane väärkujutelm (olgu siis ennatlikult ja subjektiivselt tehtud valejäreldus või lausa meelepete). kui ümbruskonnas leidub veel samasuguse kogemusega isikuid, arvatakse, et tehtud on läbimurdeline avastus, sest “see ei saa ju olla juhus ja siin peab ju olema selge seaduspärasus!”

  4. Mi ütles:

    7000 a on piisav aeg, et tekiks kohandumine toiduga…

    Kui Teil on olnud juhust rännata teistel (sub)kontinentidel, kus toitutakse hoopis erinevalt Põhja-Euroopast ja kus on vältimatu ka kokkupuude kardinaalselt teistsuguse mikroflooraga, näiteks Indias, siis teate, et inimese organism kohaneb selliste tingimustega kahe kuni viie päeva jooksul. Alguses on paha ja palavik, aga see möödub.

    Selles valguses tundub jutt tuhandetest aastatest, mida piirkondlike eripäradega kohanemiseks vaja peaks olema, kergelt öeldes liialdusena.

    Mis loomulikult ei välista ei tervisliku toitumise vajalikkust ega võimalust, et peavoolu meditsiin ei pööra patsientide menüüle alati nii palju tähelepanu, kui tarvis oleks. See ei välista isegi mõnede integratiivse meditsiini võtete toimimist ega keha ja meele vahelise suhte tähtsust. Sellepärast ongi eriti nõme, et sellal, kui tõsiseltvõetavad teadlased alles seda avastamata valdkonda servast ettevaatlikult kaardistavad, ratsutavad uljad posijad kiiruga umbluudest kokku klopsitud Trooja hobusel haige inimese usaldusele tormi ning müüvad lubadusi tulemuste kohta, mida neil pole õigust lubada ja rakendavad protseduure, mille tõhusus või isegi ohutus pole sugugi kindlad ja mille toimemehhanism on tundmatu.

  5. Lugesin ise vahepeal selle M.Uibo ratsionaalse toitumise (enamvähem) läbi. Selle järgi võib sagedast külmetushaiguste põdemist (sealhulgas siis nohu) põhjustada ka valgupuudus.

    “Kuna täisväärtuslikud valgus sisalduvad peaaegu eranditult loomsetes toiduainetes, siis on nõue, et täiskasvanu toiduratsioonis 50-56%, lastel aga 60-80% valgu üldhulgast oleks rahuldatud loomset päritolu valkudega.”

    N-Liidus oli 18-40 a.mehe päevane valgunorm 88-91g.
    Zilmeri uuemat raamatut mul pole, nii et ei tea täpsemalt öelda, mida praeguse aja normid selle kohta ütlevad.
    Kuidas ainult puhtast taimetoidust on võimalik kõiki vajalikke toitaineid omastada, on selle peatüki põhjal raske ettegi kujutada, kuna öeldakse ka näiteks, et köögiviljades sisalduvate vitamiinide ja mineraalide omastamine ilma valkudeta on raskendatud, nii et võib hüpovitaminoos tekkida.
    P.S. Inuitid näiteks toitusid peaaegu et üldse ainult lihast, meenus mulle veel :). Köögi- ja teraviljad sealkandis ju ei kasvagi.

  6. Zilmeri protsendid olid minu viga, millegipärast kirjutasin välja ainult puu ja juurvilja, aga mõte jääb samaks-enamik toidust on loomne-palju toitaineid jääb puudulikuks.

    Ma ei näe seost toiduallergial, mikroflooral ning erinevatel kontinentidel.(kuigi toiduallergia mõjub mikrofloorale halvasti, seda küll).Allergiad on pigem pärilikud. Mikrofloora kohandub vastavalt oludele.

    Me näeme kõike enda vaatenurgast.Kui olen ise haige olnud, nendega kokku puutunud, siis tunduvad mulle teised samasugused, ning vastupidi.
    Seega kui me keegi midagi ei tea(ning kuna te veel pole väitnud, et terviseamet on nende talumatuste suhtes suure uuringu teinud), siis kuidas pannakse kokku toitumissoovitusi inimestele ja räägitakse kohastumisest?Mingi teaduslik terooria võib ju väita, et teoreetiliselt oleme kohastunud, aga tegelikkus?

    Toon näiteid.30 lapseline klass lõunapausil.25 neist on allergiateta, 5-l on allergia(piim, nisu , mis iganes)..Söögiks on klaas piima, makaronid, kurgisalat hapukoorega, hakklihakaste ning viil leiba.
    Ja nad kõik söövad seda toitu, sest nad ei kahtle selle mõjus neile, kuna see on eestlastele mõeldud.Nende vanemad ei kahtle selles(kui pole just vastava haridusega).Vähemalt esialgu, ja vb ka mitte kunagi.
    Põhjuseks on puudulik teavitustöö ning stereotüüpne arvamus “Eesti toidust”.See on üks asi.
    Kas ma väidan, et kõik peaksid sööma nii nagu söövad allergikud.EI
    Umbluu hoiatus!
    . Aga, mida ma isiklikult arvan, et tegelkult nii peaksid sööma vb 15 tükki neist.Sest jällegi, ma arvan, et me pole kohastunud toiduga(subjektiivsed kogemused). Aga on neid seal tegelikult 15 või 5, seda me ei saa teada, kuni meditsiin/TAI teeb samasuguseid umbluu oletusi nagu mina rääkides kohastumusest..Teades, kui raske on meil siinmail arsti juurde pääseda, kui raske on jõuda nende testideni, isegi kui sul on sümptomid olemas, siis väidan, et enamus juhtudest on diagnoosimata.+ veel inimesed ,kes on meditsiinivastased jt.
    Samas, selles mõttes, me saame ikka väita, et leib on eestlase toit, kuna me oleme seda söönud, aga kas see ka hästi mõjub,see on teine asi.

    Tahaks muidugi seda kuskil tunnustatud kohas õppida,Eestis pole see jällegi võimalik.Mis näitab jällegi siinset suhtumist toitu.
    Minu umbluutamise pärast pole vaja muretseda, kuna ma ei tegele inimestega, need kursused olid oma lõbuks pigem.

    Ennem kui järgmine kord väidate, et tegeletakse seal ainult ph-imega või mis iganes, siis küsige järgi neilt.Või minult.

    Vähemalt homoöpaatia osas jõuame üksmeelele.Käisin ka kunagi seal ning rääksisn tollele sõna otseses mõttes arstile, et mul on allergiad ja mainisin ära ka, et jätkan nende toitude söömist(kuna keegi ei seletanud mulle, et sellest midagi halba juhtub ja üldse ei seletanud midagi) ning ka tema ei öelnud selle peale midagi.Tekivad küsimused selle kõige peale lihtsalt.

  7. Mi ütles:

    terooria võib ju väita, et teoreetiliselt oleme kohastunud, aga tegelikkus?

    Oletuste ja tegelikkuse kallutamata võrdlemiseks, nagu ma aru saan, ongi välja töötatud spetsiaalsed vahendid nagu teaduslik meetod.

    Tahaks muidugi seda kuskil tunnustatud kohas õppida, Eestis pole see jällegi võimalik.

    Võib-olla tõesti, pole uurinud. Kas keegi teab, milline on nt selle õppeasetuse üldine tase? Kursused aladel nagu refleksoloogia, aroomteraapia, hiina meditsiin ja kiropraktika muidugi usaldust ei ärata.

  8. Mart K. ütles:

    Kas keegi teab, milline on nt selle õppeasetuse üldine tase?

    Noh, loeme seda loetelu ja vaatame, kas torkab mõni jõle ämber silma.

    Maksa puhastumine, detoksifikatsioon toidulisandite ja toitumise abil (16 tundi)
    29. – 30. september 2010

    Maks keha puhastajana, detoksifikatsiooni kaks etappi. Keha puhastamise, mürkide eemaldamise mehhanismid. Soovitatavad puhastumise viisid. Detoksifikatsiooni soodustav dieet. Preparaadid, toidulisandid. Toiduainete töötlemisest ja saastamisest tingitud haigused. Raskemetallimürgistus ja kelatsioon. Ekstreemsed puhastuskuurid ja nende kahjulikkus.

    Jutt “varjatud toidutalumatusest” on ka muidugi jama. Muude asjade puhul on piisavalt palju küsitavusi, et otsustamiseks peaks materjalidele ka otsa vaatama.

  9. Mi ütles:

    enamik toidust on loomne-palju toitaineid jääb puudulikuks.

    Kulla mees, see on ju jama.

    dig loeb nüüd kõva ja selge häälega valitud veergu The Straight Dope’ist:

    Stefansson argued that the native peoples of the arctic got their vitamin C from meat that was raw or minimally cooked–cooking, it seems, destroys the vitamin. (In fact, for a long time “Eskimo” was thought to be a derisive Native American term meaning “eater of raw flesh,” although this is now discounted.) Stefansson claimed the high incidence of scurvy among European explorers could be explained by their refusal to eat like the natives. He proved this to his own satisfaction by subsisting in good health for lengthy periods–one memorable odyssey lasted for five years–strictly on whatever meat and fish he and his companions could catch.

    A few holdouts didn’t buy it. To settle the matter once and for all, Stefansson and a colleague lived on a meat-only diet for one year under medical supervision at New York’s Bellevue Hospital, starting in February 1928. The two ate between 100 and 140 grams of protein a day, the balance of their calories coming from fat, yet they remained scurvy free. Later in life Stefansson became a strong advocate of a high-meat diet even if you didn’t live in the arctic; he professed to enjoy improved health, reduced weight, etc, from meals consisting of coffee, the occasional grapefruit, and a nice steak, presumably rare. Doesn’t sound half bad, and one might note that until recently the Inuit rarely suffered from atherosclerosis and other Western ailments.

    Üldiselt on inuitide dieediga niimoodi, et see varieerub kohast sõltuvalt. Maismaal on tavaliselt veidi taimede moodi asju ka, aga mõned inuitihõimud elavad aeg-ajalt pikemat aega jää peal ka. Seal ei ole saadaval mitte midagi söödavat peale selle, mis jääugust tuleb — too aga on liha või kala. Ja elavad päris ilusasti.

    Tõsi küll, viimasel ajal on välised mõjutused inuitidele uusi haigusi kaasa toonud. Aga see on omaette teema.

    Toon näiteid.30 lapseline klass lõunapausil.25 neist on allergiateta, 5-l on allergia(piim, nisu , mis iganes)..Söögiks on klaas piima, makaronid, kurgisalat hapukoorega, hakklihakaste ning viil leiba.
    Ja nad kõik söövad seda toitu, sest nad ei kahtle selle mõjus neile, kuna see on eestlastele mõeldud.Nende vanemad ei kahtle selles(kui pole just vastava haridusega).Vähemalt esialgu, ja vb ka mitte kunagi.

    Noh, siis järelikult ei ole allergiat. Toiduallergia ei ole niisugune häda, mida on võimalik mitte tähele panna.

    Loomulikult ei pea allergeeniga kokkupuutumine tingimata anafülaktilist šokki kaasa tooma, aga ägedal põletikulisel reaktsioonil on väga selge komme endale tähelepanu tõmmata — ja tsivilisatsioonis elav laps jõuab varsti pärast seda kellegi juurde, kes oskab allergilise reaktsiooni ja konkreetse allergeeni kohta teadmise kokku panna.

    Üks vastik “toitumisterapeutide” komme ongi inimestele auku pähe rääkida, et mõned toiduained salajasi, nähtamatuid, mõõtmatuid allergiaid põhjustavad. Sogase veekogu ääres on lihtsam haikalapeletusvahendeid müüa.

    Igaks juhuks olgu veel mainitud, et neljast üldtunnustatud ülitundlikkuse tüübist ainult ühte loetakse allergiaks ning säherdused toitumisvalikuid otseselt piiravad haigused nagu fenüülketonuuria või laktoositalumatus ei ole allergia ega isegi mitte ülitundlikkus.

  10. Zilmeri protsendid olid minu viga, millegipärast kirjutasin välja ainult puu ja juurvilja, aga mõte jääb samaks-enamik toidust on loomne-palju toitaineid jääb puudulikuks.

    Ei, mõte ei ole sama. Ülal kaebasid sa just liigse teravilja ja kartulisöömise üle. Kui sa sellest väitest loobunud oled, siis on kõik hästi, aga Zilmeri artikli mõte ei ole sama kui sinu ülalpool väljendatud mõtted.

    Me näeme kõike enda vaatenurgast.Kui olen ise haige olnud, nendega kokku puutunud, siis tunduvad mulle teised samasugused, ning vastupidi.

    Palun räägi enda eest. Hulk tarku ja võimekaid inimesi on hulga tööd teinud, et töötada välja reeglid ümbritseva tegelikkuse võimalikult objektiivseks mõõtmiseks. Kui sina neis ei orienteeru ega neid ei rakenda, on see kitsalt sinu probleem.

    Seega kui me keegi midagi ei tea(ning kuna te veel pole väitnud, et terviseamet on nende talumatuste suhtes suure uuringu teinud), siis kuidas pannakse kokku toitumissoovitusi inimestele ja räägitakse kohastumisest?

    Sina rääkisid ülal, et toitumisega seotud probleemide põhjus võib olla teraviljakasvatusel baseeruva toiduga kohanematus. Sinu asi on seda väidet tõendada. Mina ainult viitasin, et kohanemiseks on piisavalt aega olnud, mis seab sinu väite kahtluse alla.

    Söögiks on klaas piima, makaronid, kurgisalat hapukoorega, hakklihakaste ning viil leiba.
    Ja nad kõik söövad seda toitu, sest nad ei kahtle selle mõjus neile, kuna see on eestlastele mõeldud.Nende vanemad ei kahtle selles(kui pole just vastava haridusega).Vähemalt esialgu, ja vb ka mitte kunagi.
    Põhjuseks on puudulik teavitustöö ning stereotüüpne arvamus “Eesti toidust”.See on üks asi.

    Põhjuseks on toitumisteadlaste, sh. ka sinu poolt viidatud prof. Zilmeri poolt välja töötatud soovitused. Ma ei näe selle lõunasöögi märkimisväärset vastuolu tema poolt “Õhtulehes” soovitatuga.

    Kas ma väidan, et kõik peaksid sööma nii nagu söövad allergikud. EI Aga, mida ma isiklikult arvan, et tegelkult nii peaksid sööma vb 15 tükki neist.

    Seni, kuni sa oma arvamust tõenditega ei kinnita, on see ainult sinu põhjendamata arvamus, ei midagi enamat. Sa võid arvata, mida sulle meeldib, aga ära heida teistele ette, et nad sind ei kuula, kui sa ainult oma intuitsioonile toetud.

    Tahaks muidugi seda kuskil tunnustatud kohas õppida,Eestis pole see jällegi võimalik.

    Mine õpi Tartu Ülikoolis, Zilmer õpetab ja puha. Või oled sa temasse järsku usalduse kaotanud, kui tuli välja, et tema artikkel ei toetagi sinu nägemusi?

  11. “Postimeest” võib vahel kiita ka. Nimelt on nad hakkama saanud artiklite sarjaga “Tervislik nädalamenüü”.

    Päev 1

    Päev 2

    Tore, et üheski valdkonnas on asjakohast tervisealast teavet kiiduväärselt kerge leida.

  12. Ülal kaebasid sa just liigse teravilja ja kartulisöömise üle. Kui sa sellest väitest loobunud oled, siis on kõik hästi, aga Zilmeri artikli mõte ei ole sama kui sinu ülalpool väljendatud mõtted.
    Kui te mõtlete minu paleoliitilise dieedi ideed, siis selle tõin välja aruteluks, see pole midagi mida ma propageeriks. Seetõttu ka hiljem nõustusin Zilmeri variandiga. Unustasin mainimata selle, et teravilju on erinevaid, on neid mida talutakse hästi, ja neid võib vabalt süüa. Kuid need sordid , mis on meil levinud, nende üle ma küll kaeblen. Kartul on teema mille koha pealt ma võiks sõnad tagasi võtta, samas arvatavasti tegin selle kohta märkuse seoses eelajaloolise dieediga, kuhu see ei kuulunud.Arusaamatus tekkis jällegi ekslikust ootusest, et mu mõtteid loetakse.
    Hulk tarku ja võimekaid inimesi on hulga tööd teinud, et töötada välja reeglid ümbritseva tegelikkuse võimalikult objektiivseks mõõtmiseks. Kui sina neis ei orienteeru ega neid ei rakenda, on see kitsalt sinu probleem. Nagu te isegi õigustatult nõuate alati katseid, arvan, et ka siinkohal oleks neid vaja. Teadlase tarkus, ei mängi siinkohal rolli.Kui neid on tehtud, siis milline on see meetod, millega saab tuvastada inimeste vastuvõtlikkust erinevatele toitudele, ilma neid testimata? Pakub tõesti huvi, kuidas seda tehakse, ja täiesti võimalik, et see on teostatav, aga kelle käest ma peaksin järgi küsima, kuidas need järeldused tehti?Äkki teate öelda.
    Põhjuseks on toitumisteadlaste, sh. ka sinu poolt viidatud prof. Zilmeri poolt välja töötatud soovitused. Ma ei näe selle lõunasöögi märkimisväärset vastuolu tema poolt “Õhtulehes” soovitatuga.Tõin näite talumatute seisukohast .Ja (ma arvan, et )see menüü on puudulik värkse toidu osas.Kurk pole just eriti vitamiini rikas.Eks kujutlusvõime mängib ka rolli, aga tavaliselt, ei pühendata salatile, eriti suurt osa taldrikust.
    Mine õpi Tartu Ülikoolis, Zilmer õpetab ja puha. Või oled sa temasse järsku usalduse kaotanud, kui tuli välja, et tema artikkel ei toetagi sinu nägemusi?Nagu ennem mainisin, olen nõus tema artikliga. Samas olen nõus ka teiste teooriatega, nagu keegi siin näite inuiitidest tõi, mis kalduks sinna eelajaloolise dieedi poole pigem.Toores liha peaks olema vääruslikum, kui see mida meie sööme siiski(kui vale lükake ümber).
    Toiduallergia ei ole niisugune häda, mida on võimalik mitte tähele panna.
    Terminid terminiteks.Mõtlen talumatusi, mida on võimalik arstide juures määrata, mitte mingeid varjatud talumatusi või lööbega allergiaid.Ja täiesti võimalik on probeemi mitte tähele panna ning leida, et see on normaalsus.eriti kui on tegu lastega, vanuritega, kasvõi vangidega.On suur hulk inimesi, kel pole võimalust, teadmisi, tahtmist teostada neid uuringuid.
    Kui soovite teada, milline on nt…

  13. Mi ütles:

    Kui te mõtlete minu paleoliitilise dieedi ideed, siis selle tõin välja aruteluks, see pole midagi mida ma propageeriks.

    Kui tänapäevases kokanduses algab iga korralik retsept “Võtke puhas kauss …”, siis paleoliitilises gastronoomias algab tõsiseltvõetav retsept “Püüdke sobiva suurusega mammut …”.

  14. Mi ütles:

    Toores liha peaks olema vääruslikum, kui see mida meie sööme siiski(kui vale lükake ümber).

    Mis ta nüüd väär-uslik on, täitsa õigete keeritsusside vastseid võib toore liha seest leida. Mõnedes kogukondades võideldakse johtuvate haiguste vastu sealiha söömise keeluga, teistes jälle praetakse liha ning kala korralikult läbi.

    Mi ütles:

    Mõtlen talumatusi, mida on võimalik arstide juures määrata, mitte mingeid varjatud talumatusi või lööbega allergiaid. […] On suur hulk inimesi, kel pole võimalust, teadmisi, tahtmist teostada neid uuringuid.

    Aga see on ju jama. Mis mittevarjatud talumatus see on, mida uuringuga tuvastada tuleb?

    Kui inimene ei pane tähele, et tal pärast piima joomist kõht lahti läheb, siis on tegemist kas väga hajameelse inimesega või ei kannata see inimene ebapiisava laktaasiproduktsiooni all. Kui leiva ja teiste euroopalike teraviljatoodete tarbimine inimesel kroonilist kõhulahtisust ei põhjusta, siis ei ole tal tsöliaakiat. Kui alkoholi tarbimine ei põhjusta inimesel tugevat näopunetust, siis ei kannata ta ebapiisava aldehüüdi dehüdrogenaasi produktsiooni käes. Jne.

  15. dig ütles:

    Mi ütles:

    Toores liha peaks olema vääruslikum, kui see mida meie sööme siiski(kui vale lükake ümber).

    Mis ta nüüd väär-uslik on, täitsa õigete keeritsusside vastseid võib toore liha seest leida.

    ei usu, et väärtuslikum või väär-usklikum oleks. meie punu pole toore liha seedimiseks eriti hästi kohastunud. kuumtöödeldud toiduained on ikka ilmselgelt kergemini omandatavad.

  16. Kuid need sordid , mis on meil levinud, nende üle ma küll kaeblen.

    Sinu poolt viidatud artiklis on Zilmer teistsugusel seisukohal. Kust pärineb sinu informatsioon meil kasutuses olevate teraviljasortide kohta, mis kaeblemiseks põhjust annab?

    Nagu te isegi õigustatult nõuate alati katseid, arvan, et ka siinkohal oleks neid vaja. Teadlase tarkus, ei mängi siinkohal rolli.

    Mis sa kostad. Kuskohast siis toitumisteadlased oma andmed võtavad sinu arvates?

    Kui neid on tehtud, siis milline on see meetod, millega saab tuvastada inimeste vastuvõtlikkust erinevatele toitudele, ilma neid testimata?

    Aga miks peaks arvama, et iga inimest peab tingimata individuaalselt testima? Üldiselt töötab meditsiin ikka niimoodi, et kui inimesel kaebusi ei ole, siis eeldatakse, et ta on terve ja tema kohta kehtib see, mida teiste tervete inimeste kohta on teadusliku meetodi abil tuvastatud.

    Samas olen nõus ka teiste teooriatega, nagu keegi siin näite inuiitidest tõi, mis kalduks sinna eelajaloolise dieedi poole pigem.Toores liha peaks olema vääruslikum, kui see mida meie sööme siiski(kui vale lükake ümber).

    Mis mõttes väärtuslikum?

    Inimene on väga kohanemisvõimeline elukas. See, et mingi väike populatsioon ekstreemsetes tingimustes ellu jääb, ei anna veel alust väita, et need tingimused on optimaalsed.

    Mõtlen talumatusi, mida on võimalik arstide juures määrata

    Ja miks peaks arvama, et need on kolmekordselt aladiagnoositud, nagu sa väitsid?

  17. lugesin mingipärast selle saaga läbi ning leian, et mi ajab oluliselt intelligentsemat juttu, kui skeptikud. again. tore, et teie lehelt leiab teinekord soovitusi heade kohtade leidmiseks, kui vajadus peaks tekkima, otsin need toitumisterapeudid üles.

  18. Sinu poolt viidatud artiklis on Zilmer teistsugusel seisukohal. Kust pärineb sinu informatsioon meil kasutuses olevate teraviljasortide kohta, mis kaeblemiseks põhjust annab?
    V.a see osa, kuna ma ei ole ikka aru saanud, kuidas sellele järeldusele jõuti.Ja siit ma seda vastust ei saa.Ma saan seda ainult oletada, et tehti statistika kõigist inimestest, kes on gastroenteroloogi juures käinud+ ajalooline taust, wild guess.Vahest saab nüüd lähitulevikus geenivaramu baasil midagi rohkemat öelda.Minu info on subjektiivne, te olete sellest arvatavasti juba aru saanud.

    Aga miks peaks arvama, et iga inimest peab tingimata individuaalselt testima?
    Selleks,et saada reaalne tulemus.Me ei tee üldistusi nt eestlaste hetkelise füüsilise aktiivsuse kohta, selle põhjal kuidas eestlased minevikus liikunud on, või kui palju on meil sportlasi.Halb näide, aga saate aru küll.

    Üldiselt töötab meditsiin ikka niimoodi, et kui inimesel kaebusi ei ole, siis eeldatakse, et ta on terve ja tema kohta kehtib see, mida teiste tervete inimeste kohta on teadusliku meetodi abil tuvastatud. Kui inimene ei pane tähele, et tal pärast piima joomist kõht lahti läheb, siis on tegemist kas väga hajameelse inimesega või ei kannata see inimene ebapiisava laktaasiproduktsiooni all
    Laktoositalumatust on väga kerge mitte tähele panna, nt kui see esineb koos gluteenitalumatusega, mis töötab kõhtu kinni panevana.Ka tsöliaakia võib kõhtu kinni panna. Samuti võib olla inimene hajameelne, väheinformeeritud, meditsiinivastane, vaimuhaige, kurjategija või ükskõikne. Ka sellistel juhtudel ei jõua andmed meditsiinisüsteemini.Neil põhjustel arvan, et talumatused on aladiagnoositud.Siinkohal jäid veel mainimata arstide vead ning teostamata uuringud inimeste peal, kes on oma sümptomitega arsti juurde jõudnud.Ning kui laktoositalumatusest peaks olema kerge aru saada, siis gluteenitalumatuse korral pole see nii, seda teemat te ignoreerite.
    Ei tasu eeldada asju mida pole reaalselt kindaks tehtud.Mina võin siin eraisikuna teha enda subjektiivseid oletusi, TAI ja toitumisteadlased peavad olema objektiivsed.Vb nad ongi seda, tuleb küsida järgi, mis imemeetodiga nad kõik kindlaks on teinud, hetkel tundub meetod teoreetiline.

    Inuiitide teema kohta nii palju ,et enda arvates, ma jälle pole võtnud mingit kindlat seisukohta.Viitasin kõigest sellele, et inimene võib ära elada ka toore liha baasil, ei ole öelnud, et see oleks optimaalne..Minu point oli, et ei tasuks võrrelda põhiliselt loomsetest töödeldud lihasaadustest toituvaid inimesi ja inuiite, kes söövad toorest liha, sest toores liha on vitamiinirikkam(väide võib ka vale olla, tegin järelduse guugeldamisega).Miks ma seda üldse kommenteerisin oli see, et dig tõi näite,et lihast toitudes on võimalik ära elada jäädes terveks.

  19. M ütles:

    kailile: nad on sinu makstud raha üle kindlasti rõõmsad:-)

    samamoodi on eraarstid, kui ma tavasüsteemis arsti juurde ei pääse näiteks piisavalt kiiresti. paar kuud ei suuda oodata, kui tervisehäda kallal (on olnud selliseid juhtumeid).

    haige olemiseks peab tänapäeval üleüldse raudse tervisega ja väga rikas olema :)

  20. V.a see osa, kuna ma ei ole ikka aru saanud, kuidas sellele järeldusele jõuti.Ja siit ma seda vastust ei saa.Ma saan seda ainult oletada, et tehti statistika kõigist inimestest, kes on gastroenteroloogi juures käinud+ ajalooline taust, wild guess.

    Sa väidad, et oled osalenud toitumisteraapia kursustel, kuid samas ei oska midagi arvata selle kohta, kuidas selles valdkonnas teaduslikke teadmisi hangitakse? Sain ma ikka õigesti aru?

    Aga miks peaks arvama, et iga inimest peab tingimata individuaalselt testima?

    Selleks,et saada reaalne tulemus.Me ei tee üldistusi nt eestlaste hetkelise füüsilise aktiivsuse kohta, selle põhjal kuidas eestlased minevikus liikunud on, või kui palju on meil sportlasi.Halb näide, aga saate aru küll.

    Ei saa. Kas näiteks kopsupõletiku osas peaks ka iga inimest, kes ei köhi ja kellel palavikku ei ole, testima – et äkki on tal siiski varjatud kopsupõletik? Kas sa soovitad sellist põhimõtet kogu meditsiinile? Kui ei, siis miks?

    Laktoositalumatust on väga kerge mitte tähele panna, nt kui see esineb koos gluteenitalumatusega, mis töötab kõhtu kinni panevana.Ka tsöliaakia võib kõhtu kinni panna. Samuti võib olla inimene hajameelne, väheinformeeritud, meditsiinivastane, vaimuhaige, kurjategija või ükskõikne. Ka sellistel juhtudel ei jõua andmed meditsiinisüsteemini.Neil põhjustel arvan, et talumatused on aladiagnoositud.

    Kolm korda!?

    Ning kui laktoositalumatusest peaks olema kerge aru saada, siis gluteenitalumatuse korral pole see nii, seda teemat te ignoreerite.

    Tsöliaakiahaigete esimese astme sugulastele muide soovitataksegi iga kahe aasta tagant uuringut teha.

    Ei tasu eeldada asju mida pole reaalselt kindaks tehtud.

    Väga õige. Minu arvates oled sina oma kolmekordse aladiagnoosimise jutuga lähedal kindlakstegemata haiguste eeldamisele mingisuguses “varjatud vormis”.

    Mina võin siin eraisikuna teha enda subjektiivseid oletusi, TAI ja toitumisteadlased peavad olema objektiivsed.Vb nad ongi seda, tuleb küsida järgi, mis imemeetodiga nad kõik kindlaks on teinud, hetkel tundub meetod teoreetiline.

    Ja see, et sa toitumisteadlaste meetoditest mitte midagi ei tea, ei takista sul neid kritiseerimast?

  21. Kriku ütles:

    Ei saa. Kas näiteks kopsupõletiku osas peaks ka iga inimest, kes ei köhi ja kellel palavikku ei ole, testima – et äkki on tal siiski varjatud kopsupõletik? Kas sa soovitad sellist põhimõtet kogu meditsiinile? Kui ei, siis miks?

    Tegemist on haiguse presumptsiooni printsiibiga. Vanameistri sõnadega: if you think you’ve got it, you’ve got it.

  22. Ei saa. Kas näiteks kopsupõletiku osas peaks ka iga inimest, kes ei köhi ja kellel palavikku ei ole, testima – et äkki on tal siiski varjatud kopsupõletik? Kas sa soovitad sellist põhimõtet kogu meditsiinile? Kui ei, siis miks?
    Ma pole kursis ,kas on võimalik omada kopsupõletikku ilma sümptomiteta.Haigusel peab mingi negatiivne tagajärg olema, see, et mina väidan et talumatuste sümptomid pole selged, ei tähenda, et need ei põhjustaks häireid.Väga vähesed lähevad(kui lähevad) nt kerge kõhuvalu puhul arsti juurde, sest vahest söövad nad allergeene väga harva, ning sellise kerge sümptomi puhul naerdakse välja inimene, eriti kui patsient ei oska põhjuseid seostada.Ja kõhuvalu on veel seostatav sümptom, tule taevas appi kui on veel peavalud/meeleoluhäired/väsimus..KUid tunub, et mõnele teie seast oleks see vaid hüpohondria ning talumatusse mitte puutuv.Tegelikkus on see, et ka harv allergeense toidu tarbimine kahjustab soolestiku olukorda/stuktruuri/kihte.Me võime öelda, et patsient on ise loll, kuid me võime selle panna ka kellegi teise tegemata töö arvele.
    Teiseks,seedeelundkond on hoopis teine teema.Kopsupõletiku teke pole otseselt seotud sellega, mida me sööme ja mida meil soovitatakse süüa. Kuna see seisund pole seotud, meie tavade või kultuuriga.Ehk, selle teke ei sõltu kellegi soovitustest.
    Kolm korda!?
    Oli vaid illustratiivne number.Tõde jääb väljaselgitamata, nii kaua kuni kõik(mitte võtta nii otseselt, kui teil kombeks) inimesed ei saa testitud selle suhtes.
    Tsöliaakiahaigete esimese astme sugulastele muide soovitataksegi iga kahe aasta tagant uuringut teha.Seda võiks ka rakendada ka laktoosi ja gluteenitalumatuse puhul.Need asjad on siiski tõenäoliselt pärilikud.
    Ja see, et sa toitumisteadlaste meetoditest mitte midagi ei tea, ei takista sul neid kritiseerimast?
    Te pole ka ju kursis, mis neil kursustel tegelikult toimub ja tundub, et ei huvita ka. Üks asi on koduleht, teine asi on reaalne arutelu. See ei takista teil kritiseerimast.Ma ei tea toitumisteadlaste meetoditest midagi,sest nad ei tee ennast ühiskonnas nähtavaks(v.a kitsas meditsiiniline ringkond+ teenustostvad sportlased), nad ei hoiata inimesi spetsiifiliste ohtude eest, vaid käib üks ja sama „eesti toidu“ propageerimine. Selle eest on nad küll kriitika ära teeninud.Tehku ennast sama nähtavaks, kui umbluulased.

    if you think you’ve got it, you’ve got it.Oh seda mugavat hüpohondria diagnoosi. Sama, mis mulle räägiti, kuni leidsin tuttavate kaudu võimaluse pääseda testideni.

  23. Mina seda kõike küll lugeda ei viitsi, aga üht võin öelda.
    Hommikusöögi võite rahuga edasi lükata.
    Eelmise õhtu toit on teil soolestikus ja maksas veel kulutamatta.
    Kui nälg peale tuleb, eks siis sööge.
    Olen selliselt elanud pikki perioode, ja ei mingeid vaegusi.
    Olen proovinud ka teisiti, et sunnin end hommikul sööma ja ehk siis aitab see pika päeva kergemini vastu pidada… Aga efekt hoopis vastupidine- magu ärkab üles ja kolme-nelja tunni möödudes hakkab igavust tundma.
    Ilma hommikusöögita annab nälg endast märku kella ühe paiku. Siis teen oma tavalise kerge heine.
    Siiski on ka üks tõsiseltvõetav argument sellise elustiili vastu. Ja nimelt veresuhkrutaseme suur kõikumine, mis pidavat tekitama peavalu ning nõrkuse hooge.
    See on individuaalne.

  24. Ma pole kursis ,kas on võimalik omada kopsupõletikku ilma sümptomiteta.Haigusel peab mingi negatiivne tagajärg olema, see, et mina väidan et talumatuste sümptomid pole selged, ei tähenda, et need ei põhjustaks häireid.

    Eeldada, et iga väike ja ise mööduv valu on mõne tõsise haiguse sümptom, on samuti Ockhami Williami habemenoa põhimõttega vastuolus.

    Ja kõhuvalu on veel seostatav sümptom, tule taevas appi kui on veel peavalud/meeleoluhäired/väsimus..KUid tunub, et mõnele teie seast oleks see vaid hüpohondria ning talumatusse mitte puutuv.

    Samuti ei ole õige eeldada, et peavalu on just toidutalumatuse sümptom. Sa absolutiseerid jätkuvalt toitumisega seonduvat.

    Kolm korda!?

    Oli vaid illustratiivne number.

    See number ei olnud mitte illustratiivne, vaid lihtsalt vale. Palun hoidu edaspidi laest võetud numbrite esitamisest.

    Ja see, et sa toitumisteadlaste meetoditest mitte midagi ei tea, ei takista sul neid kritiseerimast?

    Te pole ka ju kursis, mis neil kursustel tegelikult toimub ja tundub, et ei huvita ka. Üks asi on koduleht, teine asi on reaalne arutelu. See ei takista teil kritiseerimast.

    Siin kritiseeritaksegi seda kahtlase väärtusega informatsiooni, mida sisaldab kodulehekülg. Lisaks heidab kõnealusele kursusele halba varju fakt, et sina kui selle läbinu ei ole absoluutselt kursis sellega, kuidas toitumisteadlased oma valdkonda uurivad.

    Ma ei tea toitumisteadlaste meetoditest midagi,sest nad ei tee ennast ühiskonnas nähtavaks

    Seda infot olekski sulle pidanud andma läbitud kursus. Mine küsi raha tagasi.

    nad ei hoiata inimesi spetsiifiliste ohtude eest, vaid käib üks ja sama „eesti toidu“ propageerimine. Selle eest on nad küll kriitika ära teeninud.Tehku ennast sama nähtavaks, kui umbluulased.

    Eestikeelset populaarteaduslikku kirjandust ei ole vähe. Mine loe Zilmeri “Mõistlik toitumine” läbi ja tule siis tagasi. Ma väga loodan, et teadlased ei hakka kunagi foorumites põhjendamatuid hirme levitama ja selle abil kõiksugu koolitusi müüma, nagu uhhuulased.

  25. valdek ütles:

    Mina seda kõike küll lugeda ei viitsi, aga üht võin öelda.
    Hommikusöögi võite rahuga edasi lükata.
    Eelmise õhtu toit on teil soolestikus ja maksas veel kulutamatta.

    Allikas?

  26. Olen selliselt elanud pikki perioode, ja ei mingeid vaegusi.

    “Vanaonu Harry” tüüpi argument.

    Teatavasti jõi vanaonu Harry iga päev vähemalt pool liitrit viskit, suitsetas kolm pakki sigarette, tal oli kaheksa ametlikku naist ja lugematuid juhusuhteid ja ta töötas nelikümmend aastat asbestiga. Elas 102-aastaseks.

  27. Allikaks mu omad kogemused. Kui ma ei söö, siis ju kasutan seda, mis mul kehas olemas…
    Kaaluprobleeme pole olnud.
    Imestajaid on olnud teisigi, kuid mao ülesärkamine hommikueinega on minu puhul ilmne. Ja vähemalt üks söögikord, päeva kohta, tuleb juurde.
    Tee ja kohv isu ei tekita. Neid ma endale pole keelanud.
    Samuti ei keela endale söömist (kes veel aru ei saanud). Lihtsalt hoidun hommikusest söömisrefleksist.

  28. Samuti ei ole õige eeldada, et peavalu on just toidutalumatuse sümptom.

    Ei eelda, pole seda absolutiseerinud, te soovite seda ise välja lugeda.Peavalul on kindlasti mitmeid teisi tekitajaid, eelkõige lihaspinged.Siinkohal mõtlesin olukorda, kui ei saada peavalusid kontrolli alla ning ei leita põhjust ja ei otsita seda ka toidust.
    Eeldada, et iga väike ja ise mööduv valu on mõne tõsise haiguse sümptom

    Iga väike valu mitte, kuid valud, mis korduvad kindlas piirkonnas pidevalt, mis sest ,et nad väikesed on,võiksid anda inimesele vihje, et midagi on valesti ning arstile peaksid sel juhul kindlasti kahtlustama pigem negatiivset, kui positiivset.
    See number ei olnud mitte illustratiivne, vaid lihtsalt vale.
    See number oli suvaline tõesti.Väita ei saa ka seda, et see vale oli kuna uuringut pole tehtud.
    Lisaks heidab kõnealusele kursusele halba varju fakt, et sina kui selle läbinu ei ole absoluutselt kursis sellega, kuidas toitumisteadlased oma valdkonda uurivad.Tõsi.Sellest võiks samuti rääkida.
    Seda infot olekski sulle pidanud andma läbitud kursus. Mine küsi raha tagasi.Kursus andis mulle tervise tagasi nii, et ma arvan, et võin selle raha küll rahuga neile jätta.Info teadusliku meetodi kohta polnud kursuse teema, kuid olge mureta uurin selle välja.
    Eestikeelset populaarteaduslikku kirjandust ei ole vähe. Mine loe Zilmeri “Mõistlik toitumine” läbi ja tule siis tagasi.
    Loetud. Raamat ei ole küll midagi millega massidesse jõutaks.Kas keegi võitleb HIV-ga raamatuid kirjutades?
    Ma väga loodan, et teadlased ei hakka kunagi foorumites põhjendamatuid hirme levitama ja selle abil kõiksugu koolitusi müüma, nagu uhhuulased.
    Mina aga jällegi loodan, et me jõuame kunagi põhjamaadele järgi hakates lähtuma individuaalsusest mitte suuremast enamusest.3 x aladiagnoos või kõigest 0,3 %,kõik loevad.
    Rohkem koolitusi võiksid nad küll teha, nõudlust oleks.

  29. valdek ütles:

    …vähemalt üks söögikord päeva kohta tuleb juurde.

    Miks ma peaksin kartma lisasöögikorda?

    Üldiselt on päris toitumisspetsialistid hommikueinet tähtsaks pidanud juba pikka aega. Ma oletan, et põhjusega.

  30. Mi ütles:

    Raamat ei ole küll midagi millega massidesse jõutaks.

    Loomulikult. Iga skeptik teab, et selle jaoks on palju tõhusamaks vahendiks hõbedast kandik.

    Mi ütles:

    Kas keegi võitleb HIV-ga raamatuid kirjutades?

    Amazon teab 15562 säärast raamatut, millest esimene on Esimene aasta: HIV: Käsiraamat äsja diagnoositule. dig arvab, et see raamat on vahend HIV’iga võitlemiseks, aga mine tea, äkki ongi tegemist hoopis raamatuga, mis õpetab värskelt nakatunut, kellega kiiremas korras oma uut viirust jagada.

  31. Mart K. ütles:

    Miks ma peaksin kartma lisasöögikorda?

    Sellepärast, et kui valdek veel noor oli ja karjas käis, siis sõid hommikuti ainult pursuid ja kulakud, kes enne järgmist hommikut end rongi pealt leidsid. Kui hästi läks.

  32. -Valdek pole nõnda vana.
    -Aga ülesöömine on lääneriirkides suur probleem.
    Toitumisspetsialistid ajavad seda hommikusöögijuttu puhtast inertsist. Samuti soovitavad nad koriseva kõhuga magama minna, mis on samuti jabur.

  33. valdek ütles:

    Aga ülesöömine on lääneriirkides suur probleem.

    Ülesöömise põhjuseks on vale toitumine, mitte liiga sage toitumine. Viis väikest kuni mõõdukat söögikorda päevas on sama tervislik või tervislikum kui kolm täiemõõdulist. Hommikusöögi söömine aitab aga (tänu veresuhkru taseme normaliseerimisele?) vältida ülejäänud päeva jooksul nopitavaid suupisteid, mis võib ülesöömise probleemi hoopis leevendada. Ma oletan.

    Toitumisspetsialistid ajavad seda hommikusöögijuttu puhtast inertsist.

    Kas Sa oskad kuidagi selgitada, miks ja kuidas nende väited valed on? Nad üldiselt põhjendavad end üsna veenvalt. Ma pole kahjuks biokeemias nii tugev, et kõiki neid väiteid kriitiliselt hinnata. Aga isiklikku kogemust ma sellises küsimuses küll usaldama ei tõttaks. Inimorganism on võimeline kohanema paljude ekstreemsustega, aga see ei tähenda, et neid ekstreemsusi meelega tekitama peaks.

    Samuti soovitavad nad koriseva kõhuga magama minna, mis on samuti jabur.

    Paluks allikat.

  34. Mi ütles:

    Raamat ei ole küll midagi millega massidesse jõutaks.Kas keegi võitleb HIV-ga raamatuid kirjutades?

    Kampaaniate hüüdlaused on paratamatult pealiskaudsed. Mis puutub lihtsalt teaduslikul alusel juhtnööridesse, siis neid on ajakirjanduses palju avaldatud. Ühele viitasid isegi ja mitu linki olen ka mina pannud.

  35. Valdek ütles:

    Toitumisspetsialistid ajavad seda hommikusöögijuttu puhtast inertsist.

    Ei aja. Öö jooksul langeb veresuhku tase märkimisväärselt. Mõõda endal enne hommikusööki ja pärast hommikusööki veresuhkrut ja tule siis tagasi.

    Samuti soovitavad nad koriseva kõhuga magama minna, mis on samuti jabur.

    Ei soovita. Vaata ülal tsiteeritud “Õhtulehe” näidismenüüd või ülal viidatud “Postimehe” näidismenüüsid.

  36. Kui mul oleks hommikuse veresuhkruga probleeme, siis oleks ka hommikusöök vajalik. Ps. peale sööki on veresuhkrutase alati kõrgem. Võid nüüd ära minna.

  37. Nagu öeldud, mõõda. Mõõda enne hommikusööki ja enne lõunasööki ja enne õhtusööki. Jäta siis hommikusöök ära ja mõõda uuesti. Ja vaata, kas väärtused jäävad soovituslikku vahemikku või on madalavõitu.

    Öine langus ei ole “veresuhkruga probleem”, vaid täiesti normaalne nähe. Lõpuks on see ju kõige pikem söögivahe. Milleks küll seda hommikusöögi ärajätmisega veel pikemaks venitada?

  38. Tead mis. Kui mu enesetunne on hea, siis on ka veresuhkrutase piisavalt kõrge ja OK. Vastasel juhul oleksid jalad nõrgad, nagu peale suurt pingutust.
    Kui öösel pole suurt energiakulu, pole ka hommikusöök nii tähtis.
    Kui sul on aga öötöö, või rütm lihtsalt segi, siis on ka teised reeglid.

  39. Toitumisteema kajastusi tuleb lausa ridamisi: Vahur Kersna: lõunat sööme?

    Minu selle aasta televisioonivapustuste edetabelit juhib Jamie Oliver. Lugu rääkis sellest, kuidas telekokk üritas muuta Inglismaa koolitoitu tervislikumaks, aga lapsed oksendasid korraliku toidu lihtsalt välja! Ja nõudsid pisarsilmi tagasi kroketeid ja friikartuleid.

    Viimastel aegadel meie toitumiskäitumise kohta tehtud uuringutest võime välja lugeda järgmist. Keskmine Eesti elanik tarbib aastas 70 kg liha, 72 kg teraviljatooteid, 68 kg kartulit, 67 kg juurvilju, 50 kg puuvilju, 44,5 kg piimatooteid, 22 kg suhkrut ja maiustusi, 13 kg mereande ning 26 liitrit alkohoolseid jooke.

    Kui kümme aastat tagasi moodustasid lihatooted meie toidukulutustest 20 protsenti, siis nüüd 27 protsenti. Lihatooteid sööb iga päev 58 protsenti, juurvilju 47 protsenti inimestest. Naaberriikidega võrreldes on eestlased kõige väiksemad köögiviljasööjad. Mitte kunagi ei söö toorest köögivilja veerand meestest ja 15 protsenti naistest.

    Kala ei söö kaks kolmandikku Eesti elanikest.
    Ja kaks kolmandikku koolilastest toitub ebatervislikult. Portugalis, Poolas, Tšehhis, Kreekas ja Ungaris on puu- ja köögivilja igapäevaseid tarbijaid õpilaste seas 80 protsenti, Eesti õpilastest sööb puuvilja iga päev vaid 20 protsenti. Köögiviljade tarbimine meie noorte hulgas on veel kesisem, neid sööb iga päev ainult 16 protsenti.

    Kena on. Üldiselt enam-väehm mõistliku jutu vahele on ära eksinud järgmine lõik:

    Alustaks elementaarsest tõest, et tärkliserikkad toiduained (kartul, leib, riis) vajavad leeliselist seedekeskkonda, valgurikkad (liha, piimatooted) happelist. Seda võiksid haritud inimesed haiglas küll arvestada. Tänapäeval teavad ju lapsedki, et kokkusobimatud toidukombinatsioonid röövivad energiat, raskendades oluliselt seedeprotsessi ning kahtlemata ka tervenemist.

    Kes selgitaks elementaarsel tasemel ära, kus ja kelle seedekeskkond leeliseline on ja mismoodi mõne tunni jooksul maomahlad aluseliseks ja siis happeliseks tagasi muutuda võiksid?

  40. Ma jälle ei usalda Kriku aparaati.
    Selliseks testimiseks peab olema piisav põhjus.
    Muidu oled ju paranoiku. Ehk siis mitte parem, kui su ajudeta aparaat.

  41. Kriku pole ühtegi aparaati konstrueerinud.

    Küsimus ei ole selles, et tingimata peaks just sind testima. Küsimus on selles, et sinust on naeruväärne süüdistada toitumisteadlasi puhtas inertsuses ainult sellepärast, et sinu jalad hommikul nõrgad ei ole. Teadlased lähtuvad oma uuringutes ikkagi korratavalt mõõdetavatest andmetest, mitte sinu jutust oma jalgade kohta.

    Keegi ei keela sul nende mõõtmisi või katseid korrata. Kui see sind ei huvita, on see sinu asi, aga sa võiksid siis hoiduda ka üldistuste tegemisest.

  42. Pole ma mingeid katseid teind, ainult tähelepanekuid. Et asi töötab, pole kahtlust. Seega need, kes jutlustavad hommikusöögi erilisest kasulikkusest, ei räägi ikkagi täit tõde, mis on peidus inimese individuaalsuses.
    Kui tekivad mingid nähud, mis viitavad toitainete puudusele, siis seda eirata on praktiliselt võimatu.
    Kui neid aga pole, siis järelikult on tasakaal organismis olemas.
    Võin öelda, et kui on füüsiliselt raskem periood ja suurem energiakulu, siis söön ka hommikuti.
    Tavarütm on aga selline, kuhu hommikusöök ei kuulu. See on minu valik- mitte järgida jäigalt tehtud üldistusi.
    Võib- olla räägin veel veidi jalgadest? Igatahes õlletoobi juures naistega ma teadust ei aja, nii nagu mõned oponendid…
    Aga kellel mille peale jõud jalgesse tuleb polegi tegelt minu asi…
    Palju edu!

  43. 1. Amazon teab 15562 säärast raamatut, millest esimene on Esimene aasta: HIV: Käsiraamat äsja diagnoositule. dig arvab, et see raamat on vahend HIV’iga võitlemiseks, aga mine tea, äkki ongi tegemist hoopis raamatuga, mis õpetab värskelt nakatunut, kellega kiiremas korras oma uut viirust jagada.
    Raamat ongi abiline äsja diganoositule.Sellega ei enneta midagi.Kas keegi teie arvates läheb tervena raamatukokku ja laenutab raamatu HIV-ist? Vaevalt. Toimuvad vastavad teavituskampaaniad tänavatel, koolides, televisioonis jne, mis ka jõuavad sihtgrupini.Keegi ei kahtle selles,kas teadmised HIV-st peaks rahvani jõudma hõbekandikul.Seda ka tehakse ja tore on.
    Mis puutub lihtsalt teaduslikul alusel juhtnööridesse, siis neid on ajakirjanduses palju avaldatudKui olete ise teemas sees, siis ka loete vastavaid artikleid.Teema tuleb võtta üles suuremalt, nii et see kõigile kohale jõuaks.Kõigil ei käi õhtulehte või kodutohtrit.

  44. Valdek ütles:

    Pole ma mingeid katseid teind, ainult tähelepanekuid.

    Seda minagi. Enne, kui järgmine kord ütled, et keegi toetab midagi puhtast inertsusest, katsu enne tema uuringuid või katseid korrata.

  45. Mis puutub lihtsalt teaduslikul alusel juhtnööridesse, siis neid on ajakirjanduses palju avaldatudKui olete ise teemas sees, siis ka loete vastavaid artikleid.

    Teema tuleb võtta üles suuremalt, nii et see kõigile kohale jõuaks.Kõigil ei käi õhtulehte või kodutohtrit.

    “Õhtuleht” peaks paraku suurima tiraazhiga ajaleht olema.

    Eks teavitustöö võiks alati agaram olla, aga teisest küljest tuleb siingi prioriteete seada. HIV on oluliselt ohtlikum probleem.

    Mina isiklikult ei ole kuidagi eriliselt selles “teemas sees”.

  46. Kriku ütles:

    mismoodi mõne tunni jooksul maomahlad aluseliseks ja siis happeliseks tagasi muutuda võiksid?

    Noh, olen kunagi näinud inimest lusikaga söögisoodat enne sööki sissevõtmas, see peaks siis keskkonna mõneks ajaks vähe aluselisemaks muutma :) Usutavasti ei pidanud Kersna ju mitte seda silmas, a`mõni tark toitumisterapeut või muidu teadja inimene võiks siiagi oma vaimuvalgust veidi jagada?

  47. Kriku keeldub nägemast nende “toitumisspetsialistide” Poolt tehtevaid üldistusi, mida müüdina rahvale esitletakse.
    Spetsialistid ise aga ei välista inimese individuaalseid omadusi.
    Muide on üks, mitte just populaarne vanasõna:” Mehe laiskus läheb talle eluaastateks”See käib vanaonu Harry kohta.
    Mees, kelle aeg kulub kõigele muule, kui tervistkahjustavale tööle, võibki kaua elada….

  48. Alternet tutvustab Arizonas tegutsevat grillrestorani “Südamerabandus”, mis on sisuliselt rasvas praetud väljakutse tervisliku toitumise liikumisele (ingl one-fingered salute to the health food movement).

    Kõiki külastajaid nimetatakse patsientideks, ja need, kes suudavad lõpuni ära süüa hiiglasliku nelja kotletiga ja juustuburgeri, kärutatakse ratastoolis autoni. Patsientidele kehakaaluga alates 160 kilost on burgerid tasuta.

    Restorani asutaja arust on paksud õgardid ühiskonnas samamoodi marginaliseeritud nagu homoseksualistid, ning oma ettevõtmisega püüab ta nende staatust parandada.

    AlterNet näeb taolises mõtteviisis sarnasusi teepiduliste liikumisega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga